Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.7 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 192 7175573 6938673 2026-06-18T18:14:31Z Hmermark her3 231570 Eemaldasin koma sõna „sissetungide” järel, sest loetelu viimast osa ühendava sidesõna „ja” ette koma ei panda. 7175573 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[Pilt:Balkan_topo_blank.jpg|thumb|298px|Balkani poolsaare geograafiline piiritlus]] [[Fail:The Balkan Countries.png|pisi|226x226px|Balkani riikide kaart. ]] '''Balkani poolsaar''' ehk '''Balkan''' on poolsaareline piirkond [[Kagu-Euroopa]]s [[Vahemeri|Vahemere]] ja [[Must meri|Musta mere]] ääres, [[Väike-Aasia poolsaar]]e ja [[Apenniini poolsaar]]e vahel. Poolsaart piiravad läänest [[Aadria meri]] ja [[Joonia meri]], idast Must meri ja [[Marmara meri]], kagust [[Egeuse meri]]. [[Aasia]]st eraldavad poolsaart Marmara meri, [[Bosporuse väin]] ja [[Dardanellid]]. See on üks kolmest Lõuna-Euroopa suurest [[poolsaar]]est (koos [[Pürenee poolsaar]]e ja Apenniini poolsaarega). Nimetuse "Balkani poolsaar" võttis esimesena kasutusele saksa geograaf [[August Zeune]] aastal [[1808]]. Põhja pool on poolsaar umbes 1300 km laiune ning ulatub [[Sava]] ja [[Doonau]] jõest umbes 1030 km (teise arvestuse järgi 950 km) lõuna poole oma lõunatipu [[Tainaroni neem]]eni [[Kreeka]]s [[Peloponnesos]]e poolsaarel. Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning see jaguneb mitme riigi vahel. Need on [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Kreeka]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rumeenia]], [[Serbia]], [[Sloveenia]], [[Kosovo tunnustamine|osaliselt tunnustatud]] [[Kosovo]] ning [[Ida-Traakia]] ([[Türgi]] territoorium Euroopas). See jaotus tuleneb sellest, et Balkani poolsaare piiri on püütud samastada riigipiiriga, sealhulgas [[1991]]. aasta eelse [[Jugoslaavia]] piiriga. Füüsilises geograafias loetakse poolsaare põhjapiiriks tavaliselt [[Doonau]] ja [[Sava]] jõge ning [[Julia Alpid|Julia Alpe]] (või mööda joont [[Rijeka]]–[[Ljubljana]]). Sel juhul jääb Balkani poolsaarelt välja Sloveenia, põhiosa Rumeeniast, väike osa Serbiast ([[Vojvodina]]) ja Horvaatia põhjaosa. Ala kogupindala on sel juhul 550 000 ruutkilomeetrit, millel elab 53 miljonit inimest. Maa on üldiselt mägine ja mitte eriti viljakas ning inimesed elavad paljudel juhtudel omavahel peaaegu isoleeritud kogukondadena. Poolsaare ajalugu on olnud rahutu, sõdade-, sissetungide ja verivaenuderohke. ==Pinnamood== Nimi ''Balkan'' tuleneb [[türgi keel|türgi]] sõnast, mis tähendab 'metsaga kaetud mäge'. Poolsaar on saanud nime Balkani mägede ehk [[Stara planina]] (erinevalt teistest maadest kasutatakse [[Bulgaaria]]s ainult viimast nime) järgi. Need mäed ulatuvad [[Kesk-Bulgaaria]]st [[Serbia]]ni. Varem olid Balkani mäed tuntud nime ''[[Haemus Mons]]'' all. See nimi arvatakse tulenevat [[traakia keel|traakiakeelsest]] sõnast ''saimon'' 'ahel'. Suurem osa piirkonnast koosneb loode-kagusuunalistest mäeahelikest. Peaahelikud on [[Dinaari mäed]] (Dinaari Alpid) [[Horvaatia]]s ja [[Bosnia]]s, mis jätkuvad [[Šar]]-[[Píndos]]e massiivina, mis ulatub [[Albaania]]st [[Põhja-Makedoonia]] kaudu [[Kreeka]]sse. Bulgaarias on Balkani mäed ehk Stara planina ja [[Rodope mäed]] Kreeka piiri ääres ida-läänesuunalised. [[Rumeenia]]s on [[Karpaadid|Karpaatide]] suur kaar osa teisest mäestikust, kuid on lõuna poolt seotud Stara planinaga. Kuigi paljud neist ahelikest on sakilised, ulatuvad vähesed mäetipud kõrgemale 2900 meetrist. Kõrgeim tipp on [[Mussala]] Rila-Rhodopes (2925 m). Karpaatide lõunaaheliku ja Stara planina vahel laiub piki [[Doonau]] alamjooksu [[Alam-Doonau madalik]]. Doonau on piirkonna peamine kaubanduslik veetee. Teine suurem madalik on [[Maritsa madalik]] Bulgaarias. Madalikud asuvad põhiliselt idas ja rannikul. ==Kliima== Põhjas ja mägedes on kliima karm. Talvel on pakane ja sajab lund, suvel on kuum ja kuiv. Lõunas on talved mahedamad. Mere ääres on kliima vahemereline, [[mereline paraskliima|parasvöötme mereline]] ja niiske subtroopiline, sisemaal paraskontinentaalne. ==Taimestik== Sajandite kestel on paljud metsad maha raiutud ning nende asemele on kasvanud võsa ja põõsastikud. Lõunaosas ja mere ääres kasvab igihaljas (vahemereline) taimkate, sisemaal kasvavad [[Kesk-Euroopa]]le iseloomulikud metsad ([[tamm]]e- ja [[pöök|pöögi]]-, mägedes [[nulg|nulu]]- ja [[mänd|männi]]metsad). Metsa ülempiir on 1800–2000 meetrit. ==Mullad== Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. ==Loodusvarad== Balkani poolsaare loodusvarad on piiratud. Piirkond on liiga mägine, suved on seal liiga kuivad ja mullad on liiga kehvad, et põlluharimine saaks end ära tasuda peale teatud kohtade, kus kasvatatakse [[oliiv]]e ja [[viinamari|viinamarju]]. Energiaressursse napib. On mõned kvaliteetse [[kivisüsi|kivisöe]] [[maardla]]d, millest tähtsamad asuvad Bulgaarias, Rumeenias, Serbias ja Bosnias. Halvema kvaliteediga [[pruunsüsi|pruunsöe]] maardlaid on rohkem, kuid neil on piiratud kasutusvõimalused. [[Nafta]]t napib, välja arvatud Rumeenias, kus ainsana Balkanil seda märkimisväärsel hulgal toodetakse. Väikesi naftaleiukohti on Serbias, Horvaatias, Albaanias ja Bulgaarias. Ka looduslikku gaasi toodetakse vähe, välja arvatud Rumeenias. See-eest toodetakse elektrienergiat laialdaselt [[hüdroelektrijaam]]u, seda nii mägijõgedel kui ka Doonaul. Metalli[[maak]]e on üldiselt rohkem kui muid tooraineid. [[Rauamaak]]i on vähe, kuid mõnes Balkani riigis leidub märkimisväärsel hulgal [[vask]]e, [[tina]], [[tsink]]i, [[kromiit]]i, [[mangaan]]i, [[magnesiit]]i ja [[boksiit]]i. Mõnda neist metallidest eksporditakse. ==Vaata ka== * [[Balkani riigid]] * [[Bütsants]] * [[Idaekspress]] * [[Konstantinoopol]] * [[Rumeelia]] == Välislingid == {{commons|Category:Balkans}} {{vikitsitaadid}} * H. Fischer, [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=521 Venemaa Balkani-poliitika Balkani sõdade ajastul (okt. 1912 kuni okt. 1913).] – [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2, 3-4/[[1936]] * [[Marta Sorgsepp]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=522 Austria-Ungari Balkani-poliitika aastail 1912–1913.] – [[Ajalooline Ajakiri]] nr 3-4/[[1936]] * [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:106831 На Балканах : статьи, путевые очерки 1917]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR [[Kategooria:Balkan]] [[Kategooria:Euroopa poolsaared]] lp46y9m0wz3ybrx2phpxvlozsspw9id 0 6260 7175550 6902053 2026-06-18T17:25:41Z Mona 355 /* L */ 7175550 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[vulkaan]]e. [[Tegevvulkaan]]id on eraldi loetletud ka [[tegevvulkaanide loend]]is.'' {{tähed}} ==A== [[Albemarle]] – [[Alcedo vulkaan|Alcedo]] – [[Agung]] – [[Amargura]] – [[Ampato]] – [[Anatahani vulkaan|Anatahan]] – [[Apo]] – [[Aragats]] – [[Ararat]] - [[Arenal]] - [[Asama]] – [[Askja]] – [[Aso vulkaan|Aso]] – [[Asuncion]] – [[Aždahak]] - [[Augustine'i vulkaan|Augustine]] - [[Avatša]] – [[Awoe]] ==B== [[Bakeri mägi (USA)|Baker]] – [[Bandai]] – [[Bárðarbunga]] – [[Barren]] – [[Batur]] – [[Beerenberg]] – [[Bezõmjannõi]] – [[Bisoke]] - [[Bogoslov]] – [[Bromo]] – [[Bulusani vulkaan]] – [[Burney]] ==C== [[Capelinhos]] – [[Cayambe]] – [[Cerro Azul (Galápagose saared)]] – [[Chimborazo]] – [[Chupiquiña]] – [[Citlaltépetl]] – [[Clevelandi vulkaan]] - [[Colima vulkaan|Colima]] – [[Corcovado vulkaan|Corcovado]] – [[Cosigüina vulkaan|Cosigüina]] – [[Cotopaxi]] ==D== [[Dabbahu]] - [[Daiseni vulkaan|Daisen]] – [[Dallo]] – [[Damāvand]] – [[Dempo vulkaan|Dempo]] ==E== [[Ebeko]] – [[Egon]] – [[Eldfell]] – [[Emi Koussi]] – [[Empung]] - [[Epi]] – [[Erebus]] – [[Erta Ale]] – [[Etna]] – [[Eyjafjallajökull]] ==F== [[Fagradalsfjall]] – [[Faiali vulkaan]] – [[Fogo vulkaan|Fogo]] – [[Fourpeaked]] – [[Fuji]] – [[Fuego]] ==G== [[Gahinga]] - [[Galerase vulkaan]] – [[Galunggung]] – [[Gamalama]] – [[Gamkunorra]] – [[Gede]] – [[Ghaie]] ==H== [[Hakkodake]] – [[Hallasan]] – [[Hekla]] – [[Hualālai]] ==I== [[Irazú]] – [[Irruputuncu]] – [[Izalco vulkaan|Izalco]] – [[Iztaccíhuatl]] ==J== [[Jorullo]] ==K== [[Kameruni vulkaan]] – [[Karangetang]] – [[Karisimbi]] – [[Karõm]] – [[Kasatochi vulkaan]] – [[Katla]] – [[Katmai]] – [[Kelud]] – [[Keenia mägi]] – [[Kerinci]] – [[Kilauea vulkaan|Kilauea]] – [[Kilimanjaro]] – [[Kizimen]] – [[Kljutševskaja Sopka]] – [[Kohala vulkaan|Kohala]] – [[Komagatake]] – [[Korjaki sopka]] – [[Krakatau]] ==L== [[Landmannalaugar]] – [[Lars Christenseni mäetipp]] – [[Llaima]] – [[Laki]] – [[Lamington]] – [[Lanzarote vulkaan|Lanzarote]] – [[Lassen Peak]] – [[Leirhnukhur]] – [[Lewotobi]] – [[Llaima]] – [[Llullaillaco]] – [[Lokon]] – [[Longonot]] ==M== [[Maipo]] – [[Mazama vulkaan]] - [[Matavanu]] – [[Mauna Kea]] – [[Mayon]] – [[Mendelejev]] – [[Merapi]] – [[Meru (vulkaan)|Meru]] – [[Mikeno]] - [[Misti]] – [[Momotombo]] - [[Mount Liamuiga]] – [[Mount Ritter]] – [[Muhabura]] - [[Mutnev]] – [[Myosin-syo]] ==N== [[Nyamuragira]] – [[Nyiragongo]] – [[Nevado del Tolima]] – [[Ngauruhoe]] – [[Ngorongoro vulkaan|Ngorongoro]] ==O== [[Ojos del Salado]] – [[Okmok]] - [[Ol Doinyo Lengai]] – [[Omate]] – [[Ontake]] – [[Orizaba mägi|Orizaba]] – [[Orosi]] – [[O-shima]] – [[Osorno vulkaan]] ==P== [[Paektu-san]] – [[Pagan (vulkaan)]] – [[Papandayan]] – [[Paricutín]] – [[Pavlov]] – [[Pelée]] – [[Pichu Pichu]] – [[Pico de São Tomé]] – [[Pico Viejo]] - [[Piibu vulkaan]] - [[Pinatubo]] – [[Piton de la Fournaise]] – [[Popocatépetl]] – [[Popomana]] – [[Puracé vulkaan|Puracé]] – [[Puy de Sancy]] - [[Puyehue vulkaan]] ==R== [[Rainieri vulkaan|Rainier]] – [[Raoul (vulkaan)|Raoul]] – [[Ruapehu]] – [[Ruiz]] ==S== [[Sabancaya]] – [[Sabyinyo]] - [[Saint Augustine]] – [[Saint Benedicto]] – [[Saint Helens (vulkaan)]] – [[Saint Kartala]] – [[Sajama]] – [[Sakurashima]] – [[Sangay]] – [[Santa Maria (vulkaan)]] – [[San Migueli vulkaan|San Miguel]] – [[Santorin]] – [[Shiga mägi]] – [[Shinmoe-dake]] - [[Sinabung]] – [[Sinarka]] – [[Sitkin]] – [[Soputan]] – [[Soufrière Hills]] – [[Stromboli]] – [[Surtsey]] ==Š== [[Šišaldin]] – [[Šivelutš]] ==Z== [[Zaō vulkaan]] ==T== [[Taali vulkaan]] – [[Tacune]] – [[Tambora]] – [[Tanaga vulkaan]] – [[Tapungato]] – [[Taranaki]] – [[Tarawa vulkaan|Tarawa]] – [[Tarawera]] – [[Teide]] – [[Teleki]] – [[Telica vulkaan]] - [[Tinakula]] – [[Torishima]] – [[Toussidé]] – [[Tristan da Cunha vulkaan]] – [[Tumaran]] – [[Tungurahua]] – [[Turrialba vulkaan]] ==U== [[Ubinas]] ==V== [[Vesuuv]] – [[Vulcano]] ==W== [[Wāw an-Nāmūs]] - [[Wolfi vulkaan]] ==Ö== [[Öræfajökull]] ==Y== [[Yasur]] - [[Yellowstone'i supervulkaan]] ==Vaata ka== *[[Tegevvulkaanide loend]] [[Kategooria:Vulkaanid| Vulkaanide loend]] [[Kategooria:Vulkanoloogia]] [[Kategooria:Geoloogia loendid]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] 40uorfpwb6ky0vr6p58xgxthud726q6 0 7827 7175854 7174063 2026-06-19T09:16:30Z Velirand 67997 /* M */ 7175854 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] ne1wr6ec8gzdmje8jxv524zn84j6jmf 0 8166 7175777 6977956 2026-06-19T07:09:35Z Amherst99 15496 /* Elukäik */ 7175777 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Alvar Aalto | Pilt = Alvar_Aalto1.jpg | Pildisuurus = 210px | Pildi info = Alvar Aalto | Sünninimi = Hugo Alvar Henrik Aalto | Sünniaeg = [[3. veebruar]] [[1898]] | Sünnikoht = [[Soome]], [[Kuortane]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1976|5|11|1898|2|3}} | Surmakoht = [[Helsingi]] | Rahvus = [[soomlased|soomlane]] | Tegevusala = [[arhitekt]], [[mööbel|mööbli]]- ja [[klaasnõud]]e [[disainer]] | Kunsti õppinud = Helsingi Tehnikaülikool | Kunstivool = Skandinaavia modernism | Tuntud teoseid = [[Finlandia-talo]], [[Savoy vaas]] | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} [[Pilt: Alvar and Elissa Aalto.jpg|pisi|Alvar ja Elissa Aalto 1950. aastatel]] '''Hugo Alvar Henrik Aalto''' ['aaldo] ([[3. veebruar]] [[1898]] [[Soome]], [[Kuortane]] – [[11. mai]] [[1976]] [[Helsingi]]) oli [[soomlased|soome]] [[arhitekt]], [[disainer]], [[maalikunstnik]] ja [[akadeemik]]. Aalto oli üks [[Skandinaavia]] [[Skandinaavia modernism|moodsa arhitektuuri]] mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni [[Congrès Internationaux d'Architecture Moderne]] (CIAM) liige. ==Elukäik== Ta õppis aastatel [[1916]]–[[1921]] [[Helsingi Tehnikaülikool]]is [[Armas Lindgren]]i õpilasena<ref name="bolshaia-r">''Большая Российская энциклопедия'', т. 1, 2005, с. 5</ref> [[arhitektuur]]i ([[1917]]. aastal katkestas ta õpingud, et osaleda [[Soome kodusõda|vabadusvõitluses]]) ning avas [[1923]]. aastal [[Jyväskylä]]s oma esimese [[arhitektuuribüroo]]. Aastal [[1924]] abiellus ta õpingukaaslase arhitekt [[Aino Maria Aalto|Aino Marsio]]ga, kellest sai tema kaastööline. Nende [[pulmareis]] [[Itaalia]]sse jättis Aaltosse jälje, mis sidus ta kogu eluks [[Vahemere maad|Vahemere maade]] kultuuriga. Aalto on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. ==Looming== Aalto töötas mitmel alal, [[mööblidisain|mööbli]]- ja [[klaasidisain]]ist [[arhitektuur]]i ja [[maalikunst]]ini. Tema klaasidisainikollektsioon on maailmakuulus. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "[[Savoy vaas]]". Tema loodud mööblist tuntuim on ilmselt kolme jalaga [[taburet]] "L". Aalto oli Soomes edukas arhitekt, disainer ja linnaplaneerija. Ta on projekteerinud elumaju, haiglaid, kirikuid ja vabrikuid ning planeerinud kultuuri- ja halduskomplekse. Aalto isikupärase arhitektuuristiili kujunemist mõjutasid [[Gunnar Asplund]]i uusklassitsism ja Euroopa avangardism<ref name="bolshaia-r" />. Aaltole iseloomulk stiil sai alguse [[1927]]. aastast, kui ta projekteeris [[Viiburi linnaraamatukogu]] (ehitati [[1930]]–[[1935]]), millel olid valged seinad. Ta ütles lahti Euroopa [[funktsionalism]]ist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust, ning projekteeris ebakorrapärase ja keeruka liigendusega siseruumid, kasutades [[puit]]u. Tundlik puidukasutus ongi talle tüüpiline. Soome maastikust inspiratsiooni saades integreeris Aalto vormid ja materjalid looduskeskkonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus sai Aalto maailmakuulsaks Soome paviljonidega [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi]] ja [[1939. aasta New Yorgi maailmanäitus]]el. Tema tuntumad hooned on [[Villa Mairea]], [[Finlandia-talo]] [[Helsingi]]s ja [[Helsingi Tehnikaülikool]]i (''Teknillinen korkeakoulu'') hoone. Ainus Alvar Aalto projekteeritud maja Eestis on geograaf [[August Tammekann]]ule mõeldud elamu Tartus, mis on tänapäeval tuntud kui [[Villa Tammekann]]. ==Hooneid== [[Pilt:Helsinki University of Technology auditorium.jpg|thumb|Helsingi tehnikaülikooli [[auditoorium]]]] *[[1925]] [[Jyväskylä]] tööliste maja *[[1927]]–[[1935]] [[Viiburi]] linnaraamatukogu *1929 isamaalaste ühenduste hoone [[Jyväskylä]]s *1929 [[Turu]] ajalehe [[Turun Sanomat]] toimetuse hoone *1929–[[1933]] [[Paimio sanatoorium]] *[[1932]] professor [[Tammekannu villa|August Tammekannu villa]] [[Tartu]]s * [[1936]]–[[1939]] ja [[1951]]–[[1954]] elamud [[Sunila]]s * [[1937]] Restoran Savoy [[Helsingi]]s (täielikult säilinud Aalto interjöör; ikka veel restoran) * [[1937]] Soome paviljon Pariisi maailmanäitusel * [[1938]] [[Villa Mairea]] [[Noormarkku]]s * [[1939]] Soome paviljon New Yorgi maailmanäitusel * [[1947]]–[[1949]] [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] ''Senior Dormitory'' (''Baker House'') [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge'is Massachusettsis]] * [[1952]] [[Säynätsalo]] raekoda * [[1953]] spordikeskus ja kontserdisaal [[Viin]]is [[Vogelweidplatz]]il *[[1955]]–[[1958]] [[Helsingi]] tööliste kultuurimaja * [[1956]] Soome paviljon [[Veneetsia biennaal|Veneetsia biennaalil]] * 1956–[[1958]] [[Maison Carrée]] [[Pariis]]i lähedal * [[1957]] [[Interbau]] elamu [[Berliin]]is * [[1958]] [[Bagdad]]i kunstimuuseum * [[1958]]–[[1962]] [[Wolfsburg]]i kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus * [[1962]] [[Bremen]]i [[satelliitlinn]]a [[Neue Vahr]]i kõrghoone * 1962 [[Leverkusen]]i kultuurikeskus * 1962–[[1971]] [[Finlandia-talo]] [[Helsingi]]s * [[1963]] Alvar Aalto kultuurikeskus [[Wolfsburg]]is * 1963–[[1972]] [[Põhja-Jüütimaa kunstimuuseum]] [[Ålborg]]is * [[1964]] Tehnikaülikool [[Otaniemi]]s * 1964 [[British Petroleum]]i büroohoone [[Hamburg]]is * [[1965]] [[Seinäjoki]] kohaliku omavalitsuse keskus ja kirik * 1965 [[Castrop-Rauxel]]i linnakeskus * [[1967]] kohaliku omavalitsuse keskus [[Zürich]]is * [[1968]] kõrgelamu Schönbühl [[Luzern]]is * 1968 Detmerode kirik ja kohaliku omavalitsuse keskus [[Wolfsburg]]is * 1968 [[Põhjala Maja]] [[Reykjavík]]is * Ta plaanis ja alustas [[Essen]]i ooperiteatri (Aalto teatri) ehitamist; hoone valmis alles pärast tema surma, [[1988]]. * Café Aalto, [[Akateeminen Kirjakauppa]] [[Helsingi]]s (postuumselt ühe lammutatud kohviku mööbli baasil) ==Tunnustus== *1957 – [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut|Briti Arhitektide Kuningliku Instituudi]] [[kuninglik kuldmedal]] *1958 – valiti [[Ameerika Arhitektide Instituut|Ameerika Arhitektide Instituudi]] auliikmeks *1962 – [[Sonningi auhind]] *1963 – [[Ameerika Arhitektide Instituudi kuldmedal]] *1967 – [[Thomas Jeffersoni arhitektuurimedal]] *1968 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] välisliikmeks ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * K. Fleig. ''Alvar Aalto'', 3 köidet, Zürich 1963–1978. * G. Schildt. ''Alvar Aalto'', 3 köidet, New York 1984–1991. * G. Schildt. ''Alvar Aalto: The Complete Catalogue'', London 1994. * [[Mirjam Peil]]. "Villa Tammekann". [[Kodukiri]], 5. mai 2003 ==Välislingid== {{commons|Alvar Aalto}} * [http://www.alvaraalto.fi/ Alvar Aalto koduleht] (''soome ja inglise keeles'') * [http://www.peda.net/img/portal/1891150/Aaltoa_taskuun_eesti.pdf Aalto projekteeritud majad Alajärvi linnas: noorte seltsimaja (1919) jt.] * [[Toomas Rein]]: [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/06/areen/arhitektuur3.html Alvar Aalto 100] * [[Mart Kalm]]: [https://web.archive.org/web/20080328081634/http://www.sirp.ee/Arhiiv/15.01.99/Kunst/kunst1-2.html "Aaltot imetledes": Aalto mõjud Eesti arhitektuuris] (arhiiviversioon) * [[Karin Hallas]] [http://www.ekspress.ee/arhiiv/vanad/1998/10/areen/arhitektuur.html Alvar Aalto Tammekannu villast Tartus] (surnud link) * [http://www.ekspress.ee/arhiiv/1999/1/aosa/areen.html Karin Hallas "Lähemale Aaltole"] * [http://www.ekspress.ee/arhiiv/1999/15/areen/Toit.html Restorani Savoy sisekujundus] * [http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel561_541.html Vuoksenniska Kolme Risti kirik] * [http://www.btg.ee/siljaweb/main.php?lang=est&mid=5&nid=50076 Aalto tool] * [http://www.epl.ee/artikkel_46493.html Alvar Aalto näitus Rotermanni soolalaos] * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/03/10/kultuur.htm Näitus Tallinna Kunstihoone galeriis «Alvar Aalto mööbel – eile ja täna»] * [http://www.btg.ee/siljaweb/main.php?lang=est&mid=5&nid=50075 Alvar Aalto muuseum Jyväskyläs] * [http://architect.architecture.sk/alvar-aalto-architect/alvar-aalto-architect.php Biography of Alvar Aalto] * [http://janmichl.com/eng.aalto.html Alvar Aalto's Savoy Vase (1936)] {{JÄRJESTA:Aalto, Alvar}} [[Kategooria:Soome arhitektid]] [[Kategooria:Disainerid]] [[Kategooria:Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Dannebrogi 1. klassi komandörid]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1976]] qaehv8tkyrb5zcz220gxep2c5ifvryz 0 8959 7175513 7174904 2026-06-18T15:13:45Z Teomees 97479 /* Ajalugu */ 7175513 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} {{Jalgpallikoondis | pilt = [[File:Arms of The Football Association (include star).svg|170px]] | pildi allkiri = | hüüdnimi = The Three Lions ('kolm lõvi') | jalgpalliliit = [[The Football Association]] | liit_asutatud = 1863 | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Thomas Tuchel]] | abitreener = | kapten = [[Harry Kane]] | rekordinternatsionaal = [[Peter Shilton]] | rekord_mänge = 125 | parim väravakütt = [[Harry Kane]] | parim_väravaid = 79 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 4. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 3. | FIFA kõrgeima aeg = august 2012 | FIFA madalaim koht = 27. | FIFA madalaima aeg = veebruar 1996 |muster_la1=_eng26H|muster_b1=_eng26H|muster_ra1=_eng26H|muster_sh1=_eng26H|muster_so1=_eng26Hl |vasakkäsi1= FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1= FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1= FFFFFF |muster_la2=_eng26A|muster_b2=_eng26A|muster_ra2=_eng26A|muster_sh2=_eng26A|muster_so2=_eng26Al |vasakkäsi2= fe080a|kere2= fe080a|paremkäsi2=fe080a|püksid2=000040|sokid2=fe080a | esimene kohtumine = {{nowrap|{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] – '''Inglismaa''' 0:0}} | esimene koht- ja aeg = [[Partick]], [[Šotimaa]]; 30. november 1872 | suurim võit = '''Inglismaa''' – [[Pilt:St Patrick's_saltire.svg|25px]] [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] | suurim võit koht- ja aeg = [[Belfast]]; 31. juuli 1882 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1949-1956).svg|25px]] [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] – '''Inglismaa''' 7:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Budapest]]; 23. mai 1954 | MM-ile kvalifitseerunud = 18 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1950 | parim tulemus MM-il = Maailmameister ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 11 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1968 | parim tulemus MV-l = 2. koht ([[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021]]) | OM_saavutused = }} '''Inglismaa jalgpallikoondis''' on [[Inglismaa]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. <!--Arusaamatu: '''FIFA liige:''' [[1905]]–[[1920]], [[1924]]–[[1928]], [[1946]] ---> == Ajalugu == Jalgpalli sünnimaa koondis pidas oma esimese maavõistluse 1872. aastal [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (0:0) ja liitus [[1905]]. aastal FIFA-ga. Inglismaa amatööride esindus võitis [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908]] ja [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] olümpiaturniiri, kuid kolmest esimesest MM-ist otsustasid inglased eemale jääda. === Aastad 1950–1999 === Kaasa löödi alles [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aasta]] MM-il Brasiilias, kuid avaetteastest pole inglastel midagi head meenutada, sest kaotati [[USA jalgpallikoondis|USA-le]] 0:1. Kolm aastat hiljem tabas inglasi uus löök, kui oma pühapaigas Wembleyl jäädi alla [[Ungari jalgpallikoondis|Ungarile]] 3:6. Inglismaa koondisele oli see kodus esimene kaotus mittebriti meeskonnale. Inglise jalgpalli tähetund oli 1966. aastal, mil oma kodus peetud [[1966. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|MM-il]] tuli [[Alf Ramsey]] juhendatud koondis eesotsas vendade Charltonite, [[Bobby Moore]]'i, [[Gordon Banks]]i ja [[Geoff Hurst]]iga võitjaks. EM-il osalesid inglased esimest korda alles 1968. aastal ning said Itaalias pronksi. Poolfinaalis kaotati Jugoslaaviale, kuid medalimängus alistati NSV Liit. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta MM-il]] oli Inglismaal paljude arvates kõigi aegade parim meeskond, kuid dramaatilises veerandfinaalis jäädi 2:3 alla [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Järgmise kahe MM-i finaalturniirile inglased ei pääsenud, 1982 jõuti vahegruppi, kus mängiti 0:0 nii [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] kui Saksamaa LV-ga ning poolfinaali ei pääsetud. [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s oli [[Gary Lineker]] turniiri edukaim väravalööja kuue tabamusega, kuid veerandfinaalis tuli mängu [[Diego Maradona]] 'jumala käsi' ning nelja hulka inglased ei jõudnud. Neli aastat hiljem Bobby Robsoni juhendamisel see õnnestus, kuid tee finaali lõpetas penaltikaotus vanale vaenlasele Saksamaale. EM-idel on vedanud Inglismaal järjepidevalt viltu – nii [[1980. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1980]], [[1988. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1988]] kui [[1992. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1992]] alagrupiga kogu turniir neile ka lõppes. [[1996. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1996]] oldi ise võõrustajad ning sedakorda mängiti end Wembleyl poolfinaali. Siis aga kordus vana ja tuttav stsenaarium – penaltiseerias jäädi alla sakslastele. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta MM-il]] katkestas [[Glenn Hoddle]]'i juhendatud Inglismaa koondise medalipüüdlused veerandfinaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], loomulikult jällegi 11 m karistuslöökidega. === Aastad 2000–2009 === [[2000. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2000]] finaalturniiril juhtis inglaste vägesid [[Kevin Keegan]], kuid 1:0 võit alavormis olnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] üle seekord alagrupist edasi ei viinud. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta MM-iks]] pani Inglismaa koondise kokku rootslane [[Sven-Göran Eriksson]], kes oli esimene mitteinglasest peatreener, kuid temalgi ei õnnestunud britte veerandfinaalist kaugemale viia – sedakorda oli inglaste kojusaatjaks hilisem maailmameister Brasiilia. [[2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2004]] kordus ajalugu, kuna jällegi ei jõutud kaugemale kui veerandfinaal, kus kohtuti [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ning mängiti normaalajal viiki 2:2. Penalti löökidega jäädi aga jänni ja kaotati 5:6. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] jätkus sama skeem, kaugemale veerandfinaalist ei jõutud kui kaotati peale 0:0 normaalaega penaltitega taas Portugalile 1:3. [[Steve McClaren]] valiti Erikssoni mantlipärijaks, kuid ta vallandati 22. novembril 2007 pärast 18 mängu peatreenerina, kuna Inglismaa ei pääsenud [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele]], kaotades otsustavas valikmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiale]] 2:3. Tema asemele tuli [[Fabio Capello]], kellest sai vaid teine ​​välismaine treener, kes selle ametikoha vastu võttis. === Aastad 2010–2019 === [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] peeti Inglismaad alagrupi favoriidiks, kuid nad viigistasid kaks esimest mängu [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeriaga]] vastu. Sellest hoolimata jõudis Inglismaa edasi 1/8-finaali, kus nad aga kaotasid Saksamaale 1:4, mis oli nende suurimaks kaotuseks ühes MM-finaalturniiri mängus.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2010/jun/27/germany-england-world-cup-2010 World Cup 2010: Germany tear down England's defence] The Guardian. Archived from the original on 5 November 2019</ref> See mäng sai kurikuulsaks värava poolest, kui [[Frank Lampard]]i löödud pall põrkas latist alla üle väravajoone, kuid kohtunikud seda ei märganud ja väravat ei lugenud. Kui see oleks loetud, oleks seis viigistunud 2:2. See intsident oli teguriks hilisemas FIFA otsuses võtta jalgpallis kasutusele väravajoone tehnoloogia.<ref>[https://www.si.com/soccer/2020/05/05/frank-lampard-ghost-goal-south-africa-2010-world-cup-var-technology Lampard's Ghost Goal and the Video Revolution in the Decade That Followed] 5 May 2020</ref> Capello juhtimisel võideti [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri alagrupp. 2012. aasta algul astus Capello ametist tagasi, mais määrati peatreeneriks [[Roy Hodgson]]. Finaalturniiril alagrupp võideti, kuid taaskord langeti veerandfinaalis penaltiseeria kaotusega välja (Itaalia vastu 2:4). [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] finaalturniiril langes Inglismaa esimest korda pärast 1958. aastat juba alagrupi staadiumis välja, sest jäädi oma grupis neljandaks 1 punktiga. Järgmistel [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal]] langes Inglismaa välja kaheksandikfinaalis, kaotades [[Islandi jalgpallikoondis|Islandile]] 1:2. Seda on britid pidanud oma jalgapalliajaloo üheks suuremaks ebaõnnestumiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160628093100/http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/2896655/england-defeat-vs-iceland-at-euro-2016-one-of-their-worst-ever England's defeat vs. Iceland at Euro 2016 will go down as one of their worst] ESPN FC. 27 June 2016</ref> Hodgson esitas tagasiastumisavalduse vahetult pärast hooaja lõppu, uueks peatreeneriks valiti [[Sam Allardyce]] 2016. aasta juulis. Kuid mees pidas vastu 67 päeva ja ühe mängu, mille järal astus vastastikusel kokkuleppel tagasi. Seejärel sai peatreeneriks [[Gareth Southgate]], kelle juhtimisel jõudis Inglismaa koondis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] kolmandat korda vähemalt poolfinaali. Poolfinaalis kaotasid nad Horvaatiale lisaajal 1:2 ning kolmanda koha mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]]. Ründaja [[Harry Kane]] lõpetas turniiri parima väravakütina, lüües kuus väravat. 14. novembril 2019 mängis Inglismaa oma 1000. rahvusvahelise mängu, alistades [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Wembley staadion]]il [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] tulemusega 7:0.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2019/nov/14/england-montenegro-euro-2020-qualifer-match-report Three Lions: One World Cup, 147 years and 1,000 games – the numbers behind England men's milestone] BBC Sport. 12 November 2019</ref> ==Inglismaa rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[FIFA World Cup|Tulemus maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=25| !colspan=6|Tulemused MMi Euroopa valikturniiril !width=1% rowspan=25| !colspan=1|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |– |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |rowspan=3 colspan=8|Ei osalenud |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |Esimene alagrupiturniir |8. |3 |1 |0 |2 |2 |2 |3 |3 |0 |0 |14 |3 |[[Walter Winterbottom|Winterbottom]] |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |6. |3 |1 |1 |1 |8 |8 |3 |3 |0 |0 |11 |4 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |11. |4 |0 |3 |1 |4 |5 |4 |3 |1 |0 |15 |5 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Veerandfinaal |8. |4 |1 |1 |2 |5 |6 |4 |3 |1 |0 |16 |2 |Winterbottom |-bgcolor=Gold |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |– |– |– |– |– |– |[[Alf Ramsey|Ramsey]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |Veerandfinaal |8. |4 |2 |0 |2 |4 |4 |– |– |– |– |– |– |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |rowspan=2 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |2 |1 |3 |4 |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |6 |5 |0 |1 |15 |4 |[[Don Revie|Revie]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |Teine alagrupiturniir |6. |5 |3 |2 |0 |6 |1 |8 |4 |1 |3 |13 |8 |[[Ron Greenwood|Greenwood]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |8. |5 |2 |1 |2 |7 |3 |8 |4 |4 |0 |21 |2 |[[Bobby Robson|Robson]] |- |-bgcolor=#9acdff |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''3''' |'''1''' |'''8''' |'''6''' |6 |3 |3 |0 |10 |2 |Robson |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |10 |5 |3 |2 |26 |9 |[[Graham Taylor|Taylor]] |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |2 |1 |1 |7 |4 |8 |6 |1 |1 |15 |2 |[[Glenn Hoddle|Hoddle]] |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Veerandfinaal |6. |5 |2 |2 |1 |6 |3 |8 |5 |2 |1 |16 |6 |[[Kevin Keegan|Keegan]], [[Howard Wilkinson|Wilkinson]], [[Sven-Göran Eriksson|Eriksson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |7. |5 |3 |2 |0 |6 |2 |10 |8 |1 |1 |17 |5 |Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Kaheksandikfinaal |13. |4 |1 |2 |1 |3 |5 |10 |9 |0 |1 |34 |6 |[[Fabio Capello|Capello]] |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |Alagrupiturniir |26. |3 |0 |1 |2 |2 |4 |10 |6 |4 |0 |31 |4 |[[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |rowspan=2 colspan=8| | | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | | | | | | | |- |'''Kokku''' |'''Üks meistritiitel''' |'''14/20''' |'''62''' |'''26''' |'''20''' |'''16''' |'''79''' |'''56''' |'''102''' |'''68''' |'''23''' |'''11''' |'''257''' |'''64''' | |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :''**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.'' :''***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.'' :''****Kõik Inglismaa mängud 2002. aasta MMil toimusid Jaapanis.'' :^† Keegan ja Wilkinson – üks valikmäng: Eriksson – ülejäänud valikmängud ja finaalturniiri mängud. ===Euroopa meistrivõistlused jalgpallis=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Tulemused Euroopa meistrivõistlustel]] !rowspan=2|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1960]] |colspan=8|Ei osalenud | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Winterbottom, Ramsey |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''2''' |'''1''' |'''0''' |'''1''' |'''2''' |'''1''' | Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |rowspan=1 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] | colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Revie |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |Alagrupiturniir |5. |3 |1 |1 |1 |3 |3 | Greenwood |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Robson |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |0 |3 |2 |7 | Robson |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |2 |1 |1 |2 | Taylor |- |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |'''Poolfinaal''' |'''3.''' |'''5''' |'''2''' |'''3''' |'''0''' |'''8''' |'''3''' | Venables |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |5 |6 | Hoddle, [[Kevin Keegan|Keegan]] |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |10 |6 | Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | [[Steve McClaren|McClaren]] |- |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |2 |0 |5 |3 | Capello, [[Roy Hodgson|Hodgson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |Kaheksandikfinaal | |4 |1 |2 |1 |4 |4 | [[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |'''Kokku''' |'''3. koht''' |'''9/15''' |'''31''' |'''10''' |'''11''' |'''10''' |'''40''' |'''35''' | |- |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :^† ''Capello oli peatreeneriks valikturniiri ajal. Finaalturniiril oli Inglismaa koondise peatreeneriks Roy Hodgson.'' ==Mängijad== === Praegune meeskond === Inglismaa koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. ''Seisuga 30. juuni 2024'' {{nat fs g start|background=|color=#ffffff}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Jordan Pickford]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|3|7|df=y}}|mänge=65|väravaid=0|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Aaron Ramsdale]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|5|14|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Dean Henderson]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|3|12|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Kyle Walker]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|5|28|df=y}}|mänge=87|väravaid=1|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Luke Shaw]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|7|12|df=y}}|mänge=31|väravaid=3|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[John Stones]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|5|28|df=y}}|mänge=76|väravaid=3|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Marc Guéhi]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|7|13|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Kieran Trippier]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|9|19|df=y}}|mänge=52|väravaid=1|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Ezri Konsa]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|10|23|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Lewis Dunk]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1991|11|21|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Joe Gomez]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|5|23|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=4|pos=PK|nimi=[[Declan Rice]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1999|1|14|df=y}}|mänge=55|väravaid=3|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Trent Alexander-Arnold]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|10|7|df=y}}|mänge=28|väravaid=3|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Jude Bellingham]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2003|6|29|df=y}}|mänge=33|väravaid=5|klubi=[[Real Madrid CF|Real Madrid]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Conor Gallagher]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|2|6|df=y}}|mänge=17|väravaid=0|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=25|pos=PK|nimi=[[Adam Wharton]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2004|2|6|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=26|pos=PK|nimi=[[Kobbie Mainoo]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2005|4|19|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Bukayo Saka]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|9|5|df=y}}|mänge=37|väravaid=11|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Harry Kane]]|muu=[[kapten (jalgpall)|kapten]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1993|7|28|df=y}}|mänge=95|väravaid=65|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Phil Foden]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|5|28|df=y}}|mänge=38|väravaid=4|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=17|pos=RÜ|nimi=[[Ivan Toney]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|3|16|df=y}}|mänge=4|väravaid=1|klubi=[[Brentford F.C.|Brentford]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=RÜ|nimi=[[Anthony Gordon]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|2|24|df=y}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Ollie Watkins]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|12|30|df=y}}|mänge=13|väravaid=3|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Jarrod Bowen]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|12|20|df=y}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[West Ham United F.C.|West Ham United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Eberechi Eze]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|6|29|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Cole Palmer]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2002|5|6|df=y}}|mänge=6|väravaid=1|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background#0B0B3F}} == Vaata ka == *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Inglismaa|Inglismaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == *[http://www.thefa.com/England/ TheFA koduleht] *[http://www.englandstats.com englandstats.com – statistika alates 1872] *[http://web.archive.org/web/20070822113415/http://www.englandfanzine.co.uk/records/records1.html Inglismaa meeskonna tulemused] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}} {{Jalgpall Suurbritannias}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallikoondis| ]] tkloi7dwzdnokggw4ykz2qz91wbb9vh 7175514 7175513 2026-06-18T15:14:36Z Teomees 97479 /* Vaata ka */ 7175514 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} {{Jalgpallikoondis | pilt = [[File:Arms of The Football Association (include star).svg|170px]] | pildi allkiri = | hüüdnimi = The Three Lions ('kolm lõvi') | jalgpalliliit = [[The Football Association]] | liit_asutatud = 1863 | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Thomas Tuchel]] | abitreener = | kapten = [[Harry Kane]] | rekordinternatsionaal = [[Peter Shilton]] | rekord_mänge = 125 | parim väravakütt = [[Harry Kane]] | parim_väravaid = 79 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 4. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 3. | FIFA kõrgeima aeg = august 2012 | FIFA madalaim koht = 27. | FIFA madalaima aeg = veebruar 1996 |muster_la1=_eng26H|muster_b1=_eng26H|muster_ra1=_eng26H|muster_sh1=_eng26H|muster_so1=_eng26Hl |vasakkäsi1= FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1= FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1= FFFFFF |muster_la2=_eng26A|muster_b2=_eng26A|muster_ra2=_eng26A|muster_sh2=_eng26A|muster_so2=_eng26Al |vasakkäsi2= fe080a|kere2= fe080a|paremkäsi2=fe080a|püksid2=000040|sokid2=fe080a | esimene kohtumine = {{nowrap|{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] – '''Inglismaa''' 0:0}} | esimene koht- ja aeg = [[Partick]], [[Šotimaa]]; 30. november 1872 | suurim võit = '''Inglismaa''' – [[Pilt:St Patrick's_saltire.svg|25px]] [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] | suurim võit koht- ja aeg = [[Belfast]]; 31. juuli 1882 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1949-1956).svg|25px]] [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] – '''Inglismaa''' 7:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Budapest]]; 23. mai 1954 | MM-ile kvalifitseerunud = 18 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1950 | parim tulemus MM-il = Maailmameister ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 11 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1968 | parim tulemus MV-l = 2. koht ([[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021]]) | OM_saavutused = }} '''Inglismaa jalgpallikoondis''' on [[Inglismaa]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. <!--Arusaamatu: '''FIFA liige:''' [[1905]]–[[1920]], [[1924]]–[[1928]], [[1946]] ---> == Ajalugu == Jalgpalli sünnimaa koondis pidas oma esimese maavõistluse 1872. aastal [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (0:0) ja liitus [[1905]]. aastal FIFA-ga. Inglismaa amatööride esindus võitis [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908]] ja [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] olümpiaturniiri, kuid kolmest esimesest MM-ist otsustasid inglased eemale jääda. === Aastad 1950–1999 === Kaasa löödi alles [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aasta]] MM-il Brasiilias, kuid avaetteastest pole inglastel midagi head meenutada, sest kaotati [[USA jalgpallikoondis|USA-le]] 0:1. Kolm aastat hiljem tabas inglasi uus löök, kui oma pühapaigas Wembleyl jäädi alla [[Ungari jalgpallikoondis|Ungarile]] 3:6. Inglismaa koondisele oli see kodus esimene kaotus mittebriti meeskonnale. Inglise jalgpalli tähetund oli 1966. aastal, mil oma kodus peetud [[1966. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|MM-il]] tuli [[Alf Ramsey]] juhendatud koondis eesotsas vendade Charltonite, [[Bobby Moore]]'i, [[Gordon Banks]]i ja [[Geoff Hurst]]iga võitjaks. EM-il osalesid inglased esimest korda alles 1968. aastal ning said Itaalias pronksi. Poolfinaalis kaotati Jugoslaaviale, kuid medalimängus alistati NSV Liit. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta MM-il]] oli Inglismaal paljude arvates kõigi aegade parim meeskond, kuid dramaatilises veerandfinaalis jäädi 2:3 alla [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Järgmise kahe MM-i finaalturniirile inglased ei pääsenud, 1982 jõuti vahegruppi, kus mängiti 0:0 nii [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] kui Saksamaa LV-ga ning poolfinaali ei pääsetud. [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s oli [[Gary Lineker]] turniiri edukaim väravalööja kuue tabamusega, kuid veerandfinaalis tuli mängu [[Diego Maradona]] 'jumala käsi' ning nelja hulka inglased ei jõudnud. Neli aastat hiljem Bobby Robsoni juhendamisel see õnnestus, kuid tee finaali lõpetas penaltikaotus vanale vaenlasele Saksamaale. EM-idel on vedanud Inglismaal järjepidevalt viltu – nii [[1980. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1980]], [[1988. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1988]] kui [[1992. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1992]] alagrupiga kogu turniir neile ka lõppes. [[1996. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1996]] oldi ise võõrustajad ning sedakorda mängiti end Wembleyl poolfinaali. Siis aga kordus vana ja tuttav stsenaarium – penaltiseerias jäädi alla sakslastele. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta MM-il]] katkestas [[Glenn Hoddle]]'i juhendatud Inglismaa koondise medalipüüdlused veerandfinaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], loomulikult jällegi 11 m karistuslöökidega. === Aastad 2000–2009 === [[2000. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2000]] finaalturniiril juhtis inglaste vägesid [[Kevin Keegan]], kuid 1:0 võit alavormis olnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] üle seekord alagrupist edasi ei viinud. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta MM-iks]] pani Inglismaa koondise kokku rootslane [[Sven-Göran Eriksson]], kes oli esimene mitteinglasest peatreener, kuid temalgi ei õnnestunud britte veerandfinaalist kaugemale viia – sedakorda oli inglaste kojusaatjaks hilisem maailmameister Brasiilia. [[2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2004]] kordus ajalugu, kuna jällegi ei jõutud kaugemale kui veerandfinaal, kus kohtuti [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ning mängiti normaalajal viiki 2:2. Penalti löökidega jäädi aga jänni ja kaotati 5:6. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] jätkus sama skeem, kaugemale veerandfinaalist ei jõutud kui kaotati peale 0:0 normaalaega penaltitega taas Portugalile 1:3. [[Steve McClaren]] valiti Erikssoni mantlipärijaks, kuid ta vallandati 22. novembril 2007 pärast 18 mängu peatreenerina, kuna Inglismaa ei pääsenud [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele]], kaotades otsustavas valikmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiale]] 2:3. Tema asemele tuli [[Fabio Capello]], kellest sai vaid teine ​​välismaine treener, kes selle ametikoha vastu võttis. === Aastad 2010–2019 === [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] peeti Inglismaad alagrupi favoriidiks, kuid nad viigistasid kaks esimest mängu [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeriaga]] vastu. Sellest hoolimata jõudis Inglismaa edasi 1/8-finaali, kus nad aga kaotasid Saksamaale 1:4, mis oli nende suurimaks kaotuseks ühes MM-finaalturniiri mängus.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2010/jun/27/germany-england-world-cup-2010 World Cup 2010: Germany tear down England's defence] The Guardian. Archived from the original on 5 November 2019</ref> See mäng sai kurikuulsaks värava poolest, kui [[Frank Lampard]]i löödud pall põrkas latist alla üle väravajoone, kuid kohtunikud seda ei märganud ja väravat ei lugenud. Kui see oleks loetud, oleks seis viigistunud 2:2. See intsident oli teguriks hilisemas FIFA otsuses võtta jalgpallis kasutusele väravajoone tehnoloogia.<ref>[https://www.si.com/soccer/2020/05/05/frank-lampard-ghost-goal-south-africa-2010-world-cup-var-technology Lampard's Ghost Goal and the Video Revolution in the Decade That Followed] 5 May 2020</ref> Capello juhtimisel võideti [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri alagrupp. 2012. aasta algul astus Capello ametist tagasi, mais määrati peatreeneriks [[Roy Hodgson]]. Finaalturniiril alagrupp võideti, kuid taaskord langeti veerandfinaalis penaltiseeria kaotusega välja (Itaalia vastu 2:4). [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] finaalturniiril langes Inglismaa esimest korda pärast 1958. aastat juba alagrupi staadiumis välja, sest jäädi oma grupis neljandaks 1 punktiga. Järgmistel [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal]] langes Inglismaa välja kaheksandikfinaalis, kaotades [[Islandi jalgpallikoondis|Islandile]] 1:2. Seda on britid pidanud oma jalgapalliajaloo üheks suuremaks ebaõnnestumiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160628093100/http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/2896655/england-defeat-vs-iceland-at-euro-2016-one-of-their-worst-ever England's defeat vs. Iceland at Euro 2016 will go down as one of their worst] ESPN FC. 27 June 2016</ref> Hodgson esitas tagasiastumisavalduse vahetult pärast hooaja lõppu, uueks peatreeneriks valiti [[Sam Allardyce]] 2016. aasta juulis. Kuid mees pidas vastu 67 päeva ja ühe mängu, mille järal astus vastastikusel kokkuleppel tagasi. Seejärel sai peatreeneriks [[Gareth Southgate]], kelle juhtimisel jõudis Inglismaa koondis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] kolmandat korda vähemalt poolfinaali. Poolfinaalis kaotasid nad Horvaatiale lisaajal 1:2 ning kolmanda koha mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]]. Ründaja [[Harry Kane]] lõpetas turniiri parima väravakütina, lüües kuus väravat. 14. novembril 2019 mängis Inglismaa oma 1000. rahvusvahelise mängu, alistades [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Wembley staadion]]il [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] tulemusega 7:0.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2019/nov/14/england-montenegro-euro-2020-qualifer-match-report Three Lions: One World Cup, 147 years and 1,000 games – the numbers behind England men's milestone] BBC Sport. 12 November 2019</ref> ==Inglismaa rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[FIFA World Cup|Tulemus maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=25| !colspan=6|Tulemused MMi Euroopa valikturniiril !width=1% rowspan=25| !colspan=1|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |– |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |rowspan=3 colspan=8|Ei osalenud |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |Esimene alagrupiturniir |8. |3 |1 |0 |2 |2 |2 |3 |3 |0 |0 |14 |3 |[[Walter Winterbottom|Winterbottom]] |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |6. |3 |1 |1 |1 |8 |8 |3 |3 |0 |0 |11 |4 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |11. |4 |0 |3 |1 |4 |5 |4 |3 |1 |0 |15 |5 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Veerandfinaal |8. |4 |1 |1 |2 |5 |6 |4 |3 |1 |0 |16 |2 |Winterbottom |-bgcolor=Gold |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |– |– |– |– |– |– |[[Alf Ramsey|Ramsey]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |Veerandfinaal |8. |4 |2 |0 |2 |4 |4 |– |– |– |– |– |– |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |rowspan=2 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |2 |1 |3 |4 |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |6 |5 |0 |1 |15 |4 |[[Don Revie|Revie]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |Teine alagrupiturniir |6. |5 |3 |2 |0 |6 |1 |8 |4 |1 |3 |13 |8 |[[Ron Greenwood|Greenwood]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |8. |5 |2 |1 |2 |7 |3 |8 |4 |4 |0 |21 |2 |[[Bobby Robson|Robson]] |- |-bgcolor=#9acdff |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''3''' |'''1''' |'''8''' |'''6''' |6 |3 |3 |0 |10 |2 |Robson |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |10 |5 |3 |2 |26 |9 |[[Graham Taylor|Taylor]] |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |2 |1 |1 |7 |4 |8 |6 |1 |1 |15 |2 |[[Glenn Hoddle|Hoddle]] |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Veerandfinaal |6. |5 |2 |2 |1 |6 |3 |8 |5 |2 |1 |16 |6 |[[Kevin Keegan|Keegan]], [[Howard Wilkinson|Wilkinson]], [[Sven-Göran Eriksson|Eriksson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |7. |5 |3 |2 |0 |6 |2 |10 |8 |1 |1 |17 |5 |Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Kaheksandikfinaal |13. |4 |1 |2 |1 |3 |5 |10 |9 |0 |1 |34 |6 |[[Fabio Capello|Capello]] |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |Alagrupiturniir |26. |3 |0 |1 |2 |2 |4 |10 |6 |4 |0 |31 |4 |[[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |rowspan=2 colspan=8| | | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | | | | | | | |- |'''Kokku''' |'''Üks meistritiitel''' |'''14/20''' |'''62''' |'''26''' |'''20''' |'''16''' |'''79''' |'''56''' |'''102''' |'''68''' |'''23''' |'''11''' |'''257''' |'''64''' | |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :''**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.'' :''***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.'' :''****Kõik Inglismaa mängud 2002. aasta MMil toimusid Jaapanis.'' :^† Keegan ja Wilkinson – üks valikmäng: Eriksson – ülejäänud valikmängud ja finaalturniiri mängud. ===Euroopa meistrivõistlused jalgpallis=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Tulemused Euroopa meistrivõistlustel]] !rowspan=2|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1960]] |colspan=8|Ei osalenud | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Winterbottom, Ramsey |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''2''' |'''1''' |'''0''' |'''1''' |'''2''' |'''1''' | Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |rowspan=1 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] | colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Revie |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |Alagrupiturniir |5. |3 |1 |1 |1 |3 |3 | Greenwood |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Robson |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |0 |3 |2 |7 | Robson |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |2 |1 |1 |2 | Taylor |- |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |'''Poolfinaal''' |'''3.''' |'''5''' |'''2''' |'''3''' |'''0''' |'''8''' |'''3''' | Venables |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |5 |6 | Hoddle, [[Kevin Keegan|Keegan]] |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |10 |6 | Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | [[Steve McClaren|McClaren]] |- |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |2 |0 |5 |3 | Capello, [[Roy Hodgson|Hodgson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |Kaheksandikfinaal | |4 |1 |2 |1 |4 |4 | [[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |'''Kokku''' |'''3. koht''' |'''9/15''' |'''31''' |'''10''' |'''11''' |'''10''' |'''40''' |'''35''' | |- |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :^† ''Capello oli peatreeneriks valikturniiri ajal. Finaalturniiril oli Inglismaa koondise peatreeneriks Roy Hodgson.'' ==Mängijad== === Praegune meeskond === Inglismaa koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. ''Seisuga 30. juuni 2024'' {{nat fs g start|background=|color=#ffffff}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Jordan Pickford]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|3|7|df=y}}|mänge=65|väravaid=0|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Aaron Ramsdale]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|5|14|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Dean Henderson]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|3|12|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Kyle Walker]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|5|28|df=y}}|mänge=87|väravaid=1|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Luke Shaw]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|7|12|df=y}}|mänge=31|väravaid=3|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[John Stones]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|5|28|df=y}}|mänge=76|väravaid=3|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Marc Guéhi]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|7|13|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Kieran Trippier]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|9|19|df=y}}|mänge=52|väravaid=1|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Ezri Konsa]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|10|23|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Lewis Dunk]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1991|11|21|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Joe Gomez]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|5|23|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=4|pos=PK|nimi=[[Declan Rice]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1999|1|14|df=y}}|mänge=55|väravaid=3|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Trent Alexander-Arnold]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|10|7|df=y}}|mänge=28|väravaid=3|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Jude Bellingham]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2003|6|29|df=y}}|mänge=33|väravaid=5|klubi=[[Real Madrid CF|Real Madrid]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Conor Gallagher]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|2|6|df=y}}|mänge=17|väravaid=0|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=25|pos=PK|nimi=[[Adam Wharton]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2004|2|6|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=26|pos=PK|nimi=[[Kobbie Mainoo]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2005|4|19|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Bukayo Saka]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|9|5|df=y}}|mänge=37|väravaid=11|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Harry Kane]]|muu=[[kapten (jalgpall)|kapten]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1993|7|28|df=y}}|mänge=95|väravaid=65|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Phil Foden]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|5|28|df=y}}|mänge=38|väravaid=4|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=17|pos=RÜ|nimi=[[Ivan Toney]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|3|16|df=y}}|mänge=4|väravaid=1|klubi=[[Brentford F.C.|Brentford]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=RÜ|nimi=[[Anthony Gordon]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|2|24|df=y}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Ollie Watkins]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|12|30|df=y}}|mänge=13|väravaid=3|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Jarrod Bowen]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|12|20|df=y}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[West Ham United F.C.|West Ham United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Eberechi Eze]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|6|29|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Cole Palmer]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2002|5|6|df=y}}|mänge=6|väravaid=1|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background#0B0B3F}} == Vaata ka == *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Inglismaa|Inglismaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.thefa.com/England/ TheFA koduleht] *[http://www.englandstats.com englandstats.com – statistika alates 1872] *[http://web.archive.org/web/20070822113415/http://www.englandfanzine.co.uk/records/records1.html Inglismaa meeskonna tulemused] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}} {{Jalgpall Suurbritannias}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallikoondis| ]] aqt4p6tj6ay1u0b9l0bzhkh403fl6ac 7175623 7175514 2026-06-18T20:21:07Z Teomees 97479 /* Aastad 2010–2019 */ 7175623 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} {{Jalgpallikoondis | pilt = [[File:Arms of The Football Association (include star).svg|170px]] | pildi allkiri = | hüüdnimi = The Three Lions ('kolm lõvi') | jalgpalliliit = [[The Football Association]] | liit_asutatud = 1863 | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Thomas Tuchel]] | abitreener = | kapten = [[Harry Kane]] | rekordinternatsionaal = [[Peter Shilton]] | rekord_mänge = 125 | parim väravakütt = [[Harry Kane]] | parim_väravaid = 79 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 4. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 3. | FIFA kõrgeima aeg = august 2012 | FIFA madalaim koht = 27. | FIFA madalaima aeg = veebruar 1996 |muster_la1=_eng26H|muster_b1=_eng26H|muster_ra1=_eng26H|muster_sh1=_eng26H|muster_so1=_eng26Hl |vasakkäsi1= FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1= FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1= FFFFFF |muster_la2=_eng26A|muster_b2=_eng26A|muster_ra2=_eng26A|muster_sh2=_eng26A|muster_so2=_eng26Al |vasakkäsi2= fe080a|kere2= fe080a|paremkäsi2=fe080a|püksid2=000040|sokid2=fe080a | esimene kohtumine = {{nowrap|{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] – '''Inglismaa''' 0:0}} | esimene koht- ja aeg = [[Partick]], [[Šotimaa]]; 30. november 1872 | suurim võit = '''Inglismaa''' – [[Pilt:St Patrick's_saltire.svg|25px]] [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] | suurim võit koht- ja aeg = [[Belfast]]; 31. juuli 1882 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1949-1956).svg|25px]] [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] – '''Inglismaa''' 7:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Budapest]]; 23. mai 1954 | MM-ile kvalifitseerunud = 18 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1950 | parim tulemus MM-il = Maailmameister ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 11 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1968 | parim tulemus MV-l = 2. koht ([[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021]]) | OM_saavutused = }} '''Inglismaa jalgpallikoondis''' on [[Inglismaa]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. <!--Arusaamatu: '''FIFA liige:''' [[1905]]–[[1920]], [[1924]]–[[1928]], [[1946]] ---> == Ajalugu == Jalgpalli sünnimaa koondis pidas oma esimese maavõistluse 1872. aastal [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (0:0) ja liitus [[1905]]. aastal FIFA-ga. Inglismaa amatööride esindus võitis [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908]] ja [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] olümpiaturniiri, kuid kolmest esimesest MM-ist otsustasid inglased eemale jääda. === Aastad 1950–1999 === Kaasa löödi alles [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aasta]] MM-il Brasiilias, kuid avaetteastest pole inglastel midagi head meenutada, sest kaotati [[USA jalgpallikoondis|USA-le]] 0:1. Kolm aastat hiljem tabas inglasi uus löök, kui oma pühapaigas Wembleyl jäädi alla [[Ungari jalgpallikoondis|Ungarile]] 3:6. Inglismaa koondisele oli see kodus esimene kaotus mittebriti meeskonnale. Inglise jalgpalli tähetund oli 1966. aastal, mil oma kodus peetud [[1966. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|MM-il]] tuli [[Alf Ramsey]] juhendatud koondis eesotsas vendade Charltonite, [[Bobby Moore]]'i, [[Gordon Banks]]i ja [[Geoff Hurst]]iga võitjaks. EM-il osalesid inglased esimest korda alles 1968. aastal ning said Itaalias pronksi. Poolfinaalis kaotati Jugoslaaviale, kuid medalimängus alistati NSV Liit. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta MM-il]] oli Inglismaal paljude arvates kõigi aegade parim meeskond, kuid dramaatilises veerandfinaalis jäädi 2:3 alla [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Järgmise kahe MM-i finaalturniirile inglased ei pääsenud, 1982 jõuti vahegruppi, kus mängiti 0:0 nii [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] kui Saksamaa LV-ga ning poolfinaali ei pääsetud. [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s oli [[Gary Lineker]] turniiri edukaim väravalööja kuue tabamusega, kuid veerandfinaalis tuli mängu [[Diego Maradona]] 'jumala käsi' ning nelja hulka inglased ei jõudnud. Neli aastat hiljem Bobby Robsoni juhendamisel see õnnestus, kuid tee finaali lõpetas penaltikaotus vanale vaenlasele Saksamaale. EM-idel on vedanud Inglismaal järjepidevalt viltu – nii [[1980. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1980]], [[1988. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1988]] kui [[1992. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1992]] alagrupiga kogu turniir neile ka lõppes. [[1996. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1996]] oldi ise võõrustajad ning sedakorda mängiti end Wembleyl poolfinaali. Siis aga kordus vana ja tuttav stsenaarium – penaltiseerias jäädi alla sakslastele. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta MM-il]] katkestas [[Glenn Hoddle]]'i juhendatud Inglismaa koondise medalipüüdlused veerandfinaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], loomulikult jällegi 11 m karistuslöökidega. === Aastad 2000–2009 === [[2000. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2000]] finaalturniiril juhtis inglaste vägesid [[Kevin Keegan]], kuid 1:0 võit alavormis olnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] üle seekord alagrupist edasi ei viinud. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta MM-iks]] pani Inglismaa koondise kokku rootslane [[Sven-Göran Eriksson]], kes oli esimene mitteinglasest peatreener, kuid temalgi ei õnnestunud britte veerandfinaalist kaugemale viia – sedakorda oli inglaste kojusaatjaks hilisem maailmameister Brasiilia. [[2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2004]] kordus ajalugu, kuna jällegi ei jõutud kaugemale kui veerandfinaal, kus kohtuti [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ning mängiti normaalajal viiki 2:2. Penalti löökidega jäädi aga jänni ja kaotati 5:6. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] jätkus sama skeem, kaugemale veerandfinaalist ei jõutud kui kaotati peale 0:0 normaalaega penaltitega taas Portugalile 1:3. [[Steve McClaren]] valiti Erikssoni mantlipärijaks, kuid ta vallandati 22. novembril 2007 pärast 18 mängu peatreenerina, kuna Inglismaa ei pääsenud [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele]], kaotades otsustavas valikmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiale]] 2:3. Tema asemele tuli [[Fabio Capello]], kellest sai vaid teine ​​välismaine treener, kes selle ametikoha vastu võttis. === Aastad 2010–2019 === [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] peeti Inglismaad alagrupi favoriidiks, kuid nad viigistasid kaks esimest mängu [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeriaga]] vastu. Sellest hoolimata jõudis Inglismaa edasi 1/8-finaali, kus nad aga kaotasid Saksamaale 1:4, mis oli nende suurimaks kaotuseks ühes MM-finaalturniiri mängus.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2010/jun/27/germany-england-world-cup-2010 World Cup 2010: Germany tear down England's defence] The Guardian. Archived from the original on 5 November 2019</ref> See mäng sai kurikuulsaks värava poolest, kui [[Frank Lampard]]i löödud pall põrkas latist alla üle väravajoone, kuid kohtunikud seda ei märganud ja väravat ei lugenud. Kui see oleks loetud, oleks seis viigistunud 2:2. See intsident oli teguriks hilisemas FIFA otsuses võtta jalgpallis kasutusele väravajoone tehnoloogia.<ref>[https://www.si.com/soccer/2020/05/05/frank-lampard-ghost-goal-south-africa-2010-world-cup-var-technology Lampard's Ghost Goal and the Video Revolution in the Decade That Followed] 5 May 2020</ref> Capello juhtimisel võideti [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri alagrupp. 2012. aasta algul astus Capello ametist tagasi, mais määrati peatreeneriks [[Roy Hodgson]]. Finaalturniiril alagrupp võideti, kuid taaskord langeti veerandfinaalis penaltiseeria kaotusega välja (Itaalia vastu 2:4). [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] finaalturniiril langes Inglismaa esimest korda pärast 1958. aastat juba alagrupi staadiumis välja, sest jäädi oma grupis neljandaks 1 punktiga. Järgmistel [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal]] langes Inglismaa välja kaheksandikfinaalis, kaotades [[Islandi jalgpallikoondis|Islandile]] 1:2. Seda on britid pidanud oma jalgapalliajaloo üheks suuremaks ebaõnnestumiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160628093100/http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/2896655/england-defeat-vs-iceland-at-euro-2016-one-of-their-worst-ever England's defeat vs. Iceland at Euro 2016 will go down as one of their worst] ESPN FC. 27 June 2016</ref> Hodgson esitas tagasiastumisavalduse vahetult pärast hooaja lõppu, uueks peatreeneriks valiti [[Sam Allardyce]] 2016. aasta juulis. Kuid mees pidas vastu 67 päeva ja ühe mängu, mille järal astus vastastikusel kokkuleppel tagasi. Seejärel sai peatreeneriks [[Gareth Southgate]], kelle juhtimisel jõudis Inglismaa koondis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] kolmandat korda vähemalt poolfinaali. Poolfinaalis kaotasid nad Horvaatiale lisaajal 1:2 ning kolmanda koha mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]]. Ründaja [[Harry Kane]] lõpetas turniiri parima väravakütina, lüües kuus väravat. 14. novembril 2019 mängis Inglismaa oma 1000. rahvusvahelise mängu, alistades [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Wembley staadion]]il [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] tulemusega 7:0.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2019/nov/14/england-montenegro-euro-2020-qualifer-match-report Three Lions: One World Cup, 147 years and 1,000 games – the numbers behind England men's milestone] BBC Sport. 12 November 2019</ref> === Edukamad väravalööjad === {{Small|Seisuga 17. juuni 2026.}} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Mängija !! style="background:#efefef;" | Väravate arv !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Väravaid <br> mängu kohta !! style="background:#efefef;" |Mänguaastad <br> koondises |- | 1. || style="text-align:left;"| [[Harry Kane]] || 81 || 115 || 0,70 ||2015–... |- | 2. || style="text-align:left;"| [[Wayne Rooney]] || 53 || 120 || 0,44 || 2003–2018 |- | 3. || style="text-align:left;"| [[Bobby Charlton]] || 49 || 106 || 0,46 || 1958–1970 |- | 4. || style="text-align:left;" | [[Gary Lineker]] || 48 || 80 || 0,60 || 1984–1992 |- | 5. || style="text-align:left;" | [[Jimmy Greaves]]|| 44 || 57 || 0,77 || 1959–1967 |- | 6. || style="text-align:left;" | [[Michael Owen]] || 40 || 89 || 0,45 || 1998–2008 |- | rowspan=3| 7. || style="text-align:left;" | [[Nat Lofthouse]] ||rowspan=3| 30 || 33 || 0,91 || 1950–1958 |- | align=left| [[Alan Shearer]] || 63 || 0,48 || 1992–2000 |- | align=left | [[Tom Finney]]|| 76 || 0,39 || 1946–1958 |- | rowspan=2| 10. || style="text-align:left;" | [[Vivian Woodward]] ||rowspan=3| 29|| 23 || 1,26 || 1903–1911 |- | align=left | [[Frank Lampard]]|| 106 || 0,27 || 1999–2014 |} ==Inglismaa rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[FIFA World Cup|Tulemus maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=25| !colspan=6|Tulemused MMi Euroopa valikturniiril !width=1% rowspan=25| !colspan=1|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |– |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |rowspan=3 colspan=8|Ei osalenud |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |Esimene alagrupiturniir |8. |3 |1 |0 |2 |2 |2 |3 |3 |0 |0 |14 |3 |[[Walter Winterbottom|Winterbottom]] |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |6. |3 |1 |1 |1 |8 |8 |3 |3 |0 |0 |11 |4 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |11. |4 |0 |3 |1 |4 |5 |4 |3 |1 |0 |15 |5 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Veerandfinaal |8. |4 |1 |1 |2 |5 |6 |4 |3 |1 |0 |16 |2 |Winterbottom |-bgcolor=Gold |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |– |– |– |– |– |– |[[Alf Ramsey|Ramsey]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |Veerandfinaal |8. |4 |2 |0 |2 |4 |4 |– |– |– |– |– |– |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |rowspan=2 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |2 |1 |3 |4 |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |6 |5 |0 |1 |15 |4 |[[Don Revie|Revie]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |Teine alagrupiturniir |6. |5 |3 |2 |0 |6 |1 |8 |4 |1 |3 |13 |8 |[[Ron Greenwood|Greenwood]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |8. |5 |2 |1 |2 |7 |3 |8 |4 |4 |0 |21 |2 |[[Bobby Robson|Robson]] |- |-bgcolor=#9acdff |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''3''' |'''1''' |'''8''' |'''6''' |6 |3 |3 |0 |10 |2 |Robson |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |10 |5 |3 |2 |26 |9 |[[Graham Taylor|Taylor]] |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |2 |1 |1 |7 |4 |8 |6 |1 |1 |15 |2 |[[Glenn Hoddle|Hoddle]] |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Veerandfinaal |6. |5 |2 |2 |1 |6 |3 |8 |5 |2 |1 |16 |6 |[[Kevin Keegan|Keegan]], [[Howard Wilkinson|Wilkinson]], [[Sven-Göran Eriksson|Eriksson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |7. |5 |3 |2 |0 |6 |2 |10 |8 |1 |1 |17 |5 |Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Kaheksandikfinaal |13. |4 |1 |2 |1 |3 |5 |10 |9 |0 |1 |34 |6 |[[Fabio Capello|Capello]] |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |Alagrupiturniir |26. |3 |0 |1 |2 |2 |4 |10 |6 |4 |0 |31 |4 |[[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |rowspan=2 colspan=8| | | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | | | | | | | |- |'''Kokku''' |'''Üks meistritiitel''' |'''14/20''' |'''62''' |'''26''' |'''20''' |'''16''' |'''79''' |'''56''' |'''102''' |'''68''' |'''23''' |'''11''' |'''257''' |'''64''' | |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :''**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.'' :''***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.'' :''****Kõik Inglismaa mängud 2002. aasta MMil toimusid Jaapanis.'' :^† Keegan ja Wilkinson – üks valikmäng: Eriksson – ülejäänud valikmängud ja finaalturniiri mängud. ===Euroopa meistrivõistlused jalgpallis=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Tulemused Euroopa meistrivõistlustel]] !rowspan=2|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1960]] |colspan=8|Ei osalenud | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Winterbottom, Ramsey |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''2''' |'''1''' |'''0''' |'''1''' |'''2''' |'''1''' | Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |rowspan=1 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] | colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Revie |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |Alagrupiturniir |5. |3 |1 |1 |1 |3 |3 | Greenwood |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Robson |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |0 |3 |2 |7 | Robson |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |2 |1 |1 |2 | Taylor |- |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |'''Poolfinaal''' |'''3.''' |'''5''' |'''2''' |'''3''' |'''0''' |'''8''' |'''3''' | Venables |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |5 |6 | Hoddle, [[Kevin Keegan|Keegan]] |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |10 |6 | Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | [[Steve McClaren|McClaren]] |- |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |2 |0 |5 |3 | Capello, [[Roy Hodgson|Hodgson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |Kaheksandikfinaal | |4 |1 |2 |1 |4 |4 | [[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |'''Kokku''' |'''3. koht''' |'''9/15''' |'''31''' |'''10''' |'''11''' |'''10''' |'''40''' |'''35''' | |- |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :^† ''Capello oli peatreeneriks valikturniiri ajal. Finaalturniiril oli Inglismaa koondise peatreeneriks Roy Hodgson.'' ==Mängijad== === Praegune meeskond === Inglismaa koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. ''Seisuga 30. juuni 2024'' {{nat fs g start|background=|color=#ffffff}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Jordan Pickford]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|3|7|df=y}}|mänge=65|väravaid=0|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Aaron Ramsdale]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|5|14|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Dean Henderson]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|3|12|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Kyle Walker]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|5|28|df=y}}|mänge=87|väravaid=1|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Luke Shaw]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|7|12|df=y}}|mänge=31|väravaid=3|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[John Stones]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|5|28|df=y}}|mänge=76|väravaid=3|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Marc Guéhi]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|7|13|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Kieran Trippier]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|9|19|df=y}}|mänge=52|väravaid=1|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Ezri Konsa]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|10|23|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Lewis Dunk]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1991|11|21|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Joe Gomez]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|5|23|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=4|pos=PK|nimi=[[Declan Rice]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1999|1|14|df=y}}|mänge=55|väravaid=3|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Trent Alexander-Arnold]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|10|7|df=y}}|mänge=28|väravaid=3|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Jude Bellingham]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2003|6|29|df=y}}|mänge=33|väravaid=5|klubi=[[Real Madrid CF|Real Madrid]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Conor Gallagher]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|2|6|df=y}}|mänge=17|väravaid=0|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=25|pos=PK|nimi=[[Adam Wharton]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2004|2|6|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=26|pos=PK|nimi=[[Kobbie Mainoo]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2005|4|19|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Bukayo Saka]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|9|5|df=y}}|mänge=37|väravaid=11|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Harry Kane]]|muu=[[kapten (jalgpall)|kapten]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1993|7|28|df=y}}|mänge=95|väravaid=65|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Phil Foden]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|5|28|df=y}}|mänge=38|väravaid=4|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=17|pos=RÜ|nimi=[[Ivan Toney]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|3|16|df=y}}|mänge=4|väravaid=1|klubi=[[Brentford F.C.|Brentford]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=RÜ|nimi=[[Anthony Gordon]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|2|24|df=y}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Ollie Watkins]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|12|30|df=y}}|mänge=13|väravaid=3|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Jarrod Bowen]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|12|20|df=y}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[West Ham United F.C.|West Ham United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Eberechi Eze]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|6|29|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Cole Palmer]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2002|5|6|df=y}}|mänge=6|väravaid=1|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background#0B0B3F}} == Vaata ka == *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Inglismaa|Inglismaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.thefa.com/England/ TheFA koduleht] *[http://www.englandstats.com englandstats.com – statistika alates 1872] *[http://web.archive.org/web/20070822113415/http://www.englandfanzine.co.uk/records/records1.html Inglismaa meeskonna tulemused] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}} {{Jalgpall Suurbritannias}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallikoondis| ]] ahgt7olspd34ooi20njvl0mb3dgcl4u 7175798 7175623 2026-06-19T08:01:57Z Metsavend 738 7175798 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} {{Jalgpallikoondis | pilt = [[File:Arms of The Football Association (include star).svg|170px]] | pildi allkiri = | hüüdnimi = The Three Lions ('kolm lõvi') | jalgpalliliit = [[The Football Association]] | liit_asutatud = 1863 | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Thomas Tuchel]] | abitreener = | kapten = [[Harry Kane]] | rekordinternatsionaal = [[Peter Shilton]] | rekord_mänge = 125 | parim väravakütt = [[Harry Kane]] | parim_väravaid = 81 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 4. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 3. | FIFA kõrgeima aeg = august 2012 | FIFA madalaim koht = 27. | FIFA madalaima aeg = veebruar 1996 |muster_la1=_eng26H|muster_b1=_eng26H|muster_ra1=_eng26H|muster_sh1=_eng26H|muster_so1=_eng26Hl |vasakkäsi1= FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1= FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1= FFFFFF |muster_la2=_eng26A|muster_b2=_eng26A|muster_ra2=_eng26A|muster_sh2=_eng26A|muster_so2=_eng26Al |vasakkäsi2= fe080a|kere2= fe080a|paremkäsi2=fe080a|püksid2=000040|sokid2=fe080a | esimene kohtumine = {{nowrap|{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] – '''Inglismaa''' 0:0}} | esimene koht- ja aeg = [[Partick]], [[Šotimaa]]; 30. november 1872 | suurim võit = '''Inglismaa''' – [[Pilt:St Patrick's_saltire.svg|25px]] [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] | suurim võit koht- ja aeg = [[Belfast]]; 31. juuli 1882 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1949-1956).svg|25px]] [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] – '''Inglismaa''' 7:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Budapest]]; 23. mai 1954 | MM-ile kvalifitseerunud = 18 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1950 | parim tulemus MM-il = Maailmameister ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 11 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1968 | parim tulemus MV-l = 2. koht ([[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021]]) | OM_saavutused = }} '''Inglismaa jalgpallikoondis''' on [[Inglismaa]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. <!--Arusaamatu: '''FIFA liige:''' [[1905]]–[[1920]], [[1924]]–[[1928]], [[1946]] ---> == Ajalugu == Jalgpalli sünnimaa koondis pidas oma esimese maavõistluse 1872. aastal [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (0:0) ja liitus [[1905]]. aastal FIFA-ga. Inglismaa amatööride esindus võitis [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908]] ja [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] olümpiaturniiri, kuid kolmest esimesest MM-ist otsustasid inglased eemale jääda. === Aastad 1950–1999 === Kaasa löödi alles [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aasta]] MM-il Brasiilias, kuid avaetteastest pole inglastel midagi head meenutada, sest kaotati [[USA jalgpallikoondis|USA-le]] 0:1. Kolm aastat hiljem tabas inglasi uus löök, kui oma pühapaigas Wembleyl jäädi alla [[Ungari jalgpallikoondis|Ungarile]] 3:6. Inglismaa koondisele oli see kodus esimene kaotus mittebriti meeskonnale. Inglise jalgpalli tähetund oli 1966. aastal, mil oma kodus peetud [[1966. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|MM-il]] tuli [[Alf Ramsey]] juhendatud koondis eesotsas vendade Charltonite, [[Bobby Moore]]'i, [[Gordon Banks]]i ja [[Geoff Hurst]]iga võitjaks. EM-il osalesid inglased esimest korda alles 1968. aastal ning said Itaalias pronksi. Poolfinaalis kaotati Jugoslaaviale, kuid medalimängus alistati NSV Liit. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta MM-il]] oli Inglismaal paljude arvates kõigi aegade parim meeskond, kuid dramaatilises veerandfinaalis jäädi 2:3 alla [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Järgmise kahe MM-i finaalturniirile inglased ei pääsenud, 1982 jõuti vahegruppi, kus mängiti 0:0 nii [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] kui Saksamaa LV-ga ning poolfinaali ei pääsetud. [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s oli [[Gary Lineker]] turniiri edukaim väravalööja kuue tabamusega, kuid veerandfinaalis tuli mängu [[Diego Maradona]] 'jumala käsi' ning nelja hulka inglased ei jõudnud. Neli aastat hiljem Bobby Robsoni juhendamisel see õnnestus, kuid tee finaali lõpetas penaltikaotus vanale vaenlasele Saksamaale. EM-idel on vedanud Inglismaal järjepidevalt viltu – nii [[1980. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1980]], [[1988. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1988]] kui [[1992. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1992]] alagrupiga kogu turniir neile ka lõppes. [[1996. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1996]] oldi ise võõrustajad ning sedakorda mängiti end Wembleyl poolfinaali. Siis aga kordus vana ja tuttav stsenaarium – penaltiseerias jäädi alla sakslastele. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta MM-il]] katkestas [[Glenn Hoddle]]'i juhendatud Inglismaa koondise medalipüüdlused veerandfinaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], loomulikult jällegi 11 m karistuslöökidega. === Aastad 2000–2009 === [[2000. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2000]] finaalturniiril juhtis inglaste vägesid [[Kevin Keegan]], kuid 1:0 võit alavormis olnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] üle seekord alagrupist edasi ei viinud. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta MM-iks]] pani Inglismaa koondise kokku rootslane [[Sven-Göran Eriksson]], kes oli esimene mitteinglasest peatreener, kuid temalgi ei õnnestunud britte veerandfinaalist kaugemale viia – sedakorda oli inglaste kojusaatjaks hilisem maailmameister Brasiilia. [[2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2004]] kordus ajalugu, kuna jällegi ei jõutud kaugemale kui veerandfinaal, kus kohtuti [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ning mängiti normaalajal viiki 2:2. Penalti löökidega jäädi aga jänni ja kaotati 5:6. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] jätkus sama skeem, kaugemale veerandfinaalist ei jõutud kui kaotati peale 0:0 normaalaega penaltitega taas Portugalile 1:3. [[Steve McClaren]] valiti Erikssoni mantlipärijaks, kuid ta vallandati 22. novembril 2007 pärast 18 mängu peatreenerina, kuna Inglismaa ei pääsenud [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele]], kaotades otsustavas valikmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiale]] 2:3. Tema asemele tuli [[Fabio Capello]], kellest sai vaid teine ​​välismaine treener, kes selle ametikoha vastu võttis. === Aastad 2010–2019 === [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] peeti Inglismaad alagrupi favoriidiks, kuid nad viigistasid kaks esimest mängu [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeriaga]] vastu. Sellest hoolimata jõudis Inglismaa edasi 1/8-finaali, kus nad aga kaotasid Saksamaale 1:4, mis oli nende suurimaks kaotuseks ühes MM-finaalturniiri mängus.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2010/jun/27/germany-england-world-cup-2010 World Cup 2010: Germany tear down England's defence] The Guardian. Archived from the original on 5 November 2019</ref> See mäng sai kurikuulsaks värava poolest, kui [[Frank Lampard]]i löödud pall põrkas latist alla üle väravajoone, kuid kohtunikud seda ei märganud ja väravat ei lugenud. Kui see oleks loetud, oleks seis viigistunud 2:2. See intsident oli teguriks hilisemas FIFA otsuses võtta jalgpallis kasutusele väravajoone tehnoloogia.<ref>[https://www.si.com/soccer/2020/05/05/frank-lampard-ghost-goal-south-africa-2010-world-cup-var-technology Lampard's Ghost Goal and the Video Revolution in the Decade That Followed] 5 May 2020</ref> Capello juhtimisel võideti [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri alagrupp. 2012. aasta algul astus Capello ametist tagasi, mais määrati peatreeneriks [[Roy Hodgson]]. Finaalturniiril alagrupp võideti, kuid taaskord langeti veerandfinaalis penaltiseeria kaotusega välja (Itaalia vastu 2:4). [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] finaalturniiril langes Inglismaa esimest korda pärast 1958. aastat juba alagrupi staadiumis välja, sest jäädi oma grupis neljandaks 1 punktiga. Järgmistel [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal]] langes Inglismaa välja kaheksandikfinaalis, kaotades [[Islandi jalgpallikoondis|Islandile]] 1:2. Seda on britid pidanud oma jalgapalliajaloo üheks suuremaks ebaõnnestumiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160628093100/http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/2896655/england-defeat-vs-iceland-at-euro-2016-one-of-their-worst-ever England's defeat vs. Iceland at Euro 2016 will go down as one of their worst] ESPN FC. 27 June 2016</ref> Hodgson esitas tagasiastumisavalduse vahetult pärast hooaja lõppu, uueks peatreeneriks valiti [[Sam Allardyce]] 2016. aasta juulis. Kuid mees pidas vastu 67 päeva ja ühe mängu, mille järal astus vastastikusel kokkuleppel tagasi. Seejärel sai peatreeneriks [[Gareth Southgate]], kelle juhtimisel jõudis Inglismaa koondis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] kolmandat korda vähemalt poolfinaali. Poolfinaalis kaotasid nad Horvaatiale lisaajal 1:2 ning kolmanda koha mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]]. Ründaja [[Harry Kane]] lõpetas turniiri parima väravakütina, lüües kuus väravat. 14. novembril 2019 mängis Inglismaa oma 1000. rahvusvahelise mängu, alistades [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Wembley staadion]]il [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] tulemusega 7:0.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2019/nov/14/england-montenegro-euro-2020-qualifer-match-report Three Lions: One World Cup, 147 years and 1,000 games – the numbers behind England men's milestone] BBC Sport. 12 November 2019</ref> === Edukamad väravalööjad === {{Small|Seisuga 17. juuni 2026.}} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Mängija !! style="background:#efefef;" | Väravate arv !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Väravaid <br> mängu kohta !! style="background:#efefef;" |Mänguaastad <br> koondises |- | 1. || style="text-align:left;"| [[Harry Kane]] || 81 || 115 || 0,70 ||2015–... |- | 2. || style="text-align:left;"| [[Wayne Rooney]] || 53 || 120 || 0,44 || 2003–2018 |- | 3. || style="text-align:left;"| [[Bobby Charlton]] || 49 || 106 || 0,46 || 1958–1970 |- | 4. || style="text-align:left;" | [[Gary Lineker]] || 48 || 80 || 0,60 || 1984–1992 |- | 5. || style="text-align:left;" | [[Jimmy Greaves]]|| 44 || 57 || 0,77 || 1959–1967 |- | 6. || style="text-align:left;" | [[Michael Owen]] || 40 || 89 || 0,45 || 1998–2008 |- | rowspan=3| 7. || style="text-align:left;" | [[Nat Lofthouse]] ||rowspan=3| 30 || 33 || 0,91 || 1950–1958 |- | align=left| [[Alan Shearer]] || 63 || 0,48 || 1992–2000 |- | align=left | [[Tom Finney]]|| 76 || 0,39 || 1946–1958 |- | rowspan=2| 10. || style="text-align:left;" | [[Vivian Woodward]] ||rowspan=3| 29|| 23 || 1,26 || 1903–1911 |- | align=left | [[Frank Lampard]]|| 106 || 0,27 || 1999–2014 |} ==Inglismaa rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[FIFA World Cup|Tulemus maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=25| !colspan=6|Tulemused MMi Euroopa valikturniiril !width=1% rowspan=25| !colspan=1|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |– |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |rowspan=3 colspan=8|Ei osalenud |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |Esimene alagrupiturniir |8. |3 |1 |0 |2 |2 |2 |3 |3 |0 |0 |14 |3 |[[Walter Winterbottom|Winterbottom]] |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |6. |3 |1 |1 |1 |8 |8 |3 |3 |0 |0 |11 |4 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |11. |4 |0 |3 |1 |4 |5 |4 |3 |1 |0 |15 |5 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Veerandfinaal |8. |4 |1 |1 |2 |5 |6 |4 |3 |1 |0 |16 |2 |Winterbottom |-bgcolor=Gold |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |– |– |– |– |– |– |[[Alf Ramsey|Ramsey]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |Veerandfinaal |8. |4 |2 |0 |2 |4 |4 |– |– |– |– |– |– |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |rowspan=2 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |2 |1 |3 |4 |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |6 |5 |0 |1 |15 |4 |[[Don Revie|Revie]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |Teine alagrupiturniir |6. |5 |3 |2 |0 |6 |1 |8 |4 |1 |3 |13 |8 |[[Ron Greenwood|Greenwood]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |8. |5 |2 |1 |2 |7 |3 |8 |4 |4 |0 |21 |2 |[[Bobby Robson|Robson]] |- |-bgcolor=#9acdff |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''3''' |'''1''' |'''8''' |'''6''' |6 |3 |3 |0 |10 |2 |Robson |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |10 |5 |3 |2 |26 |9 |[[Graham Taylor|Taylor]] |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |2 |1 |1 |7 |4 |8 |6 |1 |1 |15 |2 |[[Glenn Hoddle|Hoddle]] |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Veerandfinaal |6. |5 |2 |2 |1 |6 |3 |8 |5 |2 |1 |16 |6 |[[Kevin Keegan|Keegan]], [[Howard Wilkinson|Wilkinson]], [[Sven-Göran Eriksson|Eriksson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |7. |5 |3 |2 |0 |6 |2 |10 |8 |1 |1 |17 |5 |Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Kaheksandikfinaal |13. |4 |1 |2 |1 |3 |5 |10 |9 |0 |1 |34 |6 |[[Fabio Capello|Capello]] |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |Alagrupiturniir |26. |3 |0 |1 |2 |2 |4 |10 |6 |4 |0 |31 |4 |[[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |rowspan=2 colspan=8| | | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | | | | | | | |- |'''Kokku''' |'''Üks meistritiitel''' |'''14/20''' |'''62''' |'''26''' |'''20''' |'''16''' |'''79''' |'''56''' |'''102''' |'''68''' |'''23''' |'''11''' |'''257''' |'''64''' | |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :''**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.'' :''***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.'' :''****Kõik Inglismaa mängud 2002. aasta MMil toimusid Jaapanis.'' :^† Keegan ja Wilkinson – üks valikmäng: Eriksson – ülejäänud valikmängud ja finaalturniiri mängud. ===Euroopa meistrivõistlused jalgpallis=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Tulemused Euroopa meistrivõistlustel]] !rowspan=2|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1960]] |colspan=8|Ei osalenud | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Winterbottom, Ramsey |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''2''' |'''1''' |'''0''' |'''1''' |'''2''' |'''1''' | Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |rowspan=1 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] | colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Revie |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |Alagrupiturniir |5. |3 |1 |1 |1 |3 |3 | Greenwood |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Robson |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |0 |3 |2 |7 | Robson |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |2 |1 |1 |2 | Taylor |- |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |'''Poolfinaal''' |'''3.''' |'''5''' |'''2''' |'''3''' |'''0''' |'''8''' |'''3''' | Venables |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |5 |6 | Hoddle, [[Kevin Keegan|Keegan]] |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |10 |6 | Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | [[Steve McClaren|McClaren]] |- |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |2 |0 |5 |3 | Capello, [[Roy Hodgson|Hodgson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |Kaheksandikfinaal | |4 |1 |2 |1 |4 |4 | [[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |'''Kokku''' |'''3. koht''' |'''9/15''' |'''31''' |'''10''' |'''11''' |'''10''' |'''40''' |'''35''' | |- |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :^† ''Capello oli peatreeneriks valikturniiri ajal. Finaalturniiril oli Inglismaa koondise peatreeneriks Roy Hodgson.'' ==Mängijad== === Praegune meeskond === Inglismaa koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. ''Seisuga 30. juuni 2024'' {{nat fs g start|background=|color=#ffffff}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Jordan Pickford]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|3|7|df=y}}|mänge=65|väravaid=0|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Aaron Ramsdale]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|5|14|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Dean Henderson]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|3|12|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Kyle Walker]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|5|28|df=y}}|mänge=87|väravaid=1|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Luke Shaw]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|7|12|df=y}}|mänge=31|väravaid=3|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[John Stones]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|5|28|df=y}}|mänge=76|väravaid=3|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Marc Guéhi]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|7|13|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Kieran Trippier]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|9|19|df=y}}|mänge=52|väravaid=1|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Ezri Konsa]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|10|23|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Lewis Dunk]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1991|11|21|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Joe Gomez]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|5|23|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=4|pos=PK|nimi=[[Declan Rice]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1999|1|14|df=y}}|mänge=55|väravaid=3|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Trent Alexander-Arnold]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|10|7|df=y}}|mänge=28|väravaid=3|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Jude Bellingham]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2003|6|29|df=y}}|mänge=33|väravaid=5|klubi=[[Real Madrid CF|Real Madrid]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Conor Gallagher]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|2|6|df=y}}|mänge=17|väravaid=0|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=25|pos=PK|nimi=[[Adam Wharton]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2004|2|6|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=26|pos=PK|nimi=[[Kobbie Mainoo]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2005|4|19|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Bukayo Saka]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|9|5|df=y}}|mänge=37|väravaid=11|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Harry Kane]]|muu=[[kapten (jalgpall)|kapten]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1993|7|28|df=y}}|mänge=95|väravaid=65|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Phil Foden]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|5|28|df=y}}|mänge=38|väravaid=4|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=17|pos=RÜ|nimi=[[Ivan Toney]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|3|16|df=y}}|mänge=4|väravaid=1|klubi=[[Brentford F.C.|Brentford]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=RÜ|nimi=[[Anthony Gordon]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|2|24|df=y}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Ollie Watkins]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|12|30|df=y}}|mänge=13|väravaid=3|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Jarrod Bowen]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|12|20|df=y}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[West Ham United F.C.|West Ham United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Eberechi Eze]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|6|29|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Cole Palmer]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2002|5|6|df=y}}|mänge=6|väravaid=1|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background#0B0B3F}} == Vaata ka == *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Inglismaa|Inglismaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.thefa.com/England/ TheFA koduleht] *[http://www.englandstats.com englandstats.com – statistika alates 1872] *[http://web.archive.org/web/20070822113415/http://www.englandfanzine.co.uk/records/records1.html Inglismaa meeskonna tulemused] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}} {{Jalgpall Suurbritannias}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallikoondis| ]] c191ji4cgv7k7q6o71utccgin920ksz 7175830 7175798 2026-06-19T08:44:15Z Teomees 97479 7175830 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}} {{Jalgpallikoondis | pilt = [[File:Arms of The Football Association (include star).svg|170px]] | pildi allkiri = | hüüdnimi = The Three Lions ('kolm lõvi') | jalgpalliliit = [[The Football Association]] | liit_asutatud = 1863 | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Thomas Tuchel]] | abitreener = | kapten = [[Harry Kane]] | rekordinternatsionaal = [[Peter Shilton]] | rekord_mänge = 125 | parim väravakütt = [[Harry Kane]] | parim_väravaid = 81 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 4. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 3. | FIFA kõrgeima aeg = august 2012 | FIFA madalaim koht = 27. | FIFA madalaima aeg = veebruar 1996 |muster_la1=_eng26H|muster_b1=_eng26H|muster_ra1=_eng26H|muster_sh1=_eng26H|muster_so1=_eng26Hl |vasakkäsi1= FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1= FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1= FFFFFF |muster_la2=_eng26A|muster_b2=_eng26A|muster_ra2=_eng26A|muster_sh2=_eng26A|muster_so2=_eng26Al |vasakkäsi2= fe080a|kere2= fe080a|paremkäsi2=fe080a|püksid2=000040|sokid2=fe080a | esimene kohtumine = {{nowrap|{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] – '''Inglismaa''' 0:0}} | esimene koht- ja aeg = [[Partick]], [[Šotimaa]]; 30. november 1872 | suurim võit = '''Inglismaa''' – [[Pilt:St Patrick's_saltire.svg|25px]] [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] 13:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Belfast]]; 31. juuli 1882 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1949-1956).svg|25px]] [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] – '''Inglismaa''' 7:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Budapest]]; 23. mai 1954 | MM-ile kvalifitseerunud = 18 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1950 | parim tulemus MM-il = Maailmameister ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 11 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1968 | parim tulemus MV-l = 2. koht ([[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021]], [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]]) | OM_saavutused = }} '''Inglismaa jalgpallikoondis''' on [[Inglismaa]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. <!--Arusaamatu: '''FIFA liige:''' [[1905]]–[[1920]], [[1924]]–[[1928]], [[1946]] ---> == Ajalugu == Jalgpalli sünnimaa koondis pidas oma esimese maavõistluse 1872. aastal [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (0:0) ja liitus [[1905]]. aastal FIFA-ga. Inglismaa amatööride esindus võitis [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908]] ja [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] olümpiaturniiri, kuid kolmest esimesest MM-ist otsustasid inglased eemale jääda. === Aastad 1950–1999 === Kaasa löödi alles [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950. aasta]] MM-il Brasiilias, kuid avaetteastest pole inglastel midagi head meenutada, sest kaotati [[USA jalgpallikoondis|USA-le]] 0:1. Kolm aastat hiljem tabas inglasi uus löök, kui oma pühapaigas Wembleyl jäädi alla [[Ungari jalgpallikoondis|Ungarile]] 3:6. Inglismaa koondisele oli see kodus esimene kaotus mittebriti meeskonnale. Inglise jalgpalli tähetund oli 1966. aastal, mil oma kodus peetud [[1966. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|MM-il]] tuli [[Alf Ramsey]] juhendatud koondis eesotsas vendade Charltonite, [[Bobby Moore]]'i, [[Gordon Banks]]i ja [[Geoff Hurst]]iga võitjaks. EM-il osalesid inglased esimest korda alles 1968. aastal ning said Itaalias pronksi. Poolfinaalis kaotati Jugoslaaviale, kuid medalimängus alistati NSV Liit. [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970. aasta MM-il]] oli Inglismaal paljude arvates kõigi aegade parim meeskond, kuid dramaatilises veerandfinaalis jäädi 2:3 alla [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Järgmise kahe MM-i finaalturniirile inglased ei pääsenud, 1982 jõuti vahegruppi, kus mängiti 0:0 nii [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] kui Saksamaa LV-ga ning poolfinaali ei pääsetud. [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta MM-il]] [[Mehhiko]]s oli [[Gary Lineker]] turniiri edukaim väravalööja kuue tabamusega, kuid veerandfinaalis tuli mängu [[Diego Maradona]] 'jumala käsi' ning nelja hulka inglased ei jõudnud. Neli aastat hiljem Bobby Robsoni juhendamisel see õnnestus, kuid tee finaali lõpetas penaltikaotus vanale vaenlasele Saksamaale. EM-idel on vedanud Inglismaal järjepidevalt viltu – nii [[1980. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1980]], [[1988. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1988]] kui [[1992. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1992]] alagrupiga kogu turniir neile ka lõppes. [[1996. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|1996]] oldi ise võõrustajad ning sedakorda mängiti end Wembleyl poolfinaali. Siis aga kordus vana ja tuttav stsenaarium – penaltiseerias jäädi alla sakslastele. [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta MM-il]] katkestas [[Glenn Hoddle]]'i juhendatud Inglismaa koondise medalipüüdlused veerandfinaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], loomulikult jällegi 11 m karistuslöökidega. === Aastad 2000–2009 === [[2000. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2000]] finaalturniiril juhtis inglaste vägesid [[Kevin Keegan]], kuid 1:0 võit alavormis olnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] üle seekord alagrupist edasi ei viinud. [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta MM-iks]] pani Inglismaa koondise kokku rootslane [[Sven-Göran Eriksson]], kes oli esimene mitteinglasest peatreener, kuid temalgi ei õnnestunud britte veerandfinaalist kaugemale viia – sedakorda oli inglaste kojusaatjaks hilisem maailmameister Brasiilia. [[2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euro 2004]] kordus ajalugu, kuna jällegi ei jõutud kaugemale kui veerandfinaal, kus kohtuti [[Portugali jalgpallikoondis|Portugaliga]] ning mängiti normaalajal viiki 2:2. Penalti löökidega jäädi aga jänni ja kaotati 5:6. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] jätkus sama skeem, kaugemale veerandfinaalist ei jõutud kui kaotati peale 0:0 normaalaega penaltitega taas Portugalile 1:3. [[Steve McClaren]] valiti Erikssoni mantlipärijaks, kuid ta vallandati 22. novembril 2007 pärast 18 mängu peatreenerina, kuna Inglismaa ei pääsenud [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele]], kaotades otsustavas valikmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiale]] 2:3. Tema asemele tuli [[Fabio Capello]], kellest sai vaid teine ​​välismaine treener, kes selle ametikoha vastu võttis. === Aastad 2010–2019 === [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] peeti Inglismaad alagrupi favoriidiks, kuid nad viigistasid kaks esimest mängu [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeriaga]] vastu. Sellest hoolimata jõudis Inglismaa edasi 1/8-finaali, kus nad aga kaotasid Saksamaale 1:4, mis oli nende suurimaks kaotuseks ühes MM-finaalturniiri mängus.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2010/jun/27/germany-england-world-cup-2010 World Cup 2010: Germany tear down England's defence] The Guardian. Archived from the original on 5 November 2019</ref> See mäng sai kurikuulsaks värava poolest, kui [[Frank Lampard]]i löödud pall põrkas latist alla üle väravajoone, kuid kohtunikud seda ei märganud ja väravat ei lugenud. Kui see oleks loetud, oleks seis viigistunud 2:2. See intsident oli teguriks hilisemas FIFA otsuses võtta jalgpallis kasutusele väravajoone tehnoloogia.<ref>[https://www.si.com/soccer/2020/05/05/frank-lampard-ghost-goal-south-africa-2010-world-cup-var-technology Lampard's Ghost Goal and the Video Revolution in the Decade That Followed] 5 May 2020</ref> Capello juhtimisel võideti [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri alagrupp. 2012. aasta algul astus Capello ametist tagasi, mais määrati peatreeneriks [[Roy Hodgson]]. Finaalturniiril alagrupp võideti, kuid taaskord langeti veerandfinaalis penaltiseeria kaotusega välja (Itaalia vastu 2:4). [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] finaalturniiril langes Inglismaa esimest korda pärast 1958. aastat juba alagrupi staadiumis välja, sest jäädi oma grupis neljandaks 1 punktiga. Järgmistel [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2016. aastal]] langes Inglismaa välja kaheksandikfinaalis, kaotades [[Islandi jalgpallikoondis|Islandile]] 1:2. Seda on britid pidanud oma jalgapalliajaloo üheks suuremaks ebaõnnestumiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160628093100/http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/2896655/england-defeat-vs-iceland-at-euro-2016-one-of-their-worst-ever England's defeat vs. Iceland at Euro 2016 will go down as one of their worst] ESPN FC. 27 June 2016</ref> Hodgson esitas tagasiastumisavalduse vahetult pärast hooaja lõppu, uueks peatreeneriks valiti [[Sam Allardyce]] 2016. aasta juulis. Kuid mees pidas vastu 67 päeva ja ühe mängu, mille järal astus vastastikusel kokkuleppel tagasi. Seejärel sai peatreeneriks [[Gareth Southgate]], kelle juhtimisel jõudis Inglismaa koondis [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] kolmandat korda vähemalt poolfinaali. Poolfinaalis kaotasid nad Horvaatiale lisaajal 1:2 ning kolmanda koha mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]]. Ründaja [[Harry Kane]] lõpetas turniiri parima väravakütina, lüües kuus väravat. 14. novembril 2019 mängis Inglismaa oma 1000. rahvusvahelise mängu, alistades [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Wembley staadion]]il [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]] tulemusega 7:0.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2019/nov/14/england-montenegro-euro-2020-qualifer-match-report Three Lions: One World Cup, 147 years and 1,000 games – the numbers behind England men's milestone] BBC Sport. 12 November 2019</ref> === Aastad 2020–... === [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] jõudis Inglismaa taas suurturniiri finalli pärast 1966. aastat. Peale alagrupi võitmist, saadi väljalangemismängudes jagu Saksamaast, [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainast]] ja [[Taani jalgpallikoondis|Taanist]]. Finaalis jäädi alla Itaaliale penaltitega 2:3 (normaalaeg 1:1). [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aastal peetud maailmameistrivõistlustel]] jõudis Inglismaa jällegi veerandfinaalini, kus taaskord kaotas, seekord valitsevale maailmameistrile Prantsusmaale tulemusega 1:2. [[Harry Kane]] lõi oma 53. värava koondise eest ja jõudis ühele pulgale [[Wayne Rooney]]ga. Järjekordsetel [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel 2024. aastal]] võitis Inglismaa oma alagrupi ning väljalangemismängudes [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]], [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] ja [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]]. Finaalis kaotati Hispaaniale 1:2, olles esimene meeskond, kes on kaotanud Euroopa MV-l finaalis kaks korda järjest. Southgate teatas juulis 2024 oma tagasiastumisest Inglismaa koondise peatreeneri kohalt.<ref>[https://www.theguardian.com/football/article/2024/jul/16/gareth-southgate-resigns-as-england-manager-after-euro-2024-final-defeat Gareth Southgate resigns as England manager after Euro 2024 final defeat] The Guardian. Retrieved 16 July 2024</ref> Oktoobris 2024 teatati, et sakslane [[Thomas Tuchel]] asub peatreeneri ametikohale alates 1. jaanuarist 2025, saades kolmandaks välismaalasest koondise peatreeneriks. Tucheli juhtimisel sai Inglismaast esimene Euroopa riik, kes kindlustas endale koha [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalturniiril, võites kõik kuus kvalifikatsioonimängu. === Edukamad väravalööjad === {{Small|Seisuga 17. juuni 2026.}} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Mängija !! style="background:#efefef;" | Väravate arv !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Väravaid <br> mängu kohta !! style="background:#efefef;" |Mänguaastad <br> koondises |- | 1. || style="text-align:left;"| [[Harry Kane]] || 81 || 115 || 0,70 ||2015–... |- | 2. || style="text-align:left;"| [[Wayne Rooney]] || 53 || 120 || 0,44 || 2003–2018 |- | 3. || style="text-align:left;"| [[Bobby Charlton]] || 49 || 106 || 0,46 || 1958–1970 |- | 4. || style="text-align:left;" | [[Gary Lineker]] || 48 || 80 || 0,60 || 1984–1992 |- | 5. || style="text-align:left;" | [[Jimmy Greaves]]|| 44 || 57 || 0,77 || 1959–1967 |- | 6. || style="text-align:left;" | [[Michael Owen]] || 40 || 89 || 0,45 || 1998–2008 |- | rowspan=3| 7. || style="text-align:left;" | [[Nat Lofthouse]] ||rowspan=3| 30 || 33 || 0,91 || 1950–1958 |- | align=left| [[Alan Shearer]] || 63 || 0,48 || 1992–2000 |- | align=left | [[Tom Finney]]|| 76 || 0,39 || 1946–1958 |- | rowspan=2| 10. || style="text-align:left;" | [[Vivian Woodward]] ||rowspan=3| 29|| 23 || 1,26 || 1903–1911 |- | align=left | [[Frank Lampard]]|| 106 || 0,27 || 1999–2014 |} ==Inglismaa rahvusvahelistel suurturniiridel== ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[FIFA World Cup|Tulemus maailmameistrivõistlustel]] !width=1% rowspan=25| !colspan=6|Tulemused MMi Euroopa valikturniiril !width=1% rowspan=25| !colspan=1|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |– |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]] |rowspan=3 colspan=8|Ei osalenud |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] |– |– |– |– |– |– |– |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]] |Esimene alagrupiturniir |8. |3 |1 |0 |2 |2 |2 |3 |3 |0 |0 |14 |3 |[[Walter Winterbottom|Winterbottom]] |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]] |Veerandfinaal |6. |3 |1 |1 |1 |8 |8 |3 |3 |0 |0 |11 |4 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]] |Alagrupiturniir |11. |4 |0 |3 |1 |4 |5 |4 |3 |1 |0 |15 |5 |Winterbottom |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]] |Veerandfinaal |8. |4 |1 |1 |2 |5 |6 |4 |3 |1 |0 |16 |2 |Winterbottom |-bgcolor=Gold |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]] |'''Võitjad''' |'''1.''' |'''6''' |'''5''' |'''1''' |'''0''' |'''11''' |'''3''' |– |– |– |– |– |– |[[Alf Ramsey|Ramsey]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]] |Veerandfinaal |8. |4 |2 |0 |2 |4 |4 |– |– |– |– |– |– |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |rowspan=2 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |4 |1 |2 |1 |3 |4 |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] |6 |5 |0 |1 |15 |4 |[[Don Revie|Revie]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]] |Teine alagrupiturniir |6. |5 |3 |2 |0 |6 |1 |8 |4 |1 |3 |13 |8 |[[Ron Greenwood|Greenwood]] |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]] |Veerandfinaal |8. |5 |2 |1 |2 |7 |3 |8 |4 |4 |0 |21 |2 |[[Bobby Robson|Robson]] |- |-bgcolor=#9acdff |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]] |'''4. koht''' |'''4.''' |'''7''' |'''3''' |'''3''' |'''1''' |'''8''' |'''6''' |6 |3 |3 |0 |10 |2 |Robson |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud |10 |5 |3 |2 |26 |9 |[[Graham Taylor|Taylor]] |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]] |Kaheksandikfinaal |9. |4 |2 |1 |1 |7 |4 |8 |6 |1 |1 |15 |2 |[[Glenn Hoddle|Hoddle]] |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]] |Veerandfinaal |6. |5 |2 |2 |1 |6 |3 |8 |5 |2 |1 |16 |6 |[[Kevin Keegan|Keegan]], [[Howard Wilkinson|Wilkinson]], [[Sven-Göran Eriksson|Eriksson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]] |Veerandfinaal |7. |5 |3 |2 |0 |6 |2 |10 |8 |1 |1 |17 |5 |Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]] |Kaheksandikfinaal |13. |4 |1 |2 |1 |3 |5 |10 |9 |0 |1 |34 |6 |[[Fabio Capello|Capello]] |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]] |Alagrupiturniir |26. |3 |0 |1 |2 |2 |4 |10 |6 |4 |0 |31 |4 |[[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] |rowspan=2 colspan=8| | | | | | | | |- |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | | | | | | | |- |'''Kokku''' |'''Üks meistritiitel''' |'''14/20''' |'''62''' |'''26''' |'''20''' |'''16''' |'''79''' |'''56''' |'''102''' |'''68''' |'''23''' |'''11''' |'''257''' |'''64''' | |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :''**Kuldne taust - koondis tuli turniiri meistriks.'' :''***Punane piirjoon - kodus peetud turniir.'' :''****Kõik Inglismaa mängud 2002. aasta MMil toimusid Jaapanis.'' :^† Keegan ja Wilkinson – üks valikmäng: Eriksson – ülejäänud valikmängud ja finaalturniiri mängud. ===Euroopa meistrivõistlused jalgpallis=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" !colspan=9|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Tulemused Euroopa meistrivõistlustel]] !rowspan=2|Treener(id) |- !Aasta !Voor !Koht !{{Lühend| M | Mänge}} !{{Lühend|V|Võidud}} !{{Lühend| x | Viigid}} * !{{Lühend|K|Kaotused}} !{{Lühend|+|Löödud väravad}} !{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1960]] |colspan=8|Ei osalenud | |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Winterbottom, Ramsey |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |'''3. koht''' |'''3.''' |'''2''' |'''1''' |'''0''' |'''1''' |'''2''' |'''1''' | Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |rowspan=1 colspan=8|Ei kvalifitseerunud |Ramsey |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] | colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Revie |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |Alagrupiturniir |5. |3 |1 |1 |1 |3 |3 | Greenwood |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | Robson |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |0 |3 |2 |7 | Robson |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |Alagrupiturniir |7. |3 |0 |2 |1 |1 |2 | Taylor |- |-bgcolor=cc9966 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |'''Poolfinaal''' |'''3.''' |'''5''' |'''2''' |'''3''' |'''0''' |'''8''' |'''3''' | Venables |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |Alagrupiturniir |11. |3 |1 |0 |2 |5 |6 | Hoddle, [[Kevin Keegan|Keegan]] |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |1 |1 |10 |6 | Eriksson |- |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |colspan=8|Ei kvalifitseerunud | [[Steve McClaren|McClaren]] |- |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |Veerandfinaal |5. |4 |2 |2 |0 |5 |3 | Capello, [[Roy Hodgson|Hodgson]]^† |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |Kaheksandikfinaal | |4 |1 |2 |1 |4 |4 | [[Roy Hodgson|Hodgson]] |- |'''Kokku''' |'''3. koht''' |'''9/15''' |'''31''' |'''10''' |'''11''' |'''10''' |'''40''' |'''35''' | |- |} :''*Kaasa arvatud väljalangemismängude viigid, kus võitja otsustatakse [[penaltiseeria]]s.'' :^† ''Capello oli peatreeneriks valikturniiri ajal. Finaalturniiril oli Inglismaa koondise peatreeneriks Roy Hodgson.'' ==Mängijad== === Praegune meeskond === Inglismaa koondis [[UEFA Euro 2024|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. ''Seisuga 30. juuni 2024'' {{nat fs g start|background=|color=#ffffff}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Jordan Pickford]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|3|7|df=y}}|mänge=65|väravaid=0|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=13|pos=VV|nimi=[[Aaron Ramsdale]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|5|14|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Dean Henderson]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|3|12|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Kyle Walker]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|5|28|df=y}}|mänge=87|väravaid=1|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Luke Shaw]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|7|12|df=y}}|mänge=31|väravaid=3|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[John Stones]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1994|5|28|df=y}}|mänge=76|väravaid=3|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=6|pos=KA|nimi=[[Marc Guéhi]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|7|13|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=12|pos=KA|nimi=[[Kieran Trippier]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1990|9|19|df=y}}|mänge=52|väravaid=1|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=KA|nimi=[[Ezri Konsa]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|10|23|df=y}}|mänge=5|väravaid=0|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Lewis Dunk]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1991|11|21|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=22|pos=KA|nimi=[[Joe Gomez]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1997|5|23|df=y}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=4|pos=PK|nimi=[[Declan Rice]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1999|1|14|df=y}}|mänge=55|väravaid=3|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Trent Alexander-Arnold]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|10|7|df=y}}|mänge=28|väravaid=3|klubi=[[Liverpool F.C.|Liverpool]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=10|pos=PK|nimi=[[Jude Bellingham]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2003|6|29|df=y}}|mänge=33|väravaid=5|klubi=[[Real Madrid CF|Real Madrid]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=16|pos=PK|nimi=[[Conor Gallagher]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|2|6|df=y}}|mänge=17|väravaid=0|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=25|pos=PK|nimi=[[Adam Wharton]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2004|2|6|df=y}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=26|pos=PK|nimi=[[Kobbie Mainoo]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2005|4|19|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Bukayo Saka]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|9|5|df=y}}|mänge=37|väravaid=11|klubi=[[Arsenal F.C.|Arsenal]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Harry Kane]]|muu=[[kapten (jalgpall)|kapten]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1993|7|28|df=y}}|mänge=95|väravaid=65|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Phil Foden]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2000|5|28|df=y}}|mänge=38|väravaid=4|klubi=[[Manchester City F.C.|Manchester City]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=17|pos=RÜ|nimi=[[Ivan Toney]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|3|16|df=y}}|mänge=4|väravaid=1|klubi=[[Brentford F.C.|Brentford]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=RÜ|nimi=[[Anthony Gordon]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2001|2|24|df=y}}|mänge=4|väravaid=0|klubi=[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Ollie Watkins]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1995|12|30|df=y}}|mänge=13|väravaid=3|klubi=[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=20|pos=RÜ|nimi=[[Jarrod Bowen]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1996|12|20|df=y}}|mänge=10|väravaid=0|klubi=[[West Ham United F.C.|West Ham United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=21|pos=RÜ|nimi=[[Eberechi Eze]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|1998|6|29|df=y}}|mänge=6|väravaid=0|klubi=[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=24|pos=RÜ|nimi=[[Cole Palmer]]|vanus={{sünniaeg ja vanus|2002|5|6|df=y}}|mänge=6|väravaid=1|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs end|background#0B0B3F}} == Vaata ka == *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] *[[Inglismaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Inglismaa|Inglismaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.thefa.com/England/ TheFA koduleht] *[http://www.englandstats.com englandstats.com – statistika alates 1872] *[http://web.archive.org/web/20070822113415/http://www.englandfanzine.co.uk/records/records1.html Inglismaa meeskonna tulemused] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Inglismaa koondis}} {{Jalgpall Suurbritannias}} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallikoondis| ]] p30oreo93jos3f328wn81vsalg3i60c 0 8970 7175489 7174765 2026-06-18T14:04:34Z Teomees 97479 7175489 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = ''Les Bleus'' (Sinised) | jalgpalliliit = [[Prantsusmaa jalgpalliliit|Fédération Française de Football]] | liit_asutatud = 1919 | konföderatsioon = [[UEFA]] | peatreener = [[Didier Deschamps]] | abitreener = [[Guy Stéphan]] | kapten = [[Kylian Mbappé]] | rekordinternatsionaal = [[Hugo Lloris]] | rekord_mänge = 145 | parim väravakütt = [[Olivier Giroud]] | parim_väravaid = 57 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Stade de France]] | FIFA edetabeli koht = 3. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 1. | FIFA kõrgeima aeg = mai 2001-mai 2002 | FIFA madalaim koht = 26. | FIFA madalaima aeg = september 2010 | muster_la1=_fra26H|muster_b1=_fra26H| muster_ra1 =_fra26H| muster_sh1 =_fra26h| muster_s01 =_liverpool0405h | vasakkäsi1=17367F|kere1=17367F|paremkäsi1=17367F|püksid1=FFFFFF|sokid1=FF0000 | muster_la2=_fra26a| muster_b2= _fra26a| muster_ra2=_fra26a| muster_sh2=_fra26a| muster_so2= _fra26a1 | vasakkäsi2=bde4d7|kere2=bde4d7|paremkäsi2=bde4d7|püksid2=bde4d7|sokid2=bde4d7 | esimene kohtumine = {{jp|Belgia}} – '''Prantsusmaa''' 3:3 | esimene koht- ja aeg = [[Brüssel]], 1. mai 1904 | suurim võit = '''Prantsusmaa''' – {{jp|Aserbaidžaan}} 10:0 | suurim võit koht- ja aeg = [[Auxerre]], 6. september 1995 | suurim kaotus = {{jp|Taani}} – '''Prantsusmaa''' 17:1 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[London]], 22. oktoober 1908 | MM-ile kvalifitseerunud = 17 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1930 | parim tulemus MM-il = Võitja ([[1998. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|1998]], [[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]) | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]] | MV-le kvalifitseerunud = 11 | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1960 | parim tulemus MV-l = Võitja ([[1984. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1984]], [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000]]) | OM_saavutused = }} '''Prantsusmaa jalgpallikoondis''' on [[Prantsusmaa jalgpalliliit|Prantsusmaa jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Prantsusmaa]]d rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]]. Prantsusmaa on tulnud kahel korral [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] (1998, 2018) ning [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistriks]] (1984, 2000). Samuti on kahel korral võidetud [[FIFA konföderatsioonide karikas]] (2001, 2003). Prantsusmaa oli üks neljast Euroopa riigist, mis osales 1930. aastal [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|esimestel maailmameistrivõistlustel]]. Prantsusmaa üks peamiseid rivaale on olnud naaberriik [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]. Jalgpallikoondise koduväljak on [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]'s asuv [[Stade de France]]. Rahvuskoondise peatreener on 2012. aastast [[Didier Deschamps]]. Koondise hüüdnimi on ''Les Bleus'' (Sinised). == Ajalugu== Prantsusmaa pidas oma esimese ametliku maavõistluse 1904. aastal [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiaga]] (3:3) [[Brüssel]]is ja oli samal aastal üks [[FIFA]] asutajaid. Prantslane [[Jules Rimet]] oli kaks aastakümmet hiljem MM-võistluste algataja, tema kaasmaalased [[Gabriel Hanot]] ja [[Henri Delaunay]] kutsusid ellu klubide meistrite sarja ja koondiste EM-võistlused. Ent prantslased pole olnud vaid organisaatorid ja eestvedajad, võidetud on ka kõikvõimalikke tiitlid. Prantsuse jalgpalliliit loodi [[1918]] ning kaksteist aastat hiljem läksid prantslased ajalukku esimeste MM-võistluste esimese mängu osalistena, kui [[Montevideo]]s võideti [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] 4:1. Kahel esimesel MM-il prantslastel siiski avaringist kaugemale jõuda ei õnnestunud, [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]] kodus kaotati teises ringis [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] koondisele. Tõsist jõudu kujutas Prantsusmaa koondis endast maailmaareenil esimest korda [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]]. aastal. Väravakuningate [[Raymond Kopa]] ja [[Just Fontaine]]'i toel jõuti [[Rootsi]]s välja poolfinaali, kus kaotati hilisemale maailmameistrile [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliale]] 2:5. Pronksimängus alistati [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa LV]] 6:3. Kuues mängus lõid prantslased kokku 23 väravat. 1960. aastatel ja 1970. aastate alguses oli Prantsuse jalgpall madalseisus, kuid [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]] mängite end üle pika aja taas MM-i finaalturniirile. Alagrupist küll edasi ei pääsetud, kuid sirgumas oli uus tippmängijate põlvkond eesotsas poolkaitsja [[Michel Platini]]ga. Järgmised kaheksa aastat oli Prantsusmaa kõigil tippturniiridel favoriitide seas. [[1980. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1980]]. aasta EM-i valikturniiril jäädi oma grupis napilt [[Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] järel teiseks, kuid [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]. aasta MM-il viis [[Michel Hidalgo]] meeskonna poolfinaali. MM-i kõigi aegade esimeses penaltiseerias kaotasid prantslased Saksamaale. Platini karjääri triumfiks kujunes [[1984. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1984]]. aasta EM, kus ta lõi viies mängus kokku üheksa väravat ning Prantsusmaa krooniti kodupubliku silme all Euroopa meistriks. Platini ajajärgu viimaseks kõrgpunktiks jäi [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]. aasta MM [[Mehhiko]]s, kus prantslased edenesid taas poolfinaali ja kaotasid seal Saksamaale. [[1988. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1988]]. aasta EM-il ja [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]]. aasta MM-il prantslased valikmängudest kaugemale ei jõudnud, [[1992. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1992]]. aasta EM-il jäädi pidama alagrupis ja [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]]. aasta MM-ist tuli eemale jääda. Uut tõusu ennustas [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996]]. aasta EM Inglismaal, kus uut verd saanud koondis eesotsas [[Marcel Desailly]] ja [[Zinédine Zidane]]'iga mängis end poolfinaali, ning penaltiloteriis jäädi alla [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhile]]. Triumf saabus kodusel MM-il 1998. aastal, kui Prantsusmaast sai jalgpalliajaloo seitsmes maailmameister. Finaalis alistati muljetavaldava skooriga 3:0 Brasiiliat. Kaks väravat lõi Zinédine Zidane ja ühe [[Emmanuel Petit]]. Euro [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000]] finaalturniir oli prantslastele paras katsumus, kuid tugevaid soosib ka õnn ning [[David Trézéguet]]' kuldne värav finaalis [[Itaalia]] võrku kindlustas Prantsusmaale teise EM-tiitli. [[2002. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2002]]. aasta maailmameistrivõistluste esimeses alagrupimängus kaotas Prantsusmaa 0:1 [[Senegali jalgpallikoondis|Senegalile]], mida peetakse üheks suurimaks üllatuseks maailmameistrivõistluste ajaloos. Prantsusmaa ei pääsenud lõpuks alagrupist edasi ega löönud ühtegi väravat. [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]. aasta Euroopa meistrivõistlustel kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreekale]]. Seejärel sai Prantsusmaa koondise peatreeneriks [[Raymond Domenech]]. [[Pilt:Zinedine zidane wcf 2006.jpg|pisi|[[Zinedine Zidane]] 2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]]. aasta maailmameistrivõistluste esimeses kahes alagrupimängus viigistati [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] ja [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Koreaga]]. Edasipääs veerandfinaali kindlustati alagrupi viimases mängus [[Togo jalgpallikoondis|Togoga]]. Seejärel alistati Zidane'i ja [[Thierry Henry]] toel kaheksandikfinaalis [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]], veerandfinaalis valitsev maailmameister Brasiilia ja poolfinaalis [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]. Finaalis kaotati penaltiseeria järel Itaaliale. Pärast turniiri lõpetasid karjääri teiste seas Zidane ja koondise väravavaht [[Fabien Barthez]]. [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]]. aasta Euroopa meistrivõistlustel satuti [[surmagrupp]]i koos Itaalia ja [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]]. Prantsusmaa viigistas esimese mängu [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeeniaga]] ning kaotas kaks ülejäänud mängu ja langes välja. Prantslaste ainsa värava lõi sellel turniiril teises alagrupimängus Hollandile Henry. Võistluste järel lõpetasid koondisekarjääri [[Lilian Thuram]], [[Claude Makélélé]] ja [[Willy Sagnol]]. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] ei jõutud alagrupist edasi. Lisaks olid koondisel sel ajal paljud sisetülisid. Pärast maailmameistrivõistlusi astus tagasi Prantsusmaa jalgpalliliidu president [[Jean-Pierre Escalettes]] ja senine peatreener Domenech vallandati. Seejärel määrati peatreeneriks [[Laurent Blanc]]. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] jõuti veerandfinaali, kus kaotati hilisemale võitjale Hispaaniale. Euroopa meistrivõistluste järel asus Prantsusmaa peatreeneriks Didier Deschamps. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] kaotati veerandfinaalis hilisemale võitjale Saksamaale. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] oli Prantsusmaa võõrustavaks riigiks. Prantslased võitsid poolfinaalis Saksamaa 2:0, mis oli nende esimene võit suurturniiril sakslaste üle pärast 1958. aastat ning jõudsid finaali, kuid kaotasid seal lisaajal tulemusega 0:1 Portugalile. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]] alistas Prantsusmaa väljalangemismängudes [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] 4:3, [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] 2:0, poolfinaalis [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] 1:0 ning finaalis [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] 4:2 ja tuli teist korda maailmameistrks. [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] kaotati 1/8 finaalis penaltitega Šveitsile (normaalaeg 3:3). 2021. aastal võitis Prantsusmaa esimest korda [[UEFA rahvuste liiga|UEFA Rahvuste liiga]], saavutades finaalis 2:1 võidu Hispaania üle.<ref>[https://www.abc.net.au/news/2021-10-11/france-wins-uefa-nations-league-over-spain/100530124 France crowned UEFA Nations League champions with 2-1 comeback victory over Spain] ABC News. 11 October 2021.</ref> Prantsusmaa üritas [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aastal]] maailmameistritiitlit kaitsta, alistades väljalangemismängudes [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] ja [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]], kuid finaalis kaotas [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]] peale viigilist 3.3 mänguaega penaltitega. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] jäi Prantsusmaa alagrupis teiseks ning väljalangemismängudes võideti Belgia ning penaltiseerias Portugal, kuid poolfinaalis jäädi alla 1:2 alla Hispaaniale, mis oli nende esimene kaotus suurturniiridel normaalajal pärast 2014. aastat. 2025. aastal kinnitas Didier Deschamps, et lahkub pärast [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalturniiri, kui tema leping lõpeb.<ref>Didier Deschamps to leave as France coach after 2026 World Cup. The Guardian. 8 January 2025</ref> === Edukamad väravalööjad === {{Small|Seisuga 16. juuni 2026.}} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Mängija !! style="background:#efefef;" | Väravate arv !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Väravaid <br> mängu kohta !! style="background:#efefef;" |Mänguaastad <br> koondises |- | 1. || style="text-align:left;"| [[Kylian Mbappé]] || 58 || 99 || 0,59 ||2017–... |- | 2. || style="text-align:left;"| [[Olivier Giroud]] || 57 || 137 || 0,42 || 2011–2024 |- | 3. || style="text-align:left;"| [[Thierry Henry]] || 51 || 123 || 0,41 || 1997–2010 |- | 4. || style="text-align:left;" | [[Antoine Griezmann]] || 44 || 137 || 0,33 || 2014–2024 |- | 5. || style="text-align:left;" | [[Michel Platini]]|| 41 || 72 || 0,57 || 1976–1987 |- | 6. || style="text-align:left;" | [[Karim Benzema]] || 37 || 97 || 0,3 || 2007–2022 |- | 7. || style="text-align:left;" | [[David Trezeguet]] || 34 || 71 || 0,48 || 1998–2008 |- | 8. || style="text-align:left;"| [[Zinedine Zidane]] || 31 || 108 || 0,29 || 1994–2006 |- |rowspan=2| 9. || style="text-align:left;" | [[Just Fontaine]]|| rowspan=2|30 || 21 || 1,43 || 1953–1960 |- | align=left | [[Jean-Pierre Papin]] || 54 || 0,56 || 1986–1995 |} ==Prantsusmaa rahvusvahelistel suurturniiridel== {{col-begin}} {{col-2}} ===Jalgpalli maailmameistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !Aasta !Voor !Koht !width=25{{!}}{{Lühend| M | Mänge}} !width=25{{!}}{{Lühend| V |Võidud}} !width=25{{!}}{{Lühend| x* | Viigid}} !width=25{{!}}{{Lühend| K |Kaotused}} !width=25{{!}}{{Lühend| + |Löödud väravad}} !width=25{{!}}{{Lühend| - |Vastaste löödud väravad}} |- |{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1930]]||Alagrupiturniir||7.||3||1||0||2||4||3 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]]||1. voor||9.||1||0||0||1||2||3 |- | style="border: 3px solid red" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]||Veerandfinaal||6.||2||1||0||1||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1950]]|| colspan="8" |''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[1954. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1954]]||Alagrupiturniir||11.||2||1||0||1||3||3 |- style="background:#c96;" |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[1958. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1958]]||'''3. koht'''||'''3.'''||6||4||0||2||23||15 |- |{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]|| colspan="8" |''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]||Alagrupiturniir||13.||3||0||1||2||2||5 |- |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970]]|| rowspan="2" colspan="8" |''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974]] |- |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[1978. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1978]]||Alagrupiturniir||12.||3||1||0||2||5||5 |- style="background:#9acdff;" |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982]]||'''4. koht'''||'''4.'''||7||3||2||2||16||12 |- style="background:#c96;" |{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]||'''3. koht'''||'''3.'''||7||4||2||1||12||6 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]]|| rowspan="2" colspan="8" |''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|USA}} [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]] |- style="background:gold;" | style="border: 3px solid red" |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]]||'''Võitjad'''||'''1.'''||7||6||1||0||15||2 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]||Alagrupiturniir||28.||3||0||1||2||0||3 |- style="background:silver;" |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]]||'''2. koht'''||'''2.'''||7||4||3||0||9||3 |- |{{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]||Alagrupiturniir||29.||3||0||1||2||1||4 |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]||Veerandfinaal||7.||5||3||1||1||10||3 |- style="background:gold;" |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]||'''Võitjad'''||'''1.'''||7||6||1||0||14||6 |- style="background:silver;" |{{Riigi ikoon|Katar}} [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]|| '''2. koht'''||'''2.'''|| 7||5||1||1||16||8 |- |'''Kokku'''||'''Kahekordne maailmameister'''||17/23 ||74||40||14||20||139||86 |} {{col-2}} ===Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;" |- !colspan=9|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Saavutused Euroopa meistrivõistlustel]] |- !Aasta !Voor !Koht !width=25{{!}}{{Lühend| M | Mänge}} !width=25{{!}}{{Lühend| V |Võidud}} !width=25{{!}}{{Lühend| x* | Viigid}} !width=25{{!}}{{Lühend| K |Kaotused}} !width=25{{!}}{{Lühend| + |Löödud väravad}} !width=25{{!}}{{Lühend| - |Vastaste löödud väravad}} |- style="background:#9acdff;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[1960 European Nations' Cup|1960]] |'''4. koht''' |'''4.''' |2 |0 |0 |2 |4 |7 |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[1964 European Nations' Cup|1964]] |rowspan=5 colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1968|1968]] |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[UEFA Euro 1972|1972]] |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[UEFA Euro 1976|1976]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UEFA Euro 1980|1980]] |- style="background:Gold;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 1984|1984]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |5 |5 |0 |0 |14 |4 |- |{{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} [[UEFA Euro 1988|1988]] |colspan=8|''Ei kvalifitseerunud'' |- |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[UEFA Euro 1992|1992]] |Alagrupiturniir |6. |3 |0 |2 |1 |2 |3 |- style="background:#9acdff;" |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[UEFA Euro 1996|1996]] |'''Poolfinaal''' |'''4.''' |5 |2 |3 |0 |5 |2 |- style="background:Gold;" |{{Riigi ikoon|Belgia}} {{Riigi ikoon|Holland}} [[UEFA Euro 2000|2000]] |'''Meistrid''' |'''1.''' |6 |5 |0 |1 |13 |7 |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[UEFA Euro 2004|2004]] |Veerandfinaal |6. |4 |2 |1 |1 |7 |5 |- |{{Riigi ikoon|Austria}} {{Riigi ikoon|Šveits}} [[UEFA Euro 2008|2008]] |Alagrupiturniir |15. |3 |0 |1 |2 |1 |6 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[UEFA Euro 2012|2012]] |Veerandfinaal |8. |4 |1 |1 |2 |3 |5 |- style="background:silver;" |style="border: 3px solid red"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[UEFA Euro 2016|2016]] |'''Finaal''' |2. |7 |5 |1 |1 |13 |5 |- |{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[UEFA Euro 2020|2020]] |Kaheksandikfinaal |11. |4 |1 |3 |0 |7 |6 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[UEFA Euro 2024|2024]] |Poolfinaal |4. |6 |2 |3 |1 |4 |3 |- |'''Kokku''' |'''Kaks meistritiitlit''' |11/17 |49 |23 |15 |11 |73 |53 |} {{col-end}} ==Prantsusmaa koondis== Prantsusmaa koondis [[UEFA Euro 2020|2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. {{nat fs g start}} {{nat fs g player|nr=1|pos=VV|nimi=[[Hugo Lloris]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]])|sorteerinimi=Lloris, Hugo|other=[[Captain (association football)|captain]]|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1986|12|26}}|mänge=124|väravaid=0|klubi=[[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=2|pos=KA|nimi=[[Benjamin Pavard]]|sorteerinimi=Pavard, Benjamin|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|3|28}}|mänge=34|väravaid=2|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=3|pos=KA|nimi=[[Presnel Kimpembe]]|sorteerinimi=Kimpembe, Presnel|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|8|13}}|mänge=16|väravaid=0|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=4|pos=KA|nimi=[[Raphaël Varane]]|sorteerinimi=Varane, Raphael|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|4|25}}|mänge=74|väravaid=5|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=5|pos=KA|nimi=[[Clément Lenglet]]|sorteerinimi=Lenglet, Clement|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|6|17}}|mänge=12|väravaid=1|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=6|pos=PK|nimi=[[Paul Pogba]]|sorteerinimi=Pogba, Paul|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|3|15}}|mänge=79|väravaid=10|klubi=[[Manchester United F.C.|Manchester United]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=7|pos=RÜ|nimi=[[Antoine Griezmann]]|sorteerinimi=Griezmann, Antoine|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|3|21}}|mänge=90|väravaid=36|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=8|pos=PK|nimi=[[Thomas Lemar]]|sorteerinimi=Lemar, Thomas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|11|12}}|mänge=24|väravaid=4|klubi=[[Madridi Atlético]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=9|pos=RÜ|nimi=[[Olivier Giroud]]|sorteerinimi=Giroud, Olivier|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1986|9|30}}|mänge=107|väravaid=44|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=10|pos=RÜ|nimi=[[Kylian Mbappé]]|sorteerinimi=Mbappe, Kylian|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1998|12|20}}|mänge=43|väravaid=17|klubi=[[Paris Saint-Germain F.C.|Paris Saint-Germain]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=11|pos=RÜ|nimi=[[Ousmane Dembélé]]|sorteerinimi=Dembele, Ousmane|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|5|15}}|mänge=24|väravaid=4|klubi=[[FC Barcelona|Barcelona]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=12|pos=PK|nimi=[[Corentin Tolisso]]|sorteerinimi=Tolisso, Corentin|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|8|3}}|mänge=24|väravaid=2|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=13|pos=PK|nimi=[[N'Golo Kanté]]|sorteerinimi=Kante, Ngolo|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1991|3|29}}|mänge=45|väravaid=2|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=14|pos=PK|nimi=[[Adrien Rabiot]]|sorteerinimi=Rabiot, Adrien|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|4|3}}|mänge=15|väravaid=0|klubi=[[Juventus F.C.|Juventus]]|klubirah=ITA}} {{nat fs g player|nr=15|pos=KA|nimi=[[Kurt Zouma]]|sorteerinimi=Zouma, Kurt|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|10|27}}|mänge=8|väravaid=1|klubi=[[Chelsea F.C.|Chelsea]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=16|pos=VV|nimi=[[Steve Mandanda]]|sorteerinimi=Mandanda, Steve|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1985|3|28}}|mänge=34|väravaid=0|klubi=[[Olympique de Marseille|Marseille]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=17|pos=PK|nimi=[[Moussa Sissoko]]|sorteerinimi=Sissoko, Moussa|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1989|8|16}}|mänge=68|väravaid=2|klubi=[[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=18|pos=KA|nimi=[[Lucas Digne]]|sorteerinimi=Digne, Lucas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1993|7|20}}|mänge=37|väravaid=0|klubi=[[Everton F.C.|Everton]]|klubirah=ENG}} {{nat fs g player|nr=19|pos=RÜ|nimi=[[Karim Benzema]]|sorteerinimi=Benzema, Karim|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1987|12|19}}|mänge=82|väravaid=27|klubi=[[Madridi Real]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=20|pos=PK|nimi=[[Kingsley Coman]]|sorteerinimi=Coman, Kingsley|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|6|13}}|mänge=30|väravaid=5|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=21|pos=KA|nimi=[[Lucas Hernandez]]|sorteerinimi=Hernandez, Lucas|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1996|2|14}}|mänge=25|väravaid=0|klubi=[[Müncheni Bayern]]|klubirah=GER}} {{nat fs g player|nr=22|pos=RÜ|nimi=[[Wissam Ben Yedder]]|sorteerinimi=Ben Yedder, Wissam|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1990|8|12}}|mänge=13|väravaid=2|klubi=[[AS Monaco FC|Monaco]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=23|pos=VV|nimi=[[Mike Maignan]]|sorteerinimi=Maignan, Mike|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1995|7|3}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Lille OSC|Lille]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=24|pos=KA|nimi=[[Léo Dubois]]|sorteerinimi=Dubois, Leo|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1994|9|14}}|mänge=7|väravaid=0|klubi=[[Olympique Lyonnais|Lyon]]|klubirah=FRA}} {{nat fs g player|nr=25|pos=KA|nimi=[[Jules Koundé]]|sorteerinimi=Kounde, Jules|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1998|11|12}}|mänge=1|väravaid=0|klubi=[[Sevilla FC|Sevilla]]|klubirah=ESP}} {{nat fs g player|nr=26|pos=RÜ|nimi=[[Marcus Thuram]]|sorteerinimi=Thuram, Marcus|vanus={{sünniaeg ja vanus2|df=y|2021|6|11|1997|8|6}}|mänge=3|väravaid=0|klubi=[[Mönchengladbachi Borussia]]|klubirah=GER}} {{nat fs end}} == Peatreenerid == {{veerud}} * [[Henri Guérin]] (1964–1966) * [[José Arribas]] ja [[Jean Snella]](1966) * [[Just Fontaine]] (1967) * [[Louis Dugauguez]] (1967–1968) * [[Georges Boulogne]] (1969–1973) * [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] (1973–1975) * [[Michel Hidalgo]] (1976–1984) * [[Henri Michel]] (1984–1988) {{veerud-piir}} * [[Michel Platini]] (1988–1992) * [[Gérard Houllier]] (1992–1993) * [[Aimé Jacquet]] (1994–1998) * [[Roger Lemerre]] (1998–2002) * [[Jacques Santini]] (2002–2004) * [[Raymond Domenech]] (2004–2010) * [[Laurent Blanc]] (2010–2012) * [[Didier Deschamps]] (2012–) {{veerud-lõpp}} == Mängud Eesti koondise vastu == {| class="wikitable" |- !width="15px"| !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Tulemus !width="250px"|Väravalööjad |- |1. |[[5. juuni]] [[2012]] |[[MMArena]], [[Le Mans]] |sõprusmäng |Prantsusmaa – [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 4:0 |{{nowrap|24. [[Franck Ribéry|Ribery]]; 37., 47. [[Karim Benzema|Benzema]], 90.+1. [[Jérémy Ménez|Ménez]]}} |} == Vaata ka == * [[Prantsusmaa naiste jalgpallikoondis]] * [[Prantsusmaa jalgpallikoondis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] * [[Prantsusmaa jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] * [[Prantsusmaa jalgpallikoondis 2004. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlustel]] * [[Prantsusmaa jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] * [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Prantsusmaa| Prantsusmaa jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.fff.fr Prantsusmaa jalgpalliliit] {{FIFA World Cupi võitjad}} {{navmallid | päis = Prantsusmaa koondis maailmameistrivõistlustel | bg= #0055A4 | fg= #FFFFFF | bordercolor=#EF4135 | loend = {{FIFA World Cup 1930 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1934 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1938 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1954 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1958 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1966 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1978 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1982 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1986 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 1998 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2002 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2006 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Prantsusmaa koondis}} }} {{navmallid | päis = Prantsusmaa koondis Euroopa meistrivõistlustel | bg= #0055A4 | fg= #FFFFFF | bordercolor=#EF4135 | loend = {{Euroopa rahvuste karikavõistlused 1960 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 1984 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 1992 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 1996 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2000 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2004 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2008 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2012 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} }} {{UEFA meeskonnad}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallikoondis| ]] tgpwhljlpybl1tsy4doopet58ql1wp2 0 10180 7175561 7169907 2026-06-18T17:53:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175561 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{See artikkel| räägib tänapäeva Hispaania haldusüksusest; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit [[Galicia (ajalooline piirkond)]]; kuningriigi kohta vaata artiklit [[Galicia kuningriik]]}} {{Provints | nimi = Galicia autonoomne piirkond | nimi1_keel = galeegi | nimi1 = Comunidade Autónoma de Galiza | nimi1_latin = | nimi2_keel = hispaania | nimi2 = Comunidad Autónoma de Galicia | nimi2_latin = | lipp = Flag of Galicia.svg | lipu_link = [[Galicia autonoomse piirkonna lipp]] | vapp = Coat of Arms of Galicia (Spain).svg | vapi_link = [[Galicia autonoomse piirkonna vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Santiago de Compostela]] | asendikaardi_pilt = Galicia in Spain.svg }} '''Galicia''' on [[autonoomne piirkond (Hispaania)|autonoomne piirkond]] [[Hispaania]] loodeosas. Galicia jaguneb neljaks provintsiks: [[A Coruña provints|A Coruña]], [[Lugo provints|Lugo]], [[Ourense provints|Ourense]] ja [[Pontevedra provints]]. Piirneb lõunas [[Portugal]]iga, idas Hispaania autonoomsete piirkondade [[Castilla-León]]i ja [[Astuuria]]ga, läänes [[Atlandi ookean]]iga ning põhjas [[Biskaia laht|Biskaia lahega]]. 2011. aasta seisuga oli Galicia rahvaarv umbes 2,79 miljonit. Pealinn [[Santiago de Compostela]] asub A Coruña provintsis. Kõige suurem linn on [[A Coruña]] (umbes 220 581 elanikku), teisel kohal on [[Vigo]] (umbes 206 411 elanikku).<ref name="1uPmj" /> Galicia ametlikud keeled on [[galeegi keel]] (''gallego''), mis pärineb koos [[portugali keel]]ega [[galeegi-portugali keel]]est, ja [[hispaania keel|hispaania]] ehk kastiilia keel (''castellano''). == Loodus == Galicia pindala on 29 574&nbsp;km².<ref name="DossierGalicia" /> Galicia mägine sisemaa koosneb suhteliselt madalaist mäestikest, millest suurem osa on kuni 1000&nbsp;m kõrgused, idapoolsemad mäed ulatuvad 2000 m kõrguseni. Mägise maastiku tõttu on Galicia sisemaa piirkonnad üksteisest eraldatud ning ühendus teiste aladega halb. Peamine mäeahelik (Macizo Galaico) piirneb [[Castilla-León]]iga, sellesse ahelikku kuuluvad näiteks Serra do Eixe, Serra da Lastra, Serra do Courel. Suuremad ahelikud on veel O Xistral (Lugo provintsis), Serra dos Ancares (piirneb Astuuriaga) ning O Eixe (Ourense ja Zamora provintsi piiril). Galicia kõrgeim tipp [[Trevinca]] mägi (2127 m) ehk Pena Trevinca asub Serra do Eixe ahelikus.<ref name="yXNga" /> [[Pilt:Rio_Eume.jpg|pisi|Eume jõgi]] Galicias on palju jõgesid, mistõttu kutsutakse Galiciat tuhande jõe maaks (''o país dos mil ríos''). Kaks peamist jõge on [[Sil]] ja [[Miño]]. Miño on 307&nbsp;km pikkune. Sil on selle lisajõgi. Enamik sisemaa jõgesid kuulub Miño ja Sili jõestikku. Ülejäänud jõed, mis on enamasti lühikesed, suubuvad otse Atlandi ookeani või [[Kantaabria meri|Kantaabria merre]]. Vaid [[Navia]], [[Ulla jõgi|Ulla]], [[Tambre]] ja [[Limia]] jõgi on pikemad kui 100&nbsp;km. Galicia kitsad, kuid sügavad jõed sobivad [[hüdroenergia]] tootmiseks. Laevatatavad (kui väiksed paadid välja arvata) on ainult [[Miño]] jõe alamjooks ja tammidega paisutatud veehoidlad. [[Pilt:Ribeira Sacra. Río Sil. Lugo. Galiza.jpg|pisi| [[Sil|Sili jõgi]] Lugo provintsis]] Galicia rannajoont iseloomustavad kitsad merelahed. Need on endised [[estuaar]]id, mis on jäänud vee alla pärast jääaega (kui jää sulades maailmamere veetase tõusis). Galicias kutsutakse neid ''ría'''deks ning need jagunevad kaheks piirkonnaks: [[Rías Altas]] ja [[Rías Baixas]]. Rías Altase piirkonda jäävad Ribadeo, Foz, Viveiro, Barqueiro, Ortigueira, Cedeira, Ferrol, Betanzos, A Coruña, Corme e Laxe ja Camariñas. [[Rías Baixas]] hõlmab Corcubióni, Murost, Noiat, Arousat, [[Pontevedra]]t ja Vigot. Atlandi ookeani erodeeriva toime tõttu palistab Galicia rannikut mitu [[neem|neeme]], näiteks Ortegali neem, Finisterre neem ja Touriñáni neem. ''Ría'''des Galicia rannikul on [[arhipelaag]]e, kuhu on rajatud süvaveesadamaid ning kus elutseb merelinde. 2007. aasta uuringu järgi on Galicias 316 saart.<ref name="Js1l5" /> Olulisemad neist on Cíesi saared, Onsi saared ja Sálvora saar. Koos Cortegada saarega moodustavad need saared [[Galicia Atlandi Ookeani Saarte Rahvuspargi|Galicia Atlandi ookeani saarte rahvuspargi]] (''Parque Nacional de las Islas Atlánticas de Galicia''). Kõige suurema elanikkonnaga saar on Arousa saar, kus on ligikaudu 5000 elanikku. === Taimestik === Galicias leidub üle 2800 taimeliigi, neist 31 on [[endeem]]sed. Ülejäänud Hispaaniaga võrreldes on Galicia metsarikas, kuid valdav osa metsaistandusi (enamasti eukalüpti- või männiistandused) ei ole ametlikult reguleeritud.<ref name="DxIxk" /> Puidu- ja [[tselluloositööstus|tselluloositööstusel]] on oluline osa Galicia majanduses. Peale metsaistanduste kasutatakse suuri maa-alasid loomakasvatuseks. Tammemetsi (''fragas'') on säilinud vähe ning eelkõige Lugo ja A Coruña provintsi põhjapoolseis osades. === Loomastik === Galicias on kindlaks tehtud 262 liiki selgroogseid, sh 12 mageveekala-, 15 kahepaiksete, 24 roomaja-, 152 linnu- ja 59 imetajaliiki.<ref name="g5DYn" /> Galicia tüüpilisemaiks loomadeks peetakse aga koduloomi. Kohalikud loomad on näiteks [[galicia poni]] (''Cabalo Galego'' või ''Poldro Galaico''), lehmatõug [[galicia blond]] (''Rubia Galega'') ja kodulind ''galiña de Mos'', mis kuulub ohustatud liikide hulka.<ref name="AFclb" /> Galicia metsades ja mägedes leidub küülikuid, jäneseid, metssigu ja metskitsi. Mitmed rändlinnud peatuvad oma teekonnal Galicias ning nende jaoks on loodud ka mõned keskkonnakaitsealad, näiteks Ría de Ribadeo. == Keskkonnaprobleemid == Galicia rohelised mäed ja ''ria''<nowiki/>'d erinevad Hispaania tavapärasest maastikust. Galicias on säilinud ürgset ja reostamata loodust. Sellegipoolest ei ole Galicia jäänud puutumata 21. sajandi keskkonnaprobleemidest. Peamised probleemid on metsaraie ja -põlengud, eriti suvel. [[Võõrliik]]idest ohustab Galicia floorat enim [[eukalüpt]] (peamiselt ''Eucalyptus globulus''), mis on viidud sinna Austraaliast [[Francisco Franco|Franco]] ajal 20. sajandi keskel (Hispaania paberitööstusettevõtte Empresa Nacional de Celulosas de España eestvedamisel). Need probleemid on soodustanud mulla viljakuse vähenemist rannikualadel. Viimastel aastatel on probleeme tekitanud ka ulatuslik hüdroelektrijaamade arendamine. Galicia loomastikus on viimastel aastakümnetel vähenenud eelkõige [[hunt|euraasia huntide]] (''Canis lupus lupus'') ja kohalike hirvede arvukus. Esimest on põhjustanud hundi elupaikade hävitamine ning taime- ja loomakasvatus, hirvede arvukus on langenud eelkõige küttimise tõttu. Viimase paarikümne aastaga on suureks probleemiks saanud naftalekked, näiteks Mar Egeo katastroof [[A Coruña]]s 1992. aastal ja naftatankeri [[Prestige'i katastroof|Prestige'i]] uppumine 2002. aastal. == Kliima == [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi jaguneb Galicia kahe [[kliimatüüp|kliimatüübi]] vahel: piirkonna kaguosas (Ourense provintsis) valitseb [[vahemereline kliima]], mida iseloomustab parajalt soe suvi ja sademed aasta läbi, Galicia lääne- ja põhjaosas (Lugo, A Coruña ja Pontevedra provintsid) valitseb aga [[mereline kliima]], mida iseloomustab ühtlasem sademete jaotus ja jahe suvi.<ref name="jhYAv" /> Mägistel aladel sisemaal sajab talvel palju (ka lund). == Keel == [[Pilt:Percentage of Galician speakers (2001 vs 2011).png|pisi|Galeegi keele rääkijate arv maakonniti (allikas Instituto Gallego de Estadística, 2001]] [[Pilt:ForoBoBurgo.jpg|pisi|vasakul|Üks vanemad galeegikeelseid juriidilisi dokumente, "Foro do bo burgo do Castro Caldelas"]] Galicias on kaks ametlikku keelt: galeegi (''galego'') ja hispaania ehk kastiilia keel (''castellano''). Galeegi keel on lähisuguluses portugali keelega, mõlemad keeled kuuluvad [[romaani keeled|romaani keelte]] hulka ning tulenevad keskajal käibel olnud galeegi-portugali keelest. Portugali iseseisvumine keskajal on põhjustanud galeegi ja portugali keele eraldumise.<ref name="ethnologue" /> Galeegi kirjakeel on määratud Real Academia Galega avaldatud õigekirja, grammatika ja sõnavara normidega ning põhineb kirjanduslikul traditsioonil. Kuigi Galicias leidub mitu kohalikku dialekti, järgivad Galicia meedia ning haridusasutused galeegi kirjakeelt. Galeegi keele rääkijaid on maailmas kolm miljonit,<ref name="ethnologue" /> seega mahub galeegi keel napilt 150 enim räägitud keele hulka maailmas. Kastiilia ülemvõimu ajal kahe sajandi jooksul oli ainus ametlik keel Galicias hispaania keel ning galeegi keelt räägiti üksnes maapiirkondades. Alates demokraatia taastamisest ja keelenormi seaduse vastuvõtmisest 1983. aastal (''Ley de Normalización Lingüística'') omandatakse haridust jälle galeegi keeles (kuigi Galicia koolides õpetatakse ka hispaania keelt). Tänapäeval räägitakse galeegi keelt laialdaselt, kuigi linnades on see siiski veel teise keele staatuses. 2001. aasta rahvaloenduse järgi mõistis galeegi keelt 99,16% Galicia elanikest, 91,04% rääkis seda, 68,65% oskas selles keeles lugeda ning 57,64% kirjutada.<ref name="lang-census" /> Galeegi keeles kirjutamise oskus oli kõige madalam, sest [[Francisco Franco|Franco]] ajal oli galeegi keele õpetamine võimatu. Vanemad inimesed oskavad seega galeegi keeles rääkida, kuid mitte kirjutada. Galeegi keel on oma piirkonnas kõige suurema rääkijate arvu osatähtsusega, võrreldes Hispaania teiste regionaalkeeltega. Vanim teadaolev kirjutis galeegi-portugali keeles on 1228. aastast pärit dokument "Foro do bo burgo do Castro Caldelas". Selle dokumendiga andis Leoni ja Galicia kuningas [[Alfonso IX]] privileegid Burgo linnale Castro Cadelases Ourense provintsis. == Valitsemine == === Galicia valitsus === Galicia on autonoomne piirkond, mille Hispaania keskvalitsusest osaliselt sõltumatu valitsus loodi 1978. aastal ning mille võim kinnitati Galicia Autonoomia määrusega 1981. aastal. Galicia valitsus jaguneb [[Võimude lahusus|kolmeks haruks]]: * täidesaatev võim (Xunta de Galicia), mis koosneb presidendist ja valitud nõunikest<ref name="LoJPH" />, * seadusandlik võim (Galicia Parlament), * kohtuvõim, mis koosneb Galicia kõrgemast kohtust ja madalamate astmete kohtutest. === Kohalikud omavalitsused === Galicias on 315 valda. Iga valda valitseb vallavalitsus ehk ''concello'', mis koosneb linnapeast ja volikogust. Mõnes piirkonnas jaguneb vallavalitsus veel väiksemateks allüksusteks (''entitade local menor''), mis koosnevad omakorda nõukogust (''xunta vecinal'') ja linnapeast (''alcalde da aldea''). Selliseid piirkondi on Galicias üheksa: Arcos da Condesa, Bembrive, Camposancos, Chenlo, Morgadans, Pazos de Reis, Queimadelos, Vilasobroso ja Beran. === Esindatus riigi juhtimises === Riigi tasandil esindavad Galicia huve 25 valitud saadikut Hispaania parlamendi alamkojas (Congreso de los Diputados) ning 19 senaatorit Hispaania Senatis ehk Hispaania parlamendi ülemkojas (Senado de España), rahvas valib neist 16 ning Galicia parlament kolm senaatorit. === Haldusjaotus === 15. sajandist kuni 1833. aastani Hispaania territoriaalse jagunemiseni koosnes Galicia seitsmest haldusüksusest (provintsist). Seitse hõberisti Galicia vapil tähistavad seitset ajaloolist provintsi: * [[A Coruña provints]] * [[Santiago de Compostela provints]] * [[Betanzose provints]] * [[Mondoñedo provints]] * [[Lugo provints]] * [[Ourense provints]] * [[Tui provints]] [[Pilt:Galicie (administrativní mapa).gif|pisi|Galicia haldusjaotus]] 1833. aastal jäi seitsmest provintsist järele neli: * A Coruña provints * Ourense provints * [[Pontevedra provints]] * Lugo provints Galicia jaguneb veel omakorda 53 maakonnaks (''comarca''), 315 vallaks ja 3778 kihelkonnaks. Vallad, mis jagunevad kihelkondadeks võivad veel jaguneda alevikeks (''aldeas'' või ''lugares''). Väiksemateks piirkondadeks jagunemine on ülejäänud Hispaanias ebatavaline. Umbes pooled Hispaania nime kandvad haldusüksused asuvad Galicias, kuigi Galicia moodustab Hispaania pindalast vaid 5,8%. Arvatakse, et Galicas leidub üle miljoni kohanime.<ref name="FDxtb" /> == Avalikud teenused == === Tervishoid === Galicia tervishoiusüsteem kannab nime Servizo Galego de Saúde (SERGAS) ning see kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Tervishoiuministeeriumi haldusalasse. === Haridus === Galicia haridussüsteem kuulub Galicia Regionaalvalitsuse Haridusministeeriumi ja Rektoraadi haldusalasse. Umbes 76% Galicia noortest omandab keskhariduse (Galicia on 17 autonoomse piirkonna seas viiendal kohal). Galicias asub kolm avalik-õiguslikku ülikooli: A Coruña Ülikool, Santiago de Compostela Ülikool ja Vigo Ülikool. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="1uPmj">{{Netiviide |url=http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20%2Fe260&file=inebase&L=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-03-06 |arhiivimisaeg=2019-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190107082610/http://www.ine.es/jaxi/menu.do?type=pcaxis&path=%2Ft20%2Fe260&file=inebase&L=1%20 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="DossierGalicia">[http://www.vieiros.com/enlaces/novas/doc/0219125001196101193-dossier-editado-pola-consellaria-de-cultura-pdf-840-kb.pdf Galicia 08], Junta de Galicia, Consejería de Cultura y Deporte.</ref> <ref name="yXNga">{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés Santa Maria|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=62|edition=1. ed.}}</ref> <ref name="Js1l5">[https://web.archive.org/web/20100323063539/http://www.farodevigo.es/secciones/noticia.jsp?pRef=3207_4_186724__Galicia-Xunta-elabora-inventario-islas-para-posible-compra ''La Xunta elabora un inventario de islas para su posible compra'']. FaroDeVigo.es. Retrieved 22.01.2009.</ref> <ref name="DxIxk">Paula Pérez, [https://web.archive.org/web/20100323063619/http://www.farodevigo.es/secciones/noticia.jsp?pRef=3268_4_201060__Galicia-desorden-bosques ''El desorden de los bosques''], FaroDeVigo.es. Retrieved 17.02.2010.</ref> <ref name="g5DYn">Enciclopedia Galega Universal ([https://archive.today/20120702210734/http://egu.es/ online version])</ref> <ref name="AFclb">[http://www.europapress.es/galicia/agro-00246/noticia-rural-galina-mos-aumenta-censo-100-5500-ejemplares-siete-anos-sigue-peligro-extincion-20080621123002.html La 'galiña de Mos' aumenta su censo de 100 a 5.500 ejemplares en siete años, aunque sigue en peligro de extinción], www.europapress.es, 21.06.2008.</ref> <ref name="jhYAv">{{cite book|last=Santa Maria|first=Inés|title=Atlas Xeográfico e Histórico de Galicia e do Mundo|year=2009|publisher=Do Cumio|location=Vilaboa|isbn=978-84-8289-328-0|pages=55–66|edition=1|author2=Noé Massó}}</ref> <ref name="ethnologue">[http://www.ethnologue.com/show_language.asp?code=glg Galician]), [[Ethnologue]]. Retrieved 19.02.2010.</ref> <ref name="lang-census">[https://web.archive.org/web/20100215032113/http://www.xunta.es/linguagalega/arquivos/PNL22x24_textointegro%29.pdf Plano Xeral de Normalización da lingua galega], Xunta de Galicia. (In Galician.) p. 38.</ref> <ref name="LoJPH">{{cite web|url=http://www.xunta.es/estatuto?lang=es#T1 |title=Estatuto de Autonomía de Galicia. Título I: Del Poder Gallego |publisher=Xunta.es |date=01.10.2009 |accessdate=26.04.2010}}</ref> <ref name="FDxtb">Manuel Bragado, [https://web.archive.org/web/20070927201845/http://www.xornal.com/article.php3?sid=20050905120430 «Microtoponimia»], ''Xornal de Galicia'', 05.09.2005. Retrieved 21.02.2010.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{ESP}} {{koord |type=adm1st |region=ES-GA}} [[Kategooria:Hispaania autonoomsed piirkonnad]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Galicia| ]] tsjypemtmo939d30n00yzufa02a4wtz 0 14644 7175574 6524508 2026-06-18T18:16:28Z Hmermark her3 231570 Ma eemaldasin sõnast „langegi” liite „-gi”, sest see ei ole lause tähenduse edasiandmiseks vajalik. 7175574 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Vesikond|Veemajandusliku piirkonna|Vesikond (veemajandus)}} {{Viitamata|aasta=2023|kuu=november}} [[Pilt:Euroopa veelahkmed.png|thumb|300px|Euroopa peamised veelahkmed ja suuremad [[jõgikond|jõgikonnad]]]] [[Veekogu]] '''valgla''' ehk '''valgala''' (ka ''vesikond'', ''bassein'') on maa-ala, millelt [[vesi]] sellesse veekogusse voolab. Jõe valgla ([[jõgikond]]) toimib nagu [[lehter]]: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal [[lisajõgi|lisajõel]] on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu. Valglaid lahutavat piiri nimetatakse [[veelahe|veelahkmeks]] ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe [[Riik|riigi]] vahel, kui [[Riigipiir|piir]] kulgeb piki [[mäestik]]ke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. Maakera maismaast 32% kuulub [[Atlandi ookean]]i valglasse, 15% [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] valglasse, 13% [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja 13% [[India ookean]]i valglasse. [[Antarktika]]t, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud. == Äravooluta valglad == {{Vaata|Äravooluta valgla}} Osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse. Seda nimetatakse [[äravooluta ala]]ks. Äravooluta alale langevad sademed võivad voolata [[umbjärv]]e ([[Kaspia meri]], [[Araali meri]]) või lihtsalt ära aurata või [[pinnas]]esse imenduda, ilma et nad jõuaksid kusagile voolata. [[Okavango]] jõgi moodustab [[delta]], mille harud kaovad [[kõrb]]eliiva. Sageli on äravooluta alad väga kuivad, nii et sinna oluliselt sademeid ei lange. Maailma maismaast moodustab äravooluta ala umbes 18%. == Suurimate valglatega jõed == Maailma kolm suurima valglaga jõge on [[Amazonas]], [[Kongo jõgi]] ja [[Mississippi]]. [[Euroopa]] kolm suurima valglaga jõge on [[Volga]], [[Doonau]] ja [[Dnepr]]. [[Eesti]] suurima valglaga jõgi on [[Narva jõgi]]: Narva jõe valgla on suurem kui Eesti. ==Välislingid== {{vikisõnastik-tekstina|valgala}} [[Kategooria:Hüdroloogia]] 6a1nt7qm662g66axkzvdj2quxr0yptn 0 14810 7175503 7161915 2026-06-18T14:36:38Z Kuriuss 38125 7175503 wikitext text/x-wiki '''Reformatsioon''', ka '''protestantlik reformatsioon''' ([[ladina keel]]es ''reformatio'' 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka '''usupuhastus'''), oli [[16. sajand]]il [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s toimunud usuline, poliitiline ja kultuuriline murrang, mille käigus vaidlustati hiliskeskaegse läänekiriku õpetuslikke, liturgilisi ja institutsionaalseid autoriteedistruktuure ning kujunesid mitmed protestantlikud traditsioonid, eeskätt [[luterlus]], [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud]] kirikud ja [[anglikaani kirik]].<ref>Diarmaid MacCulloch, ''Reformation: Europe's House Divided 1490–1700''. London: Penguin, 2004.</ref><ref>Euan Cameron, ''The European Reformation''. 2. tr. Oxford: Oxford University Press, 2012.</ref> Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust [[Martin Luther]]i [[Lutheri 95 teesi|95 teesiga]] indulgentside kohta ning kuupäevaga [[31. oktoober]] [[1517]]. Uurimuses rõhutatakse siiski, et reformatsioon ei olnud ühe sündmuse vahetu tagajärg, vaid kujunes hiliskeskaegsete reformipüüdluste, humanismi, trükikultuuri, kirikliku kriisi, poliitiliste huvide ja teoloogiliste vaidluste koosmõjus.<ref>Andrew Pettegree, ''Brand Luther: 1517, Printing, and the Making of the Reformation''. New York: Penguin, 2015.</ref><ref>Heiko A. Oberman, ''Luther: Man Between God and the Devil''. New Haven: Yale University Press, 1989.</ref> Tänapäeva ajalookirjutuses kasutatakse sageli ka mitmust „reformatsioonid“, sest eri piirkondades toimusid muutused erinevalt ning protestantlike reformatsioonide kõrval leidis aset ka roomakatoliiklaste [[vastureformatsioon]].<ref>Carter Lindberg, ''The European Reformations''. 2. tr. Malden: Wiley-Blackwell, 2010.</ref><ref>John W. O’Malley, ''Trent: What Happened at the Council''. Cambridge, MA: Harvard University Press, 2013.</ref> ==Eellugu== [[Pilt:Holbein-erasmus.jpg|thumb|left|[[Erasmus Rotterdamist|Desiderius Erasmus]] (1466–1536) [[1523]]. aastal]] Reformatsiooni taustaks olid hiliskeskaegse läänekiriku sisemised pinged, reforminõuded ja muutused Euroopa ühiskonnas. [[14. sajand]]i lõpu ja [[15. sajand]]i alguse [[Suur skisma|Lääne kirikulõhe]] ([[1378]]–[[1417]]) kahjustas paavstivõimu autoriteeti ning suurendas nõudmist kiriku reformimiseks „peas ja liikmetes“.<ref>Francis Oakley, ''The Western Church in the Later Middle Ages''. Ithaca: Cornell University Press, 1979.</ref> [[Konstanzi kirikukogu]] ([[1414]]–[[1418]]) lõpetas kirikulõhe, kuid ei kõrvaldanud kõiki õpetuslikke, distsiplinaarseid ja institutsionaalseid pingeid. Keskajal leidus mitmesuguseid kirikukriitilisi ja reforme taotlevaid liikumisi. Nende hulka kuulusid näiteks [[valdeslased]], [[lollardid]] ja [[hussiidid]], kelle õpetused ja ühiskondlik tähendus olid erinevad. Kõiki keskaja dissidentlikke liikumisi ei saa siiski pidada protestantliku reformatsiooni otsesteks eelkäijateks: näiteks [[katarid]] ja [[bogomiilid]] esindasid gnostitsismi lühiajalisi esilekerkimisi teatud piirkondades ning polnud seega ortodokse kristluse piires.<ref>R. I. Moore, ''The War on Heresy: Faith and Power in Medieval Europe''. London: Profile Books, 2012.</ref> Kaheks oluliseks hiliskeskaegseks reformatsiooni eelkäijaks peetakse sageli [[John Wyclif]]i ja [[Jan Hus]]i. Wyclif rõhutas [[Piibel|Pühakirja]] autoriteeti, kritiseeris kiriklikku rikkust ja seadis küsimuse alla mitmed hiliskeskaegse kiriku õpetused ja praktikad. Tema mõtteid levitasid Inglismaal [[lollardid]].<ref>Anne Hudson, ''The Premature Reformation: Wycliffite Texts and Lollard History''. Oxford: Clarendon Press, 1988.</ref> Jan Hus võttis üle osa Wyclifi kriitikast ning sai Böömimaal laialdase toetuse. Husile lubati Rooma poolt ohutut transporti, kuid ta võeti kinni ning mõisteti [[1415]]. aastal [[Konstanzi kirikukogu]]l hukka ja põletati süüdistatuna ketserluses, kuid tema surmale järgnenud [[hussiidid|hussiitlik]] liikumine jäi [[Böömimaa kuningriik|Böömimaal]] püsivaks poliitiliseks ja usuliseks jõuks.<ref>Thomas A. Fudge, ''The Magnificent Ride: The First Reformation in Hussite Bohemia''. Aldershot: Ashgate, 1998.</ref> Reformatsiooni kujunemisele aitasid kaasa ka [[Renessanss|renessansiaja]] [[Humanism|humanistlikud]] ideed (mitte segi ajada nüüdisaegse humanismiga), ülikoolide jätkuv areng ja [[trükikunst]]. Humanistid, nagu [[Erasmus Rotterdamist]], kutsusid üles pöörduma tagasi algallikate juurde (ld k hüüdlause ''ad fontes''), edendasid piiblitekstide filoloogilist uurimist ja kritiseerisid vaimulikkonna harimatust ning üldlevinud kiriklikke kuritarvitusi. Erasmus ei olnud protestantlik reformaator, kuid tema kreekakeelne [[Uus testament|Uue Testamendi]] väljaanne (mis tõi esile mitmed vead [[Ladina keel|ladinakeelses]] [[Vulgata]] tõlkes) ning kriitika kirikliku moraali(tuse) suhtes mõjutasid tugevalt reformatsioonieelseid vaidlusi.<ref>Erika Rummel, ''Erasmus''. London: Continuum, 2004.</ref> Areneva allikakriitika tähtsaks näiteks oli [[Lorenzo Valla]] ([[1407]]–[[1457]]), kes tõestas umbes [[1440]]. aastal, et nn [[Constantinuse kingitus]] oli võltsing. Selle dokumendi järgi olevat keiser [[Constantinus Suur]] andnud paavstile võimu Rooma ja Lääne-Rooma keisririigi üle, ning keskajal kasutati seda paavstluse võimutaotluste toetamiseks. Valla näitas ajalooliste ja keeleliste [[Anakronism|anakronismide]] põhjal, et tekst ei saanud pärineda Constantinuselt. Kuigi Valla ise oli katoliku humanist, näitas tema töö, kuidas filoloogia ja allikakriitika võisid õõnestada paavstluse traditsioonilisi õigustusi autoriteedist. Tema kirjutis levis trükis eriti pärast [[Ulrich von Hutten]]i [[1517]]. aasta väljaannet ning seda kasutati hiljem reformatsiooniaegses paavstivastases poleemikas.<ref>Lorenzo Valla, ''De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio'', u 1440; trükis Ulrich von Hutteni väljaandes 1517.</ref><ref>Lodi Nauta, „Lorenzo Valla“, ''Stanford Encyclopedia of Philosophy''.</ref> Hiliskeskaegset kirikut ei saa kirjeldada üksnes laguneva või elujõuetu institutsioonina. Reformatsioonile eelnevalt oli veel mitmetes piirkondades vagadus aktiivne ja kohati rahvalikult juurdunud, kuigi samal ajal esines vaimulikkonna, kirikuvara, indulgentside ja kirikliku jurisdiktsiooni üle teravat kriitikat. Roomakatoliku kiriku mõjusfääri jäävas Euroopas oli vaimulik ja moraalne olukord eri paigus erinev, kuigi teatud nähtused (näiteks lugemisoskamatud preestrid abieluväliste lastega) võisid olla levinud üle terve Euroopa. Siiski ei saa ühe näite alusel väita, nagu oleks terve reformatsioonieelne kirik "surnud" või "mädanenud". Näiteks kui Roomas oli vaimulik ja moraalne seisukord kurikuulsalt skandaalne, siis Iirimaal, Madalmaades ja Reinimaal oli samal ajastul kristlik vagadus pigem üldlevinud ja/või taaselustatud. Loode-Euroopas kirjutati rahvakeelset vagaduskirjandust ning üldine olukord oli mitmes kohas tunduvalt parem, kui kiriku "peakontoris". <ref>Eamon Duffy, ''The Stripping of the Altars: Traditional Religion in England, 1400–1580''. 2. tr. New Haven: Yale University Press, 2005.</ref><ref>Robert W. Scribner, ''Popular Culture and Popular Movements in Reformation Germany''. London: Hambledon, 1987.</ref><ref>Colmán Ó Clabaigh, „The Observant Friars in Ireland“, teoses ''A Companion to Observant Reform in the Late Middle Ages and Beyond'', Brill, 2015.</ref><ref>R. R. Post, ''The Modern Devotion: Confrontation with Reformation and Humanism''. Leiden: Brill, 1968.</ref><ref>John Van Engen, ''Sisters and Brothers of the Common Life: The Devotio Moderna and the World of the Later Middle Ages''. Philadelphia: University of Pennsylvania Press, 2008.</ref> Üks vahetuid tüliküsimusi oli [[indulgents]]ide, patukustutuskirjade, kuulutamine ja müük. [[1517]]. aastal kritiseeris [[Martin Luther]] jutlusi indulgentside müügiks oma 95 teesis. Traditsiooni järgi kinnitas Luther teesid [[Wittenbergi linnus]]ekiriku uksele, kuid kindlalt on teada, et ta saatis need [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1517]] [[Mainzi peapiiskop]]ile [[Albrecht Brandenburgist|Albrechtile]].<ref>Scott H. Hendrix, ''Martin Luther: Visionary Reformer''. New Haven: Yale University Press, 2015.</ref><ref>Andrew Pettegree, ''Brand Luther: 1517, Printing, and the Making of the Reformation''. New York: Penguin, 2015.</ref> == Reformatsioon Saksamaal == [[Pilt:Emperor charles v.png|thumb|[[Saksa-Rooma keiser]] [[Karl V]] (1500–1558)]] [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|thumb|left|[[Martin Luther]] (1483–1546). [[Lucas Cranach vanem]]a töökoja maal ([[1529]])]] Saksamaal algas reformatsioon vaidlusena [[indulgents]]ide kuulutamise ja müügi üle. [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1517]] saatis [[Wittenberg]]i ülikooli teoloogiaprofessor ja [[augustiinlased|augustiinlasest]] munk [[Martin Luther]] [[Mainzi peapiiskop]]ile [[Albrecht Brandenburgist|Albrecht Brandenburgist]] kirja koos [[Lutheri 95 teesi|95 teesiga]], milles ta kutsus üles akadeemilisele väitlusele indulgentside õpetuse ja praktika üle. Hilisema traditsiooni järgi kinnitas Luther teesid samal päeval [[Wittenbergi linnus]]ekiriku uksele, kuid ajalooliselt kindlamalt on tõendatud teeside saatmine peapiiskopile. Teesid olid kirjutatud ladina keeles disputatsiooni alusena. Üliõpilaste ja trükikunsti vahendusel levisid need peagi juba saksa keeles kiirelt ning vaidlus kasvas mõne kuuga kohalikust akadeemilisest vaidlusest ulatuslikuks kiriklikuks ja teoloogiliseks konfliktiks.<ref>Scott H. Hendrix, ''Martin Luther: Visionary Reformer''. New Haven: Yale University Press, 2015.</ref><ref>Andrew Pettegree, ''Brand Luther: 1517, Printing, and the Making of the Reformation''. New York: Penguin, 2015.</ref> Esialgne vaidlus puudutas meeleparanduse, indulgentside, paavstliku meelevalla ja kirikliku õpetusliku autoriteedi küsimusi. Lutheri vastasseis Roomaga süvenes eriti pärast [[Leipzigi disputatsioon]]i [[1519]]. aastal, kus ta vaidles [[Johann Eck]]iga paavsti esmasuse ja kirikukogude eksimatuse üle, osutades kirikukogude ja paavstide vasturääkivustele. [[1520]]. aastal avaldas paavst [[Leo X]] bulla "[[Exsurge Domine]]". Bulla mõistis hukka 41 Lutheri tekstidest võetud väidet ning selles nõuti, et Luther taganeks kõigist enda seisukohtadest, mis olid vastuolus kirikuvõimu omadega. Luther ei taganenud oma hoiakutest ning [[1521]]. aasta alguses heideti ta bullaga "[[Decet Romanum Pontificem]]" kirikust välja ehk ta ekskommunikeeriti.<ref>Heiko A. Oberman, ''Luther: Man Between God and the Devil''. New Haven: Yale University Press, 1989.</ref><ref>Thomas Kaufmann, ''A Short Life of Martin Luther''. Grand Rapids: Eerdmans, 2016.</ref> [[Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik|Saksa-Rooma riigi]] keiser [[Karl V]] kutsus Lutheri [[1521]]. aastal [[Wormsi riigipäev]]ale. [[17. aprill]]il ja [[18. aprill]]il 1521 kuulati Luther keisri, riigiseisuste ja kiriklike esindajate ees üle ning temalt nõuti oma kirjutistest taganemist. Luther keeldus taganemast, öeldes, et ta ei tee seda kui teda ei veenda Pühakirja või selge mõistuspärase tõenduse alusel. Riigipäeval ei peetud sisulist teoloogilist disputatsiooni, vaid Lutherilt nõuti oma kirjutistest taganemist. [[Wormsi edikt]]iga pandi Luther riigivande alla, tema kirjutised keelustati, põletati ning teda käsitati keisririigis lindpriina.<ref>Martin Brecht, ''Martin Luther: His Road to Reformation, 1483–1521''. Minneapolis: Fortress Press, 1993.</ref> Lutherit kaitses tema maaisand, [[Saksimaa kuurvürst]] [[Frederik III (kuurvürst)|Frederik Tark]], kes korraldas tema varjamise [[Wartburg]]i linnuses. Wartburgis viibides tõlkis Luther [[Uus Testament|Uue Testamendi]] saksa keelde. Tõlge ilmus [[1522]]. aastal ja kujunes oluliseks nii reformatsiooni levikul kui ka saksa kirjakeele arengus. Lutheri kogu saksakeelne piiblitõlge valmis hiljem, [[1534]]. aastal. Reformatsiooni levikut toetasid Wittenbergi teoloogid, eriti [[Philipp Melanchthon]], kellel oli keskne roll luterliku teoloogia süstematiseerimisel ja hariduskorralduse edendamisel.<ref>Heinz Schilling, ''Martin Luther: Rebel in an Age of Upheaval''. Oxford: Oxford University Press, 2017.</ref><ref>Robert Kolb, ''Martin Luther: Confessor of the Faith''. Oxford: Oxford University Press, 2009.</ref> Lutheri õpetuse levikut ei saa seletada üksnes teoloogiliste vaidlustega. Reformatsiooni edendasid trükikunst, linnade ja ülikoolide haridusvõrgustikud, jutlustamine, saksa keeles avaldatud lendkirjad ning mitme vürsti ja vabalinna poliitiline toetus. Saksa-Rooma riigi killustunud poliitiline korraldus võimaldas reformatsioonil eri piirkondades erineval moel juurduda. Mõned vürstid ja linnad võtsid reformatsiooni vastu usulistel, poliitilistel ja majanduslikel kaalutlustel; teised jäid roomakatoliku kirikule truuks.<ref>Berndt Hamm, ''The Reformation of Faith in the Context of Late Medieval Theology and Piety''. Leiden: Brill, 2004.</ref><ref>R. W. Scribner, ''For the Sake of Simple Folk: Popular Propaganda for the German Reformation''. Cambridge: Cambridge University Press, 1981.</ref> Reformatsiooniga seostusid ka ühiskondlikud pinged. [[1524]]–[[1525]] puhkenud [[Saksa talurahvasõda]] oli ulatuslik ülestõus, milles talupojad ja osa linnarahvast sidusid oma sotsiaalsed ja majanduslikud nõudmised sageli evangeelse retoorikaga. Talupoegade nõudmised sõnastati mõjukalt näiteks [[Memmingen]]is koostatud "Kaheteistkümnes artiklis". Luther toetas esialgu mõningaid talupoegade kaebusi, kuid mõistis ülestõusu vägivalla teravalt hukka ning kutsus vürste mässu maha suruma. Talurahvasõda ei olnud siiski lihtsalt luterliku reformatsiooni otsene tagajärg, vaid selle põhjused olid seotud ka feodaalkoormiste, kohaliku omavoli, majanduslike pingete ja poliitilise killustatusega.<ref>Peter Blickle, ''The Revolution of 1525: The German Peasants' War from a New Perspective''. Baltimore: Johns Hopkins University Press, 1981.</ref><ref>Lyndal Roper, ''Summer of Fire and Blood: The German Peasants' War''. London: Profile Books, 2024.</ref> [[1526]]. aasta [[Speyeri riigipäev]]al lubati keisririigi seisustel Wormsi edikti rakendamisel tegutseda ajutiselt oma vastutuse järgi, mis andis reformatsioonimeelsetele vürstidele ja linnadele tegutsemisruumi. [[1529]]. aasta teisel Speyeri riigipäeval püüti seda otsust piirata ja Wormsi edikti jõulisemalt taastada. Selle vastu esitasid mitu evangeelset vürsti ja vabalinna protesti. Evangeelsete vürstide ja vabalinnade reaktsioonist 1529. aastal pärineb esmakordselt levinud nimetus „[[protestandid]]“.<ref>Carter Lindberg, ''The European Reformations''. 2. tr. Malden: Wiley-Blackwell, 2010.</ref> [[1530]]. aasta [[Augsburgi riigipäev]]al esitati keiser Karl V-le [[Augsburgi usutunnistus]], mille koostas peamiselt [[Philipp Melanchthon]]. Sellest sai luterliku reformatsiooni keskne usutunnistuslik dokument. Augsburgi usutunnistus ei esitanud luterlikku õpetust uue religioonina, vaid väitis, et evangeelsete seisukohtade eesmärk oli taastada kiriku õpetus ja praktika kooskõlas Pühakirja ning varakirikliku usuga.<ref>Robert Kolb ja Timothy J. Wengert, toim., ''The Book of Concord: The Confessions of the Evangelical Lutheran Church''. Minneapolis: Fortress Press, 2000.</ref><ref>Irene Dingel, ''The Augsburg Confession: A Confession of Faith and Its History''. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2010.</ref> Luterlike vürstide ja linnade kaitseks moodustati [[1531]]. aastal [[Schmalkaldeni liiga]]. Keisri ja evangeelsete seisuste konflikt viis [[1546]]–[[1547]] [[Schmalkaldeni sõda|Schmalkaldeni sõjani]], milles Karl V saavutas sõjalise võidu. Reformatsiooni ei õnnestunud siiski keisrivõimuga tagasi pöörata. [[1555]]. aasta [[Augsburgi usurahu]] tunnustas keisririigis roomakatoliikluse kõrval luterlust ning kinnistas põhimõtte, et territooriumi valitseja määras oma maa ametliku usutunnistuse. Reformeeritud ehk kalvinistlikke kirikuid Augsburgi usurahu veel ei tunnustanud.<ref>Thomas A. Brady Jr., ''German Histories in the Age of Reformations, 1400–1650''. Cambridge: Cambridge University Press, 2009.</ref><ref>Carter Lindberg, ''The European Reformations''. 2. tr. Malden: Wiley-Blackwell, 2010.</ref> == Reformatsioon Šveitsis == [[Pilt:Ulrich Zwingli.jpg|thumb|left|[[Ulrich Zwingli]] (1484–1531)]] Šveitsi reformatsioon kujunes Saksamaa reformatsiooniga paralleelselt, kuid mitte lihtsalt selle kõrvalharuna. [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]] ei olnud ühtne riik, vaid kantonite, linnade ja liitlasalade ühendus, mistõttu reformatsioon levis piirkonniti erinevalt. Olulisemateks reformatsiooni keskusteks said [[Zürich]], [[Bern]], [[Basel]] ja hiljem [[Genf]].<ref>Bruce Gordon, ''The Swiss Reformation''. Manchester: Manchester University Press, 2002.</ref> Zürichi reformatsiooni keskne kuju oli [[Ulrich Zwingli]] ([[1484]]–[[1531]]), kes alustas [[1519]]. aastal jutlustajana tööd Zürichi Grossmünsteris. Zwingli oli humanistliku haridusega preester, keda mõjutas piiblitekstide filoloogiline uurimine ja tagasipöördumine algallikate juurde. Ta rõhutas, et kiriku õpetus ja praktika tuleb allutada Pühakirjale ning et kiriklikud tavad on siduvad ainult niivõrd, kuivõrd need on Pühakirjaga kooskõlas.<ref>G. R. Potter, ''Zwingli''. Cambridge: Cambridge University Press, 1976.</ref><ref>W. P. Stephens, ''The Theology of Huldrych Zwingli''. Oxford: Clarendon Press, 1986.</ref> Zwingli reformikava tuli avalikult esile [[1522]]. aasta paastuaja vaidlustes ning [[1523]]. aasta Zürichi disputatsioonides. Nende vaidluste järel toetasid Zürichi linnavõimud Zwingli jutlust ja kirikukorralduse muutmist. Reformid hõlmasid jutluse keskset kohta jumalateenistuses, vaimulikkonna abielu lubamist, paastukohustuste ja pühakutekultuse kriitikat, pühapiltide eemaldamist ning Rooma ohverdustalitusega missa asendamist reformitud armulauateenistusega.<ref>Bruce Gordon, ''The Swiss Reformation''. Manchester: Manchester University Press, 2002.</ref><ref>G. R. Potter, ''Zwingli''. Cambridge: Cambridge University Press, 1976.</ref> [[1525]]. aastal asendati Zürichis roomakatoliku missa evangeelse armulauakorraga. Zwingli käsitles armulauda eeskätt Kristuse surma mälestuse, usklike tunnistuse ja kogudusliku osaduse märgina. Selles erines ta Lutherist, kes õpetas Kristuse ihu ja vere tõelist kohalolu armulauas. Lutheri ja Zwingli vaheline erimeelsus tuli kõige selgemalt esile [[1529]]. aasta [[Marburgi kõnelus]]el. Reformaatorid jõudsid seal üksmeelele kõigis õpetusküsimustes, kuid mitte armulaua tähenduses.<ref>Lee Palmer Wandel, ''The Eucharist in the Reformation: Incarnation and Liturgy''. Cambridge: Cambridge University Press, 2006.</ref><ref>Diarmaid MacCulloch, ''Reformation: Europe's House Divided 1490–1700''. London: Penguin, 2004.</ref> Zwingli reformatsioon kuulus magisteriaalse reformatsiooni hulka. Selle mõistega tähistatakse reformatsiooni suundi, mida viidi ellu koostöös linna- või vürstivõimuga ning mis ei käsitanud reformi kiriku ajaloolise järjepidevuse katkestamisena. Selles mõttes erinesid Zwingli, Luther, Bullinger, Calvin, Bucer ja Knox radikaalse reformatsiooni suundadest, mis seadsid küsimuse alla mitte ainult roomakatoliku kiriku õpetuse, vaid ka magisteriaalsete reformaatorite kiriku- ja ühiskonnakorralduse. Radikaalid uskusid, et nemad taastavad kadunud/katkenud tõelise kiriku, samal ajal kui reformaatorid soovisid katkematut kirikut uuendada ja viia vastavusse Pühakirja ning algkirikuga.<ref>George Huntston Williams, ''The Radical Reformation''. 3. tr. Kirksville: Sixteenth Century Journal Publishers, 1992.</ref><ref>Carter Lindberg, ''The European Reformations''. 2. tr. Malden: Wiley-Blackwell, 2010.</ref> Šveitsi konföderatsioon jagunes reformatsiooni tõttu usuliselt. Osa linnakantoneid võttis reformatsiooni vastu, samas kui mitmed Kesk-Šveitsi kantonid jäid roomakatoliku kirikule truuks. Pinged viisid [[Kappeli sõjad|Kappeli sõdadeni]] aastatel [[1529]] ja [[1531]]. Esimene konflikt lõppes suurema lahinguta, kuid [[1531]]. aasta teises Kappeli sõjas said Zürichi väed lüüa ning Zwingli langes [[Kappeli lahing]]us. Pärast Zwingli surma sai Zürichi reformeeritud kiriku juhiks [[Heinrich Bullinger]], kelle tegevus aitas säilitada ja edasi arendada Šveitsi reformatsiooni.<ref>Bruce Gordon, ''The Swiss Reformation''. Manchester: Manchester University Press, 2002.</ref><ref>Emidio Campi, ''Shifting Patterns of Reformed Tradition''. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 2014.</ref> [[Pilt:John Calvin Titian B.jpg|thumb|[[Jean Calvin]] (1509–1564)]] Šveitsi reformatsiooni teine mõjukas keskus kujunes [[Genf]]is. [[Jean Calvin]] ehk [[Johann Calvin]] ([[1509]]–[[1564]]) oli Prantsuse päritolu humanistliku haridusega jurist ja teoloog, kes põgenes Prantsusmaalt usulise tagakiusamise eest. Tema tähtsaim teos oli "[[Institutio Christianae Religionis]]" („Kristliku usu õpetus“), mille esimene väljaanne ilmus [[1536]]. aastal ning mida Calvin hiljem korduvalt laiendas.<ref>Bruce Gordon, ''Calvin''. New Haven: Yale University Press, 2009.</ref><ref>François Wendel, ''Calvin: Origins and Development of His Religious Thought''. Durham: Labyrinth Press, 1987.</ref> Calvin kutsuti [[1536]]. aastal [[Guillaume Farel]]i algatusel Genfi reformatsiooni teenistusse. Tema esialgne tegevus Genfis lõppes konfliktiga linnavõimudega ning Calvin saadeti [[1538]]. aastal linnast välja. Ta töötas seejärel [[Strasbourg]]is [[Martin Bucer]]i mõjul prantsuskeelse pagulaskoguduse pastorina. [[1541]]. aastal kutsuti Calvin Genfi tagasi ning tal paluti linna reformimisega jätkata. Samal aastal võeti vastu tema koostatud kirikukorraldus, mida tuntakse pealkirjaga "Ordonnances ecclésiastiques" ehk kiriklikud ordonnantsid.<ref>William G. Naphy, ''Calvin and the Consolidation of the Genevan Reformation''. Manchester: Manchester University Press, 1994.</ref> Calvini Genfi kirikukorraldus nägi ette neli kiriklikku ametit: pastorid, õpetajad ehk doktorid, vanemad ja diakonid. Pastorite ülesanne oli Jumala sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine, õpetajate ülesanne õpetuse ja hariduse edendamine, vanemate ülesanne kirikliku korra ja distsipliini järelevalve ning diakonite ülesanne vaeste ja haigete eest hoolitsemine. Kirikuelu järelevalves oli tähtis roll konsistooriumil, mis koosnes vaimulikest ja ilmikutest vanematest.<ref>Robert M. Kingdon, ''Adultery and Divorce in Calvin's Geneva''. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1995.</ref><ref>Philip Benedict, ''Christ's Churches Purely Reformed: A Social History of Calvinism''. New Haven: Yale University Press, 2002.</ref> Genfi reformatsiooni ei saa kirjeldada lihtsalt Calvini isikliku valitsusena. Genfi linnanõukogudel säilis oluline poliitiline võim ning Calvini suhted linna juhtivate perekondade ja nõukogudega olid sageli pingelised. Samas kujunes Genfist Calvini tegevuse tulemusel rahvusvahelise [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud]] protestantismi keskus, kuhu saabus pagulasi Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Šotimaalt ja mujalt.<ref>William G. Naphy, ''Calvin and the Consolidation of the Genevan Reformation''. Manchester: Manchester University Press, 1994.</ref><ref>Bruce Gordon, ''Calvin''. New Haven: Yale University Press, 2009.</ref> Calvin pidas Pühakirja kiriku õpetuse [[Sola scriptura|kõrgeimaks]] normiks, kuid ei käsitanud reformatsiooni kiriku ajaloolise järjepidevuse katkestamisena. Erinevalt radikaalse reformatsiooni suundadest ei hüljanud Calvin kiriklikku traditsiooni ega kirikuisasid. Ta kasutas oma teostes ulatuslikult varasemaid kristlikke autoreid, eriti [[Augustinus]]t, ning tundis ka kreeka kirikuisasid ja keskaegseid teolooge. Calvini jaoks ei olnud kirikuisade autoriteet Pühakirjaga samal tasemel, kuid ta pidas neid oluliseks tunnistuseks kiriku varasemast õpetusest ja kasutas neid sageli reformatsiooni kaitseks.<ref>Anthony N. S. Lane, ''John Calvin: Student of the Church Fathers''. Edinburgh: T&T Clark, 1999.</ref><ref>Richard A. Muller, ''The Unaccommodated Calvin: Studies in the Foundation of a Theological Tradition''. Oxford: Oxford University Press, 2000.</ref> Eriti selgelt ilmneb see Calvini [[1539]]. aasta vastuses kardinal [[Jacopo Sadoleto]]le, kes oli kutsunud Genfi tagasi Rooma kuulekusse. Calvin kaitses reformatsiooni väitega, et reformaatorid ei rajanud uut kirikut ega uut usku, vaid püüdsid puhastada Kristuse kirikut ebausust ning taastada õpetuse kooskõla Pühakirja ja varakirikliku tunnistusega. Seetõttu tähendas Calvini ''[[sola scriptura]]'' põhimõte õpetuslike autoriteetide korrastamist, mitte kiriku ajaloolise mälu või kirikuisade eitamist.<ref>John C. Olin, toim., ''A Reformation Debate: John Calvin and Jacopo Sadoleto''. Fordham University Press, 2000.</ref><ref>Anthony N. S. Lane, ''John Calvin: Student of the Church Fathers''. Edinburgh: T&T Clark, 1999.</ref> Calvini teoloogias olid kesksel kohal Jumala suveräänsus, inimese sõltuvus Jumala armust, Kristuse roll (ainu)vahendajana, Pühakirja autoriteet ning kiriku distsiplineeritud ja õpetuslikult korrastatud elu. Tema õpetuses oli oluline ka predestinatsioon ehk ettemääratus, mille järgi pääste sõltub Jumala armulisest valikust, mitte inimese teenetest. Calvin ei õpetanud, et inimese majanduslik heaolu oleks otsene märk tema äravalitusest ega et vaesus näitaks hukkamõistu. Hilisemad lihtsustused (nt Max Weberi oma), mis seovad kalvinismi otseselt rikkuse kui äravalituse märgiga, on uurimisseisus ammu aegunud ega esita korrektselt Calvini enda ega laiemalt reformeeritud kristluse õpetust.<ref>François Wendel, ''Calvin: Origins and Development of His Religious Thought''. Durham: Labyrinth Press, 1987.</ref><ref>Richard A. Muller, ''Calvin and the Reformed Tradition: On the Work of Christ and the Order of Salvation''. Grand Rapids: Baker Academic, 2012.</ref> Genfis kujunenud reformeeritud kirikukord mõjutas tugevalt Prantsusmaa, Madalmaade, Šotimaa, Inglismaa, Ungari ja teiste piirkondade protestantismi. [[1549]]. aasta [[Consensus Tigurinus]], mille kujundasid Calvin ja Bullinger, aitas tuua lähemale Zürichi ja Genfi reformeeritud traditsioone, eriti sakramentide ja armulauaõpetuse küsimuses. Nii kujunes Šveitsi reformatsioonist üks reformeeritud kristluse peamisi lähtekohti.<ref>Emidio Campi, „The Consensus Tigurinus: Origins, Assessment, and Impact“, ''Reformation & Renaissance Review'' 18, nr 1 (2016): 1–23.</ref><ref>Philip Benedict, ''Christ's Churches Purely Reformed: A Social History of Calvinism''. New Haven: Yale University Press, 2002.</ref> ==Reformatsioon Briti saartel== {{Vaata|Usupuhastus Inglismaal}} [[Pilt:Holbein henry8 full length.jpg|thumb|Henry VIII [[1540]]. aastal]] Briti saarte reformatsioon ei toimunud ühtse protsessina. Inglismaal ja Walesis kujunes reformatsioon tihedas seoses kuningavõimu ja parlamendiga. Šotimaal viisid reformatsiooni läbi reformeeritud kristlased ja kohaliku aadli poliitilised liidud. Iirimaal oli püüdlus kehtestada Inglise kroonile allutatud protestantlik kirik, kuid suurem osa elanikkonnast jäi roomakatoliiklasteks. <ref>Peter Marshall, „Ireland and Scotland, 1534–1663“, teoses ''The Oxford History of the Reformation'', toim. Peter Marshall. Oxford: Oxford University Press, 2022.</ref><ref>Diarmaid MacCulloch, ''Reformation: Europe's House Divided 1490–1700''. London: Penguin, 2004.</ref> === Inglismaa ja Wales === Inglise reformatsiooni ei saa seletada ainult [[Henry VIII]] abielukriisiga. Reformimeelseid ja evangeelseid voole leidus Inglismaal juba enne Inglise kuningavõimu lahkulöömist Roomast. Hiliskeskaegne [[lollardid|lollardlus]], humanistlik piibliuurimine ning [[Oxfordi ülikool|Oxfordi]] ja eriti [[Cambridge'i ülikool|Cambridge'i]] ülikoolidega seotud õpetlaste ja vaimulike tegevus lõid pinnase Pühakirja, jutluse ja kirikliku reformi tähtsustamiseks. 1520. aastatel kujunes Cambridge'is reformimeelne võrgustik, millega seostusid näiteks [[Thomas Bilney]], [[Robert Barnes]], [[Hugh Latimer]], [[William Tyndale]] ja hiljem [[Thomas Cranmer]].<ref>Alec Ryrie, ''The Gospel and Henry VIII: Evangelicals in the Early English Reformation''. Cambridge: Cambridge University Press, 2003.</ref><ref>Diarmaid MacCulloch, ''Thomas Cranmer: A Life''. New Haven: Yale University Press, 1996.</ref><ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref> Teaduri [[William Tyndale]]i ingliskeelne Uue Testamendi tõlge ilmus [[1526]]. aastal ehk enne Henry VIII lahkulöömist Roomast. See näitab, et ingliskeelne piiblitõlge ja evangeelne reformimeelsus ei tekkinud Henry kirikupoliitikast, vaid eelnesid sellele. Tyndale hukati [[1536]]. aastal Mandri-Euroopas süüdistatuna ketserluses, kuid tema piiblitõlge mõjutas tugevalt hilisemat ingliskeelset piiblikultuuri.<ref>David Daniell, ''William Tyndale: A Biography''. New Haven: Yale University Press, 1994.</ref> Henry VIII oli algul Lutheri ja protestantliku reformatsiooni vastane. [[1521]]. aastal avaldas ta Lutheri vastu kirjutise "Assertio Septem Sacramentorum", milles kaitses seitsme sakramendi õpetust. Paavst [[Leo X]] andis talle selle eest tiitli ''Defensor fidei'' ('usu kaitsja'). Henry VIII juhitud lahkulöömine Rooma võimust ei tähendanud protestantliku teoloogia omaksvõttu. Tema valitsusajal katkestati küll paavsti jurisdiktsioon Inglismaal ja kuningas kuulutati Inglise kiriku maiseks juhiks, kuid õpetuslikult jäi Henry sisuliselt traditsiooniliselt roomakatoliiklikuks.<ref>G. W. Bernard, ''The King's Reformation: Henry VIII and the Remaking of the English Church''. New Haven: Yale University Press, 2005.</ref><ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref> Roomast lahkulöömine sai alguse kuninga soovist tühistada abielu [[Katariina Aragónist|Katariina Aragóniga]] ja abielluda [[Anne Boleyn]]iga, kuid paavst [[Clemens VII]] ei rahuldanud kuninga soovi. Otsust mõjutas ka Euroopa metapoliitika, sest Katariina oli keiser [[Karl V]] tädi.<ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref><ref>G. W. Bernard, ''The King's Reformation: Henry VIII and the Remaking of the English Church''. New Haven: Yale University Press, 2005.</ref> [[Thomas Cromwell]]i ja teiste kuninglike nõunike juhtimisel viidi [[1530. aastad|1530. aastatel]] läbi õiguslik lahkulöömine Roomast. [[1533]]. aasta apellatsioonide piiramise aktiga keelati kiriklikud apellatsioonid Rooma ning väideti, et Inglismaa on iseseisev impeerium, mille üle ei ole välisel kiriklikul võimul jurisdiktsiooni. [[1534]]. aasta [[ülemvõimu akt]]iga tunnistati Henry VIII Inglise kiriku kõrgeimaks maapealseks juhiks. Sama poliitikaga kaasnes truudusvande nõue, mille tagasilükkamist käsitati riigireetmisena. Vande andmisest keeldunud mõned tähelepanuväärsed oponendid, nagu [[Thomas More]] ja [[John Fisher]], kes hukati [[1535]]. aastal.<ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref><ref>Diarmaid MacCulloch, ''Thomas Cranmer: A Life''. New Haven: Yale University Press, 1996.</ref> Henry VIII väljumist Rooma mõjuvõimu alt ei saa samastada küpse protestantliku reformatsiooniga. Kuninga valitsusajal katkestati paavstlik meelevald, suleti kloostrid ja lubati rahvakeelse Piibli levikut, kuid õpetuslikult jäi Henry paljudes küsimustes Rooma kirikust eristamatuks. [[1539]]. aasta kuue artikli akt kinnitas muu hulgas transsubstantsiatsiooni, vaimulike tsölibaati ja erapihi tähtsust ning oli suunatud radikaalsemate protestantlike vaadete vastu.<ref>Eamon Duffy, ''The Stripping of the Altars: Traditional Religion in England, 1400–1580''. 2. tr. New Haven: Yale University Press, 2005.</ref><ref>G. W. Bernard, ''The King's Reformation: Henry VIII and the Remaking of the English Church''. New Haven: Yale University Press, 2005.</ref> [[1536]]–[[1540]] likvideeriti Inglismaal ja Walesis kloostrid. Kloostrite maad ja varad läksid kroonile ning müüdi suures osas edasi aadlikele ja jõukatele ilmikutele. Kloostrite sulgemisel olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka usulised põhjused: see tugevdas kuningavõimu (Euroopa oli laiemalt liikumas üha suurema kuningavõimu suunas), vähendas paavstile lojaalseid või paavstliku võimuga seotud institutsioone ning andis kroonile väga suure varandusliku kasu. Samal ajal põhjustas see võrdlemisi ulatusliku kultuurilise ja sotsiaalse katkestuse, sest ühes kloostritega kadusid ka paljud asutustega seotud haridus-, heategevus-, majutus- ja liturgilised funktsioonid.<ref>James G. Clark, ''The Dissolution of the Monasteries: A New History''. New Haven: Yale University Press, 2021.</ref><ref>G. W. Bernard, ''The King's Reformation: Henry VIII and the Remaking of the English Church''. New Haven: Yale University Press, 2005.</ref> Kloostrite likvideerimine ja kuninglik kirikupoliitika tekitasid vastupanu. Kõige ulatuslikum oli [[1536]]–[[1537]] Põhja-Inglismaal toimunud [[Armu palverännak (Pilgrimage of Grace)|Pilgrimage of Grace]], milles väljendus nii usuline, poliitiline kui sotsiaalne protest. Ülestõus oli vastupanu kuningliku reformipoliitika, Cromwelli võimu ja traditsiooniliseks muutunud kirikuelu lõhkumise vastu. Pärast ülestõusu mahasurumist sai kroon siiski reformipoliitikat jõulisemalt jätkata.<ref>Ethan H. Shagan, ''Popular Politics and the English Reformation''. Cambridge: Cambridge University Press, 2003.</ref><ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref> Õpetuslikult protestantlikum reformatsioon kujunes Inglismaal välja [[Edward VI]] valitsusajal ([[1547]]–[[1553]]). Peapiiskop [[Thomas Cranmer]]i ja teiste reformijate mõjul võeti kasutusele ingliskeelsed jumalateenistuskorrad, eriti [[Ühise palve raamat (Book of Common Prayer)|ühise palve raamatud]] [[1549]]. ja [[1552]]. aastal. [[1552]]. aasta palveraamat oli selgelt protestantlikum kui 1549. aasta oma ning eemaldus roomakatoliku missaohvri tõlgendusest. Edwardi ajal valmistati ette ka [[1553]]. aasta neljakümne kahe artikli usutunnistus, millest hiljem kujunesid [[Elizabeth I|Elizabethi]]-aegsed Anglikaani kiriku [[kolmkümmend üheksa artiklit]].<ref>Diarmaid MacCulloch, ''Thomas Cranmer: A Life''. New Haven: Yale University Press, 1996.</ref><ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref> Niinimetatud "Verise" [[Mary I|Mary]] valitsusajal ([[1553]]–[[1558]]) taastati Inglismaal paavstlik jurisdiktsioon ja roomakatoliku jumalateenistus. Protestantlikud reformid tühistati ning [[1555]]–[[1558]] põletati ketserluses süüdistatuna ligi 280–300 protestanti (neist 56 olid naised). Hukatute hulka kuulusid ka [[Thomas Cranmer|Cranmer]], [[Hugh Latimer]], [[Nicholas Ridley]] ja [[John Rogers]]. Massihukkamised ei taastanud Inglismaal püsivalt roomakatoliiklust ega tekitanud suuremat poolehoidu Rooma võimu vastu, vaid tugevdasid hilisemat protestantlikku reformipüüdlust, kinnistasid mällu Mary poolt hukatud kui rahvuslikud märtrid ning kokkuvõttes jõulikustasid vastuseisu võõrvõimu taastamise suhtes, mida nähti inglaste-vastase ning julmana. Eriti mõjukaks sai [[John Foxe]]’i "Acts and Monuments" ([[1563]]), mis kujutas Mary-aegseid hukkamisi protestantlike märtrite kannatusloona ning aitas kujundada Mary hilisemat mainet „Verisena“.<ref>Eamon Duffy, ''Fires of Faith: Catholic England under Mary Tudor''. New Haven: Yale University Press, 2009.</ref><ref>Thomas S. Freeman ja Elizabeth Evenden, ''Religion and the Book in Early Modern England: The Making of John Foxe's Book of Martyrs''. Cambridge: Cambridge University Press, 2011.</ref><ref>John Foxe, ''Actes and Monuments''. London, 1563.</ref> Mary režiim ei reageerinud põletamistele kahetsuse või moraalse kõhklusega. Mary juhises salanõukogule rõhutati, et hereetikute karistamine peab toimuma „ruttamatult“ ning põletamistega pidid kaasnema avalikud jutlused, et rahvas teaks hukatavate eksimusi ning hoiduks nendest. Mary režiim kasutas hukkamisi seega mitte üksnes hirmutamise eesmärgil, vaid ka avaliku õpetusliku ja distsiplinaarse vahendina, et taastada Rooma võim Inglismaal.<ref>„Mary directs Council“, The National Archives.</ref> Mary, [[Reginald Pole]], [[Edmund Bonner]] ja salanõukogu käsitasid protestantide hävitamist või sundtagasitoomist Rooma osadusse legitiimse riiklik-kirikliku ülesandena. Mary-aegset tagakiusamist on kirjeldatud kui jõhkrat ja koordineeritud hereesiavastast kampaaniat, mille käigus põletati elusalt u 280 protestanti (konkreetselt põletatute arv varieerub ning osa ohvreid suri vangistuses). Eamon Duffy on rõhutanud selle kampaania kavandatust ja tõhusust ning paljud ajaloolased on pidanud põletamisi lõpuks poliitiliselt vastupidise mõjuga sammuks, kuna need üksnes tugevdasid protestantlikku kultuurimälu Inglismaal, kus Rooma võimu seostati türannia ning [[Märter|märtrite]] verega.<ref>Eamon Duffy, ''Fires of Faith: Catholic England under Mary Tudor''. New Haven: Yale University Press, 2009.</ref><ref>Frederick E. Smith, „Nobody Expects the English Inquisition: Mary I’s Persecution of Protestants through European Eyes“, ''The English Historical Review'', 2026.</ref> Erimeelsus Mary režiimi sees ei puudutanud seda, kas hereesiat tuleks jõuga maha suruda, vaid pigem seda, kuidas saavutada suurim mõju: kas avalike põletamiste, taganemiste esilekutsumise, vaiksemate hukkamiste või kirikliku järelevalve abil.<ref>Thomas S. Freeman ja Elizabeth Evenden, ''Religion and the Book in Early Modern England: The Making of John Foxe's Book of Martyrs''. Cambridge: Cambridge University Press, 2011.</ref> [[Elizabeth I]] valitsusajal ([[1558]]–[[1603]]) kujundati Inglise reformatsiooni püsivam korraldus. [[1559]]. aasta ülemvõimu aktiga taastati krooni juhtiv roll kirikus, kuid Elizabeth kasutas tiitlit „kiriku kõrgeim valitseja“ (''Supreme Governor''), mitte Henry VIII kasutatud tiitlit „kiriku kõrgeim pea“. [[1559]]. aasta ühtsusakt kehtestas ühise palveraamatu kasutamise. Elizabethi-aegne kirikukorraldus oli õpetuslikult äratuntavalt protestantlik, kuid säilitas piiskopliku kirikukorra, kohustusliku riigikiriku ja säilitas mitmed traditsioonilise liturgia vormid. [[1563]]. aastal vastu võetud ja [[1571]]. aastal kinnitatud [[kolmkümmend üheksa artiklit]] kujunesid [[anglikaani kirik]]u õpetuslikuks põhitekstiks.<ref>Patrick Collinson, ''The Elizabethan Puritan Movement''. London: Jonathan Cape, 1967.</ref><ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref> Elizabethi kirikukorraldus ei lõpetanud usulisi pingeid. Roomakatoliiklased pidasid seda skismaatiliseks ja hiljem kasvas surve Rooma lojalistidele eriti pärast paavst [[Pius V]] bullat "Regnans in Excelsis" ([[1570]]), millega Elizabeth ekskommunikeeriti. Teiselt poolt pidasid [[Puritaan|puritaanid]] Inglise kiriku reforme täiesti ebapiisavaks ning nõudsid jumalateenistuse, kirikukorra ja kirikudistsipliini põhjalikumat reformimist. Kuigi puritaanide reformikava oli valdavalt tuginev pühakirjale, siis nende teadurite ja teoloogide poleemika ei piirdunud üksnes piiblitsitaatidega. William Perkins, [[William Whitaker]] ja [[James Ussher]] kasutasid ulatuslikelt kirikuisasid ja varakristlikke allikaid, et näidata reformeeritud katoolsuse järjepidevust [[Patristika|patristilise]] kirikuga ning vastandada seda hiliskeskaja ja [[Trento kirikukogu|Trento]]-järgse Rooma õpetuslikele uuendustele.<ref>David M. Barbee, „A Reformed Catholike: William Perkins’ Use of the Church Fathers“. PhD diss., University of Pennsylvania, 2013.</ref><ref>William Whitaker, ''A Disputation on Holy Scripture Against the Papists, Especially Bellarmine and Stapleton''. Cambridge, 1588.</ref><ref>James Ussher, ''An Answer to a Challenge Made by a Jesuit in Ireland''. Dublin, 1624.</ref> Nii kujunes Inglise reformatsiooni pärandist 16. ja 17. sajandil püsiv vaidlus riigikiriku, piiskopliku korra, puritaanluse ja lojaalsuse üle.<ref>Patrick Collinson, ''The Religion of Protestants: The Church in English Society, 1559–1625''. Oxford: Oxford University Press, 1982.</ref><ref>Alexandra Walsham, ''Church Papists: Catholicism, Conformity and Confessional Polemic in Early Modern England''. Woodbridge: Boydell Press, 1993.</ref> === Šotimaa === [[Šotimaa]] reformatsioon kujunes Inglismaa omast erinevalt. Varased protestantlikud mõjud levisid Šotimaal 1520. ja 1530. aastatel, kuid otsustav murre toimus [[1559]]–[[1560]]. aastal. Reformatsiooni poliitiliseks kandjaks said protestantlikud aadlikud, keda kutsuti kongregatsiooni isandateks (congregational lords). Šoti reformatsiooni vaimulikuks juhiks kujunes [[John Knox]], kelle teoloogilised väljavaated olid saanud mõjutusi nii Inglise kui ka [[Johann Calvin|Calvini]] [[Genf|Genfi]] reformatsioonist.<ref>Jane E. A. Dawson, ''Scotland Re-formed, 1488–1587''. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2007.</ref><ref>Alec Ryrie, ''The Origins of the Scottish Reformation''. Manchester: Manchester University Press, 2006.</ref> [[1560]]. aasta Šoti parlament katkestas paavstliku mõjuvõimu, keelas ära roomakatoliku ohvrimissa ning võttis vastu [[Scots Confession|Šoti usutunnistuse]], mille koostasid Knox ja teised reformaatorid. Šotimaa reformatsioon oli selgelt [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud]] suunaga ning sellest kujunes hiljem [[Presbüterlus|presbüterliku]] kirikukorra alus. Erinevalt Inglismaast ei jäänud Šotimaal piiskoplik riigikiriku mudel reformatsiooni püsivaks aluseks, vaid tugevnes ([[Uus testament|Uue Testamendi]] ja 1.-2. sajandi kiriku eeskujul) presbüterlik arusaam kirikuvalitsusest.<ref>Jane E. A. Dawson, ''John Knox''. New Haven: Yale University Press, 2015.</ref><ref>Michael Lynch, ''Scotland: A New History''. London: Pimlico, 1992.</ref><ref>J. B. Lightfoot, ''Saint Paul’s Epistle to the Philippians'', excursus „The Christian Ministry“. London: Macmillan, 1868.</ref><ref>Francis A. Sullivan, ''From Apostles to Bishops: The Development of the Episcopacy in the Early Church''. New York: Newman Press, 2001.</ref><ref>Peter Lampe, ''From Paul to Valentinus: Christians at Rome in the First Two Centuries''. Minneapolis: Fortress Press, 2003.</ref> === Iirimaa === [[Iirimaa]]l püüdis Inglise kroon kehtestada reformatsiooni n-ö ülevalt allapoole, sidudes selle Inglise monarhia poliitilise kontrolli tugevdamisega. [[1536]]. ja [[1537]]. aasta Iiri parlamendi otsustega tunnistati Henry VIII Iiri kiriku peaks ning hakati laiendama Inglise ülemvõimu kiriklikule elule. Erinevalt Inglismaast ei juurdunud protestantlik reformatsioon Iirimaa [[Gaelid|gaeli]]- ja vanainglise elanikkonna seas laialdaselt. Keelelised, poliitilised ja kultuurilised tõkked, vähene protestantlik vaimulikkond ning reformatsiooni seotus Inglise võimuga aitasid kaasa sellele, et enamik Iirimaa elanikkonnast jäi roomakatoliiklikuks.<ref>Brendan Bradshaw, ''The Irish Constitutional Revolution of the Sixteenth Century''. Cambridge: Cambridge University Press, 1979.</ref><ref>Alan Ford, ''The Protestant Reformation in Ireland, 1590–1641''. Dublin: Four Courts Press, 1997.</ref> Iirimaal kujunes seetõttu eriline konfessionaalne olukord, kus kirik oli küll kroonile allutatud (ametlikult) protestantlik Iirimaa kirik, kuid rahvastiku enamus jäi sellele vaatamata roomakatoliiklikuks. See eristas Iirimaad nii Inglismaast kui ka Šotimaast ning tekitas olustiku, kus religioonialased küsimused olid paratamatult seotud poliitilise võimu, maaomandi, keele ja koloniaalse allutamise küsimustega.<ref>Ute Lotz-Heumann, ''Confessionalization in Ireland, 1534–1649''. Leiden: Brill, 2000.</ref><ref>Ciaran Brady ja Raymond Gillespie, toim., ''Natives and Newcomers: Essays on the Making of Irish Colonial Society, 1534–1641''. Dublin: Irish Academic Press, 1986.</ref> == Protestantliku reformatsiooni põhisuunad, radikaalid ja hilisemad liikumised == 16. sajandi protestantliku reformatsiooni põhisuundadeks kujunesid [[luterlus]], [[Reformeeritud kristlus|reformeeritud kristlus]] ja [[anglikaani kirik|anglikaanlus]]. Paralleelselt magisteriaalse reformatsiooniga toimus [[radikaalne reformatsioon]], mille alla kuuluvad liikumised erinesid nii roomakatoliku kirikust kui ka magisteriaalsetest protestantlikest reformatsioonidest. Magisteriaalse reformatsiooni all mõistetakse peamiselt Lutheri, Zwingli, Bullingeri, Buceri, Calvini, Knoxi ja teiste reformatsiooni, mida viidi ellu koostöös linna-, vürsti- või riigivõimuga ning mis ei käsitanud reformi kiriku ajaloolise järjepidevuse katkestamisena.<ref>Carter Lindberg, ''The European Reformations''. 2. tr. Malden: Wiley-Blackwell, 2010.</ref><ref>George Huntston Williams, ''The Radical Reformation''. 3. tr. Kirksville: Sixteenth Century Journal Publishers, 1992.</ref> [[Luterlus]] kujunes välja Wittenbergi reformatsiooni ja [[Augsburgi usutunnistus]]e ümber. Selle keskmes olid õpetus õigeksmõistmisest usu läbi Kristuse pärast, Pühakirja kui kiriku õpetuse kõrgeima normi rõhutamine, evangeeliumi kuulutamise ja sakramentide keskne koht ning Kristuse ihu ja vere tõeline kohalolu armulauas. Luterlus levis eriti Saksa-Rooma riigi põhja- ja keskosas, Skandinaavias ning Läänemere piirkonnas.<ref>Robert Kolb, ''Martin Luther: Confessor of the Faith''. Oxford: Oxford University Press, 2009.</ref><ref>Robert Kolb ja Timothy J. Wengert, toim., ''The Book of Concord: The Confessions of the Evangelical Lutheran Church''. Minneapolis: Fortress Press, 2000.</ref> [[Reformeeritud kristlus|Reformeeritud kristlus]] kujunes eeskätt Šveitsi, Lõuna-Saksamaa, Strasbourgi ja Genfi reformatsiooni pinnalt. Selle varasemad kujundajad olid [[Ulrich Zwingli]], [[Heinrich Bullinger]], [[Martin Bucer]], [[Johann Calvin]] ja [[John Knox]]. Reformeeritud traditsioon rõhutas Pühakirja normatiivsust, Jumala suveräänsust, lihtsustatud jumalateenistust, kiriklikku distsipliini ning reaalset vaimulikku osadust ülestõusnud Kristusega armulauas. Reformeeritud kirikud levisid Šveitsist Prantsusmaale, Madalmaadesse, Šotimaale, Inglismaale, Ungarisse ja mujale Euroopasse.<ref>Philip Benedict, ''Christ's Churches Purely Reformed: A Social History of Calvinism''. New Haven: Yale University Press, 2002.</ref><ref>Bruce Gordon, ''The Swiss Reformation''. Manchester: Manchester University Press, 2002.</ref> [[Anglikaani kirik|Anglikaani reformatsioon]] kujunes Inglismaal kuningliku autoriteedi esmasuse, poliitilise iseseisvumise ja protestantliku õpetusliku reformi koosmõjus. Inglise reformatsiooni käik erines Saksamaa ja Šveitsi reformatsioonist, sest Roomast lahkulöömine toimus esmalt kuningavõimu juhtimisel ilma teoloogiliste muutusteta. Õpetuslikud ja liturgilised reformid süvenesid just [[Edward VI]] ajal ning stabiliseerusid ja standardiseerusid [[Elizabeth I]] valitsusajal, mil Inglismaast sai selgelt protestantlik riik. Anglikaanlus säilitas piiskopliku kirikukorralduse, kuid võttis omaks mitu protestantlikku õpetuslikku seisukohta, näiteks soterioloogia ehk lunastusõpetuse vallas oldi ekspliitselt reformeeritud.<ref>Peter Marshall, ''Heretics and Believers: A History of the English Reformation''. New Haven: Yale University Press, 2017.</ref><ref>Diarmaid MacCulloch, ''Thomas Cranmer: A Life''. New Haven: Yale University Press, 1996.</ref> Radikaalse reformatsiooni alla kuuluvad eeskätt [[anabaptistid]], spiritualistid ja antitrinitaarid (kolmainsust eitavate isikute üldnimetus). Nende ühiseks tunnuseks ei olnud üks terviklik õpetussüsteem, vaid eemaldumine nii roomakatoliku kirikust kui ka magisteriaalse reformatsiooni kiriku- ja ühiskonnakäsitusest. Anabaptistid rõhutasid üksnes avalikult usku tunnistavate inimeste ristimist, koguduse vabatahtlikku iseloomu, kiriku ja ilmaliku võimu täielikku lahusust ning mitmes harus vägivallatust ja vandest keeldumist.<ref>Brad S. Gregory, „The Radical Reformation“, kogumikus ''The Oxford History of the Reformation'', toim. Peter Marshall. Oxford: Oxford University Press, 2022.</ref><ref>C. Arnold Snyder, ''Anabaptist History and Theology: An Introduction''. Kitchener: Pandora Press, 1995.</ref> Anabaptistliku liikumise alguseks peetakse sageli [[1525]]. aasta sündmusi Zürichi lähistel, kus Zwingli kogudusest lahkunud endised järgijad, sealhulgas [[Konrad Grebel]] ja [[Felix Manz]], hakkasid praktiseerima üksnes usku tunnistavate inimeste ristimist. [[1527]]. aasta [[Schleitheimi usutunnistus]] sõnastas Šveitsi ja Lõuna-Saksamaa anabaptismi keskseid seisukohti, sealhulgas usus ristimist, kogudusedistsipliini, maailmast eraldumist, vägivallatust ja vannetest loobumist.<ref>James M. Stayer, ''Anabaptists and the Sword''. 2. tr. Lawrence: Coronado Press, 1976.</ref><ref>C. Arnold Snyder, ''Anabaptist History and Theology: An Introduction''. Kitchener: Pandora Press, 1995.</ref> Anabaptism oli sisemiselt mitmekesine. Rahumeelsete suundade kõrval esines ka apokalüptilisi ja vägivaldseid vorme. Kõige tuntum oli [[Münsteri mäss]] või Münsteri anabaptistlik valitsus [[1534]]–[[1535]], kus Jan Matthysi ja [[Jan van Leiden]]i juhtimisel kehtestati vägivaldne apokalüptiline kord. Münsteri sündmused mõisteti hilisema rahumeelsema anabaptismi poolt hukka ning need ei esindanud anabaptistlikku liikumist tervikuna. [[Menno Simons]]i tegevuse mõjul kujunesid [[mennoniidid]], kes rõhutasid vägivallatust, koguduslikku distsipliini ja eraldumist ilmalikust võimust. [[Jakob Hutter]]i järgijatest kujunesid [[hutteriidid]], kellele oli omane ühisomandi praktika.<ref>George Huntston Williams, ''The Radical Reformation''. 3. tr. Kirksville: Sixteenth Century Journal Publishers, 1992.</ref><ref>James M. Stayer, ''Anabaptists and the Sword''. 2. tr. Lawrence: Coronado Press, 1976.</ref> Radikaalse reformatsiooni hulka arvatakse ka spiritualistlikud ja antitrinitaarsed (kolmainsust eitavad) suunad. Spiritualistid rõhutasid sisemist vaimulikku valgustust ja suhtusid sageli kriitiliselt välisesse kiriklikku institutsiooni, sakramentidesse ja vaimulikkesse ametitesse. Antitrinitaarid seadsid küsimuse alla Nikaia ja hilisema kristliku ortodoksia kolmainuõpetuse. Nende suundadega seostuvad eri viisidel näiteks [[Sebastian Franck]], [[Caspar Schwenckfeld]], [[Michael Servetus]] ja hilisemad Poola ning Transilvaania antitrinitaarid.<ref>George Huntston Williams, ''The Radical Reformation''. 3. tr. Kirksville: Sixteenth Century Journal Publishers, 1992.</ref><ref>Brad S. Gregory, „The Radical Reformation“, kogumikus ''The Oxford History of the Reformation'', toim. Peter Marshall. Oxford: Oxford University Press, 2022.</ref> [[Baptistid]], [[kveekerid]], [[pietism]], [[vennastekogudused]] ja [[metodism]] ei kuulu otseselt 16. sajandi reformatsiooni põhisuundade hulka, vaid on hilisemad arengud. Kuigi levinuim vorm baptismist kasvas küll välja Inglise separatismi ja puritaanluse kontekstis, siis selle teoloogilised rõhuasetused olid otseselt anabaptistlikust teoloogiast, eriti see, mis puudutas ristimist, koguduserahva ning kiriku ja riigi suhete korraldust. Pietism tekkis [[17. sajand]]i lõpul luterlikus Saksamaal, vennastekoguduse uuenemine [[18. sajand]]i algul [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i mõjul ning metodism [[18. sajand]]i Inglismaal [[John Wesley]] ja [[Charles Wesley]] tegevuse kaudu.<ref>David W. Bebbington, ''Baptists through the Centuries: A History of a Global People''. Waco: Baylor University Press, 2010.</ref><ref>Carter Lindberg, ''The Pietist Theologians: An Introduction to Theology in the Seventeenth and Eighteenth Centuries''. Malden: Blackwell, 2005.</ref><ref>David Hempton, ''Methodism: Empire of the Spirit''. New Haven: Yale University Press, 2005.</ref> == Roomakatoliiklik reform ja vastureformatsioon == Reformatsiooniga paralleelselt toimus roomakatoliku kirikus ulatuslik õpetuslik, distsiplinaarne ja institutsionaalne uuenemine, mida nimetatakse vastureformatsiooniks. Mõiste „katoliiklik reform“ rõhutab roomakatoliku kiriku sisemisi reformipüüdlusi, mis ei alanud üksnes protestantliku väljakutse mõjust ajendatuna. Mõiste „vastureformatsioon“ rõhutab aga roomakatoliku kiriku aktiivset ning jõulist vastust protestantliku reformatsiooni levikule.<ref>John W. O’Malley, ''Trent: What Happened at the Council''. Cambridge, MA: Harvard University Press, 2013.</ref><ref>R. Po-chia Hsia, ''The World of Catholic Renewal, 1540–1770''. Cambridge: Cambridge University Press, 1998.</ref> Rooma kiriku reformi keskne sündmus oli [[Trento kirikukogu]] ([[1545]]–[[1563]]). Kirikukogu eesmärk oli vastata protestantlikele õpetuslikele vaidlustele ning määratleda roomakatoliku õpetust küsimustes, mis puudutasid Pühakirja ja traditsiooni, pärispattu, õigeksmõistmist, sakramente, missat ja kiriklikku hierarhiat. Samal ajal võttis kirikukogu vastu distsiplinaarseid reforme, mis osalt vastasid hiliskeskajal levinud ning samuti reformaatorite poolt esitatud kriitikale: parandati vaimulike haridust, tugevdati piiskoppide kohustust resideerida oma piiskopkonnas, korrastati kiriklikke ametikohti ning edendati seminaride rajamist roomakatoliku vaimulike väljaõppeks.<ref>John W. O’Malley, ''Trent: What Happened at the Council''. Cambridge, MA: Harvard University Press, 2013.</ref><ref>Hubert Jedin, ''A History of the Council of Trent''. London: Thomas Nelson, 1957–1961.</ref> Trento kirikukogu mõistis anateemidega (needmistega) hukka mitu protestantliku reformatsiooni keskset õpetuslikku väidet. Eriti selgelt ilmneb see õigeksmõistmise õpetuses. Kuuenda istungi [[1547]]. aasta õigeksmõistmise kaanonites mõisteti hukka väide, et patune mõistetakse õigeks usu läbi üksnes selliselt, et õigeksmõistmise armu saamiseks pole vaja mingit koostööd või inimese tahte ettevalmistamist. Samuti mõisteti hukka väide, et õigeksmõistmine seisneb üksnes Kristuse õiguse arvestamises usklikele.<ref>''Concilium Tridentinum'', sessio VI, can. 9 ja 11.</ref> Kuuenda istungi kaanonid mõistsid hukka ka väited, mille järgi õigeksmõistva usu sisuks on üksnes kindel usaldus pattude andeksandmise suhtes Kristuse pärast. Mõisteti hukka väited, mille kohaselt on õigeksmõistetud inimese head teod ainult õigeksmõistmise viljad, mitte selle põhjus.Trento kirikukogul väideti, et head teod just säilitavad ja suurendavad õigeksmõistmist Jumala ees. Samuti mõisteti hukka seisukoht, mille kohaselt ei jää pärast õigeksmõistmist andeks saanud inimesele ajalikku karistust, mida tuleks selles elus või puhastustules (purgatooriumis) kanda.<ref>''Concilium Tridentinum'', sessio VI, can. 12, 24 ja 30.</ref> Nende kaanonitega määratles Trento roomakatoliku õigeksmõistmisõpetuse, vastandudes otseselt luterlikule ja reformeeritud õpetusele õigeksmõistmisest üksnes armust ja usu kaudu, Kristuse pärast, kus head teod on tõelise usu vili. Seitsmendal istungil [[1547]] määratles Trento sakramentide õpetuse. Kirikukogu kinnitas seitsme sakramendi õpetust ning mõistis hukka väite, et Uue Seaduse sakramente on rohkem või vähem kui seitse. Samuti mõisteti hukka seisukoht, et sakramendid on üksnes välised märgid õigeksmõistmisest või kristlikust kuuluvusest, mitte armu vahendid, ning väide, et sakramentide kaudu ei anta armu ''ex opere operato'' (iseeneslikult, sõltumata usust), vaid armu saamiseks piisab üksnes usust Jumala tõotusse.<ref>''Concilium Tridentinum'', sessio VII, can. 1, 6 ja 8.</ref> Trento määratles protestantlike seisukohtade vastu ka roomakatoliku missakäsituse. Kahekümne teisel istungil [[1562]] õpetas kirikukogu, et missa on tõeline ohverdus (''sacrificium''), mida võib ohverdada elavate ja surnute pattude, karistuste, hüvituste ja vajaduste eest. Kaanonites mõisteti hukka väited, et missas ei ohverdata Jumalale tõelist ja päris ohvrit, et missa on ainult kiitus- ja tänuohver või üksnes Kolgatal toimunud ohvri mälestus, ning et missa ohver teotab või vähendab Kristuse ainukordset ristiohvrit.<ref>''Concilium Tridentinum'', sessio XXII, cap. 2; can. 1, 3 ja 4.</ref> Reformaatorid andsid omalt poolt Trentole ka vastuseid.<ref>Jean Calvin, ''Acta synodi Tridentinae cum antidoto'', 1547.</ref><ref>Martin Chemnitz, ''Examen Concilii Tridentini'', 4 osa, 1565–1573.</ref> Nende hinnangul oli Trentos sätestatud õpetus vastuolus Piibli ja varajase kirikuga, mistõttu lükkasid luterlikud ja reformeeritud teoloogid roomakatoliku kaanonid ja needmised tagasi.<ref>''Concilium Tridentinum'', sessio XXII, cap. 2; can. 1 ja 3.</ref><ref>Martin Chemnitz, ''Examination of the Council of Trent'', II, tlk Fred Kramer. St. Louis: Concordia Publishing House, 1978.</ref> Reformaatorid ei eitanud igasugust armulauaga seotud ohvrikeelt, kuna oldi teadlikud euharistiast kui tänuandmisest või -ohvrist ja Jumalale toodavast kiitusohvrist ehk "huulte viljast" (Hb 13:15).<ref>''Augsburgi usutunnistuse apoloogia'', art. XXIV, eriti lõigud 19–26.</ref> Eitati konkreetselt Trentos sätestatud õpetust missast kui lepitusohvrist elavate ja surnute eest.<ref>''Concilium Tridentinum'', sessio XXII, cap. 2; can. 3.</ref> Reformaatorid osutasid Uue Testamendi tekstidele, kus Kristuse ohvrit kirjeldatakse ainukordse ja lõplikuna (Hb 7:27; 9:12, 26–28; 10:10–14, 18), ning armulaua seadmissõnadele, kus Kristus käsib seda teha tema mälestuseks (Lk 22:19; 1Kr 11:24–26).<ref>''Augsburgi usutunnistuse apoloogia'', art. XXIV.</ref><ref>Martin Chemnitz, ''Examination of the Council of Trent'', II, tlk Fred Kramer. St. Louis: Concordia Publishing House, 1978.</ref> Varakristlikest tekstidest kasutati muu hulgas [[Johannes Kuldsuu]] väidet, et kristlased ei too „teist ohvrit“, vaid teevad ühe „ohvri mälestamist“ tänuga,<ref>Johannes Chrysostomos, ''Homiliae in Epistolam ad Hebraeos'', hom. 17, 3.</ref> ning [[Augustinus|Augustinuse]] sõnastust, et Kristuse ohvrit meenutatakse Kristuse ihu ja vere pühas osaduses.<ref>Augustinus, ''Contra Faustum Manichaeum'', XX, 18.</ref> [[Didache]], [[Justinus Märter]], [[Irenaeus Lyonist|Irenaeus]] ja [[Eusebios Kaisareast|Eusebios Kaisareast]] näitasid varakristliku ohvrikeele seost tänu, kiituse, palve ja kogudusliku anniga, mitte Kristuse ainukordsele ristiohvrile lisanduva lepitusohvrina.<ref>''Didache'', 14.</ref><ref>Justinus Märter, ''Dialogus cum Tryphone'', 117; vrd ''Apologia prima'', 65–67.</ref><ref>Irenaeus, ''Adversus haereses'', IV, 17–18.</ref> Üks ulatuslikumaid ja mõjukamaid protestantlikke vastuseid Trentole tuli luterliku teoloogi Martin Chemnitzi sulest: tema neljaosaline "Examen Concilii Tridentini" analüüsis Trento dekreete ja kaanoneid ning vaidlustas neid Piibli, [[Kirikuisa|kirikuisade]] ja varasema kirikliku õpetustraditsiooni põhjal.<ref>Martin Chemnitz, ''Examen Concilii Tridentini'', 4 osa, 1565–1573; inglise keeles ''Examination of the Council of Trent'', tlk Fred Kramer. St. Louis: Concordia Publishing House, 1971–1986.</ref> Nii oli Trento kirikukogu korraga roomakatoliku sisemise reformi ja protestantismi õpetusliku tagasilükkamise keskne sündmus. See korrastas roomakatoliku institutsioone ja vaimulikkonna väljaõpet, kuid samal ajal fikseeris õpetuslikud piirid, mis eraldasid roomakatoliku kirikut luterlikest ja reformeeritud kirikutest ning varasem varakristlik ning keskaegne pluralism asendus detailsete ja konkreetsete konfessionaalsete piiridega. == Konfessionaliseerumine, ususõjad ja ühiskondlik mõju == Reformatsiooni ja katoliikliku reformi tulemusel kujunes Euroopas konfessionaalne jaotus, milles luterlikud, reformeeritud ja roomakatoliiklikud kirikud hakkasid oma õpetust, liturgiat, haridust ja kiriklikku distsipliini selgemalt määratlema. Uurimuses nimetatakse seda protsessi sageli [[konfessionaliseerumine|konfessionaliseerumiseks]]. See mõiste tähistab varauusaegset arengut, milles kiriklik õpetus, riigivõim, haridus, sotsiaalne distsipliin ja kollektiivne identiteet kinnistusid eri konfessioonides.<ref>Heinz Schilling, ''Religion, Political Culture and the Emergence of Early Modern Society: Essays in German and Dutch History''. Leiden: Brill, 1992.</ref><ref>Wolfgang Reinhard, „Reformation, Counter-Reformation, and the Early Modern State: A Reassessment“, ''The Catholic Historical Review'' 75, nr 3 (1989): 383–404.</ref> Reformatsioon soodustas rahvakeelse kirjakultuuri, koolihariduse ja katehheetilise õpetuse levikut. Protestantlikel aladel rõhutati Piibli, katekismuste, lauluraamatute ja jutluste tähtsust rahvakeeles, mistõttu lugemisoskust hakati käsitama kristliku õpetuse omandamise eeltingimusena. Majandusajaloolased Sascha O. Becker ja Ludger Woessmann on väitnud, et protestantlike piirkondade suur majanduslik edumaa oli suurel määral seotud reformatsioonist võimendunud kirjaoskuse, koolihariduse ja tööoskuste kasvuga, mitte üksnes [[Max Weber|Max Weberi]] kirjeldatud nn "protestantliku tööeetikaga".<ref>Sascha O. Becker ja Ludger Woessmann, „Was Weber Wrong? A Human Capital Theory of Protestant Economic History“, ''Quarterly Journal of Economics'' 124, nr 2 (2009): 531–596.</ref> Kirjaoskuse kasv ei olnud mõistagi erandlikult protestantlik nähtus, kuid varauusaegses ja uusaja Euroopas ilmnes tugev piirkondlik erinevus: eriti kiiresti kasvas kirjaoskus Loode- ja Põhja-Euroopas, kus protestantlikud kirikud, riigivõim ja koolikorraldus sidusid lugemisoskuse katekismuse, Piibli ja kirikliku õpetusega. Euroopas on kirjaoskuse kiiret kasvu täheldada eriti Loode-Euroopas ajavahemikus 1600–1800.<ref>Eltjo Buringh ja Jan Luiten van Zanden, „Charting the ‘Rise of the West’: Manuscripts and Printed Books in Europe, A Long-Term Perspective from the Sixth through Eighteenth Centuries“, ''Journal of Economic History'' 69, nr 2 (2009): 409–445.</ref><ref>Max Roser ja Our World in Data, „Literacy“, Our World in Data.</ref> Protestantliku hariduskultuuri mõju ei piirdunud Euroopaga. Robert D. Woodberry on väitnud ulatusliku ajaloolis-statistilise analüüsi põhjal, et protestantlikud misjonid soodustasid väljaspool Euroopat massihariduse, trükikultuuri, ajakirjanduse, vabatahtlike ühenduste ja esinduslike institutsioonide arengut.<ref>Robert D. Woodberry, „The Missionary Roots of Liberal Democracy“, ''American Political Science Review'' 106, nr 2 (2012): 244–274.</ref> Ka teaduse ja tehnoloogia ajaloo puhul on uurimuses käsitletud protestantliku, eriti puritaanliku ja pietistliku kultuuri võimalikku mõju varauusaegse teaduse institutsionaliseerumisele. Robert K. Mertoni nn Mertoni tees seostas 17. sajandi Inglismaa puritaanlikku eetost teaduse sotsiaalse prestiiži ja institutsionaalse arengu kasvuga, kuid hilisem uurimus on selle väite ulatust ja täpsust palju arutanud. Seetõttu ei esitata seda tavaliselt lihtsa väitena, et protestantlus „põhjustas“ moodsa teaduse, vaid uurimisteemana protestantliku kultuuri, kirjaoskuse, trükisõna, eksperimentaalse loodusteaduse ja institutsioonide vastastikuse mõju kohta.<ref>Robert K. Merton, ''Science, Technology and Society in Seventeenth Century England''. New York: Howard Fertig, 1970.</ref><ref>Peter Harrison, „Religion and the Early Royal Society“, ''Science & Christian Belief'' 22, nr 1 (2010): 3–22.</ref> Samal ajal edendas ka katoliiklik reform koolivõrku, vaimulike väljaõpet ja õpetuslikku ühtlustamist, eriti jesuiitide koolide, kolleegiumide ja seminaride kaudu. Trento-järgses roomakatoliikluses kujunesid mõjukaks filosoofilised käsitlused, mis saavutasid skolastikast suurema süstemaatilisuse, kuid tekitasid 17. sajandil ulatuslikke vaidlusi. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni poleemikas kasutati ka skeptilisi argumente küsimuses, milline on õige tõekriteerium. Richard H. Popkini järgi oli reformatsiooni ja vastureformatsiooni vaidlus „usu reegli“ üle üks peamisi teid, mille kaudu antiikne skeptitsism jõudis varauusaegsesse filosoofiasse. Küsimus oli selles, kuidas saab kindlalt teada, milline on õige usu ja õpetuse kriteerium: kas Pühakiri, kiriku traditsioon, paavstlik õpetusautoriteet, kirikukogud või mõni muu alus.<ref>Richard H. Popkin, ''The History of Scepticism: From Savonarola to Bayle''. Oxford: Oxford University Press, 2003.</ref><ref>Richard H. Popkin, „Skepticism and the Counter-Reformation in France“, ''Archiv für Reformationsgeschichte'' 51 (1960): 58–87.</ref> 17. sajandi roomakatoliku poleemikas, eriti jesuiitide [[Jean Gontery]] ja [[François Véron]]i kirjutistes, kasutati protestantide vastu teadlikult skeptilist argumentatsiooni. Roomakatoliiklaste eesmärk oli püüda näidata, et protestantlikud tõe- ja tõlgenduskriteeriumid ei suuda ilma roomakatoliku kiriku väidetavalt ilmeksimatu õpetusautoriteedita anda kindlat religioosset teadmist. Kuid see vaidlus ei jäänud üksnes konfessionaalseks poleemikaks, vaid aitas otseselt kaasa varauusaegsele [[Epistemoloogia|epistemoloogilisele]] kriisile, milles seati kahtluse alla teadmise kindluse alused laiemalt.<ref>Richard H. Popkin, „Skepticism and the Counter-Reformation in France“, ''Archiv für Reformationsgeschichte'' 51 (1960): 58–87.</ref><ref>Richard H. Popkin, ''The History of Scepticism: From Savonarola to Bayle''. Oxford: Oxford University Press, 2003.</ref> Selle mõtteloolise arengu hilisemat mõju on uuritud eriti prantsuse 17. sajandi filosoofia, [[Pierre Charron|Charroni]], [[René Descartes|Descartes’i]], [[Pierre Bayle|Bayle’i]] ja valgustusaja skeptitsismi kontekstis. José R. Maia Neto on rõhutanud [[Pierre Charron|Pierre Charroni]] akadeemilise skeptitsismi tähtsust 17. sajandi prantsuse filosoofias, sealhulgas selle mõju [[Pierre Gassendi|Gassendile]], [[François de La Mothe Le Vayer|La Mothe Le Vayer]]’le, [[René Descartes|Descartes]]’ile ja [[Blaise Pascal|Pascalile]].<ref>José R. Maia Neto, ''Academic Skepticism in Seventeenth-Century French Philosophy: The Charronian Legacy, 1601–1662''. Cham: Springer, 2014.</ref> Varauusaegses mõtteloos toimisid kõrvuti nii [[Pürronism|pürronistlik]] kui ka [[akadeemiline skeptitsism]]. [[Skeptitsism|Skeptilised]] argumendid kandusid religioossest poleemikast filosoofiasse, poliitikasse ja valgustusaja mõtlemisse.<ref>José R. Maia Neto, Gianni Paganini ja John Christian Laursen, toim., ''Skepticism in the Modern Age: Building on the Work of Richard Popkin''. Leiden: Brill, 2009.</ref><ref>Gianni Paganini, toim., ''The Return of Scepticism: From Hobbes and Descartes to Bayle''. Dordrecht: Kluwer Academic Publishers, 2003.</ref><ref>John Christian Laursen ja Gianni Paganini, toim., ''Skepticism and Political Thought in the Seventeenth and Eighteenth Centuries''. Toronto: University of Toronto Press, 2015.</ref><ref>Jeffrey D. Burson ja Anton M. Matytsin, toim., ''The Skeptical Enlightenment: Doubt and Certainty in the Age of Reason''. Liverpool: Liverpool University Press, 2019.</ref> Seega kasutas osa uusaegsest roomakatoliku, eriti [[Jesuiidid|jesuiitlikust]], apologeetikast protestantide vastu skeptilist meetodit: vastase teadmiskriteeriumid tuli viia ebakindluseni, suunamaks oponendi roomakatoliku kiriku väidetavalt ilmeksimatu autoriteedi juurde, et mingitki kindlat teadmist saada. Popkini ja hilisema uurimuse järgi aitas selline poleemika kaasa varauusaegse teadmiskriisi kujunemisele ning mõjutas otseselt hilisema modernse ja valgustusaja mõttemaailma.<ref>Richard H. Popkin, ''The History of Scepticism: From Savonarola to Bayle''. Oxford: Oxford University Press, 2003.</ref><ref>José R. Maia Neto, Gianni Paganini ja John Christian Laursen, toim., ''Skepticism in the Modern Age: Building on the Work of Richard Popkin''. Leiden: Brill, 2009.</ref> Kokkuvõtlikult: jesuiidid ja roomakatoliku poleemikud kasutasid skeptitsismi 16.–17. sajandil protestantide vastu konfessionaalse relvana; [[Michel de Montaigne|Montaigne]] ja [[Pierre Charron|Charron]] muutsid selle laiemaks filosoofiliseks hoiakuks; 17. sajandi prantsuse [[Libertiin|libertiinid]] (Le Vayer, Gabriel Naudé, Guy Patin, [[Cyrano de Bergerac]] jt) ja Descartes tegid sellest keskse filosoofilise probleemi; [[Pierre Bayle|Bayle]] populariseeris selle [[Valgustusajastu|valgustusaja]] haritud avalikkusele; [[Voltaire]], [[entsüklopedistid]] (Denis Diderot, Jean le Rond d’Alembert, Voltaire, [[Montesquieu]], [[Jean-Jacques Rousseau|Rousseau]], d’Holbach, Helvétius, Turgot, Quesnay jt) ja [[David Hume|Hume]] viisid selle 18. sajandi laiemasse kriitilisse mõttemaailma. [[Pilt:Cross-country-literacy-rates.svg|thumb|Riikide kirjaoskuse määra ajaloolised hinnangud]] Reformatsiooni üks nähtavaid tagajärgi oli Euroopa usuline killustumine. [[1555]]. aasta [[Augsburgi usurahu]] tunnustas Saksa-Rooma riigis roomakatoliikluse kõrval luterlust, kuid mitte reformeeritud kirikuid ega radikaalse reformatsiooni rühmi. Usulised ja poliitilised konfliktid jätkusid mitmel pool Euroopas, eriti Prantsusmaal, Madalmaades, Briti saartel ja Saksa-Rooma riigis.<ref>Thomas A. Brady Jr., ''German Histories in the Age of Reformations, 1400–1650''. Cambridge: Cambridge University Press, 2009.</ref><ref>Diarmaid MacCulloch, ''Reformation: Europe's House Divided 1490–1700''. London: Penguin, 2004.</ref> Euroopa tähtsamate usuliste ja poliitiliste konfliktide hulka kuulusid: * [[Schmalkaldeni sõda]] ([[1546]]–[[1547]]) Saksa-Rooma keisri ja luterlike seisuste vahel; * [[Prantsusmaa ususõjad]] ehk hugenotisõjad ([[1562]]–[[1598]]) roomakatoliiklaste ja reformeeritud protestantide ehk [[hugenotid|hugenottide]] vahel; * [[Madalmaade ülestõus]] ehk [[Kaheksakümneaastane sõda]] ([[1568]]–[[1648]]), milles põimusid vastuhakk Hispaania Habsburgide võimule ja konfessionaalsed pinged; * [[Kolmekümneaastane sõda]] ([[1618]]–[[1648]]), mis algas Saksa-Rooma riigi konfessionaalse ja põhiseadusliku konfliktina, kuid kujunes Euroopa suurriikide sõjaks. [[1648]]. aasta [[Vestfaali rahu]] kinnistas Saksa-Rooma riigis roomakatoliikluse, luterluse ja reformeeritud protestantismi õigusliku tunnustamise ning laiendas varasemat Augsburgi usurahu korraldust. See ei tähendanud tänapäevases mõttes üldist usuvabadust, kuid lõpetas suure osa Saksa-Rooma riigi konfessionaalsest sõjategevusest ning muutis permanentselt Euroopa poliitilist korda.<ref>Peter H. Wilson, ''The Thirty Years War: Europe's Tragedy''. Cambridge, MA: Harvard University Press, 2009.</ref><ref>Derek Croxton, ''Westphalia: The Last Christian Peace''. New York: Palgrave Macmillan, 2013.</ref> Reformatsiooni mõju majandus- ja ühiskonnaajaloole on uurimuses vaieldav. [[Max Weber]]i tuntud, kuid karikatuurne, tees seostas protestantliku, eriti kalvinistliku askeesi ja kutsumusemõiste kapitalistliku vaimu kujunemisega, kuid hilisem uurimus on seda seost nii arendanud, kritiseerinud kui ka täpsemalt piiritlenud. Lühidalt öeldes projitseeris Weber enda ajastu arusaamu minevikku. Reformatsiooni mõju ei saa taandada lihtsale väitele, et protestantlus põhjustas kapitalismi, kuivõrd majanduslikud muutused ühiskonnas olid aset leidmas juba enne reformatsiooni. Pigem mõjutasid majanduslikke muutusi korraga religioossed, poliitilised, demograafilised, institutsionaalsed ja kaubanduslikud tegurid, mis olid juba sajandeid liikunud teatud suunades sõltumata valitsevast religioossest meeleolust.<ref>Max Weber, ''Die protestantische Ethik und der Geist des Kapitalismus''. 1904–1905.</ref><ref>R. H. Tawney, ''Religion and the Rise of Capitalism''. London: John Murray, 1926.</ref><ref>Brad S. Gregory, ''The Unintended Reformation: How a Religious Revolution Secularized Society''. Cambridge, MA: Harvard University Press, 2012.</ref> [[Pilt:Russa literacy 1897.jpg|thumb|Kirjaoskus Vene impeeriumis 1897. aasta rahvaloenduse andmetel. Kaart näitab, et kõrgeima kirjaoskusega alad olid impeeriumi lääne- ja loodeosas, eriti Soomes ning Balti kubermangudes]] Eesti- ja Liivimaa näitavad hästi protestantliku lugemiskultuuri mõju talurahvaharidusele. Rootsi ajal tugevdati luterliku kiriku kaudu kihelkonnakoolide ja köster-kooliõpetajate süsteemi. 1686. aastal käskis Karl XI avada Eesti- ja Liivimaa igasse kihelkonda kooli ning 1739. aastal kehtestati Liivimaal kord, mille järgi talurahvakoolides tuli õppida lugemist, katekismust, palveid ja kirikulaule. 1742. aastal korraldati Lõuna-Eesti [[Hernhuutlus|hernhuutlikes]] palvemajades lugemise ja kirjutamise tunde nii noortele kui vanadele.<ref>Heino Rannap, koost., ''Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia''. Haridus- ja Teadusministeerium, 2002.</ref> 18. sajandi lõpuks oli lugemisoskus Eesti- ja Liivimaa talurahva seas juba laialt levinud. Toivo U. Rauni hinnangul oskas 18. sajandi viimastel kümnenditel vähemalt pool ja võib-olla kuni kaks kolmandikku Eesti- ja Liivimaa täiskasvanud talupoegadest lugeda. 1897. aasta Vene impeeriumi rahvaloenduse järgi oli eestlaste lugemisoskus umbes 96%, samal ajal kui Vene impeeriumi üldine lugemisoskus vähemalt 10-aastaste seas oli parimal juhul umbes 28%.<ref>Toivo U. Raun, „Literacy in the Russian Empire in the Late 19th Century: The Striking Case of the Baltic Provinces“, 2017.</ref> Eriti selgelt ilmnes protestantluse mõju Vene impeeriumi Balti kubermangudes ja Soomes. Eesti, Liivimaa, Kuramaa ja Soome näited kinnitavad mustrit, kus protestantlik katekismuse-, lauluraamatu- ja piiblilugemise kultuur tõi esile suurenenud lugemisoskuse ka talurahva seas. Samas tuleb eristada lugemisoskust ja kirjutamisoskust: Eestis levis lugemisoskus massiliselt küll varem, kirjutamisoskus aga jõudis talurahva hulgas laiemalt järele alles 19. sajandi teisel poolel.<ref>Liivi Aarma, ''Kirjaoskus Eestis 18. sajandi lõpust 1880. aastateni: nekrutinimekirjade andmeil''. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990.</ref> ==Vaata ka== *[[Augsburgi usutunnistus]] *[[Reformatsioon Liivimaal]] *[[Reformatsioon Rootsis]] *[[Reformatsioon Soomes]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://chuck.ut.ee:8080/ess/echo/presentation/ee5aadc5-662a-42c2-9371-e99c8f982600 Eesti kirikulugu: reformatsioon Vana-Liivimaal. Juhan Kreemi loeng Tartu Ülikoolis. 2013] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-reformatsioon Reformatsioon. Ajalik ja Ajatu. ERR 2006] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-262-ulestousmispuhad Ülestõusmispühad. Eesti Lugu. ERR 2011] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/35510 Augsburgi Usutunnistus. Eesti Lugu. ERR 2011] * [http://chuck.ut.ee:8080/ess/echo/presentation/701793c8-61de-4b12-a3fa-9652c7955b45 Eesti kirikulugu: kirik keskaegse Liivimaa poliitikas. Anti Selarti loeng Tartu Ülikoolis. 2013] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-256-kloostrid-1 Kloostrite tähtsus Liivimaal reformatsiooni eelõhtul. Eesti Lugu. ERR 2011] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-258-eesti-keel-16-sajandil Eesti keel ja reformatsioon. Eesti Lugu. ERR 2011] * [http://chuck.ut.ee:8080/ess/echo/presentation/9a62e34e-429b-45be-8393-e8d6e01ef742 Eesti kirikulugu: eestikeelne piiblitõlge. Kristiina Rossi loeng Tartu Ülikoolis. 2013] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-eesti-lugu-255-kiriku-arhitektuur Reformatsioon ja kiriku arhitektuur. Eesti Lugu. ERR 2011] * [http://arhiiv.err.ee./vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-retoorikast-keskajal-ja-reformatsiooniperioodil Retoorikast keskajal ja reformatsiooni perioodil. Ajalootund R2-s. 2004] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-lugu-265-pilditeoloogia Reformatsioon ja pilditeoloogia. Eesti Lugu. ERR 2011] * [http://arhiiv.err.ee./vaata/eesti-lugu-264-memoriaalkunst Reformatsioonijärgne memoriaalkunst. Eesti Lugu. ERR 2011] [[Kategooria:Reformatsioon| ]] [[Kategooria:16. sajand Euroopas]] [[Kategooria:Saksamaa religioon]] hks99dxpwgkp3ecd3u12cb2amddozeb 0 15338 7175923 7175229 2026-06-19T11:25:38Z Ojassaar 206682 /* P */ 7175923 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[aruheina-viirgpunnpea]] (''Thymelicus sylvestris''), sgk [[punnpealased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik sootäpik]] (''Boloria aquilonaris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Speyeria aglaja''), sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbetäpik (perekond)|hõbetäpik]] (''Speyeria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirburohutäpik]] (''Boloria eunomia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[komapunnpea]] (''Hesperia comma''), sgk [[punnpealased]] *[[komapunnpea (perekond)|komapunnpea]] (''Hesperia''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]] *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilased]] (''Aphididae''), sugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Brenthis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[luhatäpik (perekond)|luhatäpik]] (''Brenthis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[marana-täpikpunnpea]] (''Pyrgus serratulae''), sgk [[punnpealased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidupunnpea (perekond)|niidupunnpea]] (''Ochlodes''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidutäpik]] (''Argynnis laodice''), sgk [[koerlibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-kannikesetäpik]] (''Boloria freija''), sgk [[koerlibliklased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana adippe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tume-kannikesetäpik]] (''Boloria dia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmupunnpea (perekond)|tõmmupunnpea]] (''Erynnis''), perekond, [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[täpikpunnpea]] (''Pyrgus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[vahulille-täpikpunnpea]] (''Pyrgus alveus''), sgk [[punnpealased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[viirgpunnpea]] (''Thymelicus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana niobe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis''), sgk [[lambikärblased]] *[[väike-täpikpunnpea]] (''Pyrgus malvae''), sgk [[punnpealased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-keerdtäi]] (''Dysaphis devecta''), sgk [[lehetäilased]] *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] p4fjvy45whjktzj7ierzein4gfi51pf 7175925 7175923 2026-06-19T11:27:52Z Ojassaar 206682 /* V */ 7175925 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[aruheina-viirgpunnpea]] (''Thymelicus sylvestris''), sgk [[punnpealased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Clossiana selene'') *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik sootäpik]] (''Boloria aquilonaris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Speyeria aglaja''), sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbetäpik (perekond)|hõbetäpik]] (''Speyeria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Vacciniina optilete'') *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirburohutäpik]] (''Boloria eunomia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerliblikalised]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerliblikased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[komapunnpea]] (''Hesperia comma''), sgk [[punnpealased]] *[[komapunnpea (perekond)|komapunnpea]] (''Hesperia''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]] *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilased]] (''Aphididae''), sugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Brenthis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[luhatäpik (perekond)|luhatäpik]] (''Brenthis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[marana-täpikpunnpea]] (''Pyrgus serratulae''), sgk [[punnpealased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidupunnpea (perekond)|niidupunnpea]] (''Ochlodes''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidutäpik]] (''Argynnis laodice''), sgk [[koerlibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *''[[Nymphalis]]'', perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-kannikesetäpik]] (''Boloria freija''), sgk [[koerlibliklased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana adippe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tume-kannikesetäpik]] (''Boloria dia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmupunnpea (perekond)|tõmmupunnpea]] (''Erynnis''), perekond, [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[täpikpunnpea]] (''Pyrgus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane kannikesetäpik]] (''Boloria euphrosyne''), sgk [[koerlibliklased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[vahulille-täpikpunnpea]] (''Pyrgus alveus''), sgk [[punnpealased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[viirgpunnpea]] (''Thymelicus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana niobe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis''), sgk [[lambikärblased]] *[[väike-täpikpunnpea]] (''Pyrgus malvae''), sgk [[punnpealased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-keerdtäi]] (''Dysaphis devecta''), sgk [[lehetäilased]] *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] jng6o4qy4qj03rcfn8q3itwmtonobr1 0 20022 7175520 6714827 2026-06-18T15:29:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175520 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | pilt = Friedrich Engels portrait (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Friedrich Engels (1877) | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = Friedrich Engels Signature.svg | moodul = }} '''Friedrich Engels''' ([[28. november]] [[1820]] Barmeni linn (nüüd [[Wuppertal]]i linnaosa) – [[5. august]] [[1895]] [[London]]) oli saksa [[filosoof]], kes on tuntud kui [[Kommunistliku partei manifest]]i kaasautor, samuti [[Karl Marx]]i "[[Kapital (Marx)|Kapitali]]" teise ja kolmanda osa kirjutaja. Engels sündis [[tekstiil]]ivabrikandi perekonnas. Ta õppis [[1834]]–[[1837]] [[Elberfeld]]i [[gümnaasium]]is, lahkus isa nõudmisel gümnaasiumi viimasest klassist, hakkas tööle tema kaubakontoris [[Bremen]]is ning täiendas haridust iseseisvalt. Ta oli [[1841]]–1842 sõjaväeteenistuses [[Berliin]]is, kuulas vabal ajal ülikoolis loenguid, astus [[noorhegeliaanid]]e ringi ja kirjutas Schellingi vaadete vastast teost. Ta töötas [[1842]]—1844 [[Inglismaa]]l [[Manchester]]is, kus tutvus [[utopistlik sotsialism|utopistlike sotsialistide]] ja inglise majandusteadlaste teostega. Engels avaldas teoseid poliitilisest ökonoomiast ("Visandid poliitilise ökonoomia kriitikaks", [[1844]]). [[1845]] ilmus teos "Töölisklassi olukord Inglismaal" 1844. Saksamaale tagasi sõites kohtus Engels [[Pariis]]is Karl Marxiga. Sellest algas nende sõprus ja peaaegu 40 aasta pikkune koostöö. Saksamaal osales Engels poliitikas, kuid ähvardav vangistus ja tüli isaga sundisid teda sealt lahkuma. [[1845]]–[[1847]] elas ta [[Brüssel]]is ja Pariisis. Neil aastail koos Marxiga kirjutatud teostes ("Püha perekond", "Saksa ideoloogia") on sõnastatud mitu dialektilise ja ajaloolise materialismi põhiprintsiipi. 1847 asutasid Marx ja Engels [[Kommunistide Liit|Kommunistide Liidu]] ja kirjutasid selle programmi – [[Kommunistliku partei manifest]]i. Aprillis [[1848]] sõitsid nad Saksamaale, kus osalesid [[1848. aasta revolutsioon]]is ja asutasid [[Köln]]is ajalehe Neue Rheinische Zeitung (1848–[[1849]]). 1849 võitles Engels valitsusvägede vastu. Pärast lüüasaamist siirdus ta Londonisse. Sinna oli asunud elama ka Marx. Novembris [[1850]] naasis ta Manchesteri, kus oli algul ametnik, hiljem kaubakontori kaasosanik, pidas Marxiga tihedat kirjavahetust ja aitas teda majanduslikult. [[1870]] asus Engels lõplikult [[London]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://biography.yourdictionary.com/friedrich-engels |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-29 |arhiivimisaeg=2016-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416213717/http://biography.yourdictionary.com/friedrich-engels |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta võttis koos Marxiga osa [[I Internatsionaal]]i asutamisest ja juhtimisest. Pärast Marxi surma ([[1883]]) viimistles ja avaldas Engels "Kapitali" II ([[1885]]) ja III köite ([[1894]]). Lõpetamata töös "Looduse dialektika" ([[1873]]–1883, ilmus [[1925]], [[eesti keel]]es [[1962]]) käsitles ta filosoofia seisukohast loodusteaduste ajalugu ja probleeme, lõi loodusteaduste klassifitseerimise põhimõtted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses "[[Ludwig Feuerbach]] ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" ([[1886]]) sõnastas ta filosoofia põhiküsimuse ning selgitas [[idealism]]i ja [[materialism]]i ning [[metafüüsika]] ja [[dialektika]] olemust. Engels taunis katseid käsitada filosoofiat teaduste teadusena ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust. == Mälestuse jäädvustamine == 1931. aastal nimetati Venemaal Pokrovski linn ümber [[Engels]]iks. Engelsi 150. sünniaastapäevaks avati 1970. aastal Lääne-Saksamaal Wuppertal-Unterbarmenis [[Engelsi maja]]. 2014. aastal kinkis [[Hiina Rahvavabariik]] Engelsi sünnilinnale Engelsi monumendi, see avati samal aastal Engelsgartenis. Londonis Primrose Hilli majal on tahvel, mis meenutab Friedrich Engelsi ja tema pere sealviibimist. Manchesteris on mälestustahvel kohal, kus asus maja, kus Engels elas ametlikult aprillist 1858 kuni maini 1864. Ida-Saksamaal Berliinis avati 1986. aastal Berliini 750. aastapäeva raames Marx-Engels-Forumil Karl Marxi ja Friedrich Engelsi monument. Engelsit kujutati ka [[Saksa DV]] 50-margasel rahatähel. ==Viited== {{viited}} {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Engels, Friedrich}} [[Kategooria:Kommunistid]] [[Kategooria:Saksa filosoofid]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1820]] [[Kategooria:Surnud 1895]] 0n8dxx7lhd7lurallvous3lze7eibae 0 22419 7175576 7003438 2026-06-18T18:20:22Z Hmermark her3 231570 Ma muutsin väljendi „nõrgalt lagunenud, mineraaliderikka kivimini” kujule „nõrgalt lagunenud mineraaliderikkal kivimil”, sest see sobib lause grammatilise ülesehitusega. 7175576 wikitext text/x-wiki '''Muld''' on [[maakoor]]e ülemises osas asuv õhuke pude [[mineraal]]idest, [[Mulla orgaaniline aine|orgaanilistest ainetest]] ja [[mikroorganism]]idest koosnev keskkond, kust [[Taimed|maismaataimed]] hangivad kasvuks vajalikke [[toitaine]]id. Kõige tähtsamat osa etendab muld [[taimed]]e ning otseselt või kaudselt [[loomad]]e ja inimese elu alusena. Organismid, eriti [[lagundajad]], omakorda etendavad tähtsat osa [[mullateke|mullatekkes]]. Nad toodavad [[huumus]]t ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest ([[bioturbatsioon]]). [[Mullateadus]]es vaadeldakse mulda enamasti 1,00...1,50 m sügavuseni. Sageli on sellest allpool ainult peenestunud [[kivim]], mille koostis on vähe muutunud. Ent just need [[mulla lõimis]]e muutused [[mullateke|mullatekke]] käigus on eelduseks mullatüüpide detailsele eristamisele ja kirjeldamisele. Üldiselt toimub areng väga madalatest, väga kivistest muldadest sügavamate, peeneteralisemate muldadeni nõrgalt lagunenud mineraaliderikkal kivimil. Sellest areneb "väliste" mõjurite ([[kliima]], [[taimkate]], kasutamise viis) toimel spetsiifiliste omadustega [[mullatüüp]]. Mullateaduse rakendusvaldkondade seas on [[mullakaitse]], [[põllumajandus]] ja [[metsamajandus]]. == Muldade määramine == [[Pilt:Gleistunud rähkmuld- mullaprofiil.JPG|pisi|[[Gleistumine|Gleistunud]] [[rähkmuld]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]]] Muldi määratakse paljudel juhtudel väheste tunnuste, näiteks mulla lõimise ja lähtekivimi järgi. Mõnikord läheb tarvis ka ulatuslikku füüsikalist ja keemilist analüüsi. Mulla tähtsate iseloomulike omaduste seas on *[[mullahorisont|mullahorisondid]], mis moodustavad eraldusjooni [[mullastruktuur|struktuur]]ilt, lõimiselt, värvuselt, plekkidelt jne erineva mulla vahel. Nad on tekkinud lähtekivimit muutvate mullatekkeprotsesside tulemusel. Nende järgnevus ([[mullaprofiil]]) määrab mullasüstemaatilise kuuluvuse; *[[mulla lõimis]], mis iseloomustab [[mulla mineraalosa]] osakeste suurust. See ulatub [[savi]]st kuni suurte [[kivi]]deni; *[[mulla värvus]], mida hinnatakse standardiseeritud [[Munselli värvisüsteem]]is; *[[huumuse osatähtsus]], mis on orgaanilise aine (välja arvatud süsi ja antropogeensed süsinikuühendid) osatähtsus mullas. [[Mulla orgaaniline aine|Mulla orgaaniline osa]] koosneb elusorganismide eritistest ja surnud organismide jäänustest ning on pidevas muutumises; *[[mulla söesisaldus]], mis teatud muldade puhul, näiteks tuha- ja aherainemägedel näitab söesisaldust; *[[karbonaatide sisaldus]]; *[[mullastruktuur]]; *[[mulla veerežiim]] ([[mulla niiskus]]); *[[õhurežiim]] ([[mulla õhusisaldus]]); *[[mulla puhverdusvõime]]; *[[mulla happesus]]; *[[indikaatorliik|indikaatorliigid]]. [[Mullateadus]]es uuritakse mitmesuguste mullavormide füüsikalis-keemilisi ja ökoloogilisi omadusi, näiteks võimet siduda pooridesse pigem vett või pigem õhku ning seotud vee kättesaadavust taimedele. Need omadused olenevad pooride suurusest. == Mulla klassifikatsioon == {{Vaata|Mulla klassifikatsioon}} Mulla klassifikatsioon on muldade süstemaatiline rühmitamine nende [[Mullateke|tekke]], [[mullagenees|geneesi]] (arengu), [[mullaprotsessid|protsesside]], [[Mullaprofiil|profiili]] ja selle diferentseerumise, diagnostiliste [[Mullahorisont|horisontide]] ja omaduste alusel taksonoomilisteks üksusteks.<ref name="Reintami mullasõnastik">Reintam, L. Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast [http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html] (vaadatud 18.08.2011)</ref> Mulla klassifikatsioone on nii globaalseid, klassifitseerides kõiki muldi Maal, kui ka riiklikke ja kohalikke, mis käsitlevad muldi kindla riigi või selle mingi osa piires. Välja on töötatud ka spetsiifilisi, puhtrakenduslikke mulla klassifikatsioone, mis lähtuvad [[maakasutus]]e või majandusharu huvidest, näiteks [[metsamullad|metsamuldade]], melioreeritavate jm muldade klassifikatsioonid.<ref name="Reintami mullasõnastik"/> Globaalsetest mulla klassifikatsioonidest on tuntuimad [[FAO mulla klassifikatsioon]] (WRB, World Reference Base) 30 suure taksoniga (Great Soil Groups) ja nende alljaotustega, ning [[USA Põllumajanduse Departemang]]us välja antud [[USDA mulla klassifikatsioon]] (USDA Soil Taxonomy).<ref name="Reintami mullasõnastik"/> == Vaata ka == *[[Aasta muld]] *[[aineringe]] *[[edafoloogia]] *[[mullabioloogia]] *[[mullateaduse mõisteid]] *[[mullaressursside määratlemise baas]] *[[mullamorfoloogia]] *[[mullastik]] *[[pedoloogia]] *[[ökosüsteem]] == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Alar Astover]], Raimo Kõlli, Hugo Roosalu, Endla Reintam, Enn Leedu. "Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele". Tartu 2012, 486 lk. ==Välislingid== *[http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Mullateadus]] [[Kategooria:Mullad| ]] 6uouqxfq1qypikbwmx3v2m0190blx4d 0 26742 7175637 6533435 2026-06-18T20:51:51Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7175637 wikitext text/x-wiki '''Juhan Libe''' ([[26. aprill]] [[1904]] [[Põltsamaa]] – [[16. oktoober]] [[1947]] Stensbæki põgenikelaager, [[Taani]]) oli eesti ajaloolane ja ajakirjanik. Õppis [[Tartu Ülikool]]is aastatel 1921–1931 ja 1939–1940 (lõpetas ''[[cum laude]]''). [[Korp! Sakala]] vilistlane. Juhan Libe oli paljude ajaloo- ja kirjandusartiklite autor. Ta oli vabadussõjalaste liikumise häälekandja [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] toimetaja ja üks vabadussõjalaste põhiideolooge. Detsembrist 1935 kuni oktoobrini 1938 elas ta välismaal<ref>Juhan Libe jälle kodumaal. Rahvaleht, 29. oktoober 1938, nr. 200, lk. 3.</ref>. Asus [[1940]]. aastal (kuna oli abiellunud [[baltisakslased|baltisakslasega]]) ümberasujana Saksamaale. Teise maailmasõja ajal oli Haridusdirektooriumi rahvakasvatuse talituse juhataja ja töötas ajalehe [[Eesti Sõna]] toimetuses. [[1944]]. aastal kolis uuesti Saksamaale. Andis [[Danzig]]is välja ajalehte [[Teateleht Eestlastele]]. Arreteeriti mõneks kuuks liitlaste poolt, pärast vabanemist siirdus ta [[Taani]], kus ta [[1947]]. aastal suri. == Teosed == *Juhan Libe, [[August Oinas]], [[Hendrik Sepp]] ja [[Juhan Vasar]] koostasid ühiselt 1932–1933 ilmunud suurteose "Eesti rahva ajalugu". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.geni.com/people/Juhan-Libe/6000000019107240882 geni.com] * {{ISIK|1670}} * [https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/ridlng/ridlng.html Ajalooline traditsioon Ridala ja Lääne-Nigula kihelkonnast kogunud Juhan Libe 1924. aastal] {{JÄRJESTA:Libe, Juhan}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Taanis]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1947]] a9bwoa73geqoycsgtgs14tp721cteko 0 32339 7175426 6498772 2026-06-18T12:34:06Z Kuriuss 38125 7175426 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Grunge''' (''Seattle Sound'') on ''[[hardcore punk]]''<nowiki>'</nowiki>i, ''[[thrash metal]]''<nowiki>'</nowiki>i ja [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]] mõjutustega ''[[indie rock]]''<nowiki>'</nowiki>i [[muusikastiil|stiil]]. Põhiline grungemuusika valitsemisaeg jäi [[1980. aastad|1980. aastate]] lõppu ja [[1990. aastad|1990. aastate]] algusse, populaarsuse tipp saabus aastatel [[1991]]–[[1994]].{{lisa viide}} Grunge tekkis sellistes [[USA]] loodeosa linnades nagu [[Seattle]], [[Olympia]], [[Portland (Oregon)|Portland]].{{lisa viide}} [[Seattle]]'ist on pärit neli maailmas tuntud grungeansamblit: [[Alice in Chains]], [[Mudhoney]], [[Soundgarden]] ja [[Pearl Jam]]. Tuntuim grungebänd on [[Nirvana]].{{lisa viide}} Eestis on selle stiili üks pikemaajalisi esindajaid Pärnu ansambel [[The Belka]].{{lisa viide}} Grungestiili viljelejateks on end nimetanud ka [[Ainus Seadus]] ja [[D.i.v.]].{{lisa viide}} [[Kategooria:Muusikastiilid]] 1yv1f0p7kkuk2pjpj3tuhb3r1fjryum 0 36503 7175436 6913024 2026-06-18T12:45:58Z Kuriuss 38125 7175436 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:Eesti samizdat 05.jpg|pisi|Eesti samizdat. Maksimaalse arvu koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. [[Jaan Roos]]. "Tuled tuules". Märkmeid ja mälestusi aastaist 1939-41. Katkendid]] '''Samizdat''' ([[vene keel]]es ''самиздат'' 'omakirjastus') oli põrandaalune sõltumatu [[kirjastamine|kirjastustegevus]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja teistes [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]]. Sõna "samizdat" tuli kasutusele [[1960. aastad|1960. aastatel]] ning oli tuletatud [[analoogia|analoogiliselt]] Nõukogude Liidu riiklike kirjastuste tavapäraste nimede ([[Detizdat]], [[Vojenizdat]], [[Politizdat]] jne) eeskujul. Omakirjastuslikus tegevuses osalesid eraisikud või põrandaalused organisatsioonid eesmärgiga avardada sõnavabaduse piire ning avaldada ja levitada trükiste abil vaateid, mõtteid ja teoseid, mis olid poliitilistel põhjustel keelustatud. Omakirjastusliku tegevuse kõrgaeg oli [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja NSV Liidu hõivatud aladel, kaasa arvatud Eestis, 1960.–1970. aastatel. Omakirjastuslikke väljaandeid paljundati eeskätt [[kirjutusmasin]]aga ([[kopeerpaber]] võimaldas kirjutusmasinal trükkida mitu eksemplari korraga), paljundamiseks kasutati ka [[fotograafia]]t. Olukorras, kus trükisõna oli allutatud [[tsensuur]]ile ning kirjandust oli lubatud välja anda ainult riiklikel, [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] kontrolli all olevatel [[kirjastus]]tel, sai sõltumatu kirjandus levida vaid käsitsi paljundatuna, käest kätte.{{lisa viide}} [[Glasnost]]i poliitikaga kadus omakirjastuslikuks tegevuseks tasapisi vajadus, sest ametlik ajakirjandus muutus avatumaks varem keelustatud teemadele ja autoritele.{{lisa viide}} {{tsitaat2|Samizdat: ise kirjutan, ise toimetan, ise tsenseerin, ise annan välja, ise levitan, ise lähen istuma.|[[Vladimir Bukovski]]}} == Paljundamisviisid == Tehniliselt levinuim meetod oli kirjanduse paljundamine läbi [[kopeerpaber]]i [[kirjutusmasin]]al või käsitsi ümber kirjutades. Maksimaalse arvu koopiate saamiseks kasutati võimalikult õhukest paberit. Kasutati ka teksti pildistamist ja [[fotograafia|fotograafilist]] paljundamist. Keerulisemad ja poliitiliselt ohtlikumad olid [[tüpograafia|tüpograafilised]] meetodid. [[Paljundusmasin]]aid oli NSV Liidus vähe ja need olid [[KGB]] range kontrolli all. Ka asutuste kirjutusmasinad olid kontrolli all.{{lisa viide}} Teiseks levinud meetodiks oli käsikirjade salajane väljatoimetamine riigist ja nende publitseerimine välismaal. [[Tiraaž]]id toimetati salaja tagasi riigis levitamiseks. Sellist meetodit nimetati ''[[tamizdat]]''<nowiki/>'iks ('sealkirjastus').{{lisa viide}} Ehkki tiraažid olid väikesed ja neid läbiotsimiste käigus pidevalt konfiskeeriti, levisid sellisel viisil paljundatud kirjutised laialdaselt käest kätte ja neid paljundati pidevalt edasi, mistõttu aja jooksul võis mõne kirjutise lugejaskond ulatuda mitmetesse tuhandetesse. == Samizdati väljaanded == Üks esimesi vene samizdati perioodilisi väljaandeid oli [[Aleksandr Ginzburg]]i toimetatud kirjandusajakiri [[Sintaksis]] (Синтаксис).{{lisa viide}} Ginzburg arreteeriti 1960. aastal.{{lisa viide}} 1963. aastal vahistati [[Jossif Brodski]], samuti omakirjastuslikult ilmunud teoste pärast. [[1960. aastad|1960. aastate]] keskel ilmus põrandaaluse kirjandusliku rühmituse omakirjastuslik almanahh Сфинксы ([[Sfinksõ]] – 'sfinksid').{{lisa viide}} 1962. aastal avaldati ajakirjas [[Novõi Mir]] [[Aleksandr Solženitsõn]]i jutustus "[[Üks päev Ivan Denissovitši elus]]". Varsti pärast seda korjati ajakirja numbrid kõigist raamatukogudest kokku ja hävitati. Jutustus hakkas levima samizdati kaudu. Edaspidi ilmusid samizdatis paljud Solženitsõni teosed: "[[Esimeses ringis]]", "[[Vähktõvekorpus]]", "[[Gulagi arhipelaag]]" jt. Aastal 1965 toimus kõmuline kohtuprotsess [[Juri Daniel]]i ja [[Andrei Sinjavski]] üle nende välismaal ilmunud teoste pärast. Samizdatis levisid nende teosed hiljem, kuid sellest alates hakkas samizdat üha rohkem politiseeruma. Kujunes välja [[dissident]]ide liikumine, mida iseloomustas esinemine samizdati väljaannetes ja välismaa ajakirjanduses. Üks pikaealisemaid samizdati perioodilisi väljaandeid oli 15 aastat regulaarselt ilmunud infobülletään [[Jooksvate Sündmuste Kroonika]] (Хроника текущих событий). Aastatel 1968–1983 ilmus seda 63 numbrit. [[Ukraina keel|Ukrainakeelne]] ja [[Ukraina]] jaoks vähemalt sama oluline omakirjastuslik väljaanne oli seal poolteist aastat hiljem bülletääni Хроника текущих событий eeskujul ilmuma hakanud Український Вісник (Ukrainskõi Visnõk); 8 numbrit, 1970–1974), mis sisaldas lisaks inimõiguste rikkumise teadetele ka esseistikat ja ilukirjandust. [[Leedu]]s sai oluliseks sealse katoliku kiriku suhtes toime pandud sündmuste kroonika. Eestis oli omakirjastuslik tegevus tehnilises mõttes üsna sarnane vene ja teiste liiduvabariikide samizdatiga.{{lisa viide}} Sisulisi erinevusi oli aga märgatavalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Omakirjastuslik tegevus Eestis]] * [[Ziin]] == Kirjandus == * [[Astrid Reinla]], "Katse portreteerida vene samizdati" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1990, nr 10, lk 93–96 * Самиздат : (по материалам конференций "30 лет независимой печати. 1950-80 годы" : Санкт-Петербург, 25-27 апреля 1992 г.) / [редактор-составитель: В. Долинин, Б. Иванов], Санкт-Петербург : Мемориал, 1993, 142 lk. * Самиздат Ленинграда, 1950-е-1980-е : литературная энциклопедия / В. Э. Долинин, Ю. И. Иванов, Б. В. Останин, Д. Я. Северюхин ; под общей редакцией Д. Я. Северюхина, Москва : Новое литературное обозрение, 2003, 622 lk. == Välislingid == * [http://antology.igrunov.ru/ Samizdati antoloogia vene keeles] [[Kategooria:Nõukogude Liit]] [[Kategooria:Kirjastamine]] ni6rfnipfmhbk6p5ek2f0jv0yedrfct 0 37759 7175628 7086625 2026-06-18T20:33:17Z Niegodzisie 117525 /* Sooloalbumid */ 7175628 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=august}} {{Ajakohasta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infokast muusik | nimi = Paul McCartney | pilt = Paul McCartney 2021 (cropped).jpg | pildiallkiri = Paul McCartney 2021. aastal | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = James Paul McCartney | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1942|6|18}} | sünnikoht = [[Liverpool]], [[Inglismaa]] | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = [[Rokkmuusika|rokk-]] ja [[popmuusika]], [[Klassikaline muusika|klassikaline]] ja [[elektrooniline muusika]] | amet = muusik, laulukirjutaja, muusika- ja filmiprodutsent, ärimees | tegev = 1957– | plaadifirma = [[Hear Music]], [[Apple Records]], [[Parlophone Records]], [[Capitol Records]], [[Columbia Records]], [[Concord Music]], [[EMI Music Group|EMI]], [[One Little Indian]], [[Vee-Jay]] | seotud_esitajad = [[The Quarrymen]], [[The Beatles]], [[Wings]], [[The Fireman]], [[Linda McCartney]], [[Denny Laine]] | URL = [http://www.paulmccartney.com www.paulmccartney.com] | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[Sir]] '''James Paul McCartney''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1942]]) on [[Suurbritannia]] muusik ja helilooja, kes on tuntuks saanud eeskätt ansambli [[The Beatles]] liikmena. McCartneyt peetakse [[20. sajand]]i üheks suurimaks levimuusikuks{{lisa viide}} ja [[popmuusika]] ajaloo edukaimaks heliloojaks{{lisa viide}}. Ameerika Ühendriikide [[singel|singlite]] edetabeli esikohal on ta figureerinud kokku 29 korral{{lisa viide}}: 20 korda The Beatlesi liikmena, ülejäänud kas ansambli [[Wings]] liikme või sooloartistina. Kokku on McCartney põhi- või kaasautorina kirjutanud üle 50 laulu, mis on jõudnud muusikaedetabelis singlimüügi esikohale{{lisa viide}} (eri esitajatelt, sageli samade lugude töötlustega), ja üle 100 laulu, mis on jõudnud edetabelites esikümnesse. Muusikuna on ta võrdselt tunnustatud nii laulja, bassimängija, kitarristi, klahvpillimängija kui ka trummarina. [[John Lennon]] ja McCartney olid peamised biitlite laulude autorid. Paljusid McCartney lugusid, näiteks "[[Hey Jude]]", "[[Eleanor Rigby]]", "[[Yesterday]]" ja "[[Let It Be (laul)|Let It Be]]", on peetud parimateks muusikapaladeks popmuusika ajaloos. Tema kirjutatud "[[Helter Skelter]]it" loetakse mõningates ringkondades esimeseks ''[[heavy metal]]''[[heavy metal|<nowiki/>'i]] lauluks. McCartney muusikakarjäär on olnud edukas ka pärast biitlite laialiminekut. Ta on jõudnud Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide edetabelitesse ligi 30 looga, nende hulgas näiteks "[[Maybe I'm Amazed]]", "[[Live and Let Die (laul)|Live and Let Die]]", "[[Pipes of Peace]]", "[[Band on the Run]]", "[[Silly Love Songs]]" ja [[Stevie Wonder]]iga kahasse lauldud "[[Ebony and Ivory]]". Kõrgest east hoolimata on ta praegugi peaaegu sama populaarne kui viimasel 35 aastal. Peale muusika on ta tegelenud kunstiga ning võidelnud ühiskondliku aktivistina maamiinide keelustamise ja [[taimetoitlus]]e eest. == Lapsepõlv == McCartney sündis Waltoni haiglas [[Liverpool]]is. Ansambli The Beatles biograafi [[Bob Spitz]]i sõnade kohaselt oli tema ema Mary McCartney (neiupõlvenimega Mohin) samas haiglas 12 aastat varem omandanud õe kutse.<ref name="spitz1" /> Tema isa James McCartney oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal vabatahtlik tuletõrjuja ega viibinud seetõttu poja sünni juures.<ref name="spitz1" /> Paulil on vend [[Michael|Mike McGear]], sündinud 7. jaanuaril 1944. Kuna ema oli [[Katoliiklus|katoliiklane]], ristiti mõlemad pojad katoliku usu kommete järgi. Biograaf [[Barry Miles]]i sõnul ei mänginud religioon nende kasvatuses mingit rolli, sest isa Jim oli endisest [[Protestantism|protestandist]] [[agnostik]].<ref name="miles1" /> [[Pilt:20 forthlin road.jpg|pisi|Paul McCartney lapsepõlvekodu 20 Forthlin Road on tänapäeval muutunud turismiatraktsiooniks]] McCartney läks 1947. aastal Stockton Wood Roadi algkooli ja 1952. aastal Joseph Williamsi põhikooli,<ref name="bbc1" /> kus sooritas 1953. aastal [[11-pluss eksam]]i ja pääses sellega [[Liverpooli Instituut]]i. Tol korral läbis selle eksami ainult neli õpilast 90-st.<ref name="miles2" /> Paul tutvus [[George Harrison]]iga aastal 1954, kui sõitis kodust [[Speke]] äärelinnas bussiga Liverpooli Instituuti.<ref name="spitz2" /> Harrisson oli samuti eksamid läbinud ja sai seega minna humanitaargümnaasiumi, mitte tavalisse keskkooli, kus käis enamik õpilasi kuni tööealiseks saamiseni.<ref name="spitz3" /> McCartneyd kolisid 1955. aastal [[Allerton]]i majja [[20 Forthlin Road]], kuhu nad jäid elama 1964. aastani.<ref name="harry1" /> Paul oli oma peres esimene, kel oli auto. Tema ema Mary oli [[ämmaemand]] ja sõitis tööle jalgrattaga, Pauli mälestuste järgi mõnikord isegi kell kolm öösel ka siis, kui tänavaid kattis paks lumekiht.<ref name="miles3" /> Mary suri 31. oktoobril 1956 [[embolism|emboolia]] tõttu, mis oli tekkinud pärast [[mastektoomia|rinna eemaldamis]]t [[Rinnavähk|rinnavähi]] leviku peatamiseks.<ref name="miles4" /> Ema kaotus oli hiljem ühendav tegur tema ja [[John Lennon]]i vahel, kelle ema Julia suri, kui ta oli 17-aastane.<ref name="miles5" /> McCartney isa mängis [[trompet]]it ja [[klaver]]it, juhtis 1920. aastatel isegi Jim Mac's Jazz Bandi ning julgustas poega muusikaga tegelema. Tal oli elutoas North Endi muusikapoest ostetud [[Brian Epstein|Epsteini]] [[pianiino]].<ref name="miles6" /> Tema isa Joe McCartney mängis [[Es (muusika)|Es]] [[tuuba]]t.<ref name="spitz4" /> Jim McCartney juhtis tähelepanu raadios mängivate laulude bassiga lõikudele ja viis oma poja kohalike brassbändide kontsertidele.<ref name="miles7" /> Ta kinkis Paulile 14. sünnipäevaks nikeldatud trompeti,<ref name="miles8" /> kuid kui ''[[rock'n'roll]]'' [[Radio Luxembourg]]is populaarseks sai,<ref name="spitz5" /> vahetas ta selle 15 naela maksva [[Framus]] Zenithi (mudel 17) [[Akustiline kirarr|akustilise kitarri]] vastu, sest "trompet suus" oleks keeruline laulda.<ref name="miles8" /> Ta kirjutas Zenithil oma esimese laulu "[[I Lost My Little Girl]]" ja klaveril ühe oma varajase viisi, milles sai "[[When I'm Sixty-Four]]". Vaatamata isa soovitusele võttis Paul ainult mõne klaveritunni ja eelistas õppida kuulmise järgi.<ref name="miles6" /> Teda mõjutas tugevalt Ameerika [[rütm ja bluus]] ning ta on nimetanud [[Little Richard]]it oma kooliaegseks iidoliks. Esimest korda esines ta avalikult [[Butlins]]i puhkelaagri talendivõistlusel, kus esitas laulu "[[Long Tall Sally]]".<ref name="harry2" /> == Muusikakarjäär == === The Quarrymen (1957–1960) === {{Vaata|The Quarrymen}} McCartney kohtus Lennoni ja tema bändi The Quarrymeniga [[Woolton]]i Püha Peetri kiriku festivalil 6. juulil 1957.<ref name="spitz6" /> Üsna pea liitus ta bändiga ja tal tekkis Lennoniga lähedane töösuhe. Harrison tuli 1958. aastal kitarristiks ja Lennoni kunstikoolisõber [[Stuart Sutcliffe]] basskitarristiks 1960. aastal.<ref name="lewisohn1" /> Beatlesi ajaloolase [[Mark Lewisohn]]i sõnul olid nad 1960. aasta maiks proovinud mitut nime, muu hulgas Johnny and the Moondogs ja The Silver Beetles. Viimase nime all olid nad [[Johnny Gentle]]'i soojendusbändina ka [[Šotimaa]]l turneel käinud.<ref name="lewisohn2" /> Nimi The Beatles võeti kasutusele 1960. aasta augusti keskpaigas. Trummar [[Pete Best]] värvati esimeseks (hiljem viieks kujunenud) etteasteks [[Hamburg]]is [[Saksamaa]]l.<ref name="lewisohn3" /> === The Beatles (1960–1970) === [[Pilt:Paul, George & John.png|pisi|Paul McCartney (vasakpoolseim), George Harrison ja John Lennon 1964. aastal]] {{Vaata|The Beatles}} Alates 1960. aasta augustist esindas The Beatlesit [[Allan Williams]], kes korraldas neile kahe aasta jooksul korduvalt esinemisi Hamburgis [[Bruno Koschmider]]i klubides [[Indra (klubi)|Indra]] ja [[Kaiserkeller]] ning Liverpoolis olles [[The Cavern Club]]is.<ref name="lewisohn4" /> Sutcliffe lahkus ansamblist 1961. aastal ja McCartney hakkas vastumeelselt ise basskitarristiks.<ref name="miles9" /><ref name="gould1" /> Hamburgis salvestas The Beatles esimest korda muusikat, mis avaldati: nad olid [[Tony Sheridan]]i singli "[[My Bonnie]]" salvestamisel taustabändiks.<ref name="spitz7" /> See salvestis tõi nad hiljem [[Brian Epstein]]i huviorbiiti. Epsteinist sai nende [[mänedžer]] 1962. aasta jaanuaris ning temast sai üks olulisemaid figuure The Beatlesi arengu ja kommertsedu taga.<ref name="miles10" /> Sama aasta mais hankis Epstein neile lepingu plaadi salvestamiseks [[Parlophone]]'iga.<ref name="spitz8" /> Pärast seda, kui [[Ringo Starr]] asendas Besti, muutus The Beatles aastal 1963 Ühendkuningriigis ja aastal 1964 USA-s järjest populaarsemaks, sütitades biitlimaaniana tuntud hulluse.<ref name="lewisohn5" /> McCartney sai Milesi sõnul hüüdnimeks "nunnu Beatle".<ref name="miles11" /> Aastal 1965 sai kõigist neist [[Briti impeeriumi ordu]] liige (MBE).<ref name="lewisohn6" /> The Beatles kasutas 1965. aastal oma hiti "[[Yesterday]]" salvestamisel [[keelpillikvartett]]i, mis tegi sellest esimese korra, kui nad põimisid oma loomingusse [[Klassikaline muusika|klassikalise muusika]] elemente.<ref name="gould2" /> Pärast loo salvestamist võttis McCartney ühendust BBC Radiophonic Workshopiga [[Maida Vale]]'is Londonis ja küsis, kas laulust oleks võimalik salvestada elektroonilist versiooni, kuid ei viinud seda mõtet lõpuni.<ref name="miles12" /> Kunstnik [[John Dunbar]]i korterit külastades võttis McCartney kaasa helilinte, mida ta oli oma tollase tüdruksõbra [[Jane Asher]]i kodus valmistanud.<ref name="miles13" /> Lintidele oli miksitud palju laule, muusikapalu ja McCartney enda kommentaare, millest [[Dick James]] oli tema jaoks demo teinud.<ref name="miles14" /> Mõjutatuna Ameerika [[Avangardism|avangardistlikust]] muusikust [[John Cage]]'ist, valmistas McCartney kassetitäie ''[[loop]]''[[loop|<nowiki/>'e]], salvestades Brenelli magnetofoniga hääli, kitarrihelisid ja bongorütme ning lõikas siis eri linte kokku. Ta mängis linte tagurpidi, kiiremini või aeglasemalt, et saavutada soovitud efekte. Mõnda neist kasutati hiljem The Beatlesi salvestistel, näiteks laulus "[[Tomorrow Never Knows]]" (1966). Paul ise viitas lintidele kui elektroonilistele sümfooniatele.<ref name="miles15" /> Pärast neli aastat peaaegu vahetpidamata kestnud ringreise ja rohkem kui 1400 rahvusvahelist esinemist<ref name="gould3" /> andis The Beatles oma viimase kontserdi USA-turnee lõpus 1966. aastal.<ref name="miles16" /> Nad jätkasid oma loomingu salvestamist stuudios kuni laialiminekuni 1970. aastal ja sellest ajast pärinevat loomingut peavad mõned kriitikud nende parimaks. Sellel ajal ilmusid innovatiivsed ja mõjukad albumid "[[Revolver]]" (1966), "[[Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band]]" (1967), "[[The Beatles (album)|The Beatles]]" (1968) ja "[[Abbey Road]]" (1969).<ref name="harryb1" /><ref name="levy1" /> Aastatel 1963–1970 andis bänd Ühendkuningriigis välja 22 singlit ja 12 albumit, millest 17 singlit ja 11 albumit tõusis edetabelites esikohale.<ref name="roberts1" /> Bänd jõudis Ameerika edetabeli [[Billboard Hot 100]] tippu 20 korral ja salvestas 14 esikohale tõusnud albumit.<ref name="lewisohn7" /> Lennoni ja McCartney partnerlus muusika kirjutamisel on üks kõrgemalt hinnatumaid 20. sajandil.<ref name="gould4" /><ref name="spitz9" /> The Beatlesi hittlugudest on McCartney kirjutatud "[[Can't Buy Me Love]]" (1964), "[[Yesterday]]" (1965), "[[Paperback Writer]]", "[[Eleanor Rigby]]" (1966), "[[Hello, Goodbye]]" (1967), "[[Hey Jude]]" (1968), "[[Get Back]] (1969)", "[[Let It Be (laul)|Let It Be]]" ja "[[The Long and Winding Road]]" (1970).<ref name="lewisohn7" /><ref name="harry3" /> McCartney abiellus 1969. aasta märtsis [[Linda McCartney|Linda Eastmaniga]]. Paar tutvus 1967. aasta mais. Nende esimene ühine laps [[Mary McCartney|Mary]], kellele pandi nimi Pauli kadunud ema järgi, sündis 1969. aasta augustis.<ref name="sounes1" /> Oktoobris 1969 hakkasid levima kuulujutud, nagu oleks [[Paul McCartney surma varjamine|Paul McCartney autoõnnetuses surnud]], kuid need lükati kiiresti ümber, kui ajakirja Life novembrinumbris ilmus Paulist ja tema perekonnast artikkel "Paul on endiselt meiega" ("Paul is Still With Us").<ref name="gould5" /> === Wings (1970–1981) === {{Vaata|Wings}} [[Pilt:Paul McCartney during a Wings concert, 1976.jpg|pisi|Paul McCartney Wingsi kontserdil esinemas (1976)]] Pärast The Beatlesi laialiminekut 1970. aastal jätkas McCartney muusikukarjääri ning avaldas oma esimese sooloalbumi "[[McCartney (album)|McCartney]]". Albumi väljapaistvaim lugu oli Lindale kirjutatud "[[Maybe I'm Amazed]]".<ref name="harry4" /> The Beatlesi biograaf Bill Harry on kirjutanud, et peale mõne üksiku vokaali Lindalt oli see ühemehealbum, kus Paul mängis kõiki pille ise.<ref name="harry5" /> Paul avaldas 1971. aastal koos Lindaga albumi "[[Ram (album)|Ram]]", mis tõusis Suurbritannia edetabelites esikohale ja sisaldas nende koos kirjutatud USA-s esikohale tõusnud hitti "[[Uncle Albert/Admiral Halsey]]".<ref name="ingham" /> Samal aasta liitusid nendega endine [[The Moody Blues]]i kitarrist [[Denny Laine]] ja trummar [[Denny Seiwell]], kellega koos moodustati ansambel [[Wings]]. Nende esimene album oli "[[Wild Life (Wingsi album)|Wild Life]]". Septembris sündis McCartney teine laps, kes sai Linda vanaema järgi nimeks [[Stella McCartney|Stella]].<ref name="lewisohnb1" /><ref name="harry6" /> === 2001–... === McCartney esines [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e 27. juulil toimunud avatseremoonial.<ref name="bbc2" /> == Sooloalbumid == * "[[McCartney]]" (1970) * "[[Ram (McCartney)|Ram]]" (1971) (koos Linda McCartneyga) * "[[McCartney II]]" (1980) * "[[Tug of War]]" (1982) * "[[Pipes of Peace]]" (1983) * "[[Press to Play]]" (1986) * "[[Flowers in the Dirt]]" (1989) * "[[Off the Ground]]" (1993) * "[[Flaming Pie]]" (1997) * "[[Driving Rain]]" (2001) * "[[Chaos and Creation in the Backyard]]" (2005) * "[[Memory Almost Full]]" (2007) * "[[New (album)|New]]" (2013) * "[[Egypt Station]]" (2018) * "[[McCartney III]]" (2020) * "The Boys of Dungeon Lane" (2026) == Tunnustus == * 1965 – [[Briti impeeriumi ordu]] liige (MBE) * 1996 – löödi rüütliks ([[Knight Bachelor]]) * 2017 – [[Order of the Companions of Honour]] == Vaata ka == * [[Paul McCartney surma varjamine]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="spitz1">Spitz 2005, lk 75</ref> <ref name="miles1">Miles 1997, lk 4</ref> <ref name="bbc1">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/merseyside/8203923.stm| pealkiri = Beatle's schoolboy photo auction | väljaanne = BBC News| aeg = 16. august 2009| vaadatud = 4.06.2012 | keel = inglise}}</ref> <ref name="miles2">Miles 1997, lk 9</ref> <ref name="spitz2">Spitz 2005, lk 125</ref> <ref name="spitz3">Spitz 2005, lk 82–83</ref> <ref name="harry1">Harry 2002, lk 340–341</ref> <ref name="miles3">Miles 1997, lk 6</ref> <ref name="miles4">Miles 1997, lk 20</ref> <ref name="miles5">Miles 1997, lk 31</ref> <ref name="miles6">Miles 1997, lk 22</ref> <ref name="spitz4">Spitz 2005, lk 71</ref> <ref name="miles7">Miles 1997, lk 23–24</ref> <ref name="miles8">Miles 1997, lk 21</ref> <ref name="spitz5">Spitz 2005, lk 86</ref> <ref name="harry2">Harry 2002, lk 509, 533–534</ref> <ref name="spitz6">Spitz 2005, lk 96</ref> <ref name="lewisohn1">Lewisohn 1992, lk 18</ref> <ref name="lewisohn2">Lewisohn 1992, lk 18–22</ref> <ref name="lewisohn3">Lewisohn 1992, lk 17–25</ref> <ref name="lewisohn4">Lewisohn 1992, lk 21–25</ref> <ref name="miles9">Miles 1997, lk 74</ref> <ref name="gould1">Gould 2007, lk 89</ref> <ref name="spitz7">Spitz 2005, lk 249–251</ref> <ref name="miles10">Miles 1997, lk 84–88</ref> <ref name="spitz8">Spitz 2005, lk 330</ref> <ref name="lewisohn5">Lewisohn 1992, lk 75, 88–94, 136–140</ref> <ref name="miles11">Miles 1997, lk 470</ref> <ref name="lewisohn6">Lewisohn 1992, lk 180</ref> <ref name="gould2">Gould 2007, lk 278</ref> <ref name="miles12">Miles 1997, lk 207</ref> <ref name="miles13">Miles 1997, lk 218</ref> <ref name="miles14">Miles 1997, lk 217</ref> <ref name="miles15">Miles 1997, lk 219–220</ref> <ref name="gould3">Gould 2007, lk 347</ref> <ref name="miles16">Miles 1997, lk 293–295</ref> <ref name="harryb1">Harry 2000, lk 1–3, 107–109, 916–917, 969–979</ref> <ref name="levy1">Levy 2005, lk 8–11, 14–15, 28–29, 33</ref> <ref name="roberts1">Roberts 2005, lk 54.</ref> <ref name="lewisohn7">Lewisohn 1992, lk 350–351</ref> <ref name="gould4">Gould 2007, lk 8–9</ref> <ref name="spitz9">Spitz 2005, lk 856</ref> <ref name="harry3">Harry 2002, lk 358–359, 410–411, 415–416, 508, 533</ref> <ref name="sounes1">Sounes 2010, lk 171–172, 245–248, 261</ref> <ref name="gould5">Gould 2007, lk 593–594</ref> <ref name="harry4">Harry 2002, lk 556</ref> <ref name="harry5">Harry 2002, lk 556–563</ref> <ref name="ingham">Ingham 2009, lk 105, 114–115</ref> <ref name="lewisohnb1">Lewisohn 2002, lk 7</ref> <ref name="harry6">Harry 2002, lk 515–516</ref> <ref name="bbc2">{{netiviide | url = http://www.bbc.co.uk/news/uk-18329666| pealkiri = Sir Paul to end London 2012 opening ceremony| väljaanne = BBC News| aeg = 5. juuni 2012| vaadatud = 17.06.2012 | keel = inglise}}</ref> }} === Bibliograafia === * Jonathan Gould (2007). ''Can't Buy Me Love: The Beatles, Britain and America'' (Esimene pehmete kaantega väljaanne). Three Rivers Press. ISBN 978-0-307-35338-2. * Bill Harry (2000a). ''The Beatles Encyclopedia: Revised and Updated''. Virgin. ISBN 978-0-7535-0481-9 * Bill Harry, (2002). ''The Paul McCartney Encyclopedia''. Virgin. ISBN 978-0-7535-0716-2. * Chris Ingham (2009). ''The Rough Guide to The Beatles (3rd ed.)''. Rough Guides. ISBN 978-1-84836-525-4. * Joe Levy (toimetaja) (2005). ''Rolling Stone's 500 Greatest Albums of All Time'' (esimene pehmes köites väljaanne). Wenner Books. ISBN 978-1-932958-61-4. * Mark Lewisohn (toimetaja) (2002). ''Wingspan: Paul McCartney's Band on the Run''. Little, Brown. ISBN 978-0-316-86032-1. * Barry Miles, (1997).''Paul McCartney: Many Years From Now (1st Hardcover ed.)''. Henry Holt & Company. ISBN 978-0-8050-5248-0. * David Roberts (toimetaja) (2005). ''British Hit Singles & Albums (18 ed.)''. Guinness World Records Limited. ISBN 978-1-904994-00-8 * Howard Sounes (2010). ''Fab: An Intimate Life of Paul McCartney''. Da Capo Press. ISBN 978-0-306-81783-0. * Bob Spitz, (2005). ''The Beatles: The Biography''. Little, Brown and Company. ISBN 978-0-316-80352-6. == Kirjandus == * [[Peter Ames Carlin]], "Paul McCartney lugu" (''Paul McCartney: A life''). Inglise keelest tõlkinud [[Raili Puskar]]. Kirjastus [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2010]], 376 lk; ISBN 9789985629604 == Välislingid == {{commonskat|Paul McCartney}} * {{veebi viide |pealkiri= Paul McCartney tegi uue albumi kahe nädalaga|url= http://www.elu24.ee/?id=61956|väljaanne=Elu24 |aeg=23. detsember 2008}} {{JÄRJESTA:McCartney, Paul}} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Suurbritannia lauljad]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:The Beatles]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu liikmed]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] mkbikb0msrzgf6yz5c7ao2cpwn8lgys 0 41778 7175683 4700764 2026-06-18T22:52:22Z Kuriuss 38125 7175683 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} '''Charles Taylori''' nime all on tuntud mitmed silmapaistvad isikud: * [[Charles Taylor (filosoof)|Charles Taylor]] ([[1931]]–) on [[Kanada]] filosoof * [[Charles Taylor (lendur)|Charles Taylor]] oli USA sõjaväelendur, kes jäi [[1945]]. aastal kadunuks [[Bermuda kolmnurk|Bermuda kolmnurgas]] * [[Charles Taylor (füüsik)|Charles Taylor]] (1922–2002) oli Suurbritannia füüsik, [[Michael Faraday auhind|Michael Faraday auhinna]] esimene laureaat * [[Charles Taylor (pesapallur)|Charles Taylor]] ([[1901]]–[[1969]]) oli USA pesapallur * [[Charles Ghankay Taylor]] ([[1948]]–) on [[Libeeria]] poliitik ja president aastatel [[1997]]–[[2003]] * [[Charles H. Taylor]] ([[1941]]–) on [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i liige * [[Charles Isham Taylor]] ([[1875]]–[[1922]]) oli [[USA]] mustanahaline pesapallimänedžer * [[Charles John Taylor]] oli [[Uus-Meremaa]] poliitik [[19. sajand]]il * [[Charles Stuart Taylor]] ([[1910]]–) oli [[Suurbritannia]] poliitik q6e4evvgnq9p0xs6mbfgu4fjpvogjkw 0 43166 7175932 6481760 2026-06-19T11:41:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175932 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hedmarki maakond | nimi1_keel = norra | nimi1 = Hedmark fylke | lipp = Flag of Hedmark.svg | lipu_link = Hedmarki maakonna lipp | vapp = Hedmark våpen.svg | vapi_link = [[Hedmarki maakonna vapp]] | pindala = 27400 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hamar]] | asendikaardi_pilt = Hedmark in Norway.svg }} '''Hedmarki maakond''' oli 1. järgu haldusüksus ([[maakond (Norra)|maakond]]) Norras. Ta asus sisemaal ja piirnes idas [[Rootsi]]ga. 2020. aastal moodustati Hedmarki ja [[Opplandi maakond|Opplandi maakonnast]] [[Innlandeti maakond]]. == Vallad == Sulgudes on elanike arv [[1. jaanuar]]il [[2006]]. {{veergude loend|laius=16em|stiil=max-width:51em| # [[Alvdali vald]] (2392) # [[Åmoti vald]] (4348) # [[Åsnesi vald]] (7714) # [[Eidskogi vald]] (6453) # [[Elverumi vald]] (18&nbsp;992) # [[Engerdali vald]] (1497) # [[Folldali vald]] (1722) # [[Grue vald]] (5218) # [[Hamari vald]] (27&nbsp;593) # [[Kongsvingeri vald]] (17&nbsp;224) # [[Løteni vald]] (7290) # [[Nord-Odali vald]] (5051) # [[Osi vald]] (2075) # [[Rendaleni vald]] (2082) # [[Ringsakeri vald]] (31&nbsp;923) # [[Stange vald]] (18&nbsp;591) # [[Stor-Elvdali vald]] (2797) # [[Sør-Odali vald]] (7675) # [[Tolga vald]] (1755) # [[Trysili vald]] (6845) # [[Tynseti vald]] (5368) # [[Våleri vald (Innlandet)|Våleri vald]] (3906) }} [[Pilt:Hedmarkskommuner.jpg|350px|tühi]] ==Religioon== {{bar box |width= |barwidth=350px |float=left |title=Usundid<ref name=o1 /><ref name=o2 /> |titlebar=#ddd |left1=usund |right1=osakaal |bars= {{bar percent|[[kristlus]]|Purple|89.10|89,10%}} {{bar percent|[[islam]]|Green|0.75|0,75%}} {{bar percent|[[budism]]|Red|0.18|0,18%}} {{bar percent|muu|Blue|9.97|9,97%}} }} {{-}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o1>{{Netiviide |url=http://statbank.ssb.no/statistikkbanken/Default_FR.asp?PXSid=0&nvl=true&PLanguage=0&tilside=selecttable/hovedtabellHjem.asp&KortnavnWeb=kirke_kostra |pealkiri=Statistics Norway - Church of Norway. |vaadatud=2012-07-16 |arhiivimisaeg=2020-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200511091059/https://statbank.ssb.no/statistikkbanken/Default_FR.asp?PXSid=0&nvl=true&PLanguage=0&tilside=selecttable%2FhovedtabellHjem.asp&KortnavnWeb=kirke_kostra |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=o2>[https://web.archive.org/web/20111102060754/http://www.ssb.no/english/subjects/07/02/10/trosamf_en/tab-2010-12-13-02-en.html Statistics Norway - Members of religious and life stance communities outside the Church of Norway, by religion/life stance. County. 2006-2010] <!--{{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20111102060754/http://www.ssb.no/english/subjects/07/02/10/trosamf_en/tab-2010-12-13-02-en.html |date=2011-11-02 }}--></ref> }} {{koord |type=adm1st |region=NO}} [[Kategooria:Norra endised maakonnad]] mrt462zryb7qnduat9bxlx900i7dz6j 0 49699 7175801 6255954 2026-06-19T08:05:48Z Metsavend 738 7175801 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = Black Stars | jalgpalliliit = [[Ghana Jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1957 | konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon]] | peatreener = [[Carlos Queiroz]] | abitreener = | kapten = [[André Ayew]] | rekordinternatsionaal = André Ayew | rekord_mänge = 121 | parim väravakütt = [[Asamoah Gyan]] | parim_väravaid = 51 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 73. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 14. | FIFA kõrgeima aeg = veebruar, aprill, mai 2008 | FIFA madalaim koht = 89. | FIFA madalaima aeg = juuni 2004 |muster_la1=_gha26h|muster_b1=_gha26h|muster_ra1=_gha26h|muster_sh1=_gha26h |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF| |muster_la2=_gha26a|muster_b2=_gha26a|muster_ra2=_gha26a|muster_sh2=_gha26a|muster_so2=_gha26al |vasakkäsi2=f8cd5c|kere2=f8cd5c|paremkäsi2=f8cd5c|püksid2=f8cd5c|sokid2=f8cd5c| | esimene kohtumine = [[Pilt:Flag of the Gold Coast (1877–1957).svg|23px]] Kullarannik – [[Pilt:Flag of Nigeria (1914–1952).svg|23px]] [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] 1:0 | esimene koht- ja aeg = [[Accra]], [[Kullarannik]], 28. mai 1950 | suurim võit = {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia jalgpallikoondis|Keenia]] – [[Pilt:Flag of Ghana (1964–1966).svg|23px]] Ghana 2:13 | suurim võit koht- ja aeg = [[Nairobi]], [[Keenia]], 12. detsember 1965 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|23px]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] – {{Riigi ikoon|Ghana}} Ghana 10:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[León (Mehhiko)|León]], [[Mehhiko]], 2. oktoober 1968 | MM-ile kvalifitseerunud = 5 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2006 | parim tulemus MM-il = veerandfinaal ([[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |colspan=3 | [[Jalgpall]] |- align=center |bgcolor="bronze"| Pronks || [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] || meeskond |} '''Ghana jalgpallikoondis''' on [[Ghana]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Ghana jalgpallikoondis on kolm korda osalenud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste finaalturniiridel]] ([[FIFA]] [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2006]], [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010]] ja [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2022]]) == Saavutused == * [[Aafrika rahvaste karikas|Aafrika rahvaste karika]] võitja (4): [[1963]], [[1965]], [[1978]], [[1982]] * [[1992]]. aasta [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängud]]: pronksmedal ==Vorm== *Koondise põhivorm: valge särk, valged püksid, valged põlvikud *Koondise varuvorm: kollane särk, kollased püksid, kollased põlvikud ==Koosseis== Ghana jalgpallikoondis [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. *'''Väravavahid''': [[Richard Ofori]], [[Lawrence Ati-Zigi]], [[Felix Annan]] *'''Kaitsjad''': [[Joseph Attamah]], [[Jonathan Mensah]], [[Lumor Agbenyenu]], [[Kasim Nuhu]], [[Joseph Aidoo]], [[Baba Rahman]], [[John Boye]], [[Andy Yiadom]] *'''Poolkaitsjad''': [[Thomas Partey]], [[Afriyie Acquah]], [[Christian Atsu]], [[André Ayew]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Mubarak Wakaso]], [[Samuel Owusu]], [[Kwadwo Asamoah]], [[Thomas Agyepong]] *'''Ründajad''': [[Asamoah Gyan]], [[Owusu Kwabena]], [[Jordan Ayew]], [[Caleb Ekuban]] ==Endised peatreenerid== [[Milovan Rajevac]] == Vaata ka == * [[Ghana jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Ghana|Ghana jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == * [http://www.ghanafa.org/ Koduleht] {{FIFA World Cup 2022 Ghana koondis}} [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Ghana jalgpall‎]] [[Kategooria:Ghana|Jalgpallikoondis]] 315g2tz4jmvqihcnojldv9buzr59isg 7175861 7175801 2026-06-19T09:33:29Z Metsavend 738 7175861 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = Black Stars | jalgpalliliit = [[Ghana Jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1957 | konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon]] | peatreener = [[Carlos Queiroz]] | abitreener = | kapten = [[André Ayew]] | rekordinternatsionaal = André Ayew | rekord_mänge = 121 | parim väravakütt = [[Asamoah Gyan]] | parim_väravaid = 51 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 73. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 14. | FIFA kõrgeima aeg = veebruar, aprill, mai 2008 | FIFA madalaim koht = 89. | FIFA madalaima aeg = juuni 2004 |muster_la1=_gha26h|muster_b1=_gha26h|muster_ra1=_gha26h|muster_sh1=_gha26h |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF| |muster_la2=_gha26a|muster_b2=_gha26a|muster_ra2=_gha26a|muster_sh2=_gha26a|muster_so2=_gha26al |vasakkäsi2=f8cd5c|kere2=f8cd5c|paremkäsi2=f8cd5c|püksid2=f8cd5c|sokid2=f8cd5c| | esimene kohtumine = [[Pilt:Flag of the Gold Coast (1877–1957).svg|23px]] Kullarannik – [[Pilt:Flag of Nigeria (1914–1952).svg|23px]] [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] 1:0 | esimene koht- ja aeg = [[Accra]], [[Kullarannik]], 28. mai 1950 | suurim võit = {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia jalgpallikoondis|Keenia]] – [[Pilt:Flag of Ghana (1964–1966).svg|23px]] Ghana 2:13 | suurim võit koht- ja aeg = [[Nairobi]], [[Keenia]], 12. detsember 1965 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|23px]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] – {{Riigi ikoon|Ghana}} Ghana 10:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[León (Mehhiko)|León]], [[Mehhiko]], 2. oktoober 1968 | MM-ile kvalifitseerunud = 5 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2006 | parim tulemus MM-il = veerandfinaal ([[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |colspan=3 | [[Jalgpall]] |- align=center |bgcolor="bronze"| Pronks || [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] || meeskond |} '''Ghana jalgpallikoondis''' on [[Ghana]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Ghana jalgpallikoondis on viis korda osalenud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste finaalturniiridel]] ([[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]], [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010]], [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] ja [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026]]) == Saavutused == * [[Aafrika rahvaste karikas|Aafrika rahvaste karika]] võitja (4): [[1963]], [[1965]], [[1978]], [[1982]] * [[1992]]. aasta [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängud]]: pronksmedal ==Vorm== *Koondise põhivorm: valge särk, valged püksid, valged põlvikud *Koondise varuvorm: kollane särk, kollased püksid, kollased põlvikud ==Koosseis== Ghana jalgpallikoondis [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. *'''Väravavahid''': [[Richard Ofori]], [[Lawrence Ati-Zigi]], [[Felix Annan]] *'''Kaitsjad''': [[Joseph Attamah]], [[Jonathan Mensah]], [[Lumor Agbenyenu]], [[Kasim Nuhu]], [[Joseph Aidoo]], [[Baba Rahman]], [[John Boye]], [[Andy Yiadom]] *'''Poolkaitsjad''': [[Thomas Partey]], [[Afriyie Acquah]], [[Christian Atsu]], [[André Ayew]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Mubarak Wakaso]], [[Samuel Owusu]], [[Kwadwo Asamoah]], [[Thomas Agyepong]] *'''Ründajad''': [[Asamoah Gyan]], [[Owusu Kwabena]], [[Jordan Ayew]], [[Caleb Ekuban]] ==Endised peatreenerid== [[Milovan Rajevac]] == Vaata ka == * [[Ghana jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Ghana|Ghana jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == * [http://www.ghanafa.org/ Koduleht] {{FIFA World Cup 2022 Ghana koondis}} [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Ghana jalgpall‎]] [[Kategooria:Ghana|Jalgpallikoondis]] hyuqoxkgzu0jpsm552ex0elj5x54ttp 7175862 7175861 2026-06-19T09:33:46Z Metsavend 738 7175862 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = Black Stars | jalgpalliliit = [[Ghana Jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1957 | konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon]] | peatreener = [[Carlos Queiroz]] | abitreener = | kapten = [[André Ayew]] | rekordinternatsionaal = André Ayew | rekord_mänge = 121 | parim väravakütt = [[Asamoah Gyan]] | parim_väravaid = 51 | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 73. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 14. | FIFA kõrgeima aeg = veebruar, aprill, mai 2008 | FIFA madalaim koht = 89. | FIFA madalaima aeg = juuni 2004 |muster_la1=_gha26h|muster_b1=_gha26h|muster_ra1=_gha26h|muster_sh1=_gha26h |vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF| |muster_la2=_gha26a|muster_b2=_gha26a|muster_ra2=_gha26a|muster_sh2=_gha26a|muster_so2=_gha26al |vasakkäsi2=f8cd5c|kere2=f8cd5c|paremkäsi2=f8cd5c|püksid2=f8cd5c|sokid2=f8cd5c| | esimene kohtumine = [[Pilt:Flag of the Gold Coast (1877–1957).svg|23px]] Kullarannik – [[Pilt:Flag of Nigeria (1914–1952).svg|23px]] [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] 1:0 | esimene koht- ja aeg = [[Accra]], [[Kullarannik]], 28. mai 1950 | suurim võit = {{Riigi ikoon|Keenia}} [[Keenia jalgpallikoondis|Keenia]] – [[Pilt:Flag of Ghana (1964–1966).svg|23px]] Ghana 2:13 | suurim võit koht- ja aeg = [[Nairobi]], [[Keenia]], 12. detsember 1965 | suurim kaotus = [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967-1971).svg|23px]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] – {{Riigi ikoon|Ghana}} Ghana 10:0 | suurim kaotus koht- ja aeg = [[León (Mehhiko)|León]], [[Mehhiko]], 2. oktoober 1968 | MM-ile kvalifitseerunud = 5 korda | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2006 | parim tulemus MM-il = veerandfinaal ([[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]]) | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |colspan=3 | [[Jalgpall]] |- align=center |bgcolor="bronze"| Pronks || [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] || meeskond |} '''Ghana jalgpallikoondis''' on [[Ghana]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is. Ghana jalgpallikoondis on viis korda osalenud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste finaalturniiridel]] ([[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]], [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]], [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] ja [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026]]) == Saavutused == * [[Aafrika rahvaste karikas|Aafrika rahvaste karika]] võitja (4): [[1963]], [[1965]], [[1978]], [[1982]] * [[1992]]. aasta [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängud]]: pronksmedal ==Vorm== *Koondise põhivorm: valge särk, valged püksid, valged põlvikud *Koondise varuvorm: kollane särk, kollased püksid, kollased põlvikud ==Koosseis== Ghana jalgpallikoondis [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. *'''Väravavahid''': [[Richard Ofori]], [[Lawrence Ati-Zigi]], [[Felix Annan]] *'''Kaitsjad''': [[Joseph Attamah]], [[Jonathan Mensah]], [[Lumor Agbenyenu]], [[Kasim Nuhu]], [[Joseph Aidoo]], [[Baba Rahman]], [[John Boye]], [[Andy Yiadom]] *'''Poolkaitsjad''': [[Thomas Partey]], [[Afriyie Acquah]], [[Christian Atsu]], [[André Ayew]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Mubarak Wakaso]], [[Samuel Owusu]], [[Kwadwo Asamoah]], [[Thomas Agyepong]] *'''Ründajad''': [[Asamoah Gyan]], [[Owusu Kwabena]], [[Jordan Ayew]], [[Caleb Ekuban]] ==Endised peatreenerid== [[Milovan Rajevac]] == Vaata ka == * [[Ghana jalgpallikoondis 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] *[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Ghana|Ghana jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == * [http://www.ghanafa.org/ Koduleht] {{FIFA World Cup 2022 Ghana koondis}} [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Ghana jalgpall‎]] [[Kategooria:Ghana|Jalgpallikoondis]] e9klj9rep7926gaesqyiv6sk40z1e0r 0 62102 7175523 6989062 2026-06-18T15:39:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175523 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = Friedrich Niggol.png | pildiallkiri = Friedrich Niggol ([[Järva Teataja]], 8. juuli 1940) | amet = [[Eesti kohtuminister]] | ametiajaalgus = [[5. juuli]] 1940 | ametiajalõpp = [[21. juuli]] [[1940]] | eelmine = [[Boris Sepp]] | järgmine = [[Johannes Klesment]] | sünnikoht = [[Tartu]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | surmakoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | vanemad = Johann Hindrik Niggol,<br>Helene Niggol | abikaasa = Erika Auguste Nigol | lapsed = Hedo Anita Voore | elukutse = [[jurist]] }} '''Friedrich Niggol''' (24. detsember 1899 ([[vkj]]) / [[5. jaanuar]] [[1900]] [[Tartu]] – [[27. mai]] [[1942]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] kohtunik ja poliitik. == Elulugu == Niggol sündis Tartus käsitöölise pojana. Ta õppis [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]is ja [[Tallinna Poeglaste Gümnaasium]]is, lõpetades viimase [[1919]]. aastal. Ta võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Aastatel 1920–1923 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Ta oli [[EYS Veljesto]] liige.<ref name=":02">Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 86</ref><ref name=":12">{{Netiviide |aeg=1940-07-07 |pealkiri=Kohtuminister Friedrich Niggol |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/07/26 |väljaanne=[[Postimees]] |lehekülg=6 |keel=et}}</ref><ref name=":22">{{Netiviide |aeg=1940-07-08 |pealkiri=Suured ümberkorraldused riigiaparaadis |url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/08/46 |väljaanne=[[Maa Hääl]] |lehekülg=5}}</ref> Üliõpilasena osales ta vasakäärmusliku [[Sotsiaalfilosoofiline Üliõpilaste Selts|Sotsiaalfilosoofilise Üliõpilaste Seltsi]] tegevuses.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vallikivi |eesnimi=Hannes |kuupäev=2017-06-03 |pealkiri=Kohtunike valiku kriteeriumid Eesti Vabariigis 1934-1940 |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKajalooline201706.2.15 |ajakiri=[[Ajalooline Ajakiri]] |lehekülg=391}}</ref> Kohe pärast ülikooli edukat lõpetamist asus Niggol 1923. aasta kevadel riigiteenistusse, tema vasakpoolsus karjääri ei takistanud. Ta töötas 1924. aastani [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] juures kohtuameti nooremkandidaadina. Pärast 1924. aastal sooritatud eksamit määrati Niggol Tallinna tähtsamate asjade kolmanda jaoskonna kohtu-uurija kohusetäitjaks. Algul oli ta vanem kohtuametikandidaat, 1926. aasta jaanuaris sai temast täiskohaga tähtsamate asjade kohtu-uurija.<ref name=":12" /><ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |aeg=1940-07-08 |pealkiri=Friedrich Niggol kohtuministriks. |url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/08/81 |väljaanne=[[Järva Teataja]] |lehekülg=8}}</ref> 1930. aasta jaanuaris nimetati Niggol [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] alaliseks liikmeks, 1932. aastal paigutati ta ümber [[Rakvere-Paide Rahukogu]] abiesimeheks. 1934. aastal sai temast [[Tartu-Võru Rahukogu]] abiesimees. Kolmandal katsel sai [[1938]]. aasta novembril Niggol [[Kohtukoda|Kohtukoja]] tsiviilosakonna liikmeks.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> ==== Poliitiline karjäär ==== Pärast [[Boris Sepp|Boris Sepa]] tagandamist kohtuministri kohalt [[1940]]. aasta [[5. juuli]]l sai temast [[Johannes Varese valitsus]]e kohtuminister. Enne seda oli ta kohtuministri asetäitja. Niggol oli ka 1940. aasta suvel korraldatud uue "[[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimiste]]" peakomitee esimees, mistõttu oli ta hõivatud valimiste ettevalmistustöödega ega jõudnud [[Kohtuministeerium|kohtuministrina]] midagi olulist korda saata.<ref name=":12" /><ref name=":22" /> Pärast okupeeritud Eesti kuulutamist [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]] 21. juulil jätkas Niggol 25. augustini 1940 tööd kohtuministrina. 1941. aasta jaanuarist aprillini oli ta [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV ülemkohtu]] liige.<ref name=":0" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sootak |eesnimi=Jaan |kuupäev=1. jaanuar 2024 |pealkiri=NÕUKOGUDE KRIMINAALÕIGUSE RAKENDAMINE EESTIS 1940–1941 |url=https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2024/01/0/8 |ajakiri=[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] |lehekülg=43}}</ref> Pärast Saksa okupatsioonivägede sissetungi 1941. aastal jäi Niggol Eestisse, arreteeriti ja paigutati Tallinnas [[Keskvangla]]sse, kus ta 27. mail 1942 suri [[tuberkuloos]]i.<ref name=":02" /> === Isiklikku === Friedrich Niggol sündis Johann Hindrik Niggoli ja Helene (sünd. Sõrra) esimese lapsena. Peres oli veel kolm last: Hilda, Evald ja Olga Emilie.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1910 |pealkiri=Personalbuch C. N-Z, 1901-1910 |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1463.1.11:7 |väljaanne=[[Rahvusarhiiv]]}}</ref> Friedrich Niggol abiellus 8. märtsil 1924 Erika Augustega (sünd. Wiederfeldt), kellega sai 1925. aastal tütre Hedo Anita.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1937 |pealkiri=VII personaalraamat N-Z. 1924-1937 |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1463.1.39:3 |väljaanne=[[Rahvusarhiiv]]}}</ref> Tema pere põgenes 1944. aastal [[Kolmas Riik|Saksamaale]] ja läks sealt hiljem [[Kanada]]sse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hedo Anita Nigol Voore |url=https://de.findagrave.com/memorial/202465517/hedo_anita-voore |vaadatud=2025-01-02 |väljaanne=Find a Grave }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1966-03-24 |pealkiri=TALLINNA LINNA I TÜTARLASTE GÜMNAASIUMI (III Gümnaasiumi) endiste õpilaste ja õpetajate kokkutulekult Torontos |lehekülg=4 |väljaanne=[[Meie Elu (ajaleht, 1950–2001)|Meie Elu]] |url=https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1966/03/24/34}}</ref> Tema tütar abiellus Kanadas arhitekt [[Kaljo Voore]]ga. == Viited == <references responsive="1"></references> {{JÄRJESTA:Niggol, Friedrich}} [[Kategooria:Kohtukoja liikmed]] [[Kategooria:Viljandi Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Rakvere Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Ülemkohtu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 08b5ggi94dk6whezv2eggvck88sy1b2 7175767 7175523 2026-06-19T06:39:06Z Andreas003 7485 7175767 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = Friedrich Niggol.png | pildiallkiri = Friedrich Niggol ([[Järva Teataja]], 8. juuli 1940) | amet = [[Eesti kohtuminister]] | ametiajaalgus = [[5. juuli]] 1940 | ametiajalõpp = [[21. juuli]] [[1940]] | eelmine = [[Boris Sepp]] | järgmine = [[Johannes Klesment]] | sünnikoht = [[Tartu]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | surmakoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | vanemad = Johann Hindrik Niggol,<br>Helene Niggol | abikaasa = Erika Auguste Nigol | lapsed = Hedo Anita Voore | elukutse = [[jurist]] }} '''Friedrich Niggol''' (24. detsember 1899 ([[vkj]]) / [[5. jaanuar]] [[1900]] [[Tartu]] – [[27. mai]] [[1942]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] kohtunik ja poliitik. == Elulugu == Niggol sündis Tartus käsitöölise pojana. Ta õppis [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]is ja [[Tallinna Poeglaste Gümnaasium]]is, lõpetades viimase [[1919]]. aastal. Ta võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Aastatel 1920–1923 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Ta oli [[EYS Veljesto]] liige.<ref name=":02">Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 86</ref><ref name=":12">{{Netiviide |aeg=1940-07-07 |pealkiri=Kohtuminister Friedrich Niggol |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/07/26 |väljaanne=[[Postimees]] |lehekülg=6 |keel=et}}</ref><ref name=":22">{{Netiviide |aeg=1940-07-08 |pealkiri=Suured ümberkorraldused riigiaparaadis |url=https://dea.digar.ee/article/maahaal/1940/07/08/46 |väljaanne=[[Maa Hääl]] |lehekülg=5}}</ref> Üliõpilasena osales ta vasakäärmusliku [[Sotsiaalfilosoofiline Üliõpilaste Selts|Sotsiaalfilosoofilise Üliõpilaste Seltsi]] tegevuses.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vallikivi |eesnimi=Hannes |kuupäev=2017-06-03 |pealkiri=Kohtunike valiku kriteeriumid Eesti Vabariigis 1934-1940 |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKajalooline201706.2.15 |ajakiri=[[Ajalooline Ajakiri]] |lehekülg=391}}</ref> Kohe pärast ülikooli edukat lõpetamist asus Niggol 1923. aasta kevadel riigiteenistusse, tema vasakpoolsus karjääri ei takistanud. Ta töötas 1924. aastani [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] juures kohtuameti nooremkandidaadina. Pärast 1924. aastal sooritatud eksamit määrati Niggol Tallinna tähtsamate asjade kolmanda jaoskonna kohtu-uurija kohusetäitjaks. Algul oli ta vanem kohtuametikandidaat, 1926. aasta jaanuaris sai temast täiskohaga tähtsamate asjade kohtu-uurija.<ref name=":12" /><ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |aeg=1940-07-08 |pealkiri=Friedrich Niggol kohtuministriks. |url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/08/81 |väljaanne=[[Järva Teataja]] |lehekülg=8}}</ref> 1930. aasta jaanuaris nimetati Niggol [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] alaliseks liikmeks, 1932. aastal paigutati ta ümber [[Rakvere-Paide Rahukogu]] abiesimeheks. 1934. aastal sai temast [[Tartu-Võru Rahukogu]] abiesimees. Kolmandal katsel sai [[1938]]. aasta novembril Niggol [[Kohtukoda|Kohtukoja]] tsiviilosakonna liikmeks.<ref name=":02" /><ref name=":12" /><ref name=":0" /><ref name=":1" /> ==== Poliitiline karjäär ==== Pärast [[Boris Sepp|Boris Sepa]] tagandamist kohtuministri kohalt [[1940]]. aasta [[5. juuli]]l sai temast [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese nukuvalitsus]]e kohtuminister. Enne seda oli ta kohtuministri asetäitja. Niggol oli ka 1940. aasta suvel korraldatud uue "[[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu valimiste]]" peakomitee esimees, mistõttu oli ta hõivatud valimiste ettevalmistustöödega ega jõudnud [[Kohtuministeerium|kohtuministrina]] midagi olulist korda saata.<ref name=":12" /><ref name=":22" /> Pärast okupeeritud Eesti kuulutamist [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]] 21. juulil jätkas Niggol 25. augustini 1940 tööd kohtuministrina. 1941. aasta jaanuarist aprillini oli ta [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV ülemkohtu]] liige.<ref name=":0" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sootak |eesnimi=Jaan |kuupäev=1. jaanuar 2024 |pealkiri=NÕUKOGUDE KRIMINAALÕIGUSE RAKENDAMINE EESTIS 1940–1941 |url=https://dea.digar.ee/article/AKakadeemia/2024/01/0/8 |ajakiri=[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] |lehekülg=43}}</ref> Pärast Saksa okupatsioonivägede sissetungi 1941. aastal jäi Niggol Eestisse, arreteeriti ja paigutati Tallinnas [[Keskvangla]]sse, kus ta 27. mail 1942 suri [[tuberkuloos]]i.<ref name=":02" /> === Isiklikku === Friedrich Niggol sündis Johann Hindrik Niggoli ja Helene (sünd. Sõrra) esimese lapsena. Peres oli veel kolm last: Hilda, Evald ja Olga Emilie.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1910 |pealkiri=Personalbuch C. N-Z, 1901-1910 |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1463.1.11:7 |väljaanne=[[Rahvusarhiiv]]}}</ref> Friedrich Niggol abiellus 8. märtsil 1924 Erika Augustega (sünd. Wiederfeldt), kellega sai 1925. aastal tütre Hedo Anita.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1937 |pealkiri=VII personaalraamat N-Z. 1924-1937 |url=https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1463.1.39:3 |väljaanne=[[Rahvusarhiiv]]}}</ref> Tema pere põgenes 1944. aastal [[Kolmas Riik|Saksamaale]] ja läks sealt hiljem [[Kanada]]sse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hedo Anita Nigol Voore |url=https://de.findagrave.com/memorial/202465517/hedo_anita-voore |vaadatud=2025-01-02 |väljaanne=Find a Grave |url-olek=töötab|arhiivimisaeg=2026-06-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260619063453/https://www.findagrave.com/memorial/202465517/hedo_anita-voore}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1966-03-24 |pealkiri=TALLINNA LINNA I TÜTARLASTE GÜMNAASIUMI (III Gümnaasiumi) endiste õpilaste ja õpetajate kokkutulekult Torontos |lehekülg=4 |väljaanne=[[Meie Elu (ajaleht, 1950–2001)|Meie Elu]] |url=https://dea.digar.ee/article/meieelukanada/1966/03/24/34}}</ref> Tema tütar abiellus Kanadas arhitekt [[Kaljo Voore]]ga. == Viited == <references responsive="1"></references> {{JÄRJESTA:Niggol, Friedrich}} [[Kategooria:Kohtukoja liikmed]] [[Kategooria:Viljandi Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Rakvere Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Ülemkohtu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 0p4m9dybakxesi1k522dkqsi5inpto5 0 62141 7175463 7161348 2026-06-18T13:15:32Z Trebors 57925 /* 1951–1955 */ 7175463 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' ('''ENSV MN''') oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskorganile [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Selle juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|ENSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (ENSV RKN), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 tegutses ENSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSVL Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumiteks. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Rahvakomissaride Nõukogu esimees Ministrite Nõukogu esimeheks ja rahvakomissare hakati kutsuma ministriteks. == Esimehed == {{Vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees}} *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Koosseisud == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br> (1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg (kalandustegelane)|Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br> (1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Moissei Asnin |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. PKR Valitsusele allus ka Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]] 2. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||<br> (1908–) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899-1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||<br>(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–1984) <br>(1909–1976)<br>.<br>. |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–1984)<br> (1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908-1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918– 1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 |(1903 – 1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 |(1914 – 1984) (1924 – 1989) |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 -06.1958 |(1899 - 1975) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsus (1959–1966), juhataja [[Aleksei Siškin|Aleksei Aleksei p. Siškin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]]<br> [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse- ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Eesti NSV Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966 – ||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]||||(1906...1986) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee (1966–1988) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]||||(1918...1986) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]||||Peeter Rahumägi (1906...1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001)) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930-2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br> (1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||(1928-2024) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>(1933–2025)<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930-1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]<br>[[Indrek Toome]]||1984–1988<br>1988–1990||(1932−2022)<br>(1943−2023)|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||1984−1988||(1943–2023) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]||1988–1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1958 ja 1960–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viktor Rajevski]]||1988−1989||(1936–2017) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Pjotr Melnik]] Marina Karli t. Anslan |1985–1987 alates 14.06.85 Tregubovi asemel |(1937–) (1939) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]||1978–14.06.1985||(1928–) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1978–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||19.12.1984–17.06.1987||(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalitööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium]]||[[Leonid Ananitš]]||10.10.1984–17.06.1987||(1936–) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]<br>[[Advig Kiris]]||1976–1985<br>1985–1990||(1922–2006)<br>(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||1977–1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]<br>[[Väino Rajangu]]||1975–1986<br>1986–1988||(1923–2013)<br>(1945–) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]<br>[[Sergei Sinani]]||27.081965–23.10.1985<br>23.10.1985–1988||(1921–1985)<br>(1938–2012) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]] <br> [[Valeri Paulman]]||1973–1987 <br>1987–1988||(1930–2006)<br> sündinud 1937 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979– 1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljasaaduste minister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]<br>[[Elmu Peek]]||1985–1988<br>1988–1989||(1936–2017)<br>(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]<br>[[Laur Karu]]||1975–1988<br>1988–1990||(1928–2023)<br>(1942–1996) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]||1982–1985||(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]|||[[Valter Eks]]||1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1980–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Rein Kvell]]||1980–|| (1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Juri Vladõtšin]]||1977–1989|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]||[[Mati Mark]]||1984–1996|| (1941–2008) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Eduard Tšerevaško]]||1982–1988<ref> Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]|||||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Allan Kullaste]]|||| (1936–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töökomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]]||[[Vassili Konstantinov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[Karl Kortelainen]]||1982–1990||(1930–2020) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Aleksandr Zahmakin]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Erhard Toots]]||1978–1990|| (1927–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"|||||| |} Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === ENSV Rahvakomissaride Nõukogu === {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] n3cbqdkgr77xm3qvccmw6t0a6iffyl0 7175469 7175463 2026-06-18T13:28:39Z Trebors 57925 /* Koosseisud */ 7175469 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' ('''ENSV MN''') oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskorganile [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Selle juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|ENSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (ENSV RKN), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 tegutses ENSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSVL Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumiteks. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Rahvakomissaride Nõukogu esimees Ministrite Nõukogu esimeheks ja rahvakomissare hakati kutsuma ministriteks. == Esimehed == {{Vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees}} *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Koosseisud == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br>(1908–1984) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br>(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg (kalandustegelane)|Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br>(1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Moissei Asnin |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. PKR Valitsusele allus ka Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]] 2. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||(1908–1984) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1903–1972) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899–1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Prokofjevitš Karpov|Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–1984) <br>(1909–1976)<br>(1904–1977)<br> |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–1984)<br>(1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908–1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918–1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 |(1903–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 |(1914–1984) (1924–1989) |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 -06.1958 |(1899–1975) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsus (1959–1966), juhataja [[Aleksei Siškin|Aleksei Aleksei p. Siškin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]] [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse- ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Eesti NSV Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966 – ||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]||||(1906–1986) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee (1966–1988) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]||||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]||||Peeter Rahumägi (1906–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br>(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||(1928-2024) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>(1933–2025)<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === ENSV Rahvakomissaride Nõukogu === {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] bde5sw3cyqbl8rgslk4awj8chpqqlxe 7175471 7175469 2026-06-18T13:32:28Z Trebors 57925 /* 1985–1988 */ 7175471 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' ('''ENSV MN''') oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskorganile [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Selle juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|ENSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (ENSV RKN), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 tegutses ENSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSVL Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumiteks. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Rahvakomissaride Nõukogu esimees Ministrite Nõukogu esimeheks ja rahvakomissare hakati kutsuma ministriteks. == Esimehed == {{Vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees}} *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Koosseisud == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br>(1908–1984) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br>(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg (kalandustegelane)|Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br>(1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Moissei Asnin |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. PKR Valitsusele allus ka Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]] 2. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||(1908–1984) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1903–1972) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899–1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Prokofjevitš Karpov|Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–1984) <br>(1909–1976)<br>(1904–1977)<br> |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–1984)<br>(1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908–1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918–1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 |(1903–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 |(1914–1984) (1924–1989) |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 -06.1958 |(1899–1975) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsus (1959–1966), juhataja [[Aleksei Siškin|Aleksei Aleksei p. Siškin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]] [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse- ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Eesti NSV Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966 – ||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]||||(1906–1986) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee (1966–1988) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]||||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]||||Peeter Rahumägi (1906–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br>(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||(1928-2024) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>(1933–2025)<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]<br>[[Indrek Toome]]||1984–1988<br>1988–1990||(1932−2022)<br>(1943−2023)|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||1984−1988||(1943–2023) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]||1988–1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1958 ja 1960–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viktor Rajevski]]||1988−1989||(1936–2017) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Pjotr Melnik]] Marina Karli t. Anslan |1985–1987 alates 14.06.85 Tregubovi asemel |(1937–) (1939) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]||1978–14.06.1985||(1928–) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1978–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||19.12.1984–17.06.1987||(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalitööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium]]||[[Leonid Ananitš]]||10.10.1984–17.06.1987||(1936–) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]<br>[[Advig Kiris]]||1976–1985<br>1985–1990||(1922–2006)<br>(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||1977–1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]<br>[[Väino Rajangu]]||1975–1986<br>1986–1988||(1923–2013)<br>(1945–) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]<br>[[Sergei Sinani]]||27.081965–23.10.1985<br>23.10.1985–1988||(1921–1985)<br>(1938–2012) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]] <br> [[Valeri Paulman]]||1973–1987 <br>1987–1988||(1930–2006)<br> sündinud 1937 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979– 1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljasaaduste minister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]<br>[[Elmu Peek]]||1985–1988<br>1988–1989||(1936–2017)<br>(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]<br>[[Laur Karu]]||1975–1988<br>1988–1990||(1928–2023)<br>(1942–1996) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]||1982–1985||(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]|||[[Valter Eks]]||1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1980–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Rein Kvell]]||1980–|| (1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Juri Vladõtšin]]||1977–1989|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]||[[Mati Mark]]||1984–1996|| (1941–2008) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Eduard Tšerevaško]]||1982–1988<ref> Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]|||||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Allan Kullaste]]|||| (1936–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töökomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]]||[[Vassili Konstantinov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[Karl Kortelainen]]||1982–1990||(1930–2020) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Aleksandr Zahmakin]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Erhard Toots]]||1978–1990|| (1927–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"|||||| |} Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === ENSV Rahvakomissaride Nõukogu === {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] bavrgkuskt81j6jcprbedxeua82cbdy 7175473 7175471 2026-06-18T13:34:11Z Trebors 57925 7175473 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti NSV Ministrite Nõukogu | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = ENSV MN | deviis = | asutatud = 1946 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 1990 | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid [[EKP Keskkomitee|partei keskkomitee]] kureerida"<ref>[https://epl.delfi.ee/meelelahutus/ee-vana-kooli-mees?id=50860633 Vana kooli mees], [[Erki Silvet]], Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001</ref>. | peakorter = Tallinn | asukoht = Tallinn, [[Toompea loss]] | piirkond = [[Eesti NSV]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] | emaorg = | allorg = [[Eesti NSV ministeeriumide loend|Eesti NSV ministeeriumid]] | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Eesti NSV Ministrite Nõukogu''' ('''ENSV MN''') oli aastatel [[1944]]–[[1990]] [[Eesti NSV]] täidesaatev ja korraldav võimuorgan. Formaalselt oli tegu [[liiduvabariik|liiduvabariigi]] [[valitsus]]ega, mis allus Moskvas asuvale keskorganile [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu]]le. Selle juht oli [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|ENSV Ministrite Nõukogu esimees]]. Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] (ENSV RKN), mis tegutses alates [[25. august]]ist [[1940]] suveni [[1941]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegu 1941–1944 tegutses ENSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses [[Võru]]s ja kuni [[25. märts]]ini [[1946]] Tallinnas. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSVL Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja rahvakomissariaadid ministeeriumiteks. Vastavalt NSVL Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Rahvakomissaride Nõukogu esimees Ministrite Nõukogu esimeheks ja rahvakomissare hakati kutsuma ministriteks. == Esimehed == {{Vaata|Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees}} *[[Arnold Veimer]], 1944–1951, ENSV MN esimees; *[[Aleksei Müürisepp]], [[1951]]–1961, ENSV MN esimees; *[[Valter Klauson]], [[1961]]–1984, ENSV MN esimees; *[[Bruno Saul]], [[1984]]–1988, ENSV MN esimees; *[[Indrek Toome]], [[1988]]–1990, ENSV MN esimees. Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju [[Eesti NSV Valitsus]] kasutusele alates 6. detsembrist 1989. Alates [[8. mai]]st 1990, mil [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] tunnistas kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]], kannab Eesti täidesaatev võim nime [[Eesti Vabariigi Valitsus]]. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus [[Eesti Vabariigi Peaminister]] võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi üleminekuvalitsus]] astus tagasi ning juba [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e järgi kinnitati ametisse [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari valitsus]]. == Ülesanded == [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks: *§140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist. *§141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]de, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. *§142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi [[liidulis-vabariiklik ministeerium|liidulis-vabariiklik]]e ja [[vabariiklik ministeerium|vabariiklike ministeerium]]ide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. *§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad [[Rahvasaadikute nõukogu]]d. {{Vaata|Eesti NSV ministeeriumite loend}} == Koosseisud == [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal. ===1946–1947=== [[ÜK(b)P Keskkomitee|ÜK(b)P KK]] poolt määratud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu I koosseis aastatel 1946–1947 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |25.03.1946 – 15.07.1948 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nigol Andresen]] |25.03.1946 – 16.05.1946 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Nikolai Puusepp]] |16.05.1946 – 14.08.1950 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 |(1897–1974) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||29.06.1946 – 22.08.1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]||1944 – 05.07.1950||(1895–1952) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]||1940–1950||(1890–1959) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]||1940 – 06.01.1950||(1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boris Kumm]]||1944 – 20.02.1950||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV relvajõudude minister]] <br> ja [[Eesti NSV Sõjakomissar]]||[[Eesti NSV Kaitseministeerium]]||[[Lembit Pärn]]<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/48 Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu] Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023</ref>||29.06.1945 – 21.01.1951||(1903–1974) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]||19.04.1946 – 15.07.1948||(1893–1967) |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Georgi Suhharev |01.04.1964 – 03.11.1948 | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]|| ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||1944– 18.07.1947||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]||1944–1949||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]||1946 – 15.12.1949<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310</ref>||(1905–1991) |- |Eesti NSV loomakasvatuse minister | |[[Ilmar Jürisson]] |18.04.1946 – 26.02.1947 | |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium |[[Ernst Ristmägi]] |01.11.1946 – 29.12.1949 | |} *[[NSV Liidu Varumisministeerium]]i volinik *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN [[Eesti NSV täitevkomiteede loend|täitevkomitee]]de juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]ile<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017438 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond]], mis oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist <ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017719 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus]], oli asutatud [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate [[aurukatel]]de, [[aurumahuti]]te, [[ökonomaiser]]ite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine [[NSV Liidu relvajõud Eestis|sõjaväe]], riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati [[Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017725 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus]] (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaa]]dile alluv [[Artellide Peavalitsus]]e ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|Eesti NSV RKN]] j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018621 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>.TKP asus Tallinnas [[Kiriku tänav]] 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], * Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1947–1951=== [[Eesti NSV II Ülemnõukogu]] poolt [[1947]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu II koosseis aastatel 1947–1950 ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||06.10.1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1943 – 27.12.1950||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Kress]] |1941 - 06.1.1949 ||(1897–1974) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksei Müürissepp |06.10.1949 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Anton Vaarandi]] |15.07.1948 – 15.07.1949 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |16.07.1950 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Arnold Raud]]||1946–1950||(1901–1962) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]]||[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]]||[[Olga Lauristin]]||18.07.1947 – 03.01.1951||(1903–2005) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov (Eesti NSV minister)|Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1908–) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Aleksander Jõeäär]]<br>[[Ivan Ussenko]]||1940 – 06.02.1950<br>11.04.1950 – 10.07.1953||(1890–1958)<br>(1908−1972) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Aleksander Mäe]]<br>[[Nikolai Puusepp]]<br> [[Artur Vaha]]||19.04.1946 – 15.07.1948<br>15.07.1948 – 18.04.1949<br>18.04.1949 – 17.01.1951||(1893–1967)<br>(1905−1965)<br>(1900−1976) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Paul Keerdo]]<br> [[Anatoli Tihane]]||1940– 06.01.1950 <br>05.04.1950–1967||(1891–1950)<br>(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Boriss Kumm]]<br> [[Valentin Moskalenko]]||1944 – 20.02.1950<br> 20.02.1950 – 1953||(1897–1958)<br>(1908–1984) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||18.07.1947 – 03.09.1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Lembit Lüüs]]<br>[[Adolf Lõhmus]]||1944 – 02.11.1949 <br> 02.11.1949 – 30.04.1953||(1910–1999) <br>(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Karl Raud]]<br>[[Johannes Tomberg (kalandustegelane)|Johannes Tomberg]]||1946–1949 <br> 1949–1953||(1905–1991) <br>(1911–2002) |- |Eesti NSV sovhooside minister |Eesti NSV Sovhooside Ministeerium |Alfred Mõttus |26.02.1947 – 08.12.1951 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |12.06.1947 – | |- |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] minister |[[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat|Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse]] Ministeerium |Moissei Asnin |03.11.1948 - 23.10.1950 | |- |Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister |Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium |[[Jevgeni Radulov]] |24.02.1949 - 09.06.1950 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |Arseni Leonov |08.04.1949 - 08.06.1951 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]] |[[Eesti NSV kalatööstuse minister|Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]] |[[Johannes Tomberg]] |15.12.1949 - 1953 |(1911–2002) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister |Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium |Aleksander Neiman |06.01.1950 - 10.05.1950 | |- |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium|Eesti NSV tervishoiu minister]] |[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]] |[[Paavel Kalju]] |26.06.1950 - 03.03.1952 | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus]] moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti [[Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus]]. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018288 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. PKR Valitsusele allus ka Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, Tallinnas [[Rataskaevu tänav]] 2. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja: (1941–1948) [[Johannes Semper]], (1948–1949) [[Kaarel Ird]], (1949–1950) [[Ülo Taigro]], (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ====1950 ==== {|class="wikitable" |+Eesti NSV Ministrite Nõukogu pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EK(b)P KK VIII pleenum]]it 1950. aastal ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |Eesti NSV MN esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Veimer]]||1944–1951||(1903–1977) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksander Ansberg]]||1949–1952||(1909–1975) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |28.10.1950 - | |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]||20.05.1944 – 27.02.1951||(1905–1970) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]||[[Valentin Moskalenko]]||1950–1953||(1908–1984) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||1950–1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]||10.04.1950 – 10.07.1953||(1908−?) |- |[[Eesti NSV põllutööminister]]||[[Eesti NSV Põllutöö Ministeerium]]||[[Artur Vaha]]||18.04.1949 – 17.01.1951||(1900−1976) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]||1947–1951||(1912–1982) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[August Hansen]]<br>[[Rudolf Vester]]||1944– 05.07.1950<br>05.07.1950 – 1963||(1895–1952)<br>(1909–1963) |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||[[Nikolai Krõlov]]||14.07.1950 – 1953||(1903–1972) |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Leonid Lentsman]]||22.08.1950 – 01.03.1951||(1912–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]]||1949 – 30.04.1953||(1894–1969) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]||1949–1953||(1911–2002) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1951–1955=== [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/uusteeelva/1951/04/03/12 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta], Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951</ref>: {|class="wikitable" |+[[Eesti NSV III Ülemnõukogu]] poolt [[1951]]. aastal kinnitatud ENSV MN ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]] ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||29.03.1951 – 12.10.1961||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Aleksander Ansberg]] |29.03.1951 – 16.06.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Heinrich Ajo]] |29.03.1951 – 29.05.1952 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Albert Vendelin]] |10.10.1952 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Richard Mahl]]||29.03.1951 – 11.10.1954||(1898–1964) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Georg Nellis]]||1952 – 1975||(1906–1981) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |12.03.1953 - | |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson |11.09.1954 - | |- |[[Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Voldemar Oja]]||16.03.1951 – 1958||(1894–1989) |- |Eesti NSV riigikontrolli minister | |[[Ernst Udras]] |29.03.1951 – 25.09.1957 | |- |[[Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]||Nikolai Anatoli p. Krõlov<br> Oskar Saar||14.07.1950 – 24.07.1953 24.07.1953 - 22.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Ivan Ussenko]]<br>[[Valter Raudsalu]]||10.04.1950 – 10.07.1953<br>10.07.1953 – 14.09.1959||(1908−?)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Voldemar Meigas]]<br>[[Arseni Blum]]||21.12.1950 – 03.07.1954<br>03.07.1954 – 26.06.1958||(1910–1984)<br>(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||27.04.1953 – 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Pärn (minister)|Jaan Pärn]]||1951–1953||(1899–1973) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||Arseni Leonov<br>[[Aleksander Hromov]]||<br>08.06.1951 – 1961||(1900–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Ivan Oja]]<br>Aleksander Mette<br>[[Edgar Tõnurist]]||17.01.1951 – 06.05.1953 <br>06.05.1953 - <br>09.01.1954 – 21.09.1961 |(1909–1997)<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku minister]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br>15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM<br>17. märtsil 1954 moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|ENSV MN juures asuv RJK]]||[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>[[Ivan Prokofjevitš Karpov|Ivan Karpov]]<br>||20.02.1950 – 27.04.1953<br>00.00.0000 - <br>08.05.1954 - <br>.<br>||(1908–1984) <br>(1909–1976)<br>(1904–1977)<br> |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Aleksander Resev]]<br>[[Johan Lombak]]<br>[[Valentin Moskalenko]]<br>[[Mihhail Krassman]]<br>Johan Lombak||20.05.1944 – 27.02.1951 <br>27.02.1951 – 30.04.1953<br>27.04.1953 – 29.05.1953<br>29.05.1953 – 05.09.1953<br>05.09.1953 – 26.09.1959||(1905–1970)<br>(1897–1982)<br>(1908–1984)<br>(1909–1976)<br>(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||Alfred Jakobi p. Mõttus<br>[[Aleksander Mette]]||22.02.1951 – 06.05.1953<br> 31.10.1953 - ||(1899-1951)<br>(1913–1983) |- |[[Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||06.05.1953 – 31.10.1953 ||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV tervishoiu minister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Paavel Kalju]]<br>[[August Goldberg]]||26.06.1950 – 03.03.1952<br>03.03.1952 – 04.07.1975||(1912–1968)<br>(1908–1994) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Eduard Plaan]]<br>[[August Kründel]]<br>[[Dmitri Kuzmin]]||18.07.1947 – 03.09.1951<br>03.09.1951 – 14.01.1953<br>29.01.1953 – 03.02.1958||(1912–1982)<br>(1897–1967)<br>(1908–1998) |- |[[Eesti NSV teede ja transpordi minister]]||[[Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]||24.07.1953 – 31.10.1953||(1914–1988) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Valter Klauson]]<br>[[August Rebanes]]||31.10.1953 – 11.09.1954<br>24.09.1954 – 04.11.1958||(1914–1988)<br>(1896–1967) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Adolf Lõhmus]] <br>[[Vladimir Lipp]]||1949 – 30.04.1953<br>1954 – 1958||(1894–1969)<br>(1904–1977) |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister]]||Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium||[[Ernst Ristmägi]]<br>[[Vladimir Stoblov|Vladimir Stolbov]]<br>[[Ernst Ristmägi]]||03.01.1951 - 05.09.1951<br>29.09.1951 - 30.04.1953<br>01.05.1953 - 04.11.1953|| |- |Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister |Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium |Ernst Ristmägi |04.11.1953 - 1.10.1955 | |- |Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister |Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium |Adolf Lõhmus<br>[[Vladimir Lipp]] |14.11.1953 - 08.06.1954<br>08.06.1964 - 07.06.1957 | |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Johannes Tomberg]]<br>[[Pavel Anissimov]]||1949 – 1953<br>08.06.1954 – 07.06.1957||(1911–2002)<br>(1904–1981) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]] |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister|Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]] |Jaan Pärn<br>Adolf Lõhmus |03.01.1951 - 30.04.1953<br>08.06.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusminister |Eesti NSV Ehitusministeerium |[[Leonid Poljakov]]<br>[[Vsevolod Generalov]] |17.01.1951 - 06.06.1952<br>23.02.1953 - 24.09.1954 | |- |Eesti NSV linna- ja maaehituse minister |Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium |[[Vsevolod Generalov]] |24.09.1954 - 07.06.1957 | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister |Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium |[[Aleksander Neiman]] |29.03.1951 – 07.06.1957 |(1908–1989) |- |[[Eesti NSV kinematograafiaminister]] |[[Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium]] |[[Vladimir Riis]] |19.03.1951 - 30.04.1953 | |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]] |[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]] |[[Rudolf Vester]] |29.03.1951 – | |- |Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister |Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim |[[Heinrich Laura]] |29.03.1951 – 11.09.1954 | |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |[[Heinrich Laura]] |11.09.1954 - 14.12.1956 | |- |Eesti NSV metsamajanduse minister |Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium |[[Ivan Voolin]] |29.03.1951 – 06.05.1953 |- |Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja||[[Eesti NSV Kunstide Valitsus]]||[[Max Laosson|Maks Laos]]|| (1950–1953)|| (1904–1992) |- |Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees||[[Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee]]||[[Johannes Undusk]]|| || (1918–1979) |- |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus]] (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 [[Tööjõureservid]]e Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017913 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]] (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja [[tsensuur]]iga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametkonda kuuluv [[Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus]], mis jätkas tööd pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. 1953. aastast [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest<ref>[[Jaak Pihlau]], [https://www.digar.ee/arhiiv/ru/download/161734 EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE], AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469</ref>.aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomitee]]le, 1966. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000015874 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]], juhataja (1950–1953) [[Max Laosson]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1955–1959=== [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] poolt 07.04.[[1955]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]||1951 – 12.10.1961||(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Valter Klauson | - 12.10.1961 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1952 – 17.06.1957|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green | - 01.11.1958 | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Georg Nellis | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 |(1903–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]]||1951 – 28.01.1961||(1900–?) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[August Rebanes]]<br>[[Richard Sibul]]||11.09.1954–04.11.1958<br>4.11.1958–1.10.1979||(1896–1967)<br>(1914–1995) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953–19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||09.01.1954–21.09.1961||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 – 1967||(1900−1967) |- |Eesti NSV haridusminister |Eesti NSV Haridusministeerium |Arnold Green |01.11.1958 - 24.02.1960 | |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||15.05.1955 – 1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Johan Lombak]]||5.09.1953–26.09.1959||(1897–1982) |- |[[Eesti NSV sovhooside minister]]||[[Eesti NSV Sovhooside Ministeerium]]||[[Aleksander Mette]]||1953 – 11.06.1957||(1913–1983) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Dmitri Kuzmin]]<br>[[Erna Visk]]||1953 – 1958<br>24.10.1958 – 1964||(1900–1998)<br>(1910–1983) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Lipp]]||1954–1958||(1904–1977) |- |[[Eesti NSV kalatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]||[[Pavel Anissimov]]||1954–1957||(1904–1981) |- |Eesti NSV tekstiilitööstuse minister |Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium |[[Vladimir Käo]] |03.01.1956 - 17.06.1956 | |- |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV kergetööstuse minister]] |[[Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister|Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]] |Artur Kässer Vladimir Käo |03.01.1956 - 16.06.1956 17.07.1956 - 07.06.1965 |(1914–1984) (1924–1989) |- |Eesti NSV metsatööstuse minister |Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium |Hendrik Allik |09.02.1957 - 08.06.1957 | |- |Eesti NSV kohaliku majanduse minister | |Oskar Saar |22.06.1957 -06.1958 |(1899–1975) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] | |[[Richard Sibul]] |04.11.1958 - | |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee]], esimees (1955–1961) [[Boris Tolbast]] (1922–1977) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee]], esimees (1957–) [[Endel Jaanimägi]] (1919–1974) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus]]<ref name="ensv-minis">[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018977 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku [[looduskaitseala]]: [[Matsalu rahvuspark|Matsalu Riiklik Looduskaitseala]] (1977), [[Vaika Riiklik Looduskaitseala|Vaika]] ([[Vaika saared]]), [[Nigula looduskaitseala|Nigula]] ja [[Viidumäe looduskaitseala|Viidumäe]]. [[Lahemaa Rahvuspark]] moodustati 1971. aastal, [[Endla looduskaitseala|Endla Riiklik Looduskaitseala]] (1985), [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi Riiklik Looduskaitseala]] (1986). *[[Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee]] (1957–1990)<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1590;jsessionid=D3FDB808B9BE946D328C4A045D3DAD41 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee], The National Archives of Estonia </ref>, moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja [[Tallinna Televisioonistuudio]] liitmisel. :1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide [[ministrite nõukogu]] alluvuses uued institutsioonid [[rahvamajanduse nõukogu]]d, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]s 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku ([[Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium|Metsatööstuse]], [[Eesti NSV Linna- ja maaehituse Ministeerium|Linna- ja Maaehituse]], [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium|Kergetööstuse]], [[Eesti NSV Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse Ministeerium|Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse]], [[Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium|Toidukaupade Tööstuse]], [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium|Ehitusmaterjalide Tööstuse]] ja [[Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium]]) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi ([[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse Ministeerium|Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse]] ning [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium]]) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] (ENSV RMN) või kohalike [[töörahva saadikute nõukogu]]de juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 [[Arnold Veimer]]i Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, [[Albert Vendelin]]i Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning [[Karl Vaino]] ja [[Vladimir Käo]] Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks<ref>[[Maie Pihlamägi]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2013/issue_1/acta-2013-19-115-146.pdf EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL], [[Acta Historica Tallinnensia]], 2013, 19, 115-146</ref>. ===1959–1963=== [[Eesti NSV V Ülemnõukogu]] poolt 24.04.[[1959]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Aleksei Müürisepp]]<br>Valter Klauson||1951 - 12.10.1961 12.10.1961 - |(1902–1970) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Edgar Tõnurist |21.11.1961 - |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Arnold Green |24.02.1959 - |- |Eesti NSV välisminister |[[Eesti NSV Välisministeerium]] |Arnold Green |01.02.1962 - | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 - 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Aleksander Hromov]] <br>[[Hendrik Allik]]||<br>1961 - 1973||<br>(1900–?)<br>(1901–1989) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 - 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] esimehe asetäitja, minister | |[[Karl Vaino]]<br>[[Juri Vladõtšin]] |24.04.1959 - 03.03.1960<br>03.03.1960 - 15.01.1963 | |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]] |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]] |[[Hendrik Allik]] |28.01.1961 - | |- |[[Eesti NSV kohtuminister]]||[[Eesti NSV Kohtuministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Kaarel Paas]]||10.07.1953 - 14.09.1959<br>14.09.1959 - 25.05.1960||(1915–2003)<br>(1903–1971) |- |[[Eesti NSV siseminister]] |[[Eesti NSV Siseministeerium]] |August Pork<br>Valter Ani |26.09.1959 - 19.06.1961<br> 19.01.1961 - 09.11.1962 | |- |Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister |[[Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium]] |Valter Ani |09.11.1962 - | |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Aleksander Ansberg]]||17.04.1953 - 19.04.1963||(1909–1975) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]<br>[[Mihhail Kozlov]]||09.01.1954 - 21.09.1961<br>19.12.1961 - 28.03.1962||(1920–1992)<br>(1910–1978) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||E. Kubjas<br> [[Edgar Tõnurist]]||1961 <br>28.03.1962 - 13.03.1965||<br>(1920–1992) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]||05.04.1950 - 1967||(1900−1967) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]||1958–1964||(1910–1983) |- |Eesti NSV rahvamajanduse nõukogu esimehe asetäitja, minister | |Viktor Samoilenko |29.03.1962 - 31.01.1963 |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon]] (1960–1970)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929161943/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018228 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, esimees [[Kaarel Paas]]. 1964. aastal moodustati [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium]], juhataja<ref>EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)</ref> [[Harri Roop]], 1972. aastast [[Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185749/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019354 ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993)], The National Archives of Estonia</ref>, mille juhatajaks oli 1973. aastast [[Sarm Selg]] (1929–2001). *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1954–1961) [[Ivan Karpov]], (1961–1978) [[August Pork]]; *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kutsehariduse Peavalitsus (1959–1966), juhataja [[Aleksei Siškin|Aleksei Aleksei p. Siškin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]] (1962–1966)<ref name="ensv-minis" />, moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185745/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019383 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)], The National Archives of Estonia</ref>. 1966. aastast [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus]] (1960–1966)<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019257 ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus]] (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191018164351/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019193 ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref> (1959–1968), esimees [[Madis Pesti]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon]]<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435 </ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1963–1967=== [[Eesti NSV VI Ülemnõukogu]] poolt 19.04.[[1963]]. aastal kinnitatud ENSV MN<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1963/04/25/3 Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest], [[Punane Täht]]: [[EKP Rakvere Rajoonikomitee]] ja [[Rakvere Rajooni RSN]] häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvalipp/1963/04/23/6 Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest], Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||12.10.1961 – 1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Hendrik Allik]]||1965–1973||(1901–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja <br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Artur Vader]] [[Otto Merimaa]] |27.01.1963-10.01.1964<br>10.01.1964 - | (1920–1978)<br>(1920–2001) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] |16.10.1965 - | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister ||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV ühiskondliku korra kaitse minister]]||Eesti NSV Ühiskondliku Korra Kaitse Ministeerium<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||09.11.1962 – 1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||04.11.1958 – 01.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960 – 22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963 – 08.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse- ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Eesti NSV Metsamajanduse- ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966 – ||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister]]||[[Eesti NSV Põllumajandussaaduste Tootmise ja Varumise Ministeerium]]||[[Edgar Tõnurist]]||28.03.1962 – 13.03.1965||(1920–1992) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||13.03.1965 – 24.08.1970||(1926–2003) |- |Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | |[[Vladimir Käo]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]]<ref> [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu|ENSV Rahvamajanduse Nõukogu]] likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega</ref> esimees | |[[Arnold Veimer]] |1957 – 16.10.1965 | |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahanduse Ministeerium]]||[[Anatoli Tihane]]<br>[[Albert Norak]]||05.04.1950 – 26.01.1967<br>25.02.1967 – 1979||(1900−1967)<br>(1928–2015) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]||1955–1969||(1913–1988) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |Eesti NSV kaubandusminister |Eesti NSV Kaubandusministeerium |[[Rudolf Vester]] [[Kuno Todeson]] | - 05.08.1963<br> 25.12.1963 - | |- |Eesti NSV ehitusminister | |[[Viktor Samoilenko]] |31.01.1963–1968 | |- |Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | |[[Gustav Tõnspoeg]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV kergetööstuse minister | |[[Juri Vladõtšin]] |20.10.1965 - | |- |Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | |[[Lembit Vihvelin]] |20.10.1965 - | |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Erna Visk]]<br>[[Endel Puusepp]]||1958 – 16.11.1964<br>16.11.1964 – 1974||(1910–1983)<br>(1909–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||20.10.1965 – 1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee]]||[[Aleksander Neiman]]||||(1908–1989) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teaduslike Uurimistööde Koordineerimise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituse ja Arhitektuuri Komitee]]||[[Harald Arman]]||||(1910–1965) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]||||(1906–1986) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Peavalitsus]]||[[Aleksei Šiškin]]||1963–1966||(1922–1998) |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus]]||[[Heino Teder]]||1963–1966||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185747/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) [[Polügraafiatööstuse Peavalitsus]]; 2) [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus|Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus]]; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; 5) [[Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus]]; 6) [[EKP Keskkomitee Kirjastus]]; 7) [[Vabariiklik Raamatukaubastu]]; 8) [[Eesti NSV Riiklik Raamatupalat]]. [[1973]]. aastast [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]], [[Lembit Kaik]] * Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-1890 ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991], The National Archives of Estonia</ref>, moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] (1963–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929123505/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019255 ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov<ref>[[Olev Liivik]], "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282</ref> (1963<ref>Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26</ref>–1983)<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530</ref>, Vladimir Timofei p. Вusel (1983–) *[[EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee]] (1963–1965)<ref>[https://web.archive.org/web/20191019175844/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019016 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref>, 1965. aastast [[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]] (1965–1990) *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Välisturismi Valitsus]] (1966–1988). *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee (1966–1988) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1967–1971=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt 20.04.[[1967]]. aastal kinnitatud<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165</ref> ENSV MN, järgmises koosseisus<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1967/04/26/2 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK], Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Arnold Veimer]] | | |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||4.11.1958–1.10.1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Viktor Samoilenko]] | 1963–1968 | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]||19.04.1963–8.06.1973||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1965–1971||(1929–1988) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Heino Rohtla]]||13.03.1965 – 24.08.1970 <br>24.08.1970 – 11.05.1975||(1926–2003)<br>(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]<br>[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Otto Rupski]]<br>[[Bruno Saul]]||1955–1969<br>1969–1975||(1913–1988)<br>(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]||1964–1974||(1909–1996) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Vannas]]||1969–1975||(1924–2002) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Albert Vendelin]]||1964–1967||(1914–2007) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983">1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-erihariduse Komitee]]||[[Madis Pesti]]||1959–1968||(1917–1969) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]||||(1918–1986) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Teraviljasaaduste ja Jõusöödatööstuse Komitee]]||Andrei Sedоikin|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Serafim Timakov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsus]]||[[Leonid Ingar]]||–1971<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303</ref>|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]||||Peeter Rahumägi (1906–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel<ref>SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146 </ref>) *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut]] moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja [[propaganda]] alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, [[Metoodika|metoodi]]liste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185748/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019229 ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994)], The National Archives of Estonia</ref>. Hilisem [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Plaanikomitee]] [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut]]. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus]]e (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kaluri[[Eesti kolhooside loend|kolhooside]] juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust [[NSV Liidu Kalamajanduse Ministeerium]]i Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019437 ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1971–1975=== [[Eesti NSV VIII Ülemnõukogu]] poolt [[1971]]. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus<ref>ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323</ref>: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja ja <br>Eesti NSV põllumajandussaaduste tootmise ja varumise minister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Edgar Tõnurist]]||1963 – ||(1920–1992) |- |Eesti NSV MN Plaanikomitee esimees ja <br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV välisministrite loend|Eesti NSV välisminister]] ja<br>Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Georg Nellis]] | | |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Albert Vendelin]]||1968–1975|| (1914–2007) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]||1958–1979||(1914–1995) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]||(1970–1976)||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]||1965–1977||(1917–1994) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Käo]]||1965–1975||(1924–1989) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse ja elanikkonna elukondliku teenindamise minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse ja Elanikkonna Elukondliku Teenindamise Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Gustav Tõnspoeg]]<br>[[Albert Essenson]]||1965–1971<br>1971–1984||(1929–2006)<br>(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Hendrik Allik]]||1961–1973||(1901–1989) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]]||[[Eesti NSV Avaliku korra kaitse minister]] <br> [[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]||1962–1979||(1914–1990) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Heino Rohtla]]||24.08.1970–11.05.1975||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]||1967–1979||(1928–2015) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Albert Laus]]<br> [[Juhan-Kaspar Jürna]]||19.04.1963–8.06.1973<br>23.11.1978–14.07.1988||(1918–1986)<br>(1931–1982) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Schmidt]]<br>[[Aare Purga]]||(1970–1972)<br>1972–1975||(1922–1972)<br>(1936–1993) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Bruno Saul]]||1969–1975||(1932–2022) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Endel Puusepp]]<br>[[Gustav Sarri]]||1964–1974<br>1974–1980||(1909–1996)<br>(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Meta Jagolenko]]<br>[[Valter Hallmägi]]||1969–1975<br>1975–1989||(1924–2002)<br>(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiuministeerium]]||[[August Goldberg]]||1952–1975||(1908–1994) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]||1965–1979||(1917–2004) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]||20.01.1970–24.08.1982||(1930–1992) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Endel-Johannes Jaanimägi]]||1957–1974|| (1919–1974) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/33 Mihhail Vassili p. Gorlatš], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31</ref>–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv [[Eesti Teadeteagentuur|Eesti Telegraafi Agentuur]] (1971–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20190929152607/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016444 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]], esimees (1961–1978) [[August Pork]]; *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest<ref>[https://web.archive.org/web/20190930185744/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RAst/type/ec/id/NAE110000019372 ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988)], The National Archives of Estonia</ref>, Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid [[asutus]]ed ja [[organisatsioon]]id: 1) Tootmiskoondis [[Eesti Trükitööstus]]; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus [[Eesti Raamat]]; 4) Kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]; 5) Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1975–1980=== [[Eesti NSV IX Ülemnõukogu]] poolt [[4. juuli]]l [[1975]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- |Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |[[Edgar Tõnurist]] |1961–1979 |(1920–1992) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||1975–1978||(1924–1989) |- | Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1975–1983||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu<br>[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||1973–1987||(1929–2006) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Richard Sibul]]<br>[[Garald Kruger]]||4.11.1958–1.10.1979<br>1.10.1979–23.06.1988||(1914–1995)<br>(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]] |[[Eesti NSV Ehitusministeerium]] |[[Uno Jürisоo]] | 1971– | |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister]] |[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]] |[[Lembit Vihvelin]] | | (1922–2001) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Ferdinand Eisen]]||18.04.1960–22.07.1980||(1914–2000) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Valter Raudsalu]]<br>[[Erki Silvet]]||(1970–1976)<br>(1976–1985)||(1915–2003)<br>(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Juri Vladõtšin]]<br>[[Jüri Kraft]]||1965–1977<br>1977–1988||(1917–1994)<br>(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Feliks Jürgens]]<br>[[Viljar Veskiväli]]||1975–1980<br>1980–1988||(1917–1999)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Arseni Вlum]]||1963–1979 ||(1915–2003) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Juhan-Kaspar Jürna]]<br>[[Johannes Lott]]||8.06.1973–23.11.1978<br>23.11.1978–14.07.1988||(1931–1982)<br>(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Aare Purga]]<br>[[Ilmar Nuut]]||1972–1975<br>1975–1987||(1936–1993)<br>(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]||1971–1984||(1922–1985) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]]||11.05.1975–23.01.1981||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Albert Norak]]<br>[[Endel Mändmaa]]||1967–1979<br>1979–1990||(1928–2015)<br>(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Valter Ani]]<br>[[Marko Tibar]]||1962–1979<br>1979–1990||(1914–1990)<br>(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1980||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||1975–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Jaan Tepandi]]<br>[[Ants Laos]]||1965–1979 <br>1979–1985||(1917–2004)<br>sündinud 1943 |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |Eesti NSV välisminister <br>kohakaasluse alusel Eesti NSV MN esimehe asetäitja||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1962–1984||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Endel Paalmann]]||||(1932–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Algirdas Rozmanas]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Feliks Liivik]]||1975–1982||(1921–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Aleksei Šiškin]]||1966–1983<ref name="1955-1983" />||(1922–1998) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]||[[Oskar Valing]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]]||[[Enn Lehepuu]]||1967–||(1917–1981) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[August Pork]]||1961–1978||(1917–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Georgi Kimask]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Pjotr Rahomägi]]<br>[[Mihhail Gorlatš]]||(–1974)<br>(1974<ref name="mihhail-va" />–)|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"||[[Aleksander Mette]]||1961–1979|| (1913–1983) |} ;[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 25.08.1978 [[seadlus]]ega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks. *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1980–1985=== [[Eesti NSV X Ülemnõukogu]] poolt [[1980]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Valter Klauson]]||1961–1984||(1914–1988) |- | [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]||1984–1988||(1932–2022) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Rüütel]]||1979–1983||(1928-2024) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja, Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees |Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti NSV Agrotööstuskomitee (1983-1985 Agrotööstuskoondis) |Heino Veldi |1983-1988 |sündinud 1936 |- | Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Vladimir Käo]]||8.04.1983–11.03.1985||(1924–1989) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||19.01.1988–28.12.1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja ja Eesti NSV välisminister||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja |Eesti NSV Ministrite Nõukogu |Heino Veldi |1981-1983 |sündinud 1936 |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2008) |- |[[Eesti NSV aiandusminister]]||[[Eesti NSV Aianduse Ministeerium]]||[[Harald Männik]]||1981–1985||(1926–2003) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Peeter Palu]]<br>[[Harri Lumi]]<br>[[Lauri Schmidt]]||26.05.1976–1983<br>1983–12.1984<br>19.12.1984–1987||(1942–2008)<br>(1933–2025)<br>(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalide minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Klauson]]<br>[[Leonid Ananitš]]||22.01.1980–10.10.1984<br>10.10.1984–1987||(1933–2021)<br>sündinud 1936 |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]||14.01.1976–15.11.1985||(1922–2006) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||26.12.1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||29.12.1977 – 1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–2024) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]||31.12.1975–1987||(1923–2013) |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]||[[Albert Essenson]]<br>[[Tiit Kõuhkna]]||17.12.1971–1984<br>1984–1985||(1922–1985)<br>sündinud 1942 |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||21.06.1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa- ja Puidutööstuse Ministeerium]]|| [[Vladimir Tšernõšev]]||1965–1985 ||(1921–1985) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||19.03.1973–1987||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Harald Männik]] <br>[[Vello Lind]]||11.05.1975–23.01.1981<br>23.01.1981–25.03.1983||(1926–2003)<br>(1936–2017) <br /> |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||13.07.1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||4.07.1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||27.03.1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]||16.06.1976–1988||(1928–2023) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]||[[Ants Laos]]||4.12.1979–1985||(1943–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[August Pedajas]]<br>[[Viktor Rajevski]]||20.01.1970–24.08.1982<br>24.08.1982–1985||(1930–1992)<br>(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||2.10.1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||19.02.1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]||12.11.1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalhooldusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||15.05.1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||29.03.1975–1989||(1930–1996) |} *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus]] (1981–1990), ülem [[Boris Varkki]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] ===1985–1988=== [[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]] poolt [[1985]]. aastal kinnitatud ENSV MN: {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Bruno Saul]]<br>[[Indrek Toome]]||1984–1988<br>1988–1990||(1932−2022)<br>(1943−2023)|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||1984−1988||(1943–2023) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1989||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]||1988–1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Arnold Green]]||1953–1958 ja 1960–1984||(1920–2011) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viktor Rajevski]]||1988−1989||(1936–2017) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Pjotr Melnik]] Marina Karli t. Anslan |1985–1987 alates 14.06.85 Tregubovi asemel |(1937–) (1939) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]||1978–14.06.1985||(1928–) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Heino Veldi]]||4.12.1985–8.09.1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV autotranspordiminister]]||[[Eesti NSV Autotranspordiministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1978–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]||19.12.1984–17.06.1987||(1946–2012) |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalitööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium]]||[[Leonid Ananitš]]||10.10.1984–17.06.1987||(1936–) |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Elsa Gretškina]]||22.07.1980–1.08.1988||(1932–2014) |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Erki Silvet]]<br>[[Advig Kiris]]||1976–1985<br>1985–1990||(1922–2006)<br>(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kergetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium]]||[[Jüri Kraft]]||1977–1988||(1935–2023) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Johannes Lott]]||23.11.1978–14.07.1988||(1930–1924) |- |[[Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister]]||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Ilmar Nuut]]<br>[[Väino Rajangu]]||1975–1986<br>1986–1988||(1923–2013)<br>(1945–) |- |[[Eesti NSV metsamajanduse ja looduskaitse minister]]||[[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]||[[Heino Teder]]||1966–1988||(1926–2007) |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Vladimir Tšernõšev]]<br>[[Sergei Sinani]]||27.081965–23.10.1985<br>23.10.1985–1988||(1921–1985)<br>(1938–2012) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]] <br> [[Valeri Paulman]]||1973–1987 <br>1987–1988||(1930–2006)<br> sündinud 1937 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979– 1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljasaaduste minister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]<br>[[Elmu Peek]]||1985–1988<br>1988–1989||(1936–2017)<br>(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Väino Rätsep]]<br>[[Laur Karu]]||1975–1988<br>1988–1990||(1928–2023)<br>(1942–1996) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]||[[Viktor Rajevski]]||1982–1985||(1936–2017) |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |- |[[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]]||[[Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium]]||[[Garald Kruger]]||1979–1988||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]||1980–1988||(1936–) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]|||[[Valter Eks]]||1979–1989||(1930–2011) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1980–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1989||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee]]||[[Otto Merimaa]]||1965–1987||(1920–2001) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee]]||[[Rein Kvell]]||1980–|| (1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Hindade Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Hindade Komitee]]||[[Juri Vladõtšin]]||1977–1989|| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kinematograafia Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kinematograafia Komitee]]||[[Raimond Penu]]||1975–1982|| (1930–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]||[[Mati Mark]]||1984–1996|| (1941–2008) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste-, Polügraafia- ja Raamatukaubanduse Komitee]]||[[Lembit Kaik]]||1963–1988||(1923–1988) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kutsehariduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kutsehariduse Komitee]]||[[Eduard Tšerevaško]]||1982–1988<ref> Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees</ref>||(1939–) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]]|||||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Raadio ja Televisiooni Komitee esimees]] ja [[Eesti Televisioon]]i direktor||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee]]||[[Allan Kullaste]]|||| (1936–2002) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Töökomitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]]||[[Vassili Konstantinov]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]||[[Karl Kortelainen]]||1982–1990||(1930–2020) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Statistika Keskvalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus]]||[[Aleksandr Zahmakin]]|||| |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsuse juhataja]]||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus]]||[[Erhard Toots]]||1978–1990|| (1927–2011) |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondise "Eesti Põllumajandustehnika" esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu koondis "[[Eesti Põllumajandustehnika]]"|||||| |} Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]], 1986–1989 [[Ülo Tambet]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] 1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees [[Väino Rajangu]]. ===1988–1990=== {{vaata|Indrek Toome valitsus}} {|class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad !!Eluaastad |- |[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees]]||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Indrek Toome]]||16.11.1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Heino Veldi]]||1988–1990|| |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Ain Soidla]]||1988–1990||(1940–2018) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Gustav Tõnspoeg]]|||−1990||(1930–2006) |- |Eesti NSV MN esimehe 1. asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Anatoli Tregubov]]|| || |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja <br> ja Plaanikomitee esimees||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Rein Otsason]]||1988–1989||(1931–2004) |- |Eesti NSV MN esimehe asetäitja||Eesti NSV Ministrite Nõukogu||[[Peeter Palu]]||1983–1990||(1942–2007) |- |[[Eesti NSV Agrotööstuskomitee esimees]], <br>ministri õigustes||[[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee]]||[[Gustav Tõnspoeg]]||8.09.1988–12.01.1990||(1930–2006) |- |[[Eesti NSV ehitusminister]]||[[Eesti NSV Ehitusministeerium]]||[[Lauri Schmidt]]<br>[[Gennadi Golubkov]]||<br>11.04.1990 - 30.01.1992||1946–2012<br> |- |[[Eesti NSV ehitusmaterjalidetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti haridusministrite loend|Eesti NSV haridusminister]]||[[Eesti NSV Haridusministeerium]]||[[Väino Rajangu]]|| || |- |[[Eesti NSV justiitsminister]]||[[Eesti NSV Justiitsministeerium]]||[[Advig Kiris]]||1985–1990||(1935–2024) |- |[[Eesti NSV kaubandusminister]]||[[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]||[[Kuno Todeson]]||1963–1989||(1924–2022) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse minister]]||[[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium]]||[[Viljar Veskiväli]]|| || |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse minister]]||[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium]]||[[Valter Eks]]|||1979–1989 || |- |[[Eesti NSV kultuuriminister]]||[[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]||[[Jaak Kaarma]]||1989–1990|| |- |Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse <br>minister||[[Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]||[[Eduard Tšerevaško]]|| || |- |[[Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister]]||[[Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV metsa-, tselluloosi-, paberi ja puidutööstuse minister]]||[[Eesti NSV Metsa-, Tselluloosi-, Paberi- ja Puidutööstuse Ministeerium]]||[[Tiit Nuudi]]|| || |- |Eesti NSV Ministrite Nõukogu Plaanikomitee esimees||[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee]]||[[Rein Otsason]]<br> [[Edgar Savisaar]]||1988–1989<br>1989–1990||(1931–2004)<br>(1950–2022) |- |[[Eesti NSV põllumajandusminister]]||[[Eesti NSV Põllumajandusministeerium]]||[[Arder Väli]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti põllumajandusjuhid-ministrid |url=http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2010-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101124183500/http://www.agri.ee/eesti-pollumajandusjuhid-ministrid |url-olek=ei tööta }}</ref>||12.01.1990–7.05.1990|| sündinud 1945 |- |[[Eesti NSV rahandusminister]]||[[Eesti NSV Rahandusministeerium]]||[[Endel Mändmaa]]||1979–1990||(1928−2006) |- |[[Eesti NSV sideminister]]||[[Eesti NSV Sideministeerium]]||[[Arvo Kaldma]]||1975–1989||(1934–1995) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseminister]]||[[Eesti NSV Siseministeerium]]||[[Marko Tibar]]||1979–1990||(1933–2014) |- |[[Eesti NSV sotsiaalkindlustusminister]]||[[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]]||[[Gustav Sarri]]||1974–1990||(1921–1997) |- |[[Eesti NSV teenindusminister]]||[[Eesti NSV Teenindusministeerium]]||[[Valter Hallmägi]]||1975–1988||(1930–1996) |- |[[Eesti NSV teraviljatootmisminister]]||[[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]||[[Elmu Peek]]||1988–1989||(1936–2021) |- |[[Eesti NSV tervishoiuminister]]||[[Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium]]||[[Laur Karu]]||1988–1990||(1942–1996) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse minister]]||[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Ministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV transpordiminister]]||[[Eesti NSV Transpordiministeerium]]||[[Harald Krüger]]||1963–1989||(1929–2015) |- |[[Eesti NSV tööstuse ja energeetikaminister]]||Eesti NSV Tööstuse ja Energeetikaministeerium||[[Roman Šeremeta]]|| ||(1936–) |- |[[Eesti NSV varumisminister]]||[[Eesti NSV Varumisministeerium]]|||| || |- |[[Eesti NSV välisminister]]||[[Eesti NSV Välisministeerium]]||[[Arnold Green]]||1984–1990||(1920–2011) |} *Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja [[Elmar Matt]] :Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka: *Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees [[Raimund Penu]] *Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees [[Rein Kvell]], Tallinnas [[Harju tänav]] 11 *Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees [[Juri Vladõtšin]] *Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee; *Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees [[Mati Mark]] *Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees [[Jüri Paalma]] *Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja [[Erhard Toots]] *Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja [[Ülo Tambet]] *Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja [[Aleksandr Zahmakin]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee]], esimees Vassili Konstantinov *[[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191002170219/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067117 ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised [[Eesti Kütus]], [[Eesti Gaas]] ja [[Eesti Kommunaalsoojusenergia]]. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised [[Eesti Energia]] ja [[Eesti Põlevkivi]], [[Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus]], [[Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas]], [[Tootmiskoondis Põlevkivikeemia]] ja [[Kiviõli Põlevkivikeemiatehas]] kütuse ja energiaressursside tootmise osas. *Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174126/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000019162 ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989)], The National Archives of Estonia</ref> *[[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee]] (1988–1990) <ref>[https://web.archive.org/web/20191002174129/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250067107 ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990)], The National Archives of Estonia</ref> 6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium [[seadlus]]ega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeerium]]i, [[Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeerium]]i ja [[Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee|Riikliku Agrotööstuskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee|Riikliku Ehituskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Riikliku Hariduskomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee|Riikliku Kultuurikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee|Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee|Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Riikliku Plaanikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee|Riikliku Statistikakomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee|Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee|Riikliku Transpordikomitee]]; [[Eesti NSV Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee|Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee]] ning [[Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee|Riikliku Tööstuskomitee]]. Sama seadusega moodustati: *[[Ehitusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil; *[[Haridusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil; *[[Keskkonnaministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil: *[[Kultuuriministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil; *[[Majandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil; *[[Materiaalsete Ressursside Ministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil; *[[Põllumajandusministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil; *[[Sotsiaalministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil; *[[Transpordiministeerium]] likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil; *[[Tööstus- ja Energeetikaministeerium]] likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil<ref>[http://www.estlex.ee/tasuta/index.php?id=8&aktid=1981&asutus=24&fd=1&grupp=4&leht=5&liik=2&toprint=1 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta"], Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989</ref>. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]|nimi=Eesti NSV Ministrite Nõukogu|aeg=[[1946]]–[[1990]]|järgnev=[[Edgar Savisaare valitsus]]}} {{lõpp}} ==Ajalugu== === ENSV Rahvakomissaride Nõukogu === {{Vaata|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu}} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]] alates [[25. august]]ist [[1940]], mil [[II Riigivolikogu]] võttis vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsioon]]i, kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades. ;Eesti Omavalitsus 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist [[Eesti Omavalitsus]]. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 [[Hjalmar Mäe]] ja see lõpetas tegevuse [[17. september|17. septembril]] [[1944]]. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar [[Karl Siegmund Litzmann|Karl-Siegmund Litzmanni]] alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust. ;Otto Tiefi valitsus Pärast Saksa vägede [[Tallinn]]ast taganemist nimetas [[18. september|18. septembril]] [[1944]] [[Jüri Uluots]] ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[22. september|22. septembril]] [[1944]] saabusid Tallinna [[Punaarmee]] väeüksused ja [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast. ;1944–1946 Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul [[Võru]]s ja seejärel [[Tallinn]]as. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati [[Arnold Veimer]]. [[25. märts]]il [[1946]] otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946]]. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks. Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. == Vaata ka == *[[Johannes Varese valitsus]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] *[[Eesti NSV ministeeriumide loend]] *[[Eesti NSV Valitsus]] *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas]] Sobinovski põik 5 *[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas]]: [[Elmar Matt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olev Liivik]]. [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/42995/liivik_olev.pdf?sequence=1 Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953], [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikool ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituut]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2014 *Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU == Välislingid == *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1940)]] *[[s:Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsioon (1978)]] [[Kategooria:Eesti NSV Ministrite Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika|Min]] 80l9xxqaeelbk1ummip6y66o1dzr0bq 0 62969 7175685 6364391 2026-06-18T22:55:01Z Kuriuss 38125 7175685 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Heldur Jaan Tõnisson''' ([[25. juuni]] [[1912]] [[Tartu]] – [[11. juuli]] [[2014]]) oli [[väliseestlased|väliseesti]] ärimees. Ta oli [[Jaan Tõnisson]]i ja Hildegard Lõhmuse poeg. Tõnisson oli rikkamaid eestlasi ning oli pikka aega üks [[AS Eesti Meedia|Eesti Meedia Grupi]] omanikke. Tema eluajal peeti teda ka vanimaks aktiivseks [[Ferrari]] kasutajaks. == Elulugu == Heldur Tõnisson õppis 1929–1930 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, 1930–1938 (lõpetas ''cum laude'', Laevahüpoteek<ref>http://www.ester.ee/record=b3652907*est</ref>) õigusteaduskonnas, 1931 Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas. [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. Alates 1938. aastast oli ta vandeadvokaat [[Arnold Õunapuu]] abi Tallinnas. Ta elas 1943. aastast [[Rootsi]]s, 1967. aastast [[Šveits]]is, viimastel aastatel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ning pärast 1943. aastat ta Eestis ei käinud. Heldur Tõnisson töötas enne sõda vandeadvokaadi abina Tallinnas. 26. märtsil 1943 põgenes Heldur Tõnisson Tallinnast Soome, Soome kaudu liikus edasi 7. aprillil Rootsi. Seejärel põgenesid üle lahe Tõnissoni omaksed, välja arvatud isa Jaan, kelle Nõukogude salapolitsei [[NKVD struktuur|NKVD]] oli vahistanud 12. detsembril 1940. USA rahvusarhiivi dokumentidest selgub, et Heldur Tõnisson astus 1943. aastal Rootsis Ameerika luureorganisatsiooni [[Office of Strategic Services]] ([[Luure Keskagentuur|CIA]] eelkäija) teenistusse. OSS-i kaasabil päästeti Eestist kuni 22. septembrini 1944 1200 inimest, kes toimetati Rootsi.{{lisa viide}} Tõnisson haldas nii päästmiseks vajalikke mootorpaate kui ka Stockholmi lähistel asuvat väikesaart. Heldur Tõnisson oli ametlikult kodakondsuseta isik, kuigi ta oli õiguslikult Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik. Ta ei võtnud kunagi välja Eesti Vabariigi isikut tõendavat dokumenti. Pärast II maailmasõda ei käinud Tõnisson kordagi Eestis. Suri Šveitsis 102-aastaselt. Tema tuhk puistati 3. oktoobril 2016 põhjarannikul [[Lohusalu laht]]e. ==Isiklikku== Tema esimene abikaasa oli Salomia (Sissi) Kirik Tõnisson (suri 1996), teine abikaasa on Ingrid, endine meditsiiniõde on hollandi ja portugali päritolu ameeriklanna. Poeg [[Ivar Jaan Tonisson]] (sündis 1940) oli [[Stanfordi ülikool]]i filoloogiaprofessor (kaitses seal 1976 doktoritöö "A formal semantics for adjectivals and adverbials"), Ivar Tonissoni lapsed on Alexander (Tonisson) ja Cecilia. Alexander Tonisson on ühiskondlik aktivist [[San Francisco]]s, tegutsedes ametiühingu Service Employees International Union poliitilise vanemorganiseerijana. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/C3858666DEDE5C5AC2256E670040AA9D "Mees, kes mängib märgitud kaartidega"], [[Mihkel Kärmas]]e artikkel [[Eesti Ekspress]]is *[http://www.postimees.ee/140907/esileht/majandus/282925.php Tõnisson lahkus Postimehe omanike seast] *[http://www.secinfo.com/dVut2.7R9n.htm#42m USA Väärtpaberikomisjoni ametlik informatsioon Heldur Tõnissonist] *[http://www.postimees.ee/886506/postimehe-endine-omanik-tahistab-tana-100-sunnipaeva Postimehe endine omanik tähistab täna 100. sünnipäeva] *[[Toomas Mattson]] [http://www.postimees.ee/892094/heldur-tonisson-olen-ikka-vaadanud-kus-on-rohi-rohelisem Heldur Tõnisson: olen ikka vaadanud, kus on rohi rohelisem] (intervjuu Stockholmis, 4. mail 1998) Postimees, Arter 30. juuni 2012 *[http://www.postimees.ee/892154/heldur-tonisson-pakkus-juubelipeol-murakasufleed/ Heldur Tõnisson pakkus juubelipeol murakasufleed] Postimees, Arter 30. juuni 2012 *[http://www.postimees.ee/2854437/suri-postimehe-endine-omanik-heldur-tonisson Suri Postimehe endine omanik Heldur Tõnisson] {{JÄRJESTA:Tõnisson, Heldur}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Šveitsis]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 2014]] bijnmgyvjyki4iqftbgjhbpyfkbqtfe 7175697 7175685 2026-06-18T23:16:44Z ~2026-33657-65 231127 nkvd ei nimetanud end ise politseiks, vaid rahvakomissariaadiks. 7175697 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Heldur Jaan Tõnisson''' ([[25. juuni]] [[1912]] [[Tartu]] – [[11. juuli]] [[2014]]) oli [[väliseestlased|väliseesti]] ärimees. Ta oli [[Jaan Tõnisson]]i ja Hildegard Lõhmuse poeg. Tõnisson oli rikkamaid eestlasi ning oli pikka aega üks [[AS Eesti Meedia|Eesti Meedia Grupi]] omanikke. Tema eluajal peeti teda ka vanimaks aktiivseks [[Ferrari]] kasutajaks. == Elulugu == Heldur Tõnisson õppis 1929–1930 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, 1930–1938 (lõpetas ''cum laude'', Laevahüpoteek<ref>http://www.ester.ee/record=b3652907*est</ref>) õigusteaduskonnas, 1931 Helsingi ülikooli õigusteaduskonnas. [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. Alates 1938. aastast oli ta vandeadvokaat [[Arnold Õunapuu]] abi Tallinnas. Ta elas 1943. aastast [[Rootsi]]s, 1967. aastast [[Šveits]]is, viimastel aastatel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ning pärast 1943. aastat ta Eestis ei käinud. 26. märtsil 1943 põgenes Heldur Tõnisson Tallinnast Soome, Soome kaudu liikus edasi 7. aprillil Rootsi. Seejärel põgenesid üle lahe Tõnissoni omaksed, välja arvatud isa Jaan, kelle [[NKVD struktuur|NKVD]] oli vahistanud 12. detsembril 1940. USA rahvusarhiivi dokumentidest selgub, et Heldur Tõnisson astus 1943. aastal Rootsis Ameerika luureorganisatsiooni [[Office of Strategic Services]] ([[Luure Keskagentuur|CIA]] eelkäija) teenistusse. OSS-i kaasabil päästeti Eestist kuni 22. septembrini 1944 1200 inimest, kes toimetati Rootsi.{{lisa viide}} Tõnisson haldas nii päästmiseks vajalikke mootorpaate kui ka Stockholmi lähistel asuvat väikesaart. Heldur Tõnisson oli ametlikult kodakondsuseta isik, kuigi ta oli õiguslikult Eesti Vabariigi õigusjärgne kodanik. Ta ei võtnud kunagi välja Eesti Vabariigi isikut tõendavat dokumenti. Pärast II maailmasõda ei käinud Tõnisson kordagi Eestis. Suri Šveitsis 102-aastaselt. Tema tuhk puistati 3. oktoobril 2016 põhjarannikul [[Lohusalu laht]]e. ==Isiklikku== Tema esimene abikaasa oli Salomia (Sissi) Kirik Tõnisson (suri 1996), teine abikaasa on Ingrid, endine meditsiiniõde on hollandi ja portugali päritolu ameeriklanna. Poeg [[Ivar Jaan Tonisson]] (sündis 1940) oli [[Stanfordi ülikool]]i filoloogiaprofessor (kaitses seal 1976 doktoritöö "A formal semantics for adjectivals and adverbials"), Ivar Tonissoni lapsed on Alexander (Tonisson) ja Cecilia. Alexander Tonisson on ühiskondlik aktivist [[San Francisco]]s, tegutsedes ametiühingu Service Employees International Union poliitilise vanemorganiseerijana. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/C3858666DEDE5C5AC2256E670040AA9D "Mees, kes mängib märgitud kaartidega"], [[Mihkel Kärmas]]e artikkel [[Eesti Ekspress]]is *[http://www.postimees.ee/140907/esileht/majandus/282925.php Tõnisson lahkus Postimehe omanike seast] *[http://www.secinfo.com/dVut2.7R9n.htm#42m USA Väärtpaberikomisjoni ametlik informatsioon Heldur Tõnissonist] *[http://www.postimees.ee/886506/postimehe-endine-omanik-tahistab-tana-100-sunnipaeva Postimehe endine omanik tähistab täna 100. sünnipäeva] *[[Toomas Mattson]] [http://www.postimees.ee/892094/heldur-tonisson-olen-ikka-vaadanud-kus-on-rohi-rohelisem Heldur Tõnisson: olen ikka vaadanud, kus on rohi rohelisem] (intervjuu Stockholmis, 4. mail 1998) Postimees, Arter 30. juuni 2012 *[http://www.postimees.ee/892154/heldur-tonisson-pakkus-juubelipeol-murakasufleed/ Heldur Tõnisson pakkus juubelipeol murakasufleed] Postimees, Arter 30. juuni 2012 *[http://www.postimees.ee/2854437/suri-postimehe-endine-omanik-heldur-tonisson Suri Postimehe endine omanik Heldur Tõnisson] {{JÄRJESTA:Tõnisson, Heldur}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Šveitsis]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 2014]] oj0mjudhqzdpvttb3wlv3ouno0oc4k4 0 65721 7175556 6946038 2026-06-18T17:31:24Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7175556 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast muusik | nimi = Annely Peebo | pilt = | pildiallkiri = | pildisuurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Annely Sarv | sünniaeg = | sünnikoht = [[Võhma]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | hääleliik = [[metsosopran]] | amet = ooperilaulja | tegev = 1991– | seotud_esitajad = | autogramm = }} '''Annely Peebo''' (neiuna '''Annely Sarv'''; sündinud [[16. november|16. novembril]] [[1971]] [[Võhma]]s) on [[eesti]] ooperilaulja ([[metsosopran]]). == Haridustee == Ta on lõpetanud [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu. Seejärel õppis ta [[Viini Muusika ja Lavakunsti Ülikool]]is (''Universität für Musik und darstellende Kunst Wien'') kammerlaulu [[Gerhard Kahry]] ja ooperilaulu [[Curt Malm]]i juhendamisel.<ref name="HVcOL" /> == Karjäär == Aastatel [[1990]]–[[1994]] laulis ta [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]]is. Aastal [[1997]] debüteeris Peebo "[[Rigoletto]]s" [[Viini Riigiooper]]is (''Wiener Staatsoper'') ja kuulus samast aastast [[Viini Rahvaooper]]i (''Volksoper Wien'') püsikoosseisu. Alates [[2005]]. aastast töötab ta vabakutselise lauljana. Peebo on laulnud ooperirolle koos [[Plácido Domingo]], [[José Carreras]]e, [[Andrea Bocelli]], [[Stefania Bonfadelli]], [[Renato Bruson]]i ja paljude teistega. Samuti on ta teinud koostööd maailmakuulsate dirigentidega nagu [[Claudio Abbado]], [[Eri Klas]], [[Tõnu Kaljuste]], [[Neeme Järvi]], [[Kristjan Järvi]] ja [[Paavo Järvi]]. Sügisel 2003 laulis Annely Peebo paavst [[Johannes Paulus II]] ametijuubeli – 25. aastapäeva puhul [[Vatikan]]is [[Beethoveni 9. sümfoonia]]t. Teised tähtsündmused olid tema esinemine [[2006]]. aasta jõulude ajal Viinis koos [[Juan Diego Flórez]]i ja [[Grace Bumbry]]ga ning vabaõhu galakontserdid koos Andrea Bocelli (2003) ja José Carrerasega (2013) Tallinnas. ==Isiklikku== Annely Peebo räägib viit keelt – eesti, inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt. Annely on abielus austerlasest kinnisvaraärimehe Sascha Günthneriga ja neil on kaks poega – Leon Tristan ja Lauri Lennox. ==Tunnustus== * 2022. aasta kevadel määras [[Austria president]] Annely Peebole ''[[Kammersänger]]''i ([[kammerlaulja]]) tiitli (esimene eestlasest naislaulja) == Televisioon == Ta on mänginud auhinnatud Prantsusmaa muusikafilmis "Les leçons de ténèbres" ning koos [[Marko Matvere]]ga juhtinud [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]t [[Tallinn]]as [[Saku Suurhall]]is. ==Ooperirolle== *[[Benjamin Britten]] "[[Kruvipööre]]" *[[Giuseppe Verdi]] "[[Rigoletto]]" *Britten "[[Suveöö unenägu]]" (Hermia) *[[Wolfgang Amadeus Mozart]] "[[Cosi fan tutte]]" (Dorabella) *Mozart "[[Figaro pulm]]" (Cherubino ) *Mozart "[[Don Giovanni]]" (Donna Elvira) *[[Georges Bizet]] "[[Carmen (ooper)|Carmen]]" (Mercedes) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="HVcOL">{{Netiviide |url=http://www.volksoper.at/Content.Node2/home/ensemble/171891.php |pealkiri=Volksoper Wien: Annely Peebo |vaadatud=2014-07-26 |arhiivimisaeg=2008-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080924091242/http://www.volksoper.at/Content.Node2/home/ensemble/171891.php |url-olek=ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=5453 Annely Peebo: professionaalid ei nuta] Naised, 25. jaanuar 2008. *[[Maris Meiessaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/452146 Annely Peebo: õnn on meis alati olemas], EPL, 13. detsember 2008. *[https://www.ohtuleht.ee/315098 Annely Peebo sai teise lapse!], Õhtuleht, 6. veebruar 2009. *[[Riina Luik]]. [http://www.postimees.ee/?id=188408 Annely Peebo kuldne kesktee], Postimees, 16. november 2009. {{JÄRJESTA:Peebo, Annely}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Austria ooperilauljad]] ‎[[Kategooria:Eestlased Austrias]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 5wyzgl0333vfpzezg6qqanyyxr7tden 0 67318 7175780 7094992 2026-06-19T07:12:41Z Kuriuss 38125 7175780 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Fail:Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Rain Kooli, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Rain Kooli.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta Arvamusfestivalil]] '''Rain Kooli''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1971]] [[Harku]]s) on eesti ajakirjanik. Ta on töötanud nii Eesti kui ka Soome meediakanalites ja -väljaannetes, tema töökeeled on eesti ja soome. Alates 2021. aastast on ta Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis. == Töö ja looming == === Töö kirjutava ajakirjanikuna === * 1990–1991 maakonnalehe [[Harju Elu]] ajakirjanik * 1991–1996 vabakutseline ajakirjanik Soomes * 1996–2007 [[Kouvola]]s ilmuva päevalehe [[Kouvolan Sanomat]] ja [[Kotka]]s ilmuva päevalehe [[Kymen Sanomat]] ajakirjanik * 2006–2007 Kagu-Soome päevalehtede ühise teematoimetuse juhataja{{lisa viide}} * 2007–2018 ajalehe Kymen Sanomat kolumnist * 2007–2008 ajalehe [[Eesti Päevaleht]] peatoimetaja asetäitja * 2008 ajakirja [[Ärielu]] toimetaja * 2008–2009 [[Kalev Meedia]] uudistetoimetuse juhataja * 2009–2011 [[Delfi (portaal)|Delfi portaali]] arvamustoimetaja * 2012–2014 [[Eesti Rahvusringhääling]]u arvamustoimetaja * 2013– ... [[Turu]]s ilmuva päevalehe [[Turun Sanomat]] kolumnist * 2015–2016 Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaalide [[peatoimetaja]]{{lisa viide}} * 2016–2019 Eesti Rahvusringhäälingu arvamustoimetaja * 2019 – jaanuar 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja * 2021–... Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö raadios === * 1992–1998 [[Kuku Raadio]] saatejuht ja Soome korrespondent * 1998–1998 raadioreporter Soome YLE maakonnatoimetuses [[Porvoo]]s * 2006. aastal tegi Soome uudistest ülevaateid [[Eesti Raadio]]le * 2008–... esineja [[Vikerraadio]]s (kommentaarid ja [[Soome meedia]] ülevaated)<ref>{{Netiviide|url=https://vikerraadio.err.ee/1608338984/maailm-tana-rain-kooli|pealkiri=Maailma täna|väljaanne=Vikerraadio}}</ref> * 2012–2021 üks Vikerraadio hommikuprogrammi "[[Vikerhommik]]" saatejuhte * 2015–2019 üks Vikerraadio saadete "[[Uudis+]]" ja "[[Reporteritund]]" saatejuhte * 2021–... [[Soome]] avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö televisioonis === * 2012–2016 [[Eesti Televisioon]]i vestlussaate "[[Kahekõne (telesaade)|Kahekõne]]" toimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERR videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * 2013–2014 ETV kultuurisaate "[[Jüri Üdi klubi]]" saatejuht koos [[Mihkel Kunnus]]e ja [[Birk Rohelend]]iga<ref name="erri-video">{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERRi videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * Juhtinud ühe saatejuhina ETV saateid "[[Vabariigi kodanikud]]", "Valimiste õhtu" ja muid poliitikasaateid.<ref name="erri-video" /> * 2018–2021 Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik<ref>{{Netiviide|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> * [[Aprill]] 2019 – [[jaanuar]] 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://etv.err.ee/946136/rain-kooli-annab-ulevaate-valimistulemustest-soomes|pealkiri=Eesti Televisioon}}</ref> * 2021–... Soome YLE korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Etenduskunstid ja sõnavõistlused === Kooli näitles alates 1990. aastatest Soomes üle kümne aasta harrastusteatris,<ref>[https://www.err.ee/338265/rain-kooli-oma-laste-hallid-harrad Rain Kooli: oma laste hallid härrad] ERR Uudised, 19.12.2012.</ref> kus tema paljude osatäitmiste seas oli ka Jussi roll [[A. H. Tammsaare]] romaanil "[[Tõde ja õigus]]" põhinevas lavatükis.{{lisa viide}} Soome harrastusteatris tegi ta koostööd lavastaja [[Peeter Tammearu]]ga. Ta on mänginud episoodilist rolli [[Åke Lindman]]i lavastatud Soome sõjafilmis "Etulinjan edessä" (2004).<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69056655/8-aprilli-tegijad 8. aprilli tegijad] Eesti Ekspress, 08.04.2004.</ref> 2010. aastal võitis ta [[presidendi sõnavõistlus]]el ehk sõnausel auhinna uudissõna "tundetaip" väljapakkumise eest ("emotsionaalse intelligentsuse" tähenduses).<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/35861943 |pealkiri=Delfi ajakirjanik Rain Kooli jõudis presidendi sõnavõistluse võitjate sekka |väljaanne=Delfi.ee |aeg=2. detsember 2010}}</ref> Ta on oma kirjutistes ja saadetes propageerinud ka uudissõnu "idarahaskandaal", "uduketrajad" ja "veendumusmeedia".<ref>[https://eeter.err.ee/864606/galerii-err-i-ajakirjanik-rain-koolile-anti-ule-hea-sona-auhind Galerii: ERR-i ajakirjanik Rain Koolile anti üle Hea Sõna auhind] ERR Eeter, 27.09.2018.</ref> 2010. aastatel korraldas ta ERR-i uudisteportaalis [[Kolesõna]] võistlust, kuhu said häirivate uudissõnade kohta kolesõna-ettepanekuid esitada kõik soovijad ja mille lõplik valik põhines rahvahääletusel.<ref>[https://www.err.ee/584034/kolesona-2016-konkurss-aita-valida-mullune-ebardsona-ning-paku-sellele-alternatiiv Kolesõna 2016 konkurss: aita valida mullune ebardsõna ning paku sellele alternatiiv] ERR Uudised, 14.03.2017.</ref><ref>[https://uueduudised.ee/kolesona-2018-voitja-tolerast-uhiskondlikest-protsessidest-tekkinud-valjend/ Kolesõna 2018 võitja “tolerast” — ühiskondlikest protsessidest tekkinud väljend] Uued Uudised, 01.06.2018.</ref> ===Teosed=== ==== Raamatud ==== * Rain Kooli. "Kange ja karge Soome". Ajakirjade Kirjastus, 2012 (167 lk) * Rain Kooli. "Laevakaitsja päevikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu". [[Post Factum]], 2018 (271 lk). ISBN 9789949603824 ==== Tõlked ==== * Bjørn Sortland, Timo Parvela. "Kepler 62" I-IV osa. Ajakirjade Kirjastus, 2016-2017 * Kari Hotakainen. "Tundmatu [[Kimi Räikkönen]]". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2018. ISBN 9789985041536 * Timo Honkela. "Rahumasin. Tehisintellekti uurija testament". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2019. ISBN 9789985042588 * Marko Lempinen, Jussi Niemi. "Elu oli laif. [[Matti Nykänen]]". Tõlkinud [[Piret Kooli]] ja Rain Kooli. [[Tänapäev]], 2020. ISBN 9789949859405 ==== Artikleid ==== * [https://arvamus.postimees.ee/823846/rain-kooli-ajakirjanduseetikast-ja-meedia-moraalist Rain Kooli: ajakirjanduseetikast ja meedia moraalist] Postimees.ee, 29. aprill 2012 * [https://www.ts.fi/puheenvuorot/3487015 Rain Kooli: Hei yksinhuoltaja, et ole oikea äiti] Turun Sanomat. 26. aprill 2017 * Rain Kooli. [https://www.err.ee/835098/rain-kooli-mida-meie-koolid-meie-lastele-ei-opeta-kuigi-peaks Rain Kooli: mida meie koolid meie lastele ei õpeta, kuigi peaks] ERR, 28. mai 2018 * [https://www.err.ee/965762/rain-kooli-igauks-on-ohver-aga-mina-olen-eriti Rain Kooli: igaüks on ohver, aga mina olen eriti] ERR, 29. juuli 2019 * [https://edasi.org/52814/rain-kooli-veel-hullem-punase-joone-asemel-punane-kumm/ Rain Kooli: eesti poliitika seis – punase joone asemel punane kumm] Edasi.org, 24. jaanuar 2020 * Rain Kooli. [https://www.temuki.ee/archives/4399 Lõputu teekond õnneni] (filmiarvustus). Teater. Muusika. Kino, märts 2022 * [https://www.err.ee/1609405657/rain-kooli-lapsetoetus-vajaduspohiseks Rain Kooli: lapsetoetus vajaduspõhiseks] ERR, 24. juuli 2024 == Tunnustus == * 2013 – [[Aino Kallas]]e preemia (märkimisväärsete teenete eest Eesti-Soome kultuurisuhete arendamisel)<ref>[https://www.err.ee/320830/rain-kooli-palvis-aino-kallase-preemia Rain Kooli pälvis Aino Kallase preemia] ERR Uudised, 29.11.2013.</ref> * 2018 – [[Hea Sõna auhind]]<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/864005/hea-sona-tanavuse-auhinna-saab-erri-ajakirjanik-rain-kooli|pealkiri=Hea Sõna tänavuse auhinna saab ERRi ajakirjanik Rain Kooli|väljaanne=ERR|aeg=25.09.2018|vaadatud=}}</ref> * 2024 – [[Soome Lõvi orden]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1114950/ajakirjanik-rain-koolile-annetati-soome-korge-aumark Ajakirjanik Rain Koolile annetati Soome kõrge aumärk] ohtuleht.ee, 20.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Ta oli 27 aastat abielus ajakirjanik [[Piret Kooli]]ga, abielu lahutati veebruaris 2025. Neil on kolm täiskasvanud last.<ref>[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120384799/kuula-piret-kooli-oma-hiljutisest-lahutusest-sa-oled-nagu-vabalangemises-ja-ei-tea-kui-kaugel-on-pohi Kuula | Piret Kooli oma hiljutisest lahutusest: sa oled nagu vabalangemises ja ei tea, kui kaugel on põhi] Tervispluss.ee, 16.06.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Rain Kooli}} * [https://eeter.err.ee/1608639613/rain-kooli-soome-jaanipaeva-kommetes-on-olnud-alati-olulisel-kohal-alkohol Rain Kooli: Soome jaanipäeva kommetes on olnud alati olulisel kohal alkohol] ERR Eeter, 25. juuni 2022 * Susanna Poikela. [https://balticguide.ee/rain-kooli-en-koe-itseani-suomessa-ulkomaalaiseksi/ Rain Kooli: ”En koe itseäni Suomessa ulkomaalaiseksi”] The Baltic Guide, 10. november 2024 {{JÄRJESTA:Kooli, Rain}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Soome ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 3sq30xaff578qza13y8my1qj5rxdhf7 7175805 7175780 2026-06-19T08:15:58Z Kuriuss 38125 7175805 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Fail:Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Rain Kooli, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Rain Kooli.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta Arvamusfestivalil]] '''Rain Kooli''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1971]] [[Harku]]s) on eesti ajakirjanik. Ta on töötanud nii Eesti kui ka Soome meediakanalites ja -väljaannetes, tema töökeeled on eesti ja soome. Alates 2021. aastast on ta Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis. == Töö ja looming == === Töö kirjutava ajakirjanikuna === * 1990–1991 maakonnalehe [[Harju Elu]] ajakirjanik * 1991–1996 vabakutseline ajakirjanik Soomes * 1996–2007 [[Kouvola]]s ilmuva päevalehe [[Kouvolan Sanomat]] ja [[Kotka]]s ilmuva päevalehe [[Kymen Sanomat]] ajakirjanik * 2006–2007 Kagu-Soome päevalehtede ühise teematoimetuse juhataja{{lisa viide}} * 2007–2018 ajalehe Kymen Sanomat kolumnist * 2007–2008 ajalehe [[Eesti Päevaleht]] peatoimetaja asetäitja * 2008 ajakirja [[Ärielu]] toimetaja * 2008–2009 [[Kalev Meedia]] uudistetoimetuse juhataja * 2009–2011 [[Delfi (portaal)|Delfi portaali]] arvamustoimetaja * 2012–2014 [[Eesti Rahvusringhääling]]u arvamustoimetaja * 2013– ... [[Turu]]s ilmuva päevalehe [[Turun Sanomat]] kolumnist * 2015–2016 Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaalide [[peatoimetaja]]{{lisa viide}} * 2016–2019 Eesti Rahvusringhäälingu arvamustoimetaja * 2019 – jaanuar 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja * 2021–... Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö raadios === * 1992–1998 [[Kuku Raadio]] saatejuht ja Soome korrespondent * 1998–1998 raadioreporter Soome YLE maakonnatoimetuses [[Porvoo]]s * 2006. aastal tegi Soome uudistest ülevaateid [[Eesti Raadio]]le * 2008–... esineja [[Vikerraadio]]s (kommentaarid ja [[Soome meedia]] ülevaated)<ref>{{Netiviide|url=https://vikerraadio.err.ee/1608338984/maailm-tana-rain-kooli|pealkiri=Maailma täna|väljaanne=Vikerraadio}}</ref> * 2012–2021 üks Vikerraadio hommikuprogrammi "[[Vikerhommik]]" saatejuhte * 2015–2019 üks Vikerraadio saadete "[[Uudis+]]" ja "[[Reporteritund]]" saatejuhte * 2021–... [[Soome]] avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö televisioonis === * 2012–2016 [[Eesti Televisioon]]i vestlussaate "[[Kahekõne (telesaade)|Kahekõne]]" toimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERR videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * 2013–2014 ETV kultuurisaate "[[Jüri Üdi klubi]]" saatejuht koos [[Mihkel Kunnus]]e ja [[Birk Rohelend]]iga<ref name="erri-video">{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERRi videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * Juhtinud ühe saatejuhina ETV saateid "[[Vabariigi kodanikud]]", "Valimiste õhtu" ja muid poliitikasaateid.<ref name="erri-video" /> * 2018–2021 Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik<ref>{{Netiviide|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> * [[Aprill]] 2019 – [[jaanuar]] 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://etv.err.ee/946136/rain-kooli-annab-ulevaate-valimistulemustest-soomes|pealkiri=Eesti Televisioon}}</ref> * 2021–... Soome YLE korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Etenduskunstid, sõnavõistlused ja propagandakriitika === Kooli näitles alates 1990. aastatest Soomes üle kümne aasta harrastusteatris,<ref>[https://www.err.ee/338265/rain-kooli-oma-laste-hallid-harrad Rain Kooli: oma laste hallid härrad] ERR Uudised, 19.12.2012.</ref> kus tema paljude osatäitmiste seas oli ka Jussi roll [[A. H. Tammsaare]] romaanil "[[Tõde ja õigus]]" põhinevas lavatükis.{{lisa viide}} Soome harrastusteatris tegi ta koostööd lavastaja [[Peeter Tammearu]]ga. Ta on mänginud episoodilist rolli [[Åke Lindman]]i lavastatud Soome sõjafilmis "Etulinjan edessä" (2004).<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69056655/8-aprilli-tegijad 8. aprilli tegijad] Eesti Ekspress, 08.04.2004.</ref> 2010. aastal võitis ta [[presidendi sõnavõistlus]]el ehk sõnausel auhinna uudissõna "tundetaip" (emotsionaalse intelligentsuse tähenduses) väljapakkumise eest.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/35861943 |pealkiri=Delfi ajakirjanik Rain Kooli jõudis presidendi sõnavõistluse võitjate sekka |väljaanne=Delfi.ee |aeg=2. detsember 2010}}</ref> Ta on oma kirjutistes ja saadetes propageerinud ka uudissõnu "idarahaskandaal", "uduketrajad" ja "veendumusmeedia"<ref>[https://eeter.err.ee/864606/galerii-err-i-ajakirjanik-rain-koolile-anti-ule-hea-sona-auhind Galerii: ERR-i ajakirjanik Rain Koolile anti üle Hea Sõna auhind] ERR Eeter, 27.09.2018.</ref> ning selgitanud sügavuti paljude uuema aja mõistete, eriti [[Uus meedia|uue meediaga]] seotud mõistete ja sõnade (nt "sotsiaalmeediamull", "kõlakoda" jms) tähendust või tähendusvälja muutusi.<ref>Rain Kooli. [https://www.err.ee/1009926/rain-kooli-piiratud-motlemise-peamine-pohjus-peitub-inimeses-endas Rain Kooli: piiratud mõtlemise peamine põhjus peitub inimeses endas] ERR Uudised, 03.12.2019.</ref> 2010. aastatel korraldas ta ERR-i uudisteportaalis [[Kolesõna]] võistlust, kuhu said häirivate uudissõnade kohta kolesõna-ettepanekuid esitada kõik soovijad ja mille lõplik valik põhines rahvahääletusel.<ref>[https://www.err.ee/584034/kolesona-2016-konkurss-aita-valida-mullune-ebardsona-ning-paku-sellele-alternatiiv Kolesõna 2016 konkurss: aita valida mullune ebardsõna ning paku sellele alternatiiv] ERR Uudised, 14.03.2017.</ref><ref>[https://uueduudised.ee/kolesona-2018-voitja-tolerast-uhiskondlikest-protsessidest-tekkinud-valjend/ Kolesõna 2018 võitja “tolerast” — ühiskondlikest protsessidest tekkinud väljend] Uued Uudised, 01.06.2018.</ref> Ta on käsitlenud ka sõnadega manipuleerimise kui [[Infosõda|infosõja]] vägeva relva teemasid.<ref>Rain Kooli. [https://www.propastop.org/2026/05/02/kuidas-presidendi-selgitused-propagandaveskis-vabanduseks-jahvatati/ Kuidas presidendi selgitused propagandaveskis „vabanduseks“ jahvatati"] Propastop.org, 02.05.2026.</ref> Tema muidki inforuumi analüüse ning propagandakriitilisi artikleid ja seisukohti on peale ERR-i kanalite ilmunud näiteks ka blogis Propastop.<ref>[https://www.propastop.org/?s=Rain+Kooli Rain Kooli artikleid ja seisukohti] Ptopastop.ee. Vaadatud 19.06.2026.</ref> ===Teosed=== ==== Raamatud ==== * Rain Kooli. "Kange ja karge Soome". Ajakirjade Kirjastus, 2012 (167 lk) * Rain Kooli. "Laevakaitsja päevikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu". [[Post Factum]], 2018 (271 lk). ISBN 9789949603824 ==== Tõlked ==== * Bjørn Sortland, Timo Parvela. "Kepler 62" I-IV osa. Ajakirjade Kirjastus, 2016-2017 * Kari Hotakainen. "Tundmatu [[Kimi Räikkönen]]". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2018. ISBN 9789985041536 * Timo Honkela. "Rahumasin. Tehisintellekti uurija testament". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2019. ISBN 9789985042588 * Marko Lempinen, Jussi Niemi. "Elu oli laif. [[Matti Nykänen]]". Tõlkinud [[Piret Kooli]] ja Rain Kooli. [[Tänapäev]], 2020. ISBN 9789949859405 ==== Artikleid ==== * [https://arvamus.postimees.ee/823846/rain-kooli-ajakirjanduseetikast-ja-meedia-moraalist Rain Kooli: ajakirjanduseetikast ja meedia moraalist] Postimees.ee, 29. aprill 2012 * [https://www.ts.fi/puheenvuorot/3487015 Rain Kooli: Hei yksinhuoltaja, et ole oikea äiti] Turun Sanomat. 26. aprill 2017 * Rain Kooli. [https://www.err.ee/835098/rain-kooli-mida-meie-koolid-meie-lastele-ei-opeta-kuigi-peaks Rain Kooli: mida meie koolid meie lastele ei õpeta, kuigi peaks] ERR, 28. mai 2018 * [https://www.err.ee/965762/rain-kooli-igauks-on-ohver-aga-mina-olen-eriti Rain Kooli: igaüks on ohver, aga mina olen eriti] ERR, 29. juuli 2019 * [https://edasi.org/52814/rain-kooli-veel-hullem-punase-joone-asemel-punane-kumm/ Rain Kooli: eesti poliitika seis – punase joone asemel punane kumm] Edasi.org, 24. jaanuar 2020 * Rain Kooli. [https://www.temuki.ee/archives/4399 Lõputu teekond õnneni] (filmiarvustus). Teater. Muusika. Kino, märts 2022 * [https://www.err.ee/1609405657/rain-kooli-lapsetoetus-vajaduspohiseks Rain Kooli: lapsetoetus vajaduspõhiseks] ERR, 24. juuli 2024 == Tunnustus == * 2013 – [[Aino Kallas]]e preemia (märkimisväärsete teenete eest Eesti-Soome kultuurisuhete arendamisel)<ref>[https://www.err.ee/320830/rain-kooli-palvis-aino-kallase-preemia Rain Kooli pälvis Aino Kallase preemia] ERR Uudised, 29.11.2013.</ref> * 2018 – [[Hea Sõna auhind]]<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/864005/hea-sona-tanavuse-auhinna-saab-erri-ajakirjanik-rain-kooli|pealkiri=Hea Sõna tänavuse auhinna saab ERRi ajakirjanik Rain Kooli|väljaanne=ERR|aeg=25.09.2018|vaadatud=}}</ref> * 2024 – [[Soome Lõvi orden]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1114950/ajakirjanik-rain-koolile-annetati-soome-korge-aumark Ajakirjanik Rain Koolile annetati Soome kõrge aumärk] ohtuleht.ee, 20.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Ta oli 27 aastat abielus ajakirjanik [[Piret Kooli]]ga, abielu lahutati veebruaris 2025. Neil on kolm täiskasvanud last.<ref>[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120384799/kuula-piret-kooli-oma-hiljutisest-lahutusest-sa-oled-nagu-vabalangemises-ja-ei-tea-kui-kaugel-on-pohi Kuula | Piret Kooli oma hiljutisest lahutusest: sa oled nagu vabalangemises ja ei tea, kui kaugel on põhi] Tervispluss.ee, 16.06.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Rain Kooli}} * [https://eeter.err.ee/1608639613/rain-kooli-soome-jaanipaeva-kommetes-on-olnud-alati-olulisel-kohal-alkohol Rain Kooli: Soome jaanipäeva kommetes on olnud alati olulisel kohal alkohol] ERR Eeter, 25. juuni 2022 * Susanna Poikela. [https://balticguide.ee/rain-kooli-en-koe-itseani-suomessa-ulkomaalaiseksi/ Rain Kooli: ”En koe itseäni Suomessa ulkomaalaiseksi”] The Baltic Guide, 10. november 2024 * Indrek Lepik. [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/rain-kooli-miks-on-soomlased-onnelikumad-kui-eestlased Rain Kooli: miks on soomlased õnnelikumad kui eestlased]. Sisaldab Rain Kooli järelkuulatavat intervjuud saatest "Äripäeva arvamusliider". Äripäev.ee, 23. märts 25 {{JÄRJESTA:Kooli, Rain}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Soome ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 825utpypzg379vs8pfh528qsnxqwgiy 7175816 7175805 2026-06-19T08:29:12Z Kuriuss 38125 7175816 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Fail:Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Rain Kooli, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Rain Kooli.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta Arvamusfestivalil]] '''Rain Kooli''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1971]] [[Harku]]s) on eesti ajakirjanik. Ta on töötanud nii Eesti kui ka Soome meediakanalites ja -väljaannetes, tema töökeeled on eesti ja soome. Alates 2021. aastast on ta Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis. == Töö ja looming == === Töö kirjutava ajakirjanikuna === * 1990–1991 maakonnalehe [[Harju Elu]] ajakirjanik * 1991–1996 vabakutseline ajakirjanik Soomes * 1996–2007 [[Kouvola]]s ilmuva päevalehe [[Kouvolan Sanomat]] ja [[Kotka]]s ilmuva päevalehe [[Kymen Sanomat]] ajakirjanik * 2006–2007 Kagu-Soome päevalehtede ühise teematoimetuse juhataja{{lisa viide}} * 2007–2018 ajalehe Kymen Sanomat kolumnist * 2007–2008 ajalehe [[Eesti Päevaleht]] peatoimetaja asetäitja * 2008 ajakirja [[Ärielu]] toimetaja * 2008–2009 [[Kalev Meedia]] uudistetoimetuse juhataja * 2009–2011 [[Delfi (portaal)|Delfi portaali]] arvamustoimetaja * 2012–2014 [[Eesti Rahvusringhääling]]u arvamustoimetaja * 2013– ... [[Turu]]s ilmuva päevalehe [[Turun Sanomat]] kolumnist * 2015–2016 Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaalide [[peatoimetaja]]{{lisa viide}} * 2016–2019 Eesti Rahvusringhäälingu arvamustoimetaja * 2019 – jaanuar 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja * 2021–... Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö raadios === * 1992–1998 [[Kuku Raadio]] saatejuht ja Soome korrespondent * 1998–1998 raadioreporter Soome YLE maakonnatoimetuses [[Porvoo]]s * 2006. aastal tegi Soome uudistest ülevaateid [[Eesti Raadio]]le * 2008–... esineja [[Vikerraadio]]s (kommentaarid ja [[Soome meedia]] ülevaated)<ref>{{Netiviide|url=https://vikerraadio.err.ee/1608338984/maailm-tana-rain-kooli|pealkiri=Maailma täna|väljaanne=Vikerraadio}}</ref> * 2012–2021 üks Vikerraadio hommikuprogrammi "[[Vikerhommik]]" saatejuhte * 2015–2019 üks Vikerraadio saadete "[[Uudis+]]" ja "[[Reporteritund]]" saatejuhte * 2021–... [[Soome]] avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö televisioonis === * 2012–2016 [[Eesti Televisioon]]i vestlussaate "[[Kahekõne (telesaade)|Kahekõne]]" toimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERR videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * 2013–2014 ETV kultuurisaate "[[Jüri Üdi klubi]]" saatejuht koos [[Mihkel Kunnus]]e ja [[Birk Rohelend]]iga<ref name="erri-video">{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERRi videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * Juhtinud ühe saatejuhina ETV saateid "[[Vabariigi kodanikud]]", "Valimiste õhtu" ja muid poliitikasaateid.<ref name="erri-video" /> * 2018–2021 Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik<ref>{{Netiviide|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> * [[Aprill]] 2019 – [[jaanuar]] 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://etv.err.ee/946136/rain-kooli-annab-ulevaate-valimistulemustest-soomes|pealkiri=Eesti Televisioon}}</ref> * 2021–... Soome YLE korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Etenduskunstid, sõnavõistlused ja propagandakriitika === Kooli näitles alates 1990. aastatest Soomes üle kümne aasta harrastusteatris,<ref>[https://www.err.ee/338265/rain-kooli-oma-laste-hallid-harrad Rain Kooli: oma laste hallid härrad] ERR Uudised, 19.12.2012.</ref> kus tema paljude osatäitmiste seas oli ka Jussi roll [[A. H. Tammsaare]] romaanil "[[Tõde ja õigus]]" põhinevas lavatükis.{{lisa viide}} Soome harrastusteatris tegi ta koostööd lavastaja [[Peeter Tammearu]]ga. Ta on mänginud episoodilist rolli [[Åke Lindman]]i lavastatud Soome sõjafilmis "Etulinjan edessä" (2004).<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69056655/8-aprilli-tegijad 8. aprilli tegijad] Eesti Ekspress, 08.04.2004.</ref> 2010. aastal võitis ta [[presidendi sõnavõistlus]]el ehk sõnausel auhinna uudissõna "tundetaip" (emotsionaalse intelligentsuse tähenduses) väljapakkumise eest.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/35861943 |pealkiri=Delfi ajakirjanik Rain Kooli jõudis presidendi sõnavõistluse võitjate sekka |väljaanne=Delfi.ee |aeg=2. detsember 2010}}</ref> Ta on oma kirjutistes ja saadetes propageerinud ka uudissõnu "idarahaskandaal", "uduketrajad" ja "veendumusmeedia"<ref>[https://eeter.err.ee/864606/galerii-err-i-ajakirjanik-rain-koolile-anti-ule-hea-sona-auhind Galerii: ERR-i ajakirjanik Rain Koolile anti üle Hea Sõna auhind] ERR Eeter, 27.09.2018.</ref> ning selgitanud sügavuti paljude uuema aja mõistete, eriti [[Uus meedia|uue meediaga]] seotud mõistete ja sõnade (nt "sotsiaalmeediamull", "kõlakoda" jms) tähendust või tähendusvälja muutusi.<ref>Rain Kooli. [https://www.err.ee/1009926/rain-kooli-piiratud-motlemise-peamine-pohjus-peitub-inimeses-endas Rain Kooli: piiratud mõtlemise peamine põhjus peitub inimeses endas] ERR Uudised, 03.12.2019.</ref> 2010. aastatel korraldas ta ERR-i uudisteportaalis [[Kolesõna]] võistlust, kuhu said häirivate uudissõnade kohta kolesõna-ettepanekuid esitada kõik soovijad ja mille lõplik valik põhines rahvahääletusel.<ref>[https://www.err.ee/584034/kolesona-2016-konkurss-aita-valida-mullune-ebardsona-ning-paku-sellele-alternatiiv Kolesõna 2016 konkurss: aita valida mullune ebardsõna ning paku sellele alternatiiv] ERR Uudised, 14.03.2017.</ref><ref>[https://uueduudised.ee/kolesona-2018-voitja-tolerast-uhiskondlikest-protsessidest-tekkinud-valjend/ Kolesõna 2018 võitja “tolerast” — ühiskondlikest protsessidest tekkinud väljend] Uued Uudised, 01.06.2018.</ref> Rain Kooli on käsitlenud ka sõnadega manipuleerimise kui [[Infosõda|infosõja]] vägeva relva teemasid.<ref>Rain Kooli. [https://www.propastop.org/2026/05/02/kuidas-presidendi-selgitused-propagandaveskis-vabanduseks-jahvatati/ Kuidas presidendi selgitused propagandaveskis „vabanduseks“ jahvatati"] Propastop.org, 02.05.2026.</ref> Ta on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et sotsiaalmeedias kui uut tüüpi avalikus ruumis peaksid kehtima selgemad turvalisuse ja vastutuse reeglid, et piirata [[vihakõne]]t ja [[desinformatsioon]]i. Tema muidki inforuumi analüüse ning [[propaganda]]kriitilisi artikleid ja seisukohti on peale ERR-i kanalite ilmunud näiteks ka blogis Propastop.<ref>[https://www.propastop.org/?s=Rain+Kooli Rain Kooli artikleid ja seisukohti] Ptopastop.ee. Vaadatud 19.06.2026.</ref> ===Teosed=== ==== Raamatud ==== * Rain Kooli. "Kange ja karge Soome". Ajakirjade Kirjastus, 2012 (167 lk) * Rain Kooli. "Laevakaitsja päevikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu". [[Post Factum]], 2018 (271 lk). ISBN 9789949603824 ==== Tõlked ==== * Bjørn Sortland, Timo Parvela. "Kepler 62" I-IV osa. Ajakirjade Kirjastus, 2016-2017 * Kari Hotakainen. "Tundmatu [[Kimi Räikkönen]]". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2018. ISBN 9789985041536 * Timo Honkela. "Rahumasin. Tehisintellekti uurija testament". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2019. ISBN 9789985042588 * Marko Lempinen, Jussi Niemi. "Elu oli laif. [[Matti Nykänen]]". Tõlkinud [[Piret Kooli]] ja Rain Kooli. [[Tänapäev]], 2020. ISBN 9789949859405 ==== Artikleid ==== * [https://arvamus.postimees.ee/823846/rain-kooli-ajakirjanduseetikast-ja-meedia-moraalist Rain Kooli: ajakirjanduseetikast ja meedia moraalist] Postimees.ee, 29. aprill 2012 * [https://www.ts.fi/puheenvuorot/3487015 Rain Kooli: Hei yksinhuoltaja, et ole oikea äiti] Turun Sanomat. 26. aprill 2017 * Rain Kooli. [https://www.err.ee/835098/rain-kooli-mida-meie-koolid-meie-lastele-ei-opeta-kuigi-peaks Rain Kooli: mida meie koolid meie lastele ei õpeta, kuigi peaks] ERR, 28. mai 2018 * [https://www.err.ee/965762/rain-kooli-igauks-on-ohver-aga-mina-olen-eriti Rain Kooli: igaüks on ohver, aga mina olen eriti] ERR, 29. juuli 2019 * [https://edasi.org/52814/rain-kooli-veel-hullem-punase-joone-asemel-punane-kumm/ Rain Kooli: eesti poliitika seis – punase joone asemel punane kumm] Edasi.org, 24. jaanuar 2020 * Rain Kooli. [https://www.temuki.ee/archives/4399 Lõputu teekond õnneni] (filmiarvustus). Teater. Muusika. Kino, märts 2022 * [https://www.err.ee/1609405657/rain-kooli-lapsetoetus-vajaduspohiseks Rain Kooli: lapsetoetus vajaduspõhiseks] ERR, 24. juuli 2024 == Tunnustus == * 2013 – [[Aino Kallas]]e preemia (märkimisväärsete teenete eest Eesti-Soome kultuurisuhete arendamisel)<ref>[https://www.err.ee/320830/rain-kooli-palvis-aino-kallase-preemia Rain Kooli pälvis Aino Kallase preemia] ERR Uudised, 29.11.2013.</ref> * 2018 – [[Hea Sõna auhind]]<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/864005/hea-sona-tanavuse-auhinna-saab-erri-ajakirjanik-rain-kooli|pealkiri=Hea Sõna tänavuse auhinna saab ERRi ajakirjanik Rain Kooli|väljaanne=ERR|aeg=25.09.2018|vaadatud=}}</ref> * 2024 – [[Soome Lõvi orden]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1114950/ajakirjanik-rain-koolile-annetati-soome-korge-aumark Ajakirjanik Rain Koolile annetati Soome kõrge aumärk] ohtuleht.ee, 20.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Ta oli 27 aastat abielus ajakirjanik [[Piret Kooli]]ga, abielu lahutati veebruaris 2025. Neil on kolm täiskasvanud last.<ref>[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120384799/kuula-piret-kooli-oma-hiljutisest-lahutusest-sa-oled-nagu-vabalangemises-ja-ei-tea-kui-kaugel-on-pohi Kuula | Piret Kooli oma hiljutisest lahutusest: sa oled nagu vabalangemises ja ei tea, kui kaugel on põhi] Tervispluss.ee, 16.06.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Rain Kooli}} * [https://eeter.err.ee/1608639613/rain-kooli-soome-jaanipaeva-kommetes-on-olnud-alati-olulisel-kohal-alkohol Rain Kooli: Soome jaanipäeva kommetes on olnud alati olulisel kohal alkohol] ERR Eeter, 25. juuni 2022 * Susanna Poikela. [https://balticguide.ee/rain-kooli-en-koe-itseani-suomessa-ulkomaalaiseksi/ Rain Kooli: ”En koe itseäni Suomessa ulkomaalaiseksi”] The Baltic Guide, 10. november 2024 * Indrek Lepik. [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/rain-kooli-miks-on-soomlased-onnelikumad-kui-eestlased Rain Kooli: miks on soomlased õnnelikumad kui eestlased]. Sisaldab Rain Kooli järelkuulatavat intervjuud saatest "Äripäeva arvamusliider". Äripäev.ee, 23. märts 2025 {{JÄRJESTA:Kooli, Rain}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Soome ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] oykvqc6a294fenwboucgy9r0yka6ibh 7175821 7175816 2026-06-19T08:35:28Z Kuriuss 38125 7175821 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Fail:Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Rain Kooli 2021. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Rain Kooli, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta [[Arvamusfestival]]il]] [[Pilt:Arvamusfestival 2014, Rain Kooli.jpg|pisi|Rain Kooli 2014. aasta Arvamusfestivalil]] '''Rain Kooli''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1971]] [[Harku]]s) on eesti ajakirjanik. Ta on töötanud nii Eesti kui ka Soome meediakanalites ja -väljaannetes, tema töökeeled on eesti ja soome. Alates 2021. aastast on ta Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis. == Töö ja looming == === Töö kirjutava ajakirjanikuna === * 1990–1991 maakonnalehe [[Harju Elu]] ajakirjanik * 1991–1996 vabakutseline ajakirjanik Soomes * 1996–2007 [[Kouvola]]s ilmuva päevalehe [[Kouvolan Sanomat]] ja [[Kotka]]s ilmuva päevalehe [[Kymen Sanomat]] ajakirjanik * 2006–2007 Kagu-Soome päevalehtede ühise teematoimetuse juhataja{{lisa viide}} * 2007–2018 ajalehe Kymen Sanomat kolumnist * 2007–2008 ajalehe [[Eesti Päevaleht]] peatoimetaja asetäitja * 2008 ajakirja [[Ärielu]] toimetaja * 2008–2009 [[Kalev Meedia]] uudistetoimetuse juhataja * 2009–2011 [[Delfi (portaal)|Delfi portaali]] arvamustoimetaja * 2012–2014 [[Eesti Rahvusringhääling]]u arvamustoimetaja * 2013– ... [[Turu]]s ilmuva päevalehe [[Turun Sanomat]] kolumnist * 2015–2016 Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaalide [[peatoimetaja]]{{lisa viide}} * 2016–2019 Eesti Rahvusringhäälingu arvamustoimetaja * 2019 – jaanuar 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja * 2021–... Soome avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö raadios === * 1992–1998 [[Kuku Raadio]] saatejuht ja Soome korrespondent * 1998–1998 raadioreporter Soome YLE maakonnatoimetuses [[Porvoo]]s * 2006. aastal tegi Soome uudistest ülevaateid [[Eesti Raadio]]le * 2008–... esineja [[Vikerraadio]]s (kommentaarid ja [[Soome meedia]] ülevaated)<ref>{{Netiviide|url=https://vikerraadio.err.ee/1608338984/maailm-tana-rain-kooli|pealkiri=Maailma täna|väljaanne=Vikerraadio}}</ref> * 2012–2021 üks Vikerraadio hommikuprogrammi "[[Vikerhommik]]" saatejuhte * 2015–2019 üks Vikerraadio saadete "[[Uudis+]]" ja "[[Reporteritund]]" saatejuhte * 2021–... [[Soome]] avaõigusliku ringhäälingu [[YLE]] korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Töö televisioonis === * 2012–2016 [[Eesti Televisioon]]i vestlussaate "[[Kahekõne (telesaade)|Kahekõne]]" toimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERR videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * 2013–2014 ETV kultuurisaate "[[Jüri Üdi klubi]]" saatejuht koos [[Mihkel Kunnus]]e ja [[Birk Rohelend]]iga<ref name="erri-video">{{Netiviide|url=https://arhiiv.err.ee/otsi/Rain%20Kooli|pealkiri=ERRi videoarhiiv|väljaanne=Eesti Televisioon}}</ref> * Juhtinud ühe saatejuhina ETV saateid "[[Vabariigi kodanikud]]", "Valimiste õhtu" ja muid poliitikasaateid.<ref name="erri-video" /> * 2018–2021 Soome rahvusringhäälingu YLE ajakirjanik<ref>{{Netiviide|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> * [[Aprill]] 2019 – [[jaanuar]] 2022 Eesti Rahvusringhäälingu Soome eritoimetaja<ref>{{Netiviide|url=https://etv.err.ee/946136/rain-kooli-annab-ulevaate-valimistulemustest-soomes|pealkiri=Eesti Televisioon}}</ref> * 2021–... Soome YLE korrespondent Eestis<ref>{{Netiviide|autor=Soome Suursaatkond|url=https://finlandabroad.fi/web/est/soome-korrespondendid|pealkiri=Soome korrespondendid|väljaanne=Eesti Soome Suursaatkond, Tallinn}}</ref> === Etenduskunstid, sõnavõistlused ja propagandakriitika === Kooli näitles alates 1990. aastatest Soomes üle kümne aasta harrastusteatris,<ref>[https://www.err.ee/338265/rain-kooli-oma-laste-hallid-harrad Rain Kooli: oma laste hallid härrad] ERR Uudised, 19.12.2012.</ref> kus tema paljude osatäitmiste seas oli ka Jussi roll [[A. H. Tammsaare]] romaanil "[[Tõde ja õigus]]" põhinevas lavatükis.{{lisa viide}} Soome harrastusteatris tegi ta koostööd lavastaja [[Peeter Tammearu]]ga. Ta on mänginud episoodilist rolli [[Åke Lindman]]i lavastatud Soome sõjafilmis "Etulinjan edessä" (2004).<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69056655/8-aprilli-tegijad 8. aprilli tegijad] Eesti Ekspress, 08.04.2004.</ref> 2010. aastal võitis ta [[presidendi sõnavõistlus]]el ehk sõnausel auhinna uudissõna "tundetaip" (emotsionaalse intelligentsuse tähenduses) väljapakkumise eest.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/35861943 |pealkiri=Delfi ajakirjanik Rain Kooli jõudis presidendi sõnavõistluse võitjate sekka |väljaanne=Delfi.ee |aeg=2. detsember 2010}}</ref> Ta on oma kirjutistes ja saadetes propageerinud uudissõnu "idarahaskandaal", "uduketrajad" ja "veendumusmeedia"<ref>[https://eeter.err.ee/864606/galerii-err-i-ajakirjanik-rain-koolile-anti-ule-hea-sona-auhind Galerii: ERR-i ajakirjanik Rain Koolile anti üle Hea Sõna auhind] ERR Eeter, 27.09.2018.</ref> ning selgitanud sügavuti paljude uuema aja mõistete, eriti [[Uus meedia|uue meediaga]] seotud mõistete ja sõnade (nt "sotsiaalmeediamull", "kõlakoda" jms) tähendust või tähendusvälja muutusi.<ref>Rain Kooli. [https://www.err.ee/1009926/rain-kooli-piiratud-motlemise-peamine-pohjus-peitub-inimeses-endas Rain Kooli: piiratud mõtlemise peamine põhjus peitub inimeses endas] ERR Uudised, 03.12.2019.</ref> Rain Kooli on ajakirjanikuna käsitlenud ka sõnadega manipuleerimise kui [[Infosõda|infosõja]] vägeva relva teemasid.<ref>Rain Kooli. [https://www.propastop.org/2026/05/02/kuidas-presidendi-selgitused-propagandaveskis-vabanduseks-jahvatati/ Kuidas presidendi selgitused propagandaveskis „vabanduseks“ jahvatati"] Propastop.org, 02.05.2026.</ref> Ta on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et [[sotsiaalmeedia]]s kui uut tüüpi avalikus ruumis peaksid kehtima selgemad turvalisuse ja vastutuse reeglid, et piirata [[vaenukõne]]t ja [[desinformatsioon]]i. Tema inforuumianalüüse ning [[propaganda]]kriitilisi artikleid ja seisukohti on peale ERR-i kanalite ilmunud näiteks ka blogis Propastop.<ref>[https://www.propastop.org/?s=Rain+Kooli Rain Kooli artikleid ja seisukohti] Ptopastop.ee. Vaadatud 19.06.2026.</ref> 2010. aastatel korraldas ta ERR-i uudisteportaalis [[Kolesõna]] võistlust, kuhu said häirivate uudissõnade kohta kolesõna-ettepanekuid esitada kõik soovijad ja mille lõplik valik põhines rahvahääletusel.<ref>[https://www.err.ee/584034/kolesona-2016-konkurss-aita-valida-mullune-ebardsona-ning-paku-sellele-alternatiiv Kolesõna 2016 konkurss: aita valida mullune ebardsõna ning paku sellele alternatiiv] ERR Uudised, 14.03.2017.</ref><ref>[https://uueduudised.ee/kolesona-2018-voitja-tolerast-uhiskondlikest-protsessidest-tekkinud-valjend/ Kolesõna 2018 võitja “tolerast” — ühiskondlikest protsessidest tekkinud väljend] Uued Uudised, 01.06.2018.</ref> ===Teosed=== ==== Raamatud ==== * Rain Kooli. "Kange ja karge Soome". Ajakirjade Kirjastus, 2012 (167 lk) * Rain Kooli. "Laevakaitsja päevikud. Neli aastat Indias. Dmitri Pappeli lugu". [[Post Factum]], 2018 (271 lk). ISBN 9789949603824 ==== Tõlked ==== * Bjørn Sortland, Timo Parvela. "Kepler 62" I-IV osa. Ajakirjade Kirjastus, 2016-2017 * Kari Hotakainen. "Tundmatu [[Kimi Räikkönen]]". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2018. ISBN 9789985041536 * Timo Honkela. "Rahumasin. Tehisintellekti uurija testament". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2019. ISBN 9789985042588 * Marko Lempinen, Jussi Niemi. "Elu oli laif. [[Matti Nykänen]]". Tõlkinud [[Piret Kooli]] ja Rain Kooli. [[Tänapäev]], 2020. ISBN 9789949859405 ==== Artikleid ==== * [https://arvamus.postimees.ee/823846/rain-kooli-ajakirjanduseetikast-ja-meedia-moraalist Rain Kooli: ajakirjanduseetikast ja meedia moraalist] Postimees.ee, 29. aprill 2012 * [https://www.ts.fi/puheenvuorot/3487015 Rain Kooli: Hei yksinhuoltaja, et ole oikea äiti] Turun Sanomat. 26. aprill 2017 * Rain Kooli. [https://www.err.ee/835098/rain-kooli-mida-meie-koolid-meie-lastele-ei-opeta-kuigi-peaks Rain Kooli: mida meie koolid meie lastele ei õpeta, kuigi peaks] ERR, 28. mai 2018 * [https://www.err.ee/965762/rain-kooli-igauks-on-ohver-aga-mina-olen-eriti Rain Kooli: igaüks on ohver, aga mina olen eriti] ERR, 29. juuli 2019 * [https://edasi.org/52814/rain-kooli-veel-hullem-punase-joone-asemel-punane-kumm/ Rain Kooli: eesti poliitika seis – punase joone asemel punane kumm] Edasi.org, 24. jaanuar 2020 * Rain Kooli. [https://www.temuki.ee/archives/4399 Lõputu teekond õnneni] (filmiarvustus). Teater. Muusika. Kino, märts 2022 * [https://www.err.ee/1609405657/rain-kooli-lapsetoetus-vajaduspohiseks Rain Kooli: lapsetoetus vajaduspõhiseks] ERR, 24. juuli 2024 == Tunnustus == * 2013 – [[Aino Kallas]]e preemia (märkimisväärsete teenete eest Eesti-Soome kultuurisuhete arendamisel)<ref>[https://www.err.ee/320830/rain-kooli-palvis-aino-kallase-preemia Rain Kooli pälvis Aino Kallase preemia] ERR Uudised, 29.11.2013.</ref> * 2018 – [[Hea Sõna auhind]]<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/864005/hea-sona-tanavuse-auhinna-saab-erri-ajakirjanik-rain-kooli|pealkiri=Hea Sõna tänavuse auhinna saab ERRi ajakirjanik Rain Kooli|väljaanne=ERR|aeg=25.09.2018|vaadatud=}}</ref> * 2024 – [[Soome Lõvi orden]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1114950/ajakirjanik-rain-koolile-annetati-soome-korge-aumark Ajakirjanik Rain Koolile annetati Soome kõrge aumärk] ohtuleht.ee, 20.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Ta oli 27 aastat abielus ajakirjanik [[Piret Kooli]]ga, abielu lahutati veebruaris 2025. Neil on kolm täiskasvanud last.<ref>[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120384799/kuula-piret-kooli-oma-hiljutisest-lahutusest-sa-oled-nagu-vabalangemises-ja-ei-tea-kui-kaugel-on-pohi Kuula | Piret Kooli oma hiljutisest lahutusest: sa oled nagu vabalangemises ja ei tea, kui kaugel on põhi] Tervispluss.ee, 16.06.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Rain Kooli}} * [https://eeter.err.ee/1608639613/rain-kooli-soome-jaanipaeva-kommetes-on-olnud-alati-olulisel-kohal-alkohol Rain Kooli: Soome jaanipäeva kommetes on olnud alati olulisel kohal alkohol] ERR Eeter, 25. juuni 2022 * Susanna Poikela. [https://balticguide.ee/rain-kooli-en-koe-itseani-suomessa-ulkomaalaiseksi/ Rain Kooli: ”En koe itseäni Suomessa ulkomaalaiseksi”] The Baltic Guide, 10. november 2024 * Indrek Lepik. [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/rain-kooli-miks-on-soomlased-onnelikumad-kui-eestlased Rain Kooli: miks on soomlased õnnelikumad kui eestlased]. Sisaldab Rain Kooli järelkuulatavat intervjuud saatest "Äripäeva arvamusliider". Äripäev.ee, 23. märts 2025 {{JÄRJESTA:Kooli, Rain}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Soome ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 3493y0gl6wni2du0tgrara5s7qfw56b 0 68047 7175902 7174755 2026-06-19T10:24:21Z ~2026-35355-80 231832 Teksti parandused. 7175902 wikitext text/x-wiki Pneumosilinder (ka ''õhusilinder'' või ''pneumaatiline silinder'') on [[pneumaatika|pneumaatiline]] [[täitur]], mis muundab [[suruõhk|suruõhu]] energia sirgjooneliseks mehaaniliseks liikumiseks.<ref>{{Cite web |url=https://tameson.com/pages/pneumatic-cylinders |title=Pneumatic Cylinder Overview and Types |publisher=Tameson |language=en |accessdate=2026-06-17}}</ref> Seade koosneb silindrikujulisest korpusest, [[kolb|kolvist]] ja kolvivarrest. Suruõhk suunatakse silindri sisse, kus see avaldab kolvile survet ning tekitab jõu, mis liigutab kogu mehhanismi lineaarselt. Pneumosilindri eeliseks [[Hüdrosilinder|hüdrosilindri]] ees on suur töökiirus ning tööks vajaliku gaasi (õhu) piiramatu kättesaadavus ümbritsevast keskkonnast. Pneumosilindril puudub õlilekkeoht, mistõttu sobib see hästi toiduainete-, [[farmaatsia]]- ja elektroonikasektorisse, kus puhas töökeskkond on esmatähtis. Puuduseks on madalama töörõhu tõttu samade mõõtmete juures nõrgem jõud.<ref>{{Cite web |url=https://memi.ee/product-category/pneumaatika/ |title=Pneumaatika – lineaarliikumisega täiturid |publisher=memi.ee |language=et |accessdate=2026-06-17}}</ref> == Liigid == [[Fail:Einfachwirkender Zylinder funktionsprinziep.gif|pisi|Ühepoolse toimega silindri tööskeem. Vedru (punane) võib paikneda ka väljaspool silindrit ning olla kinnitatud liigutatava elemendi külge.]] Pneumosilindrid jagunevad peamiselt kahte rühma. '''Ühepoolse toimega silinder''' kasutab suruõhku kolvi liigutamiseks üksnes ühes suunas. Tagasiliikumise tagab silindrisse sisseehitatud [[vedru]] või väline koormus. Sellised silindrid on lihtsama ehitusega ja odavamad, kuid sobivad ainult ühes suunas liikumist nõudvatesse rakendustesse, näiteks kinnitamiseks, tõukamiseks või tõstmiseks. Kolvi liikumisulatus on vedru pikkuse tõttu üldjuhul piiratud 100 mm-ga.<ref>{{Cite web |url=https://tameson.com/pages/single-acting-double-acting-pneumatic-cylinder |title=Single Acting vs Double Acting Pneumatic Cylinder |publisher=Tameson |language=en |accessdate=2026-06-17}}</ref> [[Fail:Doppelwirkender Zylinder Funktionsprinziep.gif|pisi|Kahepoolse toimega silindri tööskeem.]] '''Kahepoolse toimega silinder''' kasutab suruõhku mõlemas liikumissuunas: nii kolvivarres välja- kui tagasitõmbamiseks. Silindril on kaks eraldi õhuava – õhk sisestatakse ühest avast kolvi väljalükkamiseks ja teisest tagasitõmbamiseks. See tagab suure kordustäpsuse ja võimaldab rakendada suuremat jõudu, sest erinevalt ühepoolse toimega silindrist liigub kolb mõlemas suunas aktiivse suruõhu toimel.<ref>{{Cite web |url=https://mceautomation.com/resources/fluid-power/find-your-fit-single-acting-cylinders-vs-double-acting-pneumatic-cylinders |title=Single-Acting vs Double-Acting Pneumatic Cylinders: Key Differences |publisher=MCE Automation |language=en |accessdate=2026-06-17}}</ref> See tüüp on [[Tööstusautomaatika|tööstusautomaatikas]] eelistatum, kuna pakub paremat täpsust ja pikemaid löögipikkusi. == Kasutusalad == Pneumosilindreid kasutatakse laialdaselt tööstusautomaatikas ja [[robootika]]s. Levinumad rakendused on: * konveierliinid – toodete suunamine, peatamine ja nihutamine; * pakendamisseadmed – sulgemine, märgistamine ja virnastamine; * [[autotööstus]] – keevitamine, värvimine ja detailide kokkupanemine; * toiduainete- ja farmaatsiatööstus – puhas, õlilekkevaba töökeskkond; * [[meditsiin]]iseadmed – kirurgiarobotid ja proteesid. Pneumosilindrite peamisteks eelisteks võrreldes teiste täituritega on kiire reageerimisaeg, lihtne hooldus ja madal hind.<ref>{{Cite web |url=https://tameson.com/pages/pneumatic-cylinders |title=Pneumatic Cylinder Overview and Types |publisher=Tameson |language=en |accessdate=2026-06-17}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pneumaatika]] [[Kategooria:Täiturid]] [[Kategooria:Mehaanika]] iteidz3yxsesgjmxxsm7jlemm1xzlrd 0 78972 7175698 7170498 2026-06-18T23:23:53Z ~2026-33657-65 231127 /* II klassi medal */ 7175698 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] qas4lbyn2ez5g8q17xvk92kzurzu20p 7175699 7175698 2026-06-18T23:24:28Z ~2026-33657-65 231127 /* III klassi medal */ 7175699 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] pb85oz5zctaosjd7ffx7f28202p7ghr 7175700 7175699 2026-06-18T23:25:20Z ~2026-33657-65 231127 /* IV klassi medal */ 7175700 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] 0razsb7as3xdoj6j45jdaxte1cx6wdd 7175701 7175700 2026-06-18T23:25:53Z ~2026-33657-65 231127 /* V klassi medal */ 7175701 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] eqjlt4unxlfajj6auomqd2t9otdrbk0 7175704 7175701 2026-06-18T23:44:00Z ~2026-33657-65 231127 /* I klassi teenetemärk */ 7175704 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]). Omas varem Valgetähe I klassi teenetemärki (1938), Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1935), Kotkaristi I klassi teenetemärki (1930) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] c5ueww0b8sseeu58gew8m7snlsuunf6 7175706 7175704 2026-06-18T23:53:36Z ~2026-33657-65 231127 /* III klassi teenetemärk */ 7175706 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]). Omas varem Valgetähe I klassi teenetemärki (1938), Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1935), Kotkaristi I klassi teenetemärki (1930) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärki (1936) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti II astme I järgu mälestusmärki (1936) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935) Hiljem annetati talle Valgetähe II klassi teenetemärk (1939) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] 3lcx0edxfd0mykb8i03k421l3p3byrm 7175707 7175706 2026-06-19T00:00:37Z ~2026-33657-65 231127 /* II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal) */ 7175707 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]). Omas varem Valgetähe I klassi teenetemärki (1938), Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1935), Kotkaristi I klassi teenetemärki (1930) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärki (1936) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti II astme I järgu mälestusmärki (1936) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935) Hiljem annetati talle Valgetähe II klassi teenetemärk (1939) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi V klassi teenetemärki (1935) ja Eesti Punase Risti II astme II järgu mälestusmärki (1930) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] sq3amo4izmga31r5pyrq1bucvonv11f 7175709 7175707 2026-06-19T00:07:08Z ~2026-33657-65 231127 7175709 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]). Omandas samal päeval Valgetähe teenetemärgi keti. Omas varem peale Vabadusristide (VR I/1 ja III/1) Kotkaristi I klassi teenetemärgi (1929) ja Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärgi (1926) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]). Omas varem Valgetähe I klassi teenetemärki (1938), Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1935), Kotkaristi I klassi teenetemärki (1930) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärki (1936) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti II astme I järgu mälestusmärki (1936) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935) Hiljem annetati talle Valgetähe II klassi teenetemärk (1939) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi V klassi teenetemärki (1935) ja Eesti Punase Risti II astme II järgu mälestusmärki (1930) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] pbum8eyt3yfu5didr086vmusdxdv5s8 7175710 7175709 2026-06-19T00:09:45Z ~2026-33657-65 231127 /* Erisuurpael */ 7175710 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]). Omandas samal päeval Valgetähe teenetemärgi keti. Omas varem peale Vabadusristide (VR I/1 ja III/1) Kotkaristi I klassi teenetemärki (1929) ja Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1926) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]). Omas varem Valgetähe I klassi teenetemärki (1938), Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1935), Kotkaristi I klassi teenetemärki (1930) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärki (1936) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti II astme I järgu mälestusmärki (1936) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935) Hiljem annetati talle Valgetähe II klassi teenetemärk (1939) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi V klassi teenetemärki (1935) ja Eesti Punase Risti II astme II järgu mälestusmärki (1930) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] tnwl5h86qg0u53g6yytusa6r3i1e3mc 7175712 7175710 2026-06-19T00:14:58Z ~2026-33657-65 231127 /* II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal) */ 7175712 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]). Omandas samal päeval Valgetähe teenetemärgi keti. Omas varem peale Vabadusristide (VR I/1 ja III/1) Kotkaristi I klassi teenetemärki (1929) ja Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1926) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]). Omas varem Valgetähe I klassi teenetemärki (1938), Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1935), Kotkaristi I klassi teenetemärki (1930) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärki (1936) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti II astme I järgu mälestusmärki (1936) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935) Hiljem annetati talle Valgetähe II klassi teenetemärk (1939) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi V klassi teenetemärki (1935) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi V klassi teenetemärki (1935) ja Eesti Punase Risti II astme II järgu mälestusmärki (1930) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] el1o14zeqbnkpl1ysufytbm6vugm6u5 7175764 7175712 2026-06-19T06:26:04Z ~2026-33657-65 231127 /* III klassi teenetemärk */ 7175764 wikitext text/x-wiki {{liita| Riigivapi teenetemärkide kavaleride loend}} ==Erisuurpael== *[[Konstantin Päts]] ([[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] ametisse astudes, [[24. aprill]]il [[1938]]). Omandas samal päeval Valgetähe teenetemärgi keti. Omas varem peale Vabadusristide (VR I/1 ja III/1) Kotkaristi I klassi teenetemärki (1929) ja Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1926) ==I klassi teenetemärk== *[[Józef Beck]] (Poola välisminister, [[9. mai]]l [[1938]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935) *[[Kaarel Eenpalu]] ([[peaminister]], [[22. veebruar]]il [[1939]]). Omas varem Valgetähe I klassi teenetemärki (1938), Eesti Punase Risti I järgu I astme mälestusmärki (1935), Kotkaristi I klassi teenetemärki (1930) ==III klassi teenetemärk== *[[Johan Sooman]] ([[Politseivalitsus|Politseivalitsuse]] abidirektor, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi I klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärki (1936) *[[August Tuulse]] (siseministri abi [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935), Eesti Punase Risti II astme I järgu mälestusmärki (1936) *[[Richard Veermaa]] (Politseivalitsuse direktor [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi III klassi teenetemärki (1935). Hiljem annetati talle Valgetähe II klassi teenetemärk (1939) *[[Konstantin Talven]] (saatkonnanõunik, [[22. jaanuar]]il [[1940]]) ==II klassi medal (rinnalkantav suur kuldmedal)== *[[Sergei Herm]] ([[Poliitiline Politsei|Poliitilise politsei]] Tallinna komissari autojuht, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Heinrich Siirma]] (Poliitilise politsei vanemagent, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi V klassi teenetemärki (1935) *[[Johannes Ihla]] (Hiiu-Kärla kalevivabriku meister, [[21. juuni]]l [[1937]]) *[[Ida Schwalbe]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[21. juuni]]l [[1937]]). Omas varem Kotkaristi V klassi teenetemärki (1935) ja Eesti Punase Risti II astme II järgu mälestusmärki (1930) ==III klassi medal (rinnalkantav väike kuldmedal)== *[[Emil Edvin Vikman]] (Soome kodanik, ülemvahtmeister, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==IV klassi medal (rinnalkantav suur hõbemedal)== *[[Joseph Hart]] (Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[August Jask]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Johann Kingo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Aleksander Niilo]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) *[[Karl Sahras]] (Soome kodanik, Helsingi Eesti Seltsi liige, [[26. oktoober|26. oktoobril 1937]]) ==V klassi medal (rinnalkantav väike hõbemedal)== *[[Johan Pahlsten]] (Soome kodanik, [[29. jaanuar]]il [[1937]]) *[[Nils Åke Håkansson]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Rafael Hägglund]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Jarl Rajala]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) *[[Karl Vallin]] (Soome kodanik, [[29. november|29. novembril]] [[1937]]) ==Vaata ka== *[[Riigivapi teenetemärk]] *[[Konstantin Pätsi annetatud Eesti Punase Risti teenetemärkide loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] [[Kategooria:Riigivapi teenetemärgi kavalerid| ]] j4py4q0qc0j155et9v335w5a7hrlu8q 0 82957 7175535 7149759 2026-06-18T16:27:35Z Eiusmod 200998 /* A */ 7175535 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[toiduaine]]id ja [[toit]]e, sealhulgas [[jook]]e. Jaapani toite on loetletud ka [[Jaapani toitude loend]]is. Alkohoolseid jooke on loetletud ka [[alkohoolsete jookide loend]]is, ürte [[ürtide loend]]is, vürtse [[vürtside loend]]is. Toidulisaaineid loetletakse [[toidulisaainete loend]]is. {{tähed}} ==#== *[[7 Up kook]] ==A== [[A. Le Coq Premium]] - [[A. Le Coq Special]] - [[aafrika punane tee]] - [[aasšampinjon]] - ''[[æbleskiver]]'' - [[aed-liivatee]] - [[aedmaasikas]] - [[aedoasupp]] - [[aedsalat]] - [[aedviljasupp]] - [[agaavisiirup]] - [[aganaleib]] - [[agar]] - [[ahjuahven]] - [[ahjuforell]] - [[ahjuhaug]] - [[ahjukala]] - [[ahjukana]] - [[ahjukartulid]] - [[ahjulatikas]] - [[ahjuliha]] - [[ahjulõhe]] - [[ahjupraad]] - [[ahjuräimed]] - [[ahjuõun]] - [[ahjuõunakala]] - [[aiva]] - ''[[ale (õlu)|ale]]'' - [[aleksandrikook]] - ''[[aljotta]]'' - [[alkohoolne jook]] - [[alõtša]] - [[alustainas]] - [[Amaretti]] - ''[[amaretto]]'' - [[Amarone]] - [[Amarula]] - [[aniis]] - [[ananass]] - [[aniisiviin]] - [[antrekoot]] - [[apelsin]] - [[apelsinimahl]] - [[aperitiiv]] - [[aprikoosid]] - [[araabika kohv]] - [[arak]] - [[Ararat (brändi)|Ararat]] - [[arbuus]] - [[armanjakk]] - [[arrak]] - [[assai (vili)|assai]] - [[asuu]] - [[austerservik]] - [[austrid]] - [[austrikaste]] - [[avokaado]] ==B== [[baaba]] - [[Baileys]] - [[Bakewelli kook]] - [[baklava]] - [[bambusevõrsed]] - [[banaan]] - ''[[bánh mì]]'' - [[barraquito]] - [[basiilik]] - [[basturma]] - [[Belõi Aist]] - [[bergamotiõli]] - [[besee]] - [[beseetort]] - ''[[bienmesabe]]'' - [[biifsteek]] - [[bilimbi]] - [[biskviitküpsised]] - [[biskviittainas]] - [[biskviittort]] - ''[[bizcocho borracho]]'' - [[Black Velvet (kokteil)|Black Velvet]] - [[Bombay Sapphire]] - [[borš]] - [[boržomm]] - [[Bounty (šokolaad)|Bounty]] - [[Brahma õlu]] - [[Brie juust]] - ''[[brunost]]'' - [[brõnsa]] - [[brändi]] - [[Brüsseli vahvlid]] - [[bubert]] - [[Buffalo tiivad]] - [[bulgur]] - [[böfstrooganov]] ==C== ''[[café au lait]]'' - ''[[caffè corretto]]'' - ''[[caffè latte]]'' - [[Campari]] - ''[[cannolo]]'' - ''[[cappuccino]]'' - [[Captain Morgan]] - ''[[carpaccio]]'' - ''[[cava]]'' - [[Cerasuolo di Vittoria]] - ''[[ceviche]]'' - [[Cheddari juust]] - ''[[chili con carne]]'' - [[Chinchón (jook)|Chinchón]] - [[Chorizo]] - [[Coca-Cola]] - [[Cointreau]] - [[Comté juust]] - ''[[corn dog]]'' - ''[[Cozonac]]'' - [[Courvoisier]] - [[Crème de cassis]] - [[Crystal Vodka]] ==D== [[datlid]] - [[Detroiti pitsa]] - [[doktorivorst]] -[[dolma]] - ''[[doppio]]'' - [[dražeekompvek]] - [[džinn]] - [[Dunkel]] - [[durian]] - [[Dynami:t]] ==E== [[ebaküdoonia]] - [[einevõileib]] - [[Edami juust]] - [[Emmentali juust]] - [[energiajook]] - [[espresso]] - [[ekleer]] - [[eskalopp]] ==F== [[falafel]] - [[Fanta]] - [[feta]] - [[fetasalat]] - [[filee]] - [[Finlandia Vodka]] - [[Fireball (viski)|Fireball]] - ''[[foie gras]]'' - [[friikartulid]] - [[frikadellid]] - [[frikadellisupp]] ==G== [[galantiin]] - ''[[garam masala]]'' - [[Garibaldi küpsis]] - [[garum]] - [[gaseeritud vesi]] - [[gazpacho]] - [[ġbejna]] - ''[[ghaphama]]'' - [[Gorgonzola juust]] - ''[[gnocchi alla sorrentina]]'' - ''[[gofio]]'' - [[Gouda juust]] - [[Grana Padano]] - [[granaatõun]] - [[granadill]] - ''[[grappa]]'' - [[greip]] - ''[[grissini]]'' - [[Gruyère'i juust]] - [[guajaav]] - [[guljašš]] - [[Gösser]] ==H== ''[[hákarl]]'' - [[hakkbitkiid]] - [[hakk-kotlet]] - [[hakkliha]] - [[hakklihakaste]] - [[hakklihapallid]] - [[hakkliharull]] - [[hakkpraad]] - [[hall kärbseseen]] - ''[[halloumi]]'' - [[halvaa]] - [[hamburger]] - [[handsa]] - [[hanepraad]] - [[hapukapsaborš]] - [[hapukapsas]] - [[hapukapsasalat]] - [[hapukapsasupp]] - [[hapukoor]] - [[hapukoorekaste]] - [[hapukurk]] - [[hapupiim]] - [[hapurokk]] - [[hapusilk]] - [[haputaigen]] - [[harilik põdramokk]] - [[harissa]] - [[harissa (puder)]] - [[hartšoo]] - [[Hawaii pitsa]] - [[heres]] - [[hernesupp]] - [[hiinakapsas]] - [[Hispaania omlett]] - [[hobuseliha]] - [[hõlmikpuuseemned]] - [[hõõgvein]] - [[hädaleib]] - [[härjasilm (toit)|härjasilm]] ==I== ''[[igunaq]]'' - [[idud]] - [[india pähkel]] - [[ingver]] - [[invertsiirup]] - [[Ipohi valge kohv]] ==J== [[jaanijuust]] - [[jahu]] - [[jahukört]] - [[jahupuder]] - [[jalapeno]] - [[jogurt]] - [[joogivesi]] - [[jujuub]] - ''[[julep]]'' - [[juuretis]] - [[juust]] - [[jõevähk]] - [[jõuluhani (kulinaaria)|jõuluhani]] - [[jõululeib]] - [[Jägerbomb]] - [[Jägermeister]] - [[Jäätee (jook)|jäätee]] - [[jäätis]] ==K== [[K kohuke]] - [[kaalikas]] - [[kaaviar]] - [[kaer]] - [[kaerahelbed]] - [[kaerahelbepuder]] - [[kaerakile]] - [[kaeratangupuder]] - [[kaeratumm]] - [[Kahlúa]] - [[kakao]] - [[kakaooad]] - [[kakaopulber]] - [[kakaovõi]] - [[kala (toit)|kala]] - [[Kalamáta oliivid]] - [[kalapulgad]] - [[kalavalgupulber]] - [[kali]] - [[kalvados]] - [[kama]] - [[kamajahu]] - [[kamakäkk]] - [[kamambäär]] - [[kanaliha]] - [[kananagitsad]] - [[kanawok|kana''wok'']] - [[kaneel]] - [[kaneelirull]] - [[kanepipiim]] - [[kanepitemp]] - [[kappar]] - [[kapsas]] - [[karamboola]] - [[karamell]] - [[karask]] - [[karastusjook]] - [[karbonaad]] - [[Karjala pirukas]] - [[kartul]] - [[kartulileib]] - [[kartuliporss]] - [[kartulisalat]] - [[kartulitärklis]] - [[kartulivorst]] - [[kasemahl]] - [[kaseriisikas]] - [[Kaste (kokandus)|kaste]] - [[kebab]] - [[keeduvorst]] - [[keefir]] - [[Kelluke (jook)|Kelluke]] - [[Kelt (konjak)]] - [[Kelt (Slovakkia õlu)]] - [[ketšup]] - [[kevadkogrits]] - [[Kiievi kotlet]] - [[kiivi (vili)|kiivi]] - [[kikerhernes]] - [[kilu]] - [[kiluvõileib]] - [[kirsid]] - ''[[kiviaq]]'' - [[klarett]] - [[klementiin]] - [[kliid]] - [[klimbid]] - [[klimbisupp]] - [[kodujuust]] - [[koduõlu]] - [[kogelmogel]] - [[kohuke]] - [[kohv]] - [[kohvikoor]] - [[kohvioad]] - [[koirohutee]] - [[kollane pilvik]] - [[kollikakk]] - ''[[kombucha]]'' - [[kompott]] - [[kompvek]] - [[kondenspiim]] - [[kondiitritooted]] - [[konjak]] - [[kook]] - [[kookospiim]] - [[kookospähkel]] - [[kookosõli]] - [[kopra]] - [[Kopsud (kulinaaria)|kopsud]] - [[koriander]] - [[korint]] - [[kormoran]] - [[kornišonid]] - [[Koskenkorva Viina]] - [[kostroma juust]] - [[kotlet]] - [[Krakovi vorst]] - [[kreeka pähklid]] - ''[[kreplach]]'' - [[kringel]] - [[kruubipuder]] - [[kruubid]] - [[kuksu]] - [[kuldmampel]] - [[kuldriisikas]] - [[kuldtatik]] - [[kulebjaaka]] - [[kumõss]] - [[kusksu]] - [[kuskuss]] - [[kuuseriisikas]] - [[kõrsik]] - [[käkk]] - [[kört]] - [[köögivili]] - [[köögiviljasupp]] - [[köömned]] - [[käkisupp]] - [[köömnelõhnaline liivatee]] - [[küpsetis]] - [[küpsis]] - [[küüslauguküüned]] ==L== [[laagriõlu]] - [[laboriliha]] - ''[[Lactarius indigo]]'' - [[lahustuv kohv]] - [[laimid]] - [[lambaliha]] - [[lameleib]] - [[lamevirsik]] - [[lasanje]] - [[latikas]] - [[Laua Viin]] - [[lavašš]] - [[leem]] - [[lehmakomm]] - [[lehmatatik]] - [[leib]] - [[leibö]] - "[[Leida Peips (kokteil)|Leida Peips]]" - [[leivajuuretis]] - [[leivasupp]] - [[lemmikvorst]] - [[libekala]] - [[Licor 43]] - [[liha]] - [[liha asendajad]] - [[lihapirukas]] - [[liköör]] - [[limonaad]] - ''[[limoncello]]'' - [[linaseemned]] - [[litšid]] - ''[[London broil]]'' - [[loomaliha]] - [[loorber]] - ''[[Lopadotemakhoselakhogaleokranioleipsanodrimypotrimmatosilfiokarabomelitokatakekhymenokikhlepikossyfofattoperisteralektryonoptokefalliokinklopeleiolagōiosiraiobafetraganopterygōn|Lopado&shy;temacho&shy;selacho&shy;galeo&shy;kranio&shy;leipsano&shy;drim&shy;hypo&shy;trimmato&shy;silphio&shy;parao&shy;melito&shy;katakechy&shy;meno&shy;kichl&shy;epi&shy;kossypho&shy;phatto&shy;perister&shy;alektryon&shy;opte&shy;kephallio&shy;kinklo&shy;peleio&shy;lagoio&shy;siraio&shy;baphe&shy;tragano&shy;ptery&shy;gon]]'' - [[lulod]] - [[läbipaistev Coca-Cola]] - [[lõss]] ==M== [[maapähkel|maapähklid]] - [[maapähklivõi]] - [[Maasdami juust]] - [[aedmaasikas|maasikad]] - [[madeira (vein)|madeira]] - [[maguskirss]] - [[mahl]] - [[maipõrnikasupp]] - [[majonees]] - [[makaronid]] - [[makaronitooted]] - [[makaronid hakklihaga]] - [[makaronivorm]] - [[makrell]] - [[makroon]] - [[maks (kulinaaria)|maks]] - [[maksapasteet]] - [[maksavorst]] - [[Malibu (rumm)|Malibu]] - [[mandariin]]id - [[mandel|mandlid]] - [[mandlipiim]] - [[mango]] - [[manna]] - [[mannapuder]] - [[maoliha]] - [[margariin]] - [[Margherita pitsa]] - [[marinaad]] - [[marineeritud kurk]] - [[marjad]] - [[marmorjas veiseliha]] - [[Martini]] - [[martsipan]] - [[matsa]] - [[melass]] - [[merikapsas (toit)|merikapsas]] - [[mesi]] - ''[[mezcal]]'' - [[metsmaasikas|metsmaasikad]] - [[mineraalvesi]] - [[misosupp]] - ''[[mojito]]'' - [[Monster Energy]] - [[moos]] - ''[[moretum]]'' -[[mortadella]] - [[Moseli veinid]] - ''[[mozzarella]]'' - ''[[mote con huesillo]]'' - [[mulgipuder]] - [[muna (toiduaine)|muna]] - [[munad Benedicti moodi]] - [[munavõi]] - [[munguba]] - [[murel]] - [[muretainas]] - [[murulauk]] - [[musaka]] - [[must küüslauk]] - [[mustad sõstrad]] - [[mustikad]] - [[muulukas|muulukad]] - [[mädarõigas]] - [[mõdu]] - [[mõõkkala]] ==N== [[naan]] - [[nacho'd|''nacho''{{'}}d]] - [[naeris]] - [[Napoli pitsa]] - ''[[nata de coco]]'' - [[nektariin]] - [[Nelk (vürts)|nelk]] - [[nisuõlu]] - [[nugat]] - [[nuikapsas]] - [[Nutella]] - [[nuudlid]] - [[nõmm-liivatee]] - [[nääriorikas]] - [[nääris]]-neljaviljapuder ==O== [[oasupp]] - ''[[oghi]]'' - [[okroška]] - [[Old Monk]] - [[oliivid]] - [[oliiviõli]] - [[Olivier' salat]] - [[onigiri]] - ''[[oúzo]]'' ==P== [[palmkapsas]] - [[paltid]] - ''[[pancetta]]'' - ''[[panettone]]'' - ''[[panna cotta]]'' - [[pannkook]] - [[papaia]] - [[parapähkel]] - [[Parma juust]] - [[pasha]] - ''[[pasta al forno]]'' - [[pasteet]] - [[pastilaa]] - [[Pavlova kook]] - ''[[pecorino]]'' - [[peekon]] - [[peet]] - [[Pekingi part]] - [[pelmeenid]] - [[pelmeenisupp]] - [[pemmikan]] - [[pepiinod]] - [[Pepsi-Cola]] - [[pesto]] - [[pett]] - ''[[phở]]'' - [[piim]] - [[piimakoor]] - [[piimapulber]] - [[piimašokolaad]] - [[pikk sai]] - [[pikkpoiss]] - [[piklid]] - [[pilaff]] - [[Pilseni õlu]] - [[pipar]] - [[piparkook]] - [[piparmündiõli]] - [[Pirita ürdiliköör]] - [[pirn]] - [[pirukad]] - [[pistaatsiapähkel]] - [[pitsa]] - [[plaksumais]] - [[pliin]] - ''[[poke]]'' - [[polenta]] - [[pomel]] - [[pomerantsid]] - [[porgand]] - [[porgandimahl]] - [[porgandriisikas]] - [[präänik]] - [[puder]] - [[puding]] - [[puljong]] - [[puuvili]] - [[Põhiseaduse Pilsner]] - [[põletatud suhkur]] - [[päevalilleõli]] - [[pärm]] - [[püha Jaakobuse kook]] - [[püree]] - [[püül]] ==Q== ''[[quesadilla]]'' ==R== [[rabamurakas]] - [[raamen]] - [[rassolnik]] - ''[[ratatouille]]'' - [[RC Cola]] - [[Red Bull]] - [[Red Velvet (kokteil)]] - [[Red Velvet (kook)]] - [[redis]] - [[riis]] - [[Ripasso]] - [[risoto]] - [[rissool]] - [[ristretto]] - [[rjaženka]] - [[robusta kohv]] - [[roheline draakon]] - [[roheline pipar]] - [[roheline tee]] - [[rollmops]] - [[Rooie Dop Chica Americana IPA]] - [[rooma salat]] - [[Roqueforti juust]] - [[rosin]] - [[rosolje]] - [[roti (leib)|roti]] - [[rukkileib]] - [[rumm]] - [[rummibaaba]] - [[Runebergi kook]] - [[rupskid]] - [[rõngel]] - [[röövlisupp]] ==S== [[saago]] - ''[[sahti]]'' - [[sai]] - [[saib]] - [[sake]] - [[salaami]] - [[Salat (toit)|salat]] - [[sarapuupähkel]] - [[sardell]] - [[sardiinid]] - [[sarvesai]] - ''[[sashimi]]'' - [[Sazerac]] - [[sea siseelundite supp]] - [[sealiha]] - [[seapraad]] - [[seedermännipähkel]] - [[seemnesegu]] - [[seened]] ([[söögiseened]]) - [[seenekaste]] - [[seesamihalvaa]] - [[seesamiseemned]] - [[seesamiõli]] - [[sefiir]] - [[seitan]] - [[seljanka]] - ''[[sencha]]'' - [[sepik]] - [[servelaat]] - [[Sex on the Beach]] - ''[[sfogliatella]]'' - ''[[shōchū]]'' - [[sibul]] - [[sibulaõli]] - [[Sichuani pipar]] - [[Sidecar]] - [[sidrun]] - [[sidrun-liivatee]] - [[siider]] - [[siirup]] - [[sinihallitusjuust]] - [[sinikas]] - [[skumbria]] - [[smuuti]] - [[sojakaste]] - [[sojapiim]] - ''[[soju]]'' - [[naatriumkloriid|sool]] - [[soolakurk]] - [[soolvesi]] - [[Sovetskoje Šampanskoje]] - [[spagetid]] - [[spargelkapsas]] - [[spargelsalat]] - [[Sprite]] - [[Spritz]] - [[sprotid]] - [[St. Erhard (õlu)]] - [[struudel]] - [[suhkruvatt]] - [[sahharoos|suhkur]] - [[sukaad]] - [[sulatatud juust]] - [[sultana]] - [[supp]] - [[surimi]] - ''[[sushi]]'' - [[suur sirmik]] - [[sviitid]] - [[sändvitš]] - [[sült]] ==Z== [[Zapiekanka]] - [[Żywieci õlu]] ==Ž== [[Žiguli õlu]] ==Š== [[šampanja]] - [[šerbett]] - [[šerri]] - [[šokolaad]] - [[šoti viski]] - ''[[štši]]'' ==T== [[Tabasco kaste]] - [[tahiini]] - [[tainas]] - [[taimerasv]] - [[taimeõli]] - ''[[taiyaki]]'' -[[tangeriin]] - [[tangud]] - [[tangupuder]] - [[Tanqueray]] - [[Tarhun]] - [[tartaletid]] - [[tatrapuder]] - [[tee (jook)|tee]] - [[teeseenejook]] - [[teevorst]] - [[tekiila]] - [[Tilsiter]] - [[tiramisu]] - [[tofu]] - [[tokai]] - [[tomatid]] - [[tomatikaste]] - [[tomatimahl]] - [[tomatipüree]] - [[tomatisupp]] - [[toonik]] - [[tordipõhi]] - [[tort]] - ''[[triple sec]]'' - [[tsepeliinid]] - ''[[tsípouro]]'' - [[tšatša (brändi)|tšatša]] - [[tšeburekk]] - [[tšillipipar]] - [[tšurtšhela]] - [[tzatziki]] - [[tudraõli]] - ''[[turrón]]'' - [[tähtaniis]] - [[täisterajahu]] - [[Türgi kohv]] - [[Tyskie]] ==U== [[ugli]] - [[uhhaa]] - [[Underberg]] - [[Unicum]] ==V== [[vadak]] - [[vaese mehe kartulid]] - [[vahakõrvits]] - [[vahukoor]] - [[vahuvein]] - [[vahvel]] - [[valge kaste]] - [[valge pipar]] - [[valge rumm]] - [[Vana Tallinn]] - [[vasabi]] - [[vastlakukkel]] - [[vein]] - [[veiseliha]] - [[Vene juust]] - [[verikäkid]] - [[verivorst]] - [[vesi]] - [[vesikringel]] - [[viievürtsisegu]] - [[viigimari]] - [[viin (jook)|viin]] - [[viinamarjad]] - [[viinamarjamahl]] - [[viiner]] - [[viljakohv]] - [[virsikud]] - [[Viru Valge]] - [[Viru õlu]] - [[vorst]] - [[või]] - [[võileib]] - [[võitatik]] - [[vürtsid]] - [[vürtsikilu]] - [[vürtspipar]] ==W== [[Worcestershire'i kaste]] ==Õ== [[õlisalvei seemned]] - [[õlu]] - [[õun]] - [[õuna-kirsimahl]] - [[õunamahl]] - [[õunapirukas]] - [[õunastruudel]] - [[õunaäädikas]] ==Ä== [[äädikas]] ==Ö== ==Ü== [[ühepajatoit]] ==X== ==Y== ==Z== [[Kategooria:Toiduained| ]] [[Kategooria:Toidud| ]] [[Kategooria:Kokanduse loendid]] nkyt44hdohg6fwftb195h0kz0dhtc3o 0 86024 7175919 7061716 2026-06-19T11:17:11Z ~2026-34375-41 231433 7175919 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RE Tarmo Leinatamm.jpg|pisi|Tarmo Leinatamm 2011. aastal]] [[Pilt:Tarmo Leinatamm - Kreisiraadio - Eurovision 2008.JPG|thumb|Tarmo Leinatamm [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalis]] '''Tarmo Leinatamm''' ([[2. september]] [[1957]] [[Keila]] – [[13. oktoober]] [[2014]])<ref>{{netiviide |Autor=Mirjam Mäekivi |Pealkiri=Suri Tarmo Leinatamm |Väljaandja=Postimees |Aeg=2014-10-14 |URL=http://www.postimees.ee/2953493/suri-tarmo-leinatamm |online=2014-10-14}}</ref> oli eesti dirigent, koomik ja poliitik. ==Elukäik== [[1976]]. aastal lõpetas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] ja [[1981]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]]. Aastail 1981–1991 oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] peakoormeister. 1980. aastate keskel oli Tartu ansambli [[Plastmass (ansambel)|Plastmass]] juht. Aastatel 1991–1994 [[Rahvusooper Estonia]] dirigent, 1994–1999 [[Tallinna Filharmoonia]] direktor. Ta oli ka AS Trio LSL direktor ning saatejuht Kuku-raadios. Tarmo Leinatamm dirigeeris [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996.]] ja [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]], sealne orkester tunnustas teda erakorralise parima dirigendi preemiaga. [[Tallinna linnahall]]is dirigeeris ta muusikale "[[Jeesus Kristus Superstaar|Jeesus Kristus superstaar]]", "[[West Side'i lugu]]", "Kiss Me, Kate". Ta osales mitmes ansamblis, näiteks [[Harmoonikud]], Elektra, [[ROSTA aknad]]. Ta esines sageli [[Kuku Raadio|Kuku raadios]] ja televisioonis. Leinatamm oli üks Kreisiraadio liige. 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel oli ta Eesti esindajana laulu "[[Leto svet]]" üks esitajaist. ==Poliitiline tegevus== Ta kuulus 1995. aastast [[Reformierakond]]a.<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Tarmo&perenimi=Leinatamm&search=1 Äriregister]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta oli aastatel 2003–2007 [[X Riigikogu]] ja 2011–2014 [[XII Riigikogu]] liige. ==Tunnustus== *[[1987]] – ETL noore muusiku preemia{{lisa viide}} ==Isiklikku== Ta oli abielus laulja ja ilusalongi omaniku [[Siiri Leinatamm]]ega (sündinud Kokla; 1958). Tütar [[Kirke Leinatamm|Kirke]] on moedisainer. Tütar [[Kris Leinatamm|Kris Leinatamm-Sepp]] on koolitaja ja coach. ==Vaata ka== *[[Kreisiraadio]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.elu24.ee/1369996/tarmo-leinatamm-raakis-esimest-korda-voitlusest-vahiga Tarmo Leinatamm rääkis esimest korda võitlusest vähiga], 2. september 2013 *[[Piret Kooli]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/tarmo-leinatamme-viimane-intervjuu-saatus-kinkis-mulle-paevi-juurde-sest-tostsin-viha-korvale?id=68681479 Tarmo Leinatamme viimane intervjuu: Saatus kinkis mulle päevi juurde, sest tõstsin viha kõrvale], delfi.ee, 14. oktoober 2014 {{JÄRJESTA:Leinatamm, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 5j3zscny0c92m9elwtzqsov2ndr47k6 7175920 7175919 2026-06-19T11:17:35Z ~2026-34375-41 231433 7175920 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RE Tarmo Leinatamm.jpg|pisi|Tarmo Leinatamm 2011. aastal]] [[Pilt:Tarmo Leinatamm - Kreisiraadio - Eurovision 2008.JPG|thumb|Tarmo Leinatamm [[2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e poolfinaalis]] '''Tarmo Leinatamm''' ([[2. september]] [[1957]] [[Keila]] – [[13. oktoober]] [[2014]])<ref>{{netiviide |Autor=Mirjam Mäekivi |Pealkiri=Suri Tarmo Leinatamm |Väljaandja=Postimees |Aeg=2014-10-14 |URL=http://www.postimees.ee/2953493/suri-tarmo-leinatamm |online=2014-10-14}}</ref> oli eesti dirigent, koomik ja poliitik. ==Elukäik== [[1976]]. aastal lõpetas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] ja [[1981]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]]. Aastail 1981–1991 oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] peakoormeister. 1980. aastate keskel oli Tartu ansambli [[Plastmass (ansambel)|Plastmass]] juht. Aastatel 1991–1994 [[Rahvusooper Estonia]] dirigent, 1994–1999 [[Tallinna Filharmoonia]] direktor. Ta oli ka AS Trio LSL direktor ning saatejuht Kuku raadios. Tarmo Leinatamm dirigeeris [[1996. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1996.]] ja [[1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1997. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]], sealne orkester tunnustas teda erakorralise parima dirigendi preemiaga. [[Tallinna linnahall]]is dirigeeris ta muusikale "[[Jeesus Kristus Superstaar|Jeesus Kristus superstaar]]", "[[West Side'i lugu]]", "Kiss Me, Kate". Ta osales mitmes ansamblis, näiteks [[Harmoonikud]], Elektra, [[ROSTA aknad]]. Ta esines sageli [[Kuku Raadio|Kuku raadios]] ja televisioonis. Leinatamm oli üks Kreisiraadio liige. 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel oli ta Eesti esindajana laulu "[[Leto svet]]" üks esitajaist. ==Poliitiline tegevus== Ta kuulus 1995. aastast [[Reformierakond]]a.<ref>[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Tarmo&perenimi=Leinatamm&search=1 Äriregister]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta oli aastatel 2003–2007 [[X Riigikogu]] ja 2011–2014 [[XII Riigikogu]] liige. ==Tunnustus== *[[1987]] – ETL noore muusiku preemia{{lisa viide}} ==Isiklikku== Ta oli abielus laulja ja ilusalongi omaniku [[Siiri Leinatamm]]ega (sündinud Kokla; 1958). Tütar [[Kirke Leinatamm|Kirke]] on moedisainer. Tütar [[Kris Leinatamm|Kris Leinatamm-Sepp]] on koolitaja ja coach. ==Vaata ka== *[[Kreisiraadio]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.elu24.ee/1369996/tarmo-leinatamm-raakis-esimest-korda-voitlusest-vahiga Tarmo Leinatamm rääkis esimest korda võitlusest vähiga], 2. september 2013 *[[Piret Kooli]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/tarmo-leinatamme-viimane-intervjuu-saatus-kinkis-mulle-paevi-juurde-sest-tostsin-viha-korvale?id=68681479 Tarmo Leinatamme viimane intervjuu: Saatus kinkis mulle päevi juurde, sest tõstsin viha kõrvale], delfi.ee, 14. oktoober 2014 {{JÄRJESTA:Leinatamm, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2014]] ozbaeyo8o8k18n4vqscv6w1wyz07yme 0 91853 7175527 7129385 2026-06-18T15:53:35Z ~2026-35651-46 231901 7175527 wikitext text/x-wiki '''Urmet Kook''' ka Koogi Ummi, (sündinud [[6. august]]il [[1976]]) on eesti ajakirjanik. Ta on lõpetanud [[1994]]. aastal Lihula Gümnaasiumi ja [[2000]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse eriala. Töötas [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] peatoimetaja asetäitja ja arvamustoimetuse juhatajana.<ref name="uudistejuhiks" /> 1. oktoobril 2007 asus ta tööle [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistejuhina.<ref name="uudistejuhiks">[https://www.err.ee/461900/rahvusringhaalingu-uudistejuhiks-saab-urmet-kook "Rahvusringhäälingu uudistejuhiks saab Urmet Kook"] ERR, 13. august 2007</ref> Alates 1. oktoobrist 2017 töötab ta Eesti Rahvusringhäälingu veebiuudiste ja portaalide juhina. Novembris 2015 valiti ta esimese Balti riigi esindajana Euroopa Ringhäälingute Liidu uudistekomitee (EBU News Committee) liikmeks kaheks aastaks. Novembris 2017 valiti ta tagasi uudistekomitee liikmeks<ref>[https://www.ebu.ch/groups/committees/news EBU News Committee]</ref> ning ta oli üks EBU uudisvahetuse uute reeglite väljatöötajatest. Juulist 2018 kuulub ta [[Pressinõukogu]]sse<ref>[https://www.postimees.ee/4512595/pressinoukogu-uued-liikmed-on-martin-smutov-ja-urmet-kook "Pressinõukogu uued liikmed on Martin Šmutov ja Urmet Kook"] Postimees, 2. juuli 2018</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.eall.ee/pressinoukogu/liikmed.html |pealkiri=Pressinõukogu liikmed |vaadatud=2019-03-24 |arhiivimisaeg=2019-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190324235232/http://www.eall.ee/pressinoukogu/liikmed.html |url-olek=töötab }}</ref>. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kook, Urmet}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] bcuyegvi9n0meq3jtk6wocde82mxgv8 0 95847 7175412 6705829 2026-06-18T12:10:08Z Hannesvalk 176021 /* Nime kandjaid */ 7175412 wikitext text/x-wiki '''Valk''' on [[perekonnanimi]]. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 833 inimesel: 414 mehel ja 419 naisel. Perekonnanimede levikult on Valk meeste puhul 92. kohal ja naiste puhul 107. kohal.<ref name="valk">https://www.stat.ee/nimed/pere/Valk</ref> 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 413 mehel ja 415 naisel. Perekonnanimede levikult oli Valk meeste seas 91. kohal ja naiste seas 109. kohal. Nimi on levinuim Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 70,08.<ref name="valk" /> == Nime kandjaid == * [[Claudius Valk]] (1966), saksa džäss-saksofonist * [[Garry Valk]] (1967), Kanada hokimängija * [[Heiki Valk]] (1959), eesti arheoloog * [[Heinz Valk]] (1936), Eesti kunstnik ja poliitik * [[Jaak Valk]] (1867–1952), eesti kirikuõpetaja * [[Laur Valk]] (1912-2008), eesti arst * [[Mall Valk]] (1935–1976), eesti keraamik * [[Marika Valk]] (1954), eesti kunstiajaloolane * [[Tristan Tumeroheline|Peeter Valk]] * [[Pille Valk]] (1959–2009), eesti ajaloolane ja teoloog * [[Ülo Valk]] (1962), eesti filoloog ja rahvaluuleteadlane * [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] (1935), eesti poksija ja poksitreener * [[Uno Valk]] (1922–2007), eesti metsateadlane * [[Veronika Valk]] (1976), eesti arhitekt * [[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]] (1893–1935), harfimängija == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Valk}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] [[Kategooria:Saksa perekonnanimed]] [[Kategooria:Hollandi perekonnanimed]] tgrwujyijqb7s0anp8w49q1gp1nupon 7175415 7175412 2026-06-18T12:13:37Z Hannesvalk 176021 /* Nime kandjaid */ 7175415 wikitext text/x-wiki '''Valk''' on [[perekonnanimi]]. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 833 inimesel: 414 mehel ja 419 naisel. Perekonnanimede levikult on Valk meeste puhul 92. kohal ja naiste puhul 107. kohal.<ref name="valk">https://www.stat.ee/nimed/pere/Valk</ref> 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 413 mehel ja 415 naisel. Perekonnanimede levikult oli Valk meeste seas 91. kohal ja naiste seas 109. kohal. Nimi on levinuim Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 70,08.<ref name="valk" /> == Nime kandjaid == * [[Aune Valk]] (1972), eesti psühholoog ja haridusametnik. * [[Claudius Valk]] (1966), saksa džäss-saksofonist * [[Garry Valk]] (1967), Kanada hokimängija * [[Heiki Valk]] (1959), eesti arheoloog * [[Heinz Valk]] (1936), Eesti kunstnik ja poliitik * [[Jaak Valk]] (1867–1952), eesti kirikuõpetaja * [[Laur Valk]] (1912-2008), eesti arst * [[Mall Valk]] (1935–1976), eesti keraamik * [[Marika Valk]] (1954), eesti kunstiajaloolane * [[Tristan Tumeroheline|Peeter Valk]] * [[Pille Valk]] (1959–2009), eesti ajaloolane ja teoloog * [[Ülo Valk]] (1962), eesti filoloog ja rahvaluuleteadlane * [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] (1935), eesti poksija ja poksitreener * [[Uno Valk]] (1922–2007), eesti metsateadlane * [[Veronika Valk]] (1976), eesti arhitekt * [[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]] (1893–1935), harfimängija == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Valk}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] [[Kategooria:Saksa perekonnanimed]] [[Kategooria:Hollandi perekonnanimed]] arcviq9sid4xr4twvzqrf6zaqz2gvlx 7175429 7175415 2026-06-18T12:39:18Z Hannesvalk 176021 /* Nime kandjaid */ 7175429 wikitext text/x-wiki '''Valk''' on [[perekonnanimi]]. 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 833 inimesel: 414 mehel ja 419 naisel. Perekonnanimede levikult on Valk meeste puhul 92. kohal ja naiste puhul 107. kohal.<ref name="valk">https://www.stat.ee/nimed/pere/Valk</ref> 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 413 mehel ja 415 naisel. Perekonnanimede levikult oli Valk meeste seas 91. kohal ja naiste seas 109. kohal. Nimi on levinuim Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 70,08.<ref name="valk" /> == Nime kandjaid == * [[Allan Valk]] (1975), eesti vandeadvokaat * [[Aune Valk]] (1972), eesti psühholoog ja haridusametnik. * [[Claudius Valk]] (1966), saksa džäss-saksofonist * [[Endel Valk-Falk]] (1932 – 2019), eesti nahakunstnik ja restauraator * [[Garry Valk]] (1967), Kanada hokimängija * [[Heiki Valk]] (1959), eesti arheoloog * [[Heinz Valk]] (1936), Eesti kunstnik ja poliitik * [[Jaak Valk]] (1867–1952), eesti kirikuõpetaja * [[Jaanis Valk]] (1979), eesti dokumentaalfilmide režissöör ja harrastusnäitleja * [[Johannes Valk]] (1945), eesti põllumajandus- ja aiandusettevõtja * [[Karl Valk]] (1893-1935), Vabadussõja veteran, [[VR II/3]] * [[Laur Valk]] (1912-2008), eesti arst * [[Mall Valk]] (1935–1976), eesti keraamik * [[Marika Valk]] (1954), eesti kunstiajaloolane * [[Maris Valk-Falk]] (1934–2016), eesti pianist, muusikapedagoog ja muusikateadlane * [[Tristan Tumeroheline|Peeter Valk]] * [[Pille Valk]] (1959–2009), eesti ajaloolane ja teoloog * [[Piret Valk]] (1973), eesti tekstiilikunstnik * [[Ülo Valk]] (1962), eesti filoloog ja rahvaluuleteadlane * [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] (1935), eesti poksija ja poksitreener * [[Uno Valk]] (1922–2007), eesti metsateadlane * [[Veronika Valk]] (1976), eesti arhitekt * [[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]] (1893–1935), harfimängija == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Valk}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] [[Kategooria:Saksa perekonnanimed]] [[Kategooria:Hollandi perekonnanimed]] tn8tz7ns4aqyh037gblsmkf1ardxx5h 7175730 7175429 2026-06-19T04:59:27Z Hannesvalk 176021 7175730 wikitext text/x-wiki '''Valk''' on [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 818 inimesel: 413 mehel ja 405 naisel. Perekonnanimede levikult on Valk meeste puhul 90. ja naiste puhul 109. kohal.<ref name="valk" /> 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 833 inimesel: 414 mehel ja 419 naisel. Perekonnanimede levikult on Valk meeste puhul 92. kohal ja naiste puhul 107. kohal.<ref name="valk">https://www.stat.ee/nimed/pere/Valk</ref> 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valk 413 mehel ja 415 naisel. Perekonnanimede levikult oli Valk meeste seas 91. kohal ja naiste seas 109. kohal. Nimi on levinuim Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 70,08.<ref name="valk" /> == Nime kandjaid == * [[Allan Valk]] (1975), eesti vandeadvokaat * [[Aune Valk]] (1972), eesti psühholoog ja haridusametnik. * [[Claudius Valk]] (1966), saksa džäss-saksofonist * [[Endel Valk-Falk]] (1932 – 2019), eesti nahakunstnik ja restauraator * [[Garry Valk]] (1967), Kanada hokimängija * [[Heiki Valk]] (1959), eesti arheoloog * [[Heinz Valk]] (1936), Eesti kunstnik ja poliitik * [[Jaak Valk]] (1867–1952), eesti kirikuõpetaja * [[Jaanis Valk]] (1979), eesti dokumentaalfilmide režissöör ja harrastusnäitleja * [[Johannes Valk]] (1945), eesti põllumajandus- ja aiandusettevõtja * [[Karl Valk]] (1893-1935), Vabadussõja veteran, [[VR II/3]] * [[Laur Valk]] (1912-2008), eesti arst * [[Mall Valk]] (1935–1976), eesti keraamik * [[Marika Valk]] (1954), eesti kunstiajaloolane * [[Maris Valk-Falk]] (1934–2016), eesti pianist, muusikapedagoog ja muusikateadlane * [[Tristan Tumeroheline|Peeter Valk]] * [[Pille Valk]] (1959–2009), eesti ajaloolane ja teoloog * [[Piret Valk]] (1973), eesti tekstiilikunstnik * [[Ülo Valk]] (1962), eesti filoloog ja rahvaluuleteadlane * [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] (1935), eesti poksija ja poksitreener * [[Uno Valk]] (1922–2007), eesti metsateadlane * [[Veronika Valk]] (1976), eesti arhitekt * [[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]] (1893–1935), harfimängija == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Valk}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] [[Kategooria:Saksa perekonnanimed]] [[Kategooria:Hollandi perekonnanimed]] el0abjvlb926umga9iymcjrzbd7b42e 0 98294 7175603 7174298 2026-06-18T19:10:55Z Heakeel 122460 /* Struktuur ja juhtimine */ 7175603 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru Vangla | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viru vangla 2019.jpg | pildiallkiri = Viru vangla (2019) | lühend = | deviis = | asutatud = 2006 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | asukoht = Ülesõidu 1, Jõhvi | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Ain Anslan (2023–) | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = 490 teenistuskohta | veebileht = [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] | märkused = }} '''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s. Vangla avati 29. juulil 2008.<ref name="xBM4z" /> Viru Vangla moodustati [[Eesti justiitsminister|justiitsministri]] 13. juuni 2006 määruse alusel.<ref name="GRql1" /> Vangla [[arhitektuurne projekt|arhitektuurse projekti]] autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], peaprojekteerija on [[ETP Grupp]]. Vangla ehitas [[AS Merko Ehitus]] ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.<ref name="zQXEb" /> Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille ülesanne on korraldada järgmiste isikute kinnipidamine:<ref name="SgM2F" /> * täiskasvanud [[süütegu|süüdimõistetud]] mehed, * täiskasvanud [[vahistatu]]d mehed ja naised, * alaealised vahistatud ja süüdimõistetud mehed. Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline [[Jõhvi arestimaja]], mida haldab [[Ida Politseiprefektuur]]. Vangla territoorium on 16 [[hektar]]it, see asub linna idapiiril [[Tallinna–Narva raudtee]] lähedal. == Ajalugu == === Asukoha valik === Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2005. aastal.<ref name="GuEHr" /> Justiitsministeeriumi, [[Ida-Viru maavalitsus]]e ja [[Jõhvi linnavalitsus]]e koostöös valiti 2002. aastal krunt, mille asukohta pidas Justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.<ref name="JyT7g" /> Tol ajal oli [[Märt Rask]] justiitsminister, [[Rein Aidma]] Ida-Viru maavanem ja [[Aavo Keerme]] Jõhvi linnapea. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud. Valitsus määras 2003. aasta märtsis [[Riigi Kinnisvara AS]]-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.<ref name="e5e7f" /> === Projekteerimine === Vangla ala detailplaneeringu koostas [[AS K&H]]<ref name="sdb6U" /> 2003. aastal.<ref name="DsZ0A" /> 4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]], siseminister [[Margus Leivo]] ja Riigi Kinnisvara AS esindaja Justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.<ref name="s6sRN" /> Vangla projekteerisid [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]] (arhitektuurse osa projekt) ja [[ETP Grupp]].<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/221975 Riigi Kinnisvara aastaraamat 2008]</ref> Uue vangla projekteerimisel oli Kalle Rõõmuse sõnul arvestatud mitme [[Tartu Vangla]]s ilmnenud puudusega (ka Tartu vangla oli projekteerinud Kalle Rõõmsa büroo). Oluline oli takistada eeluurimisaluste omavahelist suhtlust, milleks kõlbavad isegi kõrvuti asuvate kambrite WC-potid.<ref name="OvzZS" /> Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakuisse. === Riigihange === 14. juunil 2005 kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja riigihanke<ref name="vVWDK" /> ehituse peatöövõtja leidmiseks. 18. juunil 2005 otsustas Riigi Kinnisvara AS nõukogu välja kuulutatud riigihanke tingimusi muuta. Lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema üle 1,8 miljardi krooni<ref name="OXdS9" /> ning mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit krooni.<ref name="1Z79d" /> Seda nõuet suutis täita ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Ehitusfirma [[Koger & Partnerid]] vaidlustas nõude, kuid [[Riigihangete Amet]] ei rahuldanud seda. Pakkumise kutse dokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: [[AS Merko Ehitus]], [[AS Eesti Ehitus]], [[AS YIT Ehitus]] ja [[Skanska EMV AS]]<ref name="CbhxF" /> (Skansa EMV AS oli ehitanud ka [[Tartu Vangla]]). Ent pakkumuse esitas ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus (maksumusega 725,4 miljonit krooni), Merko Ehitus (786,9 miljonit krooni). Et esitatud pakkumused ületasid tunduvalt hankelepingu eeldatavat maksumust, siis tunnistati riigihange luhtunuks. 23. veebruaril 2006 kuulutati välja uus riigihange. Seekord ei kehtestatud pakkujatele käibe alammäära. Tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel. Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse ettevõtet. Laekus neli pakkumust: Skanska EMV AS, [[Eesti Ehitus AS]] ja AS Merko Ehitus esitasid eraldi pakkumused ning [[Estconde-E OÜ]] ja [[Celander Ehitus OÜ]] esitasid ühispakkumuse. 9. juunil 2006 tunnistati edukaks AS Merko Ehitus pakkumus maksumusega 786 995 743 krooni.<ref name="jJbuW" /> Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega arvati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni. === Ehitamine === [[Pilt:Viru vangla 2007.jpg|thumb|Vangla ehitus augustis 2007]] 29. augustil 2005 algas Viru Vangla ehitus. AS YIT Ehitus alustas eeltöid: rajati ajutised teed, [[kuivenduskraav]]id ja juurdepääsuteed.<ref name="yxMZb" /> Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni. 18. septembril 2006 pandi [[nurgakivi]].<ref name="V4aUU" /> Tõsiseks ehitusprobleemiks kujunes liigvesi.<ref name="ecjcm" /> Kuigi geoloogiliste eeluuringutega ilmnes ebasoodsaid ehitustingimusi survelise põhjavee tõttu, oli vangla logistiliselt väga hea asukohaga. Probleemid tekkisid pärast pinnase all veetõkkena toiminud savikihi eemaldamist.<ref name="kwK43" /> Probleemi kõrvaldamiseks rajati täiendav kuivendussüsteem.<ref name="QgHZy" /> 6. juunil 2007 peeti [[sarikapidu]].<ref name="CofbU" /> Vangla taristu ja põgenemiskindluse katsetamiseks simuleeriti mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega. 1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle Justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sisse kolida.<ref name="MooaP" /> Lõplikuks välmimistähtajaks määrati 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja [[haljastus]]ega seotud vaegtööd. Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.<ref name="bDNKv" /> Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 inimest. == Hooned ja territoorium == [[Pilt:Viru Prison 2008 2.jpg|thumb|Viru vangla sisevaade]] [[Pilt:Viru Prison 2008 3.jpg|thumb|Ühendustunnel]] Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium on sõlminud 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.<ref name="5sd0n" /> Rendilepingu kohaselt maksab Justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038. Riigi Kinnisvara AS on sõlminud rendilepingu Siseministeeriumiga arestimaja rentimiseks tasuga 10 miljonit krooni aastas.<ref name="bTzJT" /> Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:<ref name="kodukord" /> * avavangla hoone – 75 kohta,<ref name="Gl2aM" /> * tehnohoone ja koerteaedik, * arestimaja hoone, * kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9), * vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E), * kabel ja spordihoone, * peahoone, * administratiivhoone, * tootmishoone. Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast eraldatud (avavangla asub väljaspool vangla piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud [[tunnel]]i abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda eri hoonete vahel. Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe [[betoon]]ist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve. == Struktuur ja juhtimine == Vanglal võib eristada järgmisi allüksusi.<ref name="kodukord" /><ref name="e1XbO" /> # Vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid, mis asuvad peahoones esimesel ja teisel korrusel. # Eeluurimise osakond, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada kinnipeetavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäigu ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna [[autoriõiguse seadus]] ei luba autoritasu maksmata esitada avalikult nüüdisaegseid teoseid, siis mängitakse [[Klassikaraadio|Klassikaraadiot]], mis esitab autoriõiguse kaitseta teoseid.<ref name="hTyda" /> ## täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel. ## alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris. # Süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine [[WC]]. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.<ref name="nNpX6" /> Tuppa mahuvad [[nari]], laud, kaks [[taburet]]ti, kaks öökappi, riidenagid, [[laelamp]] ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal [[personaalarvuti]] (ilma [[internet]]ita), kaasaskantav [[raadio]], väike [[teler]], [[videokassettmagnetofon|video]]- ja [[helikassettmagnetofon]] ning muusikariist. 50 vangi ühine [[duširuum]] asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia. ## täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8 ## töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7 ## noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9 ## tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",<ref name="6nQMN" /><ref name="NqhCg" /> – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.<ref name="ULSgZ" /> # arestimaja osakond # avavangla osakond. Direktorid: * Edvard Remsel (2006–2009)<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/26925173/viru-vangla-direktor-lahkub-toolt Viru vangla direktor lahkub töölt], Gelfi.ee, 16.11.2009</ref> * Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)<ref name="YxYeU" /> * Anu Möldri (2015–2018)<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/82057081/viru-vangla-direktor-lahkub-ametist-et-puhenduda-opitud-erialale Viru vangla direktor lahkub ametist, et pühenduda õpitud erialale], Maaleht, 10.05.2018</ref> * Marek Aas (2018–2023)<ref>[https://www.just.ee/uudised/viru-vangla-uueks-direktoriks-saab-marek-aas Viru vangla uueks direktoriks saab Marek Aas], www.just.ee, 19.09.2018</ref> * Ain Anslan (2023–)<ref>[https://www.postimees.ee/7849899/viru-vangla-uus-direktor-on-ain-anslan Viru vangla uus direktor on Ain Anslan], Postimees, 7. september 2023</ref> == Vangi sotsialiseerimine == [[Pilt:Viru Prison 2008 5.jpg|thumb|Süüdimõistetute kamber]] Vangide [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumise]] soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust. === Õppimine === Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. [[Üldharidus]]t annab [[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]]<ref name="aBrob" /> ja [[kutseharidus]]t [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]].<ref name="rGuzr" /> Üldharidust asub 2008. aastal omandama 120 kinnipeetavat. Õppetöö toimub 5.–12. klassini. Kutseõpet alustab 95 kinnipeetavat, kes saavad omandada [[abikokk|abikoka]], [[keevitaja]] ja [[tisler]]i kutse. Riigikeele kursused toimuvad 2008. õppeaastal kolmele õppegrupile. Kokku hakkab [[eesti keel]]t õppima 45 kinnipeetavat. Riigikeele kursuste maht on 86 tundi, sellele lisandub iseseisev töö. Kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami. 2010. aastal organiseeriti Viru Vangla süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Eesti riik panustas sellesse õppesse 100 000 krooni, mis moodustas kursuse tegelikust maksumusest 15%. Ülejäänud raha tuli Eesti vanglasüsteemi tugevdamisele orienteeritud [[Norra]] välisabi fondist, mille kogusuurus on 11 miljonit eesti krooni. Kursustest saab osa võtta 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldab neil väljaspool vangla territooriumi käia õppesõitu tegemas. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vangimajas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, aga oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.<ref name="nZfoL" /> === Töötamine === Vangid saavad teha [[palgatöö|palgalist tööd]] ASi [[Eesti Vanglatööstus]] vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine<ref name="OSzZJ" />.<ref name="rNY9m" /> Üks ettevõtteist, [[Palu Steel OÜ]], võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.<ref name="MlJLK" /> === Noored kinnipeetavad === Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.<ref name="ImPTj" /> Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: [[psühholoog]]id, [[sotsiaaltöötaja]]d, [[huvijuht]], julgeolekuametnikud ja [[kaplan]]. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.<ref name="jJ4k7" /> == Vangla igapäevaeluga seotud sündmused == [[Pilt:Viru Prison 2008 4.jpg|thumb|Uks Viru Vanglas]] 1. juulil 2008 pöördus Viru Vangla kinnipeetav kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja ta nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.<ref name="JN3DY" /> Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme. 9. oktoobril 2008 võtsid Viru Vangla kaks alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal [[pantvang]]i vangla [[sotsiaalpedagoog]]i. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.<ref name="qzKJb" /><ref name="bk5Gm" /><ref name="2Tnn0" /><ref name="Hdb2p" /> Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad [[veebipäevik]]u.<ref name="1MzgC" /> Justiitsministeerium ei pea seda veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.<ref name="NMsz5" /><ref name="0Nap4" /> 2009. aastal esitas kinnipeetav [[Tartu halduskohus|Tartu halduskohtu]] Jõhvi kohtumaja kaudu Viru Vanglale 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude [[sügelised|sügelistesse]] nakatumise eest.<ref name="m10u2" /> Viru Vangla taristu haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kaevanud kohtusse mitu kinnipeetavat, et nõuda neilt välja vangla vara lõhkumisega tekitatud kulusid.<ref name="qeZWA" /> 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid Justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kodukord">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35393/Viru+Vangla+kodukord.pdf | pealkiri =Viru Vangla kodukord | autor =Viru Vangla | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 3 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Jõhvi | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xBM4z">{{netiviide | url =http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | pealkiri =FOTOD: Sangpomm Viru Vanglale | autor =Erik Prozes | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev.ee | aeg =29.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.07.2008 | keel = | arhiivimisaeg =31.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080731223322/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GRql1">{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12967542 | pealkiri =Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="zQXEb">{{netiviide | url =http://www.eestikirik.ee/node/4887 | pealkiri = Viru vangla avas uksed| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Kirik | aeg =10.04.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="SgM2F">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 21 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GuEHr">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/viru | pealkiri =Viru Vangla | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht =Viru Vangla koduleht | väljaandja =Eesti Justiitsministeerium | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-11 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070811162333/http://www.vangla.ee/viru | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JyT7g">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/371056 | pealkiri = Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste | autor =Kai Kalamees | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =23. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="e5e7f">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=19261&tpl=1006 | pealkiri =Valitsuse briifinguruum. 24. Hüvitusfondi vara üleandmine. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =04.03.2003 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sdb6U">{{netiviide | url =http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | pealkiri =Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS K&H koduleht | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070801035322/http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="DsZ0A">{{netiviide | url =http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | pealkiri =Curriculum Vitae | autor =Heiki Kalberg | failitüüp =doc | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-07-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070713011510/http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="s6sRN">{{netiviide | url =http://www.just.ee/5610 | pealkiri =Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks | autor =Kristi Künnapas | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Justiitsministeeriumi koduleht | aeg =04.11.2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =15.08.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070815034336/http://www.just.ee/5610 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="OvzZS">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/270581 | pealkiri = Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =28. juuli 2004 | koht = | väljaandja =| vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="vVWDK">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/294475 | pealkiri =Riik kuulutas Viru vangla hanke välja | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =15. juuni 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="OXdS9">{{netiviide | url =http://www.aripaev.ee/3132/uud_uudidx_313211.html?e=mc2&leht_id=3132 | pealkiri =Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte | autor =Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =ÄP Online | aeg =15.02.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="1Z79d">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3013/uud_uudidx_301302 | pealkiri =RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises | autor =Gea Velthut-Sokka | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.10.2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CbhxF">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/308370 | pealkiri =Viru vanglale ei leita ehitajat | autor =Signe Kalberg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =29. detsember 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="jJbuW">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | pealkiri =Viru vangla läheb maksma üle miljardi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =9.06.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =25.06.2006 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20060625145858/http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yxMZb">{{netiviide | url =http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | pealkiri =YIT Ehitus teostab Viru Vangla ehituse eeltööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =YIT Ehitusw koduleht | aeg =25. august 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =19.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-06-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070609173347/http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="V4aUU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/190906/esileht/majandus/218642.php | pealkiri =Viru vanglale pandi nurgakivi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =18.09.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ecjcm">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/370877 | pealkiri =Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu | autor =Rein Sikk | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =22. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="kwK43">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | pealkiri =Viru vangla upub | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =20.12.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =10.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080410232842/http://pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="QgHZy">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/378408 | pealkiri =Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit | autor =Kadri Masing | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =16. märts 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="CofbU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | pealkiri =Viru vangla pidas sarikapidu | autor =[[Hanneli Rudi]] | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =07.06.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =7.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080407063921/http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MooaP">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/424188 | pealkiri =Viru vangla sai lõpuks valmis | autor =Haldi Ellam | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bDNKv">{{netiviide | url =http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | pealkiri =Viru vangla ehitusel osales üle 2700 inimese | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS Merko koduleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =8.08.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110808055024/http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Gl2aM">[http://tartu.postimees.ee/260908/tartu_postimees/arvamus/342398.php Priit Post: jah, vangide koguarv Tartus suureneb]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="e1XbO">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/269395 | pealkiri =Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam | autor =Marii Karell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =10. juuli 2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =31.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="hTyda">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/422059 | pealkiri =Viru vangla ootab õhetava pruudina pulmapäeva | autor = Rein Sikk| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =13. märts 2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nNpX6">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | pealkiri =Viru vanglasse soomlaste turvauks ei sobi | autor =Risto Berendson | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =31.08.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =3.12.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081203012654/http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="6nQMN">{{netiviide | url =http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | pealkiri =Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas | autor =Janar Filippov | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Ekspress | aeg =16.11.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =21.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080721001408/http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NqhCg">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/472724 | pealkiri =Viru vanglasse tehti salaosakond| autor =Holger Roonemaa | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht| aeg =4. juuli 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009| keel =}}</ref> <ref name="ULSgZ">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =31.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305043448/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="5sd0n">{{netiviide | url =http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=9810&agr=1&aeg= | pealkiri =RKAS annab Viru vangla 103 miljoni eest aastas rendile | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kinnisvaraturg | aeg =16. veebruar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="YxYeU">[http://www.virumaateataja.ee/?id=200596 Viru vanglat juhib suveni kohusetäitja]</ref> <ref name="bTzJT">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | pealkiri =14. Loa andmine lepingute sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga Viru vangla ja arestimaja üürilepingud) | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Valitsuse briifinguruum | aeg =25.01.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =17.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20071016221733/http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="aBrob">[https://www.riigiteataja.ee/akt/417072015002?leiaKehtiv Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus] elektroonilises [[Riigi Teataja]]s.</ref> <ref name="rGuzr">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19766536 | pealkiri =Viru Vanglas oli täna esimene koolipäev | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =1. september 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =2.09.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nZfoL">Viru vangla asukad saavad riigi toel juhiloa. Põhjarannik, 6. jaanuar 2010, lk. 1</ref> <ref name="OSzZJ">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/272728 | pealkiri =Me ei ütle kunagi: tere tulemast vanglasse! | autor =Maarius Suviste | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =27.03.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="rNY9m">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3987/rubr_artiklid_398705 | pealkiri =Tööjõud trellide tagant | autor =Tiit Reinart | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MlJLK">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/140508/esileht/majandus/330191.php | pealkiri =Vangid saavad metallitööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =14.05.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ImPTj">{{netiviide | url =http://www.virumaateataja.ee/310708/esileht/15048036.php?&Y=2008&M=8 | pealkiri =Viru vanglakompleksis on nii kool kui kabel | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Virumaa Teataja | aeg =31.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jJ4k7">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 29 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =11.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JN3DY">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | pealkiri =Vang läks toore muna pärast kohtusse | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =07.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305022319/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qzKJb">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=20069168 | pealkiri =Viru vanglas toimus pantvangidraama | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =9. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bk5Gm">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | pealkiri =Pantvangistajatest lapsed nõudsid autot ja raha | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =10. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =28.02.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170228174302/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2Tnn0">{{netiviide | url =http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | pealkiri =Alaealised kurjategijad sidusid vanglas pantvangi tooli külge | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Reporter online | aeg =09.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =11.10.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081011224115/http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Hdb2p">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/299573 | pealkiri =Pantvangidraama | autor =Eve Heinla | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =11.10.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="1MzgC">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =30. juuli 2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =1.08.2009 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20090801000156/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NMsz5">{{netiviide | url =http://uudised.err.ee/index.php?06172688 | pealkiri =Ministeerium: vangide blogi pole tõsiseltvõetav | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Raadio Uudised | aeg =30.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="0Nap4">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/?id=147580 | pealkiri =Eriti valvatud vangid avasid oma veebipäeviku | autor =Hanneli Rudi | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg = 30.07.2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="m10u2">Kinnipeetav nõuab vanglalt sügeliste pärast hüvitist. Põhjarannik, 5. jaanuar 2010, lk 4</ref> <ref name="qeZWA">Erik Kalda. Riigifirma kaebab aknalõhkujaist vangid kohtusse. Põhjarannik, 19. veebruar 2010, lk 1</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Viru Prison}} * [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] {{koord|NS=59.357958|EW=27.458224|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vanglad]] [[Kategooria:Jõhvi]] 1fq5esvetl2zvdi4f5caioyjqy26jl4 7175610 7175603 2026-06-18T19:51:20Z Heakeel 122460 /* Õppimine */ 7175610 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Viru Vangla | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Viru vangla 2019.jpg | pildiallkiri = Viru vangla (2019) | lühend = | deviis = | asutatud = 2006 | asutaja = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | asukoht = Ülesõidu 1, Jõhvi | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Ain Anslan (2023–) | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = 490 teenistuskohta | veebileht = [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] | märkused = }} '''Viru Vangla''' on [[vangla]] [[Jõhvi]]s. Vangla avati 29. juulil 2008.<ref name="xBM4z" /> Viru Vangla moodustati [[Eesti justiitsminister|justiitsministri]] 13. juuni 2006 määruse alusel.<ref name="GRql1" /> Vangla [[arhitektuurne projekt|arhitektuurse projekti]] autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], peaprojekteerija on [[ETP Grupp]]. Vangla ehitas [[AS Merko Ehitus]] ja see läks maksma 1,2 miljardit krooni.<ref name="zQXEb" /> Viru Vangla on 1000-kohaline kambertüüpi vangla, mille ülesanne on korraldada järgmiste isikute kinnipidamine:<ref name="SgM2F" /> * täiskasvanud [[süütegu|süüdimõistetud]] mehed, * täiskasvanud [[vahistatu]]d mehed ja naised, * alaealised vahistatud ja süüdimõistetud mehed. Viru Vangla territooriumil asub ka 150-kohaline [[Jõhvi arestimaja]], mida haldab [[Ida Politseiprefektuur]]. Vangla territoorium on 16 [[hektar]]it, see asub linna idapiiril [[Tallinna–Narva raudtee]] lähedal. == Ajalugu == === Asukoha valik === Viru Vangla rajamist Jõhvi asuti ette valmistama 2005. aastal.<ref name="GuEHr" /> Justiitsministeeriumi, [[Ida-Viru maavalitsus]]e ja [[Jõhvi linnavalitsus]]e koostöös valiti 2002. aastal krunt, mille asukohta pidas Justiitsministeerium logistilises mõttes heaks.<ref name="JyT7g" /> Tol ajal oli [[Märt Rask]] justiitsminister, [[Rein Aidma]] Ida-Viru maavanem ja [[Aavo Keerme]] Jõhvi linnapea. Kohalik võim pakkus välja ka ühe endise kaevandusala ja Jõhvi linnas paar väiksemat krunti, mis oleksid aga kitsaks jäänud. Valitsus määras 2003. aasta märtsis [[Riigi Kinnisvara AS]]-ile ülesandeks rajada Viru Vangla.<ref name="e5e7f" /> === Projekteerimine === Vangla ala detailplaneeringu koostas [[AS K&H]]<ref name="sdb6U" /> 2003. aastal.<ref name="DsZ0A" /> 4. novembril 2004 kell 14 allkirjastasid justiitsminister [[Ken-Marti Vaher]], siseminister [[Margus Leivo]] ja Riigi Kinnisvara AS esindaja Justiitsministeeriumi suures saalis koostöölepingu Viru Vangla projekteerimishanke väljakuulutamiseks.<ref name="s6sRN" /> Vangla projekteerisid [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]] (arhitektuurse osa projekt) ja [[ETP Grupp]].<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/221975 Riigi Kinnisvara aastaraamat 2008]</ref> Uue vangla projekteerimisel oli Kalle Rõõmuse sõnul arvestatud mitme [[Tartu Vangla]]s ilmnenud puudusega (ka Tartu vangla oli projekteerinud Kalle Rõõmsa büroo). Oluline oli takistada eeluurimisaluste omavahelist suhtlust, milleks kõlbavad isegi kõrvuti asuvate kambrite WC-potid.<ref name="OvzZS" /> Lahendusena on Viru Vanglas erinevalt Tartu vanglast WC-potid projekteeritud eri püstakuisse. === Riigihange === 14. juunil 2005 kuulutas Riigi Kinnisvara AS välja riigihanke<ref name="vVWDK" /> ehituse peatöövõtja leidmiseks. 18. juunil 2005 otsustas Riigi Kinnisvara AS nõukogu välja kuulutatud riigihanke tingimusi muuta. Lisati nõue, et pakkuja viimase kolme aasta käive peab olema üle 1,8 miljardi krooni<ref name="OXdS9" /> ning mitte ühelgi aastal vähem kui 400 miljonit krooni.<ref name="1Z79d" /> Seda nõuet suutis täita ainult neli Eesti ehitusettevõtet: Merko Ehitus, Skansa EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus. Ehitusfirma [[Koger & Partnerid]] vaidlustas nõude, kuid [[Riigihangete Amet]] ei rahuldanud seda. Pakkumise kutse dokumendid võtsid välja kõik neli võimalikku töövõtjat: [[AS Merko Ehitus]], [[AS Eesti Ehitus]], [[AS YIT Ehitus]] ja [[Skanska EMV AS]]<ref name="CbhxF" /> (Skansa EMV AS oli ehitanud ka [[Tartu Vangla]]). Ent pakkumuse esitas ainult kaks ettevõtet: Eesti Ehitus (maksumusega 725,4 miljonit krooni), Merko Ehitus (786,9 miljonit krooni). Et esitatud pakkumused ületasid tunduvalt hankelepingu eeldatavat maksumust, siis tunnistati riigihange luhtunuks. 23. veebruaril 2006 kuulutati välja uus riigihange. Seekord ei kehtestatud pakkujatele käibe alammäära. Tõsteti ka hanke eeldatavat maksumust. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli aprilli keskel. Pakkumise kutse dokumendid võttis välja seitse ettevõtet. Laekus neli pakkumust: Skanska EMV AS, [[Eesti Ehitus AS]] ja AS Merko Ehitus esitasid eraldi pakkumused ning [[Estconde-E OÜ]] ja [[Celander Ehitus OÜ]] esitasid ühispakkumuse. 9. juunil 2006 tunnistati edukaks AS Merko Ehitus pakkumus maksumusega 786 995 743 krooni.<ref name="jJbuW" /> Koos käibemaksu ja vangla turvalahendustega arvati kompleksi maksumuseks üle miljardi krooni. === Ehitamine === [[Pilt:Viru vangla 2007.jpg|thumb|Vangla ehitus augustis 2007]] 29. augustil 2005 algas Viru Vangla ehitus. AS YIT Ehitus alustas eeltöid: rajati ajutised teed, [[kuivenduskraav]]id ja juurdepääsuteed.<ref name="yxMZb" /> Eeltööde maksumuseks kujunes 12,8 miljonit krooni. 18. septembril 2006 pandi [[nurgakivi]].<ref name="V4aUU" /> Tõsiseks ehitusprobleemiks kujunes liigvesi.<ref name="ecjcm" /> Kuigi geoloogiliste eeluuringutega ilmnes ebasoodsaid ehitustingimusi survelise põhjavee tõttu, oli vangla logistiliselt väga hea asukohaga. Probleemid tekkisid pärast pinnase all veetõkkena toiminud savikihi eemaldamist.<ref name="kwK43" /> Probleemi kõrvaldamiseks rajati täiendav kuivendussüsteem.<ref name="QgHZy" /> 6. juunil 2007 peeti [[sarikapidu]].<ref name="CofbU" /> Vangla taristu ja põgenemiskindluse katsetamiseks simuleeriti mäss. Vanglate eriüksuste mehed püüdsid murda kambrite uksi ja lõhkuda vangla piirdeid. Kõik, mis purunes, asendati uuega. 1. aprillil 2008 anti hoonekompleks üle Justiitsministeeriumile ja esimesed vangid võisid sisse kolida.<ref name="MooaP" /> Lõplikuks välmimistähtajaks määrati 30. juuli 2008. Selleks ajaks tuli lõpetada juurdepääsuteede, kuivendussüsteemi ja [[haljastus]]ega seotud vaegtööd. Kokku osales vangla ehitamisel üle 2700 inimese.<ref name="bDNKv" /> Lepinguid sõlmiti rohkem kui 220 alltöövõtjaga. Ehituse lõpus osales objekti koristamisel 120 inimest. == Hooned ja territoorium == [[Pilt:Viru Prison 2008 2.jpg|thumb|Viru vangla sisevaade]] [[Pilt:Viru Prison 2008 3.jpg|thumb|Ühendustunnel]] Viru Vangla on ehitanud Riigi Kinnisvara AS. Justiitsministeerium on sõlminud 2007. aastal Riigi Kinnisvara AS-ga üürilepingu vangla kasutamiseks.<ref name="5sd0n" /> Rendilepingu kohaselt maksab Justiitsministeerium vangla kasutamise eest Riigi Kinnisvara AS-le 103,5 miljonit krooni aastas kuni aastani 2038. Riigi Kinnisvara AS on sõlminud rendilepingu Siseministeeriumiga arestimaja rentimiseks tasuga 10 miljonit krooni aastas.<ref name="bTzJT" /> Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned:<ref name="kodukord" /> * avavangla hoone – 75 kohta,<ref name="Gl2aM" /> * tehnohoone ja koerteaedik, * arestimaja hoone, * kinnipeetavate eluhooned (kolm hoonet tähistusega S7, S8 ja S9), * vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone (tähistusega E), * kabel ja spordihoone, * peahoone, * administratiivhoone, * tootmishoone. Kui arestimaja ja avavangla on muust vanglast eraldatud (avavangla asub väljaspool vangla piirdeid), siis eeluurimise osakond ja süüdimõistetute osakond on omavahel ühendatud [[tunnel]]i abil. Tunnel võimaldab saatjate arvu vähendada ja on ühtlasi mugav võimalus liikuda eri hoonete vahel. Muust maailmast on vangla eraldatud kahe metallist ja ühe [[betoon]]ist piirdega, mida täiendavalt turvab elektrooniline valve. == Struktuur ja juhtimine == Vanglal võib eristada järgmisi allüksusi.<ref name="kodukord" /><ref name="e1XbO" /> # Vastuvõtuosakond, kartser, lukustatud kambrid, mis asuvad peahoones esimesel ja teisel korrusel. # Eeluurimise osakond, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kelle kohtumenetlus on veel pooleli. Selleks, et takistada kinnipeetavatel teavet vahetada läbi akende ja jalutuskäigu ajal karjudes, mängib väljas kõva muusika. Kuna [[autoriõiguse seadus]] ei luba autoritasu maksmata esitada avalikult nüüdisaegseid teoseid, siis mängitakse [[Klassikaraadio|Klassikaraadiot]], mis esitab autoriõiguse kaitseta teoseid.<ref name="hTyda" /> ## täiskasvanud vahistatud (eeluuritavad ja kohtualused) – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones märgistusega "E" teisel ja kolmandal korrusel. ## alaealised vahistatud – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E esimesel korrusel 2. sektoris. # Süüdimõistetute osakond. Seal viibivad inimesed, kellele on juba lõplik kohtuotsus välja kuulutatud. Süüdimõistetud paiknevad üksteisest isoleeritud boksides. Ühte boksi mahub 50 vangi. Süüdimõistetute jaoks on kaheinimesekambrid. Kamber on 8 ruutmeetri suurune, lisaks asub iga kambri juures eraldi 1,5-ruutmeetrine [[WC]]. Kambritel on eritugevdustega metalluksed.<ref name="nNpX6" /> Tuppa mahuvad [[nari]], laud, kaks [[taburet]]ti, kaks öökappi, riidenagid, [[laelamp]] ja kaks teadetetahvlit. Lisaks võib vangil olla direktori loal [[personaalarvuti]] (ilma [[internet]]ita), kaasaskantav [[raadio]], väike [[teler]], [[videokassettmagnetofon|video]]- ja [[helikassettmagnetofon]] ning muusikariist. 50 vangi ühine [[duširuum]] asub valvuritoa lähedal. Seda esiteks seepärast, et pesevad vangid oleksid kergemini jälgitavad, teiseks kipuvad vangid tihti vett jooksma jätma, kui neil keegi silma peal ei hoia. ## täiskasvanud süüdimõistetute osakond – kinnipeetavate eluhoones S8 ## töötavate kinnipeetavate osakond – kinnipeetavate eluhoones S7 ## noorte süüdimõistetute osakond – eluhoones S9 ## tugevdatud järelevalvega osakond, mida nii vangla töötajate kui vangide kõnepruugis kutsutakse "Supermaxiks",<ref name="6nQMN" /><ref name="NqhCg" /> – vahistatute ja kinnipeetavate eluhoones E neljandal korrusel. Supermaxis kannavad karistust need kinnipeetavad, keda peetakse ka vangistatuna ohtlikuks.<ref name="ULSgZ" /> # arestimaja osakond # avavangla osakond. Direktorid: * Edvard Remsel (2006–2009)<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/26925173/viru-vangla-direktor-lahkub-toolt Viru vangla direktor lahkub töölt], Gelfi.ee, 16.11.2009</ref> * Priit Post (2009–2010, direktori kohusetäitja, justiitsministeeriumi vanglateenistuses karistuse täideviimise talituse juhataja)<ref name="YxYeU" /> * Anu Möldri (2015–2018)<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/82057081/viru-vangla-direktor-lahkub-ametist-et-puhenduda-opitud-erialale Viru vangla direktor lahkub ametist, et pühenduda õpitud erialale], Maaleht, 10.05.2018</ref> * Marek Aas (2018–2023)<ref>[https://www.just.ee/uudised/viru-vangla-uueks-direktoriks-saab-marek-aas Viru vangla uueks direktoriks saab Marek Aas], www.just.ee, 19.09.2018</ref> * Ain Anslan (2023–)<ref>[https://www.postimees.ee/7849899/viru-vangla-uus-direktor-on-ain-anslan Viru vangla uus direktor on Ain Anslan], Postimees, 7. september 2023</ref> == Vangi sotsialiseerimine == [[Pilt:Viru Prison 2008 5.jpg|thumb|Süüdimõistetute kamber]] Vangide [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumise]] soodustamiseks on Viru Vanglas mitu võimalust. === Õppimine === Õppetööd korraldavad vanglas kohalikud õppeasutused. [[Üldharidus]]t annab [[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]]<ref name="aBrob" /> ja [[kutseharidus]]t [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]].<ref name="rGuzr" /> Üldhariduses toimub õppetöö 5.–12. klassini. Kutseõppes saab omandada [[abikokk|abikoka]], [[keevitaja]] ja [[tisler]]i kutse. Riigikeele kursuse läbinud sooritavad eksami ja edasijõudnud saavad sooritada ka riikliku tasemeeksami. 2010. aastal korraldati süüdimõistetutele B-kategooria autojuhi kursused. Riik toetas seda õpet 100 000 krooniga, mis moodustas 15% kursuse maksumusest. Ülejäänud toetus saadi Eesti vanglasüsteemi tugevdamiseks loodud [[Norra]] välisabi fondist, mille eelarve oli 11 miljonit krooni. Kursustel sai osaleda 20 kinnipeetavat, kelle madal riskitase võimaldas neil teha õppesõitu väljaspool vanglat. Turvalisuse huvides on õppesõitu kaasatud siiski ka vanglaametnikud. Õppesõidu instruktori sõnul teeb õpetamise raskeks asjaolu, et aastaid vanglas olnud kinnipeetavad ootavad instruktorilt käske ja kindlaid rusikareegleid ning oma peaga ei mõtle, kuid oma peaga mõtlemine on liikluses väga oluline.<ref name="nZfoL" /> === Töötamine === Vangid saavad teha [[palgatöö|palgalist tööd]] ASi [[Eesti Vanglatööstus]] vahendusel. Viru Vanglas olevas kahes suures töökojas käib mitme ettevõtte tootmine<ref name="OSzZJ" />.<ref name="rNY9m" /> Üks ettevõtteist, [[Palu Steel OÜ]], võimaldab vangidel valmistada metallkonstruktsioone.<ref name="MlJLK" /> === Noored kinnipeetavad === Vanglasse on loodud eriüksus 250 noorele kinnipeetavale vanuses 14–21 aastat.<ref name="ImPTj" /> Et noori paremini tavaellu tagasi suunata, kuuluvad osakonna koosseisu just noortele spetsialiseerunud ametnikud: [[psühholoog]]id, [[sotsiaaltöötaja]]d, [[huvijuht]], julgeolekuametnikud ja [[kaplan]]. Noorteosakonda, kus töötab 45 ametnikku, juhib vangla asedirektor noorte vangistuse alal.<ref name="jJ4k7" /> == Vangla igapäevaeluga seotud sündmused == [[Pilt:Viru Prison 2008 4.jpg|thumb|Uks Viru Vanglas]] 1. juulil 2008 pöördus Viru Vangla kinnipeetav kohtusse, sest juunis 2008 paigutati tema kambrisse 17 päevaks eesti keelt mittevaldav isik. Peale selle ei pääsenud kaebaja enda sõnul psühholoogi vastuvõtule. Kinnipeetav kaebas, et selle kõige tagajärjel on talle tekitatud psüühiline trauma, ja ta nõudis vanglalt kompensatsiooni 2000 eurot.<ref name="JN3DY" /> Augusti lõpus 2008 kaebas Viru Vanglas kinnipeetav vangla kohtusse, et 25. juulil 2008 olevat talle vanglas toiduks pakutud toorest muna. Kaebaja kinnitas, et sellise muna pakkumisega on talle tekitatud 5000 krooni kahju, mida ta oma kaebuses ka vanglalt nõudis. Kui kohus küsis selle kohta Viru Vangla seisukohta, teatas kinnipidamisasutus, et vaidlusalune muna ei olnud toores, vaid pehme. 9. oktoobril 2008 võtsid Viru Vangla kaks alaealist kinnipeetavat õppetöö ajal [[pantvang]]i vangla [[sotsiaalpedagoog]]i. Pantvangivõtjad helistasid töötaja kabinetist vangla korrapidajale, teatasid ametniku pantvangistamisest ja nõudsid vanglast põgenemiseks autot ja mobiiltelefoni. Avalikkusele sai juhtunu teatavaks telefonikõne kaudu Kanal 2 saate "[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]" toimetusse Viru Vanglast. Paari tunni jooksul vangla ja politsei lahendasid olukorra edukalt: pantvangil ei olnud vigastusi ja mõlemad pantvangivõtjad saadi kätte elusalt.<ref name="qzKJb" /><ref name="bk5Gm" /><ref name="2Tnn0" /><ref name="Hdb2p" /> Juulis 2009 avasid Viru Vangla kinnipeetavad [[veebipäevik]]u.<ref name="1MzgC" /> Justiitsministeerium ei pea seda veebipäevikut tõsiseltvõetavaks ega kavatse uurida sealse teabe päritolu. Ministeeriumi sõnutsi ei ole vangidel lubatud internetti kasutada, küll on aga vangidel vaba kirjavahetus välismaailmaga ja seega ei ole vangidel takistusi teabe edastamiseks tuttavatele, kes seda internetti riputada saavad.<ref name="NMsz5" /><ref name="0Nap4" /> 2009. aastal esitas kinnipeetav [[Tartu halduskohus|Tartu halduskohtu]] Jõhvi kohtumaja kaudu Viru Vanglale 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude [[sügelised|sügelistesse]] nakatumise eest.<ref name="m10u2" /> Viru Vangla taristu haldaja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on kaevanud kohtusse mitu kinnipeetavat, et nõuda neilt välja vangla vara lõhkumisega tekitatud kulusid.<ref name="qeZWA" /> 2009. aastal tekitati kambriakende lõhkumisega vanglale kahju umbes 250 000 krooni ulatuses. Suvel puhkenud aknapurustamise laine ajal lõhuti ligikaudu 50 akent. Peamised aknapurustajad olid alaealised ja noored kinnipeetavad. 2010. aasta alguseks on kohtuotsuseni jõudnud viis juhtumit ja kahjunõuete suuruseks on 46 600 krooni. Aknapurustamise põhjuseks olevat väidetavalt olnud värske õhu puudus. Kuid Justiitsministeerium on need väited kummutanud, kuna mõõtmised on näidanud ventilatsiooni normaalset töötamist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kodukord">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35393/Viru+Vangla+kodukord.pdf | pealkiri =Viru Vangla kodukord | autor =Viru Vangla | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 3 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Jõhvi | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xBM4z">{{netiviide | url =http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | pealkiri =FOTOD: Sangpomm Viru Vanglale | autor =Erik Prozes | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev.ee | aeg =29.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.07.2008 | keel = | arhiivimisaeg =31.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080731223322/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=2bcb21ee-80b2-4620-b829-ecd66fdf1334 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GRql1">{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12967542 | pealkiri =Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="zQXEb">{{netiviide | url =http://www.eestikirik.ee/node/4887 | pealkiri = Viru vangla avas uksed| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Kirik | aeg =10.04.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="SgM2F">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 21 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="GuEHr">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/viru | pealkiri =Viru Vangla | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht =Viru Vangla koduleht | väljaandja =Eesti Justiitsministeerium | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-11 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070811162333/http://www.vangla.ee/viru | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JyT7g">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/371056 | pealkiri = Viru vangla kerkib Jõhvis liigvee ja uppumisohu kiuste | autor =Kai Kalamees | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =23. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="e5e7f">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=19261&tpl=1006 | pealkiri =Valitsuse briifinguruum. 24. Hüvitusfondi vara üleandmine. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =04.03.2003 | koht = | väljaandja = | vaadatud =14.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="sdb6U">{{netiviide | url =http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | pealkiri =Valimik Viimaste Aastate Olulisemaid Töid | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS K&H koduleht | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-08-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070801035322/http://www.askh.ee/index.php?leht=102 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="DsZ0A">{{netiviide | url =http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | pealkiri =Curriculum Vitae | autor =Heiki Kalberg | failitüüp =doc | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-07-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070713011510/http://www.maastikuarhitekt.ee/files/doc/CV/Heiki_Kalberg_Heiki%20Kalberg%20CV.doc | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="s6sRN">{{netiviide | url =http://www.just.ee/5610 | pealkiri =Justiitsminister, siseminister ja RKAS allkirjastavad koostööleppe Viru vangla projekteerimiseks | autor =Kristi Künnapas | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Justiitsministeeriumi koduleht | aeg =04.11.2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =15.08.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070815034336/http://www.just.ee/5610 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="OvzZS">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/270581 | pealkiri = Viru vanglas liiguvad vangid läbi punase toru| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =28. juuli 2004 | koht = | väljaandja =| vaadatud =3.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="vVWDK">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/294475 | pealkiri =Riik kuulutas Viru vangla hanke välja | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =15. juuni 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="OXdS9">{{netiviide | url =http://www.aripaev.ee/3132/uud_uudidx_313211.html?e=mc2&leht_id=3132 | pealkiri =Viru vangla ehitushange kangutab Riigi Kinnisvara juhte | autor =Gea Velthut-Sokka ja Piret Reiljan | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =ÄP Online | aeg =15.02.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="1Z79d">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3013/uud_uudidx_301302 | pealkiri =RKASi juht süüdistab Kalev Kallot suurte firmade eelistamises | autor =Gea Velthut-Sokka | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.10.2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CbhxF">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/308370 | pealkiri =Viru vanglale ei leita ehitajat | autor =Signe Kalberg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =29. detsember 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="jJbuW">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | pealkiri =Viru vangla läheb maksma üle miljardi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =9.06.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =30.05.2008 | keel = | arhiivimisaeg =25.06.2006 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20060625145858/http://www.postimees.ee/090606/esileht/majandus/205041.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yxMZb">{{netiviide | url =http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | pealkiri =YIT Ehitus teostab Viru Vangla ehituse eeltööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =YIT Ehitusw koduleht | aeg =25. august 2005 | koht = | väljaandja = | vaadatud =19.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2007-06-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070609173347/http://www.yit.ee/Content.aspx?path=15472;15524;15584;24945 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="V4aUU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/190906/esileht/majandus/218642.php | pealkiri =Viru vanglale pandi nurgakivi | autor =Peeter Kuimet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =18.09.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ecjcm">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/370877 | pealkiri =Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu | autor =Rein Sikk | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =22. jaanuar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="kwK43">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | pealkiri =Viru vangla upub | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =20.12.2006 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =10.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080410232842/http://pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4391 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="QgHZy">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/378408 | pealkiri =Viru vangla piirkonna kuivendussüsteem maksab 37 miljonit | autor =Kadri Masing | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =16. märts 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =22.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="CofbU">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | pealkiri =Viru vangla pidas sarikapidu | autor =[[Hanneli Rudi]] | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =07.06.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =7.04.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080407063921/http://www.postimees.ee/080607/esileht/siseuudised/265048.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="MooaP">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/424188 | pealkiri =Viru vangla sai lõpuks valmis | autor =Haldi Ellam | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bDNKv">{{netiviide | url =http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | pealkiri =Viru vangla ehitusel osales üle 2700 inimese | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =AS Merko koduleht | aeg =01.04.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =26.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =8.08.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110808055024/http://www.merko.ee/publicrelations/announcements/?newsID=1162 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Gl2aM">[http://tartu.postimees.ee/260908/tartu_postimees/arvamus/342398.php Priit Post: jah, vangide koguarv Tartus suureneb]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="e1XbO">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/269395 | pealkiri =Viru vangla tuleb Tartu omast kindlam | autor =Marii Karell | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =10. juuli 2004 | koht = | väljaandja = | vaadatud =31.05.2008 | keel =}}</ref> <ref name="hTyda">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/422059 | pealkiri =Viru vangla ootab õhetava pruudina pulmapäeva | autor = Rein Sikk| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =13. märts 2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =20.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nNpX6">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | pealkiri =Viru vanglasse soomlaste turvauks ei sobi | autor =Risto Berendson | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg =31.08.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =3.12.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081203012654/http://www.postimees.ee/310807/esileht/siseuudised/280116.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="6nQMN">{{netiviide | url =http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | pealkiri =Tegelik elu Eesti kõige karmimas vanglas | autor =Janar Filippov | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Ekspress | aeg =16.11.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.11.2008 | keel = | arhiivimisaeg =21.07.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080721001408/http://www.ekspress.ee/2008/07/17/eesti-uudised/3534-tegelik-elu-eesti-koige--karmimas-vanglas | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NqhCg">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/artikkel/472724 | pealkiri =Viru vanglasse tehti salaosakond| autor =Holger Roonemaa | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Päevaleht| aeg =4. juuli 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009| keel =}}</ref> <ref name="ULSgZ">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =31.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305043448/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=10863 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="5sd0n">{{netiviide | url =http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=9810&agr=1&aeg= | pealkiri =RKAS annab Viru vangla 103 miljoni eest aastas rendile | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Kinnisvaraturg | aeg =16. veebruar 2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =16.06.2008 | keel =}}</ref> <ref name="YxYeU">[http://www.virumaateataja.ee/?id=200596 Viru vanglat juhib suveni kohusetäitja]</ref> <ref name="bTzJT">{{netiviide | url =http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | pealkiri =14. Loa andmine lepingute sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel (Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga Viru vangla ja arestimaja üürilepingud) | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Valitsuse briifinguruum | aeg =25.01.2007 | koht = | väljaandja = | vaadatud =17.06.2008 | keel = | arhiivimisaeg =16.10.2007 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20071016221733/http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=281530&tpl=1006 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="aBrob">[https://www.riigiteataja.ee/akt/417072015002?leiaKehtiv Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus] elektroonilises [[Riigi Teataja]]s.</ref> <ref name="rGuzr">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19766536 | pealkiri =Viru Vanglas oli täna esimene koolipäev | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =1. september 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =2.09.2008 | keel =}}</ref> <ref name="nZfoL">Viru vangla asukad saavad riigi toel juhiloa. Põhjarannik, 6. jaanuar 2010, lk. 1</ref> <ref name="OSzZJ">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/272728 | pealkiri =Me ei ütle kunagi: tere tulemast vanglasse! | autor =Maarius Suviste | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =27.03.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="rNY9m">{{netiviide | url =http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3987/rubr_artiklid_398705 | pealkiri =Tööjõud trellide tagant | autor =Tiit Reinart | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Äripäev | aeg =19.06.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MlJLK">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/140508/esileht/majandus/330191.php | pealkiri =Vangid saavad metallitööd | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =14.05.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ImPTj">{{netiviide | url =http://www.virumaateataja.ee/310708/esileht/15048036.php?&Y=2008&M=8 | pealkiri =Viru vanglakompleksis on nii kool kui kabel | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Virumaa Teataja | aeg =31.07.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =11.10.2008 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jJ4k7">{{netiviide | url =http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | pealkiri =Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat 2007 | autor = | failitüüp =pdf | täpsustus =lk. 29 | väljaanne = | aeg =2008 | koht =Tallinn | väljaandja =Justiitsministeerium | vaadatud =11.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =2013-10-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131001023440/http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="JN3DY">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | pealkiri =Vang läks toore muna pärast kohtusse | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =07.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305022319/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8856 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qzKJb">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=20069168 | pealkiri =Viru vanglas toimus pantvangidraama | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =9. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =09.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="bk5Gm">{{netiviide | url =http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | pealkiri =Pantvangistajatest lapsed nõudsid autot ja raha | autor =Erik Kalda | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Põhjarannik | aeg =10. oktoober 2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =28.02.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170228174302/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=8891 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2Tnn0">{{netiviide | url =http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | pealkiri =Alaealised kurjategijad sidusid vanglas pantvangi tooli külge | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Reporter online | aeg =09.10.2008 | koht = | väljaandja = | vaadatud =10.10.2008 | keel = | arhiivimisaeg =11.10.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20081011224115/http://www.reporter.ee/2008/10/09/alaealised-kurjategijad-sidusid-vanglas-pantvangi-tooli-kulge/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Hdb2p">{{netiviide | url =https://www.ohtuleht.ee/299573 | pealkiri =Pantvangidraama | autor =Eve Heinla | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Õhtuleht | aeg =11.10.2008 | koht = | väljaandja =| vaadatud =11.10.2008 | keel =}}</ref> <ref name="1MzgC">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | pealkiri =Viru vangla vangid avasid blogi | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Internetiportaal Delfi | aeg =30. juuli 2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel = | arhiivimisaeg =1.08.2009 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20090801000156/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viru-vangla-vangid-avasid-blogi.d?id=24851215 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="NMsz5">{{netiviide | url =http://uudised.err.ee/index.php?06172688 | pealkiri =Ministeerium: vangide blogi pole tõsiseltvõetav | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Eesti Raadio Uudised | aeg =30.07.2009 | koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="0Nap4">{{netiviide | url =http://www.postimees.ee/?id=147580 | pealkiri =Eriti valvatud vangid avasid oma veebipäeviku | autor =Hanneli Rudi | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =Postimees | aeg = 30.07.2009| koht = | väljaandja = | vaadatud =5.08.2009 | keel =}}</ref> <ref name="m10u2">Kinnipeetav nõuab vanglalt sügeliste pärast hüvitist. Põhjarannik, 5. jaanuar 2010, lk 4</ref> <ref name="qeZWA">Erik Kalda. Riigifirma kaebab aknalõhkujaist vangid kohtusse. Põhjarannik, 19. veebruar 2010, lk 1</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Viru Prison}} * [https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla Viru Vangla] {{koord|NS=59.357958|EW=27.458224|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vanglad]] [[Kategooria:Jõhvi]] 6br6swie7b1j6s6rn5vsp1z78wrv5sn 0 100355 7175480 7166321 2026-06-18T13:46:47Z Kuriuss 38125 7175480 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2018|kuu=jaanuar}} {{ajakohasta}} {{Infokast majandus | pealkiri = Eesti majandus | valuuta = [[euro]] (EUR) | fikseeritud kurss = | majandusaasta = kalendriaasta | kaubandusorganisatsioonid = [[EL]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|WTO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] jm | SKT = 27,759 miljardit eurot (2018)<ref name=IMFuus /> | SKT maailmas = 101. kohal (2018) | SKT kasv = {{nowrap||2,6% (2016) 5,7% (2017)}}<br>4,8% (2018) 3,2% (2019 hin.)<ref name=IMFuus /> | SKT elaniku kohta = 21 053 eurot<ref name=IMFuus /> | SKT elaniku kohta maailmas = 37. kohal (2018) | SKT sektorite järgi = {{Lihtloend| * [[teenindus]]: 68,1% * [[tööstus]]: 29,2% * [[põllumajandus]]: 2,8% * (2017 hinnanguliselt)<ref name="CIA">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/en.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530031540/https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} | inflatsioon = {{Lihtloend| * 2,5% (2019 hinnanguliselt)<ref name=IMFuus>https://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2019/02/weodata/weorept.aspx?pr.x=73&pr.y=11&sy=2016&ey=2021&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=939&s=NGDP_RPCH%2CNGDPD%2CPPPGDP%2CNGDPDPC%2CPPPPC%2CPCPIPCH&grp=0&a=</ref> * 3,412% (2018)<ref name=IMFuus /> * 3,651% (2017)<ref name=IMFuus /> }} | diskontomäär = | vaeseid = 22,6% [[suhteline vaesus|suhtelises vaesuses]] (2017)<ref name="vaesus">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/pressiteade-2018-133 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2019-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191114040931/https://www.stat.ee/pressiteade-2018-133 |url-olek=ei tööta }}</ref><br>3,4% [[absoluutne vaesus|absoluutses vaesuses]]<ref name="vaesus" /> | Gini = | inimarengu indeks = 0,871 (2018)<ref>http://hdr.undp.org/en/2018-update</ref> (30. kohal) | tööjõud = 698 305 (2018)<ref>https://data.worldbank.org/indicator/SL.TLF.TOTL.IN?locations=EE</ref> | tööjõud sektorite järgi = {{Lihtloend| * teenindus: 76,8% * tööstus: 20,5% * põllumajandus: 2.7% * (2017 hin.)<ref name="CIA" /> }} | tööpuudus = 4,2% (juuli 2019)<ref>https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=une_rt_m&lang=en</ref> | keskmine brutopalk = 1455 eurot (detsember 2018) | brutopalga mediaan = | keskmine netopalk = 1193 (detsember 2018) | netopalga mediaan = | tööstusharud = | ettevõtluse lihtsuse indeks = | eksport = {{increase}} 14,4 mld eurot (2018)<ref name="importeksport">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.stat.ee/news-release-2019-018 |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2020-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200730224039/https://www.stat.ee/news-release-2019-018 |url-olek=ei tööta }}</ref> | ekspordiartiklid = elektrimasinad ja -seadmed (22%)<br />puit ja puittooted (10%)<br />põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%)<br />mitmesugused tööstustooted (9%)<ref name="2/2017">Eesti Statistika. "Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/2017", Tallinn, 2017.</ref> | ekspordipartnerid = {{Riigi ikoon|Rootsi}}Rootsi (18%)<br />{{Riigi ikoon|Soome}}Soome (16%)<br />{{Riigi ikoon|Läti}}Läti (8%)<ref name="2/2017"/> | import = {{increase}}16,2 mld eurot (2016. aastal)<ref name="importeksport" /> | impordiartiklid = elektrimasinad ja -seadmed (18%)<br />transpordivahendid (11%)<br />põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%)<ref name="2/2017"/> | impordipartnerid = {{Riigi ikoon|Soome}}Soome (13%)<br />{{Riigi ikoon|Saksamaa}}Saksamaa (11%)<br />{{Riigi ikoon|Leedu}} Leedu (9%)<ref name="2/2017"/> | otseinvesteeringud = | jooksevkonto = 730 miljonit eurot (2017 hin.)<ref name=CIA" /> | välisvõlg = 2,02 mld eurot (2017. aastal)<ref>{{netiviide | url =http://www.nationaldebtclocks.org/debtclock/estonia | pealkiri = National Debt of Estonia| autor = National Debt Clocks| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 28. oktoober 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28.10.2017| keel = inglise}}</ref> | investeerimispositsioon = | avaliku sektori võlg = | tulu = 8,15 mld eurot (2017. aastal)<ref name="riigieelarve">{{netiviide | https://www.stat.ee/53713 | pealkiri = Riigieelarve tulud ja kulud, aasta| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 16. oktoober 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.10.2017| keel = eesti}}</ref> | kulu = 8,56 mld eurot (2017. aastal)<ref name="riigieelarve"/> | jooksevkonto SKT suhtes = | välisabi = | reiting = *Standard & Poor's:<ref>{{netiviide | url = http://www.err.ee/601265/s-p-kinnitas-eesti-reitingu-senisel-tasemel | pealkiri = S&P kinnitas Eesti reitingu senisel tasemel| autor = Merili Nael | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = err.ee| aeg = 9. juuni 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.10.2017| keel = eesti}}</ref><br />AA- (pikaajaline)<br />A-1+ (lühiajaline)<br />väljavaade stabiilne *Moody's:<ref>{{netiviide | url = https://www.moodys.com/research/Moodys-affirms-Estonias-A1-rating-maintains-stable-outlook--PR_369625 | pealkiri = Rating Action: Moody's affirms Estonia's A1 rating; maintains stable outlook| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 21. juuli 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.10.2017| keel = inglise}}</ref><br />A1<br />väljavaade stabiilne *Fitch:<ref>{{netiviide | url = http://www.reuters.com/article/fitch-affirms-estonia-at-a-outlook-stabl/fitch-affirms-estonia-at-a-outlook-stable-idUSFit999274 | pealkiri = Fitch Affirms Estonia at 'A+'; Outlook Stable| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = Reuters | aeg = 12. mai 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29.10.2017| keel = inglise}}</ref><br />A+<br />väljavaade stabiilne | välisreservid = }} '''Eesti majandus''' on kõrge sissetulekuga<ref name="9V68W" /> [[turumajandus]] [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa Liidu siseturul]]. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|iseseisvuse taastamist]] on Eesti majandusest saanud tänapäeva avatud [[teenindus]]majandus, mille osa on arenenud tehnoloogiaettevõtteil. Varasemail aegadel oli Eesti majanduses võtmetähtsusega [[põllumajandus]]; tootmine oli vähene. Eesti kuulub [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) ning [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD). [[Majandusvabaduse indeks]]i järgi on Eesti maailmas kuuendal ja EL-is esimesel kohal.<ref>{{netiviide | URL http://www.heritage.org/index/ | pealkiri = 2017 Index of Economic Freedom | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 30.10.2017| keel = inglise}}</ref> ==SKT== [[Pilt:Construction in Ülemiste.JPG|pisi|2017. aasta II ja III kvartalis panustas SKT kasvu enim ehitus]] 2017. aastast avaldab [[Statistikaamet]] [[sisemajanduse kogutoodang]]u näitajaid neli korda aastas kaks kuud pärast kvartali lõppu. Kiirhinnanguid enam ei anta, avaldatakse üksnes täpsustatud hinnanguid. Seda seetõttu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 ette nähtud andmeedastusprogrammi kasutuselevõtuga lühenesid edastustähtajad. Kiirhinnangu ja täpsustatud hinnangu avaldamise vahele oleks jäänud vaid kaks nädalat.<ref>{{netiviide | url = https://www.stat.ee/dokumendid/443078| pealkiri = Sisemajanduse koguprodukti näitaja avaldamine alates 2017. aastast| autor = Statistikaamet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 11. august 2016 | koht = | väljaandja = Statistikaamet | vaadatud = 26.11.2017| keel = eesti}}</ref> 2017. aasta III kvartalis oli [[sisemajanduse kogutoodang|SKT]] jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT oli suurenenud võrreldes eelnenud kvartaliga 0,3% ning 2016. aasta II kvartaliga 4,2%.<ref name="2017/125">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-125| pealkiri = III kvartalis majanduskasv jätkus| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 30. november 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 30.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 1.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171201042430/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-125| url-olek = ei tööta}}</ref> SKT kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist aastat kolmandas kvartalis kasvanud kõige kiiremini. Kasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetikas.<ref name="2017/125"/> {| class="wikitable" |+ Eesti SKT 2017.-2018. aastal<ref name="stat"/> |- ! !! 2017. a I kvartal !II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)|| 5,406||5,961||5,959||6,288 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||–6,6||10,3||–0,03||5,5 |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)||5,736||5,858||5,934||6,075 |- |SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||2,5||2,1||1,3||2,4 |- ! !! 2018. a I kvartal !II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)|| 5,825||6,451||6,517||6,862 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||–7,4||10,7||1,0||5,3 |- |Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)||6,183||6,339||6,490||6,629 |- |SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||1,8||2,5||2,4||2,1 |- |} 2016. aastal oli Eesti SKT jooksevhindades 21,1 miljardit eurot<ref name="stat" />. 2016 aastat iseloomustab SKT aeglane, kuid stabiilne kasv, mis jäi küll alla EL-i keskmisest. SKT suurenemisse panustas enamik tegevusalasid.<ref name="2/2017" /> SKT elaniku kohta oli 16 035 eurot.<ref name="2/2017" />. Värskeimad andmed SKT jaotusest maakondade järgi on leitavad 2015. aasta kohta, kuid neid andmed pole 2017. aasta novembriks veel korrigeeritud. Kogu Eesti SKT-d jooksevhindades on korrigeeritud ja 2015. aastal oli see 20,35 miljardit eurot. Kõige suurem SKT osatähtsus Eesti SKT-st oli [[Harju maakond|Harjumaal]] (63%), sh [[Tallinn]]al (53%). Maakondadest oli teisel kohal [[Tartu maakond|Tartumaa]] (10%) ja linnadest [[Tartu]] (8%). Kõige väiksem oli [[Hiiu maakond|Hiiumaa]] (0,4%) ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] (0,9%) SKT osatähtsus Eesti SKT-st.<ref name="stat" /> Eesti keskmine SKT elaniku kohta oli 2015. aastal 15 478 eurot. Maakonnist oli suurim SKT elaniku kohta Harjumaal (143% Eesti keskmisest) ja linnadest Tallinnal (167% Eesti keskmisest). Kõigis ülejäänud maakonnis jäi SKT elaniku kohta alla Eesti keskmise. Kui välja arvata Tartu linn (112% Eesti keskmisest), oli ka ülejäänud linnade SKT elaniku kohta alla keskmise.<ref name="stat" /> {| class="wikitable" |+ Eesti SKT aastatel 1995–2018<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/68593 |pealkiri=SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta, aasta (uuendatud 28.02.2019) |vaadatud=3.03.2019 |arhiivimisaeg=6.03.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306111313/https://www.stat.ee/68593 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/stat-skp-jooksevhindades |pealkiri=SKP jooksevhindades (uuendatud 28.02.2019) |vaadatud=3.03.2019 |arhiivimisaeg=6.03.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306114343/https://www.stat.ee/stat-skp-jooksevhindades |url-olek=ei tööta }}</ref> |- ! !! 1995!! 1996!! 1997!! 1998!! 1999!! 2000!! 2001!! 2002!! 2003!! 2004!! 2005 |- | SKT jooksevhindades (mld eurot)||2,78||3,65||4,49||5,0||5,38||6,17||6,98||7,77||8,71||9,71||11,26 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||... ||5,3||11,8||4,1||–0,9||10,6||6,3||6,1||7,4||6,3||9,4 |- | SKT elaniku kohta|| 1 934||2 578||3 212||3 643||3 869||4 417||5 026||5 636||6 354||7 125||8 313 |- ! !! 2006!! 2007!!2008!! 2009 !! 2010!! 2011!! 2012!! 2013!! 2014!! 2015!! 2016 |- | SKT jooksevhindades (mld eurot) ||13,52||16,25||16,52||14,15||14,72||16,67||17,93||18,93||19,77||20,35||21,1 |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||10,5||7,2||–5,0||–14,2||1,7||7,5||4,3||2,0||2,8||2,1||3,5 |- | SKT elaniku kohta ||10 040||12 118||12 353||10 600|| 11 053||12 556||13 559||14 364||15 261||15 710||16 479 |- ! !! 2017!! 2018!!2019!! 2020 !! 2021!! 2022!! 2023!! 2024!! 2025!! 2026!! 2027 |- | SKT jooksevhindades (mld eurot) ||23,6||25,7||...||...||...||...||...||...||...||...||... |- | SKT aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise perioodiga (%)||4,7||3,9||...||...||...||...||...||...||...||...||... |- | SKT elaniku kohta ||17 926||19 450||...||...||...||...||...||...||...||...||... |} ==Tööturg== ===Töötus ja tööhõive=== 2017. aasta III kvartalis oli 15–74-aastaste isikute [[tööpuudus|töötuse]] määr 5,2% ja [[tööhõive]] määr 68%.<ref name="TT461">{{netiviide| url = http://andmebaas.stat.ee/| pealkiri = Statistika andmebaas. Tabel TT461| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = 14.11.2017| vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 6.09.2022| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220906030918/https://andmebaas.stat.ee/| url-olek = ei tööta}}</ref> Eesti on täitnud Euroopa 2020 tööhõivestrateegia eesmärgi, et 20–64-aastaseist töötab vähemalt 75%.<ref name="2/2017" /> {| class="wikitable" |+ 15–74-aastaste töötuse ja tööhõive määrad 2017. aastal<ref name="TT461"/> |- ! !! I kvartal!!II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |Töötuse määr (%)||5,6||7,0||5,2||5,3 |- | Tööhõive määr (%)||66,3||66,9||68,3||68,4 |- |} 2016. aastal oli töötuse määr 6,8% <ref name="TT330">{{netiviide| url = http://andmebaas.stat.ee/| pealkiri = Statistika andmebaas. Tabel TT330.| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = 14.02.2017| vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 6.09.2022| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220906030918/https://andmebaas.stat.ee/| url-olek = ei tööta}}</ref>. Pikaajaliste töötute arv on viimastel aastatel pidevalt langenud ja töötute meeste arv on suurem töötute naiste arvust. 2016. aastal oli kõrgharidusega töötuid üle kolme korra vähem kui põhiharidusega töötuid.<ref name="2/2017" /> 2016. aasta ei toonud tööturule suuri muutusi. Tööhõive määr oli 66%. 15–74-aastaste hõivatute määr on olnud 2011. aastast kasvutrendis, kuid vanuserühmiti on trendid erinevad. Tööturule lisandus 2016. aastal 4000 uut tööealist hõivatut ja kokku oli tööturul 644 600 hõivatut, kellest 32 400 ehk 5% olid vähemalt 65-aastased. 1996. aastal oli vähemalt 65-aastasi hõivatuid ligi kaks ja pool korda vähem. [[Kõrgharidus]]ega 15–74-aastaste hõivemäär oli 2016. aastal 78%, kesk- ja kutseharidusega 68% ja põhiharidusega vaid 36%.<ref name="2/2017" /> Tööturul mitteaktiivsete arv on viimaste aastate madalpunktis. 2016. aastal oli tööturult eemal 290 800 tööealist inimest, mis on 41 100 võrra vähem kui 2011. aastal. 60–74-aastaseid oli 2016. aastal mitteaktiivsete hulgas 44% ja 20–29-aastasi 15%. Hoolitsemisvajaduse tõttu mitteaktiivsete meeste arv oli suurem naiste omast. 2016. aastal olid vastavad näitajad 2500 ja 12 500. Ka haiguse tõttu oli 2016. aastal tööturult eemal rohkem naisi kui mehi, kuid erinevus ei olnud nii suur (vastavalt 31 900 naist ja 28 400 meest). Õpingute tõttu jäi tööturult eemale enam-vähem sama palju mehi ja naisi (36 000). <ref name="2/2017" /> ====Vabad ametikohad==== 2017. aasta III kvartalis oli Eesti ettevõtteis, asutusis ja organisatsioonides ligi 12 700 vaba ametikohta. See näitaja on viimaste aastate suurim. 71% vabadest töökohtadest oli erasektoris. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6% ja 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 15%. Kokku oli III kvartalis üle 558 000 ametikoha.<ref name="2017/131">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-131| pealkiri = Vabade ametikohtade arv III kvartalis suurenes| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 7.12.2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9.12.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 9.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171209152640/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-131| url-olek = ei tööta}}</ref> Valdkonnist oli vabade ametikohtade arv kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), kaubanduses (15%) ja hariduses (10%). Samas on need valdkonnad ka kõige suuremad tööpakkujad. Maakonnist asus enamik vabu ametikohti Harjumaal (64%), Tartumaal (10%) ja Ida-Virumaal (5%).<ref name="2017/131"/> ===Töötasu=== Töötasu statistikat koguvad Eestis Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ning mitu uuringute agentuuri, näiteks Palgainfo Agentuur. Töötasu arvutamisel kasutatakse eri metoodikaid, mistõttu pole tihti kõik näitajad omavahel otseselt võrreldavad. ====Keskmine brutokuupalk==== {{Vaata|Eesti keskmine palk}} [[Pilt:Mobile software development laboratory in The Estonian Information Technology College.jpg|pisi|vasakul|2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurim info ja side tegevusalal]] Eesti keskmist brutokuupalka arvutab [[Statistikaamet]]. Tasuliikidest kuulub selle alla aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmise brutokuupalga arvutamisel lähtutakse kassapõhisest arvestusest, mis tähendab, et näiteks detsembris teenitud töötasu, mis makstakse välja jaanuaris, kajastub detsembris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub pärast puhkust. Lisaks taandatakse töötajate arv täistööajale, mis tähendab, et kaks osalise (poole) tööajaga töötajat loetakse üheks töötajaks.<ref name="mediaan"/> Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk on teoreetiline väärtus. Keskmist või sellest väiksemat töötasu saab umbes 65% inimestest.<ref>{{netiviide| url = https://www.stat.ee/16426| pealkiri = Keskmise palga kohta korduma kippuvad küsimused (KKK)| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 14.12.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 22.11.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171122042112/https://www.stat.ee/16426| url-olek = ei tööta}}</ref> 2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1201 eurot, mis on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4% suurem. Brutokuupalga aastakasv on kiirenenud teist kvartalit järjest. Eelmiste kvartalitega võrreldes langes keskmine brutokuupalk peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu 3,3%.<ref name="2017-124">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-124| pealkiri = II kvartalis keskmise palga aastakasv kiirenes| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 29. november 2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 29.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 1.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171201032401/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-124| url-olek = ei tööta}}</ref> Brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis tegevusalade lõikes suurim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses (vastavalt 2109 ja 1914 eurot) ja maakondade lõikes Harju ja Tartu maakondades (vastavalt 1337 ja 1199 eurot).<ref name="2017-124"/> Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot.<ref name="2017-124"/> {| class="wikitable" style="margin-left: auto; margin-right: auto; border: none;" |+ Keskmine brutokuupalk 2017. aastal<ref name="2017-124"/> |- ! scope="col" | I kvartal!!II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |1153||1242||1201||1271 |- |} Kogu 2016. aasta oli keskmine brutokuupalk 1146 eurot, mis oli 7,6% suurem kui 2015. aasta keskmine brutokuupalk.<ref name="2/2017"/> Kõige suurem oli keskmine brutokuupalk info ja side alal (1900 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1865 eurot). Kõige väiksem aga teeninduse muudes tegevustes, nt juuksuri- ja muudes iluteenustes ning tarbeesemete ja kodutarvete paranduses oli keskmine brutokuupalk (617 eurot) u kolm korda väiksem kui IT-alal.<ref name="2/2017"/> 2016. aastal suurenesid palgad kõigis tegevusalades, välja arvatud mäetööstuses, kus see jäi enam-vähem samale tasemele kui eelneval aastal. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvarategevustes (14,3%), kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3,7%) ning finants- ja kindlustustegevuses (4,4%). Kõige kiiremini tõusis palk I kvartalis (8,1%), kõige aeglasemalt IV kvartalis (6,9%). Eraõiguslikele isikuile kuuluvais ettevõtteis kasvas brutokuupalk kiiremini kui riigile kuuluvais asutustes (vastavalt 8,9% ja 5,2%).<ref name="2/2017"/> [[Reaalpalk]], mis on suurenenud alates 2011. aastast, suurenes 2016. aastal 7,5%.<ref name="2/2017"/> Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2016. aastal kõige suurem [[Harju maakond|Harju-]] (1271 eurot) ja [[Tartu maakond|Tartumaal]] (1149 eurot) ning kõige madalam [[Põlva maakond|Põlva-]] (864 eurot), [[Saare maakond|Saare-]] (880 eurot) ja [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] (884 eurot). Eelnenud aastaga võrreldes suurenes palk kõigis maakonnis, kuid kasv oli kiireim [[Lääne maakond|Lääne-]] ja Tartumaal ning aeglasim [[Hiiu maakond|Hiiu-]] ja [[Võru maakond|Võrumaal]].<ref name="2/2017"/> ====Keskmine mediaanväljamakse==== Eesti keskmist [[mediaan]]väljamakset arvutab [[Maksu- ja Tolliamet]]. See ei ole keskmine töötasu, vaid isiku kohta tehtud erinevad väljamaksed, mis on seotud töösuhtega. Keskmise mediaanväljamakse arvutamisel lähtutakse tekkepõhisest arvestusest, mis tähendab, et näiteks detsembris teenitud töötasu, mis makstakse välja jaanuaris, kajastub jaanuaris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub enne puhkust. Keskmise mediaanväljamakse puhul ei taandata töötajate arvu täistööajale, mis tähendab, et ka osalise tööajaga inimene läheb arvesse ühe töötajana. Aastase keskmise mediaanväljamakse puhul jagatakse töötaja koguaastatulu kuude arvuga, milles teeniti tulu.<ref name="mediaan"/> {| class="wikitable" style="margin-left: auto; margin-right: auto; border: none;" |+ Keskmine mediaanväljamakse 2017. aastal<ref name="mediaan"/> |- !scope="col" | I kvartal!!II kvartal!!III kvartal!!IV kvartal |- |877||958||909||932 |- |} ====Alampalk==== {{vaata|Alampalk Eestis}} ==Hinnad== ===Tarbijahinnaindeks=== [[Pilt:Beurre d'Isigny 2.jpg|pisi|2017. aastal kallines toiduainetest enim või]] 2017. aastal muutus [[tarbijahinnaindeks]] võrreldes 2016. aastaga 3,4%, mis on viimase viie aasta suurim näitaja. Muutust mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis moodustas tõusust kaks viiendikku. Toiduainetest kallines enim [[või]] (33%), väherasvane [[piim]] (20%) ja [[kartul]] (16%). Enim odavnes side.<ref name="2018/5">{{netiviide| url = http://www.stat.ee/pressiteade-2018-005| pealkiri = Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas enim toit| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 8.01.2018| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 9.01.2018| keel = eesti| arhiivimisaeg = 10.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180110064855/http://www.stat.ee/pressiteade-2018-005| url-olek = ei tööta}}</ref> 2016. aastal tõusis tarbijahinnaindeks 2015. aastaga võrreldes 0,1%. Enim mõjutas muutust alkohoolsete jookide 6,7% ja tubakatoodete 5,5% hinnatõus. Aastamuutusele avaldasid veel suurt mõju soojusenergia ja torugaasi odavnemine vastavalt 9,1% ja 20,1%. Toidukaupadest kallines enim puuvili ja suhkur (21%) ning odavnes väherasvane piim (10%) ja värske köögivili (7%).<ref name="2/2017"/> {| class="wikitable" style="text-align:right;" ! Tarbijahinnaindeksi muutus, 1999–2017 (protsentides) |- | {{Diagramm|width=320|height=150|yAxisMin=-5|yAxisMax=18|type=line| x=1999,2000,2001,2002,2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017| y1= 3.3, 4, 5.8, 3.6, 1.3, 3, 4.1, 4.4, 6.6, 10.4, -0.1, 3, 5, 3.9, 2.8, -0.1, -0.5, 0,1, 3.4| |colors=#ff8000 |}} |- |<small>Allikas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Statistika andmebaas], vaadatud 07.11.2017</small> |} ===Eluaseme hinnaindeks=== 2017. aasta II kvartali eluaseme hinnaindeks kallines võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,8%. Korterite hinnad tõusid 0,1% ja majade hinnad 0,8%.<ref name="stat2017/102">{{netiviide| url = https://www.stat.ee/pressiteade-2017-102| pealkiri = Eluaseme hinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 22.09.2017| koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 7.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 8.11.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171108093810/https://www.stat.ee/pressiteade-2017-102| url-olek = ei tööta}}</ref> 2016. aastal muutus eluaseme hinnaindeks muutus võrreldes 2015. aastaga 4,7%. Majade hind kallines rohkem kui korterite hind, mis tõusid vastavalt 5,4% ja 4,5%.<ref name="stat">{{netiviide| url = http://andmebaas.stat.ee/| pealkiri = Statistika andmebaas| autor = Statistikaamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = Statistikaamet| vaadatud = 7.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 6.09.2022| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220906030918/https://andmebaas.stat.ee/| url-olek = ei tööta}}</ref> 2017. aasta II kvartalis oli omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes I kvartaliga –1,7% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 3%.<ref name="stat2017/102"/> Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks muutus 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 3,5%. Enim kallines eluaseme soetus (5,3%). Eluaseme kapitaalremondi ja kindlustuse hinnaindeksid vähenesid vastavalt 0,4% ja 0,3%.<ref name="stat"/> ==Maksud== {{Vaata|Eesti maksusüsteem}} Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.<ref name="maks">{{netiviide | url = https://www.eesti.ee/et/raha-ja-omand/maksud-ja-raha/maksud-ja-maksusuesteem/ | pealkiri = Maksud ja maksusüsteem| autor = Maksu- ja Tolliamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 16.11.2017 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti}}</ref> Riiklikud maksud: *[[tulumaks]], [[sotsiaalmaks]], [[maamaks]], [[hasartmängumaks]], [[käibemaks]], [[tollimaks]], [[aktsiis]]id, [[raskeveokimaks]].<ref name="maks"/> Kohalikud maksud: *[[müügimaks]], [[paadimaks]], [[reklaamimaks]], [[teede ja tänavate sulgemise maks]], [[mootorsõiduki maks]], [[loomapidamismaks]], [[lõbustusmaks]], *[[parkimistasu]].<ref name="maks"/> Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ning kohalikud maksud, osa füüsilise isiku tulumaksust ja kogu maamaks laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse.<ref name="maks"/> ===Tulumaks ja maksuvaba tulu=== {{Vaata|Tulumaks}} Eestis on tulumaksu kinnipidamise määraks 20%.<ref name="määrad 2017">{{netiviide| url = https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad| pealkiri = Maksumäärad| autor = Maksu- ja Tolliamet| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 05.10.2017| koht = | väljaandja = | vaadatud = 27.11.2017| keel = eesti| arhiivimisaeg = 1.12.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171201080958/https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksumaarad| url-olek = ei tööta}}</ref> 2017. aastal on [[maksuvaba tulu]] 180 eurot kuus (2160 eurot aastas). Selle rakendamiseks peab väljamakse saaja esitama tulumaksu kinnipidajale (nt tööandjale või [[Sotsiaalkindlustusamet]]ile) vastava avalduse.<ref name="määrad 2017"/> ====Maksuvaba tulu alates 2018. aastast==== Alates 1. jaanuarist 2018 oleneb maksuvaba tulu määr kogu aasta tulude summastː * aastatuluga kuni 14 400 eurot (1200 eurot kuus) on maksuvaba tulu määr 6000 eurot (500 eurot kuus), * aastatuluga 14 400 eurot (1200 eurot kuus) kuni 25 200 (2100 eurot kuus) arvutatakse maksuvaba tulu määr valemiga 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400, * aastatuluga üle 25 200 (2100 eurot kuus) on maksuvaba tulu määr 0 eurot.<ref name="maks 2018">{{netiviide | url =https://www.emta.ee/et/maksuvaba-tulu | pealkiri =Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 | autor =Maksu- ja Tolliamet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = september 2017| koht = | väljaandja = | vaadatud =27.11.2017 | keel = eesti}}</ref> Aastatulu hulka arvestatakse: *bruto[[töötasu]] ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), *võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, *ettevõtlustulu, *kasu vara võõrandamisest, *rendi- ja üüritulu, *litsentsitasu, *[[intress|intressid]], *[[dividend|dividendid]], *maksustatav [[pension]], *toetused, stipendiumid, preemiad, hüvitised või muu tulu.<ref name="maks 2018"/> Maksuvaba tulu saab arvestada ainult ühe tööandaja juures, kuid seda võib rakendada kuupõhiselt. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvestatud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, saab tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.<ref name="maks 2018"/> {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! Maksuvaba tulu sõltuvus sissetuleku suurusest alates 2018. aastast |- | {{Diagramm|width=500|height=200|type=area|yAxisMax=550|xAxisTitle=ühe kuu tulu|yAxisTitle=maksuvaba tulu suurus| x=0,100,200,300,400,500,600,700,800,900,1000,1100,1200,1300,1400,1500,1600,1700,1800,1900,2000,2100,2200,2300| y1=500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,500,444,389,333,278,222,167,111,56,0,0,0|| colors=lightblue}} |- |} ==Riigieelarve== {{Vaata| Eesti riigieelarve}} ==Eesti majandus== Majandusharude klassifitseerimiseks kasutatakse [[Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator]]it (EMTAK), mis on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori [[NACE]] Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik, mille loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavat seadusandlust. {{vaata|Primaarne sektor|Sekundaarne sektor|Tertsiaarne sektor|Kvaternaarne sektor|Viies sektor}} {{vaata|Avalik sektor|Erasektor|Kolmas sektor}} ==Pangandus== {{Vaata|Eesti finants- ja kindlustustegevus}}, ''[[:Kategooria:Eesti pangandus|Eesti pangandus]], [[Eesti krediidiasutuste loend‎]]'' Eestis tegutsesid tegevusloa alusel 2017. aasta novembri seisuga üheksa [[krediidiasutus]]t: [[Inbank]], [[LHV Pank]], [[SEB Pank]], [[Bigbank]], [[Coop Pank]], [[Luminor]], [[Swedbank]], [[Tallinna Äripank]] ja [[Versobank AS|Versobank]].<ref name="krediidiasutused">[http://www.fi.ee/index.php?id=287 Krediidiasutused] Finantsinspektsioon (vaadatud 28.11.2017)</ref> 2018. aasta märtsis tühistati Versobanki tegevusluba.<ref>[https://www.fi.ee/index.php?id=22610&year=2018 Versobank ASi tegevusluba tunnistati kehtetuks] Finantsinspektsioon</ref> Lisaks neile tegutsesid 2017. aasta lõpu seisuga välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AS [[Citadele banka]] Eesti filiaal, [[Danske Bank]] A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal, [[Nordea Bank]] AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, [[Svenska Handelsbanken]] AB Eesti filiaal, TF Bank AB Eesti filiaal.<ref name="krediidiasutused"/> ==Põllumajandus== {{Vaata|Eesti põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük}}, ''[[:Kategooria:Eesti põllumajandus|Eesti põllumajandus]]'' Põllumajanduses töötavate inimeste arv ja põllumajanduse osatähtsus SKT-st on pärast taasiseseisvumist kiiresti vähenenud. 2017. aastal oli põllumajanduse osatähtsus SKT-st umbes 2%. Euroopa Liiduga liitumisega hakkas Eestis kehtima [[Ühine põllumajanduspoliitika|EL-i ühine põllumajanduspoliitika]]. Eesti on saanud hulgaliselt [[Euroopa Liidu struktuurifondid|Euroopa tõukefondide]] [[investeering]]uid, kuid Eesti põllumajandusele makstavad toetused on kolmandiku võrra väiksemad kui vanade liikmesriikide makstavad toetused.<ref name="Eesti 100, 200-201">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 200–201.</ref> 2016. aastal tehtud põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eestis 2016. aastal põllumajanduslikku tööd 38 600 inimest, kellest 25 200 oli peretööjõud ja 13 300 palgatööjõud. Kolmandik kõigist töötajatest töötas täistööajaga ja rohkem kui pool kõigist töötajatest töötas vähem kui poole tööajaga ning neile ei olnud see põhitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Üle poole kõigist põllumajanduslikest majapidamistest (54%) olid väiksed ehk alla 4000-eurose standardtoodanguga ja tootsid kogu põllumajandustoodangust pisut üle 1%, põhiline toodang (81%) pärines siiski suurtest majapidamistest, kus oli palgatööjõud. Keskmise suurusega majapidamised andsid kogutoodangust 18%. Eesti põllumajanduse tööjõu struktuur sarnanes Soome omaga.<ref>{{netiviide | url =https://blog.stat.ee/2017/11/21/pollumajanduses-on-valdav-osaajaga-too/ | pealkiri =Põllumajanduses on valdav osaajaga töö | autor =Anu Ots | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =21.11.2017 | koht = | väljaandja =Statistikaamet | vaadatud =13.01.2018 | keel = }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ===Taimekasvatus=== 2016. aastal oli kasutatavat põllumajandusmaad 10 035&nbsp;km², mis moodustab Eesti pindalast ligi viiendiku. 9943&nbsp;km² ehk 99% kasutatavast põllumajandusmaast oli põllumajanduslike majapidamiste valduses ja kõigest 92&nbsp;km² koduaedades ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes. 2015. aastaga võrreldes suurenes kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 1%.<ref name="2/2017"/> Kasutatavast põllumajandusmaast oli 69% põllumaa, 31% püsirohumaa ja 1% püsikultuuride pind (viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm püsikultuurid). Põllumaa pind kasvas 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 3%.<ref name="2/2017"/> [[Pilt:Vilama TÜ laudad.jpg|pisi|Vilama taluühistu loomalaudad Kose vallas]] ===Loomakasvatus === 2016. aasta lõpus oli Eestis 248 200 [[veis]]t, kellest 86 100 olid [[lüpsilehm|piimaveised]] ja 27 800 [[ammlehm]]ad, 265 900 [[siga]], 90 600 [[lammas]]t ja [[kodukits|kitse]] ning 2,1 miljonit lindu.<ref name="2/2017"/> Piimatoodang oli 2016. aastal 783 200 tonni, mis on umbes sama suur kui 2015. aastal.<ref name="2/2017"/> Lihatoodang oli 2016. aastal 77 900 tonni, millest moodustas 55% sealiha, 25% linnuliha, 19% veiseliha ja 1% lambaliha. Elaniku kohta toodeti aastaga 59&nbsp;kg liha, mis on kuue kilo võrra vähem kui eelneval aastal.<ref name="2/2017"/> Mune toodeti 2016. aastal 199 miljonit.<ref name="2/2017"/> ==Kalandus == [[Pilt: Räim.JPG|pisi|vasakul|Räim on Eestis enimpüütud kala]] Eesti kalanduses pole viimastel aastatel peaaegu ühegi näitaja osas esinenud suuri muutusi.<ref name="2/2017"/> 2016. aastal püüti veekogudest kõige rohkem kala [[Läänemeri|Läänemerest]], kust pärines kogupüügist 80% (60 440 tonni). Enamik sellest püüti avamerepüügil, mille osatähtsus kogu Läänemere püügis pole alates 1992. aastast eriti muutunud. Keskmiselt tuleb Läänemere püügimahust 83% avamerepüügist ja 17% rannapüügist. Kaladest püüti enim [[räim]]e ja [[kilu]] (2016. aastal vastavalt 33 768 tonni ja 23 687 tonni).<ref name="2/2017"/> Siseveekogudest püüti enim kala [[Peipsi järv]]est, [[Pihkva järv]]est ja [[Lämmijärv]]est. Sisevete kalapüügi kogumaht oli 2016. aastal 3018 tonni ja kaladest püüti enim [[ahven]]at, [[koha]] ja [[latikas|latikat]].<ref name="2/2017"/> Kaugpüügist saadi 2016. aastal umbes 12 000 tonni kala. Peamised piirkonnad on [[Atlandi ookean]]i kirde- ja loodeosa. Kirdeosast püüti 73% kogu ookeanipüügi mahust ehk 8744 tonni kala. Liikide poolest püüti kirdeosast kogu [[krevett|hariliku süvameregarneeli ehk kreveti]] saak, loodeosast saadi enamasti meriahvenat.<ref name="2/2017"/> Eesti vesiviljelussektoris kasvatatakse eri kalu ja vähke. Müügis on kõige suurem osakaal [[vikerforell]]il, mida müüdi 2015. aastal 559 tonni, kuid teiste kalade mahtude suurenemise ja mitme uue liigi lisandumise tõttu on selle osatähtsus viimase viie aasta jooksul vähendanud 80%-lt 70%-ni. Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni. 2015. aastal müüdi kogu kaubakala toodangust 7% välismaale. Põhiliseks eksportkalaks oli [[angerjas]], vähemal määral tuurlased. ==Metsandus == {{Vaata|Metsandus}}, ''[[:Kategooria:Eesti metsandus|Eesti metsandus]]'' [[Pilt:Pine forest in Estonia.jpg|vasakul|pisi|Männik on Eesti levinuim puistutüüp<ref name="2/2017"/>]] Eesti maismaast moodustab mets poole. Levinumad puistud on [[männik]]ud (33% puistute kogupindalast), [[kaasik]]ud (30%) ja [[kuusik]]ud (17%).<ref name="2/2017"/> Metsasektoris töötab Eestis 35 000 inimest, kaudselt on sellega seotud veel turismi-, spordi- ja transpordisektori töökohad.<ref name="2/2017"/> ==Ettevõtlus== [[Pilt:Ericsson Järvevana.JPG|pisi|[[Ericsson Eesti|Ericsson Eesti AS]] on olnud aastaid kõige suurema käibega Eesti ettevõte<ref name="ettevõtted">{{netiviide | url = https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/maksulaekumine-statistika/tasutud-maksud-kaive-ja-tootajate-arv | pealkiri = Tasutud maksud, käive ja töötajate arv | autor = Maksu- ja Tolliamet | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 23.10.2017 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 14.12.2017 | keel = eesti | arhiivimisaeg = 15.12.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171215000830/https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/maksulaekumine-statistika/tasutud-maksud-kaive-ja-tootajate-arv | url-olek = ei tööta }}</ref><ref>{{netiviide | url = https://www.aripaev.ee/uudised/2017/04/10/suurim-kaive-osutus-maksuvolaks| pealkiri = Suurim käive osutus maksuvõlaks| autor = Eliisa Matsalu | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 10.04.2017| koht = | väljaandja = Äripäev| vaadatud = 14.12.2017 | keel = eesti}}</ref>]] 2016. aastal oli Eestis umbes 155 000 tegutsevat [[majandusüksus]]t, millest üle poole olid [[äriühing]]ud (62%) ja alla viiendiku [[füüsilisest isikust ettevõtja]]d (16%). Mittetulundusühinguid oli koguarvust 20%. Üle poole Eesti kõigist ettevõtetest ja üle kahe kolmandiku suurettevõtetest asub [[Harju maakond|Harju maakonnas]].<ref name="2/2017"/> 2016. aastal suurenes viimastele aastatele omaselt osaühingute arv ja vähenes FIE-de arv. Kõige enam suurenes ettevõtete arv Harju maakonnas (umbes 3000 ettevõtte võrra), järgnesid [[Valga maakond]] (umbes 300) ja [[Rapla maakond]] (umbes 200). Kõige enam lisandus [[mikroettevõtja]]id.<ref name="2/2017"/> Eestis tegutsesid 2017. aasta seisuga 65 riigi ettevõtted. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikidest ei olnud siin tegutsevat [[tütarettevõte]]t ainult [[Portugal]]il ja [[Horvaatia]]l. Eesti ettevõtetel oli tütarettevõtteid enam kui 60 riigis, millest suurem osa asus Euroopas.<ref name="2/2017"/> ==Energeetika == [[Pilt: Эстонская ЭС.jpg|pisi|[[Narva Elektrijaamad]] annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast<ref>{{netiviide | url = https://www.energia.ee/tehnoloogia/elektri-ja-sooja-tootmine | pealkiri = Elektri ja sooja tootmine | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 4.11.2017| keel = eesti}}</ref>]] 2016. aastal toodeti Eestis elektrit kokku 12 teravatt-tundi, mis on 15% rohkem kui 2015. aastal. Aastases võrdluses suurenes sisetarbimine 3% ja eksport vähenes üle 12%, kuid Eestis ületab sellegipoolest toodang tarbimist ja Eesti on netoeksportiv riik.<ref name="2/2017"/> Ligi 90% Eesti elektrist toodetakse [[põlevkivi]]st. Ülejäänud energia toodetakse [[maagaas]]ist, [[vedelkütus]]test, [[küttepuit|puidust]] ja teistest [[taastuv energiaressurss|taastuvatest energiaallikatest]].<ref name="2/2017"/> [[Taastuvelekter|Taastuvelektri]] toodang vähenes 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 6%. Kõige enam vähenes tuuleenergia toodang (15%). Kuni 2015. aastani oli taastuvelektri toodang aina kasvanud. [[Prügila]]tes ja veepuhastusjaamades tekkival biogaasil põhinevat elektrienergiat toodeti 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vähem kui eelneval aastal.<ref name="2/2017"/> Põlevkivist toodetakse peale elektrienergia ka [[põlevkiviõli]]. 2016. aastal toodeti põlevkiviõli 740 000 tonni, millest ligi 90% eksporditi. Peamised sihtriigid olid [[Belgia]] (35%), [[Holland]] (31%) ja [[Rootsi]] (13%).<ref name="2/2017"/> ==Turism== Eesti [[majutusettevõte]]tes töötas 2016. aastal umbes 10 000 inimest. Majutusteenuste müügist saadud sissetulek suurenes viiendat aastat järjest ja oli 2015. aastaga võrreldes 10% suurem. Ühel turistil tuli ühe öö eest maksta keskmiselt 35 eurot.<ref name="2/2017" /> 2016. aastal käis Eestis ligi kuus miljonit väliskülastajat (4% rohkem kui eelneval aastal), kes tarbisid siin kaupu ja teenuseid ligi 1,4 miljardi euro eest. Eesti suuremad turismipartnerid on [[Soome]], [[Venemaa]] ja [[Läti]]. Soome statistikaameti andmetel tehti enam kui viiendik soomlaste ööbimistega reisidest Eesti. Iga neljas reis Eesti tehti väljastpoolt [[Euroopa Liit]]u ja pisut vähem kui pool väliskülastajatest peatusid Eestis vaid ühe päeva.<ref name="2/2017" /> 2016. aastal oli Eestis avatud 1454 majutusettevõtet, kus oli kokku 25 000 tuba ja 59 000 voodikohta. 222 majutusettevõttes olid toad ka piiratud liikumisvõimega inimestele. Kokku peatus majutusettevõtetes 3,3 miljonit turisti (Eesti riiklikus turismiarengukavas 2014–2020 seati 2020. aasta eesmärgiks viis miljoni ööbimist). 38% neist olid siseturistid, kellest 62% oli puhkuse- ja 23% tööreisil. Eestis käinud välisturistidest peatus majutusettevõttes 34%. Kokku veetsid turistid majutusettevõtetes 6,2 miljonit ööpäeva, millest 2,2 miljonit ööpäeva kasutasid siseturistid.<ref name="2/2017" /> == Töötlev tööstus== [[Töötlev tööstus]]e valdkond hõlmab materjalide, ainete või komponentide mehaanilist/füüsikalist või keemilist muundamist/töötlemist uueks tooteks. Töödeldavaks materjaliks, aineks või komponendiks on põllumajanduses, metsanduses, kalanduses või mäetööstuses toodetud toore või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist. Eesti olulisim töötleva tööstuse haru on masinatööstus (umbes 25% toodangust). Tähtsuselt järgmised on puidu- ja paberitööstus (20%), [[Eesti toiduainetööstus|toiduainetööstus]] (15%), [[Eesti keemiatööstus|keemiatööstus]] (umbes 10%), [[Eesti metallitööstus|metallitööstus]] (13%) ja [[Eesti kergetööstus|kergetööstus]] (alla 5%).<ref>[https://web.archive.org/web/20200703043802/http://www.estonica.org/et/Majandus/Eesti_majandusest_%C3%BCldiselt/T%C3%B6%C3%B6tlev_t%C3%B6%C3%B6stus/ "Töötlev tööstus"], Estonica</ref> Töötlev tööstus on Eesti suurim [[majandussektor]], 2018. aastal oli Eesti toodetud kaupade eksport 10,4 miljardit – 72% kogu kaupade [[Eesti eksport|ekspordist]], valdkonnas on ~124 000 töötajat ja moodustab 15,4% [[Eesti SKP]]-st ning 20% [[SKP kasv]]ust 2018. aastal tuli töötlevast tööstusest<ref>[https://web.archive.org/web/20220331092856/https://ekspordikonverents.ee/wp-content/uploads/2019/04/T%C3%B6%C3%B6stusettev%C3%B5tete-uuring-2019.pdf Tööstusettevõtete uuring 2019], 3. aprill 2019 (vaadatud 14.09.2020)</ref> {{vaata|Eesti töötlev tööstus}}, ''[[Eesti puidutööstus]], [[Eesti toidutööstus]], [[Eesti rasketööstus]], Eesti elektriseadmete tootmine, [[Eesti mööblitööstus]], [[Eesti keemiatööstus]], [[Eesti tekstiilitööstus]], [[Eesti ehitusmaterjalide tööstus]], [[Eesti masinatööstus]], [[Eesti metallitööstus]]'' [[Eesti toidutööstus]] on [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] haru, mis tegeleb [[põllumajandus]]e, [[jahindus]]e ja [[kalandus]]e saaduste töötlemisega [[toiduaine]]teks. Toiduainetööstuse harud on [[Eesti lihatööstus]]-, [[Eesti piimatööstus|piima]]-, [[Eesti leivatööstus|leiva]]-, [[Eesti suhkrutööstus|suhkru]]-, [[Eesti veinitööstus|veinitööstus]], [[Eesti tubakatööstus|tubaka]]-, [[Eesti juustutööstus|juustu]]-, [[Eesti õlletööstus|õlletööstus]] jms. == Mäetööstus== [[Mäetööstus]]e valdkond hõlmab looduses tahkel (kivisüsi, põlevkivi ja maagid), vedelal (nafta) või gaasilisel kujul (maagaas) esinevate mineraalide kaevandamist maaalustes kaevandustes, lahtistes karjäärides, puuraukude kaudu, merepõhjast jms meetodil. Mäetööstuse valdkonda kuuluvad abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks, nt purustamine, peenestamine, puhastamine, kuivatamine, sortimine, maagi rikastamine, maagaasi veeldamine ja tahke kütuse aglomeerimine. Neid töid teevad maavarade kaevandamisega tegelevad ja/või muud läheduses paiknevad üksused. {{vaata|Eesti mäetööstus}}, ''[[:Kategooria:Eesti mäetööstus|Eesti mäetööstus]]'' == Transport ja logistika == {{vaata|Eesti veondus ja laondus}} === Raudteetransport ja kaubavedu === {{pikemalt|Eesti raudteetransport}} === Merendus ja laevandus === {{pikemalt|Eesti merendus}}, ''[[Eesti laevandus]]'' Kaubalaevade kandevõime (Dedveit, DWT) 1993–2017 <!-- tõlkida UNCTADstat Merchant fleet by flag of registration and by type of ship, annual, 1980-2017 Data are presented in thousands of dead-weight tons (DWT) From 2011 onwards, the figures on numbers of ships are also available, as well as the data in gross tonnage (GT) --> <table border="1"> <tr> <td> 1993</td><td>1994</td><td>1995</td><td>1996</td><td>1997</td><td>1998</td><td>1999</td><td>2000</td><td>2001</td><td>2002</td><td>2003</td><td>2004</td><td>2005</td><td>2006</td><td>2007</td><td>2008</td><td>2009</td><td>2010</td><td>2011</td><td>2012</td><td>2013</td><td>2014</td><td>2015</td><td>2016</td><td>2017 </td> </tr> <tr> <td> 701</td><td>698</td><td>680</td><td>595</td><td>550</td><td>567</td><td>454</td><td>363</td><td>281</td><td>246</td><td>233</td><td>227</td><td>164</td><td>101</td><td>126</td><td>110</td><td>95</td><td>99</td><td>73</td><td>84</td><td>78</td><td>64</td><td>67</td><td>80</td><td>85 </td></tr></table><ref>{{Netiviide |url=http://unctadstat.unctad.org/wds/TableViewer/tableView.aspx?ReportId=93&sCS_ChosenLang=en |pealkiri=UNCTADstat Merchant fleet by flag of registration and by type of ship, annual, 1980-2017 |vaadatud=2018-04-22 |arhiivimisaeg=2018-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180422202913/http://unctadstat.unctad.org/wds/TableViewer/tableView.aspx?ReportId=93&sCS_ChosenLang=en |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://unctadstat.unctad.org/CountryProfile/MaritimeProfile/en-GB/233/index.html |pealkiri=Maritime proPilt: Estonia |vaadatud=2018-04-22 |arhiivimisaeg=2018-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180422202851/http://unctadstat.unctad.org/CountryProfile/MaritimeProfile/en-GB/233/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Väliskaubandus== === Eksport === {{vaata|Eesti eksport}} [[Pilt:Estonian Cell.jpg|pisi|[[Estonian Cell]] ekspordib kogu oma toodangu]] 2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi euro eest. Enim viidi Eestist välja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 22%. Järgnesid puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused tööstustooted (9%). Lõpptarbimise jaotuse järgi (kapitalikaubad, vahetooted ja tarbekaubad) viidi 2016. aastal enim välja vahetooteid, mis moodustasid koguekspordist 53%.<ref name="2/2017"/> Eestist eksporditi kaupu 178 riiki. Suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu eksporditi 18% koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal Läti (9%). Aastaga suurenes eksport kõige rohkem Mehhikosse, Saksamaale ja Soome, kuid vähenes Lätti, Hollandisse ja Rootsi.<ref name="2/2017"/> Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel püsinud vahemikus 71–72%. Eesti päritolu toode peamiseks ekspordi sihtriigiks oli Rootsi, kuhu eksporditud kaubast oli 90% Eesti päritolu. Kõige väiksem osatähtsus Eesti päritolu kaupade ekspordis on Venemaal, kuhu eksporditud kaubast oli Eesti päritolu 26%. Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (91%).<ref name="2/2017"/> Eesti ekspordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,2%.<ref name="2/2017"/> Teenuseid eksporditi 2016. aastal 5,5 miljardi euro eesti. Maakondadest eksporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaalt ehk 3,60 miljardi euro eest, millest 2,50 miljardit moodustas Tallinna linna eksport. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,28 miljardi euroga, millest 0,26 miljardit eurot eksporditi Tartu linnast. Kõikide teiste maakondade eksport oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurima osa veondus ja laondus (27%), info ja side (11%) ning töötlev tööstus (9%).<ref name="stat"/> {| class="wikitable" style="text-align: left;" ! Kaupade eksport, 2004–2016 (mld eurot) |- | {{Diagramm|width=400|height=350|legend=Legend|type=stackedarea| x=2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016| y2=1.081198687, 1.636549921, 1.391113864, 1.421973627, 1.557942319, 1.201441611, 1.487619175, 1.807822705, 1.817768977, 1.982406669, 1.791213127, 1.815133135, 1.907698446 | y1=.727718921, .810896445, .946119166, 1.069627188, 1.169507264, .816511795, 1.364755448, 1.875156147, 1.997613181, 2.060119854, 2.160583549, 2.176041262, 2.131132830 | y3=.405723661, .564420456, .699567887, .924465100, .843890963, .613318834, .776764344, .954087543, 1.103361367, 1.272246483, 1.299480659, 1.202766732, 1.096607122 | y4=.267046112, .401620086, .605267985, .709627389, .880385827, .601131009, .844425107, 1.312322095, 1.511546429, 1.411469426, 1.186517524, .771604513, .773385417 | y5=.216197827, .287397610, .376439383, .475148549, .479856690, .308433775, .437146242, .553072723, .657634751, .716422147, .637536637, .676531788, .713996710 | y6=.392659132, .377684841, .385581900, .418379793, .429139090, .395419502, .454569896, .550144179, .562472745, .563410870, .582136325, .605899076, .696295006 | y7=.155284530, .178255763, .204423088, .270929251, .279906248, .205792018, .299833538, .360787821, .419659633, .447382409, .468908442, .479792972, .482247433 | y8=.151858950, .191270271, .511208133, .334826543, .407385255, .273955517, .330865182, .749845005, .584029372, .358098980, .451552569, .362231538, .315748669 | y9=1.371043309, 1.753778749, 2.599246341, 2.408540022, 2.422039113, 2.070930972, 2.747028312, 3.840122077, 3.867059256, 3.476599826, 3.428100391, 3.475634902, 3.774849985 | y1Title=I. Rootsi| y2Title=H. Soome| y3Title=G. Läti| y4Title=F. Venemaa| y5Title=E. Leedu| y6Title=D. Saksamaa| y7Title=C. Norra| y8Title=B. Ameerika Ühendriigid| y9Title=A. ülejäänud}} |- |} ===Import=== 2016. aastal imporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,5 miljardi euro eest. Eestisse imporditi kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli Eesti koguimpordis 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Ka impordist oli lõpptarbimise järgi kõige suurem osatähtsus vahetoodetel, mis moodustasid koguimpordist 51%.<ref name="2/2017"/> Kõige enam imporditi kaupu Soomest, kust saabus 13% koguimpordist. Järgnesid Saksamaa (11%) ja Leedu (9%). Aastaga suurenes kaupade sissevedu enim Hollandist ja Ungarist ning vähenes Soomest ja Venemaalt.<ref name="2/2017"/> Eesti impordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,3%. Teenuseid imporditi 2016. aastal 3,9 miljardi euro eesti. Maakondadest imporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaale ehk 2,10 miljardi euro eest, millest 1,60 miljardit moodustas Tallinna linna import. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,16 miljardi euroga, millest 0,15 miljardit eurot imporditi Tartu linna. Kõikide teiste maakondade import oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurema osa veondus ja laondus (17%), info ja side (8%) ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont (8%).<ref name="stat"/> {| class="wikitable" style="text-align: left;" ! Kaupade import, 2004–2016 (mld eurot) |- | {{Diagramm|width=400|height=350|legend=Legend|type=stackedarea| x=2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016| y1= 1.444991863, 1.621165358, 1.939305270, 1.772221628, 1.540120394, 1.047162941, 1.378079370, 1.604540566, 2.105654546, 2.088561846, 2.093837716, 1.901894242, 1.759933041 | y2= .859988215, 1.151182724, 1.339669716, 1.477963518, 1.455661132, .774309971, 1.046256084, 1.304267149, 1.438901772, 1.464421555, 1.582409779, 1.435148087, 1.492624649 | y3= .362667161, .494424686, .709358580, .801570113, .966109442, .792856205, .724992185, 1.041005859, 1.159596985, 1.224077154, 1.152274841, 1.252066073, 1.274557182 | y4= .326365803, .398336635, .608732391, .851199146, .987602753, .764668275, 1.012187746, 1.137795846, 1.272679052, 1.301397840, 1.167165065, 1.108549921, 1.130134232 | y5= .656426121, .723503322, .969428066, 1.213988186, 1.091128727, .610679572, 1.007515520, 1.331066620, 1.440793638, 1.179426347, 1.198316058, 1.114140571, 1.125101548 | y6= .214564746, .301149085, .409950442, .517491749, .497478111, .410456948, .586738538, .852156196, .882045882, 1.084552878, 1.045509222, .970293296, .979710874 | y7= .245674248, .280743527, .379921720, .389122665, .362203225, .257429460, .308533166, .465153727, .527492480, .701877325, .776635191, .718288226, .853097796 | y8= .617312438, .754791903, 1.389434493, 1.157343186, .832431896, .597427223, .762820667, 1.264577660, 1.003710767, .787188526, .852273070, .785467775, .747585363 | y9= 1.975169843, 2.504153768, 2.965614941, 3.258244561, 3.163704962, 2.014944881, 2.441152756, 3.726247642, 4.265667118, 4.071004178, 3.919637492, 3.824765751, 4.158982060| y1Title=I. Soome| y2Title=H. Saksamaa| y3Title=G. Leedu| y4Title=F. Läti| y5Title=E. Rootsi| y6Title=D. Poola| y7Title=C. Holland| y8Title=B. Venemaa| y9Title=A. ülejäänud}} |- |<small>Allikas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Statistika andmebaas], vaadatud 6.11.2016</small> |} === Bilanss === 2016. aastal oli kaubavahetuse puudujääk 1,6 miljardi eurot. Eelneva aastaga võrreldes suurenes puudujääk 62 miljoni euro võrra. Ülejääk oli suurim puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, kokkupandavad puidust ehitised) kaubavahetuses, puudujääk oli suurim transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.<ref name="2/2017"/> Teenuste bilanss oli 2016. aastal kogu Eesti peale kokku positiivne 1,60 miljardi euroga.<ref name="stat"/> {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! Väliskaubanduse bilanss, 2004–2016 (mld eurot) |- | {{Diagramm|width=300|height=300|legend=Legend|type=area| x=2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015| y1= 4.768731129, 6.201874144, 7.718967748, 8.033517463, 8.470052764, 6.486935030, 8.743007248, 12.003360298, 12.521145705, 12.288156659, 12.006029224, 11.575290045, 11.891961618| y2= 6.703160437, 8.229451010, 10.711415617, 11.439144752, 10.896440643, 7.269935474, 9.268276035, 12.726811266, 14.096542238, 13.902507651, 13.788058435, 13.096664370, 13.521726745| y1Title=Eksport| y2Title=Import| colors=#800000aa,#80ff8000}} |- |<small>Allikas: [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/statfile2.asp Statistika andmebaas], vaadatud 30.10.2017</small> |} == Eesti ja Euroopa Liit== === EL struktuurifondide raha ja selle kasutamine=== 2012. aasta Reutersi uuringu andmetel oli Eesti on edukaim taristuteks ette nähtud Euroopa Liidu raha kulutaja (Reuters analüüsis 10 Ida-Euroopast pärit liikmesriigi EL-i raha kasutamist). Alates 2007. aastast on Eesti ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost.<ref name="UoLQN" /> ===Eesti majandus ja roheline mõtteviis=== * [http://www.epl.ee/artikkel/479425 Euroopa esimese astme kohus tühistada Euroopa Komisjoni otsuse, mis vähendas perioodil 2008–2012 Eesti aastast CO2 heitmekvooti 24,4 miljonilt tonnilt 12,7 miljonile tonnile.] {{pooleli}} == Ajalugu == {{Vaata| Eesti majanduse ajalugu}} === Muinasajast feodaalajani === 9000–8000 eKr kuni 5000 eKr elasid Eesti aladel [[Kunda kultuur]]i inimesed, kes tegelesid peamiselt [[Kütid-korilased|koriluse ja küttimisega]]. Eesti aladel polnud eriti metalle ja pronksi toodi [[Poola]]st. [[Rooma riik|Vana-Roomast]] pärit leidude vähesuse põhjal võib oletada, et siinsed inimesed polnud kuigi jõukad. Paikne põllumajandus tekkis Eesti aladel 100–400 pKr.<ref>{{netiviide | URL http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Maamajanduse_looduslikud_eeldused/| pealkiri = Maamajanduse looduslikud eeldused| autor = Ants Laansalu| failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 03.09.2002| koht = | väljaandja = Estonica. Entsüklopeeida Eestist | vaadatud = 30.10.2017| keel = eesti}}</ref> [[Viikingid]] hakkasid läbi Eesti alade viima läbi kaupu [[Veliki Novgorod|Novgorodi]] ja [[Kiiev]] kaubanduskeskustesse. Ajaloolisest [[Birka]] linnast Rootsis oli Eesti alade kaudu minnes hea vältida [[Vahemeri|Vahemerel]] tegutsevad [[saratseenid]]est [[piraadid|piraate]]. Metall liikus läbi Eesti alade itta ning [[karusnahk]] ja [[puit]] läände. Kaubavahetusest annavad tunnistust tuhanded leitud [[Bütsants]]i, [[Araablased|Araabia]] ja [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] mündid. === Feodaalaeg === 13. sajandini oli Eesti aladel elav rahvas iseseisev ja rüüstas isegi [[Rootsi]] ja [[Taani]] alasid. [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] tulemusel jagunesid Eesti maa-alad taanlaste, [[Liivi ordu]] ja [[Saksa ordu]] vahel. [[Tallinn|Revalist]] ja [[Narva]]st said olulised kaubanduskeskused. Samal ajal hakkas tekkima [[pärisorjus]]. Kohalikud talupojad töötasid suurte [[mõis]]ate heaks, mis kuulusid sakslastele. === Vene võimu aeg === [[Pilt:Vana-Vigala mõisa viinavabrik 02.JPG|pisi|vasakul|Eesti mõisates oli juba 1799. aastaks 731 viinakööki. Aastas toodeti kuni 8,2 miljonit liitrit viina ja toodang müüdi suuresti Venemaale. [[Vana-Vigala mõis]]a viinavabrik]] 1710. aastal ühendati kogu Eesti ala [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigiga]]. 19. sajandi alguses kaotati pärisorjus, kuid paljud kaasnevad igandid, näiteks [[teoorjus]] jäi kehtima. 1857. aastal loodi [[Kreenholmi Manufaktuur]], mis oli 19. sajandi teisel poolel kõige moodsam tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ja mitukümmend aastat kõige suurem tekstiilivabrik kogu Euroopas. Tööstuse areng Eestis kiirenes märkimisväärselt 1890. aastail, kui rakendati hoogsalt Venemaa rahandusministri krahv [[Sergei Witte]] Venemaa tööstuse arenguprogrammi. Neil aastail rajasid Peterburi, Moskva ja kohalikud baltisaksa äri- ja raharingkonnad koos välisinvestoritega Eesti territooriumile mitu suurt ettevõtet: [[Dvigatel|vagunitehase Dvigatel]] (1898), [[Volta tehas|elektromehaanikatehase Volta]] (1899), [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]]u (1898), [[Waldhofi tselluloosivabrik|tselluloosivabriku Waldhof]] (1898), [[Aseri tsemendivabrik|tsemenditehase Asserin]] (1899) jmt. Rekonstrueerimise tulemusena muutusid suurettevõtteiks [[Lutheri vabrik|A. M. Lutheri vineeri- ja mööblivabrik]] (asutatud 1883), [[E. Osse ja Ko tselluloosivabrik]] (1893), [[johansoni paberivabrik|E. Johansoni paberivabrik]] (1887), [[F. Wiegandi masinatehas|F. Wiegandi]] (1859) ja [[Fr. Krulli metallitehas|F. Krulli]] (1865) masinatehas, [[Narva kalevivabrik|Narva kalevi-]] (1819) ja [[narva linavabrik|linavabrik]] (1851), [[Kunda tsemendivabrik]] (1870) jmt. 1890. aastate alguses olid Eesti kuus tähtsaimat tööstusharu [[Eesti tekstiilitööstus|tekstiili-]], [[Eesti metallitööstus|metalli-]] ja [[Eesti masinaehitustööstus|masina-]], [[Eesti puidutööstus|puidu-]], mineraalainete töötlemise ([[Kunda tsemenditehas|AS „Port Kunda”]] ja [[Aseri tsemendivabrik|AS-i „Asserin” tsemenditehas]], [[Tamsalu lubjatehas|Tamsalu]] ja [[Rakke lubjavabrik|Rakke lubjatehas]]), [[Eesti toiduainetööstus|toiduaine-]] ning paberi- ja tselluloositööstus. 84% tööstustoodangust andis tekstiilitööstus. Eesti puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga [[Łódź]]i piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva [[sits |sits]]ivabrikutele. 1900. aastal andsid [[Kreenholmi puuvillamanufaktuur|Kreenholmi Puuvillamanufaktuur]] ja [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]] 4,6% Venemaa puuvillase lõnga ja 1,3% puuvillase riide kogutoodangust. 20. sajandi alguseks oli metallitööstuse areng Eestis väga kiire ja tema osatähtsus kasvas 21%-ni, toiduainetööstus tõusis osakaalult kolmandaks. Eesti metalli- ja masinatööstuse ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid põllutööriistu ja -masinaid, [[meierei]]de, [[saeveski]]te ja [[piiritusvabrik]]ute seadmeid, [[kanalisatsioon]]i- ja veetorusid, [[Külmutusseade|külmutusseadmeid]], [[Aurukatel|aurukatlaid]], [[naftamootor]]eid, kauba- ja [[reisivagun]]eid, [[allveelaev]]u, elektriaparaate ja -masinaid. Vahetult enne I maailmasõda rajati Tallinna riiklike tellimuste täitmiseks väliskapitali osalusega kolm suurt laevatehast: [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]] (1912), [[Bekkeri laevatehas|Bekkeri]] (1912) ja [[Noblessneri laevatehas]] (1913). 1914 moodustas Saksa, Prantsuse-Belgia ja Inglise kapital 28% tööstusettevõtete põhikapitalist, välisinvestorite huviobjektiks olid peamiselt [[Eesti tekstiilitööstus|tekstiili-]], [[Eesti tselluloositööstus|tselluloosi-]], vineeri- ja õlletööstus. 1900. aastal oli 500 ja enama töölisega ettevõtteid 9 (3% tööstusettevõtete üldarvust), kuid nad andsid tööd 66 protsendile vabrikutöölistest (22 000). 1913. aastal oli selliseid ettevõtteid 15 (7% ettevõtete üldarvust) ning neis töötas ligi 2/3 kõigist tööstustöölistest (42 000). Enne [[Eesti Esimeses maailmasõjas|I maailmasõda oli Eestis]] majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Eesti ala majandus jäi põhiliselt [[Eesti põllumajandus|agraarseks]]. ===Eesti vabariigi aeg 1918–1940=== Eesti [[Eesti iseseisvumine|iseseisvumise]] järel loodeti ebarealistlikult, et Eesti suudab [[Nõukogude Venemaa]] ääretul turul leida omale koha ning olla sillaks [[Läänemaailm|Lääne]] ja Venemaa vahel.<ref name="Eesti 101">Mart Laar. ''101 Eesti ajaloosündmust'', Tallinn: Varrak, 2010. Lk 150.</ref> 10. oktoobril 1919 võttis [[Asutav Kogu]] vastu maaseaduse, [[1919. aasta maareform|mille alusel korraldati]] üks Euroopa äärmuslikumaid [[maareform]]e ja võõrandati üle 90% [[mõisnik]]e suurmaavaldustest ja loodi 55 000 uut [[talu]]. Need olid küll liiga väiksed, et olla majanduslikult tõhusad ja [[pankrot]]istumine oli tavaline nähtus.<ref name="Eesti 100" /> Venemaa keisririigi aegne metalli- ja keemiatööstus ei suutnud uue majanduskeskkonnaga kohaneda ja varises kokku. Teistest kiiremini suutis uueneda tekstiili- ja paberitööstus, rajati Eestis hulk uusi [[Siseturg|siseturu]] jaoks töötavaid väikeettevõtteid. 1920. aastail oli endiselt suurtööstuses esikohal Eestis tekstiilitööstus, andes 20–22% tööstustoodangust. Suurim tekstiilitööstuse haru oli puuvillatööstus, kus olid esikohal tootmise restruktureerinud [[Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]] ja [[Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur]]. Kasvas toidu- ja maitseainetööstuse osakaal, andes 16–22% tööstuse kogutoodangust. Tavapäraste tootmisharude – jahu-, leiva-, pärmi-, vorsti-, kalakonservi-, õlle- ja piiritustööstuse – kõrvale kerkis maiustustetööstus. Arenes paberi- ja tselluloosi-, täielikult uuenenud metalli- ja masina- ning ehitusmaterjalitööstus, eraviisiline ja [[Eesti põlevkivitööstus|riiklik põlevkivi-]] ja turbatööstus, mis varustas vabrikuid ja tehaseid ning raudteed kütusega. 1921. aastal ehitati katsetehas [[Kohtla]]sse, 1924. aastal ehitati Kohtlasse [[Kohtla-Järve põlevkivikaevanduse õlivabrik|õlivabrik]]. 1920. aastate keskpaigaks olid Eesti kullavarud otsas ja majandus kriisis, kust ei paistnud väljapääsu. Majandusele andis uue hingamise 1924. aastal [[rahandusminister|rahandusministriks]] saanud [[Otto Strandman]]. Tema juhtimisel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati [[eksport|väljavedu]] ja karmistati [[laen]]usaamise tingimusi. Lisaks lõpetati [[tööstus]]e eelisarendamine ja keskenduti hoopis [[põllumajandus]]ele. Majanduskriisi ajal läks kuni 15% riigieelarvest põllumeestele makstavateks toetusteks. 1920. aastate teisel poolel hakkas Eesti majandus kiirelt arenema.<ref name="Eesti 101" /> 1920. aastate keskpaigaks oli tööstus stabiliseerunud ning arenes tõusu suunas, saavutades 1928. aastal sõjajärgse kõrgseisu. Tööstuse rekonstrueerimine ja moderniseerimine sai teoks peamiselt [[välisinvesteering]]ute abil. Kõige tähtsam tööstuse arengumootor oli [[eksport]]. 1920. aastate lõpul veeti ligi 40% tööstustoodangust välja, kõige suurema osa eksporttoodangust moodustasid tekstiiltooted, nende tähtsaimad müügiturud olid Saksamaa, Taani ja Läti. Paberi ja [[tselluloos]]i põhilised tarbijad olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. 1. jaanuaril 1928 viidi läbi [[rahareform]] ja [[Eesti mark|margad]] asendati [[Eesti kroon|kroonidega]].<ref name="Eesti 100" /> [[Pilt:Eesti eksportvõi kast.jpg|pisi|Eesti eksportvõi kast]] 1930–1933 mõjutas [[ülemaailmne majanduskriis]] Eestit väga tugevalt ja riigist käis üle järjekordne [[pankrot]]ilaine. Raskeks löögiks oli [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri|Suurbritannia]] [[Suurbritannia naelsterling|naelsterling]]i devalveerimine 1931. aasta novembris. Eesti [[SKT]] langes kriisiaastatel hinnanguliselt 10%, suurelt avaldus kriis [[Eesti väliskaubandus]]e käibes, mis püsivhindades moodustas 1933. aastal, 1928. aasta tasemest vaid veerandi. Eesti sissetulekud vähenesid ajavahemikus 1929–1932 enam kui 25 protsenti. [[Majanduskriis]]is kehtestas valitsus range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. 1932. aasta aprillis kehtestati „Tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seadus“, mille kohaselt oli valitsusel õigus vallandada riigi- või omavalitsusteenistusest isikuid, kelle abikaasa sai samuti palka riigilt või omavalitsuselt. Tööpuuduse vastu võideldi [[Hädaabitööd|hädaabitööd]]ega. 1931. aastal kandus kriis pangandussektorisse, Eesti Panga juhatus võttis vastu otsuse, mis nägi ette välisvaluuta müümist vaid neile, kes seda rahvamajanduse huvides kasutasid, kehtestades [[valuutakontroll]]i<ref>[[Karl Stern]], Valuutakontrolli rakendamine Eestis 1930. aastatel, [[Ajalooline Ajakiri]], 2017, 1 (159), 79–102</ref>. Kriisist toibumisele aitas suuresti kaasa krooni [[devalveerimine]] 27. juunil 1933, krooni väärtust langetati 25 protsendi võrra, viies selle [[Rootsi kroon]]i tasemele. Tööstuse kriisijärgne elavnemine algas 1934, mis tõi kaasa tootmiskulude ja müügihindade vaheliste kääride vähenemise ja lõi tööstusele paremad tingimused. 1930. aastate keskel hakkas majandus hoogsalt kasvama ja inimeste [[elatustase]] tõusma. Selleks ajaks oli Eestist kujunenud edukas [[liha]]- ja [[piimatoode]]te väljavedaja. Peamiselt veeti [[Suurbritannia]]sse. Lõpuks hakkas ka taastuma põllumajandus. Kasutusele võeti muude [[loodusvarad]]e hulgas [[turvas]]. 1935. aasta sügiseks koostati majanduse üksikasjalik arengukava ja riiklik investeerimisprogramm aastaiks 1936–1937. Kavandati rajada kriisidele vastupidav kohalikel loodusvaradel põhinev töömahukas tööstus, et saavutada maksimaalne tööhõive. Esmatähtsaks kuulutas valitsus põlevkivi-, turba-, põlevkivikeemia-, tulekindla ehitusmaterjali ja [[sulfaattselluloos]]itööstuse arendamise. Põllumajanduse toodangu suurendamiseks oli kavas ulatuslikult üles harida uudismaa ning muuta maaparandustöödega põllu-, karja- ja heinamaad viljakamaks. Riigi initsiatiivil moodustati keskühistud [[Piimaühingute Keskliit "Võieksport"|Eesti Võieksport]], [[Eesti Lihaeksport]], [[Eesti Munaeksport]]. Impordile kehtestati ranged reeglid, neid sisuliselt sunniti üheskoos tegutsema. Majanduslikult arengult sarnanes Eesti [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Ungari]] ja [[Poola]]ga. [[Soome]]st jäädi mõningal määral, kuid [[Rootsi]]st, [[Taani]]st ja [[Lääne-Euroopa]] riikidest juba tugevalt maha.<ref name="Eesti 100" /> Tänu riiklikele investeeringutele suurenes märkimisväärselt riigi osalus tööstuses, 1937. aasta majandusloenduse andmetel moodustas riigile ja omavalitsustele kuuluvate tööstusettevõtete vara väärtus 13% Eesti suur-, kesk- ja väiketööstuse vara koguväärtusest. 1936. aastal kujundati riigi põlevkivi- ja turbatööstus ümber 95-protsendilise [[Riigiaktsiaselts|riigiosalusega aktsiaseltsideks]] [[Esimene Eesti Põlevkivitööstus]] ja [[Eesti Turbatööstused]]. Rajati [[Lehtse turbatehas|Lehtse uus turbatehas]], laiendati [[Ellamaa elektrijaam]]a, ehitati mitu elektrijaama ja reorganiseeriti kahjudega töötav AS Virumaa Elekter, mille aktsiatest kuulus 50% riigile. Eesti [[Elektrifitseerimine|elektrifitseerimiseks]] ja sellega seoses olevate ülesannete täitmiseks asutati 1939 AS Elektrikeskus, mille aktsiatest kuulus riigile 80%. Rajati ka riiklikud aktsiaseltsid Telliskivi Tehased, [[Kehra sulfaattselluloositehas]], [[Tootsi briketitehas]] ja [[Maardu fosforiiditehas]]. Metsamaterjali töötlemine ja turustamine koondati riikliku AS-i [[Eesti Metsatööstus]] ning ehitusmaterjalide müük siseturul riiklikule kaubandusühingule [[Ehituskivi]]. Metallitööstuse alal tegid riigi omanduses oleva [[Riigi Sadamatehased]] laevaremonditöid, valmistasid raadiosaate- ja -vastuvõtujaamu, [[turbalõikusmasin]]aid, [[sildkraana]]sid, [[koppsüvendaja]]id, trammi- ja rongivaguneid, neete, polte, mutreid jms. [[Sõjaministeerium]]i alluvuses olev [[E-Arsenal|Arsenal]] valmistas relvi ja sidevarustust sõjaväele. 1937 omandas valitsus [[Dvigatel|Eesti Dvigateli]] aktsiad. [[Riigiettevõte]]te tegevuse kooskõlastamiseks ning majanduse üldküsimuste arutamiseks ja lahendamiseks [[Riigi Majanduskomitee]]. ===Teine maailmasõda=== ====Nõukogude okupatsioon (1940–1941)==== 1940. aasta suvel alustati Eesti majanduse ühendamist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[plaanimajandus]]ega. [[Tööstus]], [[pangandus]] ja peagi ka [[kaubandus]] [[riigistamine|riigistati]]. Põllumajanduses sooviti tekitada uusmaasaajate kihti, mistõttu kärbiti suuremate talude maaomandit ja osa põllumajandusloomi võeti ära. 1941. aastal kohustati talunikke müüma riigile põllumajandussaadusi madalama hinnaga. 25. novembril 1940 viidi läbi [[rahareform]], millega võeti [[Eesti kroon|kroonide]] asemel käibele [[Nõukogude rubla|rublad]]. Esmatarbekaupade hinnad tõusid hüppeliselt ning teatud kaupadele kehtestati ostupiirangud.<ref name="Eesti 100">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017.</ref> :Vt. ''[[:Kategooria:Eesti NSV majandus|Eesti NSV majandus]]'' ====Saksa okupatsioon (1941–1944)==== [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal toimis Eesti majandus [[Kolmas riik|Saksa riigi]] huve täitva sõjamajandusena. [[Hjalmar Mäe]] juhitud [[Eesti Omavalitsus]]e mõju majandusele oli peaaegu olematu. Tööstusettevõtted täitsid [[Wehrmacht|Saksa sõjaväe]] tellimusi, kuid tööjõust oli suur puudus ning rakendati isegi [[sõjavang]]e. Nõukogude [[maareform]] tühistati ning [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] riigistatud vara tagastati osaliselt. Taludele kehtis toiduainete müügi kohustus, kuid tingimused olid siiski leebemad kui [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni ajal]].<ref name="Eesti 100"/> ===Nõukogude okupatsiooni aeg=== {{Vaata|Eesti NSV majandus}} [[Pilt:Kolhoosimaja.jpg|pisi|[[Aruküla]] [[kolhoos]]imaja]] {| class="wikitable" |+ Ühiskondlik kogutoodang Eesti NSV-s (%)<ref name="Eesti 100, 188">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 188.</ref> |- ! !! 1960!!1965!!1970!!1988 |- |Tööstus|| 60||65||63||62 |- | Põllumajandus||21||19||19||18 |- |Ehitus||9||7||9||9 |- |Kaubandus, teenindus||7||5||6||7 |- |Transport ja side||3||4||4||5 |- |} Sõjajärgsetel aastatel Eesti majandus riigistati ja kehtestati [[plaanimajandus]]. Esimestel sõjajärgsetel kümnenditel investeeriti [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] eelarvest Eestisse suuri summasid ja Eesti majandus arenes kiiresti. Olulisel kohal oli metalli- ja masinatööstus. Kirde-Eestisse rajati põlevikivikaevandamis- ja energeetikakompleks ning loodi uusi kaevandusi. Ettevõtted jagunesid kolmeksː Moskvast juhitavad, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud ettevõtted.<ref name="Eesti 100, 187-188">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 187–188.</ref> 1957. aastal kehtestati NSV Liidus rahvamajandusnõukogude süsteem, mis tähendas, et [[Eesti NSV]] juhtkonna kaasarääkimisõigus majanduse suunamisel suurenes. 1965. aastal aga nõukogud kaotati. Üleliidulises tööstuses oli Eesti valdkondadeks energeetika, kalapüük ja -tööstus, paberi ja mineraalväetiste tootmine ning puuvillase ja linase riide valmistamine. Neis harudes [[eksport|eksporditi]] 1960. aastate teise poole seisuga üle 70% toodangust.<ref name="Eesti 100, 188-18̈9">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 188–189.</ref> 1970. aastatel aeglustus majandus märkimisväärselt kogu NSV Liidus ja algas [[stagnaaeg|stagnatsiooniaeg]]. Paljud Eestis asuvad ettevõtted ei sobinud tegelikult siia kas geograafilistel või ökoloogilistel põhjustel või tööjõu nappuse tõttu, kuid Eesti tööviljakus oli NSV Liidu keskmisest kõrgem ja taristu paremini arenenud, mistõttu sooviti ettevõtteid siin hoida. 1970. aastatel oli Eestis umbes 150 [[kolhoos]]i ja peaaegu sama palju [[sovhoos]]e.<ref name="Eesti 100, 188-18̈9"/> 1980. aastatel hakati rajama [[väikeettevõte|väikeettevõtteid]], mida seni oli arenenud maadega võrreldes olnud Eestis väga vähe. 1987. aastast lubati eraisikutel asutada [[kooperatiiv]]e (algul teeninduses ja kaubanduses, hiljem mujalgi). 1988. aastal asutati [[Tartu Kommertspank]], millega pandi alus erapangandusele. Eesti majandus hakkas liikuma plaanimajanduselt [[turumajandus]]e poole. Kümnendi lõpuks järgiti juba oma majandusreformi kava, mitte üleliidulisi seadusi, kuid tervikliku majandus- ja rahanduspoliitika järgimine sai võimalikuks alles pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]].<ref name="Eesti 100, 191">Ahti Tomingas. ''Eesti Vabariik 100'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2017. Lk 191.</ref> ===Taasiseseisvunud Eesti=== [[Pilt:Kroon notes.png|pisi|vasakul|1992–2010 kehtisid Eestis [[Eesti kroon|kroonid]]]] [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel oli Eestis kehtivaks valuutaks [[Nõukogude rubla|rubla]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[hüperinflatsioon]] mõjutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tõusid hinnad umbes 10 korda. 20.–22. juunil 1992 viidi läbi [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]], mille käigus asendati rubla [[Eesti kroon]]iga. Eesti palga- ja hinnatase oli algul väga madal. Eesti kroonile määratud vahetuskurss ergutas väljavedu. Kuna Vene turg oli muutunud peaaegu maksejõuetuks, pöördus Eesti majandus kiirelt [[Läänemaailm|Läände]], eelkõige [[Skandinaavia]]sse. Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted ning [[Riigiettevõte|riigiettevõt]]ted [[Erastamine|erasta]]ti.<ref name="Eesti 100" /> 1994. aastal hakkas majandus sügava languse järel taas kasvama. 1. jaanuaril jõustus [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] [[vabakaubandus]]leping. 1996. aastal avati [[Tallinna börs|Tallinna Väärtpaberibörs]]. Eesti ettevõtete aktsiate hinnad tõusid lühikese ajaga väga kiirelt. 1997. aastal sõlmiti Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumise leping.<ref name="Eesti 100" /> Kaks aastat pärast Tallinna börsi käivitumist, tabas seda üllatuslik langus ja 1999. aastal järgnes [[1998. aasta Venemaa rahanduskriis|Venemaa 1998. aasta rahanduskriis]]i mõjul [[majanduslangus]]. [[Aasia finantskriis]]i mõjul esitlesid 1998. aasta 17. augustil [[Venemaa Föderatsiooni valitsus]] ja [[Venemaa keskpank]] [[Venemaa majanduskriis]]i [[kriisikava]], mis hõlmas rubla [[Devalveerimine|devalveerimi]]st, Venemaa sisevõla tasumise tähtajatut peatamist ning teatud välisvaluutades nomineeritud välisvõlgade tasumise peatamist 90 päevaks. 2. septembril loobus Venemaa keskpank rubla kursi kaitsmisest ja lasi selle vabaks, kursi vabakslaskmisele järgnenud kuu jooksul langes rubla väärtus kahe kolmandiku võrra. Kuna tol ajal oli Venemaa Eestile oluline kaubanduspartner, avaldas kriis suurt mõju ka Eestile. Venemaa finantskriis tabas valusalt Venemaale eksportivaid Eesti ettevõtteid. 1998. aasta Venemaa finantskriis mõjutas märkimisväärselt pankade klientide krediidivõimelisust ja kriisi ajal toimus Eestis ulatuslik omandi ümberjaotus, mille käigus müüdi hulk kodumaiseid ettevõtteid välisomanikele. Venemaa kriis põhjustas ühelt poolt pangandussektori konsolideerumise, mille käigus ühinesid [[Hansapank]] ja [[Eesti Hoiupank]] ning [[Eesti Ühispank]] ja [[Tallinna Pank]]. Kuulutati välja [[Eesti Maapank|Eesti Maapan]]ga ja [[EVEA Pank|EVEA Pan]]ga [[pankrot]]. [[Eesti kroon|Kroon]]i vahetuskurss seoti [[euro]]ga.<ref name="Eesti 100" /> 1999. aasta teisel poole võis täheldada majandusolukorra stabiliseerumist ning tegevusmahtude kasvu järkjärgulist taastumist. 2000. aastal algas uus majandustõus. 1. mail 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga, 2004. aastal ühines Eesti [[NATO]]-ga. Teeninduse osatähtsus [[SKT]]-s hakkas suurenema ning põllumajanduse ja tööstuse osatähtsus vähenema. Suurettevõtted olid enamasti asendunud keskmiste ja väikeettevõtetega ning erasektor moodustas majandusest 80%. Eesti elatustase lähenes kiirelt Euroopa Liidu arenenumate riikide omale. Samal ajal toimus laenu- ja kinnisvarabuum ning riik paisutas liigselt [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]]t.<ref name="Eesti 100" /> 2009. aastal jõudis Eestisse ülemaailmne [[suur majandussurutis]] ([[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis]]). SKT vähenes 14% ja [[tööpuudus|töötus]] tõusis 6% pealt 15% peale. Oluliselt kärbiti riigieelarve kulusid. Sisetarbimise olulise vähenemise tõttu pidurdus hinnatõus, mistõttu õnnestus Eestil täita eurole ülemineku tingimused. Euroalaga liituti 1. jaanuaril 2011.<ref name="Eesti 100" /> {{Vaata|2011. aasta Eesti rahareform}} ==Eesti [[riigireiting]]== *[[2. juuli]]l [[2007]] kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur [[Moody's]] kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne<ref name="vk3rw" />. *[[23. juuli]]l [[2008]] kinnitas reitinguagentuur [[Standard & Poor's]] Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu väljavaade on negatiivne<ref name="Y23VT" />. *[[8. aprill]]il [[2009]] alandas reitinguagentuur [[Fitch]] Eesti [[riigireiting]]ut astme võrra tasemele BBB+, jättes reitinguväljavaate negatiivseks<ref name="ouBLb" /> *[[19. juuli]]l [[2010]] tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena<ref name="2Mdh4" />. *[[5. jaanuar]]il 2011 eemaldas Moody’s ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, mis võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel omada kuni kõrgeima taseme ehk [[AAA-reiting|AAA-reitingut]] ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste AAA-reiting peegeldab sarnaselt teiste euroala riikidega nüüd ka Eesti puhul seda, et [[moratoorium]]i kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega<ref name="zTFDH" />. *2013. aasta maikuus kinnitas [[reiting]]uagentuur Fitch Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel A+ koos stabiilse väljavaatega<ref name="3feRa" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="9V68W">[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/DATASTATISTICS/0,,contentMDK:20421402~pagePK:64133150~piPK:64133175~theSitePK:239419,00.html#Europe_and_Central_Asia World Bank 2007]</ref> <ref name="UoLQN">[http://www.postimees.ee/884002/eesti-on-parim-euroopa-liidu-rahade-kasutaja/ Eesti on parim Euroopa Liidu rahade kasutaja], e24.ee, 21.06.2012</ref> <ref name="vk3rw">[http://www.neljas.ee/est/?news=919690&category=9 Eesti Pank: Eesti riigireiting näitab majandusarengu tasakaalustumist]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 22. jaanuar 2008</ref> <ref name="Y23VT">[https://web.archive.org/web/20081203114330/http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2008/pt0723_SPtolge Standard & Poor´s: Eesti riigireiting kinnitati; seoses majanduse raske maandumise ohuga jääb väljavaade negatiivseks], EESTI PANGA PRESSITEADE, 23. juuli 2008</ref> <ref name="ouBLb">[https://www.ohtuleht.ee/323847 Eesti riigireiting kukkus astme võrra], Õhtuleht, 9. aprill 2009</ref> <ref name="2Mdh4">[http://www.neljas.ee/est/?news=998107&category=1&Reitinguagentuur-Fitch-tostis-Eesti-riigireitingut Reitinguagentuur Fitch tõstis Eesti riigireitingut]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 19. juli 2010</ref> <ref name="zTFDH">[https://web.archive.org/web/20110109085728/http://majandus.delfi.ee/news/uudised/moodys-eemaldas-ulempiiri-eesti-ettevotete-reitingutelt.d?id=37968071 Moody’s eemaldas ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt], Delfi Majandus, 6. jaanuar 2011</ref> <ref name="3feRa">[http://www.postimees.ee/1253704/fitch-kinnitas-eesti-riigireitingu-senisel-korgel-tasemel/ Fitch kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel], e24.ee, 3. juuni 2013</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Economy of Estonia}} * [http://www.estonica.org/et/Majandus/ Estonica: Eesti majandus] * [http://www.postimees.ee/280608/esileht/majandus/338761.php "Forbes tõstis Eesti hea ärikliima tabelis 10. kohale"] Postimees, 28. juuni 2008 * [http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=116&m_id=261 Eesti majanduslugu] * [[Valner Krinal]], [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/55407/krinal_eesti_majandusajalugu_ocr.pdf?sequence=1&isAllowed=y EESTI MAJANDUSAJALUGU], TARTU 1992 * [[Erik Terk]]: [http://arvamus.postimees.ee/3943107/erik-terk-seitsmekesi-majandustuultes-ehk-kuidas-vorrelda-eestit-endise-idablokiga "Seitsmekesi majandustuultes ehk Kuidas võrrelda Eestit endise idablokiga"] Postimees Arvamus, 12. detsember 2016 * [https://www.err.ee/1608441275/statistika-harjumaa-roll-eesti-majanduses-on-uha-olulisem "Statistika: Harjumaa roll Eesti majanduses on üha olulisem"] ERR, 20. detsember 2021 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120238342/eesti-ettevotjate-sajandi-suurtehingud-suurimad-tehingumiljonarid-ehitavad-juba-uusi-superettevotteid "Eesti ettevõtjate sajandi suurtehingud. Suurimad tehingumiljonärid ehitavad juba uusi superettevõtteid"] Delfi ärileht, 26. detsember 2023 {{Euroopa majandus}} {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Eesti majandus| ]] jbxg4rbps3o1cj8ehguio02a2k8mxsu 0 102161 7175616 7100300 2026-06-18T19:59:47Z TheImaCow 147157 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Juba flag.png]] → [[File:Flag of Juba, South Sudan.png]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] harmonize name & [[c:Commons:Deletion requests/File:Flag of Juba, South Sudan.svg]] 7175616 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Juba | hääldus = dž'uubaa | nimi1_keel = araabia | nimi1 = جوبا | nimi1_latin = Jūbā | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Juba | pilt = Juba City.jpg | lipp = Flag of Juba, South Sudan.png | lipu_link = [[Juba lipp]] | vapp = Juba City Council logo.png | vapi_link = [[Juba vapp]] | pindala = | elanikke = 525 953 (2017) | asendikaart = Lõuna-Sudaan }} '''Juba''' on [[Lõuna-Sudaan]]i pealinn ja [[Jubeki osariik|Jubeki osariigi]] keskus. Asub [[Valge Niilus]]e ääres. Iseseisvumise ajal (2011) oli linnas hinnanguliselt 372 410 elanikku. Aastani 2015 oli ta [[Kesk-Ekvatoriaalprovints]]i keskus. Jubas on [[Juba Ülikool]]. [[Fail:Juba town street in Hai-Amarat district.jpg|pisi|tühi|Juba linnatänav Hai-Amarati linnaosas]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Lõuna-Sudaani linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] 8xp7us6s8i0dursdsamvnmilc94m7wm 0 103531 7175522 7174631 2026-06-18T15:38:03Z Kk 6201 7175522 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carlo Ginzburg par Claude Truong-Ngoc mars 2013.jpg|pisi|<center>Carlo Ginzburg, 2013]] '''Carlo Ginzburg''' [k'arlo g'intspurg] ([[15. aprill]] [[1939]] [[Torino]] – [[17. juuni]] [[2026]]) oli juudi päritolu [[Itaalia]] ajaloolane, üks [[mikroajalugu|mikroajaloo]] kui uurimissuuna algatajaid. Ta oli [[Leone Ginzburg]]i ja [[Natalia Ginzburg]]i poeg. Ta oli 1970–1988 [[Bologna ülikool]]i professor ja hiljem [[California Ülikool Los Angeleses|California Ülikooli Los Angeleses]] professor. Ginzburg on uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles. Tema kuulsaim teos on "[[Juust ja vaglad: ühe 16. sajandi möldri maailm]]" (see ilmus eesti keeles [[2000]]. aastal, kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]), mis käsitleb ketserina süüdi mõistetud möldri [[Menocchio]] religioosseid arusaamu ning mida on peetud ka esimeseks mikroajaloo teoseks. Ta on uurinud 16. ja 17. sajandi Itaaliat, religioosseid teisitimõtlejaid, [[nõiaprotsess]]e, [[ikonograafia]]t ja [[historiograafia]]t. Ta on kirjutanud metodoloogilisi ja ajalooteoreetilisi töid, kus ta on püüdnud ühendada kunstiajalugu ([[Giovanni Morelli]]), kriminoloogiat ([[Sherlock Holmes]]) ja psühhoanalüüsi ([[Sigmund Freud]]), ning lahendada ratsionalismi ja irratsionalismi vastuolu. Seoses nõiaprotsessidega on ta rääkinud Euroopa [[šamanism]]ist. Raamatuga "Il giudice e lo storico" püüdis ta edutult saavutada [[Adriano Sofri]]le omistatud mõrva uut uurimist ning üldisemalt võrdles ajaloolase ja kohtuniku tööd. Carlo Ginzburg käis Eestis 2014. aasta septembris, esinedes loengutega Tallinnas ja Tartus. ==Tunnustus== *2010 – [[Balzani auhind]] *2013 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks ==Teoseid== *''I benandanti''. Ricerche sulla stregoneria e sui culti agrari tra Cinquecento e Seicento'', Einaudi, 1966, uustrükid 1972, 2002 *''Il formaggio e i vermi. Il cosmo di un mugnaio del Cinquecento'', Einaudi, 1976, uustrükid 1999, 2009 (eesti keeles ''[[Juust ja vaglad]]'', 2000 *''Il giudice e lo storico. Considerazioni in margine al processo Sofri'', Einaudi, 1991, uustrükk Feltrinelli, 2006 ===Eesti keeles ilmunud kirjutised=== *''[[Juust ja vaglad]]: ühe 16. sajandi möldri maailm''. [[Tallinn]]: Varrak, 2000. *''Ajalugu, retoorika, tõendus''. [[Tuna]] 4/2003, lk 100–118. *''Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast.'' Inglise keelest tõlkinud Aet Varik, intervjuu autoriga Marek Tamm. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2014. ==Välislingid== *[http://www.uttv.ee/otsing#teema=205 Garlo Ginzburgi esinemine Tartus semiootika osakonnas 24. sept. 2014] * [[Marek Tamm]], "[https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TammMarek_Carlo_Ginzburg_TUNA2003_4.pdf Carlo Ginzburg ja praktiline ajalooteooria]". Tuna 4/2003, lk 119–122. {{JÄRJESTA:Ginzburg, Carlo}} [[Kategooria:Itaalia ajaloolased]] [[Kategooria:Itaalia semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] gvsw5x8ru54foglexwqz1hwk7oe2pl4 0 109884 7175446 7068124 2026-06-18T12:54:17Z Trebors 57925 7175446 wikitext text/x-wiki [[Fail:REE 3103+ Jaanus Marrandi.jpg|pisi|Jaanus Marrandi 2021]] '''Jaanus Marrandi''' (sündinud [[23. märts]]il [[1963]] [[Paide]]s) on Eesti põllumajandusettevõtja ja poliitik, [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu|XIII]] koosseisu liige. Ta kuulub [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]] ning on [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] endine esimees. Ta oli [[Siim Kallase valitsus]]e põllumajandusminister (2002–2003). Ta oli pikaajaline OÜ Estonia Farmid osanik ja juhatuse esimees. ==Haridus== Marrandi lõpetas [[Türi Keskkool]]i 1981. aastal ning [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] [[maaparandus]]e erialal [[hüdrotehnika]] insenerina 1986. aastal. == Töökäik ja tegevus ühingutes == Marrandi töötas aastatel 1988–1993 [[Estonia (Paide rajooni kolhoos)|Estonia kolhoos]]i ja ühismajandi [[melioraator|peamelioraatorina]] ning aastatel 1993–1996 OÜ Estonia juhatuse esimehena ja aastatel 1996–1999 aseesimehena. Aastatel 2011–2015 oli ta OÜ Estonia haldusjuht ja nõukogu esimees 2011–2015. Alates 2020 kuni 2025 aastani oli OÜ Estonia enamusosaluse omaniku Estonia Farmid OÜ juhatuse liige ja osanik Ta on [[Eesti Maaparandajate Selts]]i juhatuse liige ja [[Eesti Rukki Selts]]i liige. == Poliitiline tegevus == Jaanus Marrandi oli [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige aastatel 1998–2004 ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] liige aastatel 2005–2010. 2010. aasta suvest on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Ta oli [[Oisu Vallavolikogu|Oisu vallavolikogu]] esimees aastatel 1993–2002. Ta on valitud [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIII Riigikogu]] liikmeks. Aastatel 2003–2005 oli ta riigikogu maaelukomisjoni esimees ja aastatel 2005–2007 sama komisjoni aseesimees. Aastatel 2007–2011 juhtis Jaanus Marrandi Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni. [[12. november|12. novembril]] [[2013]] sai ta Riigikogu XII koosseisu asendusliikmeks Tartu abilinnapeaks asunud [[Kajar Lember]]i asemel, kuid ei läinud Riigikokku tööle, loobudes oma kohast. 2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Marrandi Järva- ja Viljandimaal 1050 häält ja osutus valituks. XIII Riigikogus töötas ta majanduskomisjoni liikmena. 2017. ja 2021. aastal valiti Türi vallavolikogusse. Aastatel 2002–2003 oli Jaanus Marrandi [[Siim Kallase valitsus]]es [[põllumajandusminister]]. Rahvaliidu erakorralisel kongressil 2007. aasta [[29. aprill]]il valiti Jaanus Marrandi erakonna esimeheks. Rahvaliidu esimehe ametis oli ta kuni 2008. aasta 1. novembrini, mil tema asemele valiti [[Karel Rüütli]]. ==Tunnustus== *2006 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] *2016 Mõjukaim maaelu edendaja, Maaleht ==Isiklikku== Jaanus Marrandi vanaisa [[Rein Marrandi]] oli aastatel 1938–1940 Riigikogu liige ja tema isa [[Heino Marrandi]] oli Estonia kolhoosi esimees aastatel 1949–1989. <ref name="Aasa">Peeter Raidla [https://web.archive.org/web/20100429214933/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=377&sm_id=521 "Aasa, Ain"] Eesti Majanduslugu (vaadatud 29. juulil 2011)</ref> Jaanus Marrandi on abielus. Tal on kaks tütart. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.erl.ee/index.php?id=34 Lühitutvustus Rahvaliidu lehel] *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65851672 Jaanus Marrandi: Maale on vaja rohkem peremehi], Maaleht, 24.3.2013 (19. juuni 2013) *[http://www.jt.ee/701210/jaanus-marrandi-paases-volikokku-vaid-hetkeks/ Jaanus Marrandi pääses volikokku vaid hetkeks] Järva Teataja, 13.01.2012 (19. juuni 2013) *[http://arvamus.postimees.ee/331469/jaanus-marrandi-kaibemaks-toidule-uheksa-protsenti Jaanus Marrandi: käibemaks toidule üheksa protsenti] Postimees, 25.10.2010 (19. juuni 2013) *[http://arvamus.postimees.ee/265711/jaanus-marrandi-kadunud-ussisonad Jaanus Marrandi: kadunud ussisõnad] Postimees, 21.05.2010 (19. juuni 2013) *[[Urmas Jaagant]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51147357 Marrandi: valitsuse vahetumises järgmisel aastal pole kahtlust], EPL, 1.11.2008 (19. juuni 2013) *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/mojukad/mojukaim-maaelu-edendaja-jaanus-marrandi-uks-nagu-vaatab-pollu-teine-poliitika-poole?id=73152037 Mõjukaim maaelu edendaja Jaanus Marrandi – üks nägu vaatab põllu, teine poliitika poole] Maaleht, 10. detsember 2015 {{JÄRJESTA:Marrandi, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli metsanduse ja maaparanduse teaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] g6wzn2qumlo1m92v0385datlc313cod 0 120265 7175575 6349293 2026-06-18T18:17:37Z Hmermark her3 231570 Ma muutsin väljendi „keskkonnasaasteainetele tundlikud” kujule „keskkonnasaasteainete suhtes tundlikud”, sest see on eesti keeles loomulikum väljendus. 7175575 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib hüdroloogilisest mõistest; Eesti samanimeliste järvede kohta vaata [[Umbjärv (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2008}} '''Umbjärv''' on [[järv]], millel puudub nähtav pindmine [[sissevool|sisse]]- ja [[väljavool]]; ka '''umbjärv''' kitsamas mõistes<ref name="EE"/>. Laiemas mõistes on "'''umbjärv'''" järv, millel puudub väljavool<ref name="EE"/> ehk on sisuliselt sama mis [[suubumisjärv]]. Mõned autorid peavad '''umbjärveks''' [[veekogu]], mis ei voola (maailma)merre{{lisa viide}}. == Umbjärved kitsamas mõistes== Enamik atmosfäärist mahalangenud veest jõuab läbi [[jõgi|jõgedevõrgustiku]], [[järv]]ede, [[märgala]]de või aurumise maailmamerre. Umbjärvede geograafiline eraldatus (näiteks mäeahelike tõttu) või suur kaugus maailmamerest aga pärsib seda. Sageli on umbjärved suhteliselt suure [[mineraalsus]]ega. Kuna umbjärvede väljavool (veevahetus) toimub üksnes aurumise ja [[infiltratsioon]]i kaudu, on need keskkonnasaasteainete suhtes tundlikud. Tuntuimad umbjärved maailmas on [[Kaspia meri]], [[Araali meri]], [[Balkaši järv]], [[Eyre'i järv]] jt. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">EE 10. köide, 1998.</ref>}} [[Kategooria:Limnoloogia]] [[Kategooria:Hüdroloogia]] 02y00lt131ph8wrzbsuef5kuilhf755 0 127872 7175583 6607836 2026-06-18T18:26:46Z Hmermark her3 231570 Ma eemaldasin sõna „ka”, sest konstruktsioonis „nii ... kui ...” ei ole see vajalik. 7175583 wikitext text/x-wiki '''Harvendusraie''' on üks [[hooldusraie]] liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% [[puu]]dest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Varem nimetati harvendusraiet ka ''vahekasutusraieks''. Harvendusraieid tehakse kas '''alameetodil''' või '''ülameetodil''', vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja ''hundid'', mis oma laiutava võraga takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui vähendatakse konkurentsi toitainetele. [[Kategooria:Metsaraie]] 5dy3fe8yvv4m41lho9xhy6kpxdzmy6y 0 131725 7175856 7096013 2026-06-19T09:19:42Z Sillerkiil 58396 7175856 wikitext text/x-wiki '''Vjatšeslav Leedo''' (sündinud [[21. mai]]l [[1952]]) on eesti ärimees. Ta oli [[Saaremaa Laevakompanii]] omanik ja tegutseb ka kinnisvaraäris. Talle kuulub [[AS Holostovi Kinnisvara]] kaudu [[Saare Finants AS]]. Saare Finants ASile kuulub [[Compakt Kinnisvara]] ja [[Saare Erek AS]]. Leedole kuuluvad ka turismifirma [[Wris]], Saaremaa raadiojaam [[Raadio Kadi|Kadi]], OÜ Mändjala Motell ja AS Mõntu Sadam. 2005. aastal hinnati tema varade suuruseks 110 miljonit krooni (7 miljonit eurot)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.kuressaare.ee/uus/file.php?12982 |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304202746/http://www.kuressaare.ee/uus/file.php?12982 |url-olek=ei tööta }}</ref>, 2006. aastal 180,26 miljonit krooni <ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=902c7c0d-7480-4636-bc64-0470d388d311&open=four |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2007-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071214071638/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=902c7c0d-7480-4636-bc64-0470d388d311&open=four |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 2007. aastal 461 miljonit krooni (29,5 miljonit eurot)<ref>http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3778/uud_uudidx_377803{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Kohtuasjad == {{vaata|Vjatšeslav Leedo hagi AS Delfi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks}} * Vjatšeslav Leedo on käinud kohut uudisteportaali [[Delfi (portaal)|Delfi]] vastu seal avaldatud solvavate ja väärikust riivavate kommentaaride avaldamise tõttu. Uudisteportaal Delfi avaldas [[24. jaanuar]]il [[2006]] artikli "SLK lõhkus plaanitava jäätrassi",<ref>{{Netiviide |pealkiri=SLK lõhkus plaanitava jäätrassi (täiend) |url=https://www.delfi.ee/artikkel/12076204/slk-lohkus-plaanitava-jaatrassi-taiend.d? |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> mille juurde kirjutati 185 kommentaari, millest 20 pidas Leedo solvavaks. 27. juunil 2008 rahuldas [[Harju maakohus]] Vjatšeslav Leedo hagi AS Delfi vastu ja mõistis Leedole tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 krooni. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19229044 Kohus rahuldas Vjatšeslav Leedo hagi Delfi vastu]</ref> 16. juunil 2015 jättis [[Euroopa inimõiguste kohus|Euroopa inimõiguste kohtu]] suurkogu rahuldamata Delfi kaebuse netikommentaaride vaidluses Eesti riigiga.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/b1e9c5e4-0e81-40e4-bcc2-dcc047e717a4 Delfi kaotas netikommentaaride kohtusaaga lõplikult] ERR 16. juuni 2015</ref> * 2024. aasta lõpus mõisteti Leedo [[Pärnu Maakohus|Pärnu maakohtus]] kaheks aastaks ja kuueks kuuks tingimisi vangi (koos [[Tõnis Rihvki]] ja [[Lennart Viikmaa|Lennart Viikmaaga]]) seoses [[Saaremaa Laevakompanii]] [[Maksejõuetus|maksejõuetuse]] põhjustamisega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-10 |pealkiri=Kohus mõistis Leedo ja SLK endised juhid süüdi |url=https://www.err.ee/1609546822/kohus-moistis-leedo-ja-slk-endised-juhid-suudi |vaadatud=2024-12-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Süüdistuse järgi viidi Saaremaa Laevakompaniist 2016. aasta alguses välja mitu miljonit eurot, kui ettevõte omandas sisuliselt väärtusetud Leedo teise firma [[Holostovi Kinnisvarahaldus]] aktsiad. Tehinguga maksti 5 miljonit eurot aktsiate eest, mille tegelik hind oli ligi miljon eurot. Saaremaa Laevakompanii läks 2018. aastal pankrotti, kuna Leedole kuuluv Holostovi Kinnisvarahaldus esitas Saaremaa Laevakompanii vastu pankrotiavalduse koos 19 miljoni euro suuruse garantiikirjaga, mis tegi Holostovist tugevaima võlausaldaja.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Leedo püüab vanglakaristust maha raputada |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/19/leedo-puuab-vanglakaristust-maha-raputada |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 2025. aasta oktoobris jättis [[Tallinna ringkonnakohus]] kaitsjate [[Apellatsioon|apellatsioonid]] rahuldamata, kuid muutis süüdistatavatele mõistetud karistusi – Leedo, Rihvk ja Viikmaa said kohe ärakandmiseks kaks kuud vangistust koos tingimisi karistusega ning AS-ile Holostovi Kinnisvarahaldus mõisteti 250 000-eurone rahaline karistus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120412689/ringkonnakohus-vjatseslav-leedo-peab-kaks-kuud-vangis-istuma "Ringkonnakohus: Vjatšeslav Leedo peab kaks kuud vangis istuma"] Delfi, 24. oktoober 2025</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-10-24 |pealkiri=Kohus määras Leedole ja SLK endistele juhtidele reaalse vangistuse |url=https://www.err.ee/1609839216/kohus-maaras-leedole-ja-slk-endistele-juhtidele-reaalse-vangistuse |vaadatud=2025-10-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ettevõtte endine juhatuse liige [[Grete Kundrats]] jäi süüdi dokumendi võltsimises ja Saaremaa Laevakompanii maksejõuetusele kaasaaitamises ning peab tingimisi ära kandma veidi üle aasta kestva vangistuse.<ref name=":0" /> Leedo kaebas otsuse riigikohtusse edasi, kuid jäi ka ses astmes süüdi Saaremaa Laevakompanii pankroti põhjustamises ja sai karistuseks tingimisi vanglakaristus kaks aastat ja kuus kuud, millest ära tuleb kanda reaalselt kaks kuud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ärimees Vjatšeslav Leedo läheb kaheks kuuks trellide taha |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/06/19/arimees-vjatseslav-leedo-laheb-kaheks-kuuks-trellide-taha |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Tunnustus == *2005 [[Saare maavalitsuse teeneteplaat]] *2012 [[aasta kultuurisõber]] *2013 [[Kuressaare linna teenetemärk]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://digileht.epl.delfi.ee/lp/vjatseslav-leedo-ukski-inimlik-norkus-pole-mulle-vooras?id=75261961 "Vjatšeslav Leedo: ükski inimlik nõrkus pole mulle võõras"] Eesti Päevaleht, 6. august 2016 {{JÄRJESTA:Leedo, Vjatšeslav}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] rowte1d5enffrsgxhwwt2ejkhm6m3uv 0 132793 7175614 6978929 2026-06-18T19:57:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175614 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Genetically Engineered (GE) Food labeling laws map 2.png|pisi|400px|Rohelisega märgitud riikides nõutakse sellise toidu, kus sees on geneetiliselt muudatud komponente, eraldi märgistamist. Punasega märgitud riikides on GMOde import ja kasvatamine keelatud]] '''Geneetiliselt muundatud toit''' ehk '''GM-toit''' on [[toit]] või [[toiduaine]], mille valmistamisel on kasutatud [[Geenmuundatud organism|geneetiliselt muundatud organisme]] (GMO). [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i (WHO) sõnul võib geneetiliselt muundatud organisme määratleda organismidena (st [[taim]]ed, [[loom]]ad või [[mikroorganism]]id), milles geneetilist materjali ([[DNA]]) on muudetud nii, et see ei teki looduslikult paaritamise ja/või loodusliku [[Homoloogiline rekombinatsioon|rekombinatsioon]]i käigus<ref name="GMTsafety" />. Tehnoloogiat, mida kasutati GMO saamiseks, nimetatakse tänapäevaseks [[biotehnoloogia]]ks või [[geenitehnoloogia]]ks. See meetod on täiuslikum ja kergemini kontrollitav kui [[valik|selektsioon]] või [[mutagenees]].<ref name="pOf" /> ==Ajalugu== [[Fail:PDB 2ren EBI.jpg|pisi|Renniini tertsiaarne struktuur]] Toiduga seotud geneetiline manipuleerimine algas taimede ja loomade [[kodustamine|kodustamisele]] järgnenud [[kunstlik valik|kunstliku valikuga]] ligikaudu 10 500 – 11 000 aastat eKr<ref name="Ugfqr" />. Praeguste teadmiste kohaselt hakati toiduga seotud geneetilist manipuleerimist tegema [[Türgi]] kaguosas ja [[Süüria|Põhja-Süürias]]. Kodustamine toimus eri kohtades tuhandete aastate jooksul. Suurte [[teravili|teraviljade]] terade valimine oli aeglane. Vanadest teradest võetud mõõtmised näitavad, et [[nisu]] (''Triticum'') ja [[oder|odra]] (''Hordeum vulgare'') terade suurus jäi peaaegu samaks 9500 ja 6500 aastat eKr<ref name="Hwwth" />. [[Aretus|Selektiivse aretamise]] käigus aga kasutatakse järgmise põlvkonna saamiseks üksnes soovitud omadustega organisme (ja seega ka soovitud [[geen]]idega organisme) − need on nüüdisaegse geneetilise muundamise eelkäijateks. DNA avastamisega 1869. aastal ja geenitehnoloogia meetodite arenemisega 1970. aastatel<ref name="PIeIz" /> sai võimalikuks muuta DNA-d toidus. Esimene geenmuundatud taim valmistati 1983. aastal, kasutades [[antibiootikum]]idele vastupidavat [[tubakas|tubakat]]<ref name="GMTsafety" />. Geenmuundatud mikroobsete [[ensüüm]]ide kasutamine toidu tootmisel oli GMO esmakordne rakendamine ja see sai [[USA Toidu- ja Ravimiamet]]ilt heakskiidu 1988. aastal<ref name="1OaGr" />. 1990. aastate alguses kiideti heaks rekombinantse [[renniin]]i kasutamine mitmes riigis. Tavaliselt valmistati [[juust]]u, kasutades [[piim|lehmapiima]]st eraldatud [[laap]]i. Teadlased modifitseerisid aga [[bakter]]eid nii, et need toodaksid renniini, mis piima [[Koagulatsioon|koaguleeriks]]<ref name="L4vDE" />. Esimene laiemasse tarbimisse jõudnud ja heakskiidu saanud geneetiliselt muundatud toit oli 1994. aastal [[Flavr Savr]]i tomat<ref name="SqWBm" />. Flavr Savri arendasid välja [[Calgene]]'i teadlased, kes lisasid tomatisse ''antisenss''-geeni, mis pikendas tomati [[küpsemine|küpsemisaega]] ja tagas sellega pikema kõlblikkusaja<ref name="viOkI" />. [[Hiina]] oli esimene riik, kes kaubitses transgeensete [[põllukultuur]]idega. 1993. aastal toodi turule viirustele vastupidavaks muudetud tubakas. 1995. aastal kiideti heaks ''[[Bacillus thuringiensis]]'' (Bt) [[kartul]]i kasvatamiseks. See oli esimene [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] heaks kiidetud taim, mis tootis pestitsiidi<ref name="MYszQ" />. Teised geneetiliselt muundatud põllukultuurid, mis said turustamisloa 1995. aastal, olid järgmised: *modifitseeritud [[õli]] koostisega [[rapsiõli]], *[[Pioneer 1507|Bt-mais]], *[[herbitsiid]]i [[boromoksüliin]]i [[resisnente]] [[puuvill]], *Bt-[[Puuvill|puuvill,]] *[[glüfosaat]]-tolerantsed [[sojauba|sojaoad]] ja *viirus-resistentne [[kõrvits]]. 2000. aastal aretati välja [[kuldne riis]], mis oli esimene geneetiline modifikatsioon, millega suurenes toitainete sisaldus toidus. 2010. aastaks olid juba 29 riigil biotehnoloogilised põllukultuurid kasvamas. Lisaks neile oli veel 31 riiki andnud seadusega loa transgeensete kultuuride [[import]]imiseks. 2011. aastal oli [[Ameerika Ühendriigid]] geneetiliselt muundatud toiduainete tootmise juhtriik<ref name="2EQhq" />. Aastal 2016 oli USA-s geneetiliselt muundatud tüvedest 92% maisist, 94% sojaubadest ja 94% puuvillast toodetud<ref name="Luttts" />. Esimene geneetiliselt muundatud loom, mis toiduna 2015. aastal heaks kiideti, oli [[lõhe]] [[AquaAdvantage]]<ref name="LxnKG" />. See lõhe [[transformatsioon (geneetika)|transformeeriti]] [[kasvuhormoon]]ide-regulatsiooni geenidega [[tšavõõtša]]lt (''Oncorhynchus tshawytscha'') ja [[promootor]]iga, mida võeti [[ameerika emakala]]lt (''Zoarces americanus''). Tänu sellele sai lõhe kasvada aasta ringi, mitte üksnes [[kevad]]e ja [[suvi|suve]] jooksul<ref name="KfJg2" />. Juba mõnda aega on geneetilised modifikatsioonid eri elualadel aidanud muuta meie elu paremaks. Samuti aitavad nad leida uusi lahendusi tänapäeva probleemidele. [[kasvuhormoon|Inimese kasvuhormooni]] (hGH) kasutatakse sageli kliiniliselt laste ja ka kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanute kasvuhäirete korral (nt [[Turneri sündroom]])<ref name="oeLC2" />. Hormooni manustatakse tavaliselt sagedaste süstidega. Praegu uuritakse ka [[luuüdi]] [[strooma]]rakkude potentsiaali pakkuda hGH ''in vivo'', kui rakud sisestatakse koos hGH [[cDNA]]-ga puusale<ref name="8KfZN" />. ==Geenmuundatud toidu saamine== Geenmuundatud organismid luuakse ja neid testitakse [[labor]]itingimustes, et saada soovitud omadused. Kõige tavalisem moodus on ühe või mitme geeni lisamine [[organism]]i [[genoom]]i. Harvemini eemaldatakse geenid, suurendatakse või vähendatakse nende [[ekspressioon]]i, veel harvem suurendatakse või vähendatakse geeni koopiate arvu. Geenmuundatud organismid saadakse transformatsiooni teel, kasutades üht järgmistest meetoditest: * [[Agrobacterium|agrobakteriaalne transport]], * [[ballistiline transformatsioon]], * [[elektroporatsioon]] või * transformatsioon viiruste kaudu. Enamik kommertsiaalseid transgeenseid taimi saadakse agrobakteriaalse transpordi või ballistiliste transformatsioonide abil. ===Bakter ''Agrobacterium''=== ''[[Agrobacterium|Agrobacterium'<nowiki/>]]''[[Agrobacterium|i]] liigid on taimedega seotud ''[[Rhizobia]]'' [[sugulane|sugulased]]. Mitu ''Agrobactericum'''i liikidest põhjustab [[taimehaigus]]i, nagu [[juurevähk]] ja [[karvakas juur]], samas on bakteril ka mittevirulentseid liike. ''[[A. tumefaciens]]'' on kõige enam uuritud liik ja see põhjustab juurevähki − mitmesugustes taimedes esinevat [[neoplastiline|neoplastilist]] haigust. Virulentsust määravad suured [[plasmiid]]id ja ''A. tumefaciens''<nowiki/>'i puhul nimetatakse seda [[Ti-plasmiid]]iks ([[kasvaja]]t tekitav). [[Patogenees]]i ajal kopeerivad virulentsed agrobakterid Ti-plasmiidi segmendi ja viivad selle taime, kus see hiljem taime genoomi integreerub ja ekspresseerib geene, mis põhjustavad haiguse sümptomeid. ''A. tumefaciens'' on laialdaselt kasutatud taime geneetikatehnoloogia vahendina<ref name="712Vy" />. ''A. tumefaciens''<nowiki/>'it peetakse üheks [[kultuurtaime]]de edukaks geneetiliseks modifikatsiooniks<ref name="qKIAR" />. Taimedesse ülekantud plasmiid ([[T-DNA]]) on geenitehnoloogias ideaalne vahend. Seda saadakse soovitud geenijärjestuse [[kloonimine|kloonimisega,]] kui peremees-DNA on sisestatud T-DNA-sse.<ref name="77dRS" /> ''Agrobacterium''-vahendatud taimede ümberkujundamine on väga keeruline protsess, mis hõlmab nii bakteri kui ka taime peremeesrakkude geneetilisi determinante<ref name="0HYwM" />. ''A. tumefaciens''<nowiki/>'i mehhanismi kaudu on tehtud [[musta lehe vööndile]] vastupidavad [[banaan]]id [[Ecuador]]is<ref name="u59sE" />. === Looduslik GMO === [[Peruu]] rahvusvahelises kartulikeskuses, mis asub [[Lima]]s, leidsid teadlased bakterigeene 291-st [[bataat|maguskartuli]] (''Imopea batatas'') sordist. Sama on täheldatud Ameerika Ühendriikides, [[Indoneesia]]s, [[Hiina|Hiinas,]] [[Lõuna-Ameerika]]s ja [[Aafrika]]s. Leiud osutavad, et bakterid sisestasid geenid põllukultuuri looduslikku esivanemasse, enne kui inimesed hakkasid maguskartulit sööma<ref name="a5N2R" />. Geenmuundatud organismide tehnoloogia aluseks on mehhanism, mida ''Agrobacterium'' kasutab oma T-DNA sisaldamiseks taimede geneetilistes materjalides. T-DNA-de leidmine maguskartulis näitab nüüd, et bakterigeenide levik on toimunud ka tuhandeid aastaid tagasi [[loodus]]es.<ref name="n3ZsI" /> ===CRISPR=== Varem olid kasutusel suunatud lõikamise jaoks tsink-sõrm [[nukleaas]]id ja TALEN. Mõlemad olid kulukad ja aeganõudvad meetodid. Praegu on juba kasutusel revolutsiooniline [[CRISPR-Cas9 süsteem|klasterdatud regulaarsete vahedega lühikeste palindroomsete korduste süsteem]] (ingl ''The Clustered Regularly Interspaced Short Palindromic Repeats associated Cas9/sgRNA system'', CRISPR). See on bakteriaalsest [[immuunsüsteem]]ist tuletatud uudne genoomide redigeerimise tehnika. See on odav, lihtne, kõige kasutajasõbralikum ja kiiremalt kasutatav genoomi redigeerimise tööriist, mis muutub revolutsiooniliseks paradigmaks. See meetod võimaldab täpseid genoomseid modifikatsioone teha paljudesse organismidesse ja [[kude]]desse. Cas9 valk on [[RNA|RNA-ga]] juhitud [[endonukleaas]], mis on mõeldud eesmärgistatud [[DNA|kaheahelaliste]] vahede loomiseks, millel on vaid lühike RNA [[järjestus]], et anda loomadele ja taimedele sihtmärgi tunnustamine. Taimede genoomi redigeerimisega seotud uurimisvaldkonnad hõlmavad [[geenifunktsioon]]i päringut, regulatiivsete signaalivõrkude ja sgRNA-teegi ümberpööramist suure läbilaskevõimega funktsioonide kadumise kontrollimiseks.<ref name="R0v1l" /> Aprillis 2016 hakati müüma [[šampinjon]]e (''Agaricus bisporus''), mida oli muundatud CRISPR-meetodil. Need [[seen]]ed ei pea alluma GMO-regulatsioonile, nad pääsevad turule ilma kontrollita. Nende sees ei ole võõr-DNA-d.<ref name="Lutsk" /> ===Selektsiooni ja geenmuundatud toidu kõrvalmõju=== 1960. aastate lõpul ühendasid teadmised [[Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium|USA põllumajandusministeerium]], [[Pennsylvania Osariigi Ülikool]]i teadlased ja Wise Potato Chip Company ning tulemuseks oli uus kartulisort [[Lenape]].<ref name="GMORg" /> Kõik kartulid, nagu teised Solanaceae liigid, produtseerivad alkaloide.<ref name="QuMdj" /> [[Alkaloidid]]e tootmine on neil peamine kaitsemehhanism ja üks karuli alkaloid on [[saponiinid|saponin]], mis on [[toksiline]] ja kaitseb seenhaiguste eest.<ref name="PMC4266039" /> Aastal 1974 olid Lenape kartulid põllumajanduslikust tootmisest välja võetud, sest paljudel [[inimene|inimestel]] tekkis tõsine [[iiveldus]].<ref name="GMORg" /> Tavapärane sordiaretus, lihtne ühe olemasoleva taime teisega ristamine, võib tuua kaasa igasuguseid ootamatuid ja ohtlikke tulemusi. Tavapärase aretamisega on tõepoolest palju suurem oht ja ebakindlus, kui GM-toiduga. Selle põhjuseks on asjaolu, et GM-ga tegeletakse ühe geeniga, aga selektsioonil on palju rohkem geene mängus ja palju rohkem võimalusi, et geneetiline tulemus on ohtlik. Ka GM-taimedel on näited, kuidas ühe geeni modifikatsioon mõjutab ootamatult teiste funktsiooni. Näiteks Bt-maisi on välja töötatud selleks, et aidata põllumajandustootjatel kaitsta saaki [[kahjurid|putuk-kahjurite]] eest. Selle toote ootamatu mõju oli [[mükotoksiin]]ide märkimisväärne vähenemine.<ref name="pOf" /> Mükotoksiin võib kahjustada inimeste tervist.<ref name="jQ1EO" /> Teadlased väitsid, et see on tingitud sellest, et mükotoksiini tootmist stimuleerivad seenorganismid, mis nakatavad [[mais]]i, kui ussid tungivad ja kahjustavad taime. Putukate kahjustuste puudumisel on patogeensete seenorganismide [[eos]]teid vähene võimalus taime nakatada ja seeläbi vähem võimalusi kaasnevate ja soovimatute mükotoksiinide genereerimiseks.<ref name="mqoml" /> Teine Bt-maisiga seotud asi on suurem [[ligniin]]isisaldus. Kolm Bt-maisi sorti suurendasid oma varreligniini sisaldust nende vastavate mitte-Bt vanemate suhtes. Kuna kasv leiti rohkem kui ühel [[sort|sordil]], näitab see, et ligniini tõus on otseselt seotud sisestatud DNA-ga ja ei ole lihtsalt juhuslik sündmus. Siiski ei ole ligniinisisaldust suurendatud teistes Bt-maisiliinides, seega pole kindel, kas teatud tõus oli tinginud rDNA sisestamisest, Bt-endotoksiini olemasolust või mõnest muust mehhanismist. Ligniin on taimedes tavaline. Inimeste toitumine ja suurenenud ligniinisisaldus maisivartes aga ei ole nii suur, et tekitada uut terviseriski.<ref name="dCEnM" /> Kuigi geneetilise muundamise tehnikad võivad tekitada ettearvamatut kahjulikku tervisemõju, pole see meetod iseenesest määrav paljude sagedasemate [[kõrvaltoime]]te puhul, nagu need, mis tulenevad toidutalumatusest või -[[tundlikkus]]est.<ref name="pOf" /><ref name="0bs4f" /> ===Eesmärgid=== *'''[[insektitsiid]]i tootmine taimes''' – Bt-toksiini tootev taim on [[mürk|mürgine]] [[röövik]]ule. Bt-valgud on pärit looduslikust bakterist. Need muutuvad putuka [[kõht|kõhus]] aktiivseks ja tekitavad tema kõhtu auke. *'''[[herbitsiid|herbitsiiditaluvus]] (HT)''' – transgeenne taim on [[umbrohi|umbrohu]]mürgile resistentne, aga umbrohi sureb. Transgeenne taim kasvab pärast edasi. Kõige levinum on [[Roundup ready]] (selle aktiivaine on ''glüfosaat''). Tavaliselt kasutatakse herbitsiiditaluvust ja insektsiidi tootmist taimes, muid omadusi aga kasutatakse vähem.<ref name="9tzIi" /> *'''toitainete rikastamine''' – kuldne riis sisaldab kolme transgeeni, mille abil sünteesitakse beetakaroteeni ehk [[A-vitamiin]]i eellast. Ilma selleta võivad lapsed pimedaks jääda.<ref name="s71i2" /> *'''suurenenud [[soolataluvus]]''' – [[Naatriumpump|naatriumpumba]] geen [[tomat]]is, [[soolad]] pumbatakse vakuooli. Tavalisest suurema soolataluvusega tomat on võimeline kasvama soolases [[muld|mullas]].<ref name="dQoAV" /> *[[Transkriptsioon (geneetika)|'''terminatsioongeenid''']] – transgeenne taim muutub sigimisvõimetuks, ei levi loodusesse. Farmerid peavad igal aastal uuesti seemneid ostma.<ref name="vULUl" /> *'''viirusresistentsus''' – [[papaia]]viiruse [[PRSV]] tõttu [[saagikus]] vähenes märkimisväärselt, aga GM-meetodite kasutamisel kasvas transgeense papaia tootlus umbes 25 korda.<ref name="XRi09" /> *'''[[antisense-RNA]] geenid''' – mingi geeni ekspressioon on häiritud, taime omadused muutuvad. Näiteks Flavr Savr tomatid säilivad kauem.<ref name="7elxD" /> *[[Ravim|'''ravimid''']] – taimes ekspresseeritakse imetajate hormoone, [[antikeha|antikehi]], [[tsütokiin]]e, [[vaktsiin]]e, [[insuliin]]i ja muid ained. Kasutatakse vähe, kuna bakterites ekspresseerimine on juba väljatöötatud meetod.<ref name="NZNt6" /> *'''[[biokütus]]''' – vähendatakse biokütuse tootmiskulusid.<ref name="XvKqt" /> ===Geenmuundatud kultuurid=== GM-kultuuride kasvatamine parandab [[mullakvaliteeti]], sest GM-põlde [[haritamine|haritakse]] vähem.<ref name="R333q" /> GM-kultuurid kaitsevad mulda erosiooni ja kuivamise eest.<ref name="IIz7s" /> On väiksem CO₂ [[emissioon]] põllutöödest ja vähem [[pestitsiid]]ide pritsimist.<ref name="hCQfe" /> Uute omaduste tõttu on suurem saagikus, piisab väiksemast põllualast ja rohkem metsa jääb puutumata.<ref name="69PBW" /> ===Riis=== [[Aasia riis]] (''Oryza sativa'') on üks maailma vanimaid ja olulisemaid põllukultuuride liike. Arvatakse, et riisi hakati kasvatama umbes 9000 aastat tagasi, kuigi selle päritolu pole seni päris selge.<ref name="G2ykw" /><ref name="BBzfa" /> Ühe päritoluga mudel viitab sellele, et Aasia riisi on kaks peamist alamliiki: ''O. indica'' ja ''O. japonica'' olid kodustatud, ''O. rufipogoni'' looduslikust riisist. Teise mudeli järgi aga need kaks riisitüüpi on kodustatud eraldi ja looduslike riisiliikide eri populatsioonides. See viimane nägemus on saanud märkimisväärse toetuse ''O. indica'' ja ''O. japonica'' vahelise tugeva geneetilise diferentseerumise jälgimisest.<ref name="F41xz" /> Praegune looduslik riis on aga umbrohi.<ref name="er74i" /> [[Melbourne'i ülikool]]i uurimised on aga loonud geneetiliselt muundatud riisi, mis toodab rohkem [[raud]]a ja [[tsink]]i sisaldavat riisi, kasutades [[biofortifitseerimine|biofortifitseerimise]] protsessi.<ref name="mBr5y" /><ref name="L0oW6" /> ===Mais=== Tänapäevase [[mais]]i (''Zea mays'') ajalugu algab umbes 10 000 aastat tagasi. Endisaegsed põllumajandustootjad, kes on praegustel [[Mehhiko]] aladel, astusid esimesi samme maisi kodustamisega, kui nad lihtsalt valisid, milliseid seemneid istutada. Aja jooksul suurenes [[seeme|maisiseemne]] pikkus. Maisi looduslike esivanemate olemasolu jäi mitu aastakümmet müsteeriumiks. Kuigi muudel teraviljadel nagu nisul ja riisil on ilmsed metsikud sugulased, ei ole looduslikku taime, mis näeb välja nagu mais: mille peal on pehmed, [[tärklis]]erikkad terad. Maisi järsk ilmumine [[arheoloogia|arheoloogilises]] andmestikus segasid teadlasi. Üldiselt leiti, et looduslik esivanem on [[teosint]] (''Euchlaena mexicana'') ja maisi [[evolutsioon]] toimus väikeste muutuste kaudu järk-järgult. Hilisemad muutused tänapäevase maisi arengus hõlmasid palju geene (võib-olla tuhandeid), millel on väikesed efektid.<ref name="dngjx" /><ref name="mcumk" />Toidu ja [[etanool]]i jaoks kasutatud maisi on geneetiliselt muundatud [[herbitsiid]]ide talumiseks ja ''Bacillus thuringiensis''<nowiki/>'i (Bt) valgu ekspresseerimiseks, et tappa teatud putukaid.<ref name="2pW00" /> [[Monsanto]] müüs esmakordselt glüfosaadi herbitsiididele vastupidavad maisistandardeid aastal 1996 ja need on tuntud kui ''[[Roundup]] Ready Corn''.<ref name="MOnjk" /> Umbes 90% Ameerika Ühendriikides kasvatatud maisi oli 2010. aastal geneetiliselt muudetud.<ref name="xQvDO" /> Ameerika Ühendriikides oli 2015. aastal 81% Bt-maisi ja glüfosaaditaluvusega oli 89% maisist.<ref name="Luttts" /> GM-maisi lubati importida [[Euroopa Liit]]u,<ref name="vTykD" /> aga selline import on vastuoluline.<ref name="MlQXc" /> Herbitsiidiresistentse maisi kasvatamine EL-is annab olulise kasu põllumajandustootjatele. Viimastel aastatel on lisatud resistentsed geenid ''Roundup''-ide ja juurvarjade vastu, millest viimane põhjustab igal aastal umbes miljard dollarit kahjutasu.<ref name="9WVwV" /> Bt-valku ekspresseeritakse kogu taimes. Kui haavatav putukas sööb Bt-d sisaldavat taime, siis aktiveerub see valk putuka [[soolestik]]us. Soolestiku leeliselises keskkonnas lõikavad teised valgud Bt-valgu osaliselt lahti ja nii moodustub [[toksiin]], mis halvab putukate [[seedetrakt]]i ning tekitab soole seintesse augud. Putukad lõpetavad mõne tunni pärast söömise ja lõpuks [[nälg|nälgivad]].<ref name="niuvN" /> Aastal 2013 käivitas Monsanto esimese transgeense põuda taluva maisi tootmise, mida tuntakse nime all ''DroughtGard''. MON 87460 taim on tehtud cspB geeni [[mutatsioon|insertsiooniga]]. See geen pärineb mullabakterist ''[[Bacillus subtilis]]''.<ref name="AEU86" /> ===Puuviljad ja köögiviljad=== [[Papaia]] (''Carica papaya'') on geneetiliselt muundatud, et saada resistentset PRSV-st. "SunUp" on transgeense punase Sunset papaia sort, mis on [[homosügootsus|homosügootne]] [[kapsiid]]ivalgu geeni PRSV jaoks. "Rainbow" on kollane F1-hübriid, mis on välja töötatud "SunUp" ja mitte-transgeense kollakasvärvi "Kapoho" ristamisel.<ref name="a3Zh2" /> 1990. aastate alguses oli [[Hawaii saared|Havai]] papaiatööstus [[katastroof]]i äärel surmava PRSV tõttu. Ühe käega päästja oli sort, mis on loodud viiruse suhtes vastupidavaks. Ilma selleta oleks riigi papaiatööstus hävinud. Praegu on 80% Havai papaiadest geneetiliselt töödeldud ja rõngakujulise viiruse kontrollimiseks pole veel ühtegi tavapärast või [[orgaaniline aine|orgaanilist]] meetodit.<ref name="8MC7k" /> Geneetiline kultuur oli tunnustatud 1998. aastal.<ref name="ukz6J" /> Lõuna-Hiina põllumajandusülikoolis töötati välja transgeensed PRSV-resistentsed papaiad ning need kinnitati esmakordselt 2006. aastal [[kaubandus]]likuks istutamiseks. 2012. aastaks on geneetiliselt muundatud 95% [[Guangdong]]i provintsist kasvatatud papaiast ja 40% [[Hainani provints]]ist kasvatatud papaiast.<ref name="POPOPO" /> 2013. aastal kiitis Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium heaks roosat värvi geneetiliselt muundatud [[ananass]]i (''Ananas comosus''), mis üleekspresseerib [[tangeriin]]idest (''Citrus tangerina'') pärinevat geeni, pärsib teisi geene, suurendades [[lükopeen]]i tootmist. Taime [[õits]]emise tsükkel muudeti selliseks, et tagada ühtlasem [[kasv]] ja [[kvaliteet]]. Loomade ja taimetervise kontrolliasutuse (''The Animal and Plant Health Inspection Service'', APHIS) sõnul ei ole [[puuvili|puuviljad]] võimelised levima ja püsima pärast nende korjamist. Del Monte Foodsi sõnul on kaubanduslikult kasvatatud ananassid [[monokultuur]]iks, mis takistab seemne tootmist, sest taime õied ei puutu kokku õietolmuallikatega.<ref name="nxT9p" /> 2014. aastal kiitis USA Põllumajandusministeerium heaks J. R. Simplot Company arendatud geneetiliselt muundatud kartuli, mis sisaldas kümmet geneetilist modifikatsioon. Need hoiavad praadimisel ära kortsusee teket ja vähendavad [[akrüülamiid]]i. Muudatused kõrvaldavad kartulist spetsiifilised valgud RNA [[siRNA|interferents]]i kaudu, mitte uute valkude kaudu.<ref name="BxMdh" /> 2015. aasta veebruaris kiitis USA Põllumajandusministeerium heaks Arktika [[õun]]ad,<ref name="jDwMO" /> millest sai esimene Ameerika Ühendriikides müügiks heaks kiidetud geneetiliselt muundatud õun.<ref name="Ro2Zg" /> [[Polüfenooloksüdaas]]i (PPO) ekspressiooni vähendamiseks kasutatakse [[siRNA|geeni vaigistamist]], mis takistab puuviljade pruunistumist.<ref name="xZBjB" /> Alates 2005. aastast on USA-s kasvatatud [[puhmik-õlikõrvits]] ligikaudu 13% geneetiliselt modifitseeritud, et suurendada vastupanu kolmele viirusele. Seda tüve kasvatatakse ka [[Kanada]]s.<ref name="POPOPO" /> ===Sojauba=== Geneetiliselt modifitseeritud [[soja]] on muudetud, et taluda herbitsiide.<ref name="mxJYv" /> 2015. aastal oli Ameerika Ühendriikides 94% sojaubadest geneetiliselt muundatud.<ref name="Luttts" /> Soja on geneetiliselt muundatud ka [[sojaõli]] kvaliteedi parandamiseks. Sojaõlil on [[rasvhape|rasvhappeprofiil]], mis muudab ta oksüdeerumisele vastuvõtlikuks ning muudab selle halvaks. See on piiranud selle kasulikkust toiduainetööstusele. Geneetilised modifikatsioonid suurendasid [[oleiinhape|oleiinhappe]] ja [[steraiinhape|steariinhappe]] kogust ja vähendasid kogust [[linoolhape|linoolhappest]]. DuPont Pioneer lõi kõrge oleiinhappega sojaoa, mille oleiinhappe tase ületab 80%, ja alustas selle turustamist 2010. aastal.<ref name="98Kyx" /> ==Geenmuundatud toidu kasutusalad== ===Loomasööt=== [[Kariloom]]ade ja [[kodulind]]ude toit koosneb töötlemiskultuuride jääkidest, sh ka geneetiliselt muundatud põllukultuuride jääkidest. Näiteks, ligikaudu 43% [[raps]]iseemnetest on õli. Pärast õli [[ekstraheerimine|ekstraheerimist]] jääb järele toit, mis tehakse loomasööda koostisosaks ja see sisaldab rapsi valku.<ref name="ChLxM" /> Suure valgusisaldusega rasvata ja röstitud [[jahu|sojajahu]] läheb kariloomade söötmiseks ja koeratoiduks. 98% USA sojaoast läheb kariloomadele.<ref name="Ibh64" /> 2011. aastal kasutati kariloomade söödana 49% USA maisisaagist.<ref name="ZzIYC" /> Hoolimata meetoditest, mis praegu on palju tundlikumad, ei ole katsetega saadud veel kindlaks teha, kas sööt on halvendanud loomade [[liha]], [[piim]]a või [[muna|munade]] kvaliteeti. Ainus võimalus geneetiliselt muundatud organismide olemasolu kindlakstegemiseks loomasöödas on toitainete päritolu analüüsimine. 2012. aasta ühe uuringuülevaate kohaselt, milles hinnati geenmuundatud sööda mõju loomade tervisele, ei leitud tõendeid loomade kahjustamise kohta, kuigi mõnikord leiti väikseid bioloogilisi erinevusi. Uuringusse kaasatud uuringud ulatuvad 90 päevast kuni kahe aastani, kusjuures paljude pikemate uuringute käigus vaadeldakse [[reproduktsioon|reproduktiivset]] ja põlvkondadevahelist mõju<ref name="SK4CG" />. ===Fütoremediatsioon=== Inimeste tegevus ([[tööstus]]ed, [[sõda|sõjad]], [[põllumajandus]]e ja muud [[jäätmed]]) on juba sajandeid saastanud suurte [[raskmetallid]]e ja orgaaniliste [[saasteained|saasteainete]] kontsentratsioonidega [[arenenud riik]]ide piirkondi. Lisaks negatiivsetele mõjudele [[ökosüsteem]]idele ja [[loodusvarad]]ele on need alad [[rahvas|rahva]] [[tervis]]ele väga suureks ohuks, sest saasteaineid võib leida toidus või nad võivad [[leostumine|leostuda]] [[joogivesi|joogivette]]. Euroopa Liidus on hinnanguliselt 52 miljonit hektarit (enam kui 16% kogu maapiirkonnast) mõnel leostumise tasemel. [[Fütoremediatsioon]] kasutab looduslikke taimi või geneetiliselt muundatud taimi, et puhastada mulda. Esialgsed katsed transgeensete taimedega on näidanud, et nad on tõepoolest tõhusad metallide saaste puhastamisel tugevasti saastunud pinnasest. Kuid hoolimata sellest ja teistest eelistest takistab selle tehnoloogia edenemist ja rakendamist laialt levinud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Euroopas [[ideoloogia]]l põhinevad piiravad [[õigusakt]]id GM-taimede kasutamise ja vabastamise kohta.<ref name="WEB1R" /> Umbes kümne aasta jooksul on teadlased uurinud, kas geneetiliselt muundatud või transgeensed taimed aitavad saastunud alasid puhastada, kasutades nende [[juur]]i. Transgeensed geenid võivad purustada selliseid lisandeid nagu [[kantserogeen]]id või [[vähk (haigus)|vähk]]i soodustavad molekulid. Uurijad avastasid bakterid, mis võivad RDXi purustada, saades läbi saastunud pinnase. Transgeensed taimed puhastavad ka mulda oluliselt kiiremini kui tavalised taimed.<ref name="pxkv0" /> ===Valgud=== [[Laap]] on [[Juust|juustu]] valmistamiseks ja [[piim]]arasva koondamiseks kasutatud [[ensüüm]]isegu. Algselt oli see saadaval ainult [[vasikas|vasikate]] neljandast [[magu|maost]]. Seda oli vähe ja see oli kallis või oli saadaval mikroobsetest allikatest, mis sageli põhjustasid ebameeldivaid [[maitse]]id. Geenitehnoloogiad võimaldasid loomsetest kõhupiirkondadest pärinevaid laapi tootvaid geene ekstraheerida ja sisestada need bakteritesse, seentesse või [[pärm]]idesse, et need toodaks peamist ensüümi: laapensüümi<ref name="3IVR7" /><ref name="6jxMn" />. Modifitseeritud mikroorganism tapetakse pärast [[fermentatsioon]]i. Laapensüümi isoleeritakse fermentatsioonipuljongist, nii et juustutootjate kasutataval [[kääritamine|kääritamise]] teel toodetud laapensüümil (''Fermentation-Prodysed-Chymosin'', FPC) on [[aminohapped|aminohappejärjestus]], mis on identne [[veis]]te laabiga. Enamik kasutatud laapensüümi jääb vadakusse. Laapensüümi jäägid võivad jääda juustu sisse<ref name="4K9Yz" />. FPC oli esimene kunstlikult toodetud ensüüm, mille USA Toidu- ja Ravimiamet heaks kiitis<ref name="X5VYh" /><ref name="GFjjjjk" />. FPC-tooted on turul alates 1990. aastast<ref name="hDoGD" />. 1999. aastal valmistati FPC kaudu umbes 60% [[juust|kõvast juustust]] USA-s. Selle ülemaailmne turuosa oli 80%<ref name="7uzxT" />. 2008. aastaks umbes 80–90% kaubanduslikult valmistatud juustust USA-s ja Suurbritannias oli tehtud FPC abil<ref name="GFjjjjk" />. Mõnedes riikides on piimatootmise suurendamiseks heaks kiidetud rekombinantse veise [[somatotropiin]] (rBST, veise kasvuhormoon, BGH). rBST võib esineda rBST-töödeldud lehmade piimas, kuid see hävib [[Seedeelundite süsteem|seedesüsteem]]is ja isegi kui seda süstitakse otse inimese [[vereringe]]sse, ei avalda see inimestele toimet.<ref name="h0Fl4" /> USA Toidu- ja ravimiamet, [[Maailma Terviseorganisatsioon]], Ameerika Meditsiiniline Assotsiatsioon, Ameerika Dieediassotsiatsioon ja Riiklikud Tervishoiuasutused on iseseisvalt öelnud, et rBST-ga töödeldud lehmade piimatooted ja liha on ohutu inimtoiduks. 30. septembril 2010 leidis aga Ameerika Ühendriikide Apellatsioonikohus kuues ringkonnakohtus, analüüsides esitatud tõendeid, rBGH-ga töödeldud lehmade piima ja töötlemata lehmade piima koostise erinevuse.<ref name="2PZxx" /><ref name="Lutsggggkaeifwo" /> Kohus märkis, et rBGH-ga töödeldud lehma piimal on Insuliinitaolise kasvufaktori-1 (IGF-1) hormooni suurenenud sisaldus, suurem rasvasisaldus ja väiksem valgusisaldus lehma [[laktatsioon]]itsükli teatud ajas ning rohkem somaatiliste rakkude arvu, mis võib "muuta piima hapuks" kiiremini.<ref name="Lutsggggkaeifwo" /> ===Geenmuundatud loomad=== Et lahendada keskkonna [[saastus]]e probleem, on [[sealiha]]sektoris loodud [[fütaas]]i transgeenne [[siga]]. Nende sigade [[sülg]] sisaldab ensüümi fütaasi, mis võimaldab sigadel seedida fütaati. See on sigade söödas kõige rikkalikum [[fosfor]]iallikas. Ilma selle ensüümita jääb fütaadist pärit fosfor seedimata ja võib saada üheks kõige olulisemaks [[sõnnik]]u saasteaineks sealiha tootmisel.<ref name="LczFt" /> [[Austraalia]] [[Uus-Meremaa]] toiduainete standardite (''Food Standards Australia New Zealand'') nimel avaldatud 2003. aasta aruandes uuriti [[maismaa]]- ja [[veeloomad]]e liike, nagu [[kalad]] ja [[karbid]], ja nende transgeenseid eksperimente. Läbivaatamisel uuriti katsetes kasutatavaid molekulaarseid meetodeid, samuti meetodeid transgeenide jälgimiseks loomadel ja toodetel ning transgeeni stabiilsust puudutavaid küsimusi.<ref name="OBCGx" /> AquAdvantage lõhe on geenmuundatud Atlandi lõhe, mille on välja töötanud AquaBounty Technologies. Atlandi lõhe 40 000 geenist lisati harilikult Chinooki lõhes kasvav hormoonide regulatoorne geen ja ''Zoarces americanus''<nowiki/>'e promooter. See geen võimaldab kalal aasta ringi kasvada, mitte ainult kevade ja suve jooksul. Muudatuste eesmärk on kiirendada kalade kasvamist, mõjutamata selle ulatust või muid omadusi. Kalad kasvavad turustamissuuruseks 16–18 kuu jooksul, mitte kolme aastaga.<ref name="hzuF3" /> See lõhe ootas regulatiivse heakskiidu saamist<ref name="Xdh6p" /><ref name="NElOx" /><ref name="pyaXK" /> alates 1997. aastast,<ref name="10Kqd" /> 2015. aastal kiitis USA Toidu- ja Ravimiamet selle heaks inimtoiduks kasutamiseks, et seda saaks kasutada Kanada ja Panama konkreetsetes maapealsetes haudejaamades.<ref name="PDfVH" /> === Geenmuundatud toit ja riskid === Biotehnoloogia meetodite valik, sealhulgas geenitehnoloogia, võimaldab muuta, lisada või eemaldada geene tavapärastelt toiduorganismidelt. Selline geneetilise teabe manipuleerimine võib kujutada endast kas tervisele või keskkonnale tulenevaid riske või kasu. On üsna palju näiteid, milles üks geen võib sõltuvalt selle tunnustest märkimisväärselt mõjutada või üldse mitte mõjutada. Toiduga seotud [[allergeen]]sete valkude kasutuselevõtul on potentsiaalne kahjulik tervisemõju, mis võib tuleneda geneetilisest muundamisest. Siiski ei ole need tõuaretuse meetodid ainus viis, kuidas potentsiaalsed allergeenid toitu satuvad. Kuigi geneetilise muundamise tehnikad võivad tekitada ettearvamatuid kahjulikke tervisemõjusid, pole antud meetod iseenesest määrav paljudel sagedasematel [[kõrvaltoime]]tel, nagu need, mis tulenevad isiklikest toidu sallimatustest või tundlikkusest; põllukultuuridest, mis kasvavad mullas, mis sisaldab toksilisi ained; saastumine pärast haigusetekitajate nakatumist; ja lisanditest, mis on juhuslikult segatud toiduga.<ref name="pOf" /> ===Tervis=== Praegu on teaduslik [[konsensus]]<ref name="EIbec" /><ref name="4nhh8" /><ref name="wrJAB" /><ref name="l7OFe" />, et tänapäeval saadaolev geenmuundatud põllukultuurist toodetud toit ei ohusta inimeste tervist rohkem kui tavaline toit<ref name="VtTue" /><ref name="darpT" /><ref name="v3QwI" /><ref name="eQJMw" /><ref name="polik" /><ref name="qAdt1" />, kuid iga geneetiliselt muundatud toitu tuleb enne selle turuletoomist igal üksikjuhul eraldi kontrollida.<ref name="dSAi7" /><ref name="hAPC5" /><ref name="OrMmq" /> Aga üldiselt arvab ühiskond rohkem, et GM-toit on ohtlik, hoolimata sellest, mida arvavad teadlased.<ref name="UsGOo" /><ref name="7r4YY" /><ref name="IoSbq" /> Geneetiliselt muundatud toidu [[õigus]]lik ja regulatiivne seisund on riigiti erinev, mõned riigid keelavad või piiravad neid ning teised võimaldavad neil reguleerida laialdaselt eri määrasid.<ref name="polik" /><ref name="Kyky" /><ref name="A8zXJ" /><ref name="ZPosu" /> Vastased väidavad, et pikaajalisi terviseriske ei ole piisavalt hinnatud, ja pakutakse lisateste, märgistamise<ref name="lCdcY" /> või turult kõrvaldamise kombinatsioone.<ref name="ghtoi" /><ref name="KCvoc" /><ref name="AoTUX" /> Euroopa sotsiaal- ja keskkonnavastutuse teadlaste võrgustik (''European Network of Scientists for Social and Environmental Responsibility'', ENSSER) toetab väidet, et teadus toetab praeguste geneetiliselt muundatud toitude ohutust, pakkudes ettepanekut, et iga geneetiliselt muundatud toitu tuleb hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi.<ref name="7BQTp" /> Kanada keskkonnast põhjustatud haiguste arstide liit (''Canadian Association of Physicians for the Environment'', CAPE) kutsus üles turult kõrvaldama geneetiliselt muundatud toitu pikaajaliste terviseuuringute ajal.<ref name="ghtoi" /> ===Ökosüsteem=== Kõige laialdasem istutatud GMO-de eesmärk on, et need taluksid [[herbitsiid]]e. 2006. aastaks olid mõned umbrohtude populatsioonid hakanud taluma mõningaid samu herbitsiide. Palmeri amarant on rohi, mis konkureerib [[puuvill]]aga. USA-s leiti 2006. aastal glüfosaadi suhtes resistentne rohi. See oli vähem kui kümme aastat pärast geneetiliselt puuvilla esilekutsumist.<ref name="4r6q4" /> Teised riskid on: *[[Bioinvasioon|Invasiivsus]] – transgeensete taimede vabadusse pääsemine või [[tolm]]u vahetamine lähedase loodusliku liigiga. [[ökoloogia|Ökoloogilise tasakaalu]] rikkumine.<ref name="lPZKC" /> *[[Horisontaalne geeniülekanne]] – [[antibiootikumid]]e (AB) resistentsuse ülekanne [[patogeen]]setele bakteritele, ülekanne mullabakteritele (kogu mullaökoloogia muutumine), ülekanne viirustele (uute viiruste teke); lahendus: bakterid võtavad geene kergesti vastu, aga kergesti ka kaotavad; selektsioonimarkerina kasutatakse väheolulisi AB-resistentsusgeene, need eemaldatakse enne kasvatusloa taotlemist.<ref name="4GqeX" /> *Bt-resistentsete putukate teke.<ref name="tpof" /> *Otsene mõju liikidele, mis ei ole sihtrühm, aga on tundlikud (laboris on näidatud, aga looduses pole tõestatud), kuid tavalised [[insektitsiid]]id on veel ohtlikumad.<ref name="Lutgt" /> *Geneetiliselt [[Homogeensus ja heterogeensus|homogeenne põld]] – kõige liigivaesem [[kooslus]] (kehtib iga põllu kohta). Ökoloogilise tasakaalu rikkumine.<ref name="Lutgt" /> *Kasutatakse rohkem glüfosfaadil põhinevaid herbitsiide, see on aga väga laia spektriga herbitsiid, mis mõjub peaaegu kõikidele taimedele, kahjulik ka [[magevesi|magevees]] elavatele [[vastne|vastsetele]] ja kaladele, ka lindudele. On võimalik super-umbrohu tekke oht (juba on tekkinud palju glüfosfaadile resistentseid liike).<ref name="sKy2s" /> *Mittekahjurputukate hävimise oht.<ref name="sKzor" /> ===Avalik arvamus=== Aastal 2014 [[Venemaa]]l läbi viidud uuringu käigus (N = 1670, 16+) tunnustas ainult 33% inimestest geenide esinemist mitte ainult geneetiliselt muundatud taimedes.<ref name="m1brS" /> 2015. aastal USA-s läbi viidud uuringu tulemusel toetab suurem osa inimesi (82%) geneetiliselt muundatud organismide kohustuslikku märgistamist, kuid umbes sama kogus (80%) toetab ka kohustuslikku märgistamist toidule, mis sisaldab DNA-d.<ref name="iou9Y" /> Veel, näiteks, võime leida poes ka mitte-GMO vett.<ref name="mwoou" /> See kahjuks näitab inimeste koletut teadmiste puudust ja seda, kuidas toitu valmistavad organisatsioonid kasutavad hirmus "GMO"-sõna, et tõsta hinda. Mõned arvavad, et GM-toit on halb, sest see ei ole naturaalne, aga orgaaniline põllumajandus toodab naturaalset toitu. Mis on loogiliselt vale looduse poole pöördumisega? Üks probleem on see, et looduse mõiste on ebamäärane. Kas näiteks tule kasutamine on "looduslik"? Kas inimestele on "loomulik" riideid kanda? Jah ja ei. Teine probleem on selles, et sõna "loomulik" on koormatud positiivse hinnanguga, mis sarnaneb sõnaga "normaalne". Niisiis, nimetada midagi "looduslikuks" ei tähenda lihtsalt selle kirjeldamist, vaid selle kiitust. Näiteks on kingade kandmine ebaloomulik, kuid vähesed süüdistavad seda. Sel põhjusel võib kutsuda midagi "looduslikku" ja seejärel järeldada, et seepärast see on hea – ei ole õige.<ref name="DnrxC" /> Geneetiliselt muundatud põllukultuuride kohta käivad vastuolud koosnevad vaidlusküsimustest põllukultuuride toiduks kasutamise üle. Peamised lahkarvamused hõlmavad seda, kas geneetiliselt muundatud toiduaineid saab ohutult tarbida, kahjustamata [[keskkond]]a ja/või neid on piisavalt kontrollitud ja reguleeritud. Teadusuuringute ja väljaannete objektiivsus on vaidlustatud.<ref name="ghtoi" /> Põllumajandusvaidlused hõlmavad pestitsiidide kasutamist ja mõju, seemne tootmist ja kasutamist, kõrvalmõjusid geneetiliselt muundamata põllukultuuride/taludele<ref name="L4kgG" /> ja geneetiliselt muundatud toiduainete võimalikku kontrolli seemnefirmade poolt.<ref name="ghtoi" /> Konfliktid on kestnud alates GM-toidu leiutamisest. Need hõlmavad [[meedia]]t, [[kohus|kohust]], kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke [[valitsus]]i ning rahvusvahelisi organisatsioone. Üldiselt on väga väike geneetiliselt muundatud organismide ohtude kirjeldavate ajakirjade osakaal, arvestades nende organismide kohta avaldatud väljaannete koguarvu: ainult viimase kümne aasta jooksul on avaldatud rohkem kui 1500 uuringut. Kui proovime samamoodi hoolikalt ja innukalt katsetada midagi üsna ohutut, näiteks tavalisi banaane, siis juhuslikult komistame mõningate nende tarbimise või kasvatamise mõjude otsa, mida võib nimetada "soovimatuteks", isegi kui tegelikult pole sellist mõju. Samal ajal piisab ainult ühe madala kvaliteediga geneetiliselt muundatud organismide kahjustamise või ühe valepositiivse tulemuse tööst, et tõsta massihüsteeriat ja matta teadlaste tööd. Sotsiaalseid tagajärgi ei parandata mingisuguse [[analüüs]]i, [[ajakiri|ajakirjade]] [[artikkel|artiklitega]] ja tulemuste reprodutseeritavuse puudumise näitamine.<ref name="kjolkjol" /><ref name="sdqtv" /><ref name="zB48w" /> Näiteks on väga tuntud Irina Ermakova töö, mis ei olnud publitseeritud eelretsenseeritavas [[kirjandus]]es ja on väga kritiseeritud teadlaste poolt.<ref name="FlGG2" /> Seralini afäär oli [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloog]] [[Gilles-Eric Seralini]] ajakirja artikli avaldamine, tagasitõmbumine ja uuesti levitamine. Artikkel avaldati 2012. aasta septembris toidu ja keemilise toksikoloogia ajakirjas Food and Chemical Toxicology. Artikkel tutvustas kaheaastast söötmisuuringut [[rott]]idel ja teatas [[kasvaja]]te suurenemisest rottidel, kes said geneetiliselt muundatud maisi ja herbitsiidi Roundup. Teadlased ja reguleerivad asutused jõudsid järeldusele, et uuringu disain oli vigane ja selle tulemused ei ole põhjendatud. Peamine kriitika oli selles, et uuringu igas osas oli statistiliselt kasulike andmete saamiseks liiga vähe rotte ja kõik järeldused on ebaõiged. Ka roti tüvi Sprague Dawley tekitas oma eluea jooksul suurema tõenäosusega kasvajaid.<ref name="kjolkjol" /><ref name="6RECC" /><ref name="1Fm4g" /><ref name="VH4Dp" /><ref name="FH3kJ" /><ref name="6nwiL" /><ref name="cBC4R" /><ref name="8Lbga" /> Kuigi meil ei ole tõendeid geneetilise muundamise kahjulikest mõjudest, ei tähenda see muidugi, et kahjulikke mõjusid saab kategooriliselt välistada. Seda probleemi saab lahendada ainult vajalike teadusuuringute abil, mis viiakse läbi kõrgel tasemel ja kasutades toidu ohutusega tegelemiseks kasutatavaid regulatiivseid mehhanisme.<ref name="aNnlg" /> Rohkem kui 100 [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] [[laureaat]]i on alla kirjutanud kirja keskkonnaorganisatsioonile [[Greenpeace]], [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]ile ja üle maailma valitsusele, et vaadata üle negatiivne suhtumine geneetiliselt muundatud toodetesse.<ref name="BpIfI" /> ===Õigusraamistik. Geenmuundatud toit Eestis=== Geenmuundatud organismide väljatöötamise ja levitamise seaduslik korraldamine erineb riigiti suurel määral. Märkimisväärsed erinevused on GMO-de reguleerimisel Ameerika Ühendriikides ja Euroopa Liidus.<ref name="Kyky" /> Seadused varieeruvad ka sõltuvalt kavandatud toote kasutamisest. Toiduohutuse eest vastutavad ametiasutused aga ei tegele kultuuridega, mis ei ole seotud toiduga<ref name="KI6ht" />. Euroopa Liidus on geneetiliselt muundatud põllukultuuride heakskiitmise regulatiivne koormus väga suur, et välistada [[avalik sektor|avaliku sektori]] ja väikeste põllukultuuride väljaarendamist GM-tehnoloogiast. Selle tulemusena väheneb geenmuundatud põllukultuuride katsetamise jääkide arv kiiresti ja isegi suured ettevõtted loobuvad geenmuundatud toidust. See on keerukate [[sotsioloogia|sotsioloogiliste]] ja [[psühholoogia|psühholoogiliste]] tegurite, riski ja kasu suhete, poliitiliste aspektide ja tasakaalustamata teadusliku kommunikatsiooni vastasmõju tulemus. Tundub, et teadmised geneetiliste voogude ja geenmuundatud toidu tarbimise kohta oleksid tulenenud publikatsioonide suurest hulgast, arvestades nende suurt mõju nii keskkonna kui ka toidu riskianalüüsile<ref name="oUuTc" />. Herbitsiid glüfosaat ja glüfosaati sisaldavad tooted (Roundup) on registreeritud pestitsiidid [[Kanada]]s, mida toetavad ulatuslikud teaduslikud andmed, mis vastavad rangetele tervishoiu- ja keskkonnanormidele<ref name="jig8B" />. 2016. aasta aprillis sai CRISPR-tehnoloogias modifitseeritud valgepuksiirseen (''Agaricus bisporus'') Ameerika Ühendriikidelt ''de facto'' heakskiidu pärast seda, kui USDA sõnul ei pidanud ta agentuuri reguleerivat protsessi läbima. Amet leiab, et seened on vabastatud, kuna protsess ei hõlmanud võõrustunud DNA sissetoomist.<ref name="Lutsk" /> Alates 2023. aasta suvest vastutab geenmuundatud organismide kasutamise reguleerimise eest Eestis [[Kliimaministeerium]]. Geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta teeb riskianalüüsi [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] juures tegutsev [[geenitehnoloogiakomisjon]]. Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes: # GMOde (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetise ja loomasööda) keskkonda viimise küsimustes; # GMOsid sisaldavate või nendest koosnevate toodete (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetiste ja loomasööda) turustamise küsimustes, # geneetiliselt muundatud loomadega loomkatsete tegemise küsimustes, # geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise küsimustes. Eestis on kõik reguleeritud nagu Euroopa Liidus. On ka liikumine "GMO-vaba Eesti", mis on väga populaarne<ref name="adO0A" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="GMTsafety">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3791249/ | pealkiri =Genetically modified foods: safety, risks and public concerns–a review | autor =A. S. Bawa & K. R. Anilakumar | aeg =2012 | väljaandja =Journal of Food Science and Technology}}</ref> <ref name="pOf">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK215778/ | pealkiri =Safety of Genetically Engineered Foods: Approaches to Assessing Unintended Health Effects | autor =National Research Council (US) Committee on Identifying and Assessing Unintended Effects of Genetically Engineered Foods on Human Health | aeg =2004 | väljaandja =National Academies Press (US)}}</ref> <ref name="Ugfqr">{{netiviide | url =https://books.google.ee/books?id=tc6vr0qzk_4C&redir_esc=y | pealkiri =Domestication of Plants in the Old World: The Origin and Spread of Domesticated Plants in Southwest Asia, Europe, and the Mediterranean Basin | autor =Daniel Zohary, Maria Hopf, Ehud Weiss | aeg =2012 | väljaandja =OUP Oxford}}</ref> <ref name="Hwwth">{{netiviide | url =http://science.sciencemag.org/content/311/5769/1886.long | pealkiri =How Fast Was Wild Wheat Domesticated? | autor =Ken-ichi Tanno & George Willcox | aeg =2006 | väljaandja =Science}}</ref> <ref name="PIeIz">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC389671/ | pealkiri =Biochemical Method for Inserting New Genetic Information into DNA of Simian Virus 40: Circular SV40 DNA Molecules Containing Lambda Phage Genes and the Galactose Operon of Escherichia coli | autor =David A. Jackson; Robert H. Symons & Paul Berg | aeg =1972 | väljaandja =Proceedings of the National Academy of Sciences}}</ref> <ref name="1OaGr">{{netiviide | url =https://www.washingtonpost.com/archive/politics/1990/03/24/fda-approves-bioengineered-cheese-enzyme/c4292eeb-1c74-45d2-94c3-b0eb09e4866c/ | pealkiri =FDA Approves Bioengineered Cheese Enzyme | autor =Malcolm Gladwell | aeg =1990 | väljaandja =The Washington Post}}</ref> <ref name="L4vDE">{{netiviide | url =http://www.ncbe.reading.ac.uk/ncbe/gmfood/chymosin.html | pealkiri =Chymosin | autor = | aeg =2006 | väljaandja =National Centre for Biotechnology Education|arhiivimisaeg=2016-05-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160522102627/http://www.ncbe.reading.ac.uk/ncbe/gmfood/chymosin.html}}</ref> <ref name="SqWBm">{{netiviide | url =http://www.isaaa.org/kc/Publications/pdfs/isaaabriefs/Briefs%201.pdf | pealkiri =Global Review of the Field Testing and Commercialization of Transgenic Plants: 1986 to 1995 | autor =Clive James & Anatole F. Krattiger | aeg =1996 | väljaandja =The International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA)}}</ref> <ref name="Luttts">{{netiviide | url =https://www.ers.usda.gov/data-products/adoption-of-genetically-engineered-crops-in-the-us/recent-trends-in-ge-adoption.aspx | pealkiri =Recent Trends in GE Adoption | autor = | aeg =2017 | väljaandja =United States Department of Agriculture}}</ref> <ref name="viOkI">{{netiviide | url =http://calag.ucanr.edu/Archive/?article=ca.v054n04p6 | pealkiri =The case of the FLAVR SAVR tomato | autor =G. Bruening & J.M. Lyons | aeg =2000 | väljaandja =California Agriculture }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Lutsk">{{netiviide | url =http://www.nature.com/news/gene-edited-crispr-mushroom-escapes-us-regulation-1.19754 | pealkiri =Gene-edited CRISPR mushroom escapes US regulation | autor =Emily Waltz | aeg =2016 | väljaandja =Nature}}</ref> <ref name="MYszQ">{{netiviide | url =https://news.google.com/newspapers?id=A0YyAAAAIBAJ&sjid=jOYFAAAAIBAJ&pg=4631,1776980&dq=bacillus+thuringiensis+potato+1996+approved&hl= | pealkiri =Genetically Altered Potato Ok'd For Crops | autor = | aeg =1995 | väljaandja =Lawrence Journal-World}}</ref> <ref name="GMORg">{{netiviide | url =https://boingboing.net/2013/03/25/the-case-of-the-poison-potato.html | pealkiri =The case of the poison potato | autor =Maggie Koerth-Baker | aeg =2013 | väljaandja =}}</ref> <ref name="2EQhq">{{netiviide | url =http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/43/executivesummary/default.asp | pealkiri =Global Status of Commercialized Biotech/GM Crops | autor = | aeg =2011 | väljaandja =ISAAA Brief 43-2011}}</ref> <ref name="POPOPO">{{netiviide | url =http://www.ncfap.org/documents/2007biotech_report/Quantification_of_the_Impacts_on_US_Agriculture_of_Biotechnology_Executive_Summary.pdf | pealkiri =Quantification of the Impacts on US Agriculture of Biotechnology-Derived Crops Planted in 2006 | autor =Stanley R. Johnson; Sue Strom; Karen Grillo | aeg =2008 | väljaandja =National Center for Food and Agricultural Policy}}</ref> <ref name="LxnKG">{{netiviide | url =https://www.fda.gov/AnimalVeterinary/DevelopmentApprovalProcess/GeneticEngineering/GeneticallyEngineeredAnimals/ucm280853.htm | pealkiri =AquAdvantage Salmon | autor = | aeg =2015 | väljaandja =Food and Drug Administration}}</ref> <ref name="GFjjjjk">{{netiviide | url =http://www.ncbe.reading.ac.uk/ncbe/gmfood/chymosin.html | pealkiri =Chymosin | autor = | aeg =2006 | väljaandja =National Center For Biotechnology Education|arhiivimisaeg=2016-05-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160522102627/http://www.ncbe.reading.ac.uk/ncbe/gmfood/chymosin.html}}</ref> <ref name="KfJg2">{{netiviide | url =https://www.aquabounty.com/wp-content/uploads/2014/02/Risk_Assessment_Mitigation_of_AAS-Oct2010.pdf | pealkiri =Risk Assessment and Mitigation of AquAdvantage Salmon | autor =Anastasia Bodnar | aeg =2010 | väljaandja =United States Department of Agriculture | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2019-04-12 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20190412091251/https://www.aquabounty.com/wp-content/uploads/2014/02/Risk_Assessment_Mitigation_of_AAS-Oct2010.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="Lutsggggkaeifwo">{{netiviide | url =https://www.leagle.com/decision/infco20100930180.xml | pealkiri =International Dairy Foods Ass’N v. Boggs | autor =Ronald Lee Gilman | aeg =2010 | väljaandja =United States Court of Appeals}}</ref> <ref name="oeLC2">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10972331 | pealkiri =In vivo expression of human growth hormone by genetically modified murine bone marrow stromal cells and its effect on the cells in vitro. | autor =Suzuki K; Oyama M; Faulcon L; Robbins PD & Niyibizi C. | aeg =2000 | väljaandja =Cognizant Communication Corporation}}</ref> <ref name="polik">{{netiviide | url =http://www.loc.gov/law/help/restrictions-on-gmos/ | pealkiri =Restrictions on Genetically Modified Organisms | autor = | aeg =Last Updated: 06/09/2015 | väljaandja =The Law Library of Congress}}</ref> <ref name="8KfZN">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17253498 | pealkiri =Recombinant growth hormone for children and adolescents with Turner syndrome | autor =Baxter L; Bryant J; Cave CB & Milne R. | aeg =2007 | väljaandja =Wiley}}</ref> <ref name="Kyky">{{netiviide | url =https://www.cfr.org/report/regulation-gmos-europe-and-united-states | pealkiri =The Regulation of GMOs in Europe and the United States. A Case-Study of Contemporary European Regulatory Politics | autor =Diahanna Lynch | aeg =2001 | väljaandja =Council of Foreign Relations}}</ref> <ref name="712Vy">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22549163 | pealkiri =Genetic manipulation of Agrobacterium | autor =Morton ER & Fuqua C. | aeg =2012 | väljaandja =Wiley}}</ref> <ref name="ghtoi">{{netiviide | url =https://cape.ca/wp-content/uploads/2013/10/gmo_statement.pdf | pealkiri =Statement on Genetically Modified Organisms in the Environment and the Marketplace | autor = | aeg =2013 | väljaandja =Canadian Association of Physicians for the Environment | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-05-25 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170525042831/http://cape.ca/wp-content/uploads/2013/10/gmo_statement.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="qKIAR">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21207280 | pealkiri =Agrobacterium tumefaciens-mediated genetic transformation of cereals using immature embryos | autor =Shrawat AK & Good AG. | aeg =2011 | väljaandja =Methods in Molecular Biology}}</ref> <ref name="tpof">{{netiviide | url =https://monsanto.com/company/media/statements/insect-resistance-bt/ | pealkiri =Insect Resistance to GMO Corn and Cotton Bt Crops with Insect Protection | autor = | aeg =2017 | väljaandja =Monsanto | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-11-26 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171126031656/https://monsanto.com/company/media/statements/insect-resistance-bt/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="77dRS">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC555426/ | pealkiri =Ti plasmid vector for the introduction of DNA into plant cells without alteration of their normal regeneration capacity | autor =P. Zambryski; H. Joos; C. Genetello; J. Leemans; M. Van Montagu; & J. Schell13 | aeg =1986 | väljaandja =The Embo Journal}}</ref> <ref name="Lutgt">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3698323/ | pealkiri =Novel Organisms: Comparing Invasive Species, GMOs, and Emerging Pathogens | autor =Jonathan M. Jeschke; Felicia Keesing, & Richard S. Ostfeld | aeg =2013 | väljaandja =Ambio}}</ref> <ref name="0HYwM">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC150518/ | pealkiri =Agrobacterium-Mediated Plant Transformation: the Biology behind the "Gene-Jockeying" Tool | autor =Stanton B. Gelvin | aeg =2003 | väljaandja =American Society for Microbiology}}</ref> <ref name="kjolkjol">{{netiviide | url =http://scinquisitor.livejournal.com/81073.html | pealkiri =Сумма биотехнологии. Глава 7: Так говорил Сералини (Часть 2) | autor =Александр Панчин | aeg =2015 | väljaandja =}}</ref> <ref name="u59sE">{{netiviide | url =http://www.actahort.org/books/1114/1114_27.htm | pealkiri =Advances in banana transformation through Agrobacterium tumefaciens in Ecuador: progress, challenges and perspectives | autor =E. Santos; E. Sánchez; L. Hidalgo; T. Chávez; L. Villao; R. Pacheco; J. Flores; S. Korneva & O. Navarrete | aeg =2014 | väljaandja =ISHS Acta Horticulturae 1114 | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-12-05 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171205101601/http://www.actahort.org/books/1114/1114_27.htm | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="a5N2R">{{netiviide | url =https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2015/05/05/404198552/natural-gmo-sweet-potato-genetically-modified-8-000-years-ago | pealkiri =Natural GMO? Sweet Potato Genetically Modified 8,000 Years Ago | autor =Michaeleen DoucleffI | aeg =2015 | väljaandja =National Public Radio, Inc}}</ref> <ref name="n3ZsI">{{netiviide | url =https://www.sciencedaily.com/releases/2015/04/150421084204.htm | pealkiri =Horizontal gene transfer: Sweet potato naturally 'genetically modified' | autor = | aeg = | väljaandja =Ghent University}}</ref> <ref name="R0v1l">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4835450/ | pealkiri =The CRISPR/Cas Genome-Editing Tool: Application in Improvement of Crops | autor =Surender Khatodia; Kirti Bhatotia; Nishat Passricha; S. M. P. Khurana & Narendra Tuteja | aeg =2016 | väljaandja =Frontiers in Plant Science}}</ref> <ref name="QuMdj">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4810205/ | pealkiri =A Review of Bioinsecticidal Activity of Solanaceae Alkaloids | autor =Szymon Chowanski; Zbigniew Adamski; Paweł Marciniak; Grzegorz Rosinski; Ender Büyükgüzel; Kemal Büyükgüzel; Patrizia Falabella; Laura Scrano; Emanuela Ventrella; Filomena Lelario & Sabino A. Bufo | aeg =2016 | väljaandja =Toxins}}</ref> <ref name="PMC4266039">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4266039/ | pealkiri =Metabolic and functional diversity of saponins, biosynthetic intermediates and semi-synthetic derivatives | autor =Tessa Moses; Kalliope K. Papadopoulou & Anne Osbourn | aeg =2014 | väljaandja =Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology}}</ref> <ref name="jQ1EO">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC164220/ | pealkiri =Mycotoxins | autor =J. W. Bennett1 & M. Klich | aeg =2003 | väljaandja =Clinical Microbiology Reviews}}</ref> <ref name="mqoml">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18945043 | pealkiri =Reduced fusarium ear rot and symptomless infection in kernels of maize genetically engineered for European corn borer resistance | autor =Munkvold GP; Hellmich RL & Showers WB | aeg =1997 | väljaandja =Phytopathology}}</ref> <ref name="dCEnM">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21669705 | pealkiri =Bt corn has a higher lignin content than non-Bt corn | autor =Saxena D & Stotzky G | aeg =2001 | väljaandja =American Journal of Botany}}</ref> <ref name="0bs4f">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2218926/ | pealkiri =Are Mutations in Genetically Modified Plants Dangerous? | autor =Henk J. Schouten & Evert Jacobsen | aeg =2007 | väljaandja =Journal of Biomedicine and Biotechnology}}</ref> <ref name="9tzIi">{{netiviide | url =https://sciencing.com/roundup-ready-corn-6762437.html | pealkiri =What Is Roundup Ready Corn? | autor =John Brennan | aeg =2015 | väljaandja =Sciencing}}</ref> <ref name="s71i2">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19369372 | pealkiri =Golden Rice is an effective source of vitamin A | autor =Tang G; Qin J; Dolnikowski GG; Russell RM & Grusak MA | aeg =2009 | väljaandja =The American Journal of Clinical Nutrition}}</ref> <ref name="dQoAV">{{netiviide | url =http://www.sciencemag.org/news/2001/08/new-tomatoes-tolerate-salt | pealkiri =New Tomatoes Tolerate Salt | autor =Dan Ferber | aeg =2001 | väljaandja =Science}}</ref> <ref name="vULUl">{{netiviide | url =https://monsanto.com/company/media/statements/terminator-seeds-myth/ | pealkiri =Myth: Monsanto Sells Terminator Seeds | autor = | aeg =2017 | väljaandja =Monsanto | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2018-01-10 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20180110091934/https://monsanto.com/company/media/statements/terminator-seeds-myth/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="XRi09">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17172756 | pealkiri =Development of genetically engineered resistant papaya for papaya ringspot virus in a timely manner: a comprehensive and successful approach | autor =Tripathi S; Suzuki J & Gonsalves D. | aeg =2007 | väljaandja =Methods in Molecular Biology}}</ref> <ref name="7elxD">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1925603 | pealkiri =Reversible inhibition of tomato fruit senescence by antisense RNA | autor =Oeller PW; Lu MW; Taylor LP; Pike DA & Theologis A. | aeg =1991 | väljaandja =Science}}</ref> <ref name="NZNt6">{{netiviide | url =https://www.biotecharticles.com/Agriculture-Article/Genetically-Modified-Crops-as-Medicine-198.html | pealkiri =Genetically Modified Crops as Medicine | autor =Nidhi Uppangala | aeg =2010 | väljaandja =Biotech Articles | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-12-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171207084608/https://www.biotecharticles.com/Agriculture-Article/Genetically-Modified-Crops-as-Medicine-198.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="XvKqt">{{netiviide | url =https://geneticliteracyproject.org/2015/01/08/gmo-plants-can-be-used-for-biofuels/ | pealkiri =GMO plants can be used for biofuels | autor = | aeg =2015 | väljaandja =Science 2.0}}</ref> <ref name="R333q">{{netiviide | url =https://gmoanswers.com/how-do-gm-crops-impact-soil-health | pealkiri =How Do GM Crops Impact Soil Health? | autor = | aeg =2015 | väljaandja =Food and Agriculture Organization of The US}}</ref> <ref name="IIz7s">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16440278 | pealkiri =The impact of genetically modified crops on soil microbial communities | autor =Giovannetti M; Sbrana C & Turrini A | aeg =2005 | väljaandja =Rivista Di Biologia}}</ref> <ref name="hCQfe">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5020710/ | pealkiri =Genetically engineered crops and pesticide use in U.S. maize and soybeans | autor =Edward D. Perry; Federico Ciliberto; David A. Hennessy & GianCarlo Moschini | aeg =2016 | väljaandja =Science Advances}}</ref> <ref name="69PBW">{{netiviide | url =http://www.vib.be/en/news/Documents/vib_fact_genetisch%20gewijzigde%20gewassen_ENG_2016_LR.pdf | pealkiri =Effect of genetically modified crops on the environment | autor = | aeg =2016 | väljaandja =International Plant Biotechnology Outreach | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-11-18 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171118161117/http://www.vib.be/en/news/Documents/vib_fact_genetisch%20gewijzigde%20gewassen_ENG_2016_LR.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="G2ykw">{{netiviide | url =https://link.springer.com/article/10.1007/s12284-008-9000-0 | pealkiri =Was Asian Rice (Oryza sativa) Domesticated More Than Once? | autor =Duncan A. Vaughan; Bao-Rong Lu & Norihiko Tomooka | aeg =2008 | väljaandja =Springer US}}</ref> <ref name="BBzfa">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22989375 | pealkiri =Domestication and geographic origin of Oryza sativa in China: insights from multilocus analysis of nucleotide variation of O. sativa and O. rufipogon. | autor =Wei X; Qiao WH; Chen YT; Wang RS; Cao LR; Zhang WX; Yuan NN; Li ZC; Zeng HL & Yang QW | aeg =2012 | väljaandja =Wiley}}</ref> <ref name="F41xz">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3101000/ | pealkiri =Molecular evidence for a single evolutionary origin of domesticated rice | autor =Jeanmaire Molina; Martin Sikora; Nandita Garud; Jonathan M. Flowers; Samara Rubinstein; Andy Reynolds; Pu Huang; Scott Jackson; Barbara A. Schaal; Carlos D. Bustamante; Adam R. Boyko & Michael D. Purugganana | aeg =2011 | väljaandja =Proceedings of the National Academy of Sciences}}</ref> <ref name="er74i">{{netiviide | url =https://plants.usda.gov/core/profile?symbol=ORRU | pealkiri =Oryza rufipogon Griffiths (brownbeard rice) | autor = | aeg = | väljaandja =}}</ref> <ref name="mBr5y">{{netiviide | url =https://pursuit.unimelb.edu.au/features/improving-half-the-world-s-diet | pealkiri =Improving Half The World’s Diet | autor =Andrew Trounson | aeg = | väljaandja =}}</ref> <ref name="L0oW6">{{netiviide | url =https://futurism.com/new-genetically-modified-rice-could-feed-billions/ | pealkiri =New Genetically Modified Rice Could Feed Billions | autor =Sarah Marquart | aeg =2016 | väljaandja =Futurism}}</ref> <ref name="dngjx">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC122905/ | pealkiri =A single domestication for maize shown by multilocus microsatellite genotyping | autor =Yoshihiro Matsuoka; Yves Vigouroux; Major M. Goodman; Jesus Sanchez G; Edward Buckler & John Doebley | aeg =2002 | väljaandja =Proceedings of the National Academy of Sciences}}</ref> <ref name="mcumk">{{netiviide | url =http://learn.genetics.utah.edu/content/selection/corn/ | pealkiri =Evolution of Corn | autor = | aeg = | väljaandja =University of Utah. Genetic Science Learning Center | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2019-07-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20190713003706/http://learn.genetics.utah.edu/content/selection/corn/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2pW00">{{netiviide | url =https://entomology.ca.uky.edu/ef130 | pealkiri =Bt-Corn: What It Is and How It Works | autor =Ric Bessin | aeg = | väljaandja =University of Kentucky College of Agriculture}}</ref> <ref name="MOnjk">{{netiviide | url =http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/roundup-ready-system.aspx | pealkiri =Roundup Ready System | autor = | aeg = | väljaandja =Monsanto|arhiivimisaeg=2013-04-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130402204619/http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/roundup-ready-system.aspx}}</ref> <ref name="xQvDO">{{netiviide | url =http://usda.mannlib.cornell.edu/usda/nass/Acre/2010s/2010/Acre-06-30-2010.pdf | pealkiri =Acreage | autor =Michael T. Scuse; Hubert Hamer | aeg =2010 | väljaandja =United States Department of Agriculture}}</ref> <ref name="vTykD">{{netiviide | url =http://ec.europa.eu/food/dyna/gm_register/index_en.cfm | pealkiri =EU Register of authorised GMOs | autor = | aeg = | väljaandja =European Comission}}</ref> <ref name="MlQXc">{{netiviide | url =https://www.reuters.com/article/us-germany-gmo-basf/basf-to-undertake-gmo-potato-trials-in-europe-idUSBRE8340Y120120405 | pealkiri =BASF to undertake GMO potato trials in Europe | autor =Michael Hogan | aeg =2012 | väljaandja =Reuters}}</ref> <ref name="9WVwV">{{netiviide | url =http://www.agbioforum.org/v15n2/v15n2a09-marra.htm | pealkiri =The Impact of Corn Rootworm Protected Biotechnology Traits in the United States | autor =Michele C. Marra; Nicholas E. Piggott & Barry K. Goodwin | aeg =2012 | väljaandja =The Journal of AgroBiotechnology Management & Economics | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2016-08-06 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160806035913/http://www.agbioforum.org/v15n2/v15n2a09-marra.htm | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="niuvN">{{netiviide | url =http://extension.colostate.edu/docs/pubs/crops/00707.pdf | pealkiri =Bt Corn: Health and the Environment | autor =F.B. Peairs | aeg = | väljaandja =Colorado State University | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2022-10-09 | arhiivimisurl =https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://extension.colostate.edu/docs/pubs/crops/00707.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="AEU86">{{netiviide | url =https://www.biofortified.org/2012/08/monsantos-gm-drought-tolerant-corn/ | pealkiri =Monsanto’s GM Drought Tolerant Corn | autor =Matt DiLeo | aeg =2012 Väljaandja =Science}}</ref> <ref name="a3Zh2">{{netiviide | url =http://www.agbioforum.org/v7n12/v7n12a07-gonsalves.htm | pealkiri =Transgenic Papaya in Hawaii and Beyond | autor =Dennis Gonsalves | aeg =2004 | väljaandja =The Journal of AgroBiotechnology Management & Economics | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2010-07-06 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20100706225255/http://www.agbioforum.org/v7n12/v7n12a07-gonsalves.htm | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="8MC7k">{{netiviide | url =http://www.hawaiipapaya.com/rainbow.htm | pealkiri =The Rainbow Papaya Story | autor = | aeg =2006 | väljaandja =Hawaii Papaya Industry Association|arhiivimisaeg=2015-01-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150107073644/http://www.hawaiipapaya.com/rainbow.htm}}</ref> <ref name="ukz6J">{{netiviide | url =https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00299-014-1567-x | pealkiri =Biosafety management and commercial use of genetically modified crops in China | autor =Yunhe LiYufa Peng; Eric M. Hallerman; Kongming Wu | aeg =2004 | väljaandja =Plant Cell Reports}}</ref> <ref name="nxT9p">{{netiviide | url =http://naturallysavvy.com/eat/del-montes-gmo-pineapple-approved-in-the-us | pealkiri =Del Monte's GMO Pineapple Approved in the US | autor =Jill Ettinger | aeg =2013 | väljaandja =Naturallysavvy}}</ref> <ref name="BxMdh">{{netiviide | url =https://www.nytimes.com/2014/11/08/business/genetically-modified-potato-from-simplot-approved-by-usda.html | pealkiri =USDA Approves Modified Potato. Next Up: French Fry Fans | autor =Andrew Pollack | aeg =2004 | väljaandja =The New York Times}}</ref> <ref name="jDwMO">{{netiviide | url =https://www.nytimes.com/2015/02/14/business/gmo-apples-are-approved-for-growing-in-us.html | pealkiri =Gene-Altered Apples Get U.S. Approval | autor =Andrew Pollack | aeg =2015 | väljaandja =The New York Times}}</ref> <ref name="Ro2Zg">{{netiviide | url =https://www.wsj.com/articles/first-genetically-modified-apple-approved-for-sale-in-u-s-1423863994 | pealkiri =First Genetically Modified Apple Approved for Sale in US | autor =Tennille Tracy | aeg =2015 | väljaandja =The Wall Street Journal}}</ref> <ref name="xZBjB">{{netiviide | url =https://www.arcticapples.com/how-did-we-make-nonbrowning-apple/ | pealkiri =How’d we "make" a nonbrowning apple? | autor = | aeg =2013 | väljaandja =Arctic apples | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-12-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171207090132/https://www.arcticapples.com/how-did-we-make-nonbrowning-apple/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="mxJYv">{{netiviide | url =https://dl.sciencesocieties.org/publications/cs/abstracts/35/5/CS0350051451?access=0&view=pdf | pealkiri =Development, Identification, and Characterization of a Glyphosate-Tolerant Soybean Line | autor =S. R. Padgette; K. H. Kolacz; X. Delannay; D. B. Re; B. J. LaVallee; C. N. Tinius; W. K. Rhodes; Y. I. Otero; G. F. Barry; D. A. Eichholtz; V. M. Peschke; D. L. Nida; N. B. Taylor & G. M. Kishore | aeg =1995 | väljaandja =The Crop Science Society of America, Inc | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2018-07-05 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20180705205559/https://dl.sciencesocieties.org/publications/cs/abstracts/35/5/CS0350051451?access=0&view=pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="98Kyx">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2773065/ | pealkiri =Soybean Oil: Genetic Approaches for Modification of Functionality and Total Content | autor =Tom E. Clemente & Edgar B. Cahoon | aeg =2001 | väljaandja =Plant Physiology}}</ref> <ref name="ChLxM">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3038326/ | pealkiri =Canola Proteins for Human Consumption: Extraction, Profile, and Functional Properties | autor =Siong H Tan; Rodney J Mailer; Christopher L Blanchard & Samson O Agboola | aeg =2011 | väljaandja =Journal of Food Science}}</ref> <ref name="Ibh64">{{netiviide | url =https://www.britannica.com/plant/soybean | pealkiri =Soybean | autor = | aeg = | väljaandja =The Editors of Encyclopædia Britannica}}</ref> <ref name="ZzIYC">{{netiviide | url =http://www.ncga.com/uploads/useruploads/woc_2012.pdf | pealkiri =Corn. Rooted in Human History | autor = | aeg =2012 | väljaandja =National Corn Growers Association | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2020-02-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20200207000145/https://www.ncga.com/uploads/useruploads/woc_2012.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="SK4CG">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22155268 | pealkiri =Assessment of the health impact of GM plant diets in long-term and multigenerational animal feeding trials: a literature review | autor =Snell C; Bernheim A; Berge JB; Kuntz M; Pascal G; Paris A & Ricroch AE | aeg =2012 | väljaandja =Food and Chemical Toxicology}}</ref> <ref name="WEB1R">{{netiviide | url =http://embor.embopress.org/content/6/6/497 | pealkiri =Phytoremediation | autor =Andreas D. Peuke; Heinz Rennenberg | aeg =2005 | väljaandja =EMBO press | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-12-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171207084822/http://embor.embopress.org/content/6/6/497 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="pxkv0">{{netiviide | url =https://www.livescience.com/1959-genetically-engineered-plants-clean-humanity-messes.html | pealkiri =Genetically Engineered Plants Could Clean Humanity's Messes | autor =Charles Q. Choi | aeg =2007 | väljaandja =Live Science}}</ref> <ref name="3IVR7">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC394112/ | pealkiri =Synthesis of calf prochymosin (prorennin) in Escherichia coli | autor =J S Emtage; S Angal; M T Doel; T J Harris; B Jenkins; G Lilley & P A Lowe | aeg =1983 | väljaandja =Proceedings of the National Academy of Sciences}}</ref> <ref name="6jxMn">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC320601/ | pealkiri =Molecular cloning and nucleotide sequence of cDNA coding for calf preprochymosin | autor =T J Harris; P A Lowe; A Lyons; P G Thomas; M A Eaton; T A Millican, T P Patel; C C Bose; N H Carey & M T Doel | aeg =1982 | väljaandja =Nucleic Acids Research}}</ref> <ref name="4K9Yz">{{netiviide | url =http://www.gmo-compass.org/eng/database/enzymes/83.chymosin.html | pealkiri =Chymosin | autor = | aeg =2010 | väljaandja =GMO compass|arhiivimisaeg=2015-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150326181805/http://www.gmo-compass.org/eng/database/enzymes/83.chymosin.html}}</ref> <ref name="X5VYh">{{netiviide | url =http://articles.latimes.com/1990-03-24/news/mn-681_1_genetically-engineered-product-for-food | pealkiri =FDA Approves 1st Genetically Engineered Product for Food | autor = | aeg =1990 | väljaandja =The Washington Post}}</ref> <ref name="hDoGD">{{netiviide | url =http://eu.wiley.com/WileyCDA/WileyTitle/productCd-1405182989.html | pealkiri =Technology of Cheesemaking, 2nd Edition | autor =Barry A. Law & Adnan Y. Tamime | aeg =2010 | väljaandja =Wiley | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2023-12-26 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20231226085910/https://eu.wiley.com/WileyCDA/WileyTitle/productCd-1405182989.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="7uzxT">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16537950 | pealkiri =Major technological advances and trends in cheese | autor =Johnson ME & Lucey JA | aeg =2006 | väljaandja =Journal of Dairy Science}}</ref> <ref name="h0Fl4">{{netiviide | url =https://www.cancer.org/cancer/cancer-causes/recombinant-bovine-growth-hormone.html | pealkiri =Recombinant Bovine Growth Hormone | autor = | aeg =2014 | väljaandja =American Cancer Society}}</ref> <ref name="2PZxx">{{netiviide | url =https://www.avma.org/News/JAVMANews/Pages/101201m.aspx | pealkiri =Appellate court gives mixed ruling on Ohio rBST labeling rules | autor =Greg Cima | aeg =2010 | väljaandja =American Veterinary Medical Association}}</ref> <ref name="LczFt">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11479566 | pealkiri =Pigs expressing salivary phytase produce low-phosphorus manure | autor =Golovan SP; Meidinger RG; Ajakaiye A; Cottrill M; Wiederkehr MZ; Barney DJ; Plante C; Pollard JW; Fan MZ; Hayes MA; Laursen J; Hjorth JP; Hacker RR; Phillips JP & Forsberg CW | aeg =2001 | väljaandja =Nature Biotechnology}}</ref> <ref name="OBCGx">{{netiviide | url =http://www.foodstandards.gov.au/publications/documents/Transgenic%20Livestock%20Review%20CSIRO%20FINAL%2012Dec20031.pdf | pealkiri =Global Progress Toward Transgenic Food Animals: A Survey Of Publicly Available Information | autor =Gregory S. Harper; Alan Brownlee; Thomas E. Hall; Robert Seymour; Russell Lyons & Patrick Ledwith | aeg =2003 | väljaandja =CSIRO Livestock Industries | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2020-02-13 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20200213215743/https://www.foodstandards.gov.au/publications/documents/Transgenic%20Livestock%20Review%20CSIRO%20FINAL%2012Dec20031.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="hzuF3">{{netiviide | url =http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/08/01/AR2010080103305_pf.html | pealkiri =Company says FDA is nearing decision on genetically engineered Atlantic salmon | autor =Les Blumenthal | aeg =2010 | väljaandja =The Washington Post Company}}</ref> <ref name="Xdh6p">{{netiviide | url =http://www.cbc.ca/news/gmo-salmon-firm-clears-one-hurdle-but-still-waits-for-key-oks-1.2442553 | pealkiri =GMO salmon firm clears one hurdle but still waits for key OKs | autor =Rick MacInnes-Rae | aeg =2013 | väljaandja =CBC news}}</ref> <ref name="NElOx">{{netiviide | url =http://www.nytimes.com/2012/05/22/business/kakha-bendukidze-holds-fate-of-gene-engineered-salmon.html?pagewanted=all | pealkiri =An Entrepreneur Bankrolls a Genetically Engineered Salmon | autor =Andrew Pollack | aeg =2012 | väljaandja =The New York TImes}}</ref> <ref name="pyaXK">{{netiviide | url =https://www.gpo.gov/fdsys/pkg/FR-2012-12-26/pdf/2012-31118.pdf | pealkiri =Draft Environmental Assessment and Preliminary Finding of No Significant Impact Concerning a Genetically Engineered Atlantic Salmon | autor = | aeg =2011 | väljaandja =Food and Drug Administration}}</ref> <ref name="10Kqd">{{netiviide | url =https://www.wsj.com/articles/SB10001424052748703989304575503891676987232 | pealkiri =Gene-Altered Fish Closer to Approval | autor =Gautam Naik | aeg =2010 | väljaandja =The Wall Street Journal}}</ref> <ref name="PDfVH">{{netiviide | url =https://www.fda.gov/NewsEvents/Newsroom/PressAnnouncements/ucm473249.htm | pealkiri =FDA takes several actions involving genetically engineered plants and animals for food | autor = | aeg =2015 | väljaandja =US Food & Drug Administration}}</ref> <ref name="EIbec">{{netiviide | url =http://www.agrobio.org/bfiles/fckimg/Nicolia%202013.pdf | pealkiri =An overview of the last 10 years of genetically engineered crop safety research | autor =Alessandro Nicolia; Alberto Manzo; Fabio Veronesi & Daniele Rosellini1 | aeg =2013 | väljaandja =Critical Reviews in Biotechnology | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2016-09-17 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160917102103/http://www.agrobio.org/bfiles/fckimg/Nicolia%202013.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="4nhh8">{{netiviide | url =http://www.fao.org/tempref/docrep/fao/006/y5160e/y5160e.pdf | pealkiri =The state of food and agriculture, 2003-2004 | autor = | aeg =2004 | väljaandja =Economic and Social Development Department}}</ref> <ref name="wrJAB">{{netiviide | url =http://gaiapresse.ca/images/nouvelles/28563.pdf | pealkiri =A literature review on the safety assessment of genetically modified plants | autor =Jose L. Domingo & Jordi Gine Bordonaba | aeg =2011 | väljaandja =Environment International}}</ref> <ref name="l7OFe">{{netiviide | url =http://www.genetics.org/content/188/1/11.long | pealkiri =Plant Genetics, Sustainable Agriculture and Global Food Security | autor =Pamela Ronald | aeg =2011 | väljaandja =Genetics}}</ref> <ref name="VtTue">{{netiviide | url =http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0111629 | pealkiri =A Meta-Analysis of the Impacts of Genetically Modified Crops | autor =Wilhelm Klümper & Matin Qaim | aeg =2014 | väljaandja =Plos}}</ref> <ref name="darpT">{{netiviide | url =https://ec.europa.eu/research/biosociety/pdf/a_decade_of_eu-funded_gmo_research.pdf | pealkiri =A decade of EU-funded GMO research (2001-2010) | autor = | aeg =2010 | väljaandja =European Comission, Directorate-General for Research and Innovation Biotechnologies, Agriculture, Food}}</ref> <ref name="v3QwI">{{netiviide | url =https://www.aaas.org/sites/default/files/AAAS_GM_statement.pdf | pealkiri =Statement by the AAAS Board of Directors On Labeling of Genetically Modified Foods | autor = | aeg =2012 | väljaandja =American Association For The Advancement of Science}}</ref> <ref name="eQJMw">{{netiviide | url =http://www.loc.gov/law/help/restrictions-on-gmos/usa.php#Opinion | pealkiri =Restrictions on Genetically Modified Organisms: United States | autor =Luis Acosta | aeg =2014 | väljaandja =The Law Library of Congress}}</ref> <ref name="qAdt1">{{netiviide | url =https://www.nap.edu/read/23395/chapter/7#99 | pealkiri =Genetically Engineered Crops: Experiences and Prospects | autor = | aeg =2016 | väljaandja =The National Academic Press}}</ref> <ref name="dSAi7">{{netiviide | url =http://www.who.int/foodsafety/areas_work/food-technology/faq-genetically-modified-food/en/ | pealkiri =Frequently asked questions on genetically modified foods | autor = | aeg =2014 | väljaandja =World Health Organization}}</ref> <ref name="hAPC5">{{netiviide | url =https://www.nature.com/articles/nbt0703-739 | pealkiri =Codex guidelines for GM foods include the analysis of unintended effects | autor =Alexander G Haslberger | aeg =2003 | väljaandja =Nature Biotechnology}}</ref> <ref name="OrMmq">{{netiviide | url =http://www.argenbio.org/adc/uploads/pdf/bma.pdf | pealkiri =Genetically modified foods and health: a second interim statement | autor = | aeg =2004 | väljaandja =British Medical Association: Board of Science and Education}}</ref> <ref name="UsGOo">{{netiviide | url =http://yoelinbar.net/papers/gmo_absolute.pdf | pealkiri =Evidence for Absolute Moral Opposition to Genetically Modified Food in the United States | autor =Sydney E. Scott; Yoel Inbar & Paul Rozin | aeg =2016 | väljaandja =Perspectives on Psychological Science}}</ref> <ref name="7r4YY">{{netiviide | url =http://embor.embopress.org/content/2/7/545 | pealkiri =Public views on GMOs: deconstructing the myths | autor =Claire Marris | aeg =2001 | väljaandja =EMBO press | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-12-16 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171216214632/http://embor.embopress.org/content/2/7/545 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="IoSbq">{{netiviide | url =http://www.pewinternet.org/2015/01/29/public-and-scientists-views-on-science-and-society/ | pealkiri =Public and Scientists’ Views on Science and Society | autor =Cary Funk & Lee Rainie | aeg =2015 | väljaandja =Pew Research Center | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2019-01-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20190109232405/http://www.pewinternet.org/2015/01/29/public-and-scientists-views-on-science-and-society/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="A8zXJ">{{netiviide | url =http://time.com/4060476/eu-gmo-crops-european-union-opt-out/ | pealkiri =Over Half of E.U. Countries Are Opting Out of GMOs | autor =Alexandra Sifferlin | aeg =2015 | väljaandja =TIME Health | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2019-11-12 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20191112082218/https://time.com/4060476/eu-gmo-crops-european-union-opt-out/ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="ZPosu">{{netiviide | url =https://www.americanbar.org/content/newsletter/publications/aba_health_esource_home/aba_health_law_esource_1302_bashshur.html | pealkiri =FDA and Regulation of GMOs | autor =Ramona Bashshur | aeg =2013 | väljaandja =ABA Health | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2016-09-29 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160929163558/http://www.americanbar.org/content/newsletter/publications/aba_health_esource_home/aba_health_law_esource_1302_bashshur.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="lCdcY">{{netiviide | url =http://www.phaa.net.au/documents/policy/GMFood.pdf | pealkiri =Genetically Modified Foods | autor = | aeg =2007 | väljaandja =Public Health Association of Australia|arhiivimisaeg=2014-01-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140120113716/http://www.phaa.net.au/documents/policy/GMFood.pdf}}</ref> <ref name="KCvoc">{{netiviide | url =http://ideaireland.org/library/idea-position-on-genetically-modified-foods/ | pealkiri =IDEA Position on Genetically Modified Foods | autor = | aeg =2014 | väljaandja =Irish Doctors Environmental Association|arhiivimisaeg=2014-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140326015714/http://ideaireland.org/library/idea-position-on-genetically-modified-foods/}}</ref> <ref name="AoTUX">{{netiviide | url =http://aaemonline.org/aaemonline/oldsite/gmopost.html | pealkiri =Genetically Modified Foods | autor = | aeg =2009 | väljaandja =American Academy of Environmental Medicine | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2019-03-01 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20190301231909/http://aaemonline.org/aaemonline/oldsite/gmopost.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="7BQTp">{{netiviide | url =https://enveurope.springeropen.com/track/pdf/10.1186/s12302-014-0034-1?site=enveurope.springeropen.com | pealkiri =No scientific consensus on GMO safety | autor =Angelika Hilbeck; Rosa Binimelis; Nicolas Defarge; Ricarda Steinbrecher; András Székács; Fern Wickson; Michael Antoniou; Philip L Bereano; Ethel Ann Clark; Michael Hansen1; Eva Novotny; Jack Heinemann; Hartmut Meyer; Vandana Shiva & Brian Wynne | aeg =2015 | väljaandja =Environmental Sciences Europe | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-10-24 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171024200923/https://enveurope.springeropen.com/track/pdf/10.1186/s12302-014-0034-1?site=enveurope.springeropen.com | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="4r6q4">{{netiviide | url =https://www.cambridge.org/core/journals/weed-science/article/glyphosateresistant-palmer-amaranth-amaranthus-palmeri-confirmed-in-georgia/D0F5911996B02C252E4DB12C7088F9DF | pealkiri =Glyphosate-resistant Palmer amaranth (Amaranthus palmeri) confirmed in Georgia | autor =A. Stanley Culpepper; Timothy L. Grey; William K. Vencill; Jeremy M. Kichler; Theodore M. Webster; Steve M. Brown; Alan C. York; Jerry W. Davis & Wayne W. Hanna | aeg =2006 | väljaandja =Weed Science}}</ref> <ref name="lPZKC">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2408621/ | pealkiri =Genetically modified plants and human health | autor =Suzie Key; Julian K-C Ma & Pascal MW Drake | aeg =2008 | väljaandja =Journal of the Royal Society of Medicine}}</ref> <ref name="4GqeX">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18801324 | pealkiri =Risks from GMOs due to horizontal gene transfer | autor =Keese P | aeg =2008 | väljaandja =Environmental Biosafety Research}}</ref> <ref name="sKy2s">{{netiviide | url =https://www.theguardian.com/science/2005/jul/25/gm.food | pealkiri =GM crops created superweed, say scientists | autor =David Adam & Paul Brown | aeg =2005 | väljaandja =The Guardian}}</ref> <ref name="sKzor">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15355241 | pealkiri =Effects of plants genetically modified for insect resistance on nontarget organisms | autor =O'Callaghan M; Glare TR; Burgess EP & Malone LA | aeg =2005 | väljaandja =Annual Review of Entomology}}</ref> <ref name="m1brS">{{netiviide | url =https://issek.hse.ru/news/158956613.html | pealkiri =Научная грамотность россиян растет, но о наличии у растений генов помнит только треть опрошенных | autor =Валентина Полякова; Константин Фурсов | aeg =2015 | väljaandja =Институт статистических исследований и экономики знаний}}</ref> <ref name="iou9Y">{{netiviide | url =http://agecon.okstate.edu/faculty/publications/4975.pdf | pealkiri =Food Demand Survey | autor = | aeg =2015 | väljaandja =Department Of Agricultural Economics}}</ref> <ref name="mwoou">{{netiviide | url =https://geneticliteracyproject.org/2015/07/07/gmo-free-water-a-product-youve-been-dying/ | pealkiri =GMO free water? A product you’ve been ‘dying’ for | autor = | aeg =2015 | väljaandja =}}</ref> <ref name="DnrxC">{{netiviide | url =http://www.fallacyfiles.org/adnature.html | pealkiri =Appeal to Nature | autor = | aeg =2013 | väljaandja =}}</ref> <ref name="L4kgG">{{netiviide | url =http://www.cieh.org/uploadedFiles/Core/Policy/CIEH_consultation_responses/Response_GM_final.pdf | pealkiri =Proposals for managing the coexistence of GM, conventional and organic crops | autor =Ann Goodwin | aeg =2006 | väljaandja =The Chartered Institute of Environmental Health | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-05-25 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20170525043126/http://www.cieh.org/uploadedFiles/Core/Policy/CIEH_consultation_responses/Response_GM_final.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="sdqtv">{{netiviide | url =http://somloquesembrem.org/wp-content/uploads/2013/01/articlePusztai.pdf | pealkiri =Effect of diets containing genetically modified potatoes expressing Galanthus nivalis lectin on rat small intestine | autor =Ewen SW & Pusztai A | aeg =1999 | väljaandja =The Lancet}}</ref> <ref name="zB48w">{{netiviide | url =https://www.theguardian.com/education/2008/jan/15/academicexperts.highereducationprofile | pealkiri =Arpad Pusztai: Biological divide | autor =James Randerson | aeg =2008 | väljaandja =The Guardian}}</ref> <ref name="FlGG2">{{netiviide | url =https://www.nature.com/articles/nbt0907-981 | pealkiri =Access GM soybeans and health safety–a controversy reexamined | autor =Andrew Marshall | aeg =2007 | väljaandja =Nature Biotechnology}}</ref> <ref name="6RECC">{{netiviide | url =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23165156 | pealkiri =The SFPT feels compelled to point out weaknesses in the paper by Séralini et al. (2012) | autor =Barale-Thomas E | aeg =2013 | väljaandja =Food and Chemical Toxicology}}</ref> <ref name="1Fm4g">{{netiviide | url =http://www.nature.com/news/rat-study-sparks-gm-furore-1.11471 | pealkiri =Rat study sparks GM furore | autor =Declan Butler | aeg =2012 | väljaandja =Nature}}</ref> <ref name="VH4Dp">{{netiviide | url =http://cancerres.aacrjournals.org/content/33/11/2768 | pealkiri =Spontaneous Tumors in Sprague-Dawley Rats and Swiss Mice | autor =J. D. Prejean; J. C. Peckham; A. E. Casey; D. P. Griswold; E. K. Weisburger & J. H. Weisburger | aeg =1973 | väljaandja =Cancer Research}}</ref> <ref name="FH3kJ">{{netiviide | url =http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0278691512005637?via%3Dihub | pealkiri =RETRACTED: Long term toxicity of a Roundup herbicide and a Roundup-tolerant genetically modified maize | autor =Gilles-Eric Séralini; Emilie Claira; Robin Mesnagea; Steeve Gressa; Nicolas Defargea; Manuela Malatestab; Didier Hennequinc & Joël Spiroux de Vendomoisa | aeg =2012 | väljaandja =Food and Chemical Toxicology}}</ref> <ref name="6nwiL">{{netiviide | url =https://www.nature.com/news/paper-claiming-gm-link-with-tumours-republished-1.15463 | pealkiri =Paper claiming GM link with tumours republished | autor =Barbara Casassus | aeg =2014 | väljaandja =Nature}}</ref> <ref name="cBC4R">{{netiviide | url =http://www.bfr.bund.de/en/press_information/2012/29/a_study_of_the_university_of_caen_neither_constitutes_a_reason_for_a_re_evaluation_of_genetically_modified_nk603_maize_nor_does_it_affect_the_renewal_of_the_glyphosate_approval-131739.html | pealkiri =A study of the University of Caen neither constitutes a reason for a re-evaluation of genetically modified NK603 maize nor does it affect the renewal of the glyphosate approval | autor = | aeg =2012 | väljaandja =Bundesinstitut für Risikobewertung}}</ref> <ref name="8Lbga">{{netiviide | url =http://www.efsa.europa.eu/en/press/news/121004 | pealkiri =EFSA publishes initial review on GM maize and herbicide study | autor = | aeg =2012 | väljaandja =The European Food Safety Authority}}</ref> <ref name="aNnlg">{{netiviide | url =http://www.pages.drexel.edu/~ls39/peer_review/ewen.pdf | pealkiri =Review of data on possible toxicity of GM potatoes | autor = | aeg =1999 | väljaandja =The Royal Society | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2021-11-19 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20211119142934/http://www.pages.drexel.edu/~ls39/peer_review/ewen.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="BpIfI">{{netiviide | url =https://meduza.io/news/2016/06/30/bolee-100-nobelevskih-laureatov-vystupili-v-zaschitu-gmo | pealkiri =Более 100 нобелевских лауреатов выступили в защиту ГМО | autor = | aeg =2016 | väljaandja =Support Precision Agriculture}}</ref> <ref name="KI6ht">{{netiviide | url =https://www.potatopro.com/news/2010/history-and-future-gm-potatoes | pealkiri =The History and Future of GM Potatoes | autor =Paul van Eijck | aeg =2013 | väljaandja =}}</ref> <ref name="oUuTc">{{netiviide | url =http://www.tandfonline.com/doi/full/10.3109/07388551.2013.823595 | pealkiri =An overview of the last 10 years of genetically engineered crop safety research | autor =Alessandro Nicolia; Alberto Manzo; Fabio Veronesi & Daniele Rosellini | aeg =2012 | väljaandja =Critical Reviews in Biotechnology}}</ref> <ref name="jig8B">{{netiviide | url =https://www.canada.ca/en/health-canada/services/food-nutrition/genetically-modified-foods-other-novel-foods/canadian-food-inspection-agency-statement-seralini-2012-publication-2-year-rodent-feeding-study-glyphosate-formulations-maize-nk603.html | pealkiri =Health Canada and Canadian Food Inspection Agency statement on the Séralini et al. (2012) publication on a 2-year rodent feeding study with glyphosate formulations and GM maize NK603 | autor = | aeg =2012 | väljaandja =Government of Canada | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-11-17 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171117040653/https://www.canada.ca/en/health-canada/services/food-nutrition/genetically-modified-foods-other-novel-foods/canadian-food-inspection-agency-statement-seralini-2012-publication-2-year-rodent-feeding-study-glyphosate-formulations-maize-nk603.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="cj2Qr">{{netiviide | url =http://www.envir.ee/et/gmo | pealkiri =GMO | autor = | aeg =2017 | väljaandja =}}</ref> <ref name="adO0A">{{netiviide | url =http://www.eko.org.ee/gmo/ | pealkiri =GMO-vaba Eesti | autor = | aeg = | väljaandja = | vaadatud =2017-12-06 | arhiivimisaeg =2017-12-07 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171207084215/http://www.eko.org.ee/gmo/ | url-olek =ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Geenmuundatud organismid]] [[Kategooria:Toit]] 88xrp2hehl6pk8m0das63zs7qfzkbre 0 137315 7175718 6792344 2026-06-19T02:45:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175718 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} {{ajakohasta}} {{Sõjaline konflikt |konflikt = Gruusia sõda |osa = Gruusia-Osseetia konfliktist ja Gruusia-Abhaasia konfliktist |pilt = 2008_South_Ossetia_war_en.svg|pildisuurus=302px |pildiallkiri = Vene vägede löök |aeg = 7.–15. august 2008 |koht = [[Lõuna-Osseetia]], [[Abhaasia]] ja [[Gruusia]] |koordinaadid = |kaart = |laiuskraad = |pikkuskraad = |kaardisuurus = |kaardiallkiri = |ala = |tulemus = *Venemaa/Lõuna-Osseetia/Abhaasia sõjaline võit **Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamine iseseisvate riikidena [[Venemaa]] poolt **Etniliste grusiinide väljaajamine Lõuna-Osseetiast **Venemaa sõjaväebaaside rajamine Abhaasias ja Lõuna-Osseetias |seis = |osaline1 = {{Pisilipp|Gruusia}} |osaline2 = {{Pisilipp|Venemaa}} <br> [[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|25px]] [[Lõuna-Osseetia]]<br>[[Pilt:Flag of the Republic of Abkhazia.svg|25px]] [[Abhaasia]] |osaline3 = |väejuht1 = {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Mihheil Saakašvili]] (vägede ülemjuhataja)<ref name="washingtonpost.com" /><br>{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Lado Gurgenidze]] (peaminister)<br>{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[David Kezerašvili]] (kaitseminister)<ref name="washingtonpost.com" /><br>{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Alekhsandre Lomaia]] (Rahvuslik Julgeolekunõukogu)<br>{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zaza Gogava]] (staabiülem)<br>{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[David Nairašvili]] (õhujõudude ülem)<br>{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Mamuka Kurašvili]] (rahuvalvaja)<ref name="fNkCq" /><br>{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Vano Merabishvili]] (siseminister) |väejuht2 = {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Medvedev]] (vägede ülemjuhataja)<br>{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anatoli Serdjukov]] (kaitseminister)<br>{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir Boldõrev]]<br>(maaväed)<br>{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anatoli Hruljov]] (58. armee) (haavatud)<ref name="Russian general wounded in Georgia's rebel region" /><br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vjatšeslav Borissov]] (76. õhudessantdiviis)<ref name="zV3oU" /><br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Marat Kulahmetov]] (rahuvalvaja)<ref name="egJBl" /><br>{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sulim Jamadajev]] (pataljon Vostok)<br>{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir Šamanov]] (Abhaasias) <br>[[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|25px]] [[Eduard Kokoitõ]] (vägede ülemjuhataja)<br>[[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|25px]] [[Vassili Lunev]] (kaitseminister)<ref name="AJ5yH" /><br>[[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|25px]] [[Anatoli Barankevitš]] (hädaolukordade- ja kaitseminister)<br>[[Pilt:Flag of the Republic of Abkhazia.svg|25px]] [[Sergei Bagapš]] (vägede ülemjuhataja)<br>[[Pilt:Flag of the Republic of Abkhazia.svg|25px]] [[Anatoli Zaitsev]] (kaitseminister)<ref name="FkXLa" /> |väejuht3 = |jõud1 = {{Riigi ikoon|Gruusia}} Lõuna-Osseetias: 10 000–12 000 sõdurit. Kokku: 18 000 sõdurit, 10 000 reservväelast.<ref name="jamestown1" /><br> 2000 sõdurit [[Iraagi sõda|Iraagis]],<ref name="SffuE" /> kes toodi tagasi<br> 810 politsei eriüksuslast.<ref name="georgiaupdate1" /> |jõud2 = {{Riigi ikoon|Venemaa}} Lõuna-Osseetias:<br>10 000 sõdurit.<br>Abhaasias:<br>9000 sõdurit.<br>[[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|25px]] 2900 sõdurit.<br>[[Pilt:Flag of the Republic of Abkhazia.svg|25px]] 5000 sõdurit.<ref name="u4AxF" /> |jõud3 = |kaotused1 = {{Riigi ikoon|Gruusia}} ''Gruusia:''<br> '''Armee'''<ref name="list2" /><ref name="list3" /><br> 169 hukkunud, 947 haavatud, 8 kadunud, 42 vangistatud<!-- 17 swapped + 3 in hospital + 22 held in Poti--><small><ref name="civil.ge" /><ref name="btZys" /></small><br> '''Politsei'''<ref name="list3" /><br>11 tapetud, 3 kadunud, 227 haavatud |kaotused2 = {{Riigi ikoon|Venemaa}} ''Venemaa:''<br> 64 hukkunud, 283 haavatud, 3 kadunud, 12 vangistatud<small><ref name="XvANL" /><ref name="a1c3O" /></small><br> [[Pilt:Flag of South Ossetia.svg|25px]] ''Lõuna-Osseetia:''<br> umbes 150 hukkunud (26 sõjalise)<ref name="cU4C6" /> (nende hulgas vabatahtlikud), teadmata arv haavatuid, 41 vangistatud<ref name="civil.ge" /><br>[[Pilt:Flag of the Republic of Abkhazia.svg|25px]] ''Abhaasia:''<br> 1 hukkunud, 2 haavatud<ref name="elpais20080817elpepiint_5" /><br> |kaotused3 = '''Tsiviilkaotused''':<br> '''Lõuna-Osseetia''': 162 Venemaa andmetel, 365 tsiviilisikut ja sõdurit Lõuna-Osseetia andmetel<ref name="sledcomproc162" /><ref name="ossetia1" /><ref name="scaled" /><br> '''Gruusia''': Gruusia andmetel 224 tsiviilisikut hukkunud ja 15 kadunud, 542 haavatud<ref name="list3" /><ref name="list3" /><br> Üks välismaa turist tapetud ja 3 haavatud<ref name="JZZld" /> ---- <small><center>'''Põgenikud:'''</center> Vähemalt 158 000 tsiviilisikut ümber asustatud<ref name="oxP9P" /> (seal hulgas 30 000 lõunaosseetlast, kes kolisid [[Põhja-Osseetia]]sse; ja 56 000 grusiini [[Gori]]st ning 15 000 grusiini Lõuna-Osseetiast).<ref name="unhcr" /><ref name="1Zf0w" /> Gruusia humanitaarabi korraldaja hinnang: vähemalt 230 000 ümber asustatud.<ref name="despair" /><ref name="SoPvt" /><ref name="hLVGH" /></small> |märkused = }} [[Pilt:Caucasus-ethnic et.svg|pisi|Rahvakillud sõjapiirkonnas]] '''Gruusia sõda''' oli sõjaline konflikt [[Gruusia]] ning [[Venemaa]], [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]] vägede vahel [[august 2008|augustis 2008]]. Massiivne sõjategevus algas [[7. august]]il, kui Lõuna-Osseetia relvajõud alustasid rünnakuid Gruusia vägede vastu [[Tshinvali]]s. Tsinhvalis asus ka rohkearvuline Venemaa rahuvalvejõudude üksus. Kuna [[osseedid|osseetidel]] ei õnnestunud Gruusia relvajõude võita, asusid 8. augustil tegevusse Venemaa relvajõud maal, õhus ja merel. Tshinvali vallutamisel osales ka [[Ramzan Kadõrov]]i tšetšeeni pataljon "Vostok". [[15. august]]il 2008 kirjutasid Venemaa ja Gruusia alla ajutisele relvarahule. [[Venemaa relvajõud]] teatasid, et tõmbuvad oma positsioonidelt tagasi kümne päeva jooksul. Gruusia võimud väljendasid rahulolematust tagasitõmbumise aegluse ja ulatusega ning Venemaa jätkuva kohalolekuga [[Phothi]]s. Lõuna-Osseetia 70 000 elanikust arvatakse olevat Venemaale [[Põhja-Osseetia]]sse põgenenud vähemalt 30 000 inimest ning päris-Gruusiasse 15 000 inimest. Gruusias on umbes 68 000 sõjapõgenikku, enamik neist [[Gori]] piirkonnas.<ref name="Wvh4z" /> ==Kokkuvõte== [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]] on [[Gruusia]] osad, mis on alates 1990. aastate algusest ''[[de facto]]'' iseseisvad riigid, mida ükski [[ÜRO]] liige peale [[Venemaa]] ([[26. august]]il 2008) pole [[riigi tunnustamine|tunnustanud]]. Gruusia on neile pakkunud piiratud autonoomiat, kuid nad on selle tagasi lükanud. [[1. august]]i õhtul [[2008]] algas intensiivne tulevahetus Gruusia ja Lõuna-Osseetia vägede vahel. Gruusia väitel olid Lõuna-Osseetia separatistid vaherahu rikkudes pommitanud Gruusia külasid. Lõuna-Osseetia eitas konflikti provotseerimist. [[2. august]]il alustas Lõuna-Osseetia evakuatsiooni Venemaale ning [[5. august]]il hoiatas Venemaa suursaadik [[Juri Popov]], et konflikti puhkemise korral Venemaa sekkub. [[7. august]]il 2008 said [[Venemaa]] 58. armee sõjaväelased käsu liikuda [[Tshinvali]] peale.<ref name="o2WAD" /> [[7. august]]il 2008 käskis Gruusia president Gruusia vägedel vaherahu teha. Hoolimata pakutud vaherahust relvakonflikt teravnes. Mõned tunnid pärast vaherahu väljakuulutamist tõotas Mihheil Saakašvili televisioonis taastada Thbilisi kontrolli Lõuna-Osseetia ja Abhaasia "kuritegeliku režiimi" üle ja korra jalule seada. [[7. august]]i õhtul ja 8. augusti öösel alustas Gruusia rünnakut Lõuna-Osseetia pealinna [[Tshinvali]] ümberpiiramiseks ja vallutamiseks. Hommikul teatas Gruusia, et Tshinvali on ümber piiratud ja kaheksa Lõuna-Osseetia küla on vallutatud. Pärast pommitamist jäid Osseetia ja Vene esindajate väitel linnast maha varemed. Venemaa võimude väitel hukkus linna pommitamise tagajärjel kuni 2000 tsiviilisikut ning nad nimetasid toimunut genotsiidiks. Sellele viidates valmistasid nad ette sõjalist vastulööki. Venemaa algatusel pidas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kell 23 kohaliku aja järgi konsultatsioone, millele kell 1.15 kohaliku aja järgi järgnes avalik istung, millel viibis ka Gruusia esindaja. Konsultatsioonide ajal arutasid Julgeolekunõukogu liikmed vaenutegevust lõpetama kutsuvat pressiteadet, kuid ei jõudnud konsensusele. [[8. august]]il 2008 saatis Venemaa enda väitel üle Gruusia Vabariigi piiri Lõuna-Osseetiasse oma väed, et peatada Gruusia rünnak, mille käigus olevat Venemaa väitel hukkunud umbes 2000 (hiljem leidis kinnitust arv umbes 160 ohvrit) tsiviilisikut ja umbes 20 Vene rahuvalvajat. Viie päeva jooksul vallutasid Vene väed Tshinvali, tõrjusid Gruusia väed tagasi ning purustasid õhurünnakutega sügaval Gruusia territooriumil suure osa Gruusia sõjalisest infrastruktuurist. Gruusia loobus rünnakust Lõuna-Osseetia vastu ning väitis, et kaitseb end Venemaa agressiooni vastu. ÜRO-s ütles Venemaa vastuseks sellele süüdistusele, et Gruusia oli sõja alustaja, sest ta ründas Lõuna-Osseetiat. [[9. august]]il laskis Venemaa merevägi [[2008. aasta Musta mere lahing]]us põhja ühe Gruusia raketipaadi. Venelaste väitel olid Gruusia laevad neid eelnevalt rünnanud. Ülejäänud Gruusia laevad põgenesid. 9. augustil avas Abhaasia Vabariigi sõjavägi [[Kodori oru lahing]]uga teise rinde. [[Kodori org]] oli ainus Abhaasia piirkond, mis oli enne sõda Gruusiale ustavate vägede kontrolli all. 13. augustiks olid kõik Gruusia väed ning sealsed 1500 tsiviilelanikku taandunud Gruusia põhiossa. [[11. august]]i öösel tegid Abhaasias dislotseeruvad Venemaa dessantväelased reide sügavale Gruusia territooriumile, et hävitada sõjaväebaase, kust Gruusia oleks saanud saata abiväge oma Abhaasias ümber piiratud vägedele. Vene sõjavägi eitas osalust Abhaasia rünnakus Gruusia vägedele. 11. augustil sisenesid Vene väed väljaspool Abhaasiat asuvasse [[Senaki]] linna ning lahkusid sealt. Gruusia valitsuse väitel tegutsesid Vene väed ka [[Phothi]]s ja [[Gori]]s. Venelased pommitasid Gorit; ühe pommi läbi hukkus hollandi reporter [[RTL Nederland|RTL]]-ist. 12. augustil viibisid Goris ajalehe [[Daily Telegraph]] reporterid, kes seal Vene vägesid ei näinud. Et Gori paikneb Gruusia põhimaantee ääres, siis oleks selle hõivamine Vene vägede poolt Gruusia kommunikatsiooni- ja varustusliinid pooleks lõiganud. Enamik välismaa kommentaatoreid on kutsunud üles konflikti rahumeelselt lahendama. [[USA]] ja [[Euroopa Liit]] on väljendanud valmisolekut saata ühisdelegatsioon vaherahu üle läbirääkimisi pidama. [[9. august]]il 2008 välistas Venemaa läbirääkimised Gruusiaga, kuniks viimane ei ole vägesid Lõuna-Osseetiast välja viinud ega kirjutanud alla õiguslikult siduvale lepingule, millega ta loobub jõu kasutamisest Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vastu. [[12. august]]il [[2008]] teatas [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]], et ta on käskinud lõpetada sõjalised operatsioonid Gruusias. Gruusia peaministri [[Lado Gurgenidze]] sõnul ründasid Venemaa reaktiivlennukid endiselt tsiviilisikuid. Venemaa välisminister [[Sergei Lavrov]] ütles: "''[[Status quo]]'' Lõuna-Osseetias ja Abhaasias ei ole enam võimalik." 12. augustil kiitis Venemaa president Dmitri Medvedev [[Moskva]]s heaks Euroopa Liidu presidendi [[Nicolas Sarkozy]] vahendatud kuuepunktilise rahuplaani. [[13. august]]il 2008 hõivasid venelased nii Gori kui ka Senaki. Vene vägesid nähti Gori ja Senaki vahelisel maanteel, kuid umbes tunnise teekonna kaugusel Thbilisist pöörasid nad põhja poole ning jäid laagrisse. Gruusia väed hõivasid maantee umbes 10 km Thbilisile lähemal. [[14. august]]il 2008 oli teateid, et venelased on hõivanud [[Phothi]]. Venelased eitasid hõivamist; kuid ajaleht [[New York Times]] väitis, et mõned venelaste ütlused on seotud [[okupatsioon]]i mõiste nüanssidega. Vene väed püüdsid edutult Gorit Gruusia võimudele üle anda. Nähtavasti personali erimeelsuste tõttu ebaõnnestus katse panna Goris liikuma Gruusia ja Venemaa politsei ühispatrullid. [[15. august]]il 2008 teatas [[Reuters]], et Vene väed on tunginud umbes 55 km kaugusele Thbilisist, kõige lähemale sõja jooksul. Nad peatusid lõpuks [[Igoethi]]s. Selle reportaaži järgi osales manöövris 17 soomukit ja 200 sõdurit, sealhulgas snaiprid. Konvoi koosseisus oli sõjaväehaigla ning alguses kolm helikopterit. Gruusia patrullid jälgisid konvoi liikumist, kuid ei reageerinud. 15. augustil sõitis [[USA riigisekretär]] [[Condoleezza Rice]] Thbilisisse, kus Saakašvili kirjutas tema juuresolekul alla kuuepunktilisele rahuplaanile. ==Kronoloogia== ===4. juuli=== Raadio teel juhitava isetehtud miiniga õhiti [[Eredvi]] küla lähedal auto, millega sõitis Lõuna-Osseetia Gruusia-meelse administratsiooni juht [[Dmitri Sanakojev]]. Sanakojev kannatada ei saanud, tema ihukaitsjad said haavata.<ref name="Felgengauer" /> ===31. juuli=== [[Eredvi]] küla lähedal Tshinvalist idas, 4. juuli plahvatuse kohas õhiti raadio teel juhitava isetehtud miiniga Gruusia politseiauto. Viis politseinikku sai haavata. Vene rahuvalvajate juurdluse andmetel kasutati kahte Venemaa mudeli 122-millimeetrist haubitsamürsku.<ref name="Felgengauer" /> ===1. august=== Lõuna-Osseetia võimud teatasid, et Gruusia armee hakkas kohaliku aja järgi kell 18.00 nende pealinna [[Tshinvali]] ja [[Satikari]] küla tulistama. Esimest korda kasutati suure laskekaugusega suurekaliibrilisi vintpüsse.<ref name="Felgengauer" /> Rünnakus hukkus kuus ja sai vigastada 13 inimest.<ref name="pervõi" /> Gruusia võimud teatasid vastuseks, et nemad ei alustanud rünnakut, vaid vastasid Lõuna-Osseetia poolelt avatud tulele. Vene rahuvalvajate teatel vastasid Lõuna-Osseetia separatistid Gruusia külade tulistamisega miinipildujatest.<ref name="Felgengauer" /> ===2. august=== [[Lõuna-Osseetia]] võimud alustasid [[August 2008#1. august|eelmisel päeval]] [[Gruusia]]ga puhkenud relvakonflikti tõttu laste evakueerimist [[Venemaa]]le. Kuni 7-aastased lapsed pidid sõitma koos vanematega, ülejäänud gruppides koos saatjatega. Esimesel päeval viidi [[Põhja-Osseetia]]sse 20 bussitäit lapsi.<ref name="pervõi" /> ===3. august=== Gruusia võimude väitel rünnati Gruusia rahuvalvajate posti Sabori küla lähedal. Keegi vigastada ei saanud, tulistati mürskudega Tshinvali suunast. Gruusia võimude väitel tulistati Lõuna-Osseetia poolelt asulaid Gruusia territooriumil. Gruusia kaitseministeerium eitas väiteid, et konfliktitsooni tuuakse Gruusia sõjaväelasi ja sõjatehnikat.<ref name="pervõi" /> Öösel tulistati Gruusia poolelt Lõuna-Osseetia territooriumi. Gruusia võimude teatel oli tegemist vastusega tulele gruusia rahuvalvajate postide ning Gruusia politsei pihta.<ref name="pervõi" /> [[Lõuna-Osseetia]] võimude teatel avas [[Gruusia]] snaiper kohaliku aja järgi kell 23.00 [[Tshinvali]] lähistel tule miilitsa kontrollpunkti pihta. Väidetavas rünnakus keegi kannatada ei saanud. Kõik snaiprid hävitati. [[Eduard Kokoitõ]] kinnitas, et Lõuna-Osseetia tulistas [[Nuli]] küla rahulikke elanikke sellepärast, et väidetavalt üks snaipritest elas seal. Snaiper olevat tapnud eelnevalt ühe OMON-lase. 2. ja 3. augustil evakueeriti eraviisiliselt autodega Lõuna-Osseetiast 1200 last.<ref name="pervõi" /> Venemaa rahuvalvajate andmetel evakueeriti lapsi ka Gruusia kontrolli all olevatest küladest.<ref name="pervõi" /> Gruusia konfliktide reguleerimise minister [[Teimuraz Jakobašvili]] pakkus Lõuna-Osseetiale otseseid läbirääkimisi. Lõuna-Osseetia juht [[Eduard Kokoitõ]] vastas, et ilma Venemaa osavõtuta ta kellegagi läbi rääkida ei kavatse.<ref name="pervõi" /> ===4. august=== [[Venemaa]] rahuvalvejõudude ülema abi [[Lõuna-Osseetia]]s Vladimir Ivanov teatas, et rahuvalveüksused on [[Gruusia]] ja Lõuna-Osseetia vahel [[August 2008#1. august|1. augustil]] puhkenud relvakonflikti tõttu viidud kõrgendatud lahinguvalmidusse. Lõuna-Osseetia võimude väitel (Irina Gaglojeva) eelnevalt alustatud elanike evakueerumist ei toimunud soovijate puudusel. Levisid kuuldused, et Venemaa [[58. armee]] viis pataljoni viidi Põhja-Osseetiat ja Lõuna-Osseetiat ühendava [[Roki tunnel]]i lähedale.<ref name="R9L2O" /> Hiljem teatas USA kaitsejõudude esindaja, et piiril ei olnud ilmset Venemaa vägede koondamist, mis oleks andnud tunnistust sissetungikavatsusest.<ref name="IauK0" /> [[Izvestija]] teatas, et Venemaa rahuvalvajad tegid Lõuna-Osseetias õppusi ning sattusid Gruusia rünnaku ajal otsese tule alla.<ref name="X26p4" /> ===5. august=== [[Gruusia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] võimud jõudsid kokkuleppele otseläbirääkimiste alustamises [[August 2008#7. august|7. augustil]]. Esmakordselt pidid toimuma kõnelused ilma [[Venemaa]] esindajate juuresolekuta, kuid [[August 2008#6. august|6. augustil]] tühistas Lõuna-Osseetia ühepoolselt otsekõneluste alustamiseks sõlmitud kokkuleppe. OSCE vaatlejad kinnitasid, et Lõuna-Osseetia võimud kasutasid raskerelvastust Gruusia külade rahulike elanike vastu. Gruusia nõudis Vene rahuvalvajatelt raskerelvastuse konfiskeerimist Lõuna-Osseetia vägede käest, mida aga ei tehtud. ===7. august=== Osseedid alustasid Tshinvali lähedal paiknevate gruusia külade tulistamist miinipildujatest. Selles osales aktiivselt osseedi rahuvalvepataljon. Õhtuks sai teatavaks, et oli hukkunud 10 grusiini ning haavata saanud 50, suuremalt jaotud tsiviilelanikud.<ref name="pervõi" /> [[Lõuna-Osseetia]] võimud teatasid, et [[Gruusia]] väed hakkasid kohaliku aja järgi kell 00.05 tulistama Osseetia lõunapoolseid asulaid – pealinna [[Tshinvali]] ning [[Sarabuki]] ja [[Satikari]] küla. Asulaid tulistati haubitsatest ja miinipildujatest; Gruusia lükkas Lõuna-Osseetia süüdistused tagasi. Päeval leppisid osapooled kokku vaherahu kehtestamises. ===8. august=== [[Pilt:Tbilisi-2008-08-08.jpg|pisi|Vene vägede sissetungi vastane demonstratsioon Vene saatkonna juures Thbilisis 8. augustil 2008]] [[Gruusia]] armee alustas keskööl operatsiooni konstitutsioonilise korra taastamiseks [[Lõuna-Osseetia]] territooriumil, katkestades eelmisel päeval sõlmitud vaherahu ning rünnates tankide ja kahurväe toel Lõuna-Osseetia pealinna [[Tshinvali]]t. Mõne tunniga saadi jagu osseedi üksustest. Osseedi külad ja kõik kõrgendikud Tshinvali ümber hõivati. Juhitava suurtükitulega (teistel andmetel mittejuhitava suurtükitulega) purustati Tshinvali kesklinna valitsushoonete kvartal. Tshinvalis algas paanika, organiseeritud vastupanu lõppes.<ref name="Felgengauer" /> Hommikuks olid Gruusia üksused uudisteagentuuride teadetel saavutanud kontrolli Tshinvali üle vähemalt 70 protsendi ulatuses.{{lisa viide}} Öise operatsiooni käigus hukkus vähemalt 15 tsiviilisikut.{{lisa viide}} Kuigi Gruusia rünnak ei olnud suunatud Venemaa rahuvalvajate vastu, hukkus neid kuni 15 ja sai haavata kuni 150. Gruusia sõjaväelasi hukkus Venemaa sõjaväelaste hinnangul kuni 50, Saakašvili teatel 30. Gruusia rünnaku tagajärjel hukkunute täpne koguarv on teadmata.<ref name="Felgengauer" /> Pommitamise ja tulevahetuse käigus hävis osa Tshinvalist; muuhulgas said tõsiselt kannatada Lõuna-Osseetia parlamendihoone, mitmed valitsusasutused, ülikool ja keskhaigla.{{lisa viide}} Päeval sisenesid Gruusia jalavägi ja tankid küllaltki hõlpsasti Tshinvalisse, surudes maha üksikud vastupanukolded. Elanikud olid evakueerunud või varjunud keldritesse.<ref name="Felgengauer" /> Kohaliku aja järgi kella 13 paiku alustas [[Venemaa]] lennuvägi Gruusia sõjaväe positsioonide pommitamist Lõuna-Osseetia territooriumil. Venemaa põhjendas oma tegevust vajadusega kaitsta Venemaa kodanikke Gruusia rünnakute eest ning süüdistas Gruusia armeed kümne Vene rahuvalvesõduri tapmises. Gruusia territooriumile viidi ning paisati lahingusse 19. Vladikavkazi motoriseeritud laskurdiviis tankide ja liikuvate suurtükkidega.<ref name="Felgengauer" /> Lõuna-Osseetia territooriumile sisenes kohaliku aja järgi kell 14.06 150 masinast koosnev [[58. armee (Venemaa)|Vene 58. armee]] tankikolonn, mis hakkas liikuma riigi pealinna Tshinvali suunas ja sisenes linna kell 15.14. Linnas puhkesid seejärel uuesti ägedad tänavalahingud Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Gruusia üksuste vahel, mille tulemusel kaotas Gruusia armee õhtuks kontrolli suurema osa linna üle. Gruusia president [[Mihheil Saakašvili]] kuulutas kohaliku aja järgi kell 14.38 välja reservväelaste mobilisatsiooni. Venemaa lennuvägi hakkas õhtul Gruusia lennuväebaase pommitama, sooritades rünnakud [[Marneuli]] ja [[Bolnisi]] lennuväljadele. Marneulis sai neli Gruusia sõdurit surma ja veel viis vigastada. Kell 23.42 Venemaa sõjalaevad tulistasid [[Phothi]] sadamat. Õhtuks oli Lõuna-Osseetia presidendi [[Eduard Kokoitõ]] sõnul kokkupõrgete tulemusel hukkunud ligi 1400 tsiviilisikut. ===9. august=== Gruusia territooriumile viidi [[76. õhudessantdiviis|76. Pihkva õhudessantvägede diviisi]] üksused ja armee eriüksused, mida hakati kasutama jalaväena lahingutes Tshinvali lähedal.<ref name="Felgengauer" /> [[Venemaa]] transpordiministeeriumi korraldusel katkestati keskööl kogu lennuliiklus Venemaa ja [[Gruusia]] vahel. Gruusia lõpetas Venemaa telekanalite edastamise riigi territooriumil, süüdistades neid valeinformatsiooni edastamises. Venemaa rahuvalvajate kontingendi ülema [[Marat Kulahmetov]]i teatel taastasid Lõuna-Osseetia võimud kontrolli peaaegu kogu Tshinvali linna üle. Tshinvalis oli Gruusia tule all hukkunud esialgsetel andmetel 12 Venemaa sõjaväelast.<ref name="WqFyz" /> Gruusias kuulutati välja sõjaseisukord.<ref name="Felgengauer" /> Teatati, et ameeriklaste abiga paisatakse Gruusia sõjaväekontingent Iraagis kiiresti kodumaale kaitseks agressiooni vastu.<ref name="Felgengauer" /> ===10. august=== [[Venemaa]] ründas [[Thbilisi]] rahvusvahelise lennujaama lähedal asuvat baasi eesmärgiga hävitada õhkutõusmis- ja maandumisrajad. Rünnakus hukkunuid ja vigastatuid ei olnud. [[Gruusia]] viis oma vägesid [[Lõuna-Osseetia]] [[separistid]]e regioonist välja. [[Venemaa]] alustas [[Abhaasia]] kirdeosas Gruusia kontrollitava [[Kodori org|Kodori oru]] vallutamiseks sõjalist operatsiooni. Abhaasia president [[Sergei Bagapš]] andis korralduse kehtestada kümneks päevaks sõjaseisukord Abhaasia viies rajoonis. [[Thbilisi]] sõjaväetehas sattus Venemaa õhurünnaku alla; rahvusvahelise tsiviillennujaama maandumisrajast umbes 200 meetri kaugusel plahvatasid samuti pommid. Vene asevälisminister [[Grigori Karassin]] nimetas [[Moskva]]s toimunud [[briifing]]ul tingimused, mille täitmisel ollakse nõus kaaluma rahuläbirääkimisi Gruusiaga. ===11. august=== Venemaa sõjalennukid pommitasid varahommikul õhujuhtimiskeskust [[Mahhata]] mäel ja erivägede baasi [[Kodžor]]is Gruusia pealinna Thbilisi eeslinnades. Venemaa väed hõivasid vastupanu kohtamata [[Zugdidi]], [[Senaki]] ja [[Phothi]]. ===12. august=== Venemaa president [[Dmitri Medvedev]] andis käsu sõjategevus peatada ja kuulutas Venemaa sõjalise operatsiooni Lõuna-Osseetias lõppenuks. ===13. august=== ==Kuuepunktiline rahuplaan== 12. augustil kirjutasid nõustusid Venemaa ja Gruusia presidendid alla kirjutama [[Nicolas Sarkozy]] vahendatud rahuplaanile. 14. augustil kirjutasid rahuplaanile alla ka [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]] presidendid. Kokkuleppe kuus punkti<ref name="rLGjH" />: #Jõudu mitte kasutada. #Lõpetada igasugune sõjategevus. #Võimaldada humanitaarabi vaba juurdepääs. #Gruusia relvajõud peavad tõmbuma tagasi tavapärastele positsioonidele. #Venemaa relvajõud peavad tõmbuma tagasi sõjategevuse alguse eelsetele positsioonidele. Kuni rahvusvahelise mehhanismi käivitamiseni rakendavad Venemaa rahuvalvejõud täiendavaid julgeolekumeetmeid. #Algatatakse rahvusvaheline arutelu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia julgeoleku ja stabiilsuse tagamise vahendite üle. == Rahvusvaheline reaktsioon == [[Ameerika Ühendriigid]], [[Ühendkuningriik]],<ref name="2lusj" /> [[Poola]], [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]]<ref name="2tCin" /> mõistsid Venemaa sissetungi teravalt hukka. [[George W. Bush]] hoiatas Venemaad: "Türanniseerimine ja survestamine ei ole 21. sajandil vastuvõetavad välispoliitika vahendid."<ref name="IsQH4" /> == Vaata ka == *[[Nabucco (gaasijuhe)]]<ref name="ToruTarkus" /> *[[South Stream]]<ref name="ToruTarkus" /> *[[Blue Stream]]<ref name="ToruTarkus" /> *[[Baku-Tbilisi-Erzurum torujuhe]] – South Caucasus Pipeline – Shah-Deniz gaasijuhe – 12. august 2008 sulges BP selle Lõuna Osseetia sõja tõttu. *[[Bakuu-Thbilisi-Ceyhani naftajuhe]]<ref name="ToruTarkus" /> *[[Kirkūk-Ceyhani naftajuhe]]<ref name="ToruTarkus" /> *[[Samsun-Ceyhani naftajuhe]]<ref name="ToruTarkus" /> *[[Impressum (meediaklubi)]], kogumik "Kaukaasia väikesõja anatoomia" ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost.com">{{cite news|author=View all comments that have been posted about this article.|url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/08/16/AR2008081600502_pf.html|title=A Two-Sided Descent Into Full-Scale War|publisher=Washingtonpost.com|date=16. august 2008|accessdate=10.05.2009}}</ref> <ref name="Russian general wounded in Georgia's rebel region">{{cite news|url=http://www.reuters.com/article/europeCrisis/idUSL9494498|title=Russian general wounded in Georgia's rebel region|publisher=Reuters|date=9. august 2008|accessdate=9.08.2008|first=Dmitry|last=Solovyov|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080828085852/http://www.reuters.com/article/europeCrisis/idUSL9494498|archivedate=28. august 2008|url-status=live}}</ref> <ref name="jamestown1">{{cite web|last=Liklikadze|first=Koba|url=http://www.jamestown.org/single/?no_cache=1&tx_ttnews%5Btt_news%5D=33974|title=Lessons And Losses Of Georgia'S Five-Day War With Russia – The Jamestown Foundation|publisher=Jamestown.org|date=|accessdate=22.06.2010}}</ref> <ref name="georgiaupdate1">{{Cite web |url=http://www.georgiaupdate.gov.ge/en/tagliavini/8889978bcbb7926dba3d9d1ca2004a73/99392fd3ad8c4397ac323c9f3e7538aa |title=Georgiaupdate.gov.ge |access-date=5. mai 2012 |archive-date=21. juuli 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110721025930/http://georgiaupdate.gov.ge/en/tagliavini/8889978bcbb7926dba3d9d1ca2004a73/99392fd3ad8c4397ac323c9f3e7538aa |url-status=dead }}</ref> <ref name="list2">[http://mod.gov.ge/index.php?page=-10&Id=31&lang=1 List of killed and missing Georgian Military Servicemen], Ministry of Defence of Georgia, 14 February 2009</ref> <ref name="list3">{{Cite web |url=http://www.mfa.gov.ge/index.php?lang_id=ENG&sec_id=597 |title=Ministry of Foreign Affairs of Georgia – CONSEQUENCES OF RUSSIAN AGGRESSION IN GEORGIA<!-- Bot generated title --> |access-date=5. mai 2012 |archive-date=2. august 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140802211733/http://mfa.gov.ge/index.php?lang_id=ENG&sec_id=597 |url-status=dead }}</ref> <ref name="civil.ge">[http://www.civil.ge/eng/article.php?id=19384 Civil.Ge|Official Interim Report on Number of Casualties<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="elpais20080817elpepiint_5">[http://www.elpais.com/articulo/internacional/Rusia/interviene/Caucaso/quedarse/controlar/espacio/vital/elpepiint/20080817elpepiint_5/Tes Rusia interviene en el Cáucaso para quedarse y controlar su espacio vital], ''[[El Pais]]'', 2008-08-17</ref> <ref name="sledcomproc162">[http://interfax.ru/txt.asp?id=88497&sec=1476 Conclusion of the Investigating Committee of the Russian Prosecutor's Office], 3 July 2009</ref> <ref name="ossetia1">{{cite web|url=http://www.ossetia-war.com/dvlist|title=Deceased victims list|publisher=Ossetia-war.com|date=|accessdate=10.05.2009|archiveurl=https://www.webcitation.org/5h7J6Cs5a?url=http://www.ossetia-war.com/dvlist|archivedate=28. mai 2009|url-status=dead}}</ref> <ref name="scaled">[https://web.archive.org/web/20210308100427/https://web.archive.org/web/20080905072252/http://osetinfo.ru/spisok List of killed South Ossetian citizens as of 04.09.08], Список погибших граждан Южной Осетии на 04.09.08, 4 September 2008; [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7572635.stm Russia scales down Georgia toll], [[BBC News]], 20 August 2008; [http://en.rian.ru/world/20080821/116184724.html Russia says some 18,000 refugees return to S. Ossetia], [[RIA Novosti]] 21 August 2008. Accessed 2009-05-28. [https://web.archive.org/web/20080905072252/http://osetinfo.ru/spisok Archived] 2009-05-28.</ref> <ref name="unhcr">[http://www.unhcr.org/news/NEWS/48a57cd34.html UNHCR secures safe passage for Georgians fearing further fighting], [[UNHCR]], 15 August 2008</ref> <ref name="despair">{{cite news|url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7572736.stm|work=BBC News|title=Despair among Georgia's displaced|date=20. august 2008|first=Helen|last=Fawkes|accessdate=24. detsember 2011 <!--DASHBot-->}}</ref> <ref name="Felgengauer">[[Pavel Felgengauer]]: [https://web.archive.org/web/20080816010037/http://www.novayagazeta.ru/data/2008/58/09.html "С чем Грузия подошла к войне: Анализ качественного состава, стратегии, вооружения"], [[Novaja Gazeta]], 11. august 2008</ref> <ref name="pervõi">[http://www.1tv.ru/owa/win/ort6_main.main?p_news_title_id=125640&p_news_razdel_id=9&p_pagenum=1 "Вывезли из-под огня. В Россию прибывают беженцы из Южной Осетии"]{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, Первый канал, 3. august 2008</ref> <ref name="ToruTarkus">[http://www.icds.ee/fileadmin/failid/Kaukaasia.%20RKK%20Riigikogu%20V%E4liskomisjonile.pdf 29. jaanuar 2009, Indrek Elling, Kaarel Kaas, Kadri Liik, Merle Maigre, Ivan Suhhov &bdquo;2008. augustisõja mõju Lõuna-Kaukaasia regioonis&rdquo;. ]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}– Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüüs<br> LK 19. Aserbaidžaan, Venemaa ja Lääs <br> LK 27. Iraan pärast augustisõda <br> LK 32. Nafta- ja gaasitorud ning energiajulgeolek<br></ref> <ref name="fNkCq">{{cite web|url=http://www.civil.ge/eng/article.php?id=19846|title=Senior MoD Official Testifies Before War Commission|publisher=Civil.Ge|date=1. juuli 2001|accessdate=10.05.2009|archive-date=25.09.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100925142553/http://civil.ge/eng/article.php?id=19846|url-status=dead}}</ref> <ref name="zV3oU">{{cite news|last=Bahrampour|first=Tara|title=A Convoy Heads for Gori to Investigate Rumors of Plunder|work=The Washington Post|page=A10|date=14. august 2008|url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/08/13/AR2008081303759.html|accessdate=14.08.2008|archiveurl=https://www.webcitation.org/5h7JSVXfy?url=http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/08/13/AR2008081303759.html|archivedate=28. mai 2009|url-status=live}}</ref> <ref name="egJBl">[http://lenta.ru/lib/14164061/ Кулахметов, Марат]. ''[[Lenta.ru]] Lentapedia'', 2006.</ref> <ref name="AJ5yH">{{cite web|url=http://www.nr2.ru/perm/190456.html|title=Войсками Южной Осетии командует бывший пермский военком генерал-майор Василий Лунев / 11.08.08 / Новый Регион&nbsp;– Пермь|publisher=NR2.Ru|date=7. aprill 2009|accessdate=10.05.2009|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090505030653/http://www.nr2.ru/perm/190456.html|archivedate=5. mai 2009|url-status=live}}</ref> <ref name="FkXLa">{{cite web|url=http://www.lenta.ru/lib/14162137/|title=Гюижеб, Юмюрнкхи|publisher=Lenta.ru|date=|accessdate=10.05.2009}}</ref> <ref name="SffuE">{{cite web|url=http://www.welt.de/english-news/article2288797/Georgia-fighting-continues-over-South-Ossetia.html|title=Full scale war: Georgia fighting continues over South Ossetia – Nachrichten English-News – Welt Online|language=saksa|publisher=Welt.de|date=9. august 2008|accessdate=22.06.2010}}</ref> <ref name="u4AxF">"[http://www.ng.ru/cis/2001-10-13/1_gruziy.html Милитаризм по-кавказски]", ''[[Nezavisimaya Gazeta]]''</ref> <ref name="btZys">{{cite web|url=http://www.messenger.com.ge/issues/1679_august_29_2008/1679_exchange.html|title=12 Georgian soldiers exchanged for convicted criminal|publisher=The Messenger|date=28. september 2007|accessdate=10.05.2009}}</ref> <ref name="XvANL">{{cite news|url=http://uk.reuters.com/article/gc07/idUKTRE51K1B820090221|title=Russia lost 64 troops in Georgia war, 283 wounded|publisher=Uk.reuters.com|date=21. veebruar 2009|accessdate=10.05.2009|archive-date=25.02.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090225065103/http://uk.reuters.com/article/gc07/idUKTRE51K1B820090221|url-status=dead}}</ref> <ref name="a1c3O">{{cite web|url=https://www.rt.com/news/georgia-holds-12-russian-servicemen-captive/|title=Georgia holds 12 Russian servicemen captive – RT Top Stories|publisher=Rt.com|date=18. august 2008|accessdate=22.06.2010}}</ref> <ref name="cU4C6">{{cite web|url=http://www.ceiig.ch/pdf/IIFFMCG_Volume_II.pdf|title=EU report, volume II, p. 224|date=30. september 2009|publisher=Independent International Fact-Finding Mission on the Conflict in Georgia|accessdate=6.08.2011|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110706224236/http://www.ceiig.ch/pdf/IIFFMCG_Volume_II.pdf|archivedate=6. juuli 2011|url-status=live}}</ref> <ref name="JZZld">{{cite web|date=13. august 2008|url=http://www.youtube.com/watch?v=VMjjDleDZNg|title=Saakashvili: Russian 'rampage'|publisher=YouTube|accessdate=10.05.2009|archive-date=14.12.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151214011557/https://www.youtube.com/watch?v=VMjjDleDZNg|url-status=dead}}</ref> <ref name="oxP9P">{{cite news|url=http://www.theaustralian.news.com.au/story/0,25197,24203940-2703,00.html|work=The Australian|title=Russia trains its missiles on Tbilisi|date=19. august 2008|accessdate=24. detsember 2011 <!--DASHBot-->|archive-date=20. august 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080820033836/http://www.theaustralian.news.com.au/story/0,25197,24203940-2703,00.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="1Zf0w">[http://wiadomosci.onet.pl/1805786,12,1,1,,item.html 100 tys. przemieszczonych z powodu konfliktu w Gruzji]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}, [[Polska Agencja Prasowa]], 12.08.2008</ref> <ref name="SoPvt">{{cite news|title=Human Rights Watch Counts South Ossetian Casualties, Displaced|publisher=[[Deutsche Welle]]|date=11. august 2008|url=http://www.dw-world.de/dw/article/0,2144,3554530,00.html|accessdate=11.08.2008|archiveurl=https://web.archive.org/web/20080812072311/http://www.dw-world.de/dw/article/0,2144,3554530,00.html|archivedate=12. august 2008|url-status=live}}</ref> <ref name="hLVGH">[http://www.csmonitor.com/2008/0812/p01s08-woeu.html Roots of Georgia-Russia clash run deep], ''[[The Christian Science Monitor]]'', 12 August 2008</ref> <ref name="Wvh4z">[https://web.archive.org/web/20080831232212/http://edition.cnn.com/2008/WORLD/europe/08/14/georgia.russia.refugees/index.html?eref=rss_latest U.N.: 115,000 displaced by Georgia conflict], CNN, 15. august 2008</ref> <ref name="o2WAD">*[http://www.postimees.ee./index.php?id=33669&print=1 Vene sõjaväelased tunnistavad varast Gruusiasse tungimist @ 16. september 2008 Postimees.ee]</ref> <ref name="R9L2O">[https://web.archive.org/web/20090504121022/http://www.tol.cz/look/TOL/article.tpl?IdLanguage=1&IdPublication=4&NrIssue=281&NrSection=1&NrArticle=19821 "Talking Through Gritted Teeth"], [[BBC]], 6. august 2008</ref> <ref name="IauK0">{{Cite web |url=http://afp.google.com/article/ALeqM5gj_jyRnqBYekXz2MyszBj6k_ZMtw |title=AFP |access-date=13. august 2008 |archive-date=13. august 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080813091250/http://afp.google.com/article/ALeqM5gj_jyRnqBYekXz2MyszBj6k_ZMtw |url-status=dead }}</ref> <ref name="X26p4">{{Netiviide |url=http://www.izvestia.ru/obshestvo/article3119449/ |pealkiri=Izvestija |vaadatud=2012-08-04 |arhiivimisaeg=2010-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101204032222/http://izvestia.ru/obshestvo/article3119449/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WqFyz">[http://www.1tv.ru/news/polit/125937 Южно-осетинские власти вернули контроль над Цхинвали], Первый канал, 9. august 2008</ref> <ref name="rLGjH">[https://web.archive.org/web/20160304234936/http://www.maailmavaade.ee/?d=Tahtis_dok_0510 Tähtis dokument: Venemaa agressioon Gruusia vastu, Prantsusmaa presidendi kommünikee], Maailma Vaade nr. 11, 2010.</ref> <ref name="2lusj">Mary Dejevsky. [https://web.archive.org/web/20081222065803/http://www.independent.co.uk/opinion/commentators/mary-dejevsky/mary-dejevsky-why-did-the-west-ignore-the-truth-about-the-war-in-georgia-1012234.html Why did the West ignore the truth about the war in Georgia?], The Independent, 12 November 2008</ref> <ref name="2tCin">[http://www.economist.com/opinion/displaystory.cfm?story_id=11920701 economist.com], ''[[economist]]'', 14 August 2008</ref> <ref name="IsQH4">[https://web.archive.org/web/20080818154621/http://latimesblogs.latimes.com/presidentbush/2008/08/georgia-russi-1.html Bush to Russia: 'Bullying and intimidation are not acceptable']- Los Angeles Times, 15.08.2008</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.president.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=116986 Eesti, Läti, Leedu ja Poola presidentide ühisavaldus Gruusia teemal], 9. august 2008 *[http://www.epl.ee/artikkel/438056 Eesti on valmis andma Gruusiale humanitaarabi], Eesti Päevaleht, 10. august 2008 *[[Kadri Liik]]: [http://www.epl.ee/artikkel/438099 Tee sõtta], Eesti Päevaleht, 11. august 2008 *[http://news.mail.ru/politics/2104031 РФ раскрыла в ООН шокирующие детали преступлений армии Грузии], RIA Novosti, 18. oktoober 2008 (vene keeles) *[http://www.nytimes.com/2008/11/07/world/europe/07georgia.html?_r=3&pagewanted=1&partner=rssnyt&emc=rss&oref=slogin&oref=slogin Georgia Claims on Russia War Called Into Question], The New York Times, 6.november 2008 (inglise keeles) *[[Kaivo Kopli]]: [http://www.epl.ee/artikkel/448524 Sõda Gruusias: tõde või mitte, aga läänes kaheldakse tõesti], EPL, 15. november 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=52470 Gruusia endise suursaadiku sõnul alustas sõda Gruusia], Postimees, 27. november 2008 *[[Raul Sulbi]]. [http://www.postimees.ee/?id=56319 Laar: Gruusia sõjas saab osaliselt süüdistada Euroopat], Postimees, 8. detsember 2008 *[http://www.postimees.ee/?id=73040 HRW avalikustas Gruusia konflikti sõjakuritegude raporti] Postimees, 23. jaanuar 2009 *[http://www.epl.ee/artikkel/483547 Erupolkovnik: Venemaa võib Gruusiat tuumarelvaga rünnata], epl.ee, 27. november 2009 * [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/851820/kolonel-riho-uhtegi-augustisoda-ei-voitnud-venemaa Kolonel Riho Ühtegi: augustisõda ei võitnud Venemaa], err.ee, 6. august 2018 [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Gruusia ajalugu]] [[Kategooria:Venemaa ajalugu]] [[Kategooria:Lõuna-Osseetia]] [[Kategooria:2008]] [[Kategooria:Venemaa sõjandus]] k83rza2tslmecbof95dflfgdc0dhfy6 0 141950 7175824 6783695 2026-06-19T08:37:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175824 wikitext text/x-wiki '''Harald Meri''' ([[23. detsember]] [[1917]] [[Raasiku]] – [[5. aprill]] [[1990]]) oli eesti ([[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]]) vaimulik, [[Türi]] pastor ja [[Järva praostkond|Järva]] praost. Ta õppis EELK [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]]. Ordineeriti [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]] õpetajaks. Ta oli enne ordineerimist [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus]]es koorijuht. Ta on teeninud [[Vahastu kogudus]]t, aastatel [[1970]]–[[1978]] [[Järva-Madise Püha Matteuse kogudus|Järva-Madise kogudust]] ning aastatel [[1978]]–[[1990]] [[Türi Püha Martini kogudus]]t; lisaks oli ta aastatel [[1978]]–[[1986]] [[Järva praostkond|Järva praostkonna]] abipraost ja aastatel [[1986]]–[[1990]] praost<ref>{{Cite web |url=http://harju-jaani.eelk.ee/Microsoft%20Word%20-%2014,2007.kevad.pdf |title=EELK Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse Sõnumid. Kevad 2007 |access-date=7. jaanuar 2014 |archive-date=7. jaanuar 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140107152407/http://harju-jaani.eelk.ee/Microsoft%20Word%20-%2014,2007.kevad.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>Konrad Veem, "Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon", EVR, Stockholm, 1988</ref>. Valiti [[Eesti Kongress]]i. Harald Meri ja tema koduabiline Valve Klein jäid kadunuks [[5. aprill]]il [[1990]]. Nende surnukehad leiti [[14. aprill]]il [[Türi külanõukogu]]s asuva [[Toravere karjäär]]i territooriumilt. Meri tapmises süüdistasid ajakirja Luup ajakirjanikud [[Virkko Lepassalu]] ja [[Raivo Palmaru]] 1997. ja 1999. aastal EELK õpetajat [[Arne Hiob]]it ja [[Ennu Gansen]]it, kuid tõendusmaterjali puudumise tõttu prokuratuur nende suhtes kriminaalasja ei algatanud. Politsei kontrollis ka versiooni, mille kohaselt oli tapmine seotud Meri võimaliku tunnistusega Nõukogude hävituspataljoni vastu 1941. aastal [[Kautla lahing]]us. 2000. aastal lõpetas politsei uurimise aegumise tõttu, selleks ajaks polnud ühtki mõrvas kahtlustatavat ega kindlaks tehtud motiivi.<ref>{{Netiviide |URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/politsei-lopetas-pastor-harald-mere-morva-uurimise.d?id=50824885 |Pealkiri=Politsei lõpetas pastor Harald Meri tapmise uurimise |vaadatud=2014-01-07 |arhiivimisaeg=2014-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140107142415/http://epl.delfi.ee/news/eesti/politsei-lopetas-pastor-harald-mere-morva-uurimise.d?id=50824885 |url-olek=ei tööta }} [[Eesti Päevaleht]], 4. aprill 2000</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kul.ee/et/uudised/online-intervjuu-postimehe-lugejate-kusimustele|Pealkiri=Online-intervjuu Raivo Palmaruga|Väljaanne=Postimees.ee|Aeg=05.11.2006|Kasutatud=|arhiivimisaeg=27.03.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327085936/https://www.kul.ee/et/uudised/online-intervjuu-postimehe-lugejate-kusimustele|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>[[Virkko Lepassalu]], [https://web.archive.org/web/19990826144200/http://postimees.ee/luup/97/09/sise6.htm Mitme näoga diakon], [[Luup (ajaleht)|Luup]], Nr.9 (40); 28. aprill 1997</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.eestikirik.ee/node/4862 Artikkel "Pastori hukk järelvaates"] *[https://archive.today/20130701082039/http://wiki.zzz.ee/index.php/Harald_Meri Artikkel Harald Merist] *[[Virkko Lepassalu]], [https://archive.today/20130701073415/http://www.postimees.ee/luup/97/09/sise6.htm Mitme näoga diakon], [[Luup (ajaleht)|Luup]], Nr.9 (40); 28. aprill 1997 {{DEFAULTSORT:Meri, Harald}} [[Kategooria:Järva-Madise Püha Matteuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Järva praostid]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti mõrvaohvrid]] [[Kategooria:Raasiku vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 0ga6vma150wavct6j8kz301u5os6i10 0 146946 7175814 7142054 2026-06-19T08:28:42Z ~2026-34375-41 231433 7175814 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hardi Tiidus 1968.jpg|pisi|Hardi Tiidus 1968. aastal]] [[Pilt:Hardi Tiidus 1974.jpg|pisi|Hardi Tiidus 1974. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Hardi Tiidus''' (sünninimi '''Harde Tiitus'''; [[8. november]] [[1918]] [[Tallinn]] – [[21. märts]] [[1999]] Tallinn) oli eesti tele- ja raadio[[ajakirjanik]], [[polüglott]] ja [[tõlkija]]. Tema kui silmapaistva erudiidi hüüdnimi oli '''Vana Hõbe'''.<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/80121892/saade-vana-hobe-kuidas-saab-hardi-tiidus-raakida-ekraanil-ja-istuda-samal-ajal-siin-elutoas Saade "Vana hõbe": kuidas saab Hardi Tiidus rääkida ekraanil ja istuda samal ajal siin elutoas] Eesti Naine / Delfi, 12.11.2017.</ref> Hardi Tiidust kui järjekindlat populaarses vormis antiikajaloo tutvustajat ja vaimukat lugudejutustajat on nimetatud elavaks entsüklopeediaks.<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/80098548/toivo-tootsen-hardi-tiidusest-hardi-oli-igas-saates-nagu-kirss-tordil Toivo Tootsen Hardi Tiidusest: Hardi oli igas saates nagu kirss tordil] Eesti Naine / Delfi, 09.11.2017.</ref> Ta oli 135-osalise telesarja "Vana hõbe" ja raamatu "Vana hõbe. Lugusid Vana-Kreekast ja Vana-Roomast" (1997) autor ning üks mälumängutraditsiooni juurutajaid Eestis. ==Õpingud== Tiidus õppis Tallinna 1. Algkoolis ja lõpetas [[1937]]. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i.<ref>{{Cite web |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1918_-_1939:1937 |title=arhiivikoopia |access-date=21. veebruaril 2011 |archive-date=1. detsember 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111201203128/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1918_-_1939:1937 |url-status=dead }}</ref> Ta soovis astuda [[Tallinna Konservatoorium]]i, kuid isa nõudel õppis siiski aastatel [[1937]]–[[1941]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]is ehitusteaduskonnas. 1938. aastal astus korporatsiooni [[Tehnola]].<ref>[[Toivo Tootsen]]. Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber. 2013. lk. 45.</ref> Kõik Tehnola liikmed kuulusid [[Kaitseliit]]u, kuid kuna Tiidus hiljem seda oma parteiliikme ankeedis ei maininud, sai ta [[EKP Keskkomitee]] büroolt parteilise karistuse.<ref>[[Toivo Tootsen]]. Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber. 2013. lk. 214.</ref> Ta oli ansambli [[Laulvad Seilorid]] liige. Aastatel [[1946]]–[[1952]] õppis ta kaugõppes [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajalugu.<ref name="Hardi" /> ==Teine maailmasõda== [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]] võttis ta 1941. aastal osa [[Oranienburgi platsdarm]]il ([[Leningradi blokaad]]i ajal) [[Punaarmee]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] staabi juures olnud I üksikus side-telegraafiroodus teenides ja 1942. aastast sõja lõpuni [[Eesti Laskurkorpus]]e koosseisus. Pärast [[ÜK(b)P]] liikmeks astumist 1943. aastal (partei liige oli Tiidus 1990. aastani) oli ta [[7. Eesti Laskurdiviis]]i 23. Suvorovi ordeniga suurtükipolgu 1. [[divisjon]]i [[ülema asetäitja poliitalal]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/relva-ja-lauluga/similar-44859 Relva ja lauluga], err.ee arhiiv, 25.09.1964</ref>, Seejärel ka Laskurkorpuse divisjoni partorg ning hiljem diviisi poliitosakonna vaneminstruktor-klubiülem, kellena organiseeris diviisis meelelahutust ja korraldas isetegevust.<ref name="Hardi" /> ==Töö ja looming== Pärast sõda töötas Hardi Tiidus ajalehes [[Noorte Hääl]], [[Vabariiklik Noorte Maja|Vabariikliku Noorte Maja]] direktorina ja lektorina [[ELKNÜ Keskkomitee]]s. Aastatel 1948–1950 ja 1956–1960 oli ta [[Eesti Raadio]] vastutav toimetaja, 1950–1955 [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riikliku Kirjastuse]] vastutav toimetaja. Aastatel [[1956]]–[[1978]] töötas ta [[Eesti Televisioon]]is, kus oli vaheldumisi mitme toimetuse peatoimetaja ja toimetaja.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/tiidus_hardi Hardi Tiidus] Eesti Entsüklopeedia.</ref><ref name="Hardi" /> Tema telesaadetest oli tuntuim seitsme aasta jooksul toimetatud ja juhitud 135-osaline telesari "[[Vana hõbe]]", mis tutvustas antiikajalugu. Tiidus oli [[Eesti Reklaamfilm]]i egiidi all korraldatud mälumängusarjade "Trips-traps-trull", "Reis ümber maailma", "Viis viie vastu", "Viimane langeb välja", "Parem pääseb edasi", "Kes keda?" jms üks algatajaid ja žürii liige. Ta osales aastatel 1966–1970 Soome-Eesti telemälumängudes "[[Naapurivisa]]". Tiidus kuulus aastaid Eesti Raadio "[[Mnemoturniir]]i" tarkade klubisse, lõi kaasa [[RAMETO]] toimetuse initsiatiivrühmas ning osales saadetes üle 800 korra. Ta oli populaarne külaline kõikvõimalikel mälumängudel ja kultuuriüritustel.<ref>Toivo Tootsen. Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber. 2013. lk. 138, lk. 145, lk. 148.</ref> Aastatel 1989–1992 tegi ta raadiosaatesarja "Silmaring" (vähemalt 43 saadet) maailma kultuuriloost.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Silmaring%20Hardi%20Tiidus Sarja "Silmaring" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 14.05.2025.</ref> Ilukirjandust hakkas Tiidus tõlkima 1940. aastate lõpul, kokku tõlkis enam kui poolsada raamatut peamiselt kas vene, inglise või saksa keelest. [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige oli ta 1951. aastast. Ta on tõlkinud [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrile]] neli ooperit: "[[Carmen]]i", "[[Padaemand]]a", "Nikita Veršinini" ja "[[Boriss Godunov (ooper)|Boriss Godunov]]i" [[libreto]], muu hulgas on ta tõlkinud kreeka keelest eesti keelde ka [[olümpiahümn]]i. Lisaks on ta tõlkinud paljudest keeltest luulevärsse ja tsitaate, mida on kasutatud muude tõlketeoste osadena.<ref>Toivo Tootsen. Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber. 2013. lk. 134.</ref><ref name="Hardi" /> 1995. aasta oktoobris korraldati [[Olev Remsu]] eestvõttel ning "Meelejahutaja" ja [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] toel Hardi Tiidusele elu unistuste tööreis [[Itaalia]]sse ja [[Vatikan]]i, et teenekas erudiit saaks oma silmaga üle vaadata kõik need Rooma ajaloolised kohad, millest ta oli elu jooksul palju lugenud ja rääkinud.<ref>Hipe Tarvel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720395/hardi-tiidus-filmitaheks-itaalias Hardi Tiidus filmitäheks Itaalias] Eesti Päevaleht / LP, 24.10.1995.</ref> Tiidus mängis mitmes Eesti filmis. ===Keelteoskus=== Enda sõnul suutis Hardi Tiidus vestelda kaheksas keeles, lugeda ja aru saada kõnest veel umbes sama paljudes keeltes.<ref>[https://web.archive.org/web/20221110152232/http://vana.kesknadal.ee/uudised?id=22314 Multitalent Hardi Tiiduse lugu] Kesknädal, 13.06.2018.</ref> {{Tsitaat|Ma ütlen ausalt: ma ei valda mitte ühtegi keelt, valdamine tähendab absoluutset omandamist. Isegi eesti keelt ma ei valda, ma võin ka siin eksida. Kuid kui sa tahad seda küsida, mitmes keeles ma võin inimestega juttu ajada, siis ma arvan, et neid on kaheksa. Kui sind huvitab, mitmes keeles ma võin lugeda ja loetust aru saada, siis neid on kuusteist. Kui sind huvitab see, mis keeled need on, milles ma võin rääkida, siis need on [[eesti keel]], [[soome keel]], [[vene keel]], [[poola keel]], [[saksa keel]], [[inglise keel]] ja [[prantsuse keel]]. Siis ütleme veel, et [[ladina keel|ladina]] ja [[kreeka keel|kreeka]] võiks siia juurde panna, sest et ma oskan neid lugeda ja kui sa minuga ladina keeles räägiksid, siis ma saaksin sellest aru. Ja pluss veel [[hispaania keel|hispaania]] ja [[portugali keel]], sest need baseeruvad ka ladina keele vundamendil. Samuti [[rumeenia keel]]. Ma arvan, need keeled ei teeks raskusi. [[Esperanto]] on lihtne keel. Mu naine on esperantist ja ükskord küsis ta mu käest, kas ma oskan esperanto keelt. Ma ütlesin, et ei oska. Ta hakkas minuga selles keeles rääkima, ütles lause – ma tõlkisin kohe ära. See on ju nii lihtne, need sõnad on ju kõik teada, mis seal on. Need on võetud nendest keeltest, mida ma tean. Ma olen rääkinud ka [[flaami keel]]es. Kunagi oli niisugune lugu, et meil olid külalised Hollandist ja nad hakkasid rääkima flaami keeles. Ma ütlesin, miks te moonutate saksa keelt, katsuge saksa keeles rääkida. Ja samasugune on [[taani keel]]. Muide, ma olen taani keelest tõlkinud isegi ühe raamatu – Anderseni muinasjutu „Pöial-Liisi”. See on minu tõlgitud.|Hardi Tiidus (raamatus "Vana hõbe")<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/80098548/toivo-tootsen-hardi-tiidusest-hardi-oli-igas-saates-nagu-kirss-tordil Toivo Tootsen Hardi Tiidusest: Hardi oli igas saates nagu kirss tordil] Eesti Naine / Delfi, 09.11.2017.</ref>}} ===Muusika ja muud harrastused=== Koolipoisina oli ta visa pikamaajooksja ja huvitus juba siis antiikajaloost. Tol ajal kogus Hardi Tiidus ka riikide lippe, vappe ja hümne, milliseid sai ta ka Tallinnas asunud välisriikide esindustest. Ta võis tähestiku järjekorras loetleda kõik Ameerika Ühendriikide osariigid.<ref>Rainer Kerge. [https://www.ohtuleht.ee/melu/672916/siim-kallas-hardi-suutis-tahestiku-jarjekorras-ules-loetleda-usa-koik-osariigid Siim Kallas: Hardi suutis tähestiku järjekorras üles loetleda USA kõik osariigid] Õhtuleht.ee, 13.04.2015.</ref> Elu lõpul ütles ta end oskavat klaveril mängida 110 riigi hümni.<ref>Toivo Tootsen. Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber. 2013. lk. 41. Vaadatud 18.01.2023.</ref> Ehkki nooti ta ei tundnud, mängis ta kuulmise järgi paljusid pille ([[klaver]], [[akordion]], suupill, [[bajaan]] jne) ja komponeeris ka laule ("Hõbedane sõlg", "Sünnipäevalaul" jm). Ta oli sadade [[kuplee]]de sõnade autor ja esitaja, esimesed kupleed ja laulud sündisid juba Eesti Laskurkorpuse ajal ("Erika", "Seitse patja, neli tekki" jt). Soomlane Kauko Röyhkä on temast teinud laulu "Hardi Tiidus". Soomes on välja antud heliplaat, millel Hardi Tiidus esitab Paul Robesoni laulu „Oo, my baby”. <ref>Toivo Tootsen. Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber. 2013. lk 8, lk 78.</ref> ===Teosed=== ====Kirjutatud raamatud==== * "Tere, inimene!". Meelejahutaja raamatukogu nr 6(28), Meelejahutaja AS, 1995 (huumorikogumik, kaasautor koos [[Olev Remsu]]ga; illustreerinud [[Hugo Hiibus]]) * "Vana hõbe. Lugusid Vana-Kreekast ja Vana-Roomast". Ilo, 1997. ISBN 9985571398; teine trükk: Tammerraamat, 2016 ====Tõlgitud raamatuid==== * [[Howard Fast]]. "Viimne piir". [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1951]] * [[Heinrich Mann]]. "Kuningas Henri IV noorus" (värsside tõlge). Eesti Riiklik Kirjastus. [[1961]] * [[Mark Twain]]. "Võhikud võõrsil", Eesti Riiklik Kirjastus. [[1963]] * Mark Twain. "Kirjad Maa pealt", [[Eesti Raamat]]. [[1966]] * [[Irwin Shaw]]. "Noored lõvid", Eesti Raamat. [[1969]] * [[Lion Feuchtwanger]]. "Rebased viinamäel", Eesti Raamat. [[1973]] * [[Edith Hamilton]]. "Antiikmütoloogia". Eesti Raamat. [[1975]] * [[Robert Graves]]. "Jumal Claudius ja tema naine Messalina". Eesti Raamat. [[1978]] * Robert Graves. "Mina, Claudius", Eesti Raamat. 1978 ====Filmid==== * 1965 – "[[Külmale maale]]", telemängufilm, filmi toimetaja * 1966 – "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]", mängufilm, Sammelselg * 1967 – "[[Keskpäevane praam]]", mängufilm, mees bussis * 1967 – "[[Must habe tahab teada]]", muusikafilm, filmi toimetaja * 1968 – "[[Mehed ei nuta]]", telemängufilm, jahikapten * 1970 – "[[Varastati Vana Toomas]]", mängufilm, rahulik numismaatik * 1970 – "[[Kolme katku vahel]]", telemängufilm, raehärra * 1972 – "[[Noor pensionär]]", telemängufilm, kohtu eesistuja * 1976 – "[[Minu naine sai vanaemaks]]", telemängufilm, mees tänavalt * 1986 – "[[Sensatsioon]]", muusikafilm, turuline<ref>[https://efis.ee/film/6083 "Sensatsioon"] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.05.2025.</ref> ====Lendlauseks saanud ütlusi==== * „Ennem hakkab kipskuju riigilaenu tellima, kui ma seda või teist teen!” * „Paikkonna kultuuri saab kõige paremini hinnata peldikute järgi!” * „Meie igapäevast huumorit anna meile tänapäev!” * „''Bene, ut estis'' – hea, et olete!” ==Tunnustus== * 1945 – [[Isamaasõja II järgu orden]]<ref>[https://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=6094&start=315 Korpusepoisid, leht 22.] Vaadatud 14.01.2023.</ref> * 1978 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]<ref name="Hardi">Toivo Tootsen. Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber. 2013. lk. 318–319.</ref> * 1993 – huumoriauhind [[Meie Mats]]<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/48839 Meie Hardi: "Meie Mats 1993".]</ref> ===Mälestuse jäädvustamine=== 2000. aastal valmis temast [[dokumentaalfilm]] "Tere, kallis inimene!", mille režissöör oli [[Mati Talvik]]. Koolinoortele on korraldatud [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is Hardi Tiiduse nimelisi mälumänge Uus Hõbe,<ref>[https://gag.ee/uus-hobe/ Uus Hõbe] Gustav Adolfi Gümnaasiumi koduleht. Vaadatud 14.05.2025.</ref><ref>Rainer Kerge. [https://www.ohtuleht.ee/melu/672916/siim-kallas-hardi-suutis-tahestiku-jarjekorras-ules-loetleda-usa-koik-osariigid Siim Kallas: Hardi suutis tähestiku järjekorras üles loetleda USA kõik osariigid] Õhtuleht.ee, 13.04.2015.</ref> [[Pirita]]l peetakse aga Hardi Tiiduse mälestusturniiri Mälugigant, mis näiteks 2023. aastal toimus 19. korda. Eesti individuaalsetel mälumängu meistrivõistlustel antakse välja auhinda Kuldne Hardi.<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/80098548/toivo-tootsen-hardi-tiidusest-hardi-oli-igas-saates-nagu-kirss-tordil Hardi oli igas saates nagu kirss tordil] Eesti Naine, 09.11.2017.</ref> 2015. aastal andsid Hardi Tiiduse omaksed Tiiduse isikliku raamatukogu üle Gustav Adolfi Gümnaasiumi raamatukogule.<ref>Karl-Martin Sinijärv. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/71344453/hardi-tiiduse-raamatukogu-tee-tarkuse-varasalvedesse Hardi Tiiduse raamatukogu - tee tarkuse varasalvedesse] Maaleht.ee, 02.05.2015.</ref> 2025. aasta mais paigaldati Põhja-Tallinnas majale Uus-Kalamaja 1 Hardi Tiiduse ja tema esimese abikaasa, ooperilaulja Klaudia Tiiduse mälestustahvlid (panuse eest Eesti kultuurilukku).<ref>[https://www.tallinn.ee/et/pohja/uudis/pohja-tallinnas-avati-malestustahvlid-hardi-ja-klaudia-tiidusele Põhja-Tallinnas avati mälestustahvlid Hardi ja Klaudia Tiidusele] Tallinna koduleht. 17.05.2025.</ref> ==Isiklikku== Hardi Tiidus sündis Tallinnas Vene tänava vanglas. Tema sündimise päeval vabastas Saksa okupatsioonivõim ema koos vastsündinuga, isa sai vabaks päev hiljem.<ref>Krista Taim. [https://www.ohtuleht.ee/89262 Hardi Tiiduse menüü: 50 grammi viina ja 6 sigaretti] Õhtuleht.ee, 21.02.2000.</ref><ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/80098548/toivo-tootsen-hardi-tiidusest-hardi-oli-igas-saates-nagu-kirss-tordil Toivo Tootsen Hardi Tiidusest: Hardi oli igas saates nagu kirss tordil] Eesti Naine / Delfi, 09.11.2017.</ref> Hardi Tiiduse isa oli August Eduard Tiidus (Tiitus) ja ema Eliise Tiidus. Hardi isa ja [[lell]]ed olid kaugsõidukaptenid. Tal oli noorem õde Valve (Märtson) (1920–1999) ja vanem vend Erich (suri noormehena). Isa pani pojale Hardi nimeks kuulsa Rootsi väejuhi [[Pontus De la Gardie]] järgi, muutes Gardie veidi lihtsamaks.<ref>Hipe Tarvel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50720395/hardi-tiidus-filmitaheks-itaalias Hardi Tiidus filmitäheks Itaalias] Eesti Päevaleht / LP, 24.10.1995.</ref> Tema abikaasad olid ooperilaulja ja muusikapedagoog Klaudia Tiidus (s. Ojatar, 1917–1996; nende tütar Tiiu sündis 1942) ja Salme Akel (1926–2010). Viimasest abielust Margi Tiidusega (eluaastad 1942–2013) sündis tütar Maria Tiidus (1981).<ref>[https://www.geni.com/people/Hardi-Tiidus/6000000007232585589 Genealoogia.]</ref> Hardi Tiidus on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le televisioonikolleeg [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] haua naabrusse.<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=Z2AgV77eoren Metsakalmistu.]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Olev Remsu]]. "Legendaarne mälumängur Hardi" (järjejutt). Postimees, 28. oktoober – 10. november [[1995]] * [[Eesti kirjanike leksikon]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2000]], lk 595, artikli autor [[Eerik Teder]] * [[Toivo Tootsen]]. "Vana Hõbe. Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber". [[Maagiline Ruum]]. [[Tallinn]] [[2013]], 320 lk; ISBN 9789949940219; teine trükk: [[Ekspress Meedia]], 2017 ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapilt-maailmapilt-hardi-tiidus "Maailmapilt. Hardi Tiidus"] [[Martin Viirand]]i koostatud saade Hardi Tiiduse 80. sünnipäevaks. [[Vikerraadio]], 10. november 1998 * [http://www.sirp.ee/archive/1999/26.03.99/Varia/varia1-2.html "Hardi Tiidus 8. XI 1918 - 21. III 1999"] Sirp, 26. märts 1999, lk 20 * Krista Taim. [https://www.ohtuleht.ee/89262 Hardi Tiiduse menüü: 50 grammi viina ja 6 sigaretti] Õhtuleht, 21. veebruar 2000 * [http://www.ristik.ee/index.php?tid=2804 Hardi Tiidus] Ristik 2006 * Allar Viivik. [https://elu.ohtuleht.ee/303510/milliseid-elutarkusi-opetas-hardi-tiidus-tutrele-mariale Milliseid elutarkusi õpetas Hardi Tiidus tütrele Mariale?] Õhtuleht, 8. november 2008 * {{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/esko-kivikoski.html | pealkiri = Esko Kivikoski | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 04.05.2018 | keel = et }} * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:613091/405385/page/74 Portree raamatus "Eesti abituriendid 1937"] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-hardi-tiiduse-elulooraamat Raadiosaade "Delta. Hardi Tiiduse elulooraamat"] Klassikaraadio, 6. november 2013 * [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/80098548/toivo-tootsen-hardi-tiidusest-hardi-oli-igas-saates-nagu-kirss-tordil Toivo Tootsen Hardi Tiidusest: Hardi oli igas saates nagu kirss tordil] Eesti Naine / Delfi, 9. november 2017 * [https://eeter.err.ee/875256/galerii-meenuta-hardi-tiidust-tema-100-sunniaastapaeval Galerii: Meenuta Hardi Tiidust tema 100. sünniaastapäeval] (31 fotot). ERR Eeter, 8. november 2018 {{JÄRJESTA:Tiidus, Hardi}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Tehnola liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1918]] [[Kategooria:Surnud 1999]] mmbej4sis5tib76ds0wdx5se5foydix 0 147194 7175794 7066042 2026-06-19T07:58:32Z ~2026-33388-69 231045 /* Välislingid */ 7175794 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Taustavärv = #DEDEDE | Nimi = Enn Vetemaa | Pilt = Vetemaa,_Enn.IMG_4530.JPG | Pildisuurus = 250px | Pildi info = Enn Vetemaa esinemas kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 29. mail 2011 | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1936|06|20}} | Sünnikoht = Tallinn<ref name="kgZrf" /> | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2017|03|28|1936|06|20}} | Surmakoht = Tallinn | Pseudonüüm = | Rahvus = | Tegevusala = | Haridus = [[Tallinna Tehnikaülikool]]<br>[[Eesti Muusikaakadeemia]] | Žanr = | Kirjandusvool = | Tuntud teoseid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Enn Vetemaa''' ([[20. juuni]] [[1936]] [[Tallinn]] – [[28. märts]] [[2017]] Tallinn) oli eesti [[kirjanik]] ja [[helilooja]]. Ta õppis [[Tallinna 22. Keskkool|Tallinna 22. Keskkoolis]]. 1959. aastal lõpetas ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[keemia]]insenerina ja 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi [[kompositsiooni eriala]]l. Konservatooriumis olid tema õpetajate seas [[Anatoli Garšnek]] ja [[Heino Eller]]. Vetemaad juhendas Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis heliloomingu alal [[Boris Kõrver]] ja [[Edgar Arro]].<ref name=":1" /> Ta töötas [[Tallinna Paberivabrik]]us meistrina ([[1959]]–[[1960]]), ajakirja [[Küsimused ja Vastused]] kaastöölisena ([[1963]]–[[1965]]), [[Eesti Televisioon]]i vanemtoimetaja ning kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana (1965–[[1969]]), [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] luulekonsultandina (1969–[[1976]]), kirjastuse [[Kupar (kirjastus)|Kupar]] juhina. Oli ka vabakutseline kirjanik. Vetemaa kuulus aastast 1994 [[Eesti Heliloojate Liit]]u ja aastast 1966 Eesti Kirjanike Liitu.<ref name=":1" /><ref name="cOHva" /> Vetemaal oli suvila [[Rapla maakond|Raplamaa]]l [[Raikküla vald|Raikküla]] [[Vald|vallas]] [[Lipa]] [[küla]]s. Teda on [[Ristimine|ristinud]] [[Uku Masing]].<ref name=":0" /> Vetemaa meelisžanriks oli [[instrumentaalkontsert]] (sealhulgas kontserdid [[Fagott|fagotile]], [[oboe]]le, [[trompet]]ile) ja ta eelistas [[saksofonikvartett]]i (kirjutas 3 saksofonikvartetti, saksofonikvinteti, "[[Juunimuusika]]t").<ref name=":1" /> ==Teoseid== Enn Vetemaa on kirjutanud [[luule]]tusi, [[jutustus]]i, [[romaan]]e, [[näidend]]eid, filmi[[stsenaarium]]e, muusikatekste, publitsistikat ja tõlkinud peamiselt laulusõnu (nt Frederick Loewe'i muusikalile "Minu veetlev leedi"), aga ka muid tekste. ===Raamatud=== [[Pilt:Moekunstnik Krista Kajandu, Enn Vetemaa ja Miss Saaremaa 1931 Ljubov Hermann Miss Estonia 88 žüriis.jpg|pisi|Moekunstnik [[Krista Kajandu]], Enn Vetemaa ja Miss Saaremaa 1931 [[Ljubov Hermann]] [[Miss Estonia]] 88 žüriis]] * "[[Monument (Vetemaa)|Monument]]", [[Loomingu Raamatukogu]] nr 1 1965 * Libreto [[Veljo Tormis]]e ooperile "[[Luigelend (ooper)|Luigelend]]", [[1966]] * "[[Pillimees (Vetemaa)|Pillimees]]", Loomingu Raamatukogu [[1967]] * "Väike romaaniraamat" ("Monument", "Pillimees", "[[Väike reekviem suupillile]]"), [[Eesti Raamat]] [[1968]] * "[[Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale]]" (teledraama), Looming 1968 * "[[Munad hiina moodi]]", [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1969 * "[[Kalevipoja mälestused]]", Looming [[1971]]; Eesti Raamat [[1985]]; [[2001]], ISBN 9985783395 * "Väike romaaniraamat" II ("Munad hiina moodi", "Kalevipoja mälestused"), Eesti Raamat [[1972]] * "[[Õhtusöök viiele (Vetemaa)|Õhtusöök viiele]]", kogumikus "Eesti näidendeid 1972", 1974, lavastus Draamateatris 1972 * "[[Püha Susanna ehk Meistrite kool]]", Loomingu Raamatukogu [[1974]], lavastus Draamateatris 1974, telefilm 1984, ooper 1986 * "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (näidend) Loomingu Raamatukogu [[1975]] * "[[Roosiaed (Vetemaa)|Roosiaed]]", Loomingu Raamatukogu 1976 * "[[Hõbedaketrajad]]", Looming 1976; Eesti Raamat [[1977]]; Kuldsulg [[1999]] * "Väike näidendiraamat", Eesti Raamat 1977 * "[[Jälle Püha Susanna ehk Armastuse kool]]", Loomingu Raamatukogu [[1978]] * "[[Ah soo... Või nii!!!]]", Looming 1979 ja 1983; raamatuna [[1984]] * "Väike näidendiraamat" II, Eesti Raamat [[1979]] * "[[Eesti näkiliste välimääraja]]", Looming [[1980]]; Eesti Raamat, [[1983]]; [[Kirjastuskeskus]] [[2004]], ISBN 9985950739 * "Väike näidendiraamat" III (muu hulgas "Ikka veel Püha Susanna ehk Noorpaaride kool"), 1981 * "[[Möbiuse leht (Vetemaa)|Möbiuse leht]]", Looming 1984; Eesti Raamat 1985, [[1990]] * "[[Tuul Olümposelt tuhka tõi]]", lavastus 1986 Draamateatris * "[[Tulnuk (Vetemaa)|Tulnuk]]", Loomingu Raamatukogu [[1987]] * "Tulnuk. Munad Hiina moodi", Eesti Raamat [[1988]], ISBN 5450002041 * "[[Krati nimi oli Peetrus]]", Kupar [[1991]]; Kirjastuskeskus [[2007]], ISBN 9789985974926 * "[[Pomm Eesti peaministrile]]", Kupar [[1992]] * "[[Eesti luupainaja aabits]]", [[1993]] * "[[Risti rahvas]]" 1, Kupar [[1994]], ISBN 9985610512 * Libreto [[Alo Mattiisen]]i ooperile "[[Dispuut]]", 1995<ref name="53wOT" /> * "[[Varasügise aiad]]", Kupar [[1996]], ISBN 998561108X * "[[Maui on parim!]]", Kupar [[1997]], ISBN 9985611683 * "Risti rahvas" 2, Kupar [[1998]], ISBN 9985611225 * "[[Tunneli lõpus ootab puusärk]]", [[Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutus]] 1999, ISBN 9985606442 * "Väike näidendiraamat" IV, Kupar [[2000]], ISBN 998561237X * "[[Neitsist sündinud]]", [[Tänapäev]] 2000, ISBN 9985931262 * "[[Rott Romulus Paburitski tänavast]]", 2001, ISBN 9985782321 * "[[Minu väga magus elu ehk Martsipanimeister]]", Tänapäev [[2002]], ISBN 9985620852 * "[[Vaba Vaimu Vennaskond]]", Tänapäev [[2006]], ISBN 9985624610 * "Väike näidendiraamat" V, Kirjastuskeskus 2006, ISBN 9985972740 * Libreto [[Alo Põldmäe]] ooperile "[[Kontrabass-kuningatütar]]", 2006<ref name="jZ3in" /> ===Artikleid=== * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51077436/enn-vetemaa-oigus-surma-mojutada "Enn Vetemaa: Õigus surma mõjutada"] [[Eesti Päevaleht]], 28. veebruar 2007 * [http://www.postimees.ee/090208/esileht/ak/310839.php "Enn Vetemaa: eestlasena eestlastest"] [[Postimees]], 9. veebruar 2008 * [http://www.postimees.ee/030508/esileht/ak/327848.php "Enn Vetemaa: parlamendiliikmed kui loovisikud"] Postimees, 3. mai 2008 * [http://kultuur.postimees.ee/4061095/enn-vetemaa-noortele-voib-kuuluda-tulevik-kuid-olevik-kuulub-vanadele "Enn Vetemaa: noortele võib kuuluda tulevik, kuid olevik kuulub vanadele!"] Postimees, 2. veebruar 2011 ===Heliloomingut=== Heliloojana kirjutas ta eelkõige [[1990. aastad|1990. aastatel]] instrumentaalteoseid. [[Fail:A. H. Tammsaare monumendi avamine 78 (17) Enn Vetemaa.jpg|pisi|Enn Vetemaa A. H. Tammsaare monumendi avamisel 1978. aastal]] ==Poliitiline tegevus== Aastatel 1966–1990 kuulus [[NLKP]]-sse. [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, kuid ei pääsenud [[Riigikogu|riigikokku]]. ==Tunnustus== * 1973 – [[Juhan Smuuli nimeline preemia]] (romaani "Õhtusöök viiele" eest) * 1975 – [[Juhan Smuuli nimeline preemia]] (romaani "Püha Susanna ehk meistrite kool" eest) * 1976 – [[Juhan Smuuli nimeline preemia]] (romaani "Jälle häda mõistuse pärast" eest) * 1977 – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * 1997 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] III preemia ("Kellele lüüakse laevakella") * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3588}}</ref> * 2006 – [[Maarja-Magdaleena pronkskuju]]<ref name=":0" /> * 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] ergutuspreemia ("Sofia", koos [[Erki Aule|Erki Aulega]]) * 2007 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Gustav Naani hiilgus ja viletsus", koos [[Erki Aule|Erki Aulega]]) *2009 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Ühekäeline bandiit", koos [[Erki Aule|Erki Aulega]]) * 2014 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kgZrf">[http://www.estlit.ee/elis/?cmd=writer&id=43777&grp=1 Estonian Literature:Enn Vetemaa]</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=[[Valner Valme]]|URL=http://kultuur.err.ee/586560/suri-enn-vetemaa|Pealkiri=Suri Enn Vetemaa|Väljaanne=ERR|Aeg=28.03.2017|Kasutatud=}}</ref> <ref name="cOHva">{{Netiviide|Autor=[[Rutt Ernits]]|URL=http://kultuur.err.ee/586817/aksel-tamm-enn-vetemaa-tegi-meie-elu-keerulisel-ajal-kergemaks|Pealkiri=Aksel Tamm: Enn Vetemaa tegi meie elu keerulisel ajal kergemaks|Väljaanne=[[ERR]]|Aeg=28.03.2017|Kasutatud=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://sõnumid.ee/uudised/enne-vetemaa-on-lahkunud/|Pealkiri=Enn Vetemaa on lahkunud|Väljaanne=[[Raplamaa Sõnumid]]|Väljaandja=[[Nädaline OÜ]]|Aeg=29.03.2017|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="53wOT">{{Netiviide|Autor=|URL=https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/mattiisen/looming.htm|Pealkiri=Alo Mattiiseni looming|Väljaanne=opetaja.edu.ee|Väljaandja=[[EENet]]|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403112200/https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/mattiisen/looming.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="jZ3in">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.opera.ee/en/estoonlane/villu-valdmaa-2/|Pealkiri=[[Villu Valdmaa]]|Väljaanne=[[Estonia teater]]|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-04-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170403111806/http://www.opera.ee/en/estoonlane/villu-valdmaa-2/|url-olek=ei tööta}}</ref> }} ==Kirjandus== * "Kirjanik okup. Eestist hädas küsimustega". // [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevaleht]] nr 5, 19. jaanuar 1974, lk 1 ja 2 * [http://kroonika.ohtuleht.ee/609248/enn-vetemaa-kirjutas-romaani-poja-abiga "Enn Vetemaa kirjutas romaani poja abiga"] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], 13. veebruar 2001 * [[Tarmo Rajamets]]. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/kurioosne-luksvaljaanne-enn-vetemaa-nakiraamatust?id=69053793 "Kurioosne luksväljaanne Enn Vetemaa näkiraamatust"] [[Eesti Ekspress]], 3. juuli 2002 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51077436/enn-vetemaa-oigus-surma-mojutada "Enn Vetemaa: Õigus surma mõjutada"] Eesti Päevaleht, 28. veebruar 2007 * [[Jüri Aarma]]. [https://archive.today/20130701065417/http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=9707 "Enn Vetemaa: Võtan oma elu kui teatrit"] [[Maaleht]], 30. august 2007 (intervjuu) * Olev Remsu "Parteilane vaeb kommunisti" – Sirp, 12. august 2011 * [[Jelena Skulskaja]] "[http://kultuur.postimees.ee/4063803/enn-vetemaa-seni-ilmumata-intervjuus-koik-ajad-on-koledad-ainult-eemalt-vaadates Enn Vetemaa seni ilmumata intervjuus: kõik ajad on koledad ainult eemalt vaadates]", 1. aprill 2017 ==Välislingid== {{commons|Category:Enn Vetemaa}} {{vikitsitaadid}} *[https://www.hm.ee/et/uudised/kirjanik-enn-vetemaa-kingib-koigile-eesti-riigikoolidele-kogupereraamatu-rott-romulus "Kirjanik Enn Vetemaa kingib kõigile Eesti riigikoolidele kogupereraamatu "Rott Romulus Paburitski tänavast""] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20720595&l=fplead ERR-i video Vaino Väljase ja Enn Vetemaa intervjuust] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 25. detsember 2008 *[http://kultuur.postimees.ee/4063803/katkenud-vestlus Katkenud vestlus] Postimees. 31. aprill 2017 *{{ISIK|4311}} {{JÄRJESTA:Vetemaa, Enn}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Rapla kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 29iosmd94ojpm1oxizr994p8uzuqzi2 0 148340 7175851 7157634 2026-06-19T09:02:15Z ~2026-34375-41 231433 7175851 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Park | pilt = Pärnamäe kalmistu.jpg | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = 109 ha | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} [[Pilt:Pärnamäe cemetery in Tallinn.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnamäe cemetery well.jpg|pisi]] '''Pärnamäe kalmistu''' on kalmistu [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Laiaküla (Tallinn)|Laiaküla]] ja [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumis, kontor on aadressil [[Pärnamäe tee]] 36. Praeguse Pärnamäe suurkalmistu alal on olnud kolm varasemat kalmistut – [[Iru vanadekodu vana kalmistu]], [[Laiaküla kalmistu]] ja [[Iru vanadekodu uus kalmistu]]. Tänapäeval pole ajalooliste kalmistute ja uue suurkalmistu vahel mingeid piire. 1950. aastate II poolel hakati projekteerima uut suurt kalmistut Tallinna linna jaoks, sest 1930. aastatel rajatud linnakalmistud ([[Tallinna Metsakalmistu|Metsa-]] ja [[Tallinna Liiva kalmistu|Liiva kalmistu]]) olid kiiresti täitunud. Projekti koostasid arhitekt [[Anton Soans]] ja maastikuarhitekt [[Lidia Pettai]]. Algselt oli kavas rajada seal ka uus sõjaväekalmistu, kuid hiljem sellest mõttest loobuti. Pärnamäe kalmistu ametlikuks kasutuselevõtmise ajaks loetakse [[27. november|27. novembrit]] [[1963]], kui uue kalmistu 1. sektorisse maeti Elfriede Alev. 1993. aasta sügisel avati Pärnamäe kalmistu Eesti esimene [[krematoorium]]. On tänase pindalaga ehk 104 hektarit Eesti suurim kalmistu. Seal asub eraldi kino- ja filmirahva kvartal. == Tuntud maetuid == *[[Ago Aaloe]] *[[Paul Ambur]] *[[Endel Annus]] *[[Anu Anton]] *[[Hilda Dresen]] *[[Ben Drui]] *[[Aare Ermel]] *[[Tiit Haagma]] * Voldemar Jaanus *[[Revo Jõgisalu]] *[[Rein Karemäe]] *[[Tõnis Kask]] *[[Krista Kilvet]] *[[Milvi Koplus]] *[[Grigori Kromanov]] * Vassili Külaots * Madis Küla-Nurmik *[[Leida Laius]] *[[Harri Lehiste]] *[[Hugo Lepnurm]] *[[Gustav Lokotar]] *[[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] *[[Viktor Maamägi]] * Aleksander Mandrõkin *[[Jüri Müür]] *[[Olav Neuland]] * Andrus Nilk *[[Fred Olbrei]] * Ülari Ollik (Mätas) * Indrek Paavle * Ralf R. Parve * Vladimir Parvel * Jüri Pino * Vladimir Pool *[[Vambola Põder]] * Hugo Pärno * Erik Püvi (Püüsalu) * Aarne Rannamäe * Kuldar Raudnask (vanem) *[[Kuldar K. Raudnask]] *[[Mauri Raus]] *[[Sander Raus]] * Harry Rehe *[[Rudolf Rimmel]] *[[Aleksander Sibul]] *[[Peeter Simm]] *[[Enn Toona]] *[[Georg Tenno]] *[[Marko Tibar]] *[[Agne Trummal]] *[[Elbert Tuganov]] * Ivan Tuhkru *[[Uno Ussisoo]] *[[Debora Vaarandi]] *[[Robert Vaidlo]] *[[Herbert Vainu]] *[[Andres Valkonen]] *[[Ferdinand Veike]] *[[Artur Verte]] *[[Margarita Voites]] *[[Irena Veisaitė]] Sinna olid maetud ka poliitik Otto Tief ja poksija Nikolai Stepulov. Mõlemad on maetud ümber Metsakalmistule. Otto Tief aastal 1993. ==Vaata ka== *[[Iru vanadekodu vana kalmistu]] *[[Laiaküla kalmistu]] *[[Iru vanadekodu uus kalmistu]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Pärnamäe Cemetery}} *[https://www.kalmistud.ee/plan/26 Pärnamäe kalmistu kaart] *[https://www.kalmistud.ee/cemetery/26 Pärname kalmistu tutvustus] (vaadatud 6.oktoobril 2025) * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Pärnamäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Pirita linnaosa kalmistud]] e9m5b6yqybq9tjg8p7qrgzonkipl6ta 0 154037 7175827 7173080 2026-06-19T08:41:07Z Neptuunium 58653 7175827 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees''' (1946–1991 Председатель Совета Министров СССР, ''Predsedatel Soveta Ministrov SSSR''; 1923–1946 '''Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees''' Председатель Совета Народных Комиссаров СССР, ''Predsedatel Soveta Narodnõhh Komissarov SSSR'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsusjuht ehk [[peaminister]]. [[NSV Liidu konstitutsioon]]i järgi oli [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu|Ministrite Nõukogu]] pädev otsustama kõiki riigi poliitilisi küsimusi, kuid tegelikult sündisid need otsused [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo]]s. Paljudel juhtudel oli NSVL MN esimees ja [[NLKP KK peasekretär]] sama isik, ei see olnud alati nii. ==Nõukogude valitsusjuht 1924–1946== {{Vaata|Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu}} == Ministrite Nõukogu esimehed == *[[Jossif Stalin]] ([[15. märts]] [[1946]] – 5. märts 1953) *[[Georgi Malenkov]] ([[5. märts]] [[1953]] – 8. veebruar 1955) *[[Nikolai Bulganin]] ([[8. veebruar]] [[1955]] – 27. märts 1958) *[[Nikita Hruštšov]] ([[27. märts]] [[1958]] – 14. oktoober 1964) *[[Aleksei Kossõgin]] ([[14. oktoober]] [[1964]] – 23. oktoober 1980) *[[Nikolai Tihhonov]] ([[23. oktoober]] [[1980]] – 27. september 1985) *[[Nikolai Rõžkov]] ([[27. september]] [[1985]] – 19. jaanuar 1991) == Nõukogude Liidu peaminister == *[[Valentin Pavlov]] ([[19. jaanuar]] [[1991]] – 22. august 1991) == Valitsusjuht == *[[Ivan Silajev]] (1991; valitsusjuht [[augustiputš]]ist Nõukogude Liidu lagunemiseni) == Vaata ka == * [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Kategooria:NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] dhqyq17yh06orynoaz9jrqxu8byg50i 7175828 7175827 2026-06-19T08:41:34Z Neptuunium 58653 7175828 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimees''' (1946–1991 Председатель Совета Министров СССР, ''Predsedatel Soveta Ministrov SSSR''; 1923–1946 '''Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees''' Председатель Совета Народных Комиссаров СССР, ''Predsedatel Soveta Narodnõhh Komissarov SSSR'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsusjuht ehk [[peaminister]]. [[NSV Liidu konstitutsioon]]i järgi oli [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu|Ministrite Nõukogu]] pädev otsustama kõiki riigi poliitilisi küsimusi, kuid tegelikult sündisid need otsused [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo]]s. Paljudel juhtudel oli NSVL MN esimees ja [[NLKP KK peasekretär]] sama isik, kuid see polnud alati nii. ==Nõukogude valitsusjuht 1924–1946== {{Vaata|Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu}} == Ministrite Nõukogu esimehed == *[[Jossif Stalin]] ([[15. märts]] [[1946]] – 5. märts 1953) *[[Georgi Malenkov]] ([[5. märts]] [[1953]] – 8. veebruar 1955) *[[Nikolai Bulganin]] ([[8. veebruar]] [[1955]] – 27. märts 1958) *[[Nikita Hruštšov]] ([[27. märts]] [[1958]] – 14. oktoober 1964) *[[Aleksei Kossõgin]] ([[14. oktoober]] [[1964]] – 23. oktoober 1980) *[[Nikolai Tihhonov]] ([[23. oktoober]] [[1980]] – 27. september 1985) *[[Nikolai Rõžkov]] ([[27. september]] [[1985]] – 19. jaanuar 1991) == Nõukogude Liidu peaminister == *[[Valentin Pavlov]] ([[19. jaanuar]] [[1991]] – 22. august 1991) == Valitsusjuht == *[[Ivan Silajev]] (1991; valitsusjuht [[augustiputš]]ist Nõukogude Liidu lagunemiseni) == Vaata ka == * [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Kategooria:NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] cla6bxa7pvedv1jg41focr13z8kxek3 0 161220 7175425 7095468 2026-06-18T12:30:29Z Kuriuss 38125 7175425 wikitext text/x-wiki [[File:Karl Luik, Tartu linnapea - fotograaf Armin Lomp, 1883–1936.jpg|thumb|Karl Luik. Foto: [[Armin Lomp]], Tartu]] '''Karl Julius Luik''' ([[12. juuli]] [[1883]] [[Koikküla vald]], [[Valgamaa]] – [[5. märts]] [[1948]] [[Tobolsk]], [[Vene NFSV]]<ref name="püstitada">Jüri Saar [http://tartu.postimees.ee/3621337/tartu-plaanib-linnapeale-ausamba-pustitada "Tartu plaanib linnapeale ausamba püstitada"] Postimees, 17. märts 2016</ref>) oli [[Tartu linnapea]] aastail 1920–1934.<ref name="monument">Kertu Kula [http://tartu.postimees.ee/3745139/tartu-linna-paeval-avatakse-kunagise-tartu-linnapea-auks-monument "Tartu linna päeval avatakse kunagise Tartu linnapea auks monument"] Postimees, 27. juuni 2016</ref> == Elulugu == Luik õppis algul Koikküla vallakoolis ning Karula ja Rõuge kihelkonnakoolis, hiljem [[Tartu]]s [[Hugo Treffneri gümnaasium]]is (sooritas lõpueksamid [[Peterburi]]s) ning 1906–1913 omandas õpetajahariduse [[Tartu Ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonnas, mille lõpetas matemaatikakandidaadi kraadiga.<ref name="monument" /><ref name="Elvet">Malle Elvet [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=732 "Valga-­ ja Võrumaalt tõusis K. Luik Tartut valitsema"] Lõunaleht, 7. juuli 2009</ref> Luik oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige<ref name="Elvet" />. Aastatel 1914–1917 töötas Luik õpetajana [[Valga kommertskool]]is<ref name="püstitada" /> ja ka [[Võru]]s<ref name="Elvet" />. 1917. aastast oli ta Võru koolinõunik ja maavalitsuse haridusosakonna juhataja<ref name="Elvet" />, 1920. aastast Tartu koolinõunik<ref name="rotary">http://rotary.tartu.ee/liikmed/liikmed_1932/luik_karl.htm</ref>. 1920–1934 oli ta Tartu linnapeana üks Eesti pikema staažiga linnapäid.<ref name="monument" /> Ehkki [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] liikme ja [[Jaan Tõnisson]]i lähedase kaastöölisena pidi Luik 1934. aastal pärast vabadussõjalase [[Hans Ainson]]i linnapeaks valimist ametist lahkuma, jätkas ta tööd siiski 1934–1940 linnapea abina (valdava osa ajast linnapea [[Aleksander Tõnisson]]i alluvuses)<ref name="monument" />, olles 1938–1940 ühtlasi linnanõunik ja koolivalitsuse (haridusosakonna) juhataja<ref name="avamine">http://www.tartulinnapaev.ee/et/linnapea-karl-luige-monumendi-avamine/</ref>. Karl Luik toetas Tartu tuntuima ja pikima staažiga linnaarhitekti [[Arnold Matteus]]e palkamist 1926. aastal. Nende koostöös muutus Tartu suuresti: kindlustati Emajõe kaldad ja kujundati nende haljastus, ehitati mitmed uued ühiskondlikud hooned (sh [[Tartu turuhoone]], ujula, linnapank, linnaapteek ja mitu koolimaja), kavandati [[Tammelinn]] ning loodi [[Veeriku]] ja [[Tähtvere]] linnaosad, sõjas hävinud sildade asemele rajati [[Vabadussild]], linnas algas bussiliiklus ning ehitati veevärk, samuti uuendati Tartu linna 1929. aastast elektriga varustav [[Ulila elektrijaam]]. [[Barclay plats]]ile kesklinnas püstitati Tartu esimene [[purskkaev]]. Luige ajal algas ka koguteose "Tartu" avaldamine.<ref name="püstitada" /><ref name="rotary" /><ref>Ene Puusemp [http://www.postimees.ee/1466231/saame-tuttavaks-mina-olen-teie-linnapea "Saame tuttavaks! Mina olen teie linnapea"] Postimees, 23. märts 2005</ref> Luige eestvõttel tehti linna neljaklassilised algkoolid viieklassilisteks ja loodi laste suvelaager [[Kaagvere mõis]]a<ref name="rotary" />. Luike meenutati "väga sõbraliku, lihtsa olemise ja vaikse huumoriga mehena". Tema teeneks peeti ka [[altkäemaks]]uvõtmise kaotamist [[Tartu linnavalitsus]]es.<ref name="Elvet" /> 1930. aastal anti Luigele [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi V klassi teenetemärk]]<ref name="rotary" />. 1937. aastal oli Luik [[Rahvuskogu]] II koja liige.<ref name="rotary" /> Pärast linnavalitsusest lahkumist 1940. aastal töötas Luik Tartus matemaatikaõpetajana.<ref name="Elvet" /> 1945. aasta märtsis Karl Luik arreteeriti [[NKVD]] poolt ja saadeti asumisele [[Tjumeni oblast]]isse<ref>Teistel andmetel 16. augustil 1946: Ene Puusemp [http://www.postimees.ee/1466231/saame-tuttavaks-mina-olen-teie-linnapea "Saame tuttavaks! Mina olen teie linnapea"] Postimees, 23. märts 2005</ref>, kus ta suri 1948. aastal Tobolskis, enne asumise viieaastase tähtaja möödumist<ref name="monument" /> [[tiisikus]]se<ref>Ain Kaalep [http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/24347 "Mõni sõna linnapea Luigest"] 2001</ref>. == Ühiskondlik tegevus == Luik oli 1932. aastast Tartu [[Rotary klubi]] asutajaliige. Ta kuulus [[Vanemuise selts]]i (1933. aastast auliige), [[Noorte Kotkaste Tartu malev]]asse, Kaitseliidu Tartu Malevasse (üksiku motoriseeritud kompanii pealik), [[Tartu Jahi- ja Kalapüügiselts]]i, [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] kuratooriumi, [[Tartu Lennuühing]]usse ja oli [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgema Muusikakooli]] kuratooriumi esimees.<ref name="rotary" /> ==Isiklikku== Karl Luigel ja ta abikaasal Helene Luigel oli kaks tütart ja poeg. Tütar Eha Porila (1910–2002) oli võõrkeelte õpetaja, tema mees oli ohvitser Leonhard Porila (1910–1949). Tütar Astrid Kaalep (1921–2015) oli ametnik ja abiellus luuletaja [[Ain Kaalep]]iga. Poeg Karl Luik (1924–2010) oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1943–1944 [[Soomepoisid|soomepoiss]] ning hiljem [[Stockholmi ülikool]]i õppejõud.<ref name="rotary" /> ==Mälestuse jäädvustamine== 2016. aastal otsustas Tartu linnavalitsus püstitada talle monumendi [[Vanemuise park]]i. Luige büsti autor on [[Tõnis Paberit]], kiviraidur [[Rein Karus]], monumendi arhitekt [[Uku Põllumaa]].<ref name="monument" /> Mälestusmärgi kohavaliku määras Luige kunagine elukoht [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]]al hoones, kus hiljem on paiknenud perekonnaseisuamet<ref name="püstitada" /> (Luik on küll elanud ka hilis[[juugend]]likus eramus Veerikul)<ref name="Elvet" />. Luige eluajal modelleeris skulptor [[Ferdi Sannamees]] tema büsti, mis asub [[Tartu Kunstimuuseum]]is.<ref name="püstitada" /> ==Viited== {{viited}} ==Artikleid== * Luik, Karl; Olesk, Minni "Kuidas austada langenute mälestust. Kas mälestussammas või kultuurhoone" Postimees, 01.10.1926, nr. 266, lk. 5 * "Elektriga kündma ja aedvilja kasvatama. Tööstus- ja majapidamisvoolu hinda alandatakse" Postimees, 01.03.1935, nr. 59, lk. 1 * "Tartu koolivõrku tarvis laiendada arvab Tartu linna- ja maaharidusnõukogu" Postimees, 12.12.1936, nr. 336, lk. 7 * "Ülevaade Tartu koolivõrgu kujunemisest" Postimees, 18.04.1937, nr. 104, lk. 1 * "Elekter tungib majapidamisse" Postimees, 23.01.1938, nr. 22, lk. 4 (intervjuu) == Välislingid == * Ain Kaalep [http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/24347 "Mõni sõna linnapea Luigest"] meenutused fotonäituse "Dorpat. Jurjev. Tartu." avamisel Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 22. mail 2001 (PDF-fail andmebaasis [[Digar]]) * Ene Puusemp [http://www.postimees.ee/1466231/saame-tuttavaks-mina-olen-teie-linnapea "Saame tuttavaks! Mina olen teie linnapea"] Postimees, 23. märts 2005 * Ene Puusemp [http://www.postimees.ee/1466201/karl-luigest-pajatab-naitus-linnamuuseumis "Karl Luigest pajatab näitus linnamuuseumis"] Postimees, 23. märts 2005 * Malle Elvet [http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=732 "Valga-­ ja Võrumaalt tõusis K. Luik Tartut valitsema"] Lõunaleht, 7. juuli 2009 * Jüri Saar [http://tartu.postimees.ee/3621337/tartu-plaanib-linnapeale-ausamba-pustitada "Tartu plaanib linnapeale ausamba püstitada"] Postimees, 17. märts 2016 * Kertu Kula [http://tartu.postimees.ee/3745139/tartu-linna-paeval-avatakse-kunagise-tartu-linnapea-auks-monument "Tartu linna päeval avatakse kunagise Tartu linnapea auks monument"] Postimees, 27. juuni 2016 * Silja Paavle [http://www.linnaleht.ee/744948/galerii-asjaavatud-skulptuur-toob-tartu-kunagise-meeri-karl-luige-poranda-alt-valja "Äsjaavatud skulptuur toob Tartu kunagise meeri Karl Luige põranda alt välja"] Õhtuleht, 29. juuni 2016 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Simm]] | nimi=[[Tartu linnapea]] | aeg=[[1920]]–[[1934]]| järgnev=[[Hans Ainson]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Luik, Karl}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu linnapead]] [[Kategooria:Tartu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1948]] lykk9jobv1wiuzuaixlws5muchsgwtz 0 161343 7175552 5745507 2026-06-18T17:26:32Z Mona 355 /* L */ 7175552 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[tegevvulkaan]]e.'' {{tähed}} ==A== [[Agung]] – [[Alaid]] – [[Alcedo vulkaan|Alcedo]] – [[Anatahani vulkaan|Anatahan]] – [[Aragats]] – [[Arenal]] - [[Asama]] – [[Askja]] – [[Aso vulkaan|Aso]] – [[Augustine'i vulkaan|Augustine]] - [[Avatša]] ==B== [[Bandai]] – [[Batur]] – [[Beerenberg]] – [[Bezõmjannõi]] – [[Bisoke]] - [[Bulusani vulkaan]] ==C== [[Cerro Azul (Galápagose saared)]] – [[Clevelandi vulkaan]] - [[Colima vulkaan|Colima]] – [[Cosigüina vulkaan|Cosigüina]] – [[Cotopaxi]] ==D== [[Dabbahu]] - [[Damāvand]] – [[Dempo vulkaan|Dempo]] ==E== [[Egon]] – [[Eldfell]] – [[Emi Koussi]] – [[Empung]] - [[Erebus]] – [[Erta Ale]] – [[Etna]] ==F== [[Fogo vulkaan|Fogo]] – [[Fourpeaked]] – [[Fuego]] – [[Fuji]] ==G== [[Galerase vulkaan]] – [[Galunggung]] – [[Gamalama]] ==H== [[Hallasan]] – [[Hekla]] ==I== [[Irazú]] – [[Irruputuncu]] – [[Izalco vulkaan|Izalco]] – [[Iztaccíhuatl]] ==K== [[Kameruni vulkaan|Kamerun]] – [[Karangetang]] – [[Karõm]] – [[Kasatochi vulkaan|Kasatochi]] – [[Katmai]] – [[Kelud]] – [[Kerinci]] – [[Kīlauea vulkaan|Kīlauea]] – [[Kilimanjaro]] – [[Kizimen]] – [[Kljutševskaja Sopka]] – [[Komagatake]] – [[Korjaki sopka]] – [[Krakatau]] ==L== [[Llaima]] – [[Laki]] – [[Lamington]] – [[Lassen Peak]] – [[Lewotobi]] – [[Liamuiga]] – [[Llaima]] – [[Llullaillaco]] – [[Lokon]] ==M== [[Maipo]] – [[Mauna Kea]] – [[Mayon]] – [[Merapi]] – [[Meru (vulkaan)|Meru]] – [[Misti]] - [[Momotombo]] ==N== [[Nevado del Tolima]] – [[Nyamuragira]] – [[Nyiragongo]] ==O== [[Ojos del Salado]] (pole kindel) – [[Okmok]] – [[Ol Doinyo Lengai]] – [[Ontake]] - [[Orizaba mägi]] – [[O-shima]] – [[Osorno vulkaan|Osorno]] ==P== [[Pagan (vulkaan)]] – [[Papandayan]] – [[Pavlov]] – [[Pelée]] – [[Pico Viejo]] - [[Piibu vulkaan]] - [[Pinatubo]] – [[Piton de la Fournaise]] – [[Popocatépetl]] – [[Puyehue vulkaan|Puyehue]] – [[Puracé vulkaan|Puracé]] ==R== [[Rainieri vulkaan|Rainier]] – [[Raoul (vulkaan)|Raoul]] – [[Ruapehu]] – [[Ruiz]] ==S== [[Sabancaya]] – [[Saint Helens (vulkaan)]] – [[Sakurashima]] – [[San Migueli vulkaan]] - [[Sangay]] – [[Santorin]] – [[Shinmoe-dake]] - [[Sinabung]] – [[Soputan]] – [[Soufrière Hills]] – [[Stromboli]] – [[Surtsey]] ==Š== [[Šišaldin]] – [[Šivelutš]] ==T== [[Taali vulkaan|Taal]] – [[Tambora]] – [[Tanaga vulkaan|Tanaga]] – [[Taranaki]] – [[Tarawera]] – [[Teide]] – [[Telica vulkaan]] - [[Tenggeri kaldeera]] – [[Torishima]] – [[Tristan da Cunha vulkaan|Tristan da Cunha]] – [[Tungurahua]] – [[Toussidé]] – [[Turrialba vulkaan]] ==U== [[Ubinas]] ==V== [[Vesuuv]] – [[Vulcano]] ==Vaata ka== *[[Vulkaanide loend]] [[Kategooria:Tegevvulkaanid| Tegevvulkaanide loend]] [[Kategooria:Vulkaanid| Tegevvulkaanide loend]] [[Kategooria:Vulkanoloogia]] [[Kategooria:Geoloogia loendid]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] pvizskfsstcuqr61mvbsvwcgqko0lvc 0 161581 7175541 7158561 2026-06-18T16:59:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175541 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib rahandusministrite grupist; tööstusriikide liidrite tippkohtumisi korraldava grupi kohta vaata artiklit [[G8]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[G7 (täpsustus)]]}} [[Pilt:Group of Seven (G7) Countries.svg|pisi|Seitsme grupi liikmed sinises, [[Euroopa Liit]] sinakasrohelises]] '''G7''' (ka '''Seitsme grupp'''; 1990. aastatel tuntud ka kui '''Suur seitsmik''') on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi [[rahandusminister|rahandusministrid]] ja neile alluvad töörühmad. G7 korraldab regulaarseid kohtumisi, kus arutatakse majanduspoliitilisi küsimusi. Senise tava kohaselt on liikmesriikide rahandusministrid ja keskpankade juhid kohtunud vähemalt kaks korda aastas. [[Euro]] kasutuselevõtmisest alates osaleb kokkusaamistel ka [[Euroopa Keskpank]]. 2014. aastani toimunud G7 liikmesriikide ja [[Venemaa]] valitsusjuhtide iga-aastasi kokkusaamisi tuntakse [[G8]] nime all. G7 moodustati [[1976]]. aastal, mil [[G6]]-ga liitus [[Kanada]]. ==G7 liidrite kohtumised== [[Pilt:G7 Finance ministers.jpg|thumb|400px|G7 kohtumine aprillis [[2008]]. Esireas rahandusministrid; vasakult: [[Jim Flaherty]] (Kanada), [[Christine Lagarde]] (Prantsusmaa), [[Peer Steinbrueck]] (Saksamaa), [[Henry Paulson]] (USA), [[Tommaso Padoa-Schioppa]] (Itaalia), [[Fukushirō Nukaga]] (Jaapan), [[Alistair Darling]] (Suurbritannia) ja Euroopa Liidu töörühma esimees [[Jean-Claude Juncker]].]] {| class="wikitable" ! width=5% | !! width=15% | Kuupäev !! width=15% | Eesistujamaa !! width=15% | Võõrustav riigijuht !! width=15% | Toimumiskoht !! width=35% | Märkused |- | 1. || 15.–17.11.1975 || [[Prantsusmaa]] || [[Valéry Giscard d'Estaing]] || [[Rambouillet]] || G6 tippkohtumine |- | 2. || 27.–28.06.1976 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Gerald R. Ford]] || [[San Juan]], [[Puerto Rico]] || Grupiga liitus Kanada, moodustades G7 |- | 3. || 07.–08.05.1977 || [[Suurbritannia]] || [[James Callaghan]] || [[London]] || Euroopa Komisjoni president sai loa regulaarselt kohtumistel osaleda |- | 4. || 16.–17.07.1978 || [[Lääne-Saksamaa]] || [[Helmut Schmidt]] || [[Bonn]], [[Nordrhein-Westfalen]] || |- | 5. || 28.–29.06.1979 || [[Jaapan]] || [[Masayoshi Ōhira]] || [[Tōkyō]] || |- | 6. || 22.–23.06.1980 || [[Itaalia]] || [[Francesco Cossiga]] || [[Veneetsia]] || |- | 7. || 20.–21.07.1981 || [[Kanada]] || [[Pierre E. Trudeau]] || [[Montebello]], [[Quebec]] || |- | 8. || 04.–06.06.1982 || [[Prantsusmaa]] || [[François Mitterrand]] || [[Versailles]] || |- | 9. || 28.–30.05.1983 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Ronald Reagan]] || [[Williamsburg]], [[Virginia]] || |- | 10. || 07.–09.06.1984 || [[Suurbritannia]] || [[Margaret Thatcher]] || [[London]] || |- | 11. || 02.–04.05.1985 || [[Lääne-Saksamaa]] || [[Helmut Kohl]] ||[[Bonn]], [[Nordrhein-Westfalen]] || |- | 12. || 04.–06.05.1986 || [[Jaapan]] || [[Yasuhiro Nakasone]] || [[Tōkyō]] || |- | 13. || 08.–10.06.1987 || [[Itaalia]] || [[Amintore Fanfani]] || [[Veneetsia]] || |- | 14. || 19.–21.06.1988 || [[Kanada]] || [[Brian Mulroney]] || [[Toronto]], [[Ontario]]|| |- | 15. || 14.–16.07.1989 || [[Prantsusmaa]] || [[François Mitterrand]] || [[Grande Arche]], [[Pariis]] || |- | 16. || 09.–11.07.1990 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[George H. W. Bush]] || [[Houston]], [[Texas]] || |- | 17. || 15.–17.07.1991 || [[Suurbritannia]] || [[John Major]] || [[London]] || |- | 18. || 06.–08.07.1992 || [[Saksamaa]] || [[Helmut Kohl]] || [[München]], [[Baieri]] || |- | 19. || 07.–09.07.1993 || [[Jaapan]] || [[Kiichi Miyazawa]] || [[Tōkyō]] || |- | 20. || 08.–10.07.1994 || [[Itaalia]] || [[Silvio Berlusconi]]|| [[Napoli]] || |- | 21. || 15.–17.06.1995 || [[Kanada]] || [[Jean Chrétien]] || [[Halifax]], [[Nova Scotia]] || |- | 22. || 27.–29.06.1996 || [[Prantsusmaa]] || [[Jacques Chirac]] || [[Lyon]] || Esmakordselt osalesid rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Kutsutud olid [[ÜRO]], [[Maailmapank]], [[Rahvusvaheline Valuutafond]] ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] |- | 23. || 20.–22.06.1997|| [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Bill Clinton]] ||[[Denver]], [[Colorado]] || Grupiga liitus Venemaa, moodustades G8 |- | 24. || 15.–17.05.1998 || [[Suurbritannia]] || [[Tony Blair]] || [[Birmingham]] || |- | 25. || 18.–20.06.1999 || [[Saksamaa]] || [[Gerhard Schröder]] || [[Köln]], [[Nordrhein-Westfalen]] || Berliinis toimus paralleelselt [[G20]] esimene tippkohtumine |- | 26. || 21.–23.07.2000 || [[Jaapan]] || [[Yoshiro Mori]] || [[Nago]], [[Okinawa]] || |- | 27. || 20.–22.07.2001 || [[Itaalia]] || [[Silvio Berlusconi]] || [[Genova]] || |- | 28. || 26.–27.06.2002 || [[Kanada]] ||[[Jean Chrétien]] ||[[Kananaskis]], [[Alberta]] || |- | 29. || 02.–03.06.2003 || [[Prantsusmaa]] || [[Jacques Chirac]] ||[[Évian-les-Bains]] || |- | 30. || 08.–10.06.2004 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[George W. Bush]] || [[Sea Island]], [[Georgia]] || |- | 31. || 06.–08.07.2005 || [[Suurbritannia]] || [[Tony Blair]] || [[Gleneagles|Gleneagles]], [[Šotimaa]] || G8+5 ametlik moodustamine. |- | 32. || 15.–17.07.2006 || [[Venemaa]] || [[Vladimir Putin]] || [[Strelna]], [[Peterburi]] || |- | 33. || 06.–08.06.2007 || [[Saksamaa]] || [[Angela Merkel]] || [[Heiligendamm]], [[Mecklenburg-Vorpommern]] || |- | 34. || 07.–09.07.2008 || [[Jaapan]] || [[Yasuo Fukuda]] ||[[Tōyako]], [[Hokkaidō]] || |- | 35. || 08.–10.07.2009 || [[Itaalia]] || [[Silvio Berlusconi]] || [[L'Aquila]]|| |- | 36. || 25.–26.06.2010 || [[Kanada]] || [[Stephen Harper]] || [[Huntsville (Kanada)|Huntsville]], [[Ontario]] || |- | 37. || 26.–27.05.2011 || [[Prantsusmaa]] || [[Nicolas Sarkozy]] || [[Deauville]]|| |- | 38. || 18.–19.05.2012 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Barack Obama]] || [[Camp David]]|| |- | 39. || 17.–18.06.2013 || [[Suurbritannia]] || [[David Cameron]] || [[Lough Erne]]|| |- | 40. || 4.–5.06.2014 || [[Belgia]] || || [[Brüssel]] ||Märtsis 2014 teatasid G7 liikmesriigid ettevalmistuse peatamisest seoses Krimmi kriisiga. 24. märtsil teatas [[David Cameron]], et kohtumine [[Sotši]]s jääb Venemaa tegevuse tõttu [[Ukraina]]s ära.<ref>[http://www.bbc.com/news/uk-politics-26722668 G8 summit 'won't be held in Russia']</ref> G7 liidrid kohtusid Sotši asemel Brüsselis.<ref>{{cite news|url=http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303949704579458753312382992?mg=reno64-wsj&url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303949704579458753312382992.html| title=G-7 Agrees to Exclude Russia, Increase Sanctions/World Powers to Meet in Brussels in June Without Russia| work=The Wall Street Journal| date=25. märts 2014}}</ref> |- | 41. || 7.–8.06.2015 ||[[Saksamaa]] || [[Angela Merkel]] || [[Schloss Elmau]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.washingtonpost.com/business/germany-to-hold-2015-g8-summit-at-alpine-spa/2014/01/23/66783558-842a-11e3-a273-6ffd9cf9f4ba_story.html |pealkiri=Germany to hold 2015 G8 summit at Alpine spa Elmau in Bavaria |vaadatud=2014-01-23 |arhiivimisaeg=2018-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181208143327/https://www.washingtonpost.com/business/germany-to-hold-2015-g8-summit-at-alpine-spa/2014/01/23/66783558-842a-11e3-a273-6ffd9cf9f4ba_story.html |url-olek=ei tööta }}</ref> || |- | 42. || 26.–27.05.2016 ||[[Jaapan]] || [[Shinzo Abe]] || [[Shima]]|| |- | 43. || 26.–27.05.2017 ||[[Itaalia]] || [[Paolo Gentiloni]] || [[Taormina]]|| |- | 44. || 8.–9.06.2018 ||[[Kanada]] || [[Justin Trudeau]] || [[La Malbaie]]|| |- | 45. || 24.–26.08.2019 ||Prantsusmaa || [[Emmanuel Macron]] || [[Biarritz]]|| |- | 46. || ''tühistati'' || USA || |||| |- | 47. || 11.–13. juuni 2021 || Suurbritannia || [[Boris Johnson]] || [[St Ives]]||https://www.g7uk.org/ |- | 48. || 26.–28. juuni 2022 || Saksamaa || [[Olaf Scholz]] || [[Schloss Elmau]]|| |- | 49. || 19.–21. mai 2023 || Jaapan || [[Fumio Kishida]] || [[Hiroshima]] || |- | 50. || 13.–15. juuni 2024 || Itaalia ||[[Giorgia Meloni]] || [[Fasano]]|| |- | 51. || 16.–17. juuni 2024 || Kanada || [[Mark Carney]] || [[Kananaskis]]|| |- | 52. || 15.-17. juuni 2026 || Prantsusmaa || [[Emmanuel Macron]] || [[Évian-les-Bains]]|| |} ==Liikmed== * [[Ameerika Ühendriigid]] * [[Itaalia]] * [[Jaapan]] * [[Kanada]] * [[Prantsusmaa]] * [[Saksamaa]] * [[Suurbritannia]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] b2d7mbu426yyxoc18487vkl203x9mt0 0 164725 7175940 6793511 2026-06-19T11:55:27Z ~2026-35739-88 231960 7175940 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajalehest; ettevõtte kohta vaata artiklit [[AS Äripäev]]; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Argipäev]].}} {{ajakohasta}} {{Ajaleht | nimi = Äripäev | logo = Äripäev logo.svg|logosuurus=250px | tüüp = ajakirjanduslik [[veebileht]] | formaat = ''Berliner'' | omanik = [[Bonnier]] | väljaandja = [[AS Äripäev]] | peatoimetaja = [[Meelis Mandel]] | asutamine = 1989 | keel = [[Eesti keel|eesti]] | toimetuse asukoht = Tallinn | trükiarv = | ISSN = 1406–2585 }} '''Äripäev''' (lühend: '''ÄP''') on [[Eesti]] uudistesait ja endine [[ajaleht]], mis asutati [[1989]]. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608716152/aripaev-lopetab-paberlehena-ilmumise|pealkiri=Äripäev lõpetab paberlehena ilmumise|väljaanne=ERR|aeg=15.09.2022|vaadatud=15.09.2022}}</ref> Äripäev keskendub majandusteemadele, mille kõrval on väiksemas mahus ka poliitika, kultuur ja meelelahutus. Ajalehe Äripäev kirjastaja on [[AS Äripäev]] (varasema nimega Äripäeva Kirjastuse AS). Lisaks Äripäevale ja selle lisadele annab (või on andnud) AS Äripäev välja venekeelset majandusteemalist nädalalehte [[Delovõje Vedomosti]], üle kahe nädala ilmuvat arstide ajalehte [[Meditsiiniuudised]] ning kuukirju [[RP (ajakiri)|RP]] (Raamatupidamise Praktik), [[Imeline Teadus]], [[Imeline Ajalugu]] ja [[National Geographic Eesti]]. Peale ajalehtede ja ajakirjade AS Äripäev avaldab infolehti ja majandusteemalisi raamatuid, korraldab seminare, konverentse ja koolitusi ning haldab erialalisi majandusuudiste saite (ehitus, finants, kinnisvara, IT jms) ja üldisemat majandusinfo lehte "Äripäeva teabevara", peab [[veebiraadio]]t ja salvestab [[taskuhääling]]ut.{{lisa viide}} ==Ajalugu== Äripäeva asutasid [[Tallinn]]as 1989. aastal [[Rootsi]] meediakontsern [[Bonnier]] ja Eesti firma [[Mainor]]. Esimene Äripäev ilmus 9. oktoobril 1989. Kuni maini [[1992]] ilmus Äripäev ühe korra nädalas, veebruarini [[1996]] kolm korda nädalas ning pärast seda viis korda nädalas (esmaspäevast reedeni).{{lisa viide}} 2020. aasta aprillis kärbiti lehe ilmumissagedus koroonakriisi tõttu ühele korrale nädalas algul ajutiselt, kuid hiljem ka alaliselt, nädalalehe ilmumispäevaks valiti neljapäev. Juulis 2020 oli lehe trükiarv 6100.<ref name="nädalaleht">[https://www.err.ee/1125276/ajaleht-aripaev-jaabki-ilmuma-uhel-korral-nadalas "Ajaleht Äripäev jääbki ilmuma ühel korral nädalas"] ERR, 19.08.2020 (vaadatud 19.08.2020)</ref> Paber- ja digiväljaande vahekorda kirjeldas peatoimetaja 2020. aastal järgmiselt: "Paberleht on digisisu täiendav väljund, mis on eelkõige mõeldud firmade puhkenurkadesse ja klienditsoonidesse."<ref name="nädalaleht"/> Alates [[1997]]. aasta maist on Bonnier Äripäeva ainuomanik. Septembris 2022 anti teada, et alates 2023. aastast lõpetab Äripäeva paberleht ilmumise.<ref name=":0" /> Viimane paberleht ilmus 22. detsembril 2022.<ref>[https://www.err.ee/1608829042/ilmus-viimane-aripaev-ka-teised-lehed-kolivad-aina-rohkem-veebi "Ilmus viimane Äripäev, ka teised lehed kolivad aina rohkem veebi"] ERR, 22. detsember 2022</ref> 2025. aasta algusest lõpetas paberil ilmumise ka 2023. aasta jaanuaris ilmuma hakanud Äripäeva ajakiri.<ref>[[Meelis Mandel]], [https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKaripaev202412&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Viimane kommentaar paberil"], ajakiri Äripäev, 8. detsember 2024, lk 3; Digar (vaadatud 05.01.2025)</ref> == Juhtimine == Aastatel 1992–2007 oli Äripäeva peatoimetaja [[Igor Rõtov]]. Alates septembrist [[2007]] on ajalehe peatoimetaja [[Meelis Mandel]] ja Igor Rõtov on [[AS Äripäev|AS-i Äripäev]] peadirektor.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://firma.aripaev.ee/firmast/ Äripäev AS-i tutvustus] Äripäeva kodulehel * [http://www.ap3.ee/ Äripäev] * [http://www.ehitusuudised.ee/ Ehitusuudised] * [http://www.logistikauudised.ee/ Logistikauudised] * [http://www.toostusuudised.ee/ Tööstusuudised] * [http://www.best-marketing.ee/ Best Marketing] (turundus- ja turundusjuhtimise uudised) * [http://www.bestsales.ee/ Best Sales] (müügi- ja müügijuhtimise uudised) * [http://www.sekretar.ee/ Sekretär] (büroojuhtimise ja sekretäritöö uudised) * [http://www.ituudised.ee/ IT uudised] * [http://www.pollumajandus.ee/ Põllumajandus.ee] * [http://www.kaubandus.ee/ Kaubandus.ee] * [http://www.kinnisvarauudised.ee/ Kinnisvarauudised] * [http://www.raamatupidaja.ee/ Raamatupidaja.ee] * [https://www.infopank.ee/?utm_source=wikipedia&utm_medium=wikipedia&utm_campaign=aripaev Infopank] (ettevõtete taustainfo, võlaregister, B2B andmebaasid ja meiliturundus) [[Kategooria:Eesti ajalehed]] [[Kategooria:Eesti uudistesaidid]] qwjrrt12xvzdop7ou63y8eogelbyr5n 0 164968 7175506 6110362 2026-06-18T14:50:25Z JackyM59 217845 Photograph updated 7175506 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Abelia flowers.jpg|thumb|Suureõielise abeelia õied. Osal õitest on valged [[kroonleht|kroonlehed]] ära langenud ning on jäänud ainult punased [[tuppleht|tupplehed]].]] [[Fail:Fleurs d'Abélia grandiflora Kaléidoscope.jpg|pisi]] [[Pilt:Abelia-grandiflora-total.JPG|thumb|Õied ja lehed]] [[Pilt:Starr_980528-4082_Abelia_x_grandiflora.jpg|thumb]] [[Pilt:Abelia x grandiflora Edward Goucher1.jpg|thumb|[[Sort]] '[[Edward Goucher']]]] [[Pilt:Abelia x grandiflora Edward Goucher2.jpg|thumb|Sort 'Edward Goucher']] [[Pilt:Abelia grandiflora Edward Goucher 1.jpg|thumb|Sort 'Edward Goucher']] [[Pilt:Abelia grandiflora A.jpg|thumb|Sort '[[Conti]]']] [[Pilt:Abelia grandiflora B.jpg|thumb|Sort 'Conti']] [[Pilt:Abelia x grandiflora 00.jpg|thumb|Suureõieline abeelia [[Madridi botaanikaaed|Madridi botaanikaaias]]]] [[Pilt:Abelia x grandiflora 01.jpg|thumb]] [[Pilt:Abelia x grandiflora 02.jpg|thumb]] [[Pilt:Abelia x grandiflora 03.jpg|thumb]] '''Suureõieline abeelia''' (''Abelia ×grandiflora'' (Rovelli ex André) Rehd.) on [[abeelia]][[liik (bioloogia)|liik]]ide ''Abelia chinensis'' ([[hiina abeelia]]) ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]]. ==Taksonoomia== Perekond ''Abelia'' on nimetatud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi. [[Liigiepiteet]] ''grandiflora'' ('suureõieline') osutab selle hübriidi õite suurusele võrreldes muude selle perekonna taimedega. Sünonüümid on ''Abelia rupestris'' Hort., ''Linnaea pringiana'' Graebn ja ''Linnaea spaethiana'' Graebn. ==Kirjeldus== See on ümara ja laia võraga mitme tüvega ning võlvuvate harudega 1...1,8 m (kuni 3 m) kõrgune [[pooligihaljas puu|pooligihaljas]] [[põõsas]]. Harud on punakad, ümarad ja võlvuvad. [[Leht|Lehed]] on [[munajas leht|munajad]], [[läikiv leht|läikivad]], tumerohelised, kergelt [[hambuline leht|hambulised]], [[vastak leheseis|vastakud]], kuni 2...6 cm pikkused. [[Õis|Õied]] on roosakasvalged, [[kellukjas|kellukjad]], kuni 2 cm pikkused, kergelt [[lõhnav õis|lõhnavad]], moodustavad [[kobarõisik]]u. [[Õitsemisperiood]] on pikk, kestab kevadest sügiseni välja. Punakas [[õietupp]] jääb pärast [[õitsemine|õitsemist]] püsima. [[Vili]] on piklik [[pähklike]], mida kroonib [[õietupp]]. ==Dekoratiivtaim== Suureõieline abeelia on populaarne aias kasvatatav [[dekoratiivtaim]], mida kasutatakse ka [[elavtara]]de koosseisus. Teda paljundatakse [[pistik]]utena. Ta pärineb [[Lago Maggiore]] äärsest Rovelli aiandist ([[1886]]). ==Sorte== * 'Compacta' * 'Confetti' ehk 'Conti' * 'Dwarf Purple' * 'Edward Goucher' * 'Frances Mason' * 'Gold Spot' ehk 'Gold Strike' * 'Hopleys' * 'Little Richard' * 'Sherwoodii' * 'Sunrise' ==Välislingid== *[http://species.wikimedia.org/wiki/Abelia_x_grandiflora Sissekanne projektis Wikispecies] *[http://fichas.infojardin.com/arbustos/abelia-grandiflora.htm Sissekanne saidil infojardin.com] (''hispaania keeles'') <small>Artikli kirjutamisel on kasutatud inglis- ja hispaaniakeelset Vikipeediat seisuga 15.3.2009.</small> [[Kategooria:Kuslapuulised]] 7fdb1taenj5n0q1knpcophlgqgljvzd 7175521 7175506 2026-06-18T15:30:47Z Sneeuwschaap 50792 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Fleurs d'Abélia grandiflora Kaléidoscope.jpg]] → [[File:Fleurs d'Abélia grandiflora.jpg]] [[c:COM:FR#FR1|Criterion 1]] (original uploader’s request) 7175521 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Abelia flowers.jpg|thumb|Suureõielise abeelia õied. Osal õitest on valged [[kroonleht|kroonlehed]] ära langenud ning on jäänud ainult punased [[tuppleht|tupplehed]].]] [[Fail:Fleurs d'Abélia grandiflora.jpg|pisi]] [[Pilt:Abelia-grandiflora-total.JPG|thumb|Õied ja lehed]] [[Pilt:Starr_980528-4082_Abelia_x_grandiflora.jpg|thumb]] [[Pilt:Abelia x grandiflora Edward Goucher1.jpg|thumb|[[Sort]] '[[Edward Goucher']]]] [[Pilt:Abelia x grandiflora Edward Goucher2.jpg|thumb|Sort 'Edward Goucher']] [[Pilt:Abelia grandiflora Edward Goucher 1.jpg|thumb|Sort 'Edward Goucher']] [[Pilt:Abelia grandiflora A.jpg|thumb|Sort '[[Conti]]']] [[Pilt:Abelia grandiflora B.jpg|thumb|Sort 'Conti']] [[Pilt:Abelia x grandiflora 00.jpg|thumb|Suureõieline abeelia [[Madridi botaanikaaed|Madridi botaanikaaias]]]] [[Pilt:Abelia x grandiflora 01.jpg|thumb]] [[Pilt:Abelia x grandiflora 02.jpg|thumb]] [[Pilt:Abelia x grandiflora 03.jpg|thumb]] '''Suureõieline abeelia''' (''Abelia ×grandiflora'' (Rovelli ex André) Rehd.) on [[abeelia]][[liik (bioloogia)|liik]]ide ''Abelia chinensis'' ([[hiina abeelia]]) ja ''[[Abelia uniflora]]'' [[hübriid]]. ==Taksonoomia== Perekond ''Abelia'' on nimetatud [[hiina abeelia]] avastaja [[Clarke Abel]]i järgi. [[Liigiepiteet]] ''grandiflora'' ('suureõieline') osutab selle hübriidi õite suurusele võrreldes muude selle perekonna taimedega. Sünonüümid on ''Abelia rupestris'' Hort., ''Linnaea pringiana'' Graebn ja ''Linnaea spaethiana'' Graebn. ==Kirjeldus== See on ümara ja laia võraga mitme tüvega ning võlvuvate harudega 1...1,8 m (kuni 3 m) kõrgune [[pooligihaljas puu|pooligihaljas]] [[põõsas]]. Harud on punakad, ümarad ja võlvuvad. [[Leht|Lehed]] on [[munajas leht|munajad]], [[läikiv leht|läikivad]], tumerohelised, kergelt [[hambuline leht|hambulised]], [[vastak leheseis|vastakud]], kuni 2...6 cm pikkused. [[Õis|Õied]] on roosakasvalged, [[kellukjas|kellukjad]], kuni 2 cm pikkused, kergelt [[lõhnav õis|lõhnavad]], moodustavad [[kobarõisik]]u. [[Õitsemisperiood]] on pikk, kestab kevadest sügiseni välja. Punakas [[õietupp]] jääb pärast [[õitsemine|õitsemist]] püsima. [[Vili]] on piklik [[pähklike]], mida kroonib [[õietupp]]. ==Dekoratiivtaim== Suureõieline abeelia on populaarne aias kasvatatav [[dekoratiivtaim]], mida kasutatakse ka [[elavtara]]de koosseisus. Teda paljundatakse [[pistik]]utena. Ta pärineb [[Lago Maggiore]] äärsest Rovelli aiandist ([[1886]]). ==Sorte== * 'Compacta' * 'Confetti' ehk 'Conti' * 'Dwarf Purple' * 'Edward Goucher' * 'Frances Mason' * 'Gold Spot' ehk 'Gold Strike' * 'Hopleys' * 'Little Richard' * 'Sherwoodii' * 'Sunrise' ==Välislingid== *[http://species.wikimedia.org/wiki/Abelia_x_grandiflora Sissekanne projektis Wikispecies] *[http://fichas.infojardin.com/arbustos/abelia-grandiflora.htm Sissekanne saidil infojardin.com] (''hispaania keeles'') <small>Artikli kirjutamisel on kasutatud inglis- ja hispaaniakeelset Vikipeediat seisuga 15.3.2009.</small> [[Kategooria:Kuslapuulised]] tryhz6wgxqmea0e170w5xhp1sl8wh8f 0 167750 7175537 6976797 2026-06-18T16:30:50Z Mahagonipuu 172816 Alustatud, tõlkides leheküljelt "[[:en:Special:Redirect/revision/1338456249|Oslo Metro]]" alaosa "Network" 7175537 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oslo T-bane Logo.svg|thumb|T-baneni logo]] [[Pilt:Oslo t-bane.jpg|thumb|Metroo plaan]] '''Oslo metroo''' ([[norra keel|norra]] ''T-banen'') on [[Norra]] pealinnas [[Oslo]]s ja selle lähialadel alates [[1966]]. aastast käigus olev [[metroo]]. See loodi mitmetest trammi ja linnalähirongiliinidest ning tunnelitest, millest pikim on kesklinna alt kulgev 7 060 m pikk Majorstuen-Hasle tunnel. Aastal [[1928]] avati tunnel Majorstueni ja [[Norra Rahvusteater|Rahvusteatri]] vahel, mida on peetud ka Oslo metroo sünniajaks. Metrool on 6 liini 95 jaamaga. Radade kogupikkus on 80 km. [[2011]] aastal oli metrool 81 miljonit reisijat. Rongid sõidavad kell 5.00–1.00 (nädalalõppudel 6.00–1.00) 15 minutiliste vahedega. ==Liinid== {|class="wikitable" |bgcolor="#c0c0c0"|Nr||bgcolor="c0c0c0"|Marsruut |---- |bgcolor="#2CBEFB" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 1|<span style="color:#000000">1</span>]]||Frognerseteren- Jernbanetorget - Helsfyr - Bergkrystallen |---- |bgcolor="#D70914" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 2|<span style="color:#FFFFFF">2</span>]]||Østerås - Jernbanetorget - Helsfyr - Ellingsrudåsen |---- |bgcolor="#4BBD31" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 3|<span style="color:#000000">3</span>]]||Kolsås - Jernbanetorget - Helsfyr - Mortensrud |---- |bgcolor="#003BAA" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 4|<span style="color:#FFFFFF">4</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Bergkrystallen |---- |bgcolor="E372B3" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 5|<span style="color:#000000">5</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Sognsvann - Ringen |} [[Kategooria:Oslo]] [[Kategooria:Metroo]] == Liinivõrk == Praegune liinivõrk võeti kasutusele 3. aprillil 2016, kui avati Økernist Sinseni ühendustunnel ja uus Løreni jaam.<ref name="NT2016">{{Cite web|last=Oesterud|first=Tor Ingar|url=https://norwaytoday.info/news/oslo-scandinavias-largest-get-t-network/|title=Oslo now has the largest subway system in Scandinavia|website=Norway Today|date=3 April 2016|access-date=14 June 2025}}</ref> 2024. aastal avaldatud aruandes hinnati Oslo metroo 23 Euroopa kiirtransiidivõrgu seast kõige tõhusamaks süsteemiks.<ref>{{Cite book|last=Castagna|first=Luigi|date=1 March 2024|title=Benchmarking the efficiency of European metros from a production perspective|volume=53|access-date=14 June 2025|last2=Lobo|first2=António|last3=Coppola|first3=Pierluigi|last4=Couto|first4=António|work=Research in Transportation Business & Management|chapter=4.1. Gross effectiveness|doi=10.1016/j.rtbm.2024.101102|chapter-url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S221053952400004X#s0035}}</ref> Oslo metroo opereerib kõigis viieteistkümnes Oslo linnaosas ning ulatub ka naabervalda [[Bærumi vald|Bærumi]] . Liinidel on viis värvikoodiga liini, mis on nummerdatud 1 kuni 5. Need kõik läbivad kesklinnas ühistunnelit ja teenindavad kaheksat haruliini. Lisaks sõidavad kaks liini ringliinil. Kahte haru teenindavad kumbagi kaks liini: Grorudi haru teenindavad nii liinid 4 kui ka 5 ning Lambertseteri harul on täisgraafikuga liin 4 ja piiratud graafikuga liin 1.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}</ref> Grorudi ja Furuseti liinid suunduvad kirdesse Groruddaleni, kaks ülejäänud idapoolset haru aga lõunasse Nordstrandi. Läänepool teenindavad Holmenkolli ja Sognsvanni liinid Oslo põhjapoolseid linnaosasid koos ringliiniga, mis ühendab linna kirde- ja loodeosa. Kolsåsi ja Røa liinid ulatuvad Bærumi naabervalda.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}</ref> Kõik liinid läbivad ühistunnelit enne, kui jõuavad erinevatele liinidele või ringliinile. Kõigil liinidel on baasgraafikus neli rongi tunnis ning liinil 2 ja liini 3 idalõigus on tööpäeviti kell 07:00–19:00 kaheksa rongi tunnis. Liini 2 idalõigus on laupäeviti kell 10:00–19:00 samuti kaheksa rongi tunnis. Nädalavahetuse varahommikuti on kõigil liinidel vähendatud pooletunniste väljumistega graafik. Rongid sõidavad umbes kella 05:00-st (nädalavahetustel kell 06:00) kuni ööni kella 01:00-ni.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFRuter2016">[[Ruter]] (2016). [https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf "Rutetabell for T-banen"] <span class="cs1-format">(PDF)</span> (in Norwegian). Archived from [https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 2016-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2016-04-03</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> === Jaamad === Süsteem koosneb 101 jaamast, millest 17 asuvad maa all või on kaetud.<ref>{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/userfiles%5CLinjekart.pdf|title=Linjekart|archive-url=https://web.archive.org/web/20090306090956/http://www.tbane.no/userfiles/Linjekart.pdf|archive-date=2009-03-06|year=2008}}</ref><ref name="east">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/|title=T-banestasjonene i Øst|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080308085851/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-03-08}}</ref><ref name="west">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/|title=T-banestasjonene i Vest|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401132522/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref><ref name="holmenkollbanen">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/|title=Holmenkollbanens stasjoner|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401131606/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref> Ainus maa-alune jaam metrooeelses läänevõrgus oli Nationaltheatret ja enamik maa-aluseid jaamu asub kesklinna all asuvas ühises tunnelis või idavõrgu lühemates tunneliosades; eelkõige kulgeb Furuseti liin peamiselt maa all, kus kõik peale Haugerudi asuvad tunnelis või selle avauses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gleisplanweb.de |url=https://www.gleisplanweb.eu/show.php?Map=Oslo&Index=2&Height=1620&Width=2330&Title=Stra%C3%9Fen-%20und%20U-Bahn%20Oslo |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.gleisplanweb.eu}}</ref> Kesklinna jaamad asuvad suurte tööhõivekeskuste ja teiste transpordivahendite, näiteks trammi, rongi ja bussi ühenduste lähedal. Kõiki jaamu saab tänaval tuvastada ringi sees oleva sinise T-tähega siltide järgi. Keskuse lähedal asuvad jaamad on alates 1995. aastast personalita olnud, piletite ostmiseks on olemas piletiautomaadid.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFOslo_T-banedrift">[[Oslo T-banedrift]]. [https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 "Kort historikk"] (in Norwegian). Archived from [http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 the original] on 2011-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2008-06-09</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> Mõnes jaamas on kioskid. Kõikidele jaamadele on vähemalt ühe sissepääsu kaudu astmevaba juurdepääs (välja arvatud Frøeni kesklinna suuna platvorm) ja platvormide kõrgus on rongivagunite kõrgusega joondatud.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|title=Tilgjengelighet for alle|access-date=2008-08-21|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20081011163409/http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|archive-date=October 11, 2008|authorlink=Ruter}}</ref> === Intermodaalsus === [[Fail:Blindern_stasjon.jpg|pisi|Blinderni jaam ring- ja Sognsvanni liinil teenindab [[Oslo Ülikool|Oslo ülikooli]] peamist ülikoolilinnakut.]] Metroo on integreeritud Oslo ja [[Akershusi maakond|Akershusi]] ühistranspordisüsteemi Ruteri agentuuri kaudu, võimaldades ühe piletiga sõita ka [[Oslo tramm|Oslo trammidel]], linnaliinibussidel, parvlaevadel ja Vy opereeritavatel Oslo pendelrongi liinidel.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/|title=Transportmidlene|access-date=2008-08-07|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080428002536/http://www.ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-28|authorlink=Ruter}}</ref> Oslos on trammisüsteem kuue liiniga, pakkudes sagedast teenust kesklinnas madalama keskmise kiirusega, kuid rohkemate peatustega. Suuremad trammidele ümberistumispunktid on Majorstuenis, Jernbanetorgetis, Storos ja Forskningsparkenis.<ref>{{Cite web|last=Oslo Sporvognsdrift|url=http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|title=Trikken 2007|access-date=2008-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20090326165847/http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|archive-date=2009-03-26|year=2007|authorlink=Oslo Sporvognsdrift}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|title=Linjekart med T-banens stasjoner fra 15.12.2013|date=2013-12-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224055848/https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|archive-date=2014-02-24|authorlink=Ruter}}</ref> Pendelrong teenindab Oslost kaugemal asuvaid äärelinnu, kuigi mõned pendelrongiteenused meenutavad kiirtransiiti, eriti liin L1 Lillestrømi ja Askerisse ning liin L2 Stabekki ja Skisse, millel on suurem teenindussagedus läbi Oslo tiheda asustusega ala. Rongidele saab ümberistuda Jernbanetorgetis ([[Oslo keskraudteejaam|Oslo S-is]]) ja Nationaltheatretis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vy {{!}} Train {{!}} Bus {{!}} Taxi {{!}} Book your trip at vy.no |url=https://www.vy.no/en |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260605230132/https://www.vy.no/en |arhiivimisaeg=2026-06-05 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.vy.no |keel=en}}</ref> a3f0v74ihilnxpxu933ekr7qd7qn5w0 7175544 7175537 2026-06-18T17:14:13Z Mahagonipuu 172816 Alustatud, tõlkides leheküljelt "[[:en:Special:Redirect/revision/1338456249|Oslo Metro]]" alaosa "Future expansion" 7175544 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oslo T-bane Logo.svg|thumb|T-baneni logo]] [[Pilt:Oslo t-bane.jpg|thumb|Metroo plaan]] '''Oslo metroo''' ([[norra keel|norra]] ''T-banen'') on [[Norra]] pealinnas [[Oslo]]s ja selle lähialadel alates [[1966]]. aastast käigus olev [[metroo]]. See loodi mitmetest trammi ja linnalähirongiliinidest ning tunnelitest, millest pikim on kesklinna alt kulgev 7 060 m pikk Majorstuen-Hasle tunnel. Aastal [[1928]] avati tunnel Majorstueni ja [[Norra Rahvusteater|Rahvusteatri]] vahel, mida on peetud ka Oslo metroo sünniajaks. Metrool on 6 liini 95 jaamaga. Radade kogupikkus on 80 km. [[2011]] aastal oli metrool 81 miljonit reisijat. Rongid sõidavad kell 5.00–1.00 (nädalalõppudel 6.00–1.00) 15 minutiliste vahedega. ==Liinid== {|class="wikitable" |bgcolor="#c0c0c0"|Nr||bgcolor="c0c0c0"|Marsruut |---- |bgcolor="#2CBEFB" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 1|<span style="color:#000000">1</span>]]||Frognerseteren- Jernbanetorget - Helsfyr - Bergkrystallen |---- |bgcolor="#D70914" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 2|<span style="color:#FFFFFF">2</span>]]||Østerås - Jernbanetorget - Helsfyr - Ellingsrudåsen |---- |bgcolor="#4BBD31" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 3|<span style="color:#000000">3</span>]]||Kolsås - Jernbanetorget - Helsfyr - Mortensrud |---- |bgcolor="#003BAA" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 4|<span style="color:#FFFFFF">4</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Bergkrystallen |---- |bgcolor="E372B3" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 5|<span style="color:#000000">5</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Sognsvann - Ringen |} [[Kategooria:Oslo]] [[Kategooria:Metroo]] == Liinivõrk == Praegune liinivõrk võeti kasutusele 3. aprillil 2016, kui avati Økernist Sinseni ühendustunnel ja uus Løreni jaam.<ref name="NT2016">{{Cite web|last=Oesterud|first=Tor Ingar|url=https://norwaytoday.info/news/oslo-scandinavias-largest-get-t-network/|title=Oslo now has the largest subway system in Scandinavia|website=Norway Today|date=3 April 2016|access-date=14 June 2025}}</ref> 2024. aastal avaldatud aruandes hinnati Oslo metroo 23 Euroopa kiirtransiidivõrgu seast kõige tõhusamaks süsteemiks.<ref>{{Cite book|last=Castagna|first=Luigi|date=1 March 2024|title=Benchmarking the efficiency of European metros from a production perspective|volume=53|access-date=14 June 2025|last2=Lobo|first2=António|last3=Coppola|first3=Pierluigi|last4=Couto|first4=António|work=Research in Transportation Business & Management|chapter=4.1. Gross effectiveness|doi=10.1016/j.rtbm.2024.101102|chapter-url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S221053952400004X#s0035}}</ref> Oslo metroo opereerib kõigis viieteistkümnes Oslo linnaosas ning ulatub ka naabervalda [[Bærumi vald|Bærumi]] . Liinidel on viis värvikoodiga liini, mis on nummerdatud 1 kuni 5. Need kõik läbivad kesklinnas ühistunnelit ja teenindavad kaheksat haruliini. Lisaks sõidavad kaks liini ringliinil. Kahte haru teenindavad kumbagi kaks liini: Grorudi haru teenindavad nii liinid 4 kui ka 5 ning Lambertseteri harul on täisgraafikuga liin 4 ja piiratud graafikuga liin 1.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}</ref> Grorudi ja Furuseti liinid suunduvad kirdesse Groruddaleni, kaks ülejäänud idapoolset haru aga lõunasse Nordstrandi. Läänepool teenindavad Holmenkolli ja Sognsvanni liinid Oslo põhjapoolseid linnaosasid koos ringliiniga, mis ühendab linna kirde- ja loodeosa. Kolsåsi ja Røa liinid ulatuvad Bærumi naabervalda.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}</ref> Kõik liinid läbivad ühistunnelit enne, kui jõuavad erinevatele liinidele või ringliinile. Kõigil liinidel on baasgraafikus neli rongi tunnis ning liinil 2 ja liini 3 idalõigus on tööpäeviti kell 07:00–19:00 kaheksa rongi tunnis. Liini 2 idalõigus on laupäeviti kell 10:00–19:00 samuti kaheksa rongi tunnis. Nädalavahetuse varahommikuti on kõigil liinidel vähendatud pooletunniste väljumistega graafik. Rongid sõidavad umbes kella 05:00-st (nädalavahetustel kell 06:00) kuni ööni kella 01:00-ni.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFRuter2016">[[Ruter]] (2016). [https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf "Rutetabell for T-banen"] <span class="cs1-format">(PDF)</span> (in Norwegian). Archived from [https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 2016-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2016-04-03</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> === Jaamad === Süsteem koosneb 101 jaamast, millest 17 asuvad maa all või on kaetud.<ref>{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/userfiles%5CLinjekart.pdf|title=Linjekart|archive-url=https://web.archive.org/web/20090306090956/http://www.tbane.no/userfiles/Linjekart.pdf|archive-date=2009-03-06|year=2008}}</ref><ref name="east">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/|title=T-banestasjonene i Øst|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080308085851/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-03-08}}</ref><ref name="west">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/|title=T-banestasjonene i Vest|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401132522/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref><ref name="holmenkollbanen">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/|title=Holmenkollbanens stasjoner|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401131606/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref> Ainus maa-alune jaam metrooeelses läänevõrgus oli Nationaltheatret ja enamik maa-aluseid jaamu asub kesklinna all asuvas ühises tunnelis või idavõrgu lühemates tunneliosades; eelkõige kulgeb Furuseti liin peamiselt maa all, kus kõik peale Haugerudi asuvad tunnelis või selle avauses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gleisplanweb.de |url=https://www.gleisplanweb.eu/show.php?Map=Oslo&Index=2&Height=1620&Width=2330&Title=Stra%C3%9Fen-%20und%20U-Bahn%20Oslo |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.gleisplanweb.eu}}</ref> Kesklinna jaamad asuvad suurte tööhõivekeskuste ja teiste transpordivahendite, näiteks trammi, rongi ja bussi ühenduste lähedal. Kõiki jaamu saab tänaval tuvastada ringi sees oleva sinise T-tähega siltide järgi. Keskuse lähedal asuvad jaamad on alates 1995. aastast personalita olnud, piletite ostmiseks on olemas piletiautomaadid.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFOslo_T-banedrift">[[Oslo T-banedrift]]. [https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 "Kort historikk"] (in Norwegian). Archived from [http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 the original] on 2011-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2008-06-09</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> Mõnes jaamas on kioskid. Kõikidele jaamadele on vähemalt ühe sissepääsu kaudu astmevaba juurdepääs (välja arvatud Frøeni kesklinna suuna platvorm) ja platvormide kõrgus on rongivagunite kõrgusega joondatud.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|title=Tilgjengelighet for alle|access-date=2008-08-21|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20081011163409/http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|archive-date=October 11, 2008|authorlink=Ruter}}</ref> === Intermodaalsus === [[Fail:Blindern_stasjon.jpg|pisi|Blinderni jaam ring- ja Sognsvanni liinil teenindab [[Oslo Ülikool|Oslo ülikooli]] peamist ülikoolilinnakut.]] Metroo on integreeritud Oslo ja [[Akershusi maakond|Akershusi]] ühistranspordisüsteemi Ruteri agentuuri kaudu, võimaldades ühe piletiga sõita ka [[Oslo tramm|Oslo trammidel]], linnaliinibussidel, parvlaevadel ja Vy opereeritavatel Oslo pendelrongi liinidel.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/|title=Transportmidlene|access-date=2008-08-07|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080428002536/http://www.ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-28|authorlink=Ruter}}</ref> Oslos on trammisüsteem kuue liiniga, pakkudes sagedast teenust kesklinnas madalama keskmise kiirusega, kuid rohkemate peatustega. Suuremad trammidele ümberistumispunktid on Majorstuenis, Jernbanetorgetis, Storos ja Forskningsparkenis.<ref>{{Cite web|last=Oslo Sporvognsdrift|url=http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|title=Trikken 2007|access-date=2008-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20090326165847/http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|archive-date=2009-03-26|year=2007|authorlink=Oslo Sporvognsdrift}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|title=Linjekart med T-banens stasjoner fra 15.12.2013|date=2013-12-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224055848/https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|archive-date=2014-02-24|authorlink=Ruter}}</ref> Pendelrong teenindab Oslost kaugemal asuvaid äärelinnu, kuigi mõned pendelrongiteenused meenutavad kiirtransiiti, eriti liin L1 Lillestrømi ja Askerisse ning liin L2 Stabekki ja Skisse, millel on suurem teenindussagedus läbi Oslo tiheda asustusega ala. Rongidele saab ümberistuda Jernbanetorgetis ([[Oslo keskraudteejaam|Oslo S-is]]) ja Nationaltheatretis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vy {{!}} Train {{!}} Bus {{!}} Taxi {{!}} Book your trip at vy.no |url=https://www.vy.no/en |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260605230132/https://www.vy.no/en |arhiivimisaeg=2026-06-05 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.vy.no |keel=en}}</ref> == Tuleviku laiendused == Investeerimisplaani Oslo Paketi 3 osana on Oslo metroo jaoks välja pakutud mitmeid muudatusi ja laiendusi.<ref>{{Cite web|last=Akershus County Municipality|url=http://www.akershus.no/file.php?id=4761|title=Oslopakke 3|date=2006-05-29|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110719050344/http://www.akershus.no/file.php?id=4761|archive-date=2011-07-19|authorlink=Akershus County Municipality}}</ref> Neist ainult üks, Fornebu liin, on ehitusjärgus, ülejäänud projektid on ootele pandud.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}</ref> === Välja pakutud laiendused === * Furuseti liini laiendamine Lørenskogi peatustega Skåreris, Lørenskogi keskuses ja uus lõpp-peatus [[Akershusi ülikooli haigla|Akershusi ülikooli haiglas]]. Reisiajaks Jernbanetorgetisse oleks 27 minutit. * Teine ühine tunnel Majorstuenist Tøyeni, luues kaks uut peatust Bislettis ja Grünerløkka lõunaosas (Nybrua).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pierstorff |eesnimi=Sarah |kuupäev=2015-08-13 |pealkiri=Dette kan bli Stor-Oslos nye kollektivnett |url=https://www.nrk.no/stor-oslo/dette-kan-bli-stor-oslos-nye-kollektivnett-1.12497696 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> Kõik liinid peatuksid Stortingetis, mis saaks neli platvormi. Majorstueni peatus viidaks maa alla.<ref>{{Cite web|last=Bentzrød|first=Christian Sørgjerd Sveinung Berg|url=https://www.aftenposten.no/article/ap-A2nQbE.html|title=Foreslår nye T-banestasjoner på Bislett og Grünerløkka|website=Aftenposten|date=20 November 2018|access-date=2019-11-01|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220813201627/https://www.aftenposten.no/oslo/i/A2nQbE/her-er-byraadets-plan-gaar-for-t-banestasjoner-paa-bislett-og-grunerloekka|archive-date=2022-08-13}}</ref> === Ehitusjärgus === * [[Fornebu liin]] hakkab hargnema Majorstuenist [[Fornebu]] vana lennujaama piirkonda läbi [[Skøyen|Skøyeni]] ja [[Lysaker|Lysakeri]]. Sellele liinile tuleb kokku 6 uut jaama. Liini ehitus algas 2020. aasta detsembris ning avamise kuupäev on planeeritud 2029. aastale. Maksumus on hinnanguliselt 2,6 miljardit USA dollarit.<ref>{{Cite web|last=NRK|url=https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|title=Viken vedtok Fornebubanen|website=NRK|date=2022-06-23|access-date=2022-06-28|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220628190721/https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|archive-date=2022-06-28}}</ref><ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ "The Fornebu Line"]. ''Oslo kommune''. 2022-03-24. [https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ Archived] from the original on 2022-06-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-06-28</span></span>.</cite></ref> Liini rahastavad osaliselt muuhulgas Oslo ja [[Akershusi maakond]].<ref>{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|title=Fornebubanen|website=Oslo kommune|date=2017-09-27|access-date=2022-06-28|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20220626185225/https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|archive-date=2022-06-26}}</ref> dc9my8m6iumk7e6kzowi2rlcvx3odlj 7175558 7175544 2026-06-18T17:47:22Z Mahagonipuu 172816 7175558 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport|nimi=Oslo metroo|tüüp=metroo|asum={{PisiLipp|Norra}}, [[Oslo]]|avati=*31. mail 1898 linnalähitrammina *28. juunil 1928 maa-aluse trammina *22. mail 1966; metroona (''T-bane'')|operaator=Sporveien T-banen|pikkus=85|peatused=101|liinid=5 (+1 ehitusjärgus)|rööpmelaius=1435|elektrifitseeritud=750 V alalisvooluga kolmandast rööpast|pilt=MX3000, Oslo - 20240710 - 10.jpg|pildi allkiri=Metroorong Majorstuenis|skeemi allkiri=Metroo plaan|skeem=Oslo Metro Diagram.svg}}[[Pilt:Oslo T-bane Logo.svg|thumb|T-baneni logo]] '''Oslo metroo''' ([[norra keel|norra]] ''T-banen'') on [[Norra]] pealinnas [[Oslo]]s ja selle lähialadel alates [[1966]]. aastast käigus olev [[metroo]]. See loodi mitmetest trammi ja linnalähirongiliinidest ning tunnelitest, millest pikim on kesklinna alt kulgev 7 060 m pikk Majorstuen-Hasle tunnel. Aastal [[1928]] avati tunnel Majorstueni ja [[Norra Rahvusteater|Rahvusteatri]] vahel, mida on peetud ka Oslo metroo sünniajaks. Metrool on 5 liini 101 jaamaga. Radade kogupikkus on 85 km. [[2011]] aastal oli metrool 81 miljonit reisijat. Rongid sõidavad kell 5.00–1.00 (nädalalõppudel 6.00–1.00) 15 minutiliste vahedega. ==Liinid== {|class="wikitable" |bgcolor="#c0c0c0"|'''Nr'''||bgcolor="c0c0c0"|'''Marsruut''' |---- |bgcolor="#2CBEFB" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 1|<span style="color:#000000">'''1'''</span>]]||Frognerseteren- Jernbanetorget - Helsfyr - Bergkrystallen |---- |bgcolor="#D70914" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 2|<span style="color:#FFFFFF">'''2'''</span>]]||Østerås - Jernbanetorget - Helsfyr - Ellingsrudåsen |---- |bgcolor="#4BBD31" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 3|<span style="color:#000000">'''3'''</span>]]||Kolsås - Jernbanetorget - Helsfyr - Mortensrud |---- |bgcolor="#003BAA" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 4|<span style="color:#FFFFFF">'''4'''</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Bergkrystallen |---- |bgcolor="E372B3" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 5|<span style="color:#000000">'''5'''</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Sognsvann - Ringen |} [[Kategooria:Oslo]] [[Kategooria:Metroo]] == Liinivõrk == Praegune liinivõrk võeti kasutusele 3. aprillil 2016, kui avati Økernist Sinseni ühendustunnel ja uus Løreni jaam.<ref name="NT2016">{{Cite web|last=Oesterud|first=Tor Ingar|url=https://norwaytoday.info/news/oslo-scandinavias-largest-get-t-network/|title=Oslo now has the largest subway system in Scandinavia|website=Norway Today|date=3 April 2016|access-date=14 June 2025}}</ref> 2024. aastal avaldatud aruandes hinnati Oslo metroo 23 Euroopa kiirtransiidivõrgu seast kõige tõhusamaks süsteemiks.<ref>{{Cite book|last=Castagna|first=Luigi|date=1 March 2024|title=Benchmarking the efficiency of European metros from a production perspective|volume=53|access-date=14 June 2025|last2=Lobo|first2=António|last3=Coppola|first3=Pierluigi|last4=Couto|first4=António|work=Research in Transportation Business & Management|chapter=4.1. Gross effectiveness|doi=10.1016/j.rtbm.2024.101102|chapter-url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S221053952400004X#s0035}}</ref> Oslo metroo opereerib kõigis viieteistkümnes Oslo linnaosas ning ulatub ka naabervalda [[Bærumi vald|Bærumi]] . Liinidel on viis värvikoodiga liini, mis on nummerdatud 1 kuni 5. Need kõik läbivad kesklinnas ühistunnelit ja teenindavad kaheksat haruliini. Lisaks sõidavad kaks liini ringliinil. Kahte haru teenindavad kumbagi kaks liini: Grorudi haru teenindavad nii liinid 4 kui ka 5 ning Lambertseteri harul on täisgraafikuga liin 4 ja piiratud graafikuga liin 1.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}</ref> Grorudi ja Furuseti liinid suunduvad kirdesse Groruddaleni, kaks ülejäänud idapoolset haru aga lõunasse Nordstrandi. Läänepool teenindavad Holmenkolli ja Sognsvanni liinid Oslo põhjapoolseid linnaosasid koos ringliiniga, mis ühendab linna kirde- ja loodeosa. Kolsåsi ja Røa liinid ulatuvad Bærumi naabervalda.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}</ref> Kõik liinid läbivad ühistunnelit enne, kui jõuavad erinevatele liinidele või ringliinile. Kõigil liinidel on baasgraafikus neli rongi tunnis ning liinil 2 ja liini 3 idalõigus on tööpäeviti kell 07:00–19:00 kaheksa rongi tunnis. Liini 2 idalõigus on laupäeviti kell 10:00–19:00 samuti kaheksa rongi tunnis. Nädalavahetuse varahommikuti on kõigil liinidel vähendatud pooletunniste väljumistega graafik. Rongid sõidavad umbes kella 05:00-st (nädalavahetustel kell 06:00) kuni ööni kella 01:00-ni.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFRuter2016">[[Ruter]] (2016). [https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf "Rutetabell for T-banen"] <span class="cs1-format">(PDF)</span> (in Norwegian). Archived from [https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 2016-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2016-04-03</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> === Jaamad === Süsteem koosneb 101 jaamast, millest 17 asuvad maa all või on kaetud.<ref>{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/userfiles%5CLinjekart.pdf|title=Linjekart|archive-url=https://web.archive.org/web/20090306090956/http://www.tbane.no/userfiles/Linjekart.pdf|archive-date=2009-03-06|year=2008}}</ref><ref name="east">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/|title=T-banestasjonene i Øst|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080308085851/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-03-08}}</ref><ref name="west">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/|title=T-banestasjonene i Vest|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401132522/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref><ref name="holmenkollbanen">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/|title=Holmenkollbanens stasjoner|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401131606/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref> Ainus maa-alune jaam metrooeelses läänevõrgus oli Nationaltheatret ja enamik maa-aluseid jaamu asub kesklinna all asuvas ühises tunnelis või idavõrgu lühemates tunneliosades; eelkõige kulgeb Furuseti liin peamiselt maa all, kus kõik peale Haugerudi asuvad tunnelis või selle avauses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gleisplanweb.de |url=https://www.gleisplanweb.eu/show.php?Map=Oslo&Index=2&Height=1620&Width=2330&Title=Stra%C3%9Fen-%20und%20U-Bahn%20Oslo |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.gleisplanweb.eu}}</ref> Kesklinna jaamad asuvad suurte tööhõivekeskuste ja teiste transpordivahendite, näiteks trammi, rongi ja bussi ühenduste lähedal. Kõiki jaamu saab tänaval tuvastada ringi sees oleva sinise T-tähega siltide järgi. Keskuse lähedal asuvad jaamad on alates 1995. aastast personalita olnud, piletite ostmiseks on olemas piletiautomaadid.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFOslo_T-banedrift">[[Oslo T-banedrift]]. [https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 "Kort historikk"] (in Norwegian). Archived from [http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 the original] on 2011-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2008-06-09</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> Mõnes jaamas on kioskid. Kõikidele jaamadele on vähemalt ühe sissepääsu kaudu astmevaba juurdepääs (välja arvatud Frøeni kesklinna suuna platvorm) ja platvormide kõrgus on rongivagunite kõrgusega joondatud.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|title=Tilgjengelighet for alle|access-date=2008-08-21|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20081011163409/http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|archive-date=October 11, 2008|authorlink=Ruter}}</ref> === Intermodaalsus === [[Fail:Oslo tram forskningenparken.JPG|pisi|Forskningsparkeni jaam ring- ja Sognsvanni liinil ühendusega trammile. Jaam asub [[Oslo Ülikool|Oslo ülikooli]] linnaku lähedal.]] Metroo on integreeritud Oslo ja [[Akershusi maakond|Akershusi]] ühistranspordisüsteemi Ruteri agentuuri kaudu, võimaldades ühe piletiga sõita ka [[Oslo tramm|Oslo trammidel]], linnaliinibussidel, parvlaevadel ja Vy opereeritavatel Oslo pendelrongi liinidel.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/|title=Transportmidlene|access-date=2008-08-07|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080428002536/http://www.ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-28|authorlink=Ruter}}</ref> Oslos on trammisüsteem kuue liiniga, pakkudes sagedast teenust kesklinnas madalama keskmise kiirusega, kuid rohkemate peatustega. Suuremad trammidele ümberistumispunktid on Majorstuenis, Jernbanetorgetis, Storos ja Forskningsparkenis.<ref>{{Cite web|last=Oslo Sporvognsdrift|url=http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|title=Trikken 2007|access-date=2008-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20090326165847/http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|archive-date=2009-03-26|year=2007|authorlink=Oslo Sporvognsdrift}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|title=Linjekart med T-banens stasjoner fra 15.12.2013|date=2013-12-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224055848/https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|archive-date=2014-02-24|authorlink=Ruter}}</ref> Pendelrong teenindab Oslost kaugemal asuvaid äärelinnu, kuigi mõned pendelrongiteenused meenutavad kiirtransiiti, eriti liin L1 Lillestrømi ja Askerisse ning liin L2 Stabekki ja Skisse, millel on suurem teenindussagedus läbi Oslo tiheda asustusega ala. Rongidele saab ümberistuda Jernbanetorgetis ([[Oslo keskraudteejaam|Oslo S-is]]) ja Nationaltheatretis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vy {{!}} Train {{!}} Bus {{!}} Taxi {{!}} Book your trip at vy.no |url=https://www.vy.no/en |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260605230132/https://www.vy.no/en |arhiivimisaeg=2026-06-05 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.vy.no |keel=en}}</ref> == Tuleviku laiendused == Investeerimisplaani Oslo Paketi 3 osana on Oslo metroo jaoks välja pakutud mitmeid muudatusi ja laiendusi.<ref>{{Cite web|last=Akershus County Municipality|url=http://www.akershus.no/file.php?id=4761|title=Oslopakke 3|date=2006-05-29|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110719050344/http://www.akershus.no/file.php?id=4761|archive-date=2011-07-19|authorlink=Akershus County Municipality}}</ref> Neist ainult üks, Fornebu liin, on ehitusjärgus, ülejäänud projektid on ootele pandud.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}</ref> === Välja pakutud laiendused === * Furuseti liini laiendamine Lørenskogi peatustega Skåreris, Lørenskogi keskuses ja uus lõpp-peatus [[Akershusi ülikooli haigla|Akershusi ülikooli haiglas]]. Reisiajaks Jernbanetorgetisse oleks 27 minutit. * Teine ühine tunnel Majorstuenist Tøyeni, luues kaks uut peatust Bislettis ja Grünerløkka lõunaosas (Nybrua).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pierstorff |eesnimi=Sarah |kuupäev=2015-08-13 |pealkiri=Dette kan bli Stor-Oslos nye kollektivnett |url=https://www.nrk.no/stor-oslo/dette-kan-bli-stor-oslos-nye-kollektivnett-1.12497696 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> Kõik liinid peatuksid Stortingetis, mis saaks neli platvormi. Majorstueni peatus viidaks maa alla.<ref>{{Cite web|last=Bentzrød|first=Christian Sørgjerd Sveinung Berg|url=https://www.aftenposten.no/article/ap-A2nQbE.html|title=Foreslår nye T-banestasjoner på Bislett og Grünerløkka|website=Aftenposten|date=20 November 2018|access-date=2019-11-01|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220813201627/https://www.aftenposten.no/oslo/i/A2nQbE/her-er-byraadets-plan-gaar-for-t-banestasjoner-paa-bislett-og-grunerloekka|archive-date=2022-08-13}}</ref> === Ehitusjärgus === * [[Fornebu liin]] hakkab hargnema Majorstuenist [[Fornebu]] vana lennujaama piirkonda läbi [[Skøyen|Skøyeni]] ja [[Lysaker|Lysakeri]]. Sellele liinile tuleb kokku 6 uut jaama. Liini ehitus algas 2020. aasta detsembris ning avamise kuupäev on planeeritud 2029. aastale. Maksumus on hinnanguliselt 2,6 miljardit USA dollarit.<ref>{{Cite web|last=NRK|url=https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|title=Viken vedtok Fornebubanen|website=NRK|date=2022-06-23|access-date=2022-06-28|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220628190721/https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|archive-date=2022-06-28}}</ref><ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ "The Fornebu Line"]. ''Oslo kommune''. 2022-03-24. [https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ Archived] from the original on 2022-06-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-06-28</span></span>.</cite></ref> Liini rahastavad osaliselt muuhulgas Oslo ja [[Akershusi maakond]].<ref>{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|title=Fornebubanen|website=Oslo kommune|date=2017-09-27|access-date=2022-06-28|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20220626185225/https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|archive-date=2022-06-26}}</ref> == Viited == pqm5v3a81bdsvlvhzjobq3y2sojwfg9 7175564 7175558 2026-06-18T17:55:21Z Mahagonipuu 172816 /* Liinid */ 7175564 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport|nimi=Oslo metroo|tüüp=metroo|asum={{PisiLipp|Norra}}, [[Oslo]]|avati=*31. mail 1898 linnalähitrammina *28. juunil 1928 maa-aluse trammina *22. mail 1966; metroona (''T-bane'')|operaator=Sporveien T-banen|pikkus=85|peatused=101|liinid=5 (+1 ehitusjärgus)|rööpmelaius=1435|elektrifitseeritud=750 V alalisvooluga kolmandast rööpast|pilt=MX3000, Oslo - 20240710 - 10.jpg|pildi allkiri=Metroorong Majorstuenis|skeemi allkiri=Metroo plaan|skeem=Oslo Metro Diagram.svg}}[[Pilt:Oslo T-bane Logo.svg|thumb|T-baneni logo]] '''Oslo metroo''' ([[norra keel|norra]] ''T-banen'') on [[Norra]] pealinnas [[Oslo]]s ja selle lähialadel alates [[1966]]. aastast käigus olev [[metroo]]. See loodi mitmetest trammi ja linnalähirongiliinidest ning tunnelitest, millest pikim on kesklinna alt kulgev 7 060 m pikk Majorstuen-Hasle tunnel. Aastal [[1928]] avati tunnel Majorstueni ja [[Norra Rahvusteater|Rahvusteatri]] vahel, mida on peetud ka Oslo metroo sünniajaks. Metrool on 5 liini 101 jaamaga. Radade kogupikkus on 85 km. [[2011]] aastal oli metrool 81 miljonit reisijat. Rongid sõidavad kell 5.00–1.00 (nädalalõppudel 6.00–1.00) 15 minutiliste vahedega. ==Liinid== {|class="wikitable" |bgcolor="#c0c0c0"|'''Nr'''||bgcolor="c0c0c0"|'''Marsruut''' |---- |bgcolor="#009CDC" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 1|<span style="color:#FFFFFF">'''1'''</span>]]||Frognerseteren - Jernbanetorget - Helsfyr ( - Bergkrystallen) |---- |bgcolor="#EA5B0B" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 2|<span style="color:#FFFFFF">'''2'''</span>]]||Østerås - Jernbanetorget - Helsfyr - Ellingsrudåsen |---- |bgcolor="#A863A5" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 3|<span style="color:#FFFFFF">'''3'''</span>]]||Kolsås - Jernbanetorget - Helsfyr - Mortensrud |---- |bgcolor="#00489A" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 4|<span style="color:#FFFFFF">'''4'''</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Bergkrystallen |---- |bgcolor="3AAA35" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 5|<span style="color:#FFFFFF">'''5'''</span>]]||Vestli - Jernbanetorget - Storo - Jernbanetorget - Sognsvann |} [[Kategooria:Oslo]] [[Kategooria:Metroo]] == Liinivõrk == Praegune liinivõrk võeti kasutusele 3. aprillil 2016, kui avati Økernist Sinseni ühendustunnel ja uus Løreni jaam.<ref name="NT2016">{{Cite web|last=Oesterud|first=Tor Ingar|url=https://norwaytoday.info/news/oslo-scandinavias-largest-get-t-network/|title=Oslo now has the largest subway system in Scandinavia|website=Norway Today|date=3 April 2016|access-date=14 June 2025}}</ref> 2024. aastal avaldatud aruandes hinnati Oslo metroo 23 Euroopa kiirtransiidivõrgu seast kõige tõhusamaks süsteemiks.<ref>{{Cite book|last=Castagna|first=Luigi|date=1 March 2024|title=Benchmarking the efficiency of European metros from a production perspective|volume=53|access-date=14 June 2025|last2=Lobo|first2=António|last3=Coppola|first3=Pierluigi|last4=Couto|first4=António|work=Research in Transportation Business & Management|chapter=4.1. Gross effectiveness|doi=10.1016/j.rtbm.2024.101102|chapter-url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S221053952400004X#s0035}}</ref> Oslo metroo opereerib kõigis viieteistkümnes Oslo linnaosas ning ulatub ka naabervalda [[Bærumi vald|Bærumi]] . Liinidel on viis värvikoodiga liini, mis on nummerdatud 1 kuni 5. Need kõik läbivad kesklinnas ühistunnelit ja teenindavad kaheksat haruliini. Lisaks sõidavad kaks liini ringliinil. Kahte haru teenindavad kumbagi kaks liini: Grorudi haru teenindavad nii liinid 4 kui ka 5 ning Lambertseteri harul on täisgraafikuga liin 4 ja piiratud graafikuga liin 1.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}</ref> Grorudi ja Furuseti liinid suunduvad kirdesse Groruddaleni, kaks ülejäänud idapoolset haru aga lõunasse Nordstrandi. Läänepool teenindavad Holmenkolli ja Sognsvanni liinid Oslo põhjapoolseid linnaosasid koos ringliiniga, mis ühendab linna kirde- ja loodeosa. Kolsåsi ja Røa liinid ulatuvad Bærumi naabervalda.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}</ref> Kõik liinid läbivad ühistunnelit enne, kui jõuavad erinevatele liinidele või ringliinile. Kõigil liinidel on baasgraafikus neli rongi tunnis ning liinil 2 ja liini 3 idalõigus on tööpäeviti kell 07:00–19:00 kaheksa rongi tunnis. Liini 2 idalõigus on laupäeviti kell 10:00–19:00 samuti kaheksa rongi tunnis. Nädalavahetuse varahommikuti on kõigil liinidel vähendatud pooletunniste väljumistega graafik. Rongid sõidavad umbes kella 05:00-st (nädalavahetustel kell 06:00) kuni ööni kella 01:00-ni.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFRuter2016">[[Ruter]] (2016). [https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf "Rutetabell for T-banen"] <span class="cs1-format">(PDF)</span> (in Norwegian). Archived from [https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 2016-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2016-04-03</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> === Jaamad === Süsteem koosneb 101 jaamast, millest 17 asuvad maa all või on kaetud.<ref>{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/userfiles%5CLinjekart.pdf|title=Linjekart|archive-url=https://web.archive.org/web/20090306090956/http://www.tbane.no/userfiles/Linjekart.pdf|archive-date=2009-03-06|year=2008}}</ref><ref name="east">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/|title=T-banestasjonene i Øst|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080308085851/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-03-08}}</ref><ref name="west">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/|title=T-banestasjonene i Vest|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401132522/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref><ref name="holmenkollbanen">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/|title=Holmenkollbanens stasjoner|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401131606/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref> Ainus maa-alune jaam metrooeelses läänevõrgus oli Nationaltheatret ja enamik maa-aluseid jaamu asub kesklinna all asuvas ühises tunnelis või idavõrgu lühemates tunneliosades; eelkõige kulgeb Furuseti liin peamiselt maa all, kus kõik peale Haugerudi asuvad tunnelis või selle avauses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gleisplanweb.de |url=https://www.gleisplanweb.eu/show.php?Map=Oslo&Index=2&Height=1620&Width=2330&Title=Stra%C3%9Fen-%20und%20U-Bahn%20Oslo |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.gleisplanweb.eu}}</ref> Kesklinna jaamad asuvad suurte tööhõivekeskuste ja teiste transpordivahendite, näiteks trammi, rongi ja bussi ühenduste lähedal. Kõiki jaamu saab tänaval tuvastada ringi sees oleva sinise T-tähega siltide järgi. Keskuse lähedal asuvad jaamad on alates 1995. aastast personalita olnud, piletite ostmiseks on olemas piletiautomaadid.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFOslo_T-banedrift">[[Oslo T-banedrift]]. [https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 "Kort historikk"] (in Norwegian). Archived from [http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 the original] on 2011-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2008-06-09</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> Mõnes jaamas on kioskid. Kõikidele jaamadele on vähemalt ühe sissepääsu kaudu astmevaba juurdepääs (välja arvatud Frøeni kesklinna suuna platvorm) ja platvormide kõrgus on rongivagunite kõrgusega joondatud.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|title=Tilgjengelighet for alle|access-date=2008-08-21|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20081011163409/http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|archive-date=October 11, 2008|authorlink=Ruter}}</ref> === Intermodaalsus === [[Fail:Oslo tram forskningenparken.JPG|pisi|Forskningsparkeni jaam ring- ja Sognsvanni liinil ühendusega trammile. Jaam asub [[Oslo Ülikool|Oslo ülikooli]] linnaku lähedal.]] Metroo on integreeritud Oslo ja [[Akershusi maakond|Akershusi]] ühistranspordisüsteemi Ruteri agentuuri kaudu, võimaldades ühe piletiga sõita ka [[Oslo tramm|Oslo trammidel]], linnaliinibussidel, parvlaevadel ja Vy opereeritavatel Oslo pendelrongi liinidel.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/|title=Transportmidlene|access-date=2008-08-07|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080428002536/http://www.ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-28|authorlink=Ruter}}</ref> Oslos on trammisüsteem kuue liiniga, pakkudes sagedast teenust kesklinnas madalama keskmise kiirusega, kuid rohkemate peatustega. Suuremad trammidele ümberistumispunktid on Majorstuenis, Jernbanetorgetis, Storos ja Forskningsparkenis.<ref>{{Cite web|last=Oslo Sporvognsdrift|url=http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|title=Trikken 2007|access-date=2008-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20090326165847/http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|archive-date=2009-03-26|year=2007|authorlink=Oslo Sporvognsdrift}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|title=Linjekart med T-banens stasjoner fra 15.12.2013|date=2013-12-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224055848/https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|archive-date=2014-02-24|authorlink=Ruter}}</ref> Pendelrong teenindab Oslost kaugemal asuvaid äärelinnu, kuigi mõned pendelrongiteenused meenutavad kiirtransiiti, eriti liin L1 Lillestrømi ja Askerisse ning liin L2 Stabekki ja Skisse, millel on suurem teenindussagedus läbi Oslo tiheda asustusega ala. Rongidele saab ümberistuda Jernbanetorgetis ([[Oslo keskraudteejaam|Oslo S-is]]) ja Nationaltheatretis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vy {{!}} Train {{!}} Bus {{!}} Taxi {{!}} Book your trip at vy.no |url=https://www.vy.no/en |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260605230132/https://www.vy.no/en |arhiivimisaeg=2026-06-05 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.vy.no |keel=en}}</ref> == Tuleviku laiendused == Investeerimisplaani Oslo Paketi 3 osana on Oslo metroo jaoks välja pakutud mitmeid muudatusi ja laiendusi.<ref>{{Cite web|last=Akershus County Municipality|url=http://www.akershus.no/file.php?id=4761|title=Oslopakke 3|date=2006-05-29|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110719050344/http://www.akershus.no/file.php?id=4761|archive-date=2011-07-19|authorlink=Akershus County Municipality}}</ref> Neist ainult üks, Fornebu liin, on ehitusjärgus, ülejäänud projektid on ootele pandud.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}</ref> === Välja pakutud laiendused === * Furuseti liini laiendamine Lørenskogi peatustega Skåreris, Lørenskogi keskuses ja uus lõpp-peatus [[Akershusi ülikooli haigla|Akershusi ülikooli haiglas]]. Reisiajaks Jernbanetorgetisse oleks 27 minutit. * Teine ühine tunnel Majorstuenist Tøyeni, luues kaks uut peatust Bislettis ja Grünerløkka lõunaosas (Nybrua).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pierstorff |eesnimi=Sarah |kuupäev=2015-08-13 |pealkiri=Dette kan bli Stor-Oslos nye kollektivnett |url=https://www.nrk.no/stor-oslo/dette-kan-bli-stor-oslos-nye-kollektivnett-1.12497696 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> Kõik liinid peatuksid Stortingetis, mis saaks neli platvormi. Majorstueni peatus viidaks maa alla.<ref>{{Cite web|last=Bentzrød|first=Christian Sørgjerd Sveinung Berg|url=https://www.aftenposten.no/article/ap-A2nQbE.html|title=Foreslår nye T-banestasjoner på Bislett og Grünerløkka|website=Aftenposten|date=20 November 2018|access-date=2019-11-01|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220813201627/https://www.aftenposten.no/oslo/i/A2nQbE/her-er-byraadets-plan-gaar-for-t-banestasjoner-paa-bislett-og-grunerloekka|archive-date=2022-08-13}}</ref> === Ehitusjärgus === * [[Fornebu liin]] hakkab hargnema Majorstuenist [[Fornebu]] vana lennujaama piirkonda läbi [[Skøyen|Skøyeni]] ja [[Lysaker|Lysakeri]]. Sellele liinile tuleb kokku 6 uut jaama. Liini ehitus algas 2020. aasta detsembris ning avamise kuupäev on planeeritud 2029. aastale. Maksumus on hinnanguliselt 2,6 miljardit USA dollarit.<ref>{{Cite web|last=NRK|url=https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|title=Viken vedtok Fornebubanen|website=NRK|date=2022-06-23|access-date=2022-06-28|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220628190721/https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|archive-date=2022-06-28}}</ref><ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ "The Fornebu Line"]. ''Oslo kommune''. 2022-03-24. [https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ Archived] from the original on 2022-06-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-06-28</span></span>.</cite></ref> Liini rahastavad osaliselt muuhulgas Oslo ja [[Akershusi maakond]].<ref>{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|title=Fornebubanen|website=Oslo kommune|date=2017-09-27|access-date=2022-06-28|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20220626185225/https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|archive-date=2022-06-26}}</ref> == Viited == 5qdmmdj5iadn6wryepsvzxzmqhk12so 7175593 7175564 2026-06-18T18:52:20Z Mahagonipuu 172816 Alustatud, tõlkides leheküljelt "[[:en:Special:Redirect/revision/1338456249|Oslo Metro]]" alaosa "Rolling stock" 7175593 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport|nimi=Oslo metroo|tüüp=metroo|asum={{PisiLipp|Norra}}, [[Oslo]]|avati=*31. mail 1898 linnalähitrammina *28. juunil 1928 maa-aluse trammina *22. mail 1966; metroona (''T-bane'')|operaator=Sporveien T-banen|pikkus=85|peatused=101|liinid=5 (+1 ehitusjärgus)|rööpmelaius=1435|elektrifitseeritud=750 V alalisvooluga kolmandast rööpast|pilt=MX3000, Oslo - 20240710 - 10.jpg|pildi allkiri=Metroorong Majorstuenis|skeemi allkiri=Metroo plaan|skeem=Oslo Metro Diagram.svg}}[[Pilt:Oslo T-bane Logo.svg|thumb|T-baneni logo]] '''Oslo metroo''' ([[norra keel|norra]] ''T-banen'') on [[Norra]] pealinnas [[Oslo]]s ja selle lähialadel alates [[1966]]. aastast käigus olev [[metroo]]. See loodi mitmetest trammi ja linnalähirongiliinidest ning tunnelitest, millest pikim on kesklinna alt kulgev 7 060 m pikk Majorstuen-Hasle tunnel. Aastal [[1928]] avati tunnel Majorstueni ja [[Norra Rahvusteater|Rahvusteatri]] vahel, mida on peetud ka Oslo metroo sünniajaks. Metrool on 5 liini 101 jaamaga. Radade kogupikkus on 85 km. [[2011]] aastal oli metrool 81 miljonit reisijat. Rongid sõidavad kell 5.00–1.00 (nädalalõppudel 6.00–1.00) 15 minutiliste vahedega. ==Liinid== {|class="wikitable" |bgcolor="#c0c0c0"|'''Nr'''||bgcolor="c0c0c0"|'''Marsruut''' |---- |bgcolor="#009CDC" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 1|<span style="color:#FFFFFF">'''1'''</span>]]||Frognerseteren - Jernbanetorget - Helsfyr ( - Bergkrystallen) |---- |bgcolor="#EA5B0B" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 2|<span style="color:#FFFFFF">'''2'''</span>]]||Østerås - Jernbanetorget - Helsfyr - Ellingsrudåsen |---- |bgcolor="#A863A5" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 3|<span style="color:#FFFFFF">'''3'''</span>]]||Kolsås - Jernbanetorget - Helsfyr - Mortensrud |---- |bgcolor="#00489A" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 4|<span style="color:#FFFFFF">'''4'''</span>]]||Vestli - Storo - Jernbanetorget - Bergkrystallen |---- |bgcolor="3AAA35" align=center|[[Oslos tunnelbana, linje 5|<span style="color:#FFFFFF">'''5'''</span>]]||Vestli - Jernbanetorget - Storo - Jernbanetorget - Sognsvann |} [[Kategooria:Oslo]] [[Kategooria:Metroo]] == Liinivõrk == Praegune liinivõrk võeti kasutusele 3. aprillil 2016, kui avati Økernist Sinseni ühendustunnel ja uus Løreni jaam.<ref name="NT2016">{{Cite web|last=Oesterud|first=Tor Ingar|url=https://norwaytoday.info/news/oslo-scandinavias-largest-get-t-network/|title=Oslo now has the largest subway system in Scandinavia|website=Norway Today|date=3 April 2016|access-date=14 June 2025}}</ref> 2024. aastal avaldatud aruandes hinnati Oslo metroo 23 Euroopa kiirtransiidivõrgu seast kõige tõhusamaks süsteemiks.<ref>{{Cite book|last=Castagna|first=Luigi|date=1 March 2024|title=Benchmarking the efficiency of European metros from a production perspective|volume=53|access-date=14 June 2025|last2=Lobo|first2=António|last3=Coppola|first3=Pierluigi|last4=Couto|first4=António|work=Research in Transportation Business & Management|chapter=4.1. Gross effectiveness|doi=10.1016/j.rtbm.2024.101102|chapter-url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S221053952400004X#s0035}}</ref> Oslo metroo opereerib kõigis viieteistkümnes Oslo linnaosas ning ulatub ka naabervalda [[Bærumi vald|Bærumi]] . Liinidel on viis värvikoodiga liini, mis on nummerdatud 1 kuni 5. Need kõik läbivad kesklinnas ühistunnelit ja teenindavad kaheksat haruliini. Lisaks sõidavad kaks liini ringliinil. Kahte haru teenindavad kumbagi kaks liini: Grorudi haru teenindavad nii liinid 4 kui ka 5 ning Lambertseteri harul on täisgraafikuga liin 4 ja piiratud graafikuga liin 1.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}</ref> Grorudi ja Furuseti liinid suunduvad kirdesse Groruddaleni, kaks ülejäänud idapoolset haru aga lõunasse Nordstrandi. Läänepool teenindavad Holmenkolli ja Sognsvanni liinid Oslo põhjapoolseid linnaosasid koos ringliiniga, mis ühendab linna kirde- ja loodeosa. Kolsåsi ja Røa liinid ulatuvad Bærumi naabervalda.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}</ref> Kõik liinid läbivad ühistunnelit enne, kui jõuavad erinevatele liinidele või ringliinile. Kõigil liinidel on baasgraafikus neli rongi tunnis ning liinil 2 ja liini 3 idalõigus on tööpäeviti kell 07:00–19:00 kaheksa rongi tunnis. Liini 2 idalõigus on laupäeviti kell 10:00–19:00 samuti kaheksa rongi tunnis. Nädalavahetuse varahommikuti on kõigil liinidel vähendatud pooletunniste väljumistega graafik. Rongid sõidavad umbes kella 05:00-st (nädalavahetustel kell 06:00) kuni ööni kella 01:00-ni.<ref name="rutetider">{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|title=Rutetabell for T-banen|access-date=2016-04-03|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf|archive-date=2016-04-16|year=2016|authorlink=Ruter}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFRuter2016">[[Ruter]] (2016). [https://web.archive.org/web/20160416042805/https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf "Rutetabell for T-banen"] <span class="cs1-format">(PDF)</span> (in Norwegian). Archived from [https://ruter.no/globalassets/rutetabeller/oslo/t-bane-rutetabell-03042016.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 2016-04-16<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2016-04-03</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> === Jaamad === Süsteem koosneb 101 jaamast, millest 17 asuvad maa all või on kaetud.<ref>{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/userfiles%5CLinjekart.pdf|title=Linjekart|archive-url=https://web.archive.org/web/20090306090956/http://www.tbane.no/userfiles/Linjekart.pdf|archive-date=2009-03-06|year=2008}}</ref><ref name="east">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/|title=T-banestasjonene i Øst|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080308085851/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/766/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-03-08}}</ref><ref name="west">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/|title=T-banestasjonene i Vest|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401132522/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/T-banestasjonene-i-vest/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref><ref name="holmenkollbanen">{{Cite web|last=Oslo Sporveier|url=http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/|title=Holmenkollbanens stasjoner|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080401131606/http://www.sporveien.no/Kultur-og-historie-/148/1019/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-01}}</ref> Ainus maa-alune jaam metrooeelses läänevõrgus oli Nationaltheatret ja enamik maa-aluseid jaamu asub kesklinna all asuvas ühises tunnelis või idavõrgu lühemates tunneliosades; eelkõige kulgeb Furuseti liin peamiselt maa all, kus kõik peale Haugerudi asuvad tunnelis või selle avauses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gleisplanweb.de |url=https://www.gleisplanweb.eu/show.php?Map=Oslo&Index=2&Height=1620&Width=2330&Title=Stra%C3%9Fen-%20und%20U-Bahn%20Oslo |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.gleisplanweb.eu}}</ref> Kesklinna jaamad asuvad suurte tööhõivekeskuste ja teiste transpordivahendite, näiteks trammi, rongi ja bussi ühenduste lähedal. Kõiki jaamu saab tänaval tuvastada ringi sees oleva sinise T-tähega siltide järgi. Keskuse lähedal asuvad jaamad on alates 1995. aastast personalita olnud, piletite ostmiseks on olemas piletiautomaadid.<ref name="historikk">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|title=Kort historikk|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387|archive-date=2011-05-26|authorlink=Oslo T-banedrift}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="" id="CITEREFOslo_T-banedrift">[[Oslo T-banedrift]]. [https://web.archive.org/web/20110526090844/http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 "Kort historikk"] (in Norwegian). Archived from [http://www.tbane.no/index.aspx?cat=615223&id=745387&mid=745387 the original] on 2011-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2008-06-09</span></span>.</cite> [[Category:CS1 Norwegian-language sources (no)]]</ref> Mõnes jaamas on kioskid. Kõikidele jaamadele on vähemalt ühe sissepääsu kaudu astmevaba juurdepääs (välja arvatud Frøeni kesklinna suuna platvorm) ja platvormide kõrgus on rongivagunite kõrgusega joondatud.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|title=Tilgjengelighet for alle|access-date=2008-08-21|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20081011163409/http://ruter.no/Reiseinformasjon/Tilgjengelighet-for-alle/|archive-date=October 11, 2008|authorlink=Ruter}}</ref> === Intermodaalsus === [[Fail:Oslo tram forskningenparken.JPG|pisi|Forskningsparkeni jaam ring- ja Sognsvanni liinil ühendusega trammile. Jaam asub [[Oslo Ülikool|Oslo ülikooli]] linnaku lähedal.]] Metroo on integreeritud Oslo ja [[Akershusi maakond|Akershusi]] ühistranspordisüsteemi Ruteri agentuuri kaudu, võimaldades ühe piletiga sõita ka [[Oslo tramm|Oslo trammidel]], linnaliinibussidel, parvlaevadel ja Vy opereeritavatel Oslo pendelrongi liinidel.<ref>{{Cite web|last=Ruter|url=http://ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/|title=Transportmidlene|access-date=2008-08-07|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20080428002536/http://www.ruter.no/Reiseinformasjon/Transportmidlene/ <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2008-04-28|authorlink=Ruter}}</ref> Oslos on trammisüsteem kuue liiniga, pakkudes sagedast teenust kesklinnas madalama keskmise kiirusega, kuid rohkemate peatustega. Suuremad trammidele ümberistumispunktid on Majorstuenis, Jernbanetorgetis, Storos ja Forskningsparkenis.<ref>{{Cite web|last=Oslo Sporvognsdrift|url=http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|title=Trikken 2007|access-date=2008-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20090326165847/http://ruter.no/Global/PDF_filer/linjekart/Trikken2007-12webOS.pdf|archive-date=2009-03-26|year=2007|authorlink=Oslo Sporvognsdrift}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ruter|url=https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|title=Linjekart med T-banens stasjoner fra 15.12.2013|date=2013-12-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224055848/https://ruter.no/Documents/Rutetabeller/Oslo/linjekart_T-bane_131215_V2.pdf|archive-date=2014-02-24|authorlink=Ruter}}</ref> Pendelrong teenindab Oslost kaugemal asuvaid äärelinnu, kuigi mõned pendelrongiteenused meenutavad kiirtransiiti, eriti liin L1 Lillestrømi ja Askerisse ning liin L2 Stabekki ja Skisse, millel on suurem teenindussagedus läbi Oslo tiheda asustusega ala. Rongidele saab ümberistuda Jernbanetorgetis ([[Oslo keskraudteejaam|Oslo S-is]]) ja Nationaltheatretis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vy {{!}} Train {{!}} Bus {{!}} Taxi {{!}} Book your trip at vy.no |url=https://www.vy.no/en |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260605230132/https://www.vy.no/en |arhiivimisaeg=2026-06-05 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.vy.no |keel=en}}</ref> == Tuleviku laiendused == Investeerimisplaani Oslo Paketi 3 osana on Oslo metroo jaoks välja pakutud mitmeid muudatusi ja laiendusi.<ref>{{Cite web|last=Akershus County Municipality|url=http://www.akershus.no/file.php?id=4761|title=Oslopakke 3|date=2006-05-29|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110719050344/http://www.akershus.no/file.php?id=4761|archive-date=2011-07-19|authorlink=Akershus County Municipality}}</ref> Neist ainult üks, Fornebu liin, on ehitusjärgus, ülejäänud projektid on ootele pandud.<ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}</ref> === Välja pakutud laiendused === * Furuseti liini laiendamine Lørenskogi peatustega Skåreris, Lørenskogi keskuses ja uus lõpp-peatus [[Akershusi ülikooli haigla|Akershusi ülikooli haiglas]]. Reisiajaks Jernbanetorgetisse oleks 27 minutit. * Teine ühine tunnel Majorstuenist Tøyeni, luues kaks uut peatust Bislettis ja Grünerløkka lõunaosas (Nybrua).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pierstorff |eesnimi=Sarah |kuupäev=2015-08-13 |pealkiri=Dette kan bli Stor-Oslos nye kollektivnett |url=https://www.nrk.no/stor-oslo/dette-kan-bli-stor-oslos-nye-kollektivnett-1.12497696 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> Kõik liinid peatuksid Stortingetis, mis saaks neli platvormi. Majorstueni peatus viidaks maa alla.<ref>{{Cite web|last=Bentzrød|first=Christian Sørgjerd Sveinung Berg|url=https://www.aftenposten.no/article/ap-A2nQbE.html|title=Foreslår nye T-banestasjoner på Bislett og Grünerløkka|website=Aftenposten|date=20 November 2018|access-date=2019-11-01|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220813201627/https://www.aftenposten.no/oslo/i/A2nQbE/her-er-byraadets-plan-gaar-for-t-banestasjoner-paa-bislett-og-grunerloekka|archive-date=2022-08-13}}</ref> === Ehitusjärgus === * [[Fornebu liin]] hakkab hargnema Majorstuenist [[Fornebu]] vana lennujaama piirkonda läbi [[Skøyen|Skøyeni]] ja [[Lysaker|Lysakeri]]. Sellele liinile tuleb kokku 6 uut jaama. Liini ehitus algas 2020. aasta detsembris ning avamise kuupäev on planeeritud 2029. aastale. Maksumus on hinnanguliselt 2,6 miljardit USA dollarit.<ref>{{Cite web|last=NRK|url=https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|title=Viken vedtok Fornebubanen|website=NRK|date=2022-06-23|access-date=2022-06-28|language=nb-NO|archive-url=https://web.archive.org/web/20220628190721/https://www.nrk.no/osloogviken/viken-vedtok-fornebubanen-1.16013891|archive-date=2022-06-28}}</ref><ref name=":0">{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|title=The Fornebu Line|website=Oslo kommune|date=2022-03-24|access-date=2022-06-28|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/|archive-date=2022-06-25}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ "The Fornebu Line"]. ''Oslo kommune''. 2022-03-24. [https://web.archive.org/web/20220625041732/https://www.oslo.kommune.no/the-fornebu-line/ Archived] from the original on 2022-06-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-06-28</span></span>.</cite></ref> Liini rahastavad osaliselt muuhulgas Oslo ja [[Akershusi maakond]].<ref>{{Cite web|url=https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|title=Fornebubanen|website=Oslo kommune|date=2017-09-27|access-date=2022-06-28|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20220626185225/https://www.oslo.kommune.no/slik-bygger-vi-oslo/fornebubanen/|archive-date=2022-06-26}}</ref> == Veerem == [[Fail:I12_065_Hp_Røa,_ET_3198.jpg|pisi|[[MX3000]] veerem ringliinil]] Oslo metroos sõidavad ainult [[MX3000]] rongid, mis telliti 2003. aastal vanima [[T1000]] veeremi asemele. Tarne algas 2006. aastal ja erinevalt vanemast seeriast on MX3000 rongid värvitud punase asemel valgeks. 2006. aastal telliti 83 kolmevagunilist rongi. <ref name="mx3000">{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/userfiles/T-bane-folder_med_sprreunderskelse_vol.1.pdf|title=Nye T-banevoger i prøvedrift|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526091118/http://www.tbane.no/userfiles/T-bane-folder_med_sprreunderskelse_vol.1.pdf|archive-date=2011-05-26|year=2006|authorlink=Oslo T-banedrift}}</ref> 2010. aasta detsembris telliti veel 32 rongi. <ref>{{Cite web|url=http://www.railwaygazette.com/nc/news/single-view/view/oslo-orders-more-metro-cars.html|title=Railway Gazette: Oslo orders more metro cars|date=2010-12-24|access-date=2010-12-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20110616014236/http://www.railwaygazette.com/nc/news/single-view/view/oslo-orders-more-metro-cars.html|archive-date=2011-06-16}}</ref> Oslo metroos on varem kasutatud mitmeid T1000 rongide versioone. Nende hulgas oli 146 T1–T4 tüüpi vagunit, mis töötasid ainult kolmanda rööpa abil ja seega ei saanud enne liinide moderniseerimist sõita Holmenkolleni ja Kolsåsi liinidel. Need sõitsid tavaliselt kolme- või kuuevagunistes (mõnikord nelja- või viievagunistes) koosseisudes. Versioonid T5–T8, kokku 49, tarniti nii kolmanda rööpa kui ka kontaktvõrgu seadmetega ning need sõitsid tavaliselt Holmenkolleni liinil (kahe vaguniga) ja Kolsåsi liinil (kolme vaguniga). Kui Holmenkolleni liin metrooga ühendati, kasutati ikka veel vanu tiikpuust vaguneid. Ühise tunneli läbisõidu võimaldamiseks tarniti 1993. aastal [[T2000]], mis oli võimeline töötama kahe süsteemiga. Neid tarniti ainult 12 üksust, mis töötasid paaridena Holmenkolleni liinil ning ühendusid ka Lambertseteri liiniga. T2000 veerem kanti maha 2010. aastal.<ref>{{Cite web|last=Oslo T-banedrift|url=http://www.tbane.no/userfiles/T-2000.doc|title=T-2000|access-date=2008-06-09|language=no|archive-url=https://web.archive.org/web/20110526091015/http://www.tbane.no/userfiles/T-2000.doc|archive-date=May 26, 2011}}</ref> == Viited == qb6jtur727xqmkxwm7cpd8twyidu5xg 0 171903 7175585 6827497 2026-06-18T18:31:21Z Hmermark her3 231570 Ma lisasin sõna „ja” tegusõnade vahele, sest rinnastatud öeldised vajavad korrektseks ühendamiseks sidesõna. 7175585 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Jänesekapsas (perekond)]].}} {{allikad}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik jänesekapsas | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = OxalisAcetosella.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = ''Oxalidales'' | sugukond = [[Jänesekapsalised]] ''Oxalidaceae'' | perekond = [[Jänesekapsas (perekond)|Jänesekapsas]] ''Oxalis'' | liik = '''Harilik jänesekapsas''' | binaarne = ''Oxalis acetosella'' | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Harilik jänesekapsas''' (''Oxalis acetosella'') on [[jänesekapsalised|jänesekapsaliste]] sugukonda [[jänesekapsas (perekond)|jänesekapsa]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]]. Ta on Eestis tavaline varjulembene metsataim, eriti [[kuusik]]uis. ==Kirjeldus== [[Pilt:Oxalis acetosella fg01.jpg|pisi|left|Longu vajunud lehed]] [[Pilt:Oxalis acetosella ziedas1.jpg|pisi|left|Õis]] Jänesekapsa taime kõrgus on 7–15 cm. Taime [[kolmetine leht|kolmetised]] juurmised lehed meenutavad ristikulehti ja on maitselt hapud. Lehekesed vajuvad longu ja tärkavad ka valguse, temperatuuri ning niiskuse muutumise mõjul. Lehed püsivad reeglina rohelisena ka lume all. Maapealne [[vars]] puudub. Maa all on jänesekapsal peenike ja harunev [[risoom]]. Paljuneb enamasti roomava [[risoom]]iga. Risoomi [[alaleht|alalehed]] on lihakad ja varuainete rikkad. [[Õieraag|Pikaraolised]] õied on valged ja punasesoonelised ning avanevad mais-juunis. == Välislingid == * {{Elurikkus}} * [http://www.eestiloodus.ee/artikkel1449_1443.html "Jänesekapsas põske, mis edasi?"] Eesti Loodus, 2006/4 {{commonscat|Oxalis acetosella}} [[Kategooria:Jänesekapsalised]] [[Kategooria:Eesti taimed]] muqz8oiovemcs7kg2yg4xgg0qd34u7y 0 177396 7175871 6664125 2026-06-19T09:40:04Z Makenzis 95198 7175871 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Velenje Rudar | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Nogometni Klub Rudar Velenje | hüüdnimi = Knapi (Kaevurid) | lühend = | asutatud = 1948 | lõpp = | väljak = | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = 2. SNL | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 8. koht | muster_la1= |muster_b1=_thinwhitesides |muster_ra1= | vasakkäsi1=006000 |kere1=006000 |paremkäsi1=006000 |püksid1=006000 |sokid1=FFFFFF | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=FFAA00 |kere2=FFAA00 |paremkäsi2=FFAA00 |püksid2=FFAA00 |sokid2=FFAA00 | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Velenje Rudar''' (ametlikult ''Nogometni Klub Rudar Velenje'') on [[1948]] asutatud [[Sloveenia]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn on [[Velenje]] ja -väljak [[Ob Jezeru]]. Võitnud korra [[Sloveenia jalgpallikarikas|Sloveenia karika]]. == Saavutused == *'''[[Sloveenia jalgpallikarikas|Sloveenia karikavõistlused]]''' :Võitja (1): 1997/98 == Eesti ja eestlased == === Mängud Eesti klubide vastu === {| class="wikitable" |- !width="50px"|Hooaeg !width="125px"|Karikasari !width="25px"|Voor¹ !width="300px"|Vastane, ava- ja korduskohtumine |- |2009/10 |[[UEFA Europa League|Euroopa liiga]] |1. kv | [[Narva Trans]] – Velenje Rudar 0:3, 1:3 |- |colspan="5" style="text-align:left"|<small>¹ kv - kvalifikatsioonivoor</small> |} == Välislingid == *[http://www.nkrudar.com/ Klubi veebileht] [[Kategooria:Sloveenia jalgpalliklubid]] 7aay6q9s47o2n5l80xbxdu4kj953x1b 0 180546 7175836 6265811 2026-06-19T08:48:26Z ~2026-35600-56 231946 /* Haridus */ 7175836 wikitext text/x-wiki '''Pertti Juhani Pyhtilä''' (sündinud [[15. mai]]l [[1961]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Saloinen]]is) on [[Tartu]]s elav [[soomlased|soome]] päritolu [[estofiil]]. Pertti Pyhtilä on Soome kunstniku [[Paavo Pyhtilä]] poeg. Alates [[1989]]. aastast on Pertti Pyhtilä elanud põhiliselt [[Tartu]]s.{{lisa viide}} Teda on nimetatud maailma tuntuimaks tartusoomlaseks<ref>[https://web.archive.org/web/20160304204939/http://www.tuglas.fi/index.php?id=1550 Pertti Pyhtilä "Suomalainen Tartto"], loeng Tuglas-seura kodulehel, 04.10.2012 (vaadatud 21. veebruaril 2013)</ref>. ==Haridus== Pyhtilä lõpetas [[1980]] [[Raahe gümnaasiumi|Raahe keskkooli]] (soome keeles ''Raahen lukio'') ja asus õppima [[Helsingi ülikool]]is [[soome keel]]t. Aastatel [[1989]] ja [[1991]] stažeeris ta [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]], [[1991]]. ja [[2003]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is. Filosoofiamagistri kraadi omandas ta [[Jyväskylä Ülikool]]ist [[2008]]. aastal kunstihariduse erialal.<ref name="CV">[http://www.hot.ee/pyhtila/CV.htm Pertti Pyhtilä CV]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} tema kodulehel (vaadatud 21. veebruaril 2013)</ref> Ta valdab soome, eesti, inglise ja rootsi, vähemal määral saksa, ladina ja vene keelt.<ref name="CV" /> ==Töökohad Eestis== Eestis töötas Pyhtilä [[Soome suursaatkond Tallinnas|Soome suursaatkonnas]] [[Tallinn]]as (1991–1992) ja [[Tartu]]s (1992-1993) ning kultuurisekretärina [[Soome Instituut|Soome Instituudis]] Tartus (1994–2001, 2003–2006; juhataja kohusetäitjana Tallinnas 1993–1994).<ref name="CV" /> ==Tunnustus== Pertti Pyhtilä sai 6. veebruaril 2008 [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk|Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi]] kui Eesti-Soome kultuurisuhete edendaja.<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=827 Pertti Juhani Pyhtilä] Eesti Vabariigi teenetemärkide kavaleride andmebaasis</ref> Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail 2007 andis [[Eesti Muuseumiühing]] esimest korda välja tiitli [[Aasta muuseumisõber|Eesti Muuseumide Sõber]], mille sai Pertti Pyhtilä: "Eesti kultuuri tõsise huvilise ja aktiivse vahendajana on Pyhtilä aidanud kaasa Eesti ja Soome muuseumide koostööle ning, õppides [[Jyväskylä Ülikool]]is [[museoloogia]]t, korraldanud mitmeid muuseumiteemalisi koolitusi. /---/".{{lisa viide}} 24. veebruaril 2007 pälvis Pyhtilä [[Tartu maavanem]]a [[Esta Tamm]]e käest [[Tartumaa kuldne tammeoks|Tartumaa kuldse tammeoksa]] (nr 9): "Tänu Pertti Pyhtilä innustunud ja aktiivsele tegevusele on [[Soome]] ja [[Tartumaa]] sidemed paljudes valdkondades arenenud ja tugevnenud."<ref>[http://www.tartumaa.ee/?op=body&id=12&art=897]</ref> [[Tartu Ülikool]]i rektor [[Jaak Aaviksoo]] andis Pyhtiläle 8. novembril 2006 järgneva sisuga tänukirja: "Tänan Teid Tartu Ülikooli ja Soome akadeemiliste sidemete arendamise eest. Soome Instituudi kultuurisekretärina vahendasite, toetasite ja korraldasite meie koostööd suurepäraselt."{{lisa viide}} Eesti kultuuriminister [[Signe Kivi]] andis Pyhtiläle 22. augustil 2001 tänukirja järgneva sisuga: "Te olete Eestis heade mõtete inimene, loovate ideede teoks tegija, meie abimees ja sõber. Tänu selle eest, edu Teile edasiseks."{{lisa viide}} Lisaks on Pertti Pyhtilä mälestusmedali "[[Wastne Testament 1686]]" laureaat (nr 66).{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://iki.fi/pyhtila/CV Pertti Pyhtilä CV] tema kodulehel * Pertti Pyhtilä [http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,23013 "Minu eesti keele õppimise lugu"] Koolielu, 19. märts 2009 * [http://www.sonumitooja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3849:kehra-jaamahoones-pertti-pyhtilae-naeitus "Kehra jaamahoones Pertti Pyhtilä näitus "] Sõnumitooja, 06.07.2011 * [http://users.jyu.fi/~pejupyht/Tartto/ "Pertti Pyhtilä suosittelee: SUOMALAISKOHTEET TARTOSSA"] {{JÄRJESTA:Pyhtilä, Pertti}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Estofiilid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Soome diplomaadid]] [[Kategooria:Soome tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti soomlased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 50lwowoue1mhg235xvlszqjjkn5dir0 7175838 7175836 2026-06-19T08:49:22Z ~2026-35600-56 231946 /* Haridus */ 7175838 wikitext text/x-wiki '''Pertti Juhani Pyhtilä''' (sündinud [[15. mai]]l [[1961]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Saloinen]]is) on [[Tartu]]s elav [[soomlased|soome]] päritolu [[estofiil]]. Pertti Pyhtilä on Soome kunstniku [[Paavo Pyhtilä]] poeg. Alates [[1989]]. aastast on Pertti Pyhtilä elanud põhiliselt [[Tartu]]s.{{lisa viide}} Teda on nimetatud maailma tuntuimaks tartusoomlaseks<ref>[https://web.archive.org/web/20160304204939/http://www.tuglas.fi/index.php?id=1550 Pertti Pyhtilä "Suomalainen Tartto"], loeng Tuglas-seura kodulehel, 04.10.2012 (vaadatud 21. veebruaril 2013)</ref>. ==Haridus== Pyhtilä lõpetas [[1980]] [[Raahe gümnaasiumi]] (soome keeles ''Raahen lukio'') ja asus õppima [[Helsingi ülikool]]is [[soome keel]]t. Aastatel [[1989]] ja [[1991]] stažeeris ta [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]], [[1991]]. ja [[2003]]. aastal [[Tartu Ülikool]]is. Filosoofiamagistri kraadi omandas ta [[Jyväskylä Ülikool]]ist [[2008]]. aastal kunstihariduse erialal.<ref name="CV">[http://www.hot.ee/pyhtila/CV.htm Pertti Pyhtilä CV]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} tema kodulehel (vaadatud 21. veebruaril 2013)</ref> Ta valdab soome, eesti, inglise ja rootsi, vähemal määral saksa, ladina ja vene keelt.<ref name="CV" /> ==Töökohad Eestis== Eestis töötas Pyhtilä [[Soome suursaatkond Tallinnas|Soome suursaatkonnas]] [[Tallinn]]as (1991–1992) ja [[Tartu]]s (1992-1993) ning kultuurisekretärina [[Soome Instituut|Soome Instituudis]] Tartus (1994–2001, 2003–2006; juhataja kohusetäitjana Tallinnas 1993–1994).<ref name="CV" /> ==Tunnustus== Pertti Pyhtilä sai 6. veebruaril 2008 [[Maarjamaa Risti V klassi teenetemärk|Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi]] kui Eesti-Soome kultuurisuhete edendaja.<ref>[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=827 Pertti Juhani Pyhtilä] Eesti Vabariigi teenetemärkide kavaleride andmebaasis</ref> Rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail 2007 andis [[Eesti Muuseumiühing]] esimest korda välja tiitli [[Aasta muuseumisõber|Eesti Muuseumide Sõber]], mille sai Pertti Pyhtilä: "Eesti kultuuri tõsise huvilise ja aktiivse vahendajana on Pyhtilä aidanud kaasa Eesti ja Soome muuseumide koostööle ning, õppides [[Jyväskylä Ülikool]]is [[museoloogia]]t, korraldanud mitmeid muuseumiteemalisi koolitusi. /---/".{{lisa viide}} 24. veebruaril 2007 pälvis Pyhtilä [[Tartu maavanem]]a [[Esta Tamm]]e käest [[Tartumaa kuldne tammeoks|Tartumaa kuldse tammeoksa]] (nr 9): "Tänu Pertti Pyhtilä innustunud ja aktiivsele tegevusele on [[Soome]] ja [[Tartumaa]] sidemed paljudes valdkondades arenenud ja tugevnenud."<ref>[http://www.tartumaa.ee/?op=body&id=12&art=897]</ref> [[Tartu Ülikool]]i rektor [[Jaak Aaviksoo]] andis Pyhtiläle 8. novembril 2006 järgneva sisuga tänukirja: "Tänan Teid Tartu Ülikooli ja Soome akadeemiliste sidemete arendamise eest. Soome Instituudi kultuurisekretärina vahendasite, toetasite ja korraldasite meie koostööd suurepäraselt."{{lisa viide}} Eesti kultuuriminister [[Signe Kivi]] andis Pyhtiläle 22. augustil 2001 tänukirja järgneva sisuga: "Te olete Eestis heade mõtete inimene, loovate ideede teoks tegija, meie abimees ja sõber. Tänu selle eest, edu Teile edasiseks."{{lisa viide}} Lisaks on Pertti Pyhtilä mälestusmedali "[[Wastne Testament 1686]]" laureaat (nr 66).{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://iki.fi/pyhtila/CV Pertti Pyhtilä CV] tema kodulehel * Pertti Pyhtilä [http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,23013 "Minu eesti keele õppimise lugu"] Koolielu, 19. märts 2009 * [http://www.sonumitooja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3849:kehra-jaamahoones-pertti-pyhtilae-naeitus "Kehra jaamahoones Pertti Pyhtilä näitus "] Sõnumitooja, 06.07.2011 * [http://users.jyu.fi/~pejupyht/Tartto/ "Pertti Pyhtilä suosittelee: SUOMALAISKOHTEET TARTOSSA"] {{JÄRJESTA:Pyhtilä, Pertti}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Estofiilid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Soome diplomaadid]] [[Kategooria:Soome tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti soomlased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 5ucur92qm3k34k2v59zu6g061bltepf 0 185870 7175478 7174187 2026-06-18T13:45:13Z Mahagonipuu 172816 Alustatud, tõlkides leheküljelt "[[:en:Special:Redirect/revision/1359620767|Sofia Metro]]" alaosa "System" 7175478 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sofia Metro Logo.svg|thumb|Sofia metroo logo]] [[File:Sofia Metro-Map.png|right|thumb|250px]] '''Sofia metroo''' ([[bulgaaria keel|bulgaaria]] Софийско метро) on [[metroo]] [[Bulgaaria]] pealinnas [[Sofia]]s. See on riigi ainuke metroo. Metroo avati [[28. jaanuar]]il [[1998]]. 2012. aasta 31. augusti seisuga on metroo pikkus 31 km ning sellel on 27 jaama. ==Galerii== <gallery> Pilt:Младост 3-вестибюл.jpg|Mladost 3 metroojaam. Pilt:Централна гара.jpg|Central Station metroojaam. Pilt:Княгиня Мария Луиза.jpg|Maria Luiza metroojaam. Pilt:Nadejda - 001.jpg|Nadejda metroojaam. Pilt:Лъвов мост.jpg|Lawow most metroojaam. Pilt:Сердика 2.jpg|Serdika II metroojaam. </gallery> == Veerem == Sofias on kasutusel nelja tüüpi veeremit. Kõige vanemad rongikoosseisud, [[81-717/714.4]] tüüpi, tootis [[Metrovagonmash]] [[Mõtištši|Mõtištšis]] [[Moskva oblast|Moskva oblastis]] Venemaal ja neid on kokku 48 vagunit. Need tarniti 1990. aastal, umbes 8 aastat enne süsteemi esimese osa avamist. Enamik vagunitest on renoveeritud ja sõidavad nüüd 81-717.4K/714.4K nimetusena. <ref>{{Cite web|url=https://stolica.bg/sofia/obnoveni-i-moderni-metrovlakove-tragvat-prez-mart-po-linii-1-i-2|title=Stolica.bg – Обновени и модерни метровлакове тръгват през март по линии 1 и 2}}</ref> Teise põlvkonna veeremit, 81-740/741 "Rusitš" tüüpi, tootis samuti Metrovagonmash ja neid tarniti kokku 120 vagunit aastatel 2005–2013. <ref name="rgi20120831">{{Cite news|url=http://www.railwaygazette.com/news/urban-rail/single-view/view/free-rides-celebrate-opening-of-sofia-metro-line-2.html|title=Free rides celebrate opening of Sofia metro Line 2|publisher=|work=[[Railway Gazette International]]|date=31 August 2012}}</ref> Kolmanda põlvkonna veeremit, [[Siemens Inspiro]] kolmevagunilisi metrooronge, tarniti 30 tükki aastatel 2016–2021 ja need teenindavad ainult M3 liini. Erinevalt teiste liinide rongidest, mis saavad voolu kolmanda rööpa kaudu, on M3 liini rongid varustatud pantograafidega. <ref>{{Cite web|url=https://www.railwaygazette.com/modes/newag-and-siemens-present-first-sofia-line-3-metro-train/45538.article|title=Newag and Siemens present first Sofia Line 3 metro train|website=Railway Gazette International}}</ref> 2023. aasta juulis võitis [[Škoda Transportation]] 65 miljoni euro suuruse lepingu kaheksa neljavagunilise õhukonditsioneeriga metroorongi tarnimiseks, mis asendaksid Metrovagonmashi veeremit. Rongid on kasutusele võetud liinidel 1, 2 ja 4 alates 26. maist 2026 kui esimesed rongid alustasid liiniliiklust. <ref>{{Cite web|url=https://railway-news.com/bulgaria-sofia-buys-metro-trains-from-skoda|title=Railway News – Bulgaria: Sofia Buys Metro Trains from Škoda}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.capital.bg/politika_i_ikonomika/gradove/2023/07/17/4507841_sbogom_ruski_metrovlakove_skoda_i_siemens_shte|title=Сбогом, руски метровлакове: Skoda и Siemens ще доставят новите за 318 млн. лв.}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=http://m3web.bg |eesnimi=M3 Web- |pealkiri=New Metro Trains Enter Service on Sofia Metro Line 1 - Novinite.com - Sofia News Agency |url=https://www.novinite.com/articles/238682/New+Metro+Trains+Enter+Service+on+Sofia+Metro+Line+1 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.novinite.com}}</ref><gallery widths="150" heights="150"> Fail:Metro Train A4 (1990) Awaiting Departure From Sofia Airport Station (Sofia Metro).jpg|81-717/714.4 Sofia lennujaamas Fail:Trainset A1 of the Sofia Metro at Serdika (II) Station.jpg|Moderniseeritud 81-717.4K/714.4K tüüpi rong Serdika (II) peatuses Fail:Sofia Metro at Lomsko Shose.jpg|81-740/741 "Rusitš" Fail:Sofia metro - Siemens Inspiro line 3 (3).jpg|Siemens Inspiro liinil 3 </gallery> == Liinid == {| class="wikitable" !Liin !Avati !Praegune pikkus (km) !Praegune peatuste arv !Ehitamisel pikkus (km) !Ehitamisel peatused !''Planeeritud pikkus'' ''(km [mi])'' !Planeeritud peatuste arv |- |M1 |1998 |17,6 |16 |0 |0 |19,3 |20 |- |M2 |2012 |11,7 |13 |0 |1 |14,5 |16 |- |M3 |2020 |11,2 |12 |2,8 |3 |14,2 |15 |- |M4 |2015 |23 |20 |0 |0 |22,1 |20 |- |M5 |– |0 |0 |0 |0 |16 |16 |- |M6 |– |0 |0 |5,5 |6 |16 |16 |- ! colspan="2" |Kokku: |'''49''' |'''47''' |'''8,3''' |'''10''' |'''66,7''' |'''71''' |} === Liin M1 (Punane liin) === Esimene 6,5 kilomeetrit pikk M1 liini lõik avati 28. jaanuaril 1998. See koosnes algselt viiest peatusest, mis ühendasid Slivnitsa puiesteed Ljulini ja K. Velitškovi puiestee kaudu. Opaltšenska peatus võeti kasutusele 17. septembril 1999, millele järgnes Püha Nedelja väljakul asuva Serdika peatuse avamine 31. oktoobril 2000, pikendades süsteemi kogupikkust 8,1 kilomeetrini. Liini pikendati veelgi 1,8 kilomeetrit jõudes Obelja elamurajoonini 2003. aasta aprillis. M1 liini pikendamine jätkus 2005. aastal 4,8 kilomeetrise tunneli ja kolme peatusega, mis ühendaksid Püha Nedelja väljakut ja Izgrevis asuvat Interpred World Trade Centerit (Frédéric Joliot-Curie peatus). 2006. aastal alustati samal liinil järgneva lõigu ehitust (mis koosnes 3,2 kilomeetrisest tunnelist ja kolmest jaamast), ühendades Izgrevi ja Mladost I elamurajooni. Esimese kolme peatuse valmimine oli kavandatud 2007. aasta sügiseks, kuid mitmesuguste viivituste tõttu võeti 8. mail 2009 kasutusele teine lõik (Vasil Levski staadion – Mladost 1), mis töötas lühikest aega liini loodeosast eraldi. Ülejäänud lõik Serdika ja Vasil Levski staadioni peatuste vahel võeti kasutusele 7. septembril 2009<ref>{{Cite news|url=http://www.sofiaecho.com/2009/09/07/780306_sofia-metro-links-east-and-west-sofia-suburbs|title=Sofia Metro links east and west Sofia suburbs|publisher=The Sofia Echo|date=7 September 2009}}</ref>, luues lõpuks katkematu ühenduse Obelja ja Mladost 1 peatuste vahel. Mladost I ja [[Sofia äripark|Sofia äripargi]] vahelise lõigu ehitus (2,62 km koos kolme uue maa-aluse peatusega) algas 25. aprillil 2013 ja lõppes 8. mail 2015.<ref name="BPS">{{Cite news|url=http://www.novinite.com/articles/168384/Subway+Extension+to+Business+Park+Sofia+Opens|title=Subway Extension to Business Park Sofia Opens|publisher=Novinite|date=8 May 2015}}</ref><ref name="IRJ-L1ext">{{Cite journal|last=Stoyanov|first=Assen|url=http://www.railjournal.com/index.php/metros/testing-begins-on-sofia-metro-extensions.html|title=Testing begins on Sofia metro extensions|journal=[[International Railway Journal]]|date=2 March 2015|access-date=2015-04-01}}</ref> See maksis 43 852 320 eurot ilma käibemaksuta ja teenindab suuremat osa Sofia suuruselt teisest asustatud piirkonnast. Struma ja Tsaritsa Joanna peatused on M1 liini kavandatud pikendus Ljulini peatusest läände. Nende ehitus on planeeritud aastatele 2027–2028 ja pärast valmimist hargneb M1 liin M4-st pärast Ljulini jaama. M4 jätkab Slivnitsa ja Pantšo Vladigerovi peatuste teenindamist. {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Dobrinova skala (Добринова скала) | |planeeritud | | |[[Ljulin]] 3 elamurajooni lähedal, [[Sofia ringtee|Sofia ringteel]]<ref name="ReferenceB">{{Cite web|url=https://www.metropolitan.bg/aktualno/obyava-do-zainteresovanite-licza-i-obshhestvenost-lyulin|title=Обява до заинтересованите лица и общественост|date=23 August 2019}}</ref> |- |Tsaritsa Joanna (Царица Йоанна) | |planeeritud | | |Ljulin 2 elamurajooni lähedal<ref name="ReferenceB" /> |- |Slivnitsa (Сливница) |[[Fail:Slivnitsa_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="5" |28. jaanuar 1998 | rowspan="2" |4 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Esimene peatus jagatud lõigul M4 liiniga |Slivnitsa puiestee ja Pantšo Vladigerovi puiestee ristmikul |- |Ljulin (Люлин) |[[Fail:Lyulin_Metrostation.jpg|80x80px]] | |Tsaritsa Joanna puiesteel [[Ljulin|Ljulinis]] |- |Zapaden Park (Западен парк) |[[Fail:Zapaden_park.jpg|80x80px]] |8 | |Tsaritsa Joanna puiestee ja Dr. Petar Dertlievi puiestee ristmikul |- |Vardar (Вардар) |[[Fail:Vardar_Metrostation.jpg|80x80px]] |6 | |Tsaritsa Joanna puiestee ja Vardari puiestee ristmikul |- |Konstantin Velitškov (Константин Величков) |[[Fail:K.Velichkov_Metrostation.jpg|80x80px]] |3 | |Todor Aleksandrovi puiestee ja Konstantin Velitškovi puiestee ristmikul |- |Opaltšenska (Опълченска) |[[Fail:Opalchenska_Metrostation.jpg|80x80px]] |17. september 1999 |6 | |Todor Aleksandrovi puiestee ja Opaltšenska tänava ristmikul |- |Serdika (Сердика) |[[Fail:Serdika_stantion.jpg|80x80px]] |31. oktoober 2000 |12 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Todor Aleksandrovi puiestee ja Knjaginja Maria Luiza puiestee ristmikul |- |Sofia Ülikool Sveti Kliment Ohridski (СУ „Св. Климент Охридски“) |[[Fail:Metrostation-Sofia-University-4.JPG|80x80px]] |7. september 2009 |13 |[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Tsaar Osvoboditeli puiesteel [[Sofia Ülikool|Sofia Ülikooli]] ees |- |Vasil Levski Staadion (Стадион „Васил Левски“) |[[Fail:Vasil_Levski_Stadium_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="5" |8. mai 2009 | rowspan="2" |2 | |Borisova Gradina pargi põhjaosas, Vasil Levski nimelise rahvusstaadioni lähedal |- |Frédéric Joliot-Curie (Фр. Жолио Кюри) |[[Fail:Joliot-Curie_Metrostation.jpg|80x80px]] |Yug bussijaam |Dragan Tsankovi puiesteel [[Iztok|Iztokis]] |- |G.M.Dimitrov (Г.М.Димитров) |[[Fail:G.M.Dimitrov_Metrostation.jpg|80x80px]] |4 | |Doktor Georgi Mihov Dimitrovi puiestee ja Dragan Tsankovi puiestee ristmikul |- |Musagenitsa (Мусагеница) |[[Fail:Musagenitsa.JPG|80x80px]] |1 | |Professor Marko Semovi puiestee silla lääneotsas |- |Mladost I (Младост I) |[[Fail:Metrostation_Mladost_1.JPG|80x80px]] |5 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Viimane peatus jagatud lõigul M4 liiniga |Jeruusalemma tänava ja Andrei Sahharovi puiestee ristmikul |- |Aleksander Malinov (Александър Малинов) |[[Fail:Alexander_Malinov_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="3" |8. mai 2015 | rowspan="2" |6 | |Aleksander Malinovi puiestee ja Andrei Ljaptševi puiestee ristmikul, Mladost II ja Mladost III |- |Akadeemik Aleksander Teodorov-Balan (Акад. Александър Теодоров-Балан) |[[Fail:Al._Teodorov_Balan_Metrostation.jpg|80x80px]] | |Aleksander Malinovi puiestee ja Dr. Atanas Moskovi tänava ristmikul, Mladost II ja Mladost III |- |[[Sofia äripark|Äripark]] (Бизнес Парк) |[[Fail:Business_park_Sofia_Metrostation.jpg|80x80px]] |4 |Pargi ja Reisi parkla |Aleksander Malinovi puiesteel, Sofia äripargi kõrval, Mladost IV |- |} === Liinid M2 ja M4 (Sinine ja kollane liin) === Sofia metroo teine ja neljas liin ühendavad Obelja, Nadežda, kesklinna ja lõunas asuva Lozenetsi linnaosasid. Poole ehituskuludest kattis [[Euroopa Liit]], ülejäänud osa rahastati riigi ja linna eelarvest.<ref name="rgi20120831" /> 6,4 km lõigu ehitust Nadežda ja Lozenetsi rajooni vahel läbi keskraudteejaama ja [[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] alustati 14. detsembril 2008. Ehitustööd Obelja elamurajooni ja Nadežda vahelisel lõigul algasid 2010. aasta veebruaris. Mõlemad liinilõigud võeti kasutusele 31. augustil 2012.<ref name="rgi20120831">{{Cite news|url=http://www.railwaygazette.com/news/urban-rail/single-view/view/free-rides-celebrate-opening-of-sofia-metro-line-2.html|title=Free rides celebrate opening of Sofia metro Line 2|publisher=|work=[[Railway Gazette International]]|date=31 August 2012}}</ref> NDK ja Euroopa Liidu peatused ning nende ühendustunnelid valmisid osaliselt [[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] ehitamise ja ümbritseva ala ümberehituse käigus 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. Mladost 3 ja Inter Expo Center – Tsarigradsko Šosse peatuste ehitus algas 15. veebruaril 2009 ja valmis 25. aprillil 2012. Edasine 4,968 km pikendus Sofia lennujaama, mis hõlmab kahte maa-alust ja kahte maapealset peatust, algas 2013. aastal ja valmis 2. aprillil 2015 hinnaga 69 923 066 eurot, ilma käibemaksuta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stoyanov |eesnimi=Assen |kuupäev=2015-03-02 |pealkiri=Testing begins on Sofia metro extensions |url=https://www.railjournal.com/passenger/metros/testing-begins-on-sofia-metro-extensions/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=International Railway Journal |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=pamela |kuupäev=2015-04-03 |pealkiri=Sofia metro underground extension to the Airport opened |url=https://www.railwaypro.com/wp/sofia-metro-underground-extension-to-the-airport-opened/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Railway PRO |keel=en-US}}</ref> See pikendus toimis algselt lühikest aega M1 liini haruna, kuid viidi üle M2 liinile, viies selle lõpp-peatuse Obeljast Sofia lennujaama.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=International |eesnimi=Railway Gazette |kuupäev=2015-04-07 |pealkiri=Sofia airport metro link opens - Railway Gazette International |url=https://www.railwaygazette.com/urban/2015/04/07/sofia-airport-metro-link-opens/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Railway Gazette International - Rail business, industry and technology news |keel=en-US}}</ref> 20. juulil 2016 pikendati liini lõuna suunas 1.3 km Vitoša peatusega, mis asub Hladilnika linnaosas. Ehitus kestis 2 aastat.<ref name="Vitosha">{{Cite news|url=https://seenews.com/news/sofia-subway-launches-13-km-section-with-one-station-533330|title=Sofia subway launches 1.3&nbsp;km section with one station|publisher=See News|date=20 July 2016}}</ref> 26. augustil 2020 jagati liin M2 kaheks osaks: M2, mis kulgeb Vitoša jaamast Obelja jaama ning M4, mis kulgeb Obeljast Sofia lennujaama. Rongid sõidavad jätkuvalt mõlema liini ulatuses, kuid kaartidel ja muudel metroo siltidel hakati märgistama M4 liini. Liinide jagamine oli ettevalmistus Pantšo Vladigerovi peatuse ehitamiseks, mis eraldab liinid füüsiliselt ja võimaldab anda neile iseseisvaid sõiduplaane. 19. juulil 2025 lühendati liin M4 Slivnitsani uue Pantšo Vladigerovi jaama ehituse tõttu, mis avatakse 2026. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=http://m3web.bg |eesnimi=M3 Web- |pealkiri=Temporary Disruption on Sofia Metro Line 4: No Service to 'Obelya' Due to Station Construction - Novinite.com - Sofia News Agency |url=https://www.novinite.com/articles/233404/Temporary+Disruption+on+Sofia+Metro+Line+4%3A+No+Service+to+%27Obelya%27+Due+to+Station+Construction |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=www.novinite.com}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Temporary Suspension of Underground Service Between “Slivnitsa” and “Obelya” Stations - По света и у нас - БНТ Новини |keel=bg |väljaanne=bntnews.bg |url=https://bntnews.bg/news/temporary-suspension-of-underground-service-between-slivnitsa-and-obelya-stations-1347369news.html |vaadatud=2026-06-17}}</ref> ==== Liin M2 (sinine) ==== {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Obelja (Обеля) |[[Fail:EstacionObeliaMetroSofia.jpg|80x80px]] |20. aprill 2003 |2 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Vitošast saabuvad rongid jätkavad liini M4 rongidena Sofia lennujaama. Sofia lennujaamast M4 rongidena saabuvad rongid jätkavad M2 rongidena Vitošasse. Varem kasutas jaama liin M1. |Obeljas Kakatši jõe kohal |- |Lomsko šosse (Ломско шосе) |[[Fail:Ломско_Шосе.jpg|80x80px]] | rowspan="11" |31. august 2012 | rowspan="2" |4 | |Lomsko Šosse puiesteel Vrabnitsas |- |Beli Dunav (Бели Дунав) |[[Fail:Бели_дунав.jpg|80x80px]] |Pargi ja Reisi parkla |Lomsko Šosse puiesteel ja Beli Dunavi tänaval Nadežda ja Vrabnitsa vahel |- |Nadežda (Надежда) |[[Fail:Nadejda_-_001.jpg|80x80px]] |2 | |Lomsko Šosse puiesteel Nadežda I ja Nadežda II vahel |- |Han Kubrat (Хан Кубрат) |[[Fail:Кан_Кубрат.jpg|80x80px]] | rowspan="2" |4 | |Lomsko Šossel, Nadežda viaduktist põhja pool Triagalnikas |- |Knjaginja Maria Luiza (Княгиня Мария Луиза) |[[Fail:Княгиня_Мария_Луиза.jpg|80x80px]] | |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Nadežda viaduktist lõuna pool Banišoras |- |Keskraudteejaam (Централна ж.п. гара) |[[Fail:Централна_гара.jpg|80x80px]] |15 |BDŽ rongid, linnadevahelised ja rahvusvahelised bussid |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Sofia keskraudteejaama ja Sofia bussijaama ees |- |Lõvov Most (Лъвов мост) |[[Fail:Лъвов_мост.jpg|80x80px]] |4 | |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Lõvovi sillast põhja pool |- |Serdika II (Сердика II) |[[Fail:Сердика_2.jpg|80x80px]] |12 |[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Sofia keskturu ees |- |NDK (Rahvuslik Kultuuripalee) (Национален дворец на културата) |[[Fail:Национален_дворец_на_културата.jpg|80x80px]] |11 |[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] |[[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] pargi põhjapoolses otsas |- |Euroopa Liit (Европейски съюз)<ref>{{Cite web|url=http://media.snimka.bg/s1/0817/027878246.jpg|title=Archived copy|access-date=22 July 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131019204011/http://media.snimka.bg/s1/0817/027878246.jpg|archive-date=19 October 2013}}</ref> |[[Fail:Европейски_съюз.jpg|80x80px]] |6 | |Tšerni vrõh puiesteel, Rahvusmuuseumi "Maa ja rahvas" ja Park Center Sofia ostukeskuse lähedal |- |James Bourchier (Джеймс Баучер) |[[Fail:Джеймс_Баучер.jpg|80x80px]] |4 | |James Bourchieri puiesteel Lozenetsis |- |Vitoša (Витоша) |[[Fail:Метростанция_„Витоша“.jpg|80x80px]] |20. juuli 2016 |6 | |Tšerni vrõh puiesteel, Paradise Center ostukeskuse lähedal, Hladilnikas |- |Tšerni vrõh (Черни връх) | | rowspan="2" |planeeritud | |Lõunasse suundudes lahkneb M5 pärast seda jaama M2-st. |Tšerni vrõh puiesteel, prof Marin Goleminovi tänava ja Dimitar Mantševi tänava vahel |- |Dragalevtsi (Драгалевци) | | | |Sofia ringtee ja Tšerni vrõh puiestee ristmikul |- |} ==== Liin M4 (kollane) ==== {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- | Obelja (Обеля) |[[Fail:EstacionObeliaMetroSofia.jpg|80x80px]] | 20. aprill 2003 (liin ei teenindada alates 19. juuli 2025) | 2 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] Vitošast saabuvad rongid jätkavad liini M4 rongidena Sofia lennujaama. Sofia lennujaamast M4 rongidena saabuvad rongid jätkavad M2 rongidena Vitošasse. Varem kasutas jaama liin M1. | Obeljas Kakatši jõe kohal |- | Pantšo Vladigerov (Панчо Владигеров) | | ehitusjärgus | 2 | Selles jaamas hakkavad olema M2 ja M4 lõpp-peatused. | Raudtee all ja Obelja depoo lähedal |- | Slivnitsa – Mladost I lõik on jagatud M1-ga | | | | Leiab[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] liini tabelist | |- | Mladost III (Mladost III) |[[Fail:Младост_3-вестибюл.jpg|80x80px]] | rowspan="2" | 25. aprill 2012 | rowspan="2" | 4 | | Andrei Sahharovi puiestee lõpus, Reseni tänava ja kindral Radko Dimitrijevi tänava ristmikul. |- | Inter Expo keskus – Tsarigradsko Šosse (Интер Експо Център – Цариградско шосе) |[[Fail:Цариградско-вестибюл.jpg|80x80px]] | Pargi ja Reisi parkla | Tsarigradsko šosse tänaval Inter Expo keskuse lähedal |- | Družba (Дружба) |[[Fail:Druzhba_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="4" | 2. aprill 2015 | 7 | | Prof. Tsvetan Lazarovi puiestee ja Kapitan Dimitar Spisarevski tänava vahel |- | Iskõrsko šosse (Искърско шосе) |[[Fail:Iskarsko_shose_Metrostation.jpg|80x80px]] | 6 | BDŽ rongid Iskõrsko šosse raudteejaamas | Iskõrsko šosse puiestee ja Krõstjo Pastuhovi puiestee ristmikul |- | Sofiiska Sveta Gora (Софийска Света гора) |[[Fail:Sofiyska_Sveta_Gora_Metrostation.jpg|80x80px]] | 2 | | Iskari tööstusrajoonis |- | Sofia lennujaam (Летище София) |[[Fail:Sofia_Airport_Metro_Station.JPG|80x80px]] | 1 | Sofia lennujaam, terminal 2 | [[Sofia lennujaam|Sofia lennujaama]] väljumiste värava juures, terminal 2 |} === Liin M3 (roheline liin) === 16 km pikkune M3 liin on kavandatud ühendama Ovtša Kupeli linnaosa (Sofia edelaosas) ja Vasil Levski linnaosa (Sofia kirdeosas). Liinil saab olema 15 peatust, sealhulgas kaks ümberistumisjaama teistele liinidele kesklinnas. Liini esimesed 8 peatust võeti kasutusele 26. augustil 2020 ja veel 4 24. aprillil 2021.<ref>{{Cite web|url=https://www.novinite.com/articles/203047/When+will+the+Third+Sofia+Metro+Line+be+Launched%3F|title=When will the Third Sofia Metro Line be Launched? – Novinite.com – Sofia News Agency|website=novinite.com}}</ref> Algse plaani kohaselt oli ette nähtud 8 maapealset ja 11 maa-alust peatust. Projekti projekteerimisleping sõlmiti Tšehhi ettevõttega Metroprojekt Praha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=2007 WebActive s.r.o., info@webactive.cz, www.webactive.cz |pealkiri=Metroprojekt a.s.: History |url=http://www.metroprojekt.cz/en/about-us/history/#11-dosud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140330131943/http://www.metroprojekt.cz/en/about-us/history/#11-dosud |arhiivimisaeg=2014-03-30 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.metroprojekt.cz}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=3rd METRO LINE PROJECT |url=https://web.archive.org/web/20140330131946/http://www.metroprojekt.cz/files/david-krasa.pdf |vaadatud=18. juunil 2026}}</ref> 2014. aasta märtsis kuulutati välja hange liini keskosa ehitamiseks. Lõik on 7 km pikk ja hõlmab 7 peatust, millest kaks on ühendustega liinidele 1 ja 2. Hanke väljakuulutamisega selgus, et esialgselt planeeritud 19 jaamast kahte ei ehitata. Üks neist oleks olnud Doirani puiesteel ja teine Šipka tänaval.<ref>{{Cite web|url=http://www.aop.bg/case2.php?mode=show_doc&doc_id=595840&newver=2|title=ОБЯВЛЕНИЕ ЗА ПОРЪЧКА|publisher=metropoliten via AOP|language=Bulgarian}}</ref> 2015. aasta jaanuaris kuulutati välja hange 20 rongile, mis teenindaksid liini kesklõiku. Juhita rongiliiklus automatiseerimisastmega 3 (GoA 3) ja [[platvormi liuguksed]] tagavad reisijate ohutuse. Erinevalt liinidest 1, 2 ja 4, kus rongid saavad elektrit [[Toiterööbas|kolmanda rööpa]] kaudu on liini 3 rongid pantograafidega .<ref>{{Cite web|url=http://www2.metropolitan.bg/bg/news/view/63.html|title=Кметът на гр. София провери напредъка в изпълнението на участък "Младост 1 – бул. Цариградско шосе"|publisher=Metropoliten|access-date=31 March 2015|language=Bulgarian|archive-url=https://web.archive.org/web/20120606132737/http://metropolitan.bg/bg/news/view/63.html|archive-date=6 June 2012}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.trud.bg/Article.asp?ArticleId=2909284|title=Третият лъч на метрото зад стъкло срещу инциденти|publisher=Trud Newspapers|date=14 January 2014|access-date=31 March 2015|language=Bulgarian|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402092153/http://www.trud.bg/Article.asp?ArticleId=2909284|archive-date=2 April 2015}}</ref> [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] ja [[Siemens]] esitasid rongide hankele pakkumused,<ref>{{Cite news|url=http://www.think-railways.com/caf-and-siemens-compete-for-sofia-metro-deal/|title=CAF and Siemens compete for Sofia metro deal|publisher=think-railways.com|access-date=10 July 2015}}</ref> mille võitis Siemens.<ref>{{Cite news|url=http://infrastructure.bg/news/2015/08/21/2595153_i_metropoliten_izbra_simens_za_vlakovete_po_treti/|title="Метрополитен" избра "Сименс" за влаковете по трети метродиаметър|publisher=infrastructure.bg|date=22 August 2015|language=bg}}</ref> 2016. aasta alguses alustati Sofia metroo kolmanda metrooliini ehitust. Ehitusjärgus olid kõik keskosas asuvad metroojaamad, lääneosas asuvad ja mõned Sofia kesklinna idaosas asuvad jaamad. Krasno selo - Hadži Dimitari lõik avati 26. augustil 2020 ning pikendus Krasno selost Gorna banjani 24. aprillil 2021. Sofia metroo kolmandal liinil on planeeritud kokku 15 metroojaama põhiliini jaoks ja 6 metroojaama M6 liini jaoks (Slatina haru), mis hargneb Orlov Mostist ida pool.<ref>{{Cite web|url=http://infrastructure.bg/show.php?storyid=2924159|title=Метрото за "Слатина" ще тръгва от "Орлов мост" и ще стига до The Mall}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.capital.bg/politika_i_ikonomika/bulgaria/2017/03/06/2929625_razklonenieto_na_tretiia_metroluch_shte_trugva_ot/|title=Разклонението на третия метролъч ще тръгва от "Орлов мост" и ще стига до The Mall|website=capital.bg}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://infrastructure.bg/news/2017/03/21/2934808_243_mln_lv_za_stroitelstvo_na_12_metrostancii_i_12/|title=243 млн. лв. за строителство на 12 метростанции и 12 километра трасе през 2017 г.}}</ref> Praegu töötab 12 põhiliini jaama ja Levskis on ehitusjärgus 3 jaama, mille eeldatav valmimine on 2026. aasta juulis.<ref>{{Cite web|last=Ivanova|first=Miglena|url=https://bnrnews.bg/en/post/455482/three-new-metro-stations-are-expected-to-open-in-july|title=Three new metro stations are expected to open in July|website=[[Radio Bulgaria]]|date=14 April 2026|access-date=20 May 2026}}</ref> M6 Slatina haru 6. jaama ehitustööd on alanud 2023. aasta algusest ja need peaksid valmima 2027. aasta keskel. {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Vladimir Vazov (Владимир Вазов) | | rowspan="3" |ehitusjärgus |4 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Pop Gruju tänava ristmiku lähedal |- |Besarabija (Бесарабия) | |3 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Vitinja tänava ristmiku lähedal |- |Georgi Asparuhov Staadion (Стадион „Георги Аспарухов") | | | |Georgi Asparuhovi staadioni juures Vladimir Vazovi puiestee ja Vasil Kantšõvi tänava ristmiku lähedal |- |Hadži Dimitar (Хаджи Димитър) |[[Fail:Hadzhi_Dimitar_metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="8" |26. august 2020<ref name="economy.bg">{{Cite news|url=https://www.economy.bg/bulgaria/view/41230/Otkrivat-tretata-liniya-na-stolichnoto-metro-na-26-avgust|title=Откриват третата линия на столичното метро на 26 август|work=Economy.bg|language=Bulgarian}}</ref> | rowspan="2" |2 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Todorini kukli tänava ristmikul, Hadži Dimitaris |- |Teatralna (Театрална) |[[Fail:Teatralna_metrostation.jpg|80x80px]] |Podujane raudteejaama lähedal |Evlogi i Hristo Georgievi puiestee ja Madridi puiestee ristmikul, Zaimovi pargi lähedal |- |Orlov Most (Орлов мост) |[[Fail:Orlov_Most_metrostation.jpg|80x80px]] |13 |[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Tulevane idasuunda minev M6 liin hargneb pärast seda jaama M3-st. Jaam on ühenduses Sofia Ülikooli Sveti Kliment Ohridski jaamaga. |Knjažeska gradina pargis. |- |Sveti Patriarh Evtimii (Св. Патриарх Евтимий) |[[Fail:Patriarh_Evtimiy_metrostation.jpg|80x80px]] |3 | |Patriarh Evtimii väljakul |- |NDK II (Национален дворец на културата II) |[[Fail:National_Palace_of_Culture_II_metrostation.jpg|80x80px]] |11 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] |Patriarh Evtimii puiestee ja Vitoša puiestee ristmikul |- |Meditsiiniülikool (Медицински университет) |[[Fail:Medical_University_metrostation.jpg|80x80px]] |5 | |Praha puiestee ja Georgi Sofiiski tänava ristmikul |- |Bulgaaria (България) |[[Fail:Bulgaria_metrostation.jpg|80x80px]] |7 | |Bulgaaria puiestee ja Akadeemik I. E. Geshovi puiestee ristmikul |- |Krasno Selo (Красно Село) |[[Fail:Krasno_Selo_metrostation.jpg|80x80px]] |4 | |Tsaar Boris III puiestee ja Žitnitsa tänava ristmikul |- |Ovtša Kupel (Овча купел) |[[Fail:Ovcha_kupel_Metro_Station.jpg|80x80px]] | rowspan="4" |24. aprill 2021<ref name=":0">{{Cite web|url=https://dnes.dir.bg/obshtestvo/ofitsialno-pusnaha-metroto-do-ovcha-kupel-i-gorna-banya-snimki|title=Официално: Пуснаха метрото до "Овча Купел" и "Горна баня" (снимки)|website=Dnes.dir.bg|access-date=2021-04-24}}</ref> |5 | |Ovtša Kupeli puiestee ja President Lincolni puiestee ristmikul |- |Möösia (Мизия) | [[Fail:Moesia_Metro_Station.jpg|80x80px]] |6 | |Montevideo tänaval 21. Diagonosis konsultatsioonikeskuse lähedal, mitte kaugel Uus Bulgaaria Ülikoolist |- |Ovtša Kupel II (Овча купел II) | [[Fail:Ovcha_Kupel_II_metro_station.jpg|80x80px]] |2 | |Tsentralna tänava ja Antonin Kolari tänava ristmikul |- |Gorna Banja (Горна баня) | [[Fail:Gorna_Banya_metrostation.jpg|80x80px]] |4 |Pargi ja Reisi parkla BDŽ rongid |Sofia ringtee (Boitšo Boitševi tänav) ja president Lincolni puiestee ristmikul |- |} ==== Ehitusjärgus liin M6 (lilla liin) ==== 6 planeeritud jaama peaksid teenindama Geo Milevi, Slatina ja Mladost 1 elamurajoone üle 75 000 sõitjaga päevas ning moodustama olulise osa võrgustikust. Traakia jaamas saab olema maa-alune Pargi ja Reisi parkla. {| class="wikitable" !Peatus ! Kasutusel alates ! Asukoht |- | Krasno Selo - Orlov Most lõik jagatud M3-ga | | Leiab[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] liini tabelist |- | Sitnjakovo (Ситняково) | rowspan="6" | ehitusjärgus | Geo Milevi tänaval, selle ristmikul Sitnjakovo puiesteega, teenindades Oborište ja Javorovi elamurajoone |- | Geo Milev (Geo Milev) | Geo Milevi tänava ja Nikolai Koperniku tänava ristmikul, teenindades Geo Milevi ja Reduta elamurajoone |- | Slatina (Слатина) | Geo Milevi tänava ja Slatinska tänava ristmikul, teenindades Slatina ja Hristo Smirnenski elamurajoone |- | SK KSKA (СК ЦСКА) | Šiptšenski Prohodi puiesteel enne selle ristmikku Asen Jordanovi puiesteega, teenindades KSKA Tšerveno Zname spordikeskuse lähedal asuvat piirkonda |- | Arena Sofia (Арена София) | Asen Jordanovi puiesteel Arena Sofia ja Sofia tehnikapargi lähedal |- | Traakia (Тракия) | Tsarigradsko šosse teel pärast Dimitar Mollovi tänavaga ristumist, teenindades Mladost 1 ja Poligona elamurajoone ning The Mall kaubanduskeskust. |- |} === Planeeritud liin M5 (pruun liin) === M5 on planeeritud liin, mis teenindaks Studentski gradi ja Ilijantsit. See liin jagaks enam kui poolt M2 liini jaamadest. ==Välislingid== * [http://www.metropolitan.bg/bg/ Ametlik koduleht] (bulgaaria ja inglise keeles) * [http://www.metroschemes.narod.ru/sofia.html Kava Sofia metroo saidi metroschemes.narod.ru Aleksei Borisov] {{Commonskat|Sofia Metro}} [[Kategooria:Metroo]] [[Kategooria:Sofia]] dyrnpixir0fd90dn1j1qt31a5ie2wbd 7175488 7175478 2026-06-18T14:01:45Z Mahagonipuu 172816 7175488 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sofia Metro Logo.svg|thumb|Sofia metroo logo]] [[File:Sofia Metro-Map.png|right|thumb|250px]] '''Sofia metroo''' ([[bulgaaria keel|bulgaaria]] Софийско метро) on [[metroo]] [[Bulgaaria]] pealinnas [[Sofia]]s. See on riigi ainuke metroo. Metroo avati [[28. jaanuar]]il [[1998]]. 2012. aasta 31. augusti seisuga on metroo pikkus 31 km ning sellel on 27 jaama. ==Galerii== <gallery> Pilt:Младост 3-вестибюл.jpg|Mladost 3 metroojaam. Pilt:Централна гара.jpg|Central Station metroojaam. Pilt:Княгиня Мария Луиза.jpg|Maria Luiza metroojaam. Pilt:Nadejda - 001.jpg|Nadejda metroojaam. Pilt:Лъвов мост.jpg|Lawow most metroojaam. Pilt:Сердика 2.jpg|Serdika II metroojaam. </gallery> == Veerem == Sofias on kasutusel nelja tüüpi veeremit. Kõige vanemad rongikoosseisud, [[81-717/714.4]] tüüpi, tootis [[Metrovagonmash]] [[Mõtištši|Mõtištšis]] [[Moskva oblast|Moskva oblastis]] Venemaal ja neid on kokku 48 vagunit. Need tarniti 1990. aastal, umbes 8 aastat enne süsteemi esimese osa avamist. Enamik vagunitest on renoveeritud ja sõidavad nüüd 81-717.4K/714.4K nimetusena. <ref>{{Cite web|url=https://stolica.bg/sofia/obnoveni-i-moderni-metrovlakove-tragvat-prez-mart-po-linii-1-i-2|title=Stolica.bg – Обновени и модерни метровлакове тръгват през март по линии 1 и 2}}</ref> Teise põlvkonna veeremit, 81-740/741 "Rusitš" tüüpi, tootis samuti Metrovagonmash ja neid tarniti kokku 120 vagunit aastatel 2005–2013. <ref name="rgi20120831">{{Cite news|url=http://www.railwaygazette.com/news/urban-rail/single-view/view/free-rides-celebrate-opening-of-sofia-metro-line-2.html|title=Free rides celebrate opening of Sofia metro Line 2|publisher=|work=[[Railway Gazette International]]|date=31 August 2012}}</ref> Kolmanda põlvkonna veeremit, [[Siemens Inspiro]] kolmevagunilisi metrooronge, tarniti 30 tükki aastatel 2016–2021 ja need teenindavad ainult M3 liini. Erinevalt teiste liinide rongidest, mis saavad voolu kolmanda rööpa kaudu, on M3 liini rongid varustatud pantograafidega. <ref>{{Cite web|url=https://www.railwaygazette.com/modes/newag-and-siemens-present-first-sofia-line-3-metro-train/45538.article|title=Newag and Siemens present first Sofia Line 3 metro train|website=Railway Gazette International}}</ref> 2023. aasta juulis võitis [[Škoda Transportation]] 65 miljoni euro suuruse lepingu kaheksa neljavagunilise õhukonditsioneeriga metroorongi tarnimiseks, mis asendaksid Metrovagonmashi veeremit. Rongid on kasutusele võetud liinidel 1, 2 ja 4 alates 26. maist 2026 kui esimesed rongid alustasid liiniliiklust. <ref>{{Cite web|url=https://railway-news.com/bulgaria-sofia-buys-metro-trains-from-skoda|title=Railway News – Bulgaria: Sofia Buys Metro Trains from Škoda}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.capital.bg/politika_i_ikonomika/gradove/2023/07/17/4507841_sbogom_ruski_metrovlakove_skoda_i_siemens_shte|title=Сбогом, руски метровлакове: Skoda и Siemens ще доставят новите за 318 млн. лв.}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=http://m3web.bg |eesnimi=M3 Web- |pealkiri=New Metro Trains Enter Service on Sofia Metro Line 1 - Novinite.com - Sofia News Agency |url=https://www.novinite.com/articles/238682/New+Metro+Trains+Enter+Service+on+Sofia+Metro+Line+1 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.novinite.com}}</ref><gallery widths="150" heights="150"> Fail:Metro Train A4 (1990) Awaiting Departure From Sofia Airport Station (Sofia Metro).jpg|81-717/714.4 Sofia lennujaamas Fail:Trainset A1 of the Sofia Metro at Serdika (II) Station.jpg|Moderniseeritud 81-717.4K/714.4K tüüpi rong Serdika (II) peatuses Fail:Sofia Metro at Lomsko Shose.jpg|81-740/741 "Rusitš" Fail:Sofia metro - Siemens Inspiro line 3 (3).jpg|Siemens Inspiro liinil 3 </gallery> == Liinid == {| class="wikitable" !align=center |Liin !Avati !Praegune pikkus (km) !Praegune peatuste arv !Ehitamisel pikkus (km) !Ehitamisel peatused !''Planeeritud pikkus'' ''(km)'' !Planeeritud peatuste arv |- |style="background:#e92228;" align=center |<span style="color:#FFFFFF">'''M1'''</span> |1998 |17,6 |16 |0 |0 |19,3 |20 |- |style="background:#1c75bb;" align=center |<span style="color:#FFFFFF">'''M2'''</span> |2012 |11,7 |13 |0 |1 |14,5 |16 |- |style="background:#41b24b;" align=center|<span style="color:#FFFFFF">'''M3'''</span> |2020 |11,2 |12 |2,8 |3 |14,2 |15 |- |style="background:#fdd304;" align=center |'''M4''' |2015 |23 |20 |0 |0 |22,1 |20 |- |style="background:#9a7455;" align=center |<span style="color:#FFFFFF">'''M5'''</span> |– |0 |0 |0 |0 |16 |16 |- |style="background:#673091;" align=center|<span style="color:#FFFFFF">'''M6'''</span> |– |0 |0 |5,5 |6 |16 |16 |- ! colspan="2" |Kokku: |'''49''' |'''47''' |'''8,3''' |'''10''' |'''66,7''' |'''71''' |} === Liin M1 (Punane liin) === Esimene 6,5 kilomeetrit pikk M1 liini lõik avati 28. jaanuaril 1998. See koosnes algselt viiest peatusest, mis ühendasid Slivnitsa puiesteed Ljulini ja K. Velitškovi puiestee kaudu. Opaltšenska peatus võeti kasutusele 17. septembril 1999, millele järgnes Püha Nedelja väljakul asuva Serdika peatuse avamine 31. oktoobril 2000, pikendades süsteemi kogupikkust 8,1 kilomeetrini. Liini pikendati veelgi 1,8 kilomeetrit jõudes Obelja elamurajoonini 2003. aasta aprillis. M1 liini pikendamine jätkus 2005. aastal 4,8 kilomeetrise tunneli ja kolme peatusega, mis ühendaksid Püha Nedelja väljakut ja Izgrevis asuvat Interpred World Trade Centerit (Frédéric Joliot-Curie peatus). 2006. aastal alustati samal liinil järgneva lõigu ehitust (mis koosnes 3,2 kilomeetrisest tunnelist ja kolmest jaamast), ühendades Izgrevi ja Mladost I elamurajooni. Esimese kolme peatuse valmimine oli kavandatud 2007. aasta sügiseks, kuid mitmesuguste viivituste tõttu võeti 8. mail 2009 kasutusele teine lõik (Vasil Levski staadion – Mladost 1), mis töötas lühikest aega liini loodeosast eraldi. Ülejäänud lõik Serdika ja Vasil Levski staadioni peatuste vahel võeti kasutusele 7. septembril 2009<ref>{{Cite news|url=http://www.sofiaecho.com/2009/09/07/780306_sofia-metro-links-east-and-west-sofia-suburbs|title=Sofia Metro links east and west Sofia suburbs|publisher=The Sofia Echo|date=7 September 2009}}</ref>, luues lõpuks katkematu ühenduse Obelja ja Mladost 1 peatuste vahel. Mladost I ja [[Sofia äripark|Sofia äripargi]] vahelise lõigu ehitus (2,62 km koos kolme uue maa-aluse peatusega) algas 25. aprillil 2013 ja lõppes 8. mail 2015.<ref name="BPS">{{Cite news|url=http://www.novinite.com/articles/168384/Subway+Extension+to+Business+Park+Sofia+Opens|title=Subway Extension to Business Park Sofia Opens|publisher=Novinite|date=8 May 2015}}</ref><ref name="IRJ-L1ext">{{Cite journal|last=Stoyanov|first=Assen|url=http://www.railjournal.com/index.php/metros/testing-begins-on-sofia-metro-extensions.html|title=Testing begins on Sofia metro extensions|journal=[[International Railway Journal]]|date=2 March 2015|access-date=2015-04-01}}</ref> See maksis 43 852 320 eurot ilma käibemaksuta ja teenindab suuremat osa Sofia suuruselt teisest asustatud piirkonnast. Struma ja Tsaritsa Joanna peatused on M1 liini kavandatud pikendus Ljulini peatusest läände. Nende ehitus on planeeritud aastatele 2027–2028 ja pärast valmimist hargneb M1 liin M4-st pärast Ljulini jaama. M4 jätkab Slivnitsa ja Pantšo Vladigerovi peatuste teenindamist. {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Dobrinova skala (Добринова скала) | |planeeritud | | |[[Ljulin]] 3 elamurajooni lähedal, [[Sofia ringtee|Sofia ringteel]]<ref name="ReferenceB">{{Cite web|url=https://www.metropolitan.bg/aktualno/obyava-do-zainteresovanite-licza-i-obshhestvenost-lyulin|title=Обява до заинтересованите лица и общественост|date=23 August 2019}}</ref> |- |Tsaritsa Joanna (Царица Йоанна) | |planeeritud | | |Ljulin 2 elamurajooni lähedal<ref name="ReferenceB" /> |- |Slivnitsa (Сливница) |[[Fail:Slivnitsa_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="5" |28. jaanuar 1998 | rowspan="2" |4 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Esimene peatus jagatud lõigul M4 liiniga |Slivnitsa puiestee ja Pantšo Vladigerovi puiestee ristmikul |- |Ljulin (Люлин) |[[Fail:Lyulin_Metrostation.jpg|80x80px]] | |Tsaritsa Joanna puiesteel [[Ljulin|Ljulinis]] |- |Zapaden Park (Западен парк) |[[Fail:Zapaden_park.jpg|80x80px]] |8 | |Tsaritsa Joanna puiestee ja Dr. Petar Dertlievi puiestee ristmikul |- |Vardar (Вардар) |[[Fail:Vardar_Metrostation.jpg|80x80px]] |6 | |Tsaritsa Joanna puiestee ja Vardari puiestee ristmikul |- |Konstantin Velitškov (Константин Величков) |[[Fail:K.Velichkov_Metrostation.jpg|80x80px]] |3 | |Todor Aleksandrovi puiestee ja Konstantin Velitškovi puiestee ristmikul |- |Opaltšenska (Опълченска) |[[Fail:Opalchenska_Metrostation.jpg|80x80px]] |17. september 1999 |6 | |Todor Aleksandrovi puiestee ja Opaltšenska tänava ristmikul |- |Serdika (Сердика) |[[Fail:Serdika_stantion.jpg|80x80px]] |31. oktoober 2000 |12 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Todor Aleksandrovi puiestee ja Knjaginja Maria Luiza puiestee ristmikul |- |Sofia Ülikool Sveti Kliment Ohridski (СУ „Св. Климент Охридски“) |[[Fail:Metrostation-Sofia-University-4.JPG|80x80px]] |7. september 2009 |13 |[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Tsaar Osvoboditeli puiesteel [[Sofia Ülikool|Sofia Ülikooli]] ees |- |Vasil Levski Staadion (Стадион „Васил Левски“) |[[Fail:Vasil_Levski_Stadium_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="5" |8. mai 2009 | rowspan="2" |2 | |Borisova Gradina pargi põhjaosas, Vasil Levski nimelise rahvusstaadioni lähedal |- |Frédéric Joliot-Curie (Фр. Жолио Кюри) |[[Fail:Joliot-Curie_Metrostation.jpg|80x80px]] |Yug bussijaam |Dragan Tsankovi puiesteel [[Iztok|Iztokis]] |- |G.M.Dimitrov (Г.М.Димитров) |[[Fail:G.M.Dimitrov_Metrostation.jpg|80x80px]] |4 | |Doktor Georgi Mihov Dimitrovi puiestee ja Dragan Tsankovi puiestee ristmikul |- |Musagenitsa (Мусагеница) |[[Fail:Musagenitsa.JPG|80x80px]] |1 | |Professor Marko Semovi puiestee silla lääneotsas |- |Mladost I (Младост I) |[[Fail:Metrostation_Mladost_1.JPG|80x80px]] |5 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Viimane peatus jagatud lõigul M4 liiniga |Jeruusalemma tänava ja Andrei Sahharovi puiestee ristmikul |- |Aleksander Malinov (Александър Малинов) |[[Fail:Alexander_Malinov_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="3" |8. mai 2015 | rowspan="2" |6 | |Aleksander Malinovi puiestee ja Andrei Ljaptševi puiestee ristmikul, Mladost II ja Mladost III |- |Akadeemik Aleksander Teodorov-Balan (Акад. Александър Теодоров-Балан) |[[Fail:Al._Teodorov_Balan_Metrostation.jpg|80x80px]] | |Aleksander Malinovi puiestee ja Dr. Atanas Moskovi tänava ristmikul, Mladost II ja Mladost III |- |[[Sofia äripark|Äripark]] (Бизнес Парк) |[[Fail:Business_park_Sofia_Metrostation.jpg|80x80px]] |4 |Pargi ja Reisi parkla |Aleksander Malinovi puiesteel, Sofia äripargi kõrval, Mladost IV |- |} === Liinid M2 ja M4 (Sinine ja kollane liin) === Sofia metroo teine ja neljas liin ühendavad Obelja, Nadežda, kesklinna ja lõunas asuva Lozenetsi linnaosasid. Poole ehituskuludest kattis [[Euroopa Liit]], ülejäänud osa rahastati riigi ja linna eelarvest.<ref name="rgi20120831" /> 6,4 km lõigu ehitust Nadežda ja Lozenetsi rajooni vahel läbi keskraudteejaama ja [[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] alustati 14. detsembril 2008. Ehitustööd Obelja elamurajooni ja Nadežda vahelisel lõigul algasid 2010. aasta veebruaris. Mõlemad liinilõigud võeti kasutusele 31. augustil 2012.<ref name="rgi20120831">{{Cite news|url=http://www.railwaygazette.com/news/urban-rail/single-view/view/free-rides-celebrate-opening-of-sofia-metro-line-2.html|title=Free rides celebrate opening of Sofia metro Line 2|publisher=|work=[[Railway Gazette International]]|date=31 August 2012}}</ref> NDK ja Euroopa Liidu peatused ning nende ühendustunnelid valmisid osaliselt [[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] ehitamise ja ümbritseva ala ümberehituse käigus 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. Mladost 3 ja Inter Expo Center – Tsarigradsko Šosse peatuste ehitus algas 15. veebruaril 2009 ja valmis 25. aprillil 2012. Edasine 4,968 km pikendus Sofia lennujaama, mis hõlmab kahte maa-alust ja kahte maapealset peatust, algas 2013. aastal ja valmis 2. aprillil 2015 hinnaga 69 923 066 eurot, ilma käibemaksuta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stoyanov |eesnimi=Assen |kuupäev=2015-03-02 |pealkiri=Testing begins on Sofia metro extensions |url=https://www.railjournal.com/passenger/metros/testing-begins-on-sofia-metro-extensions/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=International Railway Journal |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=pamela |kuupäev=2015-04-03 |pealkiri=Sofia metro underground extension to the Airport opened |url=https://www.railwaypro.com/wp/sofia-metro-underground-extension-to-the-airport-opened/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Railway PRO |keel=en-US}}</ref> See pikendus toimis algselt lühikest aega M1 liini haruna, kuid viidi üle M2 liinile, viies selle lõpp-peatuse Obeljast Sofia lennujaama.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=International |eesnimi=Railway Gazette |kuupäev=2015-04-07 |pealkiri=Sofia airport metro link opens - Railway Gazette International |url=https://www.railwaygazette.com/urban/2015/04/07/sofia-airport-metro-link-opens/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Railway Gazette International - Rail business, industry and technology news |keel=en-US}}</ref> 20. juulil 2016 pikendati liini lõuna suunas 1.3 km Vitoša peatusega, mis asub Hladilnika linnaosas. Ehitus kestis 2 aastat.<ref name="Vitosha">{{Cite news|url=https://seenews.com/news/sofia-subway-launches-13-km-section-with-one-station-533330|title=Sofia subway launches 1.3&nbsp;km section with one station|publisher=See News|date=20 July 2016}}</ref> 26. augustil 2020 jagati liin M2 kaheks osaks: M2, mis kulgeb Vitoša jaamast Obelja jaama ning M4, mis kulgeb Obeljast Sofia lennujaama. Rongid sõidavad jätkuvalt mõlema liini ulatuses, kuid kaartidel ja muudel metroo siltidel hakati märgistama M4 liini. Liinide jagamine oli ettevalmistus Pantšo Vladigerovi peatuse ehitamiseks, mis eraldab liinid füüsiliselt ja võimaldab anda neile iseseisvaid sõiduplaane. 19. juulil 2025 lühendati liin M4 Slivnitsani uue Pantšo Vladigerovi jaama ehituse tõttu, mis avatakse 2026. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=http://m3web.bg |eesnimi=M3 Web- |pealkiri=Temporary Disruption on Sofia Metro Line 4: No Service to 'Obelya' Due to Station Construction - Novinite.com - Sofia News Agency |url=https://www.novinite.com/articles/233404/Temporary+Disruption+on+Sofia+Metro+Line+4%3A+No+Service+to+%27Obelya%27+Due+to+Station+Construction |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=www.novinite.com}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Temporary Suspension of Underground Service Between “Slivnitsa” and “Obelya” Stations - По света и у нас - БНТ Новини |keel=bg |väljaanne=bntnews.bg |url=https://bntnews.bg/news/temporary-suspension-of-underground-service-between-slivnitsa-and-obelya-stations-1347369news.html |vaadatud=2026-06-17}}</ref> ==== Liin M2 (sinine) ==== {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Obelja (Обеля) |[[Fail:EstacionObeliaMetroSofia.jpg|80x80px]] |20. aprill 2003 |2 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Vitošast saabuvad rongid jätkavad liini M4 rongidena Sofia lennujaama. Sofia lennujaamast M4 rongidena saabuvad rongid jätkavad M2 rongidena Vitošasse. Varem kasutas jaama liin M1. |Obeljas Kakatši jõe kohal |- |Lomsko šosse (Ломско шосе) |[[Fail:Ломско_Шосе.jpg|80x80px]] | rowspan="11" |31. august 2012 | rowspan="2" |4 | |Lomsko Šosse puiesteel Vrabnitsas |- |Beli Dunav (Бели Дунав) |[[Fail:Бели_дунав.jpg|80x80px]] |Pargi ja Reisi parkla |Lomsko Šosse puiesteel ja Beli Dunavi tänaval Nadežda ja Vrabnitsa vahel |- |Nadežda (Надежда) |[[Fail:Nadejda_-_001.jpg|80x80px]] |2 | |Lomsko Šosse puiesteel Nadežda I ja Nadežda II vahel |- |Han Kubrat (Хан Кубрат) |[[Fail:Кан_Кубрат.jpg|80x80px]] | rowspan="2" |4 | |Lomsko Šossel, Nadežda viaduktist põhja pool Triagalnikas |- |Knjaginja Maria Luiza (Княгиня Мария Луиза) |[[Fail:Княгиня_Мария_Луиза.jpg|80x80px]] | |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Nadežda viaduktist lõuna pool Banišoras |- |Keskraudteejaam (Централна ж.п. гара) |[[Fail:Централна_гара.jpg|80x80px]] |15 |BDŽ rongid, linnadevahelised ja rahvusvahelised bussid |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Sofia keskraudteejaama ja Sofia bussijaama ees |- |Lõvov Most (Лъвов мост) |[[Fail:Лъвов_мост.jpg|80x80px]] |4 | |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Lõvovi sillast põhja pool |- |Serdika II (Сердика II) |[[Fail:Сердика_2.jpg|80x80px]] |12 |[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Sofia keskturu ees |- |NDK (Rahvuslik Kultuuripalee) (Национален дворец на културата) |[[Fail:Национален_дворец_на_културата.jpg|80x80px]] |11 |[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] |[[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] pargi põhjapoolses otsas |- |Euroopa Liit (Европейски съюз)<ref>{{Cite web|url=http://media.snimka.bg/s1/0817/027878246.jpg|title=Archived copy|access-date=22 July 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131019204011/http://media.snimka.bg/s1/0817/027878246.jpg|archive-date=19 October 2013}}</ref> |[[Fail:Европейски_съюз.jpg|80x80px]] |6 | |Tšerni vrõh puiesteel, Rahvusmuuseumi "Maa ja rahvas" ja Park Center Sofia ostukeskuse lähedal |- |James Bourchier (Джеймс Баучер) |[[Fail:Джеймс_Баучер.jpg|80x80px]] |4 | |James Bourchieri puiesteel Lozenetsis |- |Vitoša (Витоша) |[[Fail:Метростанция_„Витоша“.jpg|80x80px]] |20. juuli 2016 |6 | |Tšerni vrõh puiesteel, Paradise Center ostukeskuse lähedal, Hladilnikas |- |Tšerni vrõh (Черни връх) | | rowspan="2" |planeeritud | |Lõunasse suundudes lahkneb M5 pärast seda jaama M2-st. |Tšerni vrõh puiesteel, prof Marin Goleminovi tänava ja Dimitar Mantševi tänava vahel |- |Dragalevtsi (Драгалевци) | | | |Sofia ringtee ja Tšerni vrõh puiestee ristmikul |- |} ==== Liin M4 (kollane) ==== {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- | Obelja (Обеля) |[[Fail:EstacionObeliaMetroSofia.jpg|80x80px]] | 20. aprill 2003 (liin ei teenindada alates 19. juuli 2025) | 2 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] Vitošast saabuvad rongid jätkavad liini M4 rongidena Sofia lennujaama. Sofia lennujaamast M4 rongidena saabuvad rongid jätkavad M2 rongidena Vitošasse. Varem kasutas jaama liin M1. | Obeljas Kakatši jõe kohal |- | Pantšo Vladigerov (Панчо Владигеров) | | ehitusjärgus | 2 | Selles jaamas hakkavad olema M2 ja M4 lõpp-peatused. | Raudtee all ja Obelja depoo lähedal |- | Slivnitsa – Mladost I lõik on jagatud M1-ga | | | | Leiab[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] liini tabelist | |- | Mladost III (Mladost III) |[[Fail:Младост_3-вестибюл.jpg|80x80px]] | rowspan="2" | 25. aprill 2012 | rowspan="2" | 4 | | Andrei Sahharovi puiestee lõpus, Reseni tänava ja kindral Radko Dimitrijevi tänava ristmikul. |- | Inter Expo keskus – Tsarigradsko Šosse (Интер Експо Център – Цариградско шосе) |[[Fail:Цариградско-вестибюл.jpg|80x80px]] | Pargi ja Reisi parkla | Tsarigradsko šosse tänaval Inter Expo keskuse lähedal |- | Družba (Дружба) |[[Fail:Druzhba_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="4" | 2. aprill 2015 | 7 | | Prof. Tsvetan Lazarovi puiestee ja Kapitan Dimitar Spisarevski tänava vahel |- | Iskõrsko šosse (Искърско шосе) |[[Fail:Iskarsko_shose_Metrostation.jpg|80x80px]] | 6 | BDŽ rongid Iskõrsko šosse raudteejaamas | Iskõrsko šosse puiestee ja Krõstjo Pastuhovi puiestee ristmikul |- | Sofiiska Sveta Gora (Софийска Света гора) |[[Fail:Sofiyska_Sveta_Gora_Metrostation.jpg|80x80px]] | 2 | | Iskari tööstusrajoonis |- | Sofia lennujaam (Летище София) |[[Fail:Sofia_Airport_Metro_Station.JPG|80x80px]] | 1 | Sofia lennujaam, terminal 2 | [[Sofia lennujaam|Sofia lennujaama]] väljumiste värava juures, terminal 2 |} === Liin M3 (roheline liin) === 16 km pikkune M3 liin on kavandatud ühendama Ovtša Kupeli linnaosa (Sofia edelaosas) ja Vasil Levski linnaosa (Sofia kirdeosas). Liinil saab olema 15 peatust, sealhulgas kaks ümberistumisjaama teistele liinidele kesklinnas. Liini esimesed 8 peatust võeti kasutusele 26. augustil 2020 ja veel 4 24. aprillil 2021.<ref>{{Cite web|url=https://www.novinite.com/articles/203047/When+will+the+Third+Sofia+Metro+Line+be+Launched%3F|title=When will the Third Sofia Metro Line be Launched? – Novinite.com – Sofia News Agency|website=novinite.com}}</ref> Algse plaani kohaselt oli ette nähtud 8 maapealset ja 11 maa-alust peatust. Projekti projekteerimisleping sõlmiti Tšehhi ettevõttega Metroprojekt Praha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=2007 WebActive s.r.o., info@webactive.cz, www.webactive.cz |pealkiri=Metroprojekt a.s.: History |url=http://www.metroprojekt.cz/en/about-us/history/#11-dosud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140330131943/http://www.metroprojekt.cz/en/about-us/history/#11-dosud |arhiivimisaeg=2014-03-30 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.metroprojekt.cz}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=3rd METRO LINE PROJECT |url=https://web.archive.org/web/20140330131946/http://www.metroprojekt.cz/files/david-krasa.pdf |vaadatud=18. juunil 2026}}</ref> 2014. aasta märtsis kuulutati välja hange liini keskosa ehitamiseks. Lõik on 7 km pikk ja hõlmab 7 peatust, millest kaks on ühendustega liinidele 1 ja 2. Hanke väljakuulutamisega selgus, et esialgselt planeeritud 19 jaamast kahte ei ehitata. Üks neist oleks olnud Doirani puiesteel ja teine Šipka tänaval.<ref>{{Cite web|url=http://www.aop.bg/case2.php?mode=show_doc&doc_id=595840&newver=2|title=ОБЯВЛЕНИЕ ЗА ПОРЪЧКА|publisher=metropoliten via AOP|language=Bulgarian}}</ref> 2015. aasta jaanuaris kuulutati välja hange 20 rongile, mis teenindaksid liini kesklõiku. Juhita rongiliiklus automatiseerimisastmega 3 (GoA 3) ja [[platvormi liuguksed]] tagavad reisijate ohutuse. Erinevalt liinidest 1, 2 ja 4, kus rongid saavad elektrit [[Toiterööbas|kolmanda rööpa]] kaudu on liini 3 rongid pantograafidega .<ref>{{Cite web|url=http://www2.metropolitan.bg/bg/news/view/63.html|title=Кметът на гр. София провери напредъка в изпълнението на участък "Младост 1 – бул. Цариградско шосе"|publisher=Metropoliten|access-date=31 March 2015|language=Bulgarian|archive-url=https://web.archive.org/web/20120606132737/http://metropolitan.bg/bg/news/view/63.html|archive-date=6 June 2012}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.trud.bg/Article.asp?ArticleId=2909284|title=Третият лъч на метрото зад стъкло срещу инциденти|publisher=Trud Newspapers|date=14 January 2014|access-date=31 March 2015|language=Bulgarian|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402092153/http://www.trud.bg/Article.asp?ArticleId=2909284|archive-date=2 April 2015}}</ref> [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] ja [[Siemens]] esitasid rongide hankele pakkumused,<ref>{{Cite news|url=http://www.think-railways.com/caf-and-siemens-compete-for-sofia-metro-deal/|title=CAF and Siemens compete for Sofia metro deal|publisher=think-railways.com|access-date=10 July 2015}}</ref> mille võitis Siemens.<ref>{{Cite news|url=http://infrastructure.bg/news/2015/08/21/2595153_i_metropoliten_izbra_simens_za_vlakovete_po_treti/|title="Метрополитен" избра "Сименс" за влаковете по трети метродиаметър|publisher=infrastructure.bg|date=22 August 2015|language=bg}}</ref> 2016. aasta alguses alustati Sofia metroo kolmanda metrooliini ehitust. Ehitusjärgus olid kõik keskosas asuvad metroojaamad, lääneosas asuvad ja mõned Sofia kesklinna idaosas asuvad jaamad. Krasno selo - Hadži Dimitari lõik avati 26. augustil 2020 ning pikendus Krasno selost Gorna banjani 24. aprillil 2021. Sofia metroo kolmandal liinil on planeeritud kokku 15 metroojaama põhiliini jaoks ja 6 metroojaama M6 liini jaoks (Slatina haru), mis hargneb Orlov Mostist ida pool.<ref>{{Cite web|url=http://infrastructure.bg/show.php?storyid=2924159|title=Метрото за "Слатина" ще тръгва от "Орлов мост" и ще стига до The Mall}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.capital.bg/politika_i_ikonomika/bulgaria/2017/03/06/2929625_razklonenieto_na_tretiia_metroluch_shte_trugva_ot/|title=Разклонението на третия метролъч ще тръгва от "Орлов мост" и ще стига до The Mall|website=capital.bg}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://infrastructure.bg/news/2017/03/21/2934808_243_mln_lv_za_stroitelstvo_na_12_metrostancii_i_12/|title=243 млн. лв. за строителство на 12 метростанции и 12 километра трасе през 2017 г.}}</ref> Praegu töötab 12 põhiliini jaama ja Levskis on ehitusjärgus 3 jaama, mille eeldatav valmimine on 2026. aasta juulis.<ref>{{Cite web|last=Ivanova|first=Miglena|url=https://bnrnews.bg/en/post/455482/three-new-metro-stations-are-expected-to-open-in-july|title=Three new metro stations are expected to open in July|website=[[Radio Bulgaria]]|date=14 April 2026|access-date=20 May 2026}}</ref> M6 Slatina haru 6. jaama ehitustööd on alanud 2023. aasta algusest ja need peaksid valmima 2027. aasta keskel. {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Vladimir Vazov (Владимир Вазов) | | rowspan="3" |ehitusjärgus |4 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Pop Gruju tänava ristmiku lähedal |- |Besarabija (Бесарабия) | |3 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Vitinja tänava ristmiku lähedal |- |Georgi Asparuhov Staadion (Стадион „Георги Аспарухов") | | | |Georgi Asparuhovi staadioni juures Vladimir Vazovi puiestee ja Vasil Kantšõvi tänava ristmiku lähedal |- |Hadži Dimitar (Хаджи Димитър) |[[Fail:Hadzhi_Dimitar_metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="8" |26. august 2020<ref name="economy.bg">{{Cite news|url=https://www.economy.bg/bulgaria/view/41230/Otkrivat-tretata-liniya-na-stolichnoto-metro-na-26-avgust|title=Откриват третата линия на столичното метро на 26 август|work=Economy.bg|language=Bulgarian}}</ref> | rowspan="2" |2 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Todorini kukli tänava ristmikul, Hadži Dimitaris |- |Teatralna (Театрална) |[[Fail:Teatralna_metrostation.jpg|80x80px]] |Podujane raudteejaama lähedal |Evlogi i Hristo Georgievi puiestee ja Madridi puiestee ristmikul, Zaimovi pargi lähedal |- |Orlov Most (Орлов мост) |[[Fail:Orlov_Most_metrostation.jpg|80x80px]] |13 |[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Tulevane idasuunda minev M6 liin hargneb pärast seda jaama M3-st. Jaam on ühenduses Sofia Ülikooli Sveti Kliment Ohridski jaamaga. |Knjažeska gradina pargis. |- |Sveti Patriarh Evtimii (Св. Патриарх Евтимий) |[[Fail:Patriarh_Evtimiy_metrostation.jpg|80x80px]] |3 | |Patriarh Evtimii väljakul |- |NDK II (Национален дворец на културата II) |[[Fail:National_Palace_of_Culture_II_metrostation.jpg|80x80px]] |11 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] |Patriarh Evtimii puiestee ja Vitoša puiestee ristmikul |- |Meditsiiniülikool (Медицински университет) |[[Fail:Medical_University_metrostation.jpg|80x80px]] |5 | |Praha puiestee ja Georgi Sofiiski tänava ristmikul |- |Bulgaaria (България) |[[Fail:Bulgaria_metrostation.jpg|80x80px]] |7 | |Bulgaaria puiestee ja Akadeemik I. E. Geshovi puiestee ristmikul |- |Krasno Selo (Красно Село) |[[Fail:Krasno_Selo_metrostation.jpg|80x80px]] |4 | |Tsaar Boris III puiestee ja Žitnitsa tänava ristmikul |- |Ovtša Kupel (Овча купел) |[[Fail:Ovcha_kupel_Metro_Station.jpg|80x80px]] | rowspan="4" |24. aprill 2021<ref name=":0">{{Cite web|url=https://dnes.dir.bg/obshtestvo/ofitsialno-pusnaha-metroto-do-ovcha-kupel-i-gorna-banya-snimki|title=Официално: Пуснаха метрото до "Овча Купел" и "Горна баня" (снимки)|website=Dnes.dir.bg|access-date=2021-04-24}}</ref> |5 | |Ovtša Kupeli puiestee ja President Lincolni puiestee ristmikul |- |Möösia (Мизия) | [[Fail:Moesia_Metro_Station.jpg|80x80px]] |6 | |Montevideo tänaval 21. Diagonosis konsultatsioonikeskuse lähedal, mitte kaugel Uus Bulgaaria Ülikoolist |- |Ovtša Kupel II (Овча купел II) | [[Fail:Ovcha_Kupel_II_metro_station.jpg|80x80px]] |2 | |Tsentralna tänava ja Antonin Kolari tänava ristmikul |- |Gorna Banja (Горна баня) | [[Fail:Gorna_Banya_metrostation.jpg|80x80px]] |4 |Pargi ja Reisi parkla BDŽ rongid |Sofia ringtee (Boitšo Boitševi tänav) ja president Lincolni puiestee ristmikul |- |} ==== Ehitusjärgus liin M6 (lilla liin) ==== 6 planeeritud jaama peaksid teenindama Geo Milevi, Slatina ja Mladost 1 elamurajoone üle 75 000 sõitjaga päevas ning moodustama olulise osa võrgustikust. Traakia jaamas saab olema maa-alune Pargi ja Reisi parkla. {| class="wikitable" !Peatus ! Kasutusel alates ! Asukoht |- | Krasno Selo - Orlov Most lõik jagatud M3-ga | | Leiab[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] liini tabelist |- | Sitnjakovo (Ситняково) | rowspan="6" | ehitusjärgus | Geo Milevi tänaval, selle ristmikul Sitnjakovo puiesteega, teenindades Oborište ja Javorovi elamurajoone |- | Geo Milev (Geo Milev) | Geo Milevi tänava ja Nikolai Koperniku tänava ristmikul, teenindades Geo Milevi ja Reduta elamurajoone |- | Slatina (Слатина) | Geo Milevi tänava ja Slatinska tänava ristmikul, teenindades Slatina ja Hristo Smirnenski elamurajoone |- | SK KSKA (СК ЦСКА) | Šiptšenski Prohodi puiesteel enne selle ristmikku Asen Jordanovi puiesteega, teenindades KSKA Tšerveno Zname spordikeskuse lähedal asuvat piirkonda |- | Arena Sofia (Арена София) | Asen Jordanovi puiesteel Arena Sofia ja Sofia tehnikapargi lähedal |- | Traakia (Тракия) | Tsarigradsko šosse teel pärast Dimitar Mollovi tänavaga ristumist, teenindades Mladost 1 ja Poligona elamurajoone ning The Mall kaubanduskeskust. |- |} === Planeeritud liin M5 (pruun liin) === M5 on planeeritud liin, mis teenindaks Studentski gradi ja Ilijantsit. See liin jagaks enam kui poolt M2 liini jaamadest. ==Välislingid== * [http://www.metropolitan.bg/bg/ Ametlik koduleht] (bulgaaria ja inglise keeles) * [http://www.metroschemes.narod.ru/sofia.html Kava Sofia metroo saidi metroschemes.narod.ru Aleksei Borisov] {{Commonskat|Sofia Metro}} [[Kategooria:Metroo]] [[Kategooria:Sofia]] 5sqfv2mb7kec3a435kijrgndvtmpi9a 7175493 7175488 2026-06-18T14:17:33Z Mahagonipuu 172816 7175493 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport|nimi=Sofia metroo|Sofia metroo|avati=28. jaanuar 1998|pikkus=52|tüüp=metroo|suurim kiirus=90|rööpmelaius=1,435|elektrifitseeritud=*825 V alalisvooluga kolmandalt rööpalt (liinid M1/M2/M4) *1500 V alalisvooluga kontaktvõrgust (liin M3)|liinid=4|operaator=Metropoliten AS|skeem=Sofia Metro-Map.png|pilt=Sofia Metro Logo.svg|asum={{PisiLipp|Bulgaaria}}, [[Sofia]]}} '''Sofia metroo''' ([[bulgaaria keel|bulgaaria]] Софийско метро) on [[metroo]] [[Bulgaaria]] pealinnas [[Sofia]]s. See on riigi ainuke metroo. Metroo avati [[28. jaanuar]]il [[1998]]. 2012. aasta 31. augusti seisuga on metroo pikkus 31 km ning sellel on 27 jaama. ==Galerii== <gallery> Pilt:Младост 3-вестибюл.jpg|Mladost 3 metroojaam. Pilt:Централна гара.jpg|Central Station metroojaam. Pilt:Княгиня Мария Луиза.jpg|Maria Luiza metroojaam. Pilt:Nadejda - 001.jpg|Nadejda metroojaam. Pilt:Лъвов мост.jpg|Lawow most metroojaam. Pilt:Сердика 2.jpg|Serdika II metroojaam. </gallery> == Veerem == Sofias on kasutusel nelja tüüpi veeremit. Kõige vanemad rongikoosseisud, [[81-717/714.4]] tüüpi, tootis [[Metrovagonmash]] [[Mõtištši|Mõtištšis]] [[Moskva oblast|Moskva oblastis]] Venemaal ja neid on kokku 48 vagunit. Need tarniti 1990. aastal, umbes 8 aastat enne süsteemi esimese osa avamist. Enamik vagunitest on renoveeritud ja sõidavad nüüd 81-717.4K/714.4K nimetusena. <ref>{{Cite web|url=https://stolica.bg/sofia/obnoveni-i-moderni-metrovlakove-tragvat-prez-mart-po-linii-1-i-2|title=Stolica.bg – Обновени и модерни метровлакове тръгват през март по линии 1 и 2}}</ref> Teise põlvkonna veeremit, 81-740/741 "Rusitš" tüüpi, tootis samuti Metrovagonmash ja neid tarniti kokku 120 vagunit aastatel 2005–2013. <ref name="rgi20120831">{{Cite news|url=http://www.railwaygazette.com/news/urban-rail/single-view/view/free-rides-celebrate-opening-of-sofia-metro-line-2.html|title=Free rides celebrate opening of Sofia metro Line 2|publisher=|work=[[Railway Gazette International]]|date=31 August 2012}}</ref> Kolmanda põlvkonna veeremit, [[Siemens Inspiro]] kolmevagunilisi metrooronge, tarniti 30 tükki aastatel 2016–2021 ja need teenindavad ainult M3 liini. Erinevalt teiste liinide rongidest, mis saavad voolu kolmanda rööpa kaudu, on M3 liini rongid varustatud pantograafidega. <ref>{{Cite web|url=https://www.railwaygazette.com/modes/newag-and-siemens-present-first-sofia-line-3-metro-train/45538.article|title=Newag and Siemens present first Sofia Line 3 metro train|website=Railway Gazette International}}</ref> 2023. aasta juulis võitis [[Škoda Transportation]] 65 miljoni euro suuruse lepingu kaheksa neljavagunilise õhukonditsioneeriga metroorongi tarnimiseks, mis asendaksid Metrovagonmashi veeremit. Rongid on kasutusele võetud liinidel 1, 2 ja 4 alates 26. maist 2026 kui esimesed rongid alustasid liiniliiklust. <ref>{{Cite web|url=https://railway-news.com/bulgaria-sofia-buys-metro-trains-from-skoda|title=Railway News – Bulgaria: Sofia Buys Metro Trains from Škoda}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.capital.bg/politika_i_ikonomika/gradove/2023/07/17/4507841_sbogom_ruski_metrovlakove_skoda_i_siemens_shte|title=Сбогом, руски метровлакове: Skoda и Siemens ще доставят новите за 318 млн. лв.}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=http://m3web.bg |eesnimi=M3 Web- |pealkiri=New Metro Trains Enter Service on Sofia Metro Line 1 - Novinite.com - Sofia News Agency |url=https://www.novinite.com/articles/238682/New+Metro+Trains+Enter+Service+on+Sofia+Metro+Line+1 |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=www.novinite.com}}</ref><gallery widths="150" heights="150"> Fail:Metro Train A4 (1990) Awaiting Departure From Sofia Airport Station (Sofia Metro).jpg|81-717/714.4 Sofia lennujaamas Fail:Trainset A1 of the Sofia Metro at Serdika (II) Station.jpg|Moderniseeritud 81-717.4K/714.4K tüüpi rong Serdika (II) peatuses Fail:Sofia Metro at Lomsko Shose.jpg|81-740/741 "Rusitš" Fail:Sofia metro - Siemens Inspiro line 3 (3).jpg|Siemens Inspiro liinil 3 </gallery> == Liinid == {| class="wikitable" !align=center |Liin !Avati !Praegune pikkus (km) !Praegune peatuste arv !Ehitamisel pikkus (km) !Ehitamisel peatused !''Planeeritud pikkus'' ''(km)'' !Planeeritud peatuste arv |- |style="background:#e92228;" align=center |<span style="color:#FFFFFF">'''M1'''</span> |1998 |17,6 |16 |0 |0 |19,3 |20 |- |style="background:#1c75bb;" align=center |<span style="color:#FFFFFF">'''M2'''</span> |2012 |11,7 |13 |0 |1 |14,5 |16 |- |style="background:#41b24b;" align=center|<span style="color:#FFFFFF">'''M3'''</span> |2020 |11,2 |12 |2,8 |3 |14,2 |15 |- |style="background:#fdd304;" align=center |'''M4''' |2015 |23 |20 |0 |0 |22,1 |20 |- |style="background:#9a7455;" align=center |<span style="color:#FFFFFF">'''M5'''</span> |– |0 |0 |0 |0 |16 |16 |- |style="background:#673091;" align=center|<span style="color:#FFFFFF">'''M6'''</span> |– |0 |0 |5,5 |6 |16 |16 |- ! colspan="2" |Kokku: |'''49''' |'''47''' |'''8,3''' |'''10''' |'''66,7''' |'''71''' |} === Liin M1 (Punane liin) === Esimene 6,5 kilomeetrit pikk M1 liini lõik avati 28. jaanuaril 1998. See koosnes algselt viiest peatusest, mis ühendasid Slivnitsa puiesteed Ljulini ja K. Velitškovi puiestee kaudu. Opaltšenska peatus võeti kasutusele 17. septembril 1999, millele järgnes Püha Nedelja väljakul asuva Serdika peatuse avamine 31. oktoobril 2000, pikendades süsteemi kogupikkust 8,1 kilomeetrini. Liini pikendati veelgi 1,8 kilomeetrit jõudes Obelja elamurajoonini 2003. aasta aprillis. M1 liini pikendamine jätkus 2005. aastal 4,8 kilomeetrise tunneli ja kolme peatusega, mis ühendaksid Püha Nedelja väljakut ja Izgrevis asuvat Interpred World Trade Centerit (Frédéric Joliot-Curie peatus). 2006. aastal alustati samal liinil järgneva lõigu ehitust (mis koosnes 3,2 kilomeetrisest tunnelist ja kolmest jaamast), ühendades Izgrevi ja Mladost I elamurajooni. Esimese kolme peatuse valmimine oli kavandatud 2007. aasta sügiseks, kuid mitmesuguste viivituste tõttu võeti 8. mail 2009 kasutusele teine lõik (Vasil Levski staadion – Mladost 1), mis töötas lühikest aega liini loodeosast eraldi. Ülejäänud lõik Serdika ja Vasil Levski staadioni peatuste vahel võeti kasutusele 7. septembril 2009<ref>{{Cite news|url=http://www.sofiaecho.com/2009/09/07/780306_sofia-metro-links-east-and-west-sofia-suburbs|title=Sofia Metro links east and west Sofia suburbs|publisher=The Sofia Echo|date=7 September 2009}}</ref>, luues lõpuks katkematu ühenduse Obelja ja Mladost 1 peatuste vahel. Mladost I ja [[Sofia äripark|Sofia äripargi]] vahelise lõigu ehitus (2,62 km koos kolme uue maa-aluse peatusega) algas 25. aprillil 2013 ja lõppes 8. mail 2015.<ref name="BPS">{{Cite news|url=http://www.novinite.com/articles/168384/Subway+Extension+to+Business+Park+Sofia+Opens|title=Subway Extension to Business Park Sofia Opens|publisher=Novinite|date=8 May 2015}}</ref><ref name="IRJ-L1ext">{{Cite journal|last=Stoyanov|first=Assen|url=http://www.railjournal.com/index.php/metros/testing-begins-on-sofia-metro-extensions.html|title=Testing begins on Sofia metro extensions|journal=[[International Railway Journal]]|date=2 March 2015|access-date=2015-04-01}}</ref> See maksis 43 852 320 eurot ilma käibemaksuta ja teenindab suuremat osa Sofia suuruselt teisest asustatud piirkonnast. Struma ja Tsaritsa Joanna peatused on M1 liini kavandatud pikendus Ljulini peatusest läände. Nende ehitus on planeeritud aastatele 2027–2028 ja pärast valmimist hargneb M1 liin M4-st pärast Ljulini jaama. M4 jätkab Slivnitsa ja Pantšo Vladigerovi peatuste teenindamist. {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Dobrinova skala (Добринова скала) | |planeeritud | | |[[Ljulin]] 3 elamurajooni lähedal, [[Sofia ringtee|Sofia ringteel]]<ref name="ReferenceB">{{Cite web|url=https://www.metropolitan.bg/aktualno/obyava-do-zainteresovanite-licza-i-obshhestvenost-lyulin|title=Обява до заинтересованите лица и общественост|date=23 August 2019}}</ref> |- |Tsaritsa Joanna (Царица Йоанна) | |planeeritud | | |Ljulin 2 elamurajooni lähedal<ref name="ReferenceB" /> |- |Slivnitsa (Сливница) |[[Fail:Slivnitsa_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="5" |28. jaanuar 1998 | rowspan="2" |4 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Esimene peatus jagatud lõigul M4 liiniga |Slivnitsa puiestee ja Pantšo Vladigerovi puiestee ristmikul |- |Ljulin (Люлин) |[[Fail:Lyulin_Metrostation.jpg|80x80px]] | |Tsaritsa Joanna puiesteel [[Ljulin|Ljulinis]] |- |Zapaden Park (Западен парк) |[[Fail:Zapaden_park.jpg|80x80px]] |8 | |Tsaritsa Joanna puiestee ja Dr. Petar Dertlievi puiestee ristmikul |- |Vardar (Вардар) |[[Fail:Vardar_Metrostation.jpg|80x80px]] |6 | |Tsaritsa Joanna puiestee ja Vardari puiestee ristmikul |- |Konstantin Velitškov (Константин Величков) |[[Fail:K.Velichkov_Metrostation.jpg|80x80px]] |3 | |Todor Aleksandrovi puiestee ja Konstantin Velitškovi puiestee ristmikul |- |Opaltšenska (Опълченска) |[[Fail:Opalchenska_Metrostation.jpg|80x80px]] |17. september 1999 |6 | |Todor Aleksandrovi puiestee ja Opaltšenska tänava ristmikul |- |Serdika (Сердика) |[[Fail:Serdika_stantion.jpg|80x80px]] |31. oktoober 2000 |12 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Todor Aleksandrovi puiestee ja Knjaginja Maria Luiza puiestee ristmikul |- |Sofia Ülikool Sveti Kliment Ohridski (СУ „Св. Климент Охридски“) |[[Fail:Metrostation-Sofia-University-4.JPG|80x80px]] |7. september 2009 |13 |[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Tsaar Osvoboditeli puiesteel [[Sofia Ülikool|Sofia Ülikooli]] ees |- |Vasil Levski Staadion (Стадион „Васил Левски“) |[[Fail:Vasil_Levski_Stadium_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="5" |8. mai 2009 | rowspan="2" |2 | |Borisova Gradina pargi põhjaosas, Vasil Levski nimelise rahvusstaadioni lähedal |- |Frédéric Joliot-Curie (Фр. Жолио Кюри) |[[Fail:Joliot-Curie_Metrostation.jpg|80x80px]] |Yug bussijaam |Dragan Tsankovi puiesteel [[Iztok|Iztokis]] |- |G.M.Dimitrov (Г.М.Димитров) |[[Fail:G.M.Dimitrov_Metrostation.jpg|80x80px]] |4 | |Doktor Georgi Mihov Dimitrovi puiestee ja Dragan Tsankovi puiestee ristmikul |- |Musagenitsa (Мусагеница) |[[Fail:Musagenitsa.JPG|80x80px]] |1 | |Professor Marko Semovi puiestee silla lääneotsas |- |Mladost I (Младост I) |[[Fail:Metrostation_Mladost_1.JPG|80x80px]] |5 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Viimane peatus jagatud lõigul M4 liiniga |Jeruusalemma tänava ja Andrei Sahharovi puiestee ristmikul |- |Aleksander Malinov (Александър Малинов) |[[Fail:Alexander_Malinov_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="3" |8. mai 2015 | rowspan="2" |6 | |Aleksander Malinovi puiestee ja Andrei Ljaptševi puiestee ristmikul, Mladost II ja Mladost III |- |Akadeemik Aleksander Teodorov-Balan (Акад. Александър Теодоров-Балан) |[[Fail:Al._Teodorov_Balan_Metrostation.jpg|80x80px]] | |Aleksander Malinovi puiestee ja Dr. Atanas Moskovi tänava ristmikul, Mladost II ja Mladost III |- |[[Sofia äripark|Äripark]] (Бизнес Парк) |[[Fail:Business_park_Sofia_Metrostation.jpg|80x80px]] |4 |Pargi ja Reisi parkla |Aleksander Malinovi puiesteel, Sofia äripargi kõrval, Mladost IV |- |} === Liinid M2 ja M4 (Sinine ja kollane liin) === Sofia metroo teine ja neljas liin ühendavad Obelja, Nadežda, kesklinna ja lõunas asuva Lozenetsi linnaosasid. Poole ehituskuludest kattis [[Euroopa Liit]], ülejäänud osa rahastati riigi ja linna eelarvest.<ref name="rgi20120831" /> 6,4 km lõigu ehitust Nadežda ja Lozenetsi rajooni vahel läbi keskraudteejaama ja [[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] alustati 14. detsembril 2008. Ehitustööd Obelja elamurajooni ja Nadežda vahelisel lõigul algasid 2010. aasta veebruaris. Mõlemad liinilõigud võeti kasutusele 31. augustil 2012.<ref name="rgi20120831">{{Cite news|url=http://www.railwaygazette.com/news/urban-rail/single-view/view/free-rides-celebrate-opening-of-sofia-metro-line-2.html|title=Free rides celebrate opening of Sofia metro Line 2|publisher=|work=[[Railway Gazette International]]|date=31 August 2012}}</ref> NDK ja Euroopa Liidu peatused ning nende ühendustunnelid valmisid osaliselt [[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] ehitamise ja ümbritseva ala ümberehituse käigus 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. Mladost 3 ja Inter Expo Center – Tsarigradsko Šosse peatuste ehitus algas 15. veebruaril 2009 ja valmis 25. aprillil 2012. Edasine 4,968 km pikendus Sofia lennujaama, mis hõlmab kahte maa-alust ja kahte maapealset peatust, algas 2013. aastal ja valmis 2. aprillil 2015 hinnaga 69 923 066 eurot, ilma käibemaksuta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stoyanov |eesnimi=Assen |kuupäev=2015-03-02 |pealkiri=Testing begins on Sofia metro extensions |url=https://www.railjournal.com/passenger/metros/testing-begins-on-sofia-metro-extensions/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=International Railway Journal |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=pamela |kuupäev=2015-04-03 |pealkiri=Sofia metro underground extension to the Airport opened |url=https://www.railwaypro.com/wp/sofia-metro-underground-extension-to-the-airport-opened/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Railway PRO |keel=en-US}}</ref> See pikendus toimis algselt lühikest aega M1 liini haruna, kuid viidi üle M2 liinile, viies selle lõpp-peatuse Obeljast Sofia lennujaama.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=International |eesnimi=Railway Gazette |kuupäev=2015-04-07 |pealkiri=Sofia airport metro link opens - Railway Gazette International |url=https://www.railwaygazette.com/urban/2015/04/07/sofia-airport-metro-link-opens/ |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Railway Gazette International - Rail business, industry and technology news |keel=en-US}}</ref> 20. juulil 2016 pikendati liini lõuna suunas 1.3 km Vitoša peatusega, mis asub Hladilnika linnaosas. Ehitus kestis 2 aastat.<ref name="Vitosha">{{Cite news|url=https://seenews.com/news/sofia-subway-launches-13-km-section-with-one-station-533330|title=Sofia subway launches 1.3&nbsp;km section with one station|publisher=See News|date=20 July 2016}}</ref> 26. augustil 2020 jagati liin M2 kaheks osaks: M2, mis kulgeb Vitoša jaamast Obelja jaama ning M4, mis kulgeb Obeljast Sofia lennujaama. Rongid sõidavad jätkuvalt mõlema liini ulatuses, kuid kaartidel ja muudel metroo siltidel hakati märgistama M4 liini. Liinide jagamine oli ettevalmistus Pantšo Vladigerovi peatuse ehitamiseks, mis eraldab liinid füüsiliselt ja võimaldab anda neile iseseisvaid sõiduplaane. 19. juulil 2025 lühendati liin M4 Slivnitsani uue Pantšo Vladigerovi jaama ehituse tõttu, mis avatakse 2026. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=http://m3web.bg |eesnimi=M3 Web- |pealkiri=Temporary Disruption on Sofia Metro Line 4: No Service to 'Obelya' Due to Station Construction - Novinite.com - Sofia News Agency |url=https://www.novinite.com/articles/233404/Temporary+Disruption+on+Sofia+Metro+Line+4%3A+No+Service+to+%27Obelya%27+Due+to+Station+Construction |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=www.novinite.com}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Temporary Suspension of Underground Service Between “Slivnitsa” and “Obelya” Stations - По света и у нас - БНТ Новини |keel=bg |väljaanne=bntnews.bg |url=https://bntnews.bg/news/temporary-suspension-of-underground-service-between-slivnitsa-and-obelya-stations-1347369news.html |vaadatud=2026-06-17}}</ref> ==== Liin M2 (sinine) ==== {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Obelja (Обеля) |[[Fail:EstacionObeliaMetroSofia.jpg|80x80px]] |20. aprill 2003 |2 |[[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Vitošast saabuvad rongid jätkavad liini M4 rongidena Sofia lennujaama. Sofia lennujaamast M4 rongidena saabuvad rongid jätkavad M2 rongidena Vitošasse. Varem kasutas jaama liin M1. |Obeljas Kakatši jõe kohal |- |Lomsko šosse (Ломско шосе) |[[Fail:Ломско_Шосе.jpg|80x80px]] | rowspan="11" |31. august 2012 | rowspan="2" |4 | |Lomsko Šosse puiesteel Vrabnitsas |- |Beli Dunav (Бели Дунав) |[[Fail:Бели_дунав.jpg|80x80px]] |Pargi ja Reisi parkla |Lomsko Šosse puiesteel ja Beli Dunavi tänaval Nadežda ja Vrabnitsa vahel |- |Nadežda (Надежда) |[[Fail:Nadejda_-_001.jpg|80x80px]] |2 | |Lomsko Šosse puiesteel Nadežda I ja Nadežda II vahel |- |Han Kubrat (Хан Кубрат) |[[Fail:Кан_Кубрат.jpg|80x80px]] | rowspan="2" |4 | |Lomsko Šossel, Nadežda viaduktist põhja pool Triagalnikas |- |Knjaginja Maria Luiza (Княгиня Мария Луиза) |[[Fail:Княгиня_Мария_Луиза.jpg|80x80px]] | |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Nadežda viaduktist lõuna pool Banišoras |- |Keskraudteejaam (Централна ж.п. гара) |[[Fail:Централна_гара.jpg|80x80px]] |15 |BDŽ rongid, linnadevahelised ja rahvusvahelised bussid |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Sofia keskraudteejaama ja Sofia bussijaama ees |- |Lõvov Most (Лъвов мост) |[[Fail:Лъвов_мост.jpg|80x80px]] |4 | |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Lõvovi sillast põhja pool |- |Serdika II (Сердика II) |[[Fail:Сердика_2.jpg|80x80px]] |12 |[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] |Knjaginja Maria Luiza puiesteel, Sofia keskturu ees |- |NDK (Rahvuslik Kultuuripalee) (Национален дворец на културата) |[[Fail:Национален_дворец_на_културата.jpg|80x80px]] |11 |[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] |[[Rahvuslik Kultuuripalee|Rahvusliku Kultuuripalee]] pargi põhjapoolses otsas |- |Euroopa Liit (Европейски съюз)<ref>{{Cite web|url=http://media.snimka.bg/s1/0817/027878246.jpg|title=Archived copy|access-date=22 July 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20131019204011/http://media.snimka.bg/s1/0817/027878246.jpg|archive-date=19 October 2013}}</ref> |[[Fail:Европейски_съюз.jpg|80x80px]] |6 | |Tšerni vrõh puiesteel, Rahvusmuuseumi "Maa ja rahvas" ja Park Center Sofia ostukeskuse lähedal |- |James Bourchier (Джеймс Баучер) |[[Fail:Джеймс_Баучер.jpg|80x80px]] |4 | |James Bourchieri puiesteel Lozenetsis |- |Vitoša (Витоша) |[[Fail:Метростанция_„Витоша“.jpg|80x80px]] |20. juuli 2016 |6 | |Tšerni vrõh puiesteel, Paradise Center ostukeskuse lähedal, Hladilnikas |- |Tšerni vrõh (Черни връх) | | rowspan="2" |planeeritud | |Lõunasse suundudes lahkneb M5 pärast seda jaama M2-st. |Tšerni vrõh puiesteel, prof Marin Goleminovi tänava ja Dimitar Mantševi tänava vahel |- |Dragalevtsi (Драгалевци) | | | |Sofia ringtee ja Tšerni vrõh puiestee ristmikul |- |} ==== Liin M4 (kollane) ==== {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- | Obelja (Обеля) |[[Fail:EstacionObeliaMetroSofia.jpg|80x80px]] | 20. aprill 2003 (liin ei teenindada alates 19. juuli 2025) | 2 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] Vitošast saabuvad rongid jätkavad liini M4 rongidena Sofia lennujaama. Sofia lennujaamast M4 rongidena saabuvad rongid jätkavad M2 rongidena Vitošasse. Varem kasutas jaama liin M1. | Obeljas Kakatši jõe kohal |- | Pantšo Vladigerov (Панчо Владигеров) | | ehitusjärgus | 2 | Selles jaamas hakkavad olema M2 ja M4 lõpp-peatused. | Raudtee all ja Obelja depoo lähedal |- | Slivnitsa – Mladost I lõik on jagatud M1-ga | | | | Leiab[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] liini tabelist | |- | Mladost III (Mladost III) |[[Fail:Младост_3-вестибюл.jpg|80x80px]] | rowspan="2" | 25. aprill 2012 | rowspan="2" | 4 | | Andrei Sahharovi puiestee lõpus, Reseni tänava ja kindral Radko Dimitrijevi tänava ristmikul. |- | Inter Expo keskus – Tsarigradsko Šosse (Интер Експо Център – Цариградско шосе) |[[Fail:Цариградско-вестибюл.jpg|80x80px]] | Pargi ja Reisi parkla | Tsarigradsko šosse tänaval Inter Expo keskuse lähedal |- | Družba (Дружба) |[[Fail:Druzhba_Metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="4" | 2. aprill 2015 | 7 | | Prof. Tsvetan Lazarovi puiestee ja Kapitan Dimitar Spisarevski tänava vahel |- | Iskõrsko šosse (Искърско шосе) |[[Fail:Iskarsko_shose_Metrostation.jpg|80x80px]] | 6 | BDŽ rongid Iskõrsko šosse raudteejaamas | Iskõrsko šosse puiestee ja Krõstjo Pastuhovi puiestee ristmikul |- | Sofiiska Sveta Gora (Софийска Света гора) |[[Fail:Sofiyska_Sveta_Gora_Metrostation.jpg|80x80px]] | 2 | | Iskari tööstusrajoonis |- | Sofia lennujaam (Летище София) |[[Fail:Sofia_Airport_Metro_Station.JPG|80x80px]] | 1 | Sofia lennujaam, terminal 2 | [[Sofia lennujaam|Sofia lennujaama]] väljumiste värava juures, terminal 2 |} === Liin M3 (roheline liin) === 16 km pikkune M3 liin on kavandatud ühendama Ovtša Kupeli linnaosa (Sofia edelaosas) ja Vasil Levski linnaosa (Sofia kirdeosas). Liinil saab olema 15 peatust, sealhulgas kaks ümberistumisjaama teistele liinidele kesklinnas. Liini esimesed 8 peatust võeti kasutusele 26. augustil 2020 ja veel 4 24. aprillil 2021.<ref>{{Cite web|url=https://www.novinite.com/articles/203047/When+will+the+Third+Sofia+Metro+Line+be+Launched%3F|title=When will the Third Sofia Metro Line be Launched? – Novinite.com – Sofia News Agency|website=novinite.com}}</ref> Algse plaani kohaselt oli ette nähtud 8 maapealset ja 11 maa-alust peatust. Projekti projekteerimisleping sõlmiti Tšehhi ettevõttega Metroprojekt Praha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=2007 WebActive s.r.o., info@webactive.cz, www.webactive.cz |pealkiri=Metroprojekt a.s.: History |url=http://www.metroprojekt.cz/en/about-us/history/#11-dosud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140330131943/http://www.metroprojekt.cz/en/about-us/history/#11-dosud |arhiivimisaeg=2014-03-30 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.metroprojekt.cz}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=3rd METRO LINE PROJECT |url=https://web.archive.org/web/20140330131946/http://www.metroprojekt.cz/files/david-krasa.pdf |vaadatud=18. juunil 2026}}</ref> 2014. aasta märtsis kuulutati välja hange liini keskosa ehitamiseks. Lõik on 7 km pikk ja hõlmab 7 peatust, millest kaks on ühendustega liinidele 1 ja 2. Hanke väljakuulutamisega selgus, et esialgselt planeeritud 19 jaamast kahte ei ehitata. Üks neist oleks olnud Doirani puiesteel ja teine Šipka tänaval.<ref>{{Cite web|url=http://www.aop.bg/case2.php?mode=show_doc&doc_id=595840&newver=2|title=ОБЯВЛЕНИЕ ЗА ПОРЪЧКА|publisher=metropoliten via AOP|language=Bulgarian}}</ref> 2015. aasta jaanuaris kuulutati välja hange 20 rongile, mis teenindaksid liini kesklõiku. Juhita rongiliiklus automatiseerimisastmega 3 (GoA 3) ja [[platvormi liuguksed]] tagavad reisijate ohutuse. Erinevalt liinidest 1, 2 ja 4, kus rongid saavad elektrit [[Toiterööbas|kolmanda rööpa]] kaudu on liini 3 rongid pantograafidega .<ref>{{Cite web|url=http://www2.metropolitan.bg/bg/news/view/63.html|title=Кметът на гр. София провери напредъка в изпълнението на участък "Младост 1 – бул. Цариградско шосе"|publisher=Metropoliten|access-date=31 March 2015|language=Bulgarian|archive-url=https://web.archive.org/web/20120606132737/http://metropolitan.bg/bg/news/view/63.html|archive-date=6 June 2012}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.trud.bg/Article.asp?ArticleId=2909284|title=Третият лъч на метрото зад стъкло срещу инциденти|publisher=Trud Newspapers|date=14 January 2014|access-date=31 March 2015|language=Bulgarian|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402092153/http://www.trud.bg/Article.asp?ArticleId=2909284|archive-date=2 April 2015}}</ref> [[Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles|CAF]] ja [[Siemens]] esitasid rongide hankele pakkumused,<ref>{{Cite news|url=http://www.think-railways.com/caf-and-siemens-compete-for-sofia-metro-deal/|title=CAF and Siemens compete for Sofia metro deal|publisher=think-railways.com|access-date=10 July 2015}}</ref> mille võitis Siemens.<ref>{{Cite news|url=http://infrastructure.bg/news/2015/08/21/2595153_i_metropoliten_izbra_simens_za_vlakovete_po_treti/|title="Метрополитен" избра "Сименс" за влаковете по трети метродиаметър|publisher=infrastructure.bg|date=22 August 2015|language=bg}}</ref> 2016. aasta alguses alustati Sofia metroo kolmanda metrooliini ehitust. Ehitusjärgus olid kõik keskosas asuvad metroojaamad, lääneosas asuvad ja mõned Sofia kesklinna idaosas asuvad jaamad. Krasno selo - Hadži Dimitari lõik avati 26. augustil 2020 ning pikendus Krasno selost Gorna banjani 24. aprillil 2021. Sofia metroo kolmandal liinil on planeeritud kokku 15 metroojaama põhiliini jaoks ja 6 metroojaama M6 liini jaoks (Slatina haru), mis hargneb Orlov Mostist ida pool.<ref>{{Cite web|url=http://infrastructure.bg/show.php?storyid=2924159|title=Метрото за "Слатина" ще тръгва от "Орлов мост" и ще стига до The Mall}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.capital.bg/politika_i_ikonomika/bulgaria/2017/03/06/2929625_razklonenieto_na_tretiia_metroluch_shte_trugva_ot/|title=Разклонението на третия метролъч ще тръгва от "Орлов мост" и ще стига до The Mall|website=capital.bg}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://infrastructure.bg/news/2017/03/21/2934808_243_mln_lv_za_stroitelstvo_na_12_metrostancii_i_12/|title=243 млн. лв. за строителство на 12 метростанции и 12 километра трасе през 2017 г.}}</ref> Praegu töötab 12 põhiliini jaama ja Levskis on ehitusjärgus 3 jaama, mille eeldatav valmimine on 2026. aasta juulis.<ref>{{Cite web|last=Ivanova|first=Miglena|url=https://bnrnews.bg/en/post/455482/three-new-metro-stations-are-expected-to-open-in-july|title=Three new metro stations are expected to open in July|website=[[Radio Bulgaria]]|date=14 April 2026|access-date=20 May 2026}}</ref> M6 Slatina haru 6. jaama ehitustööd on alanud 2023. aasta algusest ja need peaksid valmima 2027. aasta keskel. {| class="wikitable" !Peatus !Pilt !Kasutusel alates !Väljapääsude arv !Ühendused !Asukoht |- |Vladimir Vazov (Владимир Вазов) | | rowspan="3" |ehitusjärgus |4 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Pop Gruju tänava ristmiku lähedal |- |Besarabija (Бесарабия) | |3 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Vitinja tänava ristmiku lähedal |- |Georgi Asparuhov Staadion (Стадион „Георги Аспарухов") | | | |Georgi Asparuhovi staadioni juures Vladimir Vazovi puiestee ja Vasil Kantšõvi tänava ristmiku lähedal |- |Hadži Dimitar (Хаджи Димитър) |[[Fail:Hadzhi_Dimitar_metrostation.jpg|80x80px]] | rowspan="8" |26. august 2020<ref name="economy.bg">{{Cite news|url=https://www.economy.bg/bulgaria/view/41230/Otkrivat-tretata-liniya-na-stolichnoto-metro-na-26-avgust|title=Откриват третата линия на столичното метро на 26 август|work=Economy.bg|language=Bulgarian}}</ref> | rowspan="2" |2 | |Vladimir Vazovi puiestee ja Todorini kukli tänava ristmikul, Hadži Dimitaris |- |Teatralna (Театрална) |[[Fail:Teatralna_metrostation.jpg|80x80px]] |Podujane raudteejaama lähedal |Evlogi i Hristo Georgievi puiestee ja Madridi puiestee ristmikul, Zaimovi pargi lähedal |- |Orlov Most (Орлов мост) |[[Fail:Orlov_Most_metrostation.jpg|80x80px]] |13 |[[Fail:Sofia-metro-lines-01.svg|raamita|50x50px]] [[Fail:Sofia-metro-lines-04.svg|raamita|50x50px]] Tulevane idasuunda minev M6 liin hargneb pärast seda jaama M3-st. Jaam on ühenduses Sofia Ülikooli Sveti Kliment Ohridski jaamaga. |Knjažeska gradina pargis. |- |Sveti Patriarh Evtimii (Св. Патриарх Евтимий) |[[Fail:Patriarh_Evtimiy_metrostation.jpg|80x80px]] |3 | |Patriarh Evtimii väljakul |- |NDK II (Национален дворец на културата II) |[[Fail:National_Palace_of_Culture_II_metrostation.jpg|80x80px]] |11 |[[Fail:Sofia-metro-lines-02.svg|raamita|50x50px]] |Patriarh Evtimii puiestee ja Vitoša puiestee ristmikul |- |Meditsiiniülikool (Медицински университет) |[[Fail:Medical_University_metrostation.jpg|80x80px]] |5 | |Praha puiestee ja Georgi Sofiiski tänava ristmikul |- |Bulgaaria (България) |[[Fail:Bulgaria_metrostation.jpg|80x80px]] |7 | |Bulgaaria puiestee ja Akadeemik I. E. Geshovi puiestee ristmikul |- |Krasno Selo (Красно Село) |[[Fail:Krasno_Selo_metrostation.jpg|80x80px]] |4 | |Tsaar Boris III puiestee ja Žitnitsa tänava ristmikul |- |Ovtša Kupel (Овча купел) |[[Fail:Ovcha_kupel_Metro_Station.jpg|80x80px]] | rowspan="4" |24. aprill 2021<ref name=":0">{{Cite web|url=https://dnes.dir.bg/obshtestvo/ofitsialno-pusnaha-metroto-do-ovcha-kupel-i-gorna-banya-snimki|title=Официално: Пуснаха метрото до "Овча Купел" и "Горна баня" (снимки)|website=Dnes.dir.bg|access-date=2021-04-24}}</ref> |5 | |Ovtša Kupeli puiestee ja President Lincolni puiestee ristmikul |- |Möösia (Мизия) | [[Fail:Moesia_Metro_Station.jpg|80x80px]] |6 | |Montevideo tänaval 21. Diagonosis konsultatsioonikeskuse lähedal, mitte kaugel Uus Bulgaaria Ülikoolist |- |Ovtša Kupel II (Овча купел II) | [[Fail:Ovcha_Kupel_II_metro_station.jpg|80x80px]] |2 | |Tsentralna tänava ja Antonin Kolari tänava ristmikul |- |Gorna Banja (Горна баня) | [[Fail:Gorna_Banya_metrostation.jpg|80x80px]] |4 |Pargi ja Reisi parkla BDŽ rongid |Sofia ringtee (Boitšo Boitševi tänav) ja president Lincolni puiestee ristmikul |- |} ==== Ehitusjärgus liin M6 (lilla liin) ==== 6 planeeritud jaama peaksid teenindama Geo Milevi, Slatina ja Mladost 1 elamurajoone üle 75 000 sõitjaga päevas ning moodustama olulise osa võrgustikust. Traakia jaamas saab olema maa-alune Pargi ja Reisi parkla. {| class="wikitable" !Peatus ! Kasutusel alates ! Asukoht |- | Krasno Selo - Orlov Most lõik jagatud M3-ga | | Leiab[[Fail:Sofia-metro-lines-03.svg|raamita|50x50px]] liini tabelist |- | Sitnjakovo (Ситняково) | rowspan="6" | ehitusjärgus | Geo Milevi tänaval, selle ristmikul Sitnjakovo puiesteega, teenindades Oborište ja Javorovi elamurajoone |- | Geo Milev (Geo Milev) | Geo Milevi tänava ja Nikolai Koperniku tänava ristmikul, teenindades Geo Milevi ja Reduta elamurajoone |- | Slatina (Слатина) | Geo Milevi tänava ja Slatinska tänava ristmikul, teenindades Slatina ja Hristo Smirnenski elamurajoone |- | SK KSKA (СК ЦСКА) | Šiptšenski Prohodi puiesteel enne selle ristmikku Asen Jordanovi puiesteega, teenindades KSKA Tšerveno Zname spordikeskuse lähedal asuvat piirkonda |- | Arena Sofia (Арена София) | Asen Jordanovi puiesteel Arena Sofia ja Sofia tehnikapargi lähedal |- | Traakia (Тракия) | Tsarigradsko šosse teel pärast Dimitar Mollovi tänavaga ristumist, teenindades Mladost 1 ja Poligona elamurajoone ning The Mall kaubanduskeskust. |- |} === Planeeritud liin M5 (pruun liin) === M5 on planeeritud liin, mis teenindaks Studentski gradi ja Ilijantsit. See liin jagaks enam kui poolt M2 liini jaamadest. ==Välislingid== * [http://www.metropolitan.bg/bg/ Ametlik koduleht] (bulgaaria ja inglise keeles) * [http://www.metroschemes.narod.ru/sofia.html Kava Sofia metroo saidi metroschemes.narod.ru Aleksei Borisov] {{Commonskat|Sofia Metro}} [[Kategooria:Metroo]] [[Kategooria:Sofia]] 0ljdspkexz07nph9fb5929u8y7jf50q 0 186490 7175466 6450307 2026-06-18T13:20:02Z Kuriuss 38125 "Uuringute tulemusel on Semenya hermafrodiit" – sellist mõju uuringutel küll olla ei saa. 7175466 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=juuni|aasta=2017}} [[Pilt:Caster Semenya London 2012 (cropped).jpg|pisi|Caster Semenya 2012. aasta Londoni olümpiamängudel]] [[Pilt:20090819 Caster Semenya.jpg|pisi|Caster Semenya [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Berliini MM-il]] 2009. aastal]] '''Caster Mokgadi Semenya''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1991]] [[Polokwane]]s) on [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[kergejõustik]]lane ([[800 m jooks|800 m]] jooksja). [[2008]]. aastal osales Semenya kuni 20-aastaste kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 800 m jooksus, kuid eeljooksust ta edasi ei pääsenud. Samal aastal toimunud noorte [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el sai ta samal distantsil kuldmedali <ref>[http://www.iol.co.za/index.php?set_id=6&click_id=4&art_id=nw20081016164120337C414633 Young SA team strikes gold (Independent Online 16. okt. 2008) ]</ref>. [[2009]]. aastal võitis ta kuni 20-aastaste Aafrika meistrivõistlustel kuldmedali nii 800 m kui ka [[1500 m jooks]]us <ref>[http://www.africanathletics.org/?p=245 (africanathletics.org)]</ref>. 800 m jooksu võitis ta uue Lõuna-Aafrika Vabariigi rekordiga 1.56,72. Eelmine rekord 1.58,85 <ref> [http://www.iaaf.org/news/news/african-junior-champs-day-2 (South African teen Semenya stuns with 1:56.72 800m World lead in Bambous - African junior champs, Day 2 (iaaf.org))] </ref> oli [[Zelda Pretorius]]e nimel [[1. aprill]]ist [[1991]]. [[Berliin]]is peetud [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta MM-il]] tuli Semenya isikliku rekordiga 1.55,45 800 m jooksus maailmameistriks. Ta võitis teiseks tulnud [[Janeth Jepkosgei]]d ligi kahe ja poole sekundiga. Semenya sugu on tekitanud küsimusi ning [[IAAF]] suunas ta pärast maailmameistrivõistlusi soouuringutele. Tema mänedžeri [[Jukka Härkönen]]i arvates on Semenya läbinud sootesti juba 2008. aastal noorte Rahvaste Ühenduse mängudel. <ref>{{Netiviide |url=http://www.hs.fi/urheilu/yleisurheilu/artikkeli/Sukupuolitestiin+joutuva+Semenya+ylivoimaiseen+voittoon/1135248645653 |pealkiri=(''Helsingin Sanomat'' 19. august 2009) |vaadatud=2009-10-02 |arhiivimisaeg=2009-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090926001154/http://www.hs.fi/urheilu/yleisurheilu/artikkeli/Sukupuolitestiin+joutuva+Semenya+ylivoimaiseen+voittoon/1135248645653 |url-olek=ei tööta }}</ref> Inglismaa ajalehe [[The Daily Telegraph]] [[24. august]]il 2009 avaldatud uudises kirjutati, et enne MM-i tehtud test näitas Semenyal [[Testosteroon|testosterooni]] taset ligi kolm korda suuremana, kui normaalselt naistel peaks olema.<ref>[http://www.telegraph.co.uk/sport/othersports/athletics/6078171/World-Athletics-Caster-Semenya-tests-show-high-testosterone-levels.html (World Athletics: Caster Semenya tests 'show high testosterone levels' (telegraph.co.uk))] </ref> Lehe arvates on Lõuna-Aafrika Vabariigi võistkonna peatreener endine [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] kergejõustiku [[doping]]uprogrammis osalenud Ekkart Arbeit. Arbeit on ise väitnud, et tema suhe dopinguga sai lõpu juba [[1989]]. aastal [[Berliini müür]]i langemise järel. 2009. aasta septembris kirjutas Austraalia ajaleht The Age, et uuringute andmetel on Semenya hermafrodiit ehk mõlemasuguline isik. Rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) lubas uuringute tulemused ja otsuse avaldada [[november|novembris]] 2009. IAAF-i arvates vaevalt Semenya oma medalist peab loobuma, kuna tegemist ei ole dopingu kasutamisega. == Saavutused == === [[Suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] === * [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]is ** {{HõbeOlümpia}} hõbemedal [[kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m 2|800 m jooksus]] '''1.57,23''' * [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]]s ** {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' [[kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#800 meetrit 2|800 m jooksus]] '''1.55,28''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|800 m jooksus]] '''1.55,45''' * [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Daegu]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|800 m jooksus]] '''1.56,35'''<ref group="märkus">Algselt kuldmedali võitnud [[Maria Savinova]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu, tänu millele peaks Semenya tõusma kuldmedalile.</ref> * [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]is ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|800 m jooksus]] '''1.55,16''' ** {{Pronks}} pronksmedal [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|1500 m jooksus]] '''4.02,90''' === [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el === * [[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Gold Coast]]is ** {{Kuld}} '''kuldmedal''' 800 m jooksus '''1.56,68''' ** {{Kuld}} '''kuldmedal''' 1500 m jooksus '''4.00,71''' === [[Aafrika mängud]]el === * [[2015. aasta Aafrika mängud|2015]] {{Riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Brazzaville]]'is ** {{Kuld}} '''kuldmedal''' 800 m jooksus '''2.00,97''' === [[Aafrika meistrivõistlused kergejõustikus|Aafrika meistrivõistlustel]] === * [[2016. aasta Aafrika mängud|2016]] {{Riigi ikoon|LAV}} [[Durban]]is ** {{Kuld}} '''kuldmedal''' 800 m jooksus '''1.58,20''' ** {{Kuld}} '''kuldmedal''' 1500 m jooksus '''4.01,99''' ** {{Kuld}} '''kuldmedal''' 4×400 m teatejooksus '''3.28,49''' == Märkused == <references group="märkus" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} * [https://sport.delfi.ee/artikkel/25641803 LAV-i minister ähvardab Semenya pärast sõjaga] {{JÄRJESTA:Semenya, Caster}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] ojmvplxqkjdksabiolp1e27b8azja0x 0 187886 7175720 7175290 2026-06-19T03:19:20Z ~2026-35762-66 231928 /* Välislingid */ korrektuur 7175720 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ajakohasta}} '''Jüri Pallo''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1963]] [[Võru]]s) on Eesti matusekõneleja, endine [[EELK]] [[vaimulik]]<ref name="ReferenceA">http://www.eestikirik.ee/otsused-64/</ref> == Elulugu == Pallo lõpetas Väimela 8-kl. Kooli ([[Parksepa Keskkool]]i eelkäija) 1978 ning [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Võru I Keskkooli]] 1981. Ta õppis 1981–1982 [[ALMAVÜ]] Võru Lahingukoolis [[Meegomäe]]l [[BTR-60]] juhiks. Ta oli ajateenistuses 1982–1984 [[Nõukogude armee]]s [[Kaliningrad]]is [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitsevägede]] brigaadis nr 52515, kus ta teenindas Ural 375D 2T6 [[autojuht]]-[[elektrik]]una raketikomplekse [[2K11 Krug]].{{lisa viide}} Pallo alustas õpinguid [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] 1986, [[Preester|preestriks]] [[Ordinatsioon|ordineeriti]] 6. juunil 1990 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[peapiiskop]]i [[Kuno Pajula]] poolt. Pallo lõpetas [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] 1995.{{lisa viide}} Pallo on [[Korporatsioon Vironia|korp! Vironia]] vilistlane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjad |url=http://www.vironia.org/kirjad |vaadatud=2010-03-19 |arhiivimisaeg=2016-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909124936/http://www.vironia.org/kirjad |url-olek=ei tööta }}</ref> == Töökohad == * EPT Võru Rajoonikoondis [[Parksepa]]s 1981–1986 maaparandustööline, autojuht * [[EELK Vastseliina kogudus]] 1987–1989 kiriku heakorratööline, jutlustaja-praktikant * [[EELK Kanepi kogudus]] 1989–1999 [[diakon]], aseõpetaja, [[pastor]] * E.E.L.K. [[New York|New Yorgi]] Lexington Ave. kogudus 1991–1992 stipendiaat, noorsootööõpetaja * E.E.L.K. [[Los Angelese kogudus]] alates 1999–2013 [[pastor]], USA Esimese Praostkonna abi[[praost]] * Aastal 2013 lõpus kandideeris ta [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetajaks, kuid pidas [[Koeru]]s vaid ühe jumalateenistuse ja loobus ametist * Aastal 2015 ennistati ta EELK vaimulike nimekirja * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Tartu praostkonna vikaarõpetaja kuni septembrini 2016; septembris 2016 kustutati ta [[EELK]] vaimulike nimekirjast<ref name="ReferenceA" /> * Ilmalik matusekõneleja == Ühiskondlik-poliitiline tegevus == [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] Võru Rajoonikomitee I sekretär [[Jaak Kärson]] heitis Pallo 1986. aasta sügisel [[ELKNÜ]]-st välja usuliste veendumuste tõttu. Pallo oli asunud õppima [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]]. Pallo tegi keelatud usulist propagandat töökohal. Võru EPT juhataja, [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] liige Jaan Haga ning [[Võru EPT]] [[parteiorganisaator]] Kalju Torila, ähvardades repressioonidega, sundisid Pallot kirjutama lahkumisavalduse "omal soovil". Pallo vallandati töölt. 1987 liitus ta [[Võru]]s [[Vaba-Sõltumatu Kolonn nr. 1|Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonniga nr. 1]], oli kolonni autojuht ning aitas kolonnil teiste rahvuslike liikumistega üle Eesti sidet pidada. Ta oli 31. mail 1988 [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] asutajaliige ja EKL-i aseesimees, 1990 asus Pallo kohale [[Mart Laar]]. Pallo oli 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i liige. Ta osales [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] nimekirjas. Pallo oli ajavahemikus 22.03.2007–14.04.2015 [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige ning 14.04.2015–13.03.2017 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>[https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 Äriregister: Erakonnad] Otsingu tulemused: Jüri Pallo</ref> [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liikmena oli ta Võru osakonna juhatuse liige<ref>[https://web.archive.org/web/20160304102951/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=26227 Savisaare toetajate ülekaalukas võit Võrus. Toomas Paur 50, Anneli Ott 22 häält] Kesknädal, 3. veebruar 2016</ref> ja aseesimees.<ref>"Uue Rahvarinde ootel", Kesknädal, 17. veebruar 2016</ref> Heideti erakonnast välja 30. jaanuaril 2017.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakond-heitis-poliskeskerakondlase-juri-pallo-erakonnast-valja?id=77078430 Keskerakond heitis "põliskeskerakondlase" Jüri Pallo erakonnast välja] Delfi, 30.01.2017</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |pealkiri=Erakonda kuuluvuse otsing |vaadatud=2016-01-22 |arhiivimisaeg=2016-01-22 |arhiivimisurl=https://archive.today/20160122063002/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?sess=7133543598918319984135677826493996303261914447310083431057119254&lang=est&isik_id=2000005534&search=1 |url-olek=töötab }}</ref> Pallo on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige. Jüri Pallo oli üks valimisliidu [[Põliskeskerakondlased]] initsiaatoreid (hiljem asendati valimisliidu nimi nimega Võru Eest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võru savisaarlaste valimisliit loobus nimest "Põliskeskerakondlased" |url=http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased |vaadatud=2017-03-01 |arhiivimisaeg=2017-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170302112218/http://www.uudis.eu/item/822212/v%C3%B5ru-savisaarlaste-valimisliit-loobus-nimest-p%C3%B5liskeskerakondlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta valimisliidus Võru Eest. Pallo õnnistas 1998. aasta suvel IPA-Eesti ("International Police Association" Eesti osakonna) lipu<ref>https://ipa-estonia.eu/et/kasulik/hotellikett/92-eesti/uudised/pildigalerii/246-galeriid-pilte-meie-aastatetagustest-uritustest{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Harrastused == * 1972–1986 puhkpilliorkestri Kungla (asutatud 1878) orkestrant (alt, [[kornet]], [[trompet]] )<ref>http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=12613</ref> * 1979–1982 vokaal-instrumentaalansambli [[Spekter (ansambel)]] laulja ja [[basskitarrist]] * 1979–1981 [[Võru Rahvateater|Võru Rahvateatri]] näitleja == Kirjandustegevus == Pallo on avaldanud [[ilukirjandus]]likke kirjutisi [[ajakirjandus]]es<ref>239. Pallo, Jüri. Almanahh. – Tartu : Eesti Kirik, 2004. – 144 lk. : ill. ISBN 9985-9123-8-1, UDK 821.511.113</ref> ja kirjutanud artikleid Välis-Eestist<ref>[http://www.noortekolonn.org/index.php?option=com_content&view=article&id=364%3Ajueri-pallo-eesti-vabariigi-92-aastapaeevaks&catid=47%3Aarvamus&Itemid=80&lang=en Jüri Pallo jutlus Eesti Vabariigi 92. aastapäevaks]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 2010</ref>.<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/854977188BAFAD3AC2256FC40059FD4A Maailma vanim eestlane] Eesti Ekspress, 31. märts 2005</ref> Ta on raamatu "Almanahh" autor ([[Eesti Kirik]] 2004)<ref>https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/405-pallo,-jüri-12-iv-1963-võru</ref> == Isiklikku == Jüri Pallo on abielus. Tal on kaks tütart ja kaks poega esimesest abielust. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/25397-voru-politseiametnik-rikkus-liiklusseadust-lobisedes-autojuhtimise-ajal-mobiil-korva-aeaeres * https://kuuuurija.postimees.ee/7018466/leevi-kalmistul-leiti-haua-kaevamisel-granaat * [https://lounapostimees.postimees.ee/6696131/voru-mees-tahab-presidendile-e-haali-koguda Võru mees tahab presidendile e-hääli koguda], Lõuna-Eesti Postimees * [http://www.vvk.ee/varasemad/k99/kandidaadid/3897.html Kandidaat nr.101 Jüri Pallo (tutvustus valimiskomisjoni lehel)] * [[Argo Taal]]. [https://www.ohtuleht.ee/82941 Travolta pesi eestlase selga: Kanepi kirikuõpetaja sattus filmitähega ühte sauna.] – ''[[Õhtuleht]]'', 20. aprill 1999, lk 11. * [[Mihkel Kärmas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/737EA4D1BDCCD923C2256CC300562056 "Pastor Pallo uus etteaste"]. ''[[Eesti Ekspress]]'', 6. veebruar 2003, lk A14. * [http://www.eestikirik.ee/node/415 "Avasüli Ameerikas, 13"], Eesti Kirik, 26. oktoober 2005 * Jüri Pallo. [http://www.eestikirik.ee/node/7568?page=5&quicktabs_2=0 Sinodil küsiti: kuidas edasi?] – ''Eesti Kirik'', 10. juuni 2009, lk 4. * [[Sirje Semm]]. [http://www.eestikirik.ee/node/8395 Delegaatidel on, millest rääkida.]. – ''Eesti Kirik'', 12. detsember 2009 * [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=27986&lang=et See juhtus Memphises]. Eesti Elu. 30. aprill 2010 * [http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=27554 E.E.L.K. Los Angelese kogudus – 60]. Eesti Elu. 19. märts 2010 * [[Ott Tammik]]. [http://news.err.ee/politics/15c00ed4-5c52-4c3b-a2fc-992053cc5e26 Uncertain Fate for Lutherans; 13 Expat Churches Rebel]. – err.ee, 19. aprill 2011 * [https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=171782 Jüri Pallo] [[Kanal 2]] saate "[[Roaldi nädal]]" rubriigis "Tagasi Eestis" * https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=247693 Jüri Pallo "Kuuuurija" nr. 85, 27. september 2021 * https://eestielu.com/lugeja-kirjutab-vorulaste-tahtevaljenduspaevaks/ Eesti Elu 21. oktoober 2022 * https://lounaeestlane.ee/voru-mehe-arvamus-voro-kongress-on-halb-mote/ * https://lounaeestlane.ee/endine-kirikuopetaja-juri-pallo-ma-tahan-ara-raakida-uhte-lugu-lugu-on-oodanud-32-aastat/ * [https://lounaeestlane.ee/mis-meist-saama-nakas-voru-mehe-ettekuulutus-2024-aastaks-see-voib-olla-ullatav/ Mis meist saama nakas? Võru mehe ettekuulutus 2024. aastaks - see võib olla üllatav - Lõunaeestlane] * /https://lounaeestlane.ee/kolm-sunnitunnistust-voru-linnas-11-juunil-2026/ {{JÄRJESTA:Pallo, Jüri}} [[Kategooria:Kanepi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 8w8x93o68k6xc2gi8so2xj6g4tpivp6 0 189623 7175418 7174422 2026-06-18T12:18:32Z Kuriuss 38125 7175418 wikitext text/x-wiki '''Urmas Sukles''' (sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1958]] [[Kuivajõe]]l) on [[eesti]] arst, omavalitsustegelane ja meditsiinijuht. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on sellega Eesti iseseisvusaja kõige pikema staažiga linnapea.<ref>[https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat] ERR, 19. november 2025</ref> ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta [[Kullamaa haigla]] juhatajana ja 1985–1993 oli [[Läänemaa Haigla|Haapsalu Rajooni Keskhaigla]] peaarsti asetäitja. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni 2025. aasta detsembrini. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles osales [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai kokku 38 häält. Valiti hiljem volikogu liikmete poolt linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] osales Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ===Isiklikku=== Urmas Suklese abikaasa on Maret Sukles, neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – Malta National Order of Merit * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – Eesti luteri kiriku teeneteristi III järgu orden * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik|Haapsalu linna aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 71l98ves6guozsuod9j7xqqh8v3fgv8 7175421 7175418 2026-06-18T12:23:05Z Kuriuss 38125 7175421 wikitext text/x-wiki '''Urmas Sukles''' (sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1958]] [[Kuivajõe]]l) on [[eesti]] arst, omavalitsustegelane ja meditsiinijuht. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on sellega Eesti iseseisvusaja kõige pikema staažiga linnapea.<ref>[https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat] ERR, 19. november 2025</ref> ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta [[Kullamaa haigla]] juhatajana ja 1985–1993 oli [[Läänemaa Haigla|Haapsalu Rajooni Keskhaigla]] peaarsti asetäitja. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2025. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles kandideeris [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai 38 häält. Volikogu valis ta Haapsalu linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ===Isiklikku=== Urmas Suklese abikaasa on Maret Sukles, neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – Malta National Order of Merit * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – Eesti luteri kiriku teeneteristi III järgu orden * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik|Haapsalu linna aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 1a3fafox8pqh7l5896awcrjhxmoxmv5 0 191161 7175696 7163365 2026-06-18T23:12:30Z ~2026-33657-65 231127 7175696 wikitext text/x-wiki '''Viktor Päts''' ([[18. aprill]] [[1906]] [[Pärnu]] – [[4. märts]] [[1952]] [[Butõrka vangla]], [[Moskva]]<ref>[http://www.epl.ee/news/eesti/kohus-kuulutas-konstantin-patsi-poja-viktori-surnuks.d?id=50870928 Kohus kuulutas Konstantin Pätsi poja Viktori surnuks], Eesti Päevaleht, 13. märts 2001</ref>) oli Eesti poliitik ja jurist. Viktor Päts õppis Tallinnas [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i, mille lõpetas 1924. aastal<ref>{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1918_-_1939:1924 |pealkiri=Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum |vaadatud=2011-10-10 |arhiivimisaeg=2013-10-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131030222248/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1918_-_1939:1924 |url-olek=ei tööta }}</ref>, seejärel lõpetas [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Vironus. Teenis 1928–1929 sundaega 4. ja 3. suurtükiväegrupis, lõpetas Sõjakooli aspirantide suurtükiväe klassi, ülendatud lipnikuks 28. novembril 1929 vanusega ülendamise päevast. Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liige. 1930–1936 vandeadvokaat [[Johann Aronson]]i abi, alates 1936 vandeadvokaat Tallinnas. Viktor Päts oli [[1931]]. aastal pärast [[Dvigatel]]i pankrotti moodustatud AS [[Eesti Dvigatel]] nõukogu esimees<ref>Kalle Mälberg, [http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/luup/96/21/maja3.htmVagunitest tuumaseadmeteni. Dvigateli pööramine Eesti ärimaailma edeneb vaevaliselt], [[Luup (ajakiri)|Luup]], 1996, nr 16</ref>, AS [[Järvakandi Tehased]], AS [[Tartu Pärmivabrik]]u, Kindlustus-aktsiaselts [[Eesti-Lloyd]] ja 1939. aastal asutatud [[Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis]] juhatuse liige. Viktor Päts oli [[Rahvuskogu]] Esimese Koja liige 1937. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=RAHVUSKOGU, 18.02.-17.08.1937 |url=http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_rahvk.html |vaadatud=10.10.2011 |arhiivimisaeg=15.04.2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180415190549/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_rahvk.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Riigivolikogu 36. valimisringkond|36. valimisringkonnast]] valitud [[I Riigivolikogu]] liige 1938. aastast. Viktor Päts küüditati 1940. aasta [[30. juuli]]l koos isa Konstantin Pätsi ja perekonnaga ning saadeti [[Baškiiri ANSV]]-sse [[Ufa|Ufasse]], arreteeriti 1941. aastal ja viibis seejärel mitmes vanglas ja suri 1952. aastal Moskvas Butõrka vanglas. ==Isiklikku== Viktor Päts oli [[Konstantin Päts]]i ja Helma Wilhelmine Pätsi (sünd. Peedi) (1879–1910) poeg ja [[Leo Päts]]i (1902–1988) vend. Viktor Päts abiellus 20. juulil 1932 vaimuliku ja kirjaniku [[Jaan Lattik]]u tütre Helgi Alice Pätsiga (sünd. Lattik) (1911–1988), nende ühised pojad olid [[Matti Päts]] (1933–2024) ja Henn Päts (1936–1944). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=5812 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23613 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Päts, Viktor}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Põllumeeste konventide liikmed]] [[Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]] [[Kategooria:4. Suurtükiväegrupi koosseis]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1952]] 03mjyzzmqiha3t3018mvt8gef0qq4sr 0 191522 7175589 6821200 2026-06-18T18:35:27Z Hmermark her3 231570 Ma muutsin väljendi „atmosfääri uuringutel” kujule „atmosfääriuuringutes”, sest see on eesti keeles loomulikum ja grammatiliselt täpsem väljendus. 7175589 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} '''Õhuniiskus''' on õhus olev veeauru sisaldus. [[Veeaur]] on vee gaasiline faas ja see on täiesti nähtamatu.<ref name="s6W74" /> Õhuniiskus sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on [[päikesekiirgus]] ja geograafilise piirkonna [[hüdroloogiline režiim]]. [[Pilt:Cloud forest mount kinabalu.jpg|pisi|Troopilistes metsades on tihti suur õhuniiskus.]] Õhuniiskust väljendatakse mitme füüsikalise suurusega: *[[absoluutne niiskus]] – ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass;<ref name="Agro" /> *[[suhteline niiskus]] ehk suhteline õhuniiskus ehk relatiivne niiskus – veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe;<ref name="Post" /> *[[eriniiskus]] – ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides;<ref name="dgCJJ" /> *[[veeauru rõhk]] – õhus oleva veeauru põhjustatud rõhk. ==Õhuniiskuse karakteristikud== ===Absoluutne niiskus=== Absoluutne niiskus (tähis a) on veeauru mass kindlas ruumalas õhus. Absoluutset niiskust arvutatakse valemiga <math> a = {m_w \over V_a} \, </math>, kus <math>a</math> on absoluutne niiskus, <math>m_w</math> on veeauru mass ja <math>V_a</math> on õhu [[ruumala]]. Absoluutse niiskuse mõõtühik on g/m³. Näiteks kui veeauru on ühes kuupmeetris õhus 25 grammi, siis õhu absoluutne niiskus on 25 grammi kuupmeetri kohta (25 g/m³).<ref name="Ahrens" /> ====Absoluutne niiskus ja õhurõhk==== Kui vaadelda mõttelist õhu "mulli" atmosfääris, siis selle tõusmisel või langemisel muutub selle õhukoguse ruumala, sest kõrguse muutumisel muutub ka ümbritsev [[õhurõhk]]. Õhu ruumala muutumisel muutub ka absoluutse niiskuse hulk, sest seda väljendatakse ruumalaühiku suhtes (samas kui veeauru sisaldus grammides õhu kilogrammi kohta võib jääda samaks). Seetõttu ei kasutata atmosfääriuuringutes absoluutse niiskuse mõistet kuigi palju.<ref name="Ahrens" /> ====Absoluutne niiskus ja temperatuur==== Absoluutne niiskus sõltub ka temperatuurist. Mida kõrgem on [[õhutemperatuur]], seda enam veeauru suudab õhk kanda, ehk seda suurem on absoluutne niiskusesisaldus numbriliselt väljendades. Madalama temperatuuri korral õhu absoluutne niiskusesisaldus üldjuhul langeb, kui liigne veeaur kondenseerub vedelikuks või jääks. On avastatud seos absoluutse niiskuse, õhutemperatuuri ja [[gripp|gripi]] vahel – kui õhuniiskus suureneb, siis gripp taandub. Just külmal aastaajal on absoluutne niiskus õhus väiksem ja gripi oht suurem. Mida väiksem on õhus sisalduva veeauru kogus, seda soodsamad on tingimused gripiviirusele.<ref name="jVZ6I" /> See aitab selgitada, miks inimesed Eestis just talvisel, külmal ajal, grippi haigestuvad. ===Eriniiskus=== Kui veeauru [[mass]]i, mis sisaldub õhuosakeses, võrreldakse kogu õhuosakese massiga (kaasa arvatud aur), siis tulemust nimetatakse [[eriniiskus]]eks (tähis s). Erinevalt absoluutsest niiskusest on eriniiskuse abil võimalik väljendada niiskust sellisel moel, et see ei ole mõjutatud õhu ruumala muutustest. Eriniiskuse arvutusvalem on <math>s = \frac{m_v}{m_n}</math> , kus s on eriniiskus, <math>m_v</math> on veeauru mass, <math>m_n</math> on niiske õhu mass.<ref name="Post" /> Eriniiskuse ühik on g/kg. Eriniiskus õhuosakeses jääb konstantseks nii kaua, kui veeauru ei ole õhuosakesse lisatud ega sealt eemaldatud. Põhjuseks on see, et [[molekul]]ide arv jääb samaks isegi siis, kui õhuosake laieneb või kokku tõmbub. Kuna õhuosakese ruumala muutused ei avalda mõju eriniiskusele, kasutatakse seda laialdaselt [[atmosfäär]]i uuringutes.<ref name="Ahrens" /> ====Eriniiskus ja laiuskraad==== Eriniiskus muutub sõltuvalt [[laiuskraad]]ist. Eriti suur on eriniiskus soojas ja niiskes troopikas. Liikudes troopikast eemale, eriniiskus väheneb. Kõige madalamad väärtused saavutab eriniiskus polaarlaiustel.<ref name="Ahrens" /> ===Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne niiskus=== [[Suhteline õhuniiskus]] (tähis r) on õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhe. Relatiivne õhuniiskus on kõige kasutatavam atmosfääri niiskuse karakteristik, kuid samas mõistetakse selle olemust sageli valesti.<ref name="Ahrens" /> Suhtelise õhuniiskuse valem on <math>r =\frac{e}{E}</math>*100%, kus <math>e</math> on veeauru rõhk ja <math>E</math> on küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi.<ref name="Post" /> Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Oluline on aru saada, et relatiivse niiskuse protsent ei näita, kui palju on õhus veeauru, vaid seda, mitu protsenti moodustab olemasolev veeaururõhk küllastuseks vajalikust.<ref name="Agro" /> Näiteks, kui suhteline õhuniiskus on 50%, siis see on pool nõutavast niiskusest, mida on vaja küllastumiseks. Kui relatiivne niiskus on 0, on tegu täielikult kuiva õhuga, ja 100% korral küllastunud niiske õhuga. Kui suhteline õhuniiskus on suurem kui 100%, on õhk üleküllastunud. ====Suhtelise õhuniiskuse muutmine==== Relatiivset niiskust saab muuta kahel viisil: * muutes veeauru hulka õhus – kui veeauru hulk õhus suureneb, siis suhteline õhuniiskus suureneb. Mida rohkem veeauru [[molekul]]e lisatakse, seda suurem on tõenäosus, et need liituvad ja [[kondensatsioon|kondenseeruvad]]. Kondenseerumine leiab aset küllastunud õhus. Kui lisada veeauru molekule õhku rohkem, läheneb õhk järk-järgult küllastunud olekule ja suhteline õhuniiskus kasvab.<ref name="Ahrens" /> * muutes õhu temperatuuri – kui õhutemperatuur tõuseb, siis suhteline õhuniiskus väheneb. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini veeauru molekulid liiguvad ja seda vähem saab õhk küllastuda ning seetõttu suhteline õhuniiskus langeb.<ref name="Ahrens" /> ====Suhtelise õhuniiskuse päevane muutumine==== Öösel temperatuur langeb ja suhteline õhuniiskus suureneb. Tavaliselt on suhteline õhuniiskus kõige suurem varahommikul, kui on päeva kõige külmem osa. Õhutemperatuuri tõustes hakkab suhteline õhuniiskus vähenema ja miinimumi saavutab see pärastlõunal, kui on kõige soojem. ====Suhteline õhuniiskus ja inimene==== Ka inimesele avaldab suhteline õhuniiskus mõju. Higistamine ja higi aurustumine aitavad inimesel ennast jahutada. Kuumal ja niiskel päeval on see aga raskendatud, sest higi aurab kehalt aeglaselt. Inimesel on seetõttu palav ja ebamugav olla. Kui aga ilm on kuum ja suhteline niiskus väike, siis aurustub higi keha pinnalt kiiresti ja see tekitab tunde, nagu oleks õhutemperatuur madalam, kui see tegelikult on. Kuuma ja niiske ilmaga võib inimestel tekkida mitmesuguseid terviseprobleeme, näiteks esineda kuumakrampe, kurnatust, [[peavalu]], väsimust, iiveldust ja isegi minestust. Kui kehatemperatuur tõuseb 41&nbsp;°C-ni, võib inimene saada kuumarabanduse, ning kui kehatemperatuur veelgi tõuseb, võib tagajärg olla isegi surm.<ref name="Ahrens" /> ===Veeauru rõhk=== Veeauru rõhk on rõhk, mida põhjustavad õhus leiduvad vee molekulid.<ref name="Agro" /> [[Pilt:Water vapor pressure graph.jpg|pisi|Küllastava veeauru rõhu sõltuvus temperatuurist]] Veeauru rõhu ühik on hPa või mb. Veeauru rõhk jaguneb järgmiselt: *''tegelik veeauru rõhk'' ehk [[veeauru osarõhk]] – õhus oleva veeauru tekitatav rõhk. See on hea karakteristik, iseloomustamaks õhus olevat veeauru hulka, sest kui õhku lisandub veeauru, siis tegelik veeauru rõhk suureneb.<ref name="Ahrens" /> Tegeliku veeauru rõhu järgi arvutatakse mitmeid teisi õhuniiskuse karakteristikuid. Tegeliku veeauru rõhu tähis on <math>e</math>; *''küllastava veeauru rõhk'' – rõhk, mida veeauru molekulid võiksid põhjustada, kui õhk oleks küllastunud veeauruga antud temperatuuril.<ref name="Ahrens" /> Küllastava veeauru rõhu tähis on <math>E</math>. Küllastava veeauru rõhk sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgem on küllastava veeauru rõhk.<ref name="Ahrens" /> ==Õhuniiskus ja kliima== Õhuniiskust mõjutavad sademed ja tuul, kuid õhuniiskus omakorda mõjutab temperatuuri kahel viisil. # Õhuniiskus ehk õhus sisalduv veeaur toimib temperatuuri langetajana. Aluspinnalt niiskuse aurustumiseks kulub soojust ja kui see soojusenergia saadakse atmosfäärist, siis atmosfäär jaheneb.<ref name="sXaf0" /> Aurustunud niiskus jääb veeauruna atmosfääri ning sisaldab latentset ehk varjatud energiat. # Veeaur on kõige tähtsam [[kasvuhoonegaas]], mis neelab valikuliselt valgust ning põhjustab [[kasvuhooneefekt]]i ja õhutemperatuuri tõusu. Veeaur neelab soojuslikku [[infrapunakiirgus]]t, mis peegeldub maapinnalt, ning seetõttu tõuseb maapinnalähedane temperatuur. See on põhjus, miks niisked piirkonnad jahtuvad öösel vähe, kuid kuivad [[kõrb]]e<nowiki/>pii<nowiki/>rkonnad märkimisväärselt.<ref name="VfKUY" /> ==Õhuniiskus eluruumides== Väga väike suhteline õhuniiskus eluruumides ei ole soovitatav. Näiteks taimedel on seetõttu raske ellu jääda, sest taimelehtedelt ja mullalt kaob aurustumise käigus niiskus väga kiiresti. Ka inimesele põhjustab see ebamugavust. Kiire aurustumise tõttu ihult muutub nahk kuivaks, õrnaks ja lõheliseks. Väike õhuniiskus ärritab ka nina ja kurgu limaskesta, mis võib põhjustada kurguvalu ja neeluärritust. Eluruumides on võimalik õhuniiskust suurendada veeauru lisamisega õhku. Tänapäeval on paljudes eluruumides õhuniisutid.<ref name="Ahrens" /> Inimese jaoks mugav niiskustase siseruumides on talvel üle 39% ja suvel 40–60%.<ref name="zSSBy" /> ==Õhuniiskuse mõõtmine== *'''Psühromeetrid''' [[Pilt:Assmanni psühromeeter.jpg|pisi|Assmanni psühromeeter. Autor:[[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]]]] Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja [[kastepunkt]]i. Psühromeeter koosneb kahest kõrvuti asetsevast [[Termomeeter|termomeetrist]]. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks. Märg termomeeter on kastetud puhta, [[Destilleeritud vesi|destilleeritud vee]] sisse, samal ajal kui teist termomeetrit hoitakse kuivana.<ref name="Ahrens" /> Mõlemat termomeetrit õhutatakse mõni minut. Vesi aurustub riidelt ära ja termomeeter jaheneb. Mida kuivem on õhk, seda suurem on [[aurustumine]] ja jahenemine. Kuiv termomeeter mõõdab [[õhutemperatuur]]i ja märg termomeeter näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku.<ref name="Ahrens" /> Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse. Kui näitude vahe on suur, siis see näitab, et suur hulk vett saab aurustuda õhku ja [[suhteline õhuniiskus]] on väike. Kui vahe on väike, siis see näitab, et aurustumine on raskendatud, õhk on lähedal küllastumisele ja suhteline õhuniiskus on suur. Kui kuiva ja märja termomeetri vahe on null, siis see tähendab, et õhk on veega küllastunud ja suhteline õhuniiskus on 100%.<ref name="Ahrens" /> [[Psühromeeter|Psühromeetrite]] liigid: * statsionaarne ehk Augusti psühromeeter * aspiratsiooni- ehk Assmanni psühromeeter Eri liiki psühromeetrite peamine erinevus seisneb selles, et Assmanni psühromeetri puhul tekitatakse ventilaatoriga konstantne õhuvool kiirusega umbes 2&nbsp;m/s, Augusti psühromeetri puhul on aga õhuvoolu kiirus muutlik.<ref name="PXXXk" /> *'''Hügromeeter''' [[Hügromeeter]] on mõõteriist, mida kasutatakse peamiselt suhtelise õhuniiskuse määramisel. Levinuim hügromeeter on juushügromeeter, mis on koostatud põhimõttel, et inimese juuksekarv pikeneb 2,5%, kui suhteline õhuniiskus tõuseb 0-st 100%-ni. Selle instrumendi juures kasutatakse inimese juuksekarvu või hobuse lakakarvu, mida on eriliselt töödeldud, et need oleks rasvavabad.<ref name="Ahrens" /> Juushügromeeter pole nii täpne kui psühromeeter ja seda tuleb sageli [[Kalibreerimine|kalibreerida]], eriti kohtades, kus päevane suhtelise õhuniiskuse erinevus on suur.<ref name="Ahrens" /> ==Vaata ka== *[[Õhurõhk]] *[[Kasvuhoonegaas]] *[[Suhteline õhuniiskus]] *[[Absoluutne niiskus]] *[[Eriniiskus]] *[[Hügromeeter]] *[[Psühromeeter]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="s6W74">{{netiviide| URL =http://www.weatherquestions.com/What_is_water_vapor.htm.| Pealkiri =What is Water vapor?| Kasutatud =25.09.2013}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Agro">{{netiviide| URL =http://agromet3.weebly.com/absoluutne-niiskus.html| Pealkiri =Õhuniiskuse määramine| Kasutatud = 25.09.2013}}</ref> <ref name="Post">{{netiviide| URL =http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/harjutused/Lihtsaid_ylesandeid.pdf| Pealkiri =Lihtsaid ülesandeid| Autor =Piia Post| Failitüüp =PDF| vaadatud =2013-10-18| arhiivimisaeg =2013-10-19| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131019131630/http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/harjutused/Lihtsaid_ylesandeid.pdf| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="dgCJJ">{{netiviide| URL =http://www.hot.ee/kkfyys/loeng10hudrosfaar.pdf| Pealkiri =Hüdrosfäär| Failitüüp =PDF| Kasutatud =25.09.2013| arhiivimisaeg =22.10.2013| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131022124048/http://www.hot.ee/kkfyys/loeng10hudrosfaar.pdf| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="Ahrens">, C.Donald Ahrens. "Meteorology Today", USA:Brooks/Cole, 2007</ref> <ref name="jVZ6I">{{netiviide| URL =http://forte.delfi.ee/news/teadus/miks-murrab-gripp-just-talvel.d?id=21182917| Pealkiri =Miks murrab gripp just talvel?| Aeg =10.02.2009| Väljaanne =Delfi| Kasutatud =13.10.2013| arhiivimisaeg =19.10.2013| arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131019120241/http://forte.delfi.ee/news/teadus/miks-murrab-gripp-just-talvel.d?id=21182917| url-olek =ei tööta}}</ref> <ref name="sXaf0">{{netiviide| URL = http://www.atmos.illinois.edu/earths_atmosphere/water_cycle.html| Pealkiri = The Water Cycle| Failitüüp = html| Kasutatud = 27.09.2013| arhiivimisaeg = 19.10.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131019130216/http://www.atmos.illinois.edu/earths_atmosphere/water_cycle.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="VfKUY">{{netiviide| URL = http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid| Pealkiri = Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid| Failitüüp = html| Kasutatud = 27.09.2013| arhiivimisaeg = 19.10.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131019092735/http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="zSSBy">{{netiviide| URL =http://hydroisolatsioon.edicypages.com/539585162695/absoluutne-ja-suhteline-niiskus| Pealkiri = Niiskus ehituskonstruktsioonides| Kasutatud =25.09.2013}}</ref> <ref name="PXXXk">{{netiviide| URL = http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/praxid%202003/qhuniiskus.pdf| Pealkiri = Õhuniiskuse määramine| Autor = Piia Post| Failitüüp = PDF| Kasutatud = 26.09.2013| arhiivimisaeg = 19.10.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131019131627/http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/praxid%202003/qhuniiskus.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Meteoroloogia]] pv25jybvtd80sogoaovsbiuf6vtyaa3 0 208802 7175504 7125428 2026-06-18T14:42:53Z Androroosfann 231895 7175504 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Andro Roos''' (sündinud [[2. august]]il [[1983]]) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja ühistutegelane. Ta oli aastatel 2024–2025 Keskerakonna Tartu piirkonna juht ja 2006–2025 [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Martin Erik Maripuu {{!}} |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Tartu hoiulaenuühistu klientidel on tulnud pingutada raha tagasisaamiseks |url=https://www.err.ee/1609856418/tartu-hoiulaenuuhistu-klientidel-on-tulnud-pingutada-raha-tagasisaamiseks |vaadatud=2025-11-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Haridus == Andro Roos on õppinud [[Tartu Ülikool]]is rahandust ja saanud 2007. aastal teadusmagistrikraadi. 2008. aastal astus majandusteaduse doktoriõppesse, kuid ei lõpetanud seda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andro Roos CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Andro_Roos |vaadatud=2025-03-04 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> == Poliitiline ja ühiskonnategevus == Andro Roos kuulus aastatel 2021–2025 [[Eesti Keskerakond]]a. Ta kandideeris Keskerakonna nimekirjas [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]], kus kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]) 528 häält ning ei osutunud valituks.<ref>[https://web.archive.org/web/20230610043910/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-10.html Valimisringkond nr 10] valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)</ref> 2. mail 2024 valiti Andro Roos Keskerakonna Tartu piirkonna juhiks. 1. mail 2025 sai Keskerakonna Tartu piirkonna juhiks kunagine Tartu abilinnapea [[Artjom Suvorov]] ning seejärel lahkus Roos Keskerakonnast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Uuetoa |eesnimi=Henn |kuupäev=1.05.2025 |pealkiri=Andro Roos murti Keskerakonna Tartu piirkonna esimehe kohalt maha |url=https://tartu.postimees.ee/8240947/andro-roos-murti-keskerakonna-tartu-piirkonna-esimehe-kohalt-maha |vaadatud=8. mail 2025 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Särk |eesnimi=Richard |kuupäev=19.05.2025 |pealkiri=Skandaalne Tartu poliitik Andro Roos lahkus Keskerakonnast |url=https://tartu.postimees.ee/8252064/skandaalne-tartu-poliitik-andro-roos-lahkus-keskerakonnast |vaadatud=20. mail 2025 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> 2025. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris ta [[Valimisliit|valimisliidu]] [[Plaan B]] nimekirjas [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikokku]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Poliitikasse kalduv hoiu-laenuühistu hoidis liikme raha kinni, kuni sekkus ajakirjandus |url=https://tartu.postimees.ee/8330104/poliitikasse-kalduv-hoiu-laenuuhistu-hoidis-liikme-raha-kinni-kuni-sekkus-ajakirjandus |vaadatud=2025-10-01 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> kuid ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KOV VALIMISTULEMUSTE PROTOKOLL |url=https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid_ja_linnajuhtimine/KOV_2025_KOV-valimistulemuste-protokoll_(Tartu%20linn).pdf |väljaanne=Tartu linn}}</ref> Andro Roos kuulub Rahva Raadio Seltsi, [[Eesti Majandusteaduse Selts]]i, [[Korporatsioon Fraternitas Tartuensis|korporatsiooni Fraternitas Tartuensis]], [[Eesti Klubi]]sse, [[Nõmme Haridus- ja Rahvamajaselts]]i. Roos on [[Vanemuine (selts)|Vanemuise Seltsi]] esimees{{lisa viide}}, [[Akadeemiline Ühistegevuse Selts|Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi]] esimees{{lisa viide}} ning [[Eesti Ühistegevuse Liit|Eesti Ühistegevuse Liidu]] esimees{{lisa viide}}. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[http://uudised.err.ee/v/b90e3cb0-c4a7-44b5-9207-92ad054d0217 Andro Roos ETV "Aktuaalses kaameras" teemal "Hoiu-laenuühistud pakuvad pankadele alternatiivi] *[https://www.aripaev.ee/uudised/2025/01/20/hoiu-laenuuhistu-pusti-pandud-uusarenduse-elanikke-kollitab-praak Hoiu-laenuühistu püsti pandud uusarenduse elanikke kollitab praak], Äripäev, 20. jaanuar 2025 *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120135078/margus-lepa-pingelisest-kohtusaagast-mul-ei-ole-enam-narve-ammu-ei-ole-enam Margus Lepa pingelisest kohtusaagast: mul ei ole enam närve, ammu ei ole enam], Kroonika, 29. jaanuar 2023 *[https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=374365763 Ringkonnakohtu otsus mõista Andro Roosilt Margus Lepa kasuks välja 15 080 eurot 96 senti], 28. juuni 2024 *[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/02/05/andro-roos-voorandas-tartu-hlust-paev-enne-lahkumist-kaks-ehitusfirmat Andro Roos võõrandas Tartu HLÜst päev enne lahkumist kaks ehitusfirmat], Äripäev, 5. veebruar 2026 {{JÄRJESTA:Roos, Andro}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Tartuensise liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] h38ztjm40vczf0o8humx3rt631it8mn 0 216833 7175458 6087314 2026-06-18T13:10:13Z Kuriuss 38125 "Uuringute tulemusena" küll mingit ainete defitsiiti organismis ei teki 7175458 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''L-karnitiin''' on vitamiinse toimega vesilahustuv ühend. ==Saamine ja omandamine== Inimene saab L-karnitiini loomse toiduga ja seda sünteesib ka organism ise, loomseteks allikateks on [[Lambaliha|lamba]]-, [[sealiha|sea]]-, [[veiseliha|veise]]- ja [[küülikuliha]], [[Kala (toit)|kala]], [[piim]], [[õllepärm]]. Nagu [[pangaamhape]]gi on L-karnitiin vitamiinilaadne ühend ja mitte klassikaline [[Vitamiinid|vitamiin]]. Tema teatud varud on olemas [[Skeletilihased|skeletilihastes]], aga ka [[maks]]as ja [[neerud]]es. ==Biofunktsioonid== L-karnitiini vajab [[Rasvhapped|rasvhapete]] energeetiline [[metabolism]]. L-karnitiin transpordib pikaahelalisi rasvhappejääke läbi sisemembraani [[Mitokonder|mitokondritesse]], kus rasvhapped [[Oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] metaboolse energia tootmise eesmärgil. Eriti vajalik on see [[lihas]]tes, kus kestva lihasetöö tingimustes toimub rohke rasvhapete [[lõhustamine]]. Transportides pikaahelalisi rasvhappeid mitokondritesse, väldib karnitiin [[lipiidid]]e kuhjumist skeletilihastesse, [[südamelihas]]esse ja maksa. Ilmselt on L-karnitiini vaja ka mitmetes sünteesides metüülrühmade doonorina. ==Defitsiit== L-karnitiini defitsiiti tavaliselt ei teki, kuna inimorganism sünteesib seda ka ise. Süntees lähtub [[lüsiin]]ist ning seda aktiveerivad [[C-vitamiin|C]]-, [[B3-vitamiin|B₃]]- ja [[B6-vitamiin|B₆]]- vitamiin ning [[raud]]. L-karnitiini defitsiit võib ilmneda [[vastsündinu]]tel (eriti enneaegsetel), kellel L-karnitiini süntees on veel tagasihoidlik. Defitsiiti võib põhjustada ka korduv [[hemodialüüs]]. Defitsiit tekib kindlasti siis, kui inimesel on orgaaniliste hapete kuhjumisest tingitud [[atsiduuria]]. Sel puhul kulub rohkesti L-karnitiini kuhjunud hapete detoksikatsiooniks karnitiini vesilahustuvate [[Estrid|estrite]] tekkimisega. L-karnitiini defitsiit ähvardab ka täis[[Taimetoitlus|taimetoitlasi]], kui nende toidus pole pikema aja jooksul olnud asendamatut [[aminohape]]t lüsiini. L-karnitiini defitsiit tingib vabade rasvhapete sisalduse suurenemist [[Veri|veres]] ja lipiidide kuhjumist lihastes. Defitsiidi esmatunnusteks on nõrgad lihase[[kramp|krambid]]. Sügava defitsiidi tunnused: * tugev üldine nõrkus, * neutraalrasvade patoloogiline kuhjumine lihastesse, * pidevad lihasekrambid, * lihaskoe üldine [[Düstroofiad|düstroofia]], * [[dementsus]]e süvenemine. ==Manustamine ja toksilisus== Kuna inimorganism sünteesib ka ise L-karnitiini, pole tema ööpäevast vajadust võimalik täpselt hinnata. On leitud, et umbes 75% vajaminevast L-karnitiinist saadakse tavaolukorras normaalse toitumisega. On ka kalkuleeritud, et ööpäevane normaalne toit peaks sisaldama 150–300&nbsp;mg L-karnitiini. L-karnitiini oskuslik/adekvaatne manustamine võib olla üks komponent lihaste düstroofiliste muutuste, [[maksatsirroos]]i, [[Hepatiit|hepatiidi]], [[hüperlipeemia]], dementsuse, nälguse, [[anoreksia]], üldise kurnatuse jt haiguste efektiivses ravis. Selle oskuslik kasutamine on näidustatud ka sportlastele suurte lihasekoormuste puhul. L-karnitiini peab kasutama koos vitamiinide [[B2-vitamiin|B₂]], B₃, [[B5-vitamiin|B₅]] ja C-ga. Toksilisust pole L-karnitiini puhul täheldatud ka üsna suurte oraalsete annuste puhul. Uuemate uuringute andmetel on L-karnitiini regulaarne tarbimine südamele kahjulik. Nimelt on regulaarselt L-karnitiini tarbivate inimeste soolestikku tekkinud bakterid, mis muudavad L-karnitiini südamehaigusi põhjustavaks ühendiks. ==Kirjandus== *"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" , [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 165-166, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1. [[Kategooria:Vitamiinid]] iq8q9ud1or1pqbk86b1pltexph9vur5 0 239882 7175427 7102889 2026-06-18T12:34:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175427 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} '''Fix''' on eesti [[rokkmuusika|rokk]]ansambel, mis tegutseb alates [[1968]]. aastast. == Ajaloost == Fix tuli kokku [[Tartu]]s [[1968]]. aastal ning mängis [[biitmuusika]] stiilis tantsupalu. Ansambli nime mõtles välja [[Mart Helme]].<ref>[https://web.archive.org/web/20221101093544/https://uueduudised.ee/kultuur/ansambli-fix-juubelikontserdil-ules-astuv-mart-helme-on-hea-meel-et-olen-olnud-pusima-jaanud-nahtuse-loomise-juures/ Ansambli FIX juubelikontserdil .....] Uued uudised. 15.08.2018.</ref> [[1972]]. aastal lahkusid ansamblist asutajaliikmed Mart Helme ja Mait Eelrand, samuti organist Mart Kuurme. Liitusid aga [[Evald Raidma]] ning [[Riho Lilje]]. Koos mängijatega teisest Tartu ansamblist [[Viker 5]] moodustati kontserdibrigaad [[Intarsia]] (koosseisus olid ka [[puhkpillid]]) ja paar kuud hiljem ansambel [[Initsiaal]] (puhkpillideta). Mõlemad tegutsesid lühikest aega. Ansambliga liitusid seejärel [[Juhan Sütt]], [[Vello Toomemets]], [[Jüri Rosenfeld]] ja lauljatena [[Tõnu Kilgas]] ning [[Peeter Väljak]]. [[1974]]. aasta lõpus alustas juba algkoosseisus mänginud [[Väino Land]] uue Fixi koosseisu moodustamist, kus solistiks sai [[Silvi Vrait]] ning trummariks [[Priit Pihlap]]. Armeeteenistusest naasnud Viktor Vassiljev alustas kitarrimängijana Fixis [[1976]]. aastal.<ref name="Fix">[[Andres Oja]] „Tsepeliini triumf. Eesti rock 1970. aastatel“, kirjastus Tänapäev</ref> 1978. aastal lahkus Väino Land ning asutas uue ansambli [[Repriis]], kuid [[1981]]. aastal tuli ta Fixi tagasi ja kuulub ka tänasesse Fixi koosseisu. Lugusid salvestati Vanemuise teatri stuudios, esialgu salamahti, ansambli helimees töötas teatris [[helirežissöör]]ina. [[1976]]. aastal sai Fix kutseliseks [[Vanemuine_(teater)|RAT Vanemuise]] ansambliks ning tegi kaasa mitmes teatrilavastuses. Kutsujaks oli ballettmeister [[Ülo Vilimaa]], esimeseks lavastuseks sai "Fix - revüü".<ref name="Fix"></ref> Ansambli loominguliste jõudude hulka kuuluvad laulude ja instrumentaalpalade loojaina Vello Toomemets ja Priit Pihlap ning [[arranžeerija]]na Evald Raidma. Ansambli tuntuim laulusõnade autor oli Juhan Sütt. Fix on aastate vältel esinenud edukalt mitmel konkursil ja festivalil. Kaugeim välisreis oli [[1979]]. aastal, kui osaleti Nõukogude Liidu ja Kuuba sõpruspäevadel [[Kuuba|Kuubas]], kus anti kolm kontserti [[Santiago de Cuba]]s ja neljas esinemine toimus koos Kuuba ansamblitega suurel galakontserdil [[Havanna|Havannas]] Karl Marxi nimelises teatris. [[Arne Oidi nimeline lauluvõistlus|Arne Oidi nimelisel lauluvõistlusel]] [[1980]]. aastal pälvis Fixi lugu "Kuninganna" (P.Pihlap/J.Sütt) esikoha.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/892444/priit-pihlap-fix-on-eesti-muusikas-uks-suur-vundamendikivi- Fix on eesti muusikas üks suur vundamendikivi.]. Vaadatud 02.08.2022.</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] oli ansambli solist [[Viljo Tamm]], kes oli ka laulude ja laulutekstide autor. [[Eesti Muusikaauhinnad]] [[2020]] galal pälvis Fix auhinna - Panus Eesti muusikasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ansambel FIX pälvib auhinna.... |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ansambel-fix-palvib-auhinna-panuse-eest-eesti-muusikasse/ |vaadatud=2022-08-02 |arhiivimisaeg=2022-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220707010913/https://www.muusikaauhinnad.eu/ansambel-fix-palvib-auhinna-panuse-eest-eesti-muusikasse/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Koosseis== {{veergude loend|laius=25em| *[[Mart Helme]] – basskitarr, laul (1968–72) *[[Mait Eelrand]] – kitarr, laul (1968–72) *[[Mart Kuurme]] – klahvpillid, laul (1968–72) *[[Neeme Konsa]] – trummid (1968) *[[Väino Land]] – kitarr, trummid, laul (1968–78, alates 1981) *[[Valdur Tamm]] – trummid (1968–69) *[[Riho Lilje]] – kitarr, laul (1969–74) *[[Madis Vaha]] – trummid (1970) *[[Novella Hanson]] – laul (1970–71, 1982) *[[Evald Raidma]] – klahvpillid, laul (alates 1972) *[[Juhan Sütt]] – basskitarr (1972–81) *[[Tõnu Kilgas]] – laul (1972–74) *[[Enn Seppet]] – basskitarr, laul (1972–74) *[[Vello Toomemets]] – laul, viiul (1973, 1976–83, alates 1995) *[[Jüri Rosenfeld]] – kitarr, laul (1974–76) *[[Peeter Väljak]] – laul, akustiline kitarr (1974–76) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]] – kitarr, laul (1976–2026) *[[Priit Pihlap]] – trummid, laul, akustiline kitarr (1976–81, alates 1995. aastast) *[[Silvi Vrait]] – laul (1976–83, 1995-2013) *[[Madis Kütt (muusik)|Madis Kütt]] – basskitarr, laul (1981–88) *[[Alar Madisson]] – laul (1981–89) *[[Viljo Tamm]] – laul (1981–96) *[[Ove Maidla]] – trummid (1982–83) *[[Vladimir Aleksejev (trummar)|Vladimir Aleksejev]] – trummid, laul (1983) *[[Margus Fuchs]] – trompet (1981–86) *[[Toomas Alamets]] – trompet (1981–86) *[[Johannes Mitt]] – trompet (1981–86) *[[Jaan Kiiv]] – tromboon (1981–83) *[[Ants Lääts]] – saksofon (1983–84) *[[Igor Õunapuu]] – kitarr (1983–86) *[[Peeter Jõgioja]] – trummid (1984) *[[Eeri Bakhoff]] – trummid, laul (1986) *[[Kanni Kutman]] – laul (1986) *[[Mait Paldra]] – basskitarr, laul (1987–91, alates 1995) *[[Peeter Kirss]] – laul (1988–91) *[[Jaan Reim]] – kitarr, laul (1988–91) }} ==Diskograafia== *"Värviline maailm" (1979) LP *Fix = Ансамбль "Фикс" (1979) MC *"Fix 15" (Salvestus 1983, plaat 1985) LP *"Tsirkus" (1988) MC *"Fix 20" (1988) LP *"Varblase hing" (1996) CD/MC *"Tsirkus maksimus: Kogutud teosed – I osa" (1999) CD/MC *"Kell. Fix 33" (2001) CD *"Unplugged" (2003) CD *"Kontsertsalvestus Pärnu Kontserdimajas 14. novembril 2003" (2006) DVD *"Fix 40: Gold Edition 999,9" (2008) 3CD *"Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2009) CD<ref>[https://www.discogs.com/artist/397549-Fix-6 Discograafia.]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Andres Oja]]. "Tsepeliini triumf. Eesti rock 1970. aastatel." Kirjastus Tänapäev. 2016. ==Välislingid== *http://www.kontsert.ee/fix/ *https://arhiiv.err.ee/vaata/ansambel-fix-136377 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/ansambel-fix-136377 Ansambel Fix. 1970. aastad.] err.ee, arhiiv. *[http://www.ansambelfix.ee/ Ansambel Fix. Fotod.] *[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/77159040/ansambli-fix-lugu-koik-superhitid-on-lindistatud-kaherealise-makiga Ansambli Fix lugu.] Eesti Naine, 08.02.2017. *[https://tartu.postimees.ee/6540711/fix-tuli-esimest-korda-publiku-ette-naistepaeval-50-aastat-tagasi Fix tuli esimest korda publiku ette naistepäeval 50 aastat tagasi.] Tartu Postimees, 8. märts 2019. *{{MusicBrainz nimi|id=85d2e6bd-6bd4-4878-a9e3-1d5ad95db40a|nimi=Fix}} [[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]] 79ex65fq8mfk4ia672wsp5hwwmzxdgb 0 240011 7175464 7165807 2026-06-18T13:17:10Z Andres 5 7175464 wikitext text/x-wiki '''Petrooleum''' (ka kerosiin) on vedel [[Süsivesinikud|süsivesinike]] segu, mis on üks nafta fraktsioonidest ja mida kasutatakse kütusena, lambiõli ja [[Lahusti|lahustina]].<ref name="britannica">Speight, J. G. (2014). ''The Chemistry and Technology of Petroleum''. CRC Press.</ref><ref name="refining">Gary, J. H., Handwerk, G. E., & Kaiser, M. J. (2007). ''Petroleum Refining: Technology and Economics''. CRC Press.</ref> == Keemilised ja füüsikalised omadused == Petrooleum koosneb peamiselt süsivesinikest ([[Alkaanid|alkaanidest]] ja tsükloalkaanidest) ning selle [[keemistemperatuur]] on tavaliselt umbes 150–300 °C.<ref name="britannica" /><ref>Sisekaitseakadeemia. ''Kütuste omadused ja nafta töötlemine''.</ref> Keemiline koostis võib varieeruda sõltuvalt toornafta tüübist ja rafineerimisprotsessist.<ref name="refining" /> == Tootmine == Petrooleum eraldatakse toornafta [[Fraktsioneeriv destillatsioon|fraktsioneeriva destilleerimise]] teel naftatöötlemistehastes. Vajaduse korral läbib see täiendavaid puhastus- ja töötlemisetappe, et saavutada soovitud omadused.<ref name="refining" /> == Kasutus == Petrooleumi kasutatakse peamiselt reaktiivkütuse ja [[Kütteõlid|kütteõlina]] nii transpordis kui ka tööstuslikes põletites. Lisaks kasutatakse petrooleumi fraktsioone lahustitena värvide, lakkide ja puhastusvahendite koostises.<ref name="britannica" /> Petrooleum ja selle fraktsioonid on petrokeemiatööstuses tooraineks mitmete keemiliste ühendite, sealhulgas [[Etüleen|etüleeni]], propeeni ja [[Areenid|areenide]] tootmisel. Kõrgema keemistemperatuuriga fraktsioone kasutatakse määrdeainete ning [[Bituumen|bituumeni]] ja asfaldi tootmisel.<ref name="britannica" /> == Ohutus ja keskkonnamõju == Petrooleum on tuleohtlik vedelik, mistõttu tuleb selle käitlemisel järgida tuleohutuse nõudeid. Selle aurud võivad olla tervisele kahjulikud, seetõttu tuleb järgida ka tervisekaitse nõudeid. Lisaks võib petrooleumi lekkimine keskkonda põhjustada pinnase ja [[Veereostus|veereostust]], mistõttu tuleb selle ladustamisel ja transportimisel vältida lekkimise ohtu.<ref name="britannica" /> == Viited == <references /> == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} * [[Gaasiõli]] [[Kategooria:Kütused]] [[Kategooria:Naftasaadused]] q1f9i4y6zxrz02sznlpc6y4mzjibshc 0 246726 7175743 6741056 2026-06-19T05:28:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175743 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = "Haapsalu detektiiv" | orig_tiitel = | kaane_pilt = | autor = [[Juhan Paju]] | kaane_kujun = [[Peeter Kangro]] | toimetaja = Sven Saun | riik = [[Eesti]] | keel = [[eesti keel|eesti]] | sari = "Räimekulli seiklusjutud" | žanr = [[kriminaalromaan]] | kirjastaja = Nastiku Kirjastustalu | avaldatud = [[1990]] | tüüp = | lehekülgi = 114 | mõõtmed_kaal = | isbn = 5450015909 }} '''"Haapsalu detektiiv"''' on [[Juhan Paju]] [[1990]]. aastal ilmunud [[kriminaalromaan]], kus astub esimest korda üles [[uurija]] [[Toivo Kivistik]]<ref>[http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?112568 Juhan Paju. Haapsalu detektiiv.] Raamatukoi raamatupood</ref>.<ref>[https://web.archive.org/web/20160310132341/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?35969 Juhan Paju. Surm Hundikaril.] Raamatukoi raamatupood</ref> Käsikiri valmis Pajul [[27. märts]]il [[1990]] [[Haapsalu]]s. Raamatu väljaandmist rahastas kirjanik omast taskust.<ref>Haapsalu detektiiv. Lk 2, 113</ref> == Sisututvustus == Jutustuse sündmused leiavad aset [[Eesti NSV|nõukogudeaegses]] [[Haapsalu]] linnas. Pärast kooperatiivi [[saun]]as peetud pidu leitakse järgmisel päeval saunalavalt Ants Riiseni surnukeha. Kuigi arstid nentisid surma põhjuseks südamepuudulikkust, asus hukkunu sõber Rein Sipelgas asja omal käel uurima. Endine [[miilits]] jõuab üllatava avastuseni, mis maksab talle elu. Toivo Kivistik asub uurima mõrvamüsteeriumi. == Tegelaskujud == * [[Toivo Kivistik]] – uurija [[Haapsalu]]s, [[miilits]]a[[major]] * Rein Sipelgas – endine [[miilits]]a[[kapten]]; pärast koondamist töötab allakäinud mees ehituskontori puidutöökojas * Ants Riisen – naiste pesu- ja pudupoe juhataja * Helga Riisen – Antsu naine * Margus Põllu (hüüdnimega ''noor [[Balzac]]'') – kohalik ajakirjanik * Mart Kolle – 43-aastane puutöömeister * Kutt – põhjajoonud töötu, endine meremees * Varje – Lagle kõrtsi töötaja == Romaani tõlked == [[Soome keel]]es ("Haapsalun saunamurhat") ilmus teos Taifuuni kirjastuselt sarjas "Myrskyn merkki" [[1992]]. aastal [[Samuli Juvonen]]i tõlkes. Kordustrükk ilmus [[2004]]. aastal kirjastuse Like sarjas "Like-pokkari nr. 89".<ref>[https://web.archive.org/web/20160313065641/http://like.fi/kirjat/haapsalun-saunamurhat-p/ Haapsalun saunamurhat. Kirjat.] Like Kustannus</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.booky.fi/tuote/paju_juhan/haapsalun_saunamurhat/9789524714723#!product_id=9789524714723 Paju, Juhan: Haapsalun saunamurhat] booky.fi * Tarmo Vahter. Esimesed trükiproovid (J. Paju. Haapsalu detektiiv. Vormsi, 1990). Vikerkaar, nr 12/1991, lk 77 * Vesa Sirén. Paju Juhan - Haapsalun saunamurhat. Helsingin Sanomat, 30. mai 2005 * Merja Aho. [http://www.tuglas.fi/index.php?id=7 Haapsalun saunamurhat] Elo : Tuglas-seuran jäsenlehti, 2010 nr 2, lk 29 * Ritva Sorvali. [http://www.dekkaripaivat.fi/node/474 Juhan Paju, Haapsalun saunamurhat, 1992 ja Kuolema Susiluodolla, 1994.] Kouvolan Dekkaripäivät, 15. detsember 2010 {{Toivo Kivistiku lood}} [[Kategooria:Eesti kriminaalkirjandusteosed]] [[Kategooria:Eesti romaanid]] [[Kategooria:1990. aasta Eestis]] [[Kategooria:1990. aasta kirjandusteosed]] lr597ry7suravblb0w702jmkajm7s0b 0 247207 7175778 7025188 2026-06-19T07:11:07Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7175778 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{infokast persoon | nimi = Metropoliit Stefanus | pilt = Митрополит Стефан (Хараламбидис).jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Christakis Charalambides | sünniaeg = [[29. aprill]]il [[1940]] | sünnikoht = [[Bukavu|Costermansville]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Stefanus''' ([[kreeka keel]]es Στέφανος; [[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Christakis Charalambides''' Χριστάκης Χαραλαμπίδης; sündinud [[29. aprill]]il [[1940]] [[Bukavu|Costermansville]]'is) on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]], kelle tiitel on [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]. == Elulugu == Ta sündis Costermansville'is Belgia Kongos ([[Bukavu]] tänapäeva [[Kongo DV]]-s). Tema vanemad olid [[Küpros]]e päritolu. Ta õppis ühe aasta [[Leuveni Katoliiklik Ülikool|Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis]] arstiteadust, kuid asus seejärel õppima Pariisi [[Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituut]]i. Samal ajal õppis ta ka [[Sorbonne]]'is. == Teenistus vaimulikuna == Ta pühitseti diakoniks aastal [[1963]] ja preestriks [[17. november|17. novembril]] [[1968]]. [[25. märts]]il [[1987]] pühitseti ta piiskopiks ja määrati [[Nice]]'i piiskopiistmele (tiitliga Nazianzi piiskop).{{lisa viide}} [[9. märts]]il [[1999]] valiti ta EAÕK eestseisjaks tiitliga Tallinna ja kogu Eesti metropoliit.<ref>Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 81.</ref> Ta juhib alates [[21. märts]]ist [[2000]] [[Tallinna peapiiskopkond]]a. Kuni jaanuarini [[2009]] täitis ta ka teiste piiskoppide kohuseid. Pärast piiskop [[Eelija (Ojaperv)]] surma 17. detsembril 2024 täidab ta ka Tartu piiskopi ülesandeid. == Tunnustus == *2003 Prantsusmaa [[Auleegioni orden]]i ohvitser *2007 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5284}}</ref> *14. septembril 2023 andis [[Omniva|Eesti Post]] välja postmargiploki, mille ühel margil on kujutatud metropoliit Stefanust. <ref>https://pood.omniva.ee/7660-large_default_2x/eesti-apostlik-oigeusu-kirik-100.jpg</ref> *14. jaanuaril 2024 anti talle üle Kreeka õigeusu kiriku piiskopkonna kõrgeim autasu – kuldne suurrist. == Viited == {{Viited}} == Vaata ka == *[[Aleksander (Paulus)]] == Välislingid == *[http://www.eoc.ee/est/ylamenyy/metropoliit Stefanuse elulugu EAÕK veebilehel] {{JÄRJESTA:Stefanus (Charalambides)}} [[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Metropoliidid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 0ca6p5a9or2e5sze7rdn3rjf8fkym2r 7175787 7175778 2026-06-19T07:31:15Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7175787 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{infokast persoon | nimi = Metropoliit Stefanus | pilt = Митрополит Стефан (Хараламбидис).jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Christakis Charalambides | sünniaeg = [[29. aprill]]il [[1940]] | sünnikoht = [[Bukavu|Costermansville]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Stefanus''' ([[kreeka keel]]es Στέφανος; [[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Christakis Charalambides''' Χριστάκης Χαραλαμπίδης; sündinud [[29. aprill]]il [[1940]] [[Bukavu|Costermansville]]'is) on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]], kelle tiitel on [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]. == Elulugu == Ta sündis Costermansville'is Belgia Kongos ([[Bukavu]] tänapäeva [[Kongo DV]]-s). Tema vanemad olid [[Küpros]]e päritolu. Ta õppis ühe aasta [[Leuveni Katoliiklik Ülikool|Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis]] arstiteadust, kuid asus seejärel õppima Pariisi [[Püha Sergiuse Õigeusu Teoloogia Instituut]]i. Samal ajal õppis ta ka [[Sorbonne]]'is. == Teenistus vaimulikuna == Ta pühitseti diakoniks aastal [[1963]] ja preestriks [[17. november|17. novembril]] [[1968]]. [[25. märts]]il [[1987]] pühitseti ta piiskopiks ja määrati [[Nice]]'i piiskopiistmele (tiitliga Nazianzi piiskop).{{lisa viide}} [[9. märts]]il [[1999]] valiti ta EAÕK eestseisjaks tiitliga Tallinna ja kogu Eesti metropoliit.<ref>Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 81.</ref> Ta juhib alates [[21. märts]]ist [[2000]] [[Tallinna peapiiskopkond]]a. Kuni jaanuarini [[2009]] täitis ta ka teiste piiskoppide kohuseid. Pärast piiskop [[Eelija (Ojaperv)]] surma 17. detsembril 2024 täidab ta ka Tartu piiskopi ülesandeid. == Tunnustus == *2003 Prantsuse [[Auleegioni orden]]i ohvitser *2007 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5284}}</ref> *14. septembril 2023 andis [[Omniva|Eesti Post]] välja postmargiploki, mille ühel margil on kujutatud metropoliit Stefanust. <ref>https://pood.omniva.ee/7660-large_default_2x/eesti-apostlik-oigeusu-kirik-100.jpg</ref> *14. jaanuaril 2024 anti talle üle Kreeka õigeusu kiriku piiskopkonna kõrgeim autasu – kuldne suurrist. == Viited == {{Viited}} == Vaata ka == *[[Aleksander (Paulus)]] == Välislingid == *[http://www.eoc.ee/est/ylamenyy/metropoliit Stefanuse elulugu EAÕK veebilehel] {{JÄRJESTA:Stefanus (Charalambides)}} [[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Metropoliidid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 3aqopjoqotypy0wvib4adybeue2fejj 0 250092 7175803 6880143 2026-06-19T08:10:27Z Metsavend 738 7175803 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = ''Los Canaleros'' ('Kanalimehed') | jalgpalliliit = [[Panama jalgpalliliit]] | liit_asutatud = 1937 | konföderatsioon = [[CONCACAF]] | peatreener = [[Thomas Christiansen]] | abitreener = | kapten = [[Yoel Bárcenas]] | rekordinternatsionaal = [[Aníbal Godoy]] | rekord_mänge = 159 | parim väravakütt = [[Luis Tejada]] | parim_väravaid = 43 | noorim koondislane = | kodustaadion = [[Estadio Rommel Fernández]] | FIFA edetabeli koht = 34. | FIFA edetabeli aeg = juuni 2026 | FIFA kõrgeim koht = 29. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2014 | FIFA madalaim koht = 150. | FIFA madalaima aeg = august 2015 |muster_la1=_pan26h|muster_b1=_pan26h|muster_ra1=_pan26h|muster_sh1= |muster_so1= |vasakkäsi1=FF0000|kere1=FF0000|paremkäsi1=FF0000|püksid1=FF0000|sokid1=FF0000 |muster_la2=_pan26a|muster_b2=_pan26a|muster_ra2=_pan26a|muster_sh2= |muster_so2= |vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | esimene kohtumine = {{nowrap|Panama–{{jp|Venezuela}} 3:1}} | esimene koht- ja aeg = [[Panamá]], 12. veebruar 1938 | suurim võit = {{nowrap|Panama–[[Pilt:Flag_of_the_United_States_%281912-1959%29.svg|25px]] [[Puerto Rico jalgpallikoondis|Puerto Rico]] 12:1}} | suurim võit koht- ja aeg = [[Barranquilla]], [[Colombia]], 13. detsember 1946 | suurim kaotus = {{nowrap|Panama–{{jp|Costa Rica}} 0:11}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Panamá]], 16. veebruar 1938 | MM-ile kvalifitseerunud = 2 | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 2018 | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Panama jalgpallikoondis''' on [[Panama]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is, mis esindab riiki alates 1938. aastast ja mida haldab [[Panama jalgpalliliit]] (FEPAFUT). Panama koondis on Põhja- ja Kesk-Ameerika jalgpalliliidu [[CONCACAF]] liige, kuuludes [[Kesk-Ameerika jalgpalliliit|Kesk-Ameerika jalgpalliliitu]]. Jalgpallikoondise koduväljak on riigi pealinnas [[Panamá]]s asuv [[Estadio Rommel Fernández]]. Alates 1993. aastast on osaletud kaheksal korral [[CONCACAF Gold Cup]]il. Parimaks tulemus on olnud finaali jõudmine [[2005. aasta CONCACAF Gold Cup|2005.]] ja [[2013. aasta CONCACAF Gold Cup|2013. aasta turniiril]]. Mõlemal korral kaotati finaalis [[USA jalgpallikoondis|USA]]-le. 2009. aastal võideti Kesk-Ameerika koondiste turniir [[Copa Centroamericana]]. Panama jõudis esimest korda [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aastal]]. Alates 2014. aastast on Panama koondise peatreener olnud colombialane [[Hernán Darío Gómez]]. ==Statistika== === Enim mänge === Enim mänge Panama koondises pidanud mängijad. Seisuga 29. mai 2018. Paksus kirjas on toodud tegevmängijad. {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:center;" |- !width="40"|# ! style="width:150px;"|Nimi ! style="width:100px;"|Aastad !width="50"|Mänge !width="50"|Väravaid |- |1. |style="text-align:left;"|'''[[Gabriel Enrique Gómez|Gabriel Gómez]]''' |2003– |'''143''' |12 |- |2. |style="text-align:left;"|'''[[Jaime Penedo]]''' |2003– |'''130''' |0 |- |3. |style="text-align:left;"|'''[[Blas Pérez]]''' |2001– |'''117''' |43 |- |4. |style="text-align:left;"|'''[[Román Torres]]''' |2005– |'''110''' |10 |- |5. |style="text-align:left;"|'''[[Luis Tejada]]''' |2001– |'''105''' |43 |- |6. |style="text-align:left;"|'''[[Felipe Baloy]]''' |2001– |'''102''' |3 |- |7. |style="text-align:left;"|'''[[Armando Cooper]]''' |2006– |'''97''' |7 |- |8. |style="text-align:left;"|[[Luis Henríquez]] |2003–2016 |'''89''' |2 |- |9. |style="text-align:left;"|'''[[Alberto Quintero Medina|Alberto Quintero]]''' |2007– |'''89''' |5 |- |10. |style="text-align:left;"|'''[[Aníbal Godoy]]''' |2010– |'''88''' |0 |} ===Enim väravaid=== Seisuga 29. mai 2018. {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:center;" |- !width="40"|# ! style="width:150px;"|Nimi ! style="width:100px;"|Aastad !width="50"|Väravaid !width="50"|Mänge |- |rowspan="2"|1 |style="text-align:left;"|'''[[Luis Tejada]]''' |2001– |'''43''' |105 |- |style="text-align:left;"|'''[[Blas Pérez]]''' |2001– |'''43''' |117 |- |3. |style="text-align:left;"|[[Luis Ernesto Tapia]] |1960–1979 |'''20''' |77 |- |4. |style="text-align:left;"|[[Roberto Brown]] |2000–2011 |'''16''' |49 |- |5. |style="text-align:left;"|'''[[Gabriel Torres]]''' |2006– |'''14''' |71 |- |6. |style="text-align:left;"|[[Jorge Dely Valdés]] |1991–2005 |'''13''' |34 |- |7. |style="text-align:left;"|[[Julio Dely Valdés]] |1990–2005 |'''13''' |34 |- |8. |style="text-align:left;"|'''[[Gabriel Enrique Gómez|Gabriel Gómez]]''' |2003– |'''12''' |143 |- |9. |style="text-align:left;"|[[Víctor René Mendieta Ocampo|Víctor René Mendieta]] |1980–2000 |'''11''' |31 |- |rowspan="2"|10. |style="text-align:left;"|[[Ricardo Phillips]] |1996–2010 |'''10''' |84 |- |style="text-align:left;"|'''[[Román Torres]]''' |2005– |'''10''' |110 |} == Välislingid == * [http://www.fepafut.com/ Panama jalgpalliliidu koduleht] * [https://www.fifa.com/associations/association=pan/index.html Panama FIFA kodulehel] {{FIFA World Cup 2018 Panama koondis}} [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Panama sport]] re7l03y2ga7vjj04h0i7hb4rs53nen4 0 259869 7175749 6527939 2026-06-19T05:57:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175749 wikitext text/x-wiki {|style="margin:5px; border:1px solid #C0C0C0;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=230 |- align="center" bgcolor="#C0C0C0" |colspan="2"|<font color="#000000">'''Hachikō'''</font> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Faithful_Dog_Hachiko_Photo.png|200px]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liik''' || [[koer]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Tõug''' || '''[[Akita (koeratõug)|Akita]]''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Sündinud''' || 10. november, 1923 |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Surnud''' || 8. märts 1935 (11-aastaselt) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Puhkamispaik''' || Jaapani riiklik teadusmuuseum (topisena) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Omanik''' || Hidesaburō Ueno |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Välimus''' || kuldpruun kasukas |} '''Hachikō''' (ハチ公) oli [[Akita (koeratõug)|akita]] tõugu [[koer]], kes pärast omaniku surma teda üheksa aastat rongijaamas ootas. [[Jaapan]]is on Hachikō tuntud kui ''chūken'' Hachikō (忠犬ハチ公, "truu koer Hachikō" (''hachi'' tähendab kaheksat, mis viitab sellele, mitmendana ta oma pesakonnas sündis, ning ''kō'' tähendab printsi või hertsogit)).<ref name="ReferenceA">[https://web.archive.org/web/20110907141344/http://search.japantimes.co.jp/cgi-bin/nn20090625f1.html "Hollywood the latest to fall for tale of Hachiko"]. ''The Japan Times'', June 25, 2009.</ref> ==Elukäik== Hachikō sündis [[Ōdate]] linna lähedal asuvas farmis 10. novembril 1923. Sellest järgmisel aastal võttis Tōkyō ülikooli põllumajanduse professor Hidesaburō Ueno koera endale. Hachikō tuli igal õhtul omanikule [[Shibuya rongijaama]] vastu. Niimoodi jätkus see kuni 1925. aasta maini, mil Ueno enam tagasi ei tulnud. Professor suri ajuverejooksu tõttu ning ei naasnud enam kunagi rongijaama, kus Hachikō teda ootas. Hachikō anti pärast omaniku surma uude perre, kuid ta põgenes sealt alatasa, et oma endisesse koju tagasi minna. Kui koer mõistis, et professor seal enam ei ela, läks ta teda otsima rongijaama, kus nad olid varem iga tööpäeva lõpus kokku saanud. Hachikō tuli järgmised üheksa aastat iga päev Uenot Shibuya jaama ootama.<ref>[http://www.digitaljournal.com/article/218509/Dog_faithfully_awaits_return_of_his_master_for_past_11_years Dog faithfully awaits return of his master for past 11 years] story Posted Aug 18, 2007 by Chris V. (cgull) in Lifestyle of Digital journal. Accessed July 8, 2008</ref> ===Surm=== Hachikō suri 8. märtsil 1935. Tema surma kohta levis erinevaid kuulujutte, kuni 2011. aasta märtsis leidsid teadlased Hachikō surma tõelise põhjuse. Tal oli kaugelearenenud vähk ning ussid, samuti leiti kõhust neli [[yakitori|''yakitori'']] pulka, mis surmavaid vigastusi küll ei põhjustanud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mystery solved in death of legendary Japanese dog |url=http://ph.news.yahoo.com/mystery-over-fate-famed-japanese-dog-resolved-20110302-024709-246.html |vaadatud=2014-01-11 |arhiivimisaeg=2014-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140111181030/http://ph.news.yahoo.com/mystery-over-fate-famed-japanese-dog-resolved-20110302-024709-246.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>Associated Press, "[https://archive.today/20120729090057/search.japantimes.co.jp/cgi-bin/nn20110304a5.html Worms, not skewer, did in Hachiko]", ''Japan Times'', 4 March 2011, p. 1.</ref> Koera topist hoitakse Jaapani riiklikus teadusmuuseumis Tōkyōs.<ref>[https://web.archive.org/web/20070630102646/http://www.kahaku.go.jp/english/news/2007/0417open/info.html Opening of the completely refurbished Japan Gallery of National Museum of Nature and Science]The National Science Museum, Tokyo. Accessed November 13, 2007</ref><ref name="Kimura">{{cite web |url=http://www.northlandakitas.com/akitahistory/ahistory.htm |title=A History Of The Akita Dog |first1=Tatsuo |last1=Kimura |publisher=Akita Learning Center, 6 mai 2011}}</ref> 1934. aasta aprillis püstitati truule koerale Shibuya jaamas pronkskuju, mille avamisel Hachikō ka ise viibis. Praegu Shibuya jaamas seisev pronkskuju pärineb 1948. aastast, sest algne mälestusmärk töödeldi ümber [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tarvis. Sarnane mälestusmärk on muuhulgas ka Hachikō sünnilinna Ōdate rongijaamas ja linna akita-klubis paikneva muuseumi ees.<ref>{{Cite web |url=https://thegate12.com/article/183 |title=Visit Hachiko’s Hometown of Odate, Akita! |website=The Gate |date=12. detsember 2018}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://visitakita.com/en/sightseeing/history-culture/201/ |title=Akita Dog Museum |website=Akita Inu Tourism |access-date=24. veebruar 2022 |archive-date=2022-02-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220224124557/https://visitakita.com/en/sightseeing/history-culture/201/ |url-status=dead }}</ref> Koera ja peremehe taaskohtumist kujutav pronkskuju avati 8. märtsil 2015, Hachikō surma 80. aastapäeval [[Tokyo Ülikool]]i Hongō kampuses.<ref>{{Cite web |last=Baseel |first=Casey |url=https://soranews24.com/2015/02/11/hachiko-japans-most-loyal-dog-finally-reunited-with-owner-in-heartwarming-new-statue-in-tokyo/ |title=Hachiko, Japan’s most loyal dog, finally reunited with owner in heartwarming new statue in Tokyo |website=Soranews24 |date= 11. veebruar 2015}}</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Hachiko}} [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Surnud 1935]] pgkrgz2gzok2fep0mpe2ibez4haxj5z 0 260533 7175686 6954521 2026-06-18T22:58:14Z Kuriuss 38125 7175686 wikitext text/x-wiki [[Fail:Maarja Kruusmaa 2020.jpg|pisi|Maarja Kruusmaa (2020)]] [[Fail:Maarja Kruusmaa 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Maarja Kruusmaa 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal]] '''Maarja Kruusmaa''' (neiupõlvenimi '''Maarja Sink'''; sündinud [[4. jaanuar]]il [[1970]]) on eesti arvutiteadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (2016. aastast). ==Haridus== Maarja Kruusmaa lõpetas 1989. aastal (elektronarvutusmasinate ja -seadmete erialal) [[Tallinna Polütehnikum]]i ning 1994. aastal Tallinna Tehnikaülikooli arvutite ja arvutivõrkude erialal. Aastatel 1995–2002 oli ta doktoriõppes [[Rootsi]]s [[Chalmersi Tehnikaülikool]]is, kus kaitses 2002. aastal doktoritöö "Repeated Path Planning for Mobile Robots in Dynamic Environments".<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> ==Töökäik== Ta töötas Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi infotehnoloogia vanemteadurina aastatel 2004–2009; oli Fits.me kaasasutaja ja arendusdirektor 2009–2016. 2008. aastast on ta töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is: biorobootika keskuse juhatajana 2008–2016; samas professorina 2008–2016; infotehnoloogia teaduskonna teadusprodekaanina 2015–2019; arvutisüsteemide instituudi biorobootika keskuse juhatajana ja arvutisüsteemide instituudi professorina alates 2017; teadusprorektorina aastatel 2020–2023. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2016. aastal tehnikateaduste alal. Ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda ning on akadeemia juhatuse liige (alates 2019).<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2022/04/eta-aastaraamat-2021.-faktid-ja-arvud.-veebi.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXVII (54) 2021. Tallinn, 2022, lk 23.]</ref> Ta on Teaduste Akadeemia Eesti polaaruuringute komisjoni ja Eesti Teaduste Tippkeskuste nõukogu liige.<ref>[https://www.akadeemia.ee/akadeemia/noukogud-ja-komisjonid/ Nõukogud ja komisjonid] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> ==Teadustöö== [[Fail:Teaduskommunikatsiooni konverents 2017, Maarja Kruusmaa.jpg|pisi|Maarja Kruusmaa teaduskommunikatsiooni konverentsil 2017 pärast teadusajakirjanduse sõbra auhinna vastuvõtmist]] Maarja Kruusmaa peamised uurimisvaldkonnad on biorobootika, elektroaktiivsed materjalid ja seadmed ning nende juhtimine, allveerobootika, intelligentsete robotite õppimisalgoritmid. Ta on ka ettevõtete fits.me ja SafeToAct kaasasutaja.<ref>[http://novaator.err.ee/v/akadeemia2016/18d74378-9533-4cfb-a784-7aa2866b83ab/teaduste-akadeemia-valis-kolm-uut-liiget "Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget"] ERR Novaator, 7. detsember 2016</ref> 2020. aastal valiti ta [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] peateadusnõustajaks. <ref>https://opleht.ee/2020/11/tehnikaulikooli-teadusprorektor-valiti-euroopa-komisjoni-peateadusnoustajaks/</ref> ==Isiklikku== Maarja Kruusmaa on abielus ning ta on kahe poja ja ühe tütre ema. Tema ema on maalikunstnik [[Lilia Sink]], isa oli flötist ja helilooja [[Kuldar Sink]]. Tema onu on poliitik [[Tunne Kelam]]. ==Tunnustus== * 2012 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=18614{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2016 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.akadeemia.ee/et/tegevus/publikatsioonid/ |pealkiri=Eesti Vabariigi Teaduspreemiad |vaadatud=2021-01-06 |arhiivimisaeg=2020-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200225124045/http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/publikatsioonid/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2017 [[Teadusajakirjanduse sõbra auhind]]<ref>[http://novaator.err.ee/644249/teadusajakirjanduse-sobra-auhinna-saab-akadeemik-maarja-kruusmaa Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab akadeemik Maarja Kruusmaa] ERR Novaator, 22. november 2017</ref> * 2023 Prantsuse orden Akadeemilised Palmioksad ning rüütlikraad Prantsuse ja Eesti teaduskoostöö ning kultuurisuhete edendamise eest<ref>[https://haridus.postimees.ee/7809396/akadeemik-maarja-kruusmaa-palvis-prantsuse-riigi-korge-autasu Akadeemik Maarja Kruusmaa pälvis Prantsuse riigi kõrge autasu]. Postimees, 6. juuli, 2023</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/member/kruusmaa/ Maarja Kruusmaa] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel * Madis Vaikmaa [https://leht.postimees.ee/4441279/arteri-suur-intervjuu-robootikateadlase-maarja-kruusmaaga-motlemine-kas-olen-piisavalt-tasemel-ei-vii-edasi-tegutseda-tuleb "Arteri suur intervjuu robootikateadlase Maarja Kruusmaaga: mõtlemine, kas olen piisavalt tasemel, ei vii edasi. Tegutseda tuleb!"] Postimees, 23. märts 2018 {{JÄRJESTA:Kruusmaa, Maarja}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Chalmersi Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] l1bezmfypgr2i9516a3ud3t8ms2meti 0 261925 7175620 7090417 2026-06-18T20:16:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175620 wikitext text/x-wiki '''Gentrifikatsioon''' ([[inglise keel]]es ''gentrification'', sõnast ''gentry'' '[[alamaadel]]', pikem [[etümoloogia]] allpool) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub, kui jõukamad [[keskklass]]i elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes välja sealseid [[alamklass (sotsioloogia)|alamklass]]i elanikke.<ref name="PBS" /> Gentrifikatsiooni [[linn]]ades seostatakse põhiliselt inimeste liikumisega. Gentrifikatsiooni tulemusena pere keskmine sissetulek kogukonnas kasvab ning liikmete arv väheneb. Usutavasti on selle põhjuseks vaesemate elanike lahkumine, kuna nad ei ole võimelised tasuma tõusnud üüri ja muid kinnisvara- ja [[maamaks]]e. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja poodideks. Lisaks kolivad piirkonda uued poed ja teenindusasutused, mis teenindavad laiemat kliendibaasi. See omakorda tõstab piirkonna atraktiivsust jõukamate sisserändajate silmis ning vähendab ligipääsetavust vaesemate jaoks. Linnaline gentrifikatsioon võib muuta muidu kultuuriliselt väga heterogeense piirkonna pigem majanduslikult homogeenseks, andes sellele seega eeslinliku [[karakter]]i.<ref name="Brooklyn" /> See protsess on sageli võimalik tänu valitsuse rahastatavatele investeeringutele kohaliku [[Infrastruktuur|taristu]] parandamiseks, vaestele ja esmakordsetele majaostjatele pakutavatele [[hüpoteek]]idele ja lagunenud majade omanikele pakutavatele rahalistele boonustele. Pärast nende majanduslike abinõude rakendumist väheneb piirkonnas tavaliselt [[kuritegevus]] ning tõusevad kinnisvarahinnad ja maksulaekumised. == Mõiste ajalugu ja etümoloogia == Gentrifikatsioon on toimunud juba väga varajastel aegadel. [[Suurbritannia]]s hakkasid suuremad [[villa]]d väiksemaid poode asendama juba 3. sajandil.<ref name="Roman" /> Sõna "gentrifikatsioon" ise on palju hilisemat päritolu. Selle ingliskeelne vaste on tulnud sõnast ''gentry'', mis keskaegses [[Euroopa]]s tähistas kõrgemasse klassi kuuluvaid inimesi ehk [[alamaadel|alamaadlit]].<ref name="Friedrichsen" /><ref name="etymonline" /> 1964. aastal kirjeldas Briti sotsioloog [[Ruth Glass]] sõnaga "gentrifikatsioon" [[keskklass]]i liikumist linnadesse ja linnaosadesse, tõrjudes sealt välja madalama [[töölisklass]]i elanikud. Näitena kasutas ta oma töös [[London]]it.<ref name="Atkinson" /><ref name="Glass" /> Gentrifikatsiooni levikut ja selle olemust on püüdnud seletada mitmed teooriad. [[Bruce London]] ja [[J. John Palen]] on koostanud nimekirja viiest teooriast: * Demograafiline-ökoloogiline teooria analüüsib gentrifikatsiooni demograafiliste näitajate kaudu. Teoorias viidatakse tihti inimestele, kes olid 1970. aastatel vanuses 25–35 ehk siis beebibuumi generatsioonile. Selle põlvkonna suuruse tõttu kasvas hüppeliselt ka vajadus uute elamispindade järele. Kuna pakkumine ei jõudnud enam nõudlusega sammu pidada, hakati linnade keskusi "ümber töötama". [[Beebibuum]]i generatsioon oli oma eelkäijatest erinev, kuna selle liikmed abiellusid hiljem, said vähem lapsi, kes samuti sündisid hiljem. Nii vallalised kui abielus naised käisid palju suurema tõenäosusega tööl ning seega ei olnud peres ainult üks sissetulekuallikas. Leibkonnad koosnesid tüüpiliselt noortest ja jõukatest paaridest, kellel ei olnud veel lapsi. Just sellest tuleneva vabaduse tõttu eelistasid nad elada linnakeskusele lähemal, mis omakorda tähendas ka töökohtade mugavat lähedust. * Teine teooria kirjeldab gentrifikatsiooni sotsiaalkultuurilisest küljest. Teooria väidab, et inimkäitumise seletamiseks ja ennustamiseks peaksid olema aluseks inimeste väärtushinnangud, suhtumised, ideed ja uskumused. Analüüsitakse kesk- ja ülemkeskklassi suhtumiste ja elustiilide muutusi 1970. aastatel. Inimesed hakkasid linnadesse suhtuma soosivamalt ja tegid vabatahtlikult otsuse mitte elada maa- ja eeslinnapiirkondades. Esimesi ümberasujaid nimetasid London ja Palen "linnapioneerideks", kes näitasid oma eeskujuga, et kesklinna lähedased piirkonnad on elujõulised ja sobilikud kohad elamiseks, andes niiviisi teisi julgustades protsessile hoogu juurde. * Kolmas teooria on oma olemuselt poliitmajanduslik ning jaguneb traditsiooniliseks ja [[marksism|marksistlik]]uks. Traditsiooniline lähenemine väidab, et kesklinna kolimise taga on majanduslikud ja poliitilised tegurid. Rassistlike eelarvamuste vähenemise tõttu sel perioodil hakkasid paljud mustanahalised kolima eeslinnadesse ja valgetele inimestele ei tundunud enam mõeldamatu elada kesklinna rassiliselt mitmekesisemates piirkondades. Marksistlik lähenemine väidab, et mõjuvõimsad huvigrupid eiravad teadlikult kesklinnapiirkondi hetkeni, mil need on jõudnud omandada potentsiaali toota kasumit. Seejärel tõrjutakse ilma suure mõjuvõimuta ühiskonnaliikmed neist piirkondadest välja. * Neljas Londoni ja Paleni väljapakutud teooria käsitleb mingi piirkonna kogukonda interaktiivse sotsiaalse grupina. Ühe perspektiivi kohaselt hakkavad tänapäeva linnades väiksemad kogukonnad oma rolli kaotama, kuna paranenud on transpordi ja [[kommunikatsioon]]i võimalused. Väiksemad kohalikud kogukonnad asenduvad suuremate poliitiliste ja sotsiaalsete organisatsioonidega. Teise perspektiivi kohaselt muutuvad kogukonnad just aktiivsemaks, kuna gentrifikatsiooni käigus nad taaselustuvad. * Viies teooria käsitleb arvamusliidrite olulist rolli gentrifitseerumisel. Kui ühiskonna eliit propageerib kesklinna piirkondade taaselustamist, leiavad nad tavaliselt palju järgijaid, kelle hääl kostab üle vastavat piirkonda juba asustavatest vastastest<ref name="w3bVp" />. == Gentrifitseerujate tüübid == Gentrifikatsiooni ei algata tavaliselt eeslinnadest pärit keskklass, vaid see protsess algab tüüpiliselt majanduslikult ja sotsiaalselt marginaalsete "trendiloojate" kolimisega piirkonda. Nendeks on tavaliselt majanduslikult vähekindlustatud noored, kellel on aga suur kultuuriline ja vaimne kapital. Neid ei mõjuta ka allakäinud piirkondade puudulik infrastruktuur. Uued elanikud meelitavad piirkonda investeerima ka julgemaid ettevõtjaid ja looma oma ärisid. Need protsessid kestavad, kuni kinnisvarahinnad on tunduvalt tõusnud ja piirkond omandanud parema maine. Siis on valmis piirkonda asuma ka vähem julgemad elanikud ja investeerijad, kes moodustavad gentrifitseerujate "teise laine". === Mõju kunstiinimestele === Kui vaesemaid piirkondi linnas asustavad kunstiinimesed, hipid ja muidu vaimselt ärksam osa ühiskonnast, siis piirkonna [[boheemlane|boheemlaslik]] iseloom meelitab sinna elama ka majanduslikult märksa paremal järjel olevad inimesed, kelle põhimõtted ja vaated ei pruugi enam kattuda piirkonna väljakujunenud olemusega ning algsed kunstiinimestest asukad tõrjutakse nii majanduslike põhjuste kui ka muude konfliktide tõttu välja.<ref name="TQYHd" /> Näiteks sellest võib tuua [[SoHo]] linnajao [[Manhattan]]il [[New York|New Yorgis]], kust 1960.–1970. aastatel tõrjuti vanadest laohoonetest ümberehitatud eluruumidest välja suur kunstiinimeste kogukond, kes seejärel kolisid erinevatesse piirkondadesse [[Brooklyn]]is, kus nad alustasid gentrifikatsiooniprotsessi uuesti.<ref name="dqYZ2" /> === Gei- ja lesbikogukond === [[Pilt:Muenchen hanssachsstrasse.jpg|pisi|Rikaste boheemlaste ja geikogukondade korterid Glockenbachi rajoonis Münchenis Saksamaal]] [[Manuel Castells]] käsitleb oma 1983. aasta uurimuses hea näitena gentrifitseerujatest noori geimehi, kes on vallalised, vabad perekonnaga seotud kohustustest ja ühiskonna pakutavate teenuste aktiivsed tarbijad.<ref name="H7r6K" /> Samas ei pruugi homoseksuaalsed inimesed olla alati ise gentrifitseerijate rollis. [[San Francisco]] Polki linnajaost tõrjuti vähese sissetulekuga geid gentrifitseerumise käigus hoopis välja.<ref name="Fulbright" /> == Soosimine ja propageerimine == Sotsioloog [[Sharon Zukin]] kirjeldab oma teoses "Loft Living" (1989), kuidas kapitalistid üritavad luua kunstlikku gentrifikatsiooni, värvates majanduslike vahenditega kunstnikke elama nendele kuuluvates piirkondades. Kinnisvaraomanikud teenivad hiljem kasu läbi gentrifikatsiooni protsessi.<ref name="U6HKv" /> Seda meetodit on kasutanud paljud allakäinud kogukondadega linnad üle maailma ja see kuulub isegi linnavalitsuste ametlikku tegevuskavva. Suurbritannias on püüdnud gentrifikatsiooni kunstlikult stimuleerida näiteks [[Newcastle upon Tyne]] ja [[Liverpool]]. USA [[Jackson City]] linnavalitsus ehitas ümber vana vanglakompleksi elamispindadeks ning asus neid odavalt müüma ja rentima, püüdes meelitada just hinnatundlikumaid esimese laine gentrifitseerijaid. ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="PBS">Benjamin Grant: [https://web.archive.org/web/20100316175440/http://www.pbs.org/pov/flagwars/special_gentrification.php PBS Documentaries with a point of view: What is Gentrification?] Public Broadcasting Service, 17. juuni 2003</ref> <ref name="Brooklyn">Nicole Brydson: [https://web.archive.org/web/20090414231908/http://www.observer.com/2008/brooklyn-borough-16 Brooklyn, The Borough: A Case of Gentrification] The New York Observer, 23. mai 2008</ref> <ref name="Roman">Trade, traders, and the ancient city, ed. Helen Parkins and Christopher John Smith, Routledge, 1998, p197</ref> <ref name="Friedrichsen">''The Oxford Dictionary of Etymology'' (1966) C. T. Onions, G. W. S. Friedrichsen, R. W. Burchfield, eds.p.394</ref> <ref name="etymonline">Douglas Harper: [http://www.etymonline.com/index.php?term=gentry Online Etymology Dictionary] (vaadatud 2008)</ref> <ref name="Atkinson">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=zEs0nSHG8a4C&pg=PA4&lpg=PA4&dq=%22Once+this+process+of+'gentrification'+starts+in+a+district+it+goes+on+rapidly+until+all+or+most+of+the+original+working%22|title=Gentrification in a Global Context|author=Rowland Atkinson, Gary Bridge|year=2005|publisher=Routledge|isbn=9780415329514}}</ref> <ref name="Glass">{{cite book|title=London: aspects of change|author=Ruth Glass|year=1964|publisher=London: MacGibbon & Kee}}</ref> <ref name="Fulbright">Leslie Fulbright: [https://web.archive.org/web/20120602020306/http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?f=/c/a/2005/10/12/BAG1OF6TFR1.DTL&feed=rss.bayarea SAN FRANCISCO / Polk Gulch cleanup angers some / Gentrification pushing out 'hookers, hustlers'] The San Francisco Chronicle, 27. oktoober 2005</ref> <ref name="w3bVp">Palen, J., London, P. (1984). Gentrification, displacement, and neighborhood revitalization.</ref> <ref name="TQYHd">Lloyd, lk 89.</ref> <ref name="dqYZ2">Zukin, lk 121–23.</ref> <ref name="H7r6K">Castells (1983), lk 160.</ref> <ref name="U6HKv">Zukin (1989), lk 176.</ref> }} ==Kirjandus== * Castells, M. (1983) "Cultural identity, sexual liberation and urban structure: the gay community in San Francisco" in M. Castells, The City and the Grassroots: A Cross-Cultural Theory of Urban Social Movements (Edward Arnold, London) pp. 138–170. * Lloyd, Richard. Neo-Bohemia. Routledge, 2006. ISBN 0-415-95182-8. * Zukin, Sharon. Loft Living. Rutgers UP, 1989. ISBN 0-8135-1389-8 (algselt ilmunud 1982. aastal). [[Kategooria:Rahvastikugeograafia]] rbavuf48bkhqqdm3s334uaot42302mh 0 264438 7175475 6481570 2026-06-18T13:37:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175475 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Formosa Queen |pilt=Ocean Pearl.jpg |pildiallkiri=Ocean Pearl Barcelona World Trade Center' ääres (2011) |teised nimed={{lihtne loend| * Ocean Pearl (2009–2012) * Festival (2009) * Clipper Pacific (2008–2009) * Clipper Pearl (2007-2008) * Dream (2006–2007) * Dream Princess (2004–2006) * Sundream (1997–2004) * Song of Norway (1970–1997) }} |tüüp=[[ristluslaev]] |klass=Song of Norway-klass |IMO=7005190 |kutsung=V7QM5 → 3FLU9 |tellitud= |ehitaja=[[Wärtsilä|Oy Wärtsilä Ab]], [[Helsingi]] |kiil pandud= |vette lastud=2. detsembril 1969<ref name="faktaomfartyg">[https://web.archive.org/web/20121015003446/http://www.faktaomfartyg.nu/song_of_norway_1970.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> |ristitud= |üle antud= |teenistuse algus= 1970 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad= [[Ocean Star Pacific|Nordic Prince]], [[Oriental Dragon|Sun Viking]] |liin= |omanik= International Shipping Partners → Formosa Queen Corp.<ref name="veristar">[http://www.veristar.com/wps/portal/equasis?IMO=7005190 VeriStarInfo] (inglise keeles)</ref> |staatus=Müüdud vanarauaks<br /> {{MMSI|538003398}} → 373524000 |lipuriik={{riigi ikoon|Marshalli Saared}} → {{riigi ikoon|Panama}} |kodusadam= 1970–1997: [[Oslo]]<br>1997–2004: [[Nassau]]<br>2004–2006: [[Limassol]]<br>2006–2009: [[Nassau]]<br />2009–2012: [[Majuro]]<br />2012–2013: [[Panamá]] |veeväljasurve= |pikkus=194,32 m |laius=24,00 m<ref name="veristar" /> |süvis=6,70 m |peamasin=4 [[Wärtsilä|Sulzer-Wärtsilä]] 9-silindrilist diiselmasinat<ref name="faktaomfartyg" /> 14,56 MW |käiturid= |kiirus=20,5 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GR=22 945 |laevapere= 423<ref>[https://web.archive.org/web/20110921132602/http://www.shipparade.com/az/Ocean_Pearl/Ocean_Pearl.htm ShipParade](inglise keeles)</ref> |tekke= |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=1196 |kajuteid= |kajutikohti= 1196 |jääklass= }} '''Formosa Queen''' oli ristluslaev, mis ehitati 1970. aastal Soomes Wärtsilä laevatehases kui '''Song of Norway'''. Hiljem kandis laev teisi nimesid: aastail 1997–2004 '''Sundream''', aastail 2004–2006 '''Dream Princess''', aastail 2006–2007 '''Dream''', 2007. aastal '''Clipper Pearl''', 2008. aastal '''Clipper Pacific''', 2009. aastal '''Festival''', aastail 2009–2012 '''Ocean Pearl''' ning lõpuks '''Formosa Queen'''. Laev tehasenumbriga 392 ehitati [[Wärtsilä|Oy Wärtsilä Ab]] laevatehases [[Helsingi]]s [[Soome]]s [[1970]]. aastal. Song of Norwayd käitas [[Royal Caribbean International|Royal Caribbean Cruise Line]] ja alates 2010. aastast laevakompanii Quail Travel's Happy Cruises. Ocean Pearl, mis kandis [[Marshalli Saared|Marshalli Saarte]] lippu, pandi [[2011]]. aasta septembris jälle müüki<ref>[http://www.cruiseindustrynews.com/cruise-news/6196-isp-issues-statement-on-happy-cruises.html ISP Issues Statement on Happy Cruises] (inglise keeles)</ref> ning laeva ostis Formosa Queen Corp. Alates 1. juunist 2012 sõitis Formosa Queen Panama lipu all, kuni müüdi 2013. aasta lõpul vanarauaks ja lammutati 2014. aastal. Aastail 2001–2004 käis Sundream korduvalt [[Tallinn]]a [[Vanasadam]]as. <gallery> Sundream.JPG|Sundream Vanasadamas (2001) </gallery> == Vaata ka == *[[Ristluslaevade loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.cruiseindustrynews.com/cruise-news/6183-happy-cruises-shuts-down.html Happy Cruises Shuts Down?] (inglise keeles) [[Kategooria:Reisilaevad]] [[Kategooria:Wärtsilä]] qce5nrecb35en2ghq2ds8665lcuo8dl 0 266642 7175644 6479342 2026-06-18T21:35:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175644 wikitext text/x-wiki {{infokast laev |nimi= |pilt=92 016 zhukov 1.jpg |pildiallkiri= Georgi Žukov Volga-Balti kanalil (2001) | pildisuurus=300px |tüüp=jõereisilaev |klass= [[Valerian Kuibõšev (laevaklass)|Valerian Kuibõšev-klass]], projekt 92-016/OL400 |tellitud= |ehitaja=Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno), Tšehhi |kiil pandud= |vette lastud=1983 |ristitud= |teenistuse algus=1983<ref name="jFB68" /> |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad=projekti 92-016 jõereisilaevad |liin= jõed: [[Volga]], [[Neeva]], [[Don]]<ref name="0Xdzn" /> |omanik= [[Volga laevandus|Volga Laevakompanii]] (ОАО СК "Волжское пароходство) → Vodohod<ref name="rLKDq" /> |staatus=Käigus |lipuriik= [[NSVL]] → [[Venemaa]] |kodusadam= [[Nižni Novgorod]] |veeväljasurve= 3935 t<ref name="BDXbO" /> |pikkus=135,8 m |laius=16,8 m |süvis=2,9 m |peamasin= 3 diiselmasinat 2208 kW (3000 hj) |käiturid=3 |kiirus=14 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |laevapere= |tekke=4 |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=400 (projekti järgi) |kajuteid= 140<ref name="JM3AW" /> |kajutikohti= |jääklass= }} '''Georgi Žukov''' ([[vene keel]]es ''Георгий Жуков'') on nelja tekiga Venemaa [[Valerian Kuibõšev (laevaklass)|Valerian Kuibõšev-klassi]] jõereisilaev, mis on ehitatud Národný Podnik Škoda Komárno laevatehases ([[slovaki keel]]es ''Slovenské Lodenice n.p. Komárno'') [[Komárno]]s [[Tšehhoslovakkia]]s [[1983]]. aastal. Laev sai nime [[Nõukogude Liidu marssal]]i [[Georgi Žukov]]i auks. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi laevale tehasenumbriga 2009 Národný Podnik Škoda Komárno laevatehases Komárnos ning laev anti [[Nižni Novgorod]]is asuvale Volga Laevakompaniile (VORP) üle [[1983]]. aastal. Volga Laevakompanii ja hiljem selle tütarettevõte Volga-Flot-Tur on kasutanud Georgi Žukovit tänapäevani. Kapten (seisuga 2011) on Viktor Prigoršnev<ref name="JM3AW" />. [[2012]]. aastal on kavas laeva kasutada kruiisidel eeskätt [[Nižni Novgorod]]ist.<ref name="iELrF" /> == Vaata ka == * [[Kruiisilaevade loend#Jõereisilaevad|Jõereisilaevade loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="jFB68">{{Netiviide |url=http://www.riverships.ru/english/types/92_016_register.shtml |pealkiri=Ship listing of the project 92-016 |vaadatud=2012-09-08 |arhiivimisaeg=2012-09-08 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120908234906/http://www.riverships.ru/english/types/92_016_register.shtml |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="0Xdzn">{{Netiviide |url=http://teplohod.net.ru/cruises/22/ |pealkiri=Sõiduplaan ja hinnad 2012 |vaadatud=2011-12-06 |arhiivimisaeg=2012-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120625213628/http://teplohod.net.ru/cruises/22/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rLKDq">[http://fleetphoto.ru/ship/712/ Георгий Жуков] (vene keeles)</ref> <ref name="BDXbO">[https://web.archive.org/web/20070224214547/http://www.riverships.ru/russian/specs/?grp=92_016#data Водоизмещение и осадка (displacement)] (vene keeles)</ref> <ref name="JM3AW">[https://web.archive.org/web/20111014142719/http://www.vftour.ru/?id=262 ''Georgi Žukov'' Volga-Flot-Tur kodulehel] (vene keeles)</ref> <ref name="iELrF">[https://web.archive.org/web/20120505191336/http://www.vftour.ru/?id=11065 Sõiduplaan] (vene keeles)</ref> }} == Välislingid == * [http://www.vftour.ru/?id=262 ''Georgi Žukov'' Volga-Flot-Tur kodulehel] (vene keeles) * [https://archive.today/20120908234906/http://www.riverships.ru/english/types/92_016_register.shtml Ship listing of the project 92-016] (inglise keeles) [[Kategooria:Jõereisilaevad]] [[Kategooria:Venemaa laevad]] h9fr80y9agyxqi5tath2arrckz0ntcm 0 266652 7175431 6559635 2026-06-18T12:42:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175431 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Fjodor Šaljapin |pilt= Projekt 92-016 Fjodor Schaljapin 1.JPG |pildisuurus=300px |pildiallkiri= Vodohodi jõereisilaev Fjodor Šaljapin |teised nimed=Kliment Vorošilov (1977–1991) |tüüp=jõereisilaev |klass=[[Valerian Kuibõšev (laevaklass)|Valerian Kuibõšev-klass]], projekt 92-016/OL400 |tellitud= |ehitaja=Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno) |kiil pandud= |vette lastud=1977 |ristitud= |teenistuse algus=1977<ref>[https://web.archive.org/web/20120326135636/http://www.riverships.ru/english/types/92_016_register.shtml Ship listing of the project 92-016]</ref><ref name="riverships">[https://web.archive.org/web/20070228165006/http://www.riverships.ru/russian/lists/?grp=92_016 Projekti 92-016 laevade nimekiri] (vene keeles)</ref> |teenistuse lõpp=2022 |sõsarlaevad=projekti 92-016 jõereisilaevad |liin= [[Samara]]–[[Perm]]; [[Samara]]–[[Nižni Novgorod]]–[[Kostroma]] |omanik= [[Volga laevandus|Volga Laevakompanii]] (ОАО СК Волжское пароходство) → Vodohod<ref>[http://fleetphoto.ru/ship/713/ Фёдор Шаляпин (Климент Ворошилов → 1992)] (vene keeles)</ref> |staatus=lammutatud, <br />RRR number: 140656<ref>[https://web.archive.org/web/20160616164524/http://www.rivreg.ru/g_search/ Russian River Register - Vene Laevaregister, otsingusõna: 140656] (vene keeles)</ref> |lipuriik=[[NSVL]] → [[Venemaa]] |kodusadam=1977–1994: [[Nižni Novgorod|Gorki]]<br />1994–2023: [[Nižni Novgorod]] |veeväljasurve=3935 t<ref>[https://web.archive.org/web/20070224214547/http://www.riverships.ru/russian/specs/?grp=92_016#data Водоизмещение и осадка (displacement)] (vene keeles)</ref> |pikkus=135,8 m |laius=16,8 m |süvis=2,9 m |peamasin= 3 diiselmasinat 2208 kW (3000 hj) |käiturid=3 |kiirus=14 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |laevapere= |tekke=4 |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=300 |kajuteid= |kajutikohti= |jääklass= }} '''Fjodor Šaljapin''' ([[vene keel]]es Фёдор Шаляпин) oli nelja tekiga [[Valerian Kuibõšev (laevaklass)|Valerian Kuibõšev-klassi]] [[Venemaa]] jõereisilaev, mis on ehitatud Národný Podnik Škoda Komárno laevatehases ([[slovaki keel]]es Slovenské Lodenice n.p. Komárno) [[Komárno]]s [[Tšehhoslovakkia]]s [[1977]]. aastal. Laev sai nime [[venelased|vene]] ooperilaulja [[Fjodor Šaljapin]]i auks. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi laevale tehasenumbriga 2002<ref name="riverships" /> Národný Podnik Škoda Komárno laevatehases Komárnos ning laev anti ''Kliment Vorošilovi'' nime all [[Nižni Novgorod]]is asuvale Volga Laevakompaniile (VORP) üle [[1977]]. aastal. Volga Laevakompanii ja hiljem selle tütarettevõte Volga-Flot-Tur on kasutanud Kliment Vorošilovit ja alates 1991. aastast Fjodor Šaljapinit. Kapten (seisuga 2011) oli Aleksandr Gromov.<ref>[https://web.archive.org/web/20121025091107/http://www.vodohod.spb.ru/shalapin.html Vodohodi kodulehel] (vene keeles)</ref> Laeva kasutati liinidel [[Samara]]–Nižni Novgorod, Samara–[[Perm]], Samara–[[Volgograd]].<ref>[https://web.archive.org/web/20130823114618/http://vftour.ru/?id=11184 Sõiduplaan 2012] (vene keeles)</ref> Laev lammutati 2023. aastal Tškalovskis.<ref>[https://fleetphoto.ru/photo/447738/?vid=713 Laev Tškalovskis]</ref> == Vaata ka == * [[Kruiisilaevade loend#Jõereisilaevad|Jõereisilaevade loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Jõereisilaevad]] [[Kategooria:Venemaa laevad]] 3nz07ovook93g48jvz4nc22g7clxyid 0 268056 7175530 6761692 2026-06-18T16:15:08Z Svencapoeira 67038 7175530 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehternahkiselaadsed | värvus = seened | pilt = Sarcodon_imbricatus.jpg | pildi_seletus = [[Harilik põdramokk]] ''Sarcodon imbricatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = '''Lehternahkiselaadsed''' ''Thelephorales'' | sugukond = | sugukonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Lehternahkiselaadsed''' (''Thelephorales'') on selts [[seen]]i, mis kuulub klassi ''[[Agaricomycetes]]''. Sellesse seltsi kuuluvad sugukonnad: *''Bankeraceae'' – [[mütsnarmikulised]] *''Thelephoraceae'' – [[lehternahkiselised]] == Välislingid == * {{Elurikkus|119281}} [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed| ]] b8sickikruwbxs6xh8m13dls2abzm4u 0 268075 7175528 6759316 2026-06-18T16:12:19Z Svencapoeira 67038 7175528 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehternahkiselised | värvus = seened | pilt = Narmik-tomentell.jpg | pildi_seletus = [[Narmik-tomentell]] ''Tomentella crinalis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = '''Lehternahkiselised''' ''Thelephoraceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Lehternahkiselised''' (''Thelephoraceae'') on [[seen]]te sugukond [[Lehternahkiselaadsed|lehternahkiselaadsete]] seltsis. Eestis on selle sugukonna süstemaatikat ja resupinaatseid lehternahkiselisi uurinud näiteks Tartu Ülikooli mükoloogia professor [[Urmas Kõljalg]]. ==Perekonnad== *''Amaurodon'' – [[purpurkoorik]] *''[[Caldesiella]]'' *''[[Hypochnus]]'' *''[[Lenzitopsis]]'' *''[[Odontia]]'' *''Phellodon'' – [[vöötnarmik]] *''[[Polyozellus]]'' *''Pseudotomentella'' – [[värdkoorik]] *''Thelephora'' – [[lehternahkis]] *''Tomentella'' – [[sametkoorik]] *''[[Tomentellastrum]]'' *''[[Tomentellopsis]]'' [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] rr6a9kgyl3jme69hxfin851l168ngwz 7175529 7175528 2026-06-18T16:13:22Z Svencapoeira 67038 7175529 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehternahkiselised | värvus = seened | pilt = Narmik-tomentell.jpg | pildi_seletus = [[Narmik-tomentell]] ''Tomentella crinalis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = '''Lehternahkiselised''' ''Thelephoraceae'' | sugukonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Lehternahkiselised''' (''Thelephoraceae'') on [[seen]]te sugukond [[Lehternahkiselaadsed|lehternahkiselaadsete]] seltsis. Eestis on selle sugukonna süstemaatikat ja resupinaatseid lehternahkiselisi uurinud näiteks Tartu Ülikooli mükoloogia professor [[Urmas Kõljalg]]. ==Perekonnad== *''Amaurodon'' – [[purpurkoorik]] *''[[Caldesiella]]'' *''[[Hypochnus]]'' *''[[Lenzitopsis]]'' *''Phellodon'' – [[vöötnarmik]] *''[[Polyozellus]]'' *''Pseudotomentella'' – [[värdkoorik]] *''Thelephora'' – [[lehternahkis]] *''Tomentella'' – [[sametkoorik]] *''[[Tomentellastrum]]'' *''[[Tomentellopsis]]'' ==Inaktiivseid perekondi== *''[[Odontia]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|119997}} [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] 3jul70072vb82qreu3brc22igbtlueg 0 272700 7175823 6866695 2026-06-19T08:37:33Z Svencapoeira 67038 7175823 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kännupess | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kännupess1.jpg | pildi_seletus = '''Kännupess''' ''Fomitopsis pinicola'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Fomitopsidaceae]]'' | perekond = [[Pess]] ''Fomitopsis'' | liik = '''Kännupess''' | binaarne = Fomitopsis pinicola | binaarse_autor = ([[Olof Swartz|Sw.]]:[[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Petter Adolf Karsten|P. Karst.]] | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kännupess''' (''Fomitopsis pinicola''), vanasti kännutael<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on mitmeaastane [[torikseen]]. [[Viljakeha]] on keskmise suurusega või suur, algul kühmjas (harva liibuv). Täiskasvanult kiilukujuline või lame. Viljakeha on kõva. Ülapinna värvus varieerub määrdunudvalgest kollase, oranži, sooja veinipunase, hallika ja mustani sõltuvalt viljakeha vanusest ja kasvukiirusest. Suurtel viljakehadel on need värvid vöönditena. Seene pinnal on tuhm vaigutaoline kiht, mis läigib noortes vööndites ja sulab leegis kuumutamisel. Alapind kreemikasvalge või kollane, surevatel viljakehadel määrdunudpruun või -oranž. Murdepind valge või korgivärvi. Vana viljakeha ülapinda katab must koorik. [[Seeneliha]] on sitke, kuid rebimisel lõhenev. Seeneliha kiht 1–2 cm, torukesed kihtidena. Viljakeha kogupaksus 2–7 cm. Värskelt iseloomuliku magushapu lõhnaga. ==Kirjandus== *[[Tuomo Niemelä]], ''Torikseened Soomes ja Eestis'', [[Tartu]]: Eesti Loodusfoto, [[2008]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] 3oxyn3dg34pt4oh6zj9hpiqwq876s6m 0 277783 7175843 7011262 2026-06-19T08:55:41Z Svencapoeira 67038 7175843 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik suitsik | värvus = seened | pilt = Harilik suitsik4.jpg | pildi_seletus = Harilik suitsik ''Bjerkandera adusta'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Agaricomycetes'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Phanerochaetaceae]]'' | perekond = [[Suitsik]] ''Bjerkandera'' | liik = '''Harilik suitsik''' | binaarne = ''Bjerkandera adusta'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Harilik suitsik''' (''Bjerkandera adusta''), vanasti mustjas torik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[suitsik]]u perekonda kuuluv [[seen]]eliik. Suitsikud meenutavad välimuselt [[tagel|taklu]] (''Trametes''), kuid värsked, üsna tugevad viljakehad murduvad painutades juustutaoliselt. Viljakehad on üheaastased. Viljakeha on kübarjas, kuid sageli alusel puutüvele laiuv, harva liibuv; väike, õhuke, riiulitaoline. Kasvab sageli paljukübaraliste kogumikena. Pind sile ja matt. Algul pruunikasvalge, justkui hallituskirmega, hiljem hiirhall või suitsupruun ja sageli tumedavöödiline, lõpuks mustjashall. Serv terav, kasvamise ajal valge, kuid muljumiskohad ja vanemalt kogu serv muutub mustaks. Liibuva osa serv on valge. Harilik suitsik meenutab [[vööt-tagel|vööt-takla]] (''Trametes ochracea'') ja [[poolliibuv antrodiell|poolliibuvat antrodielli]] (''Antrodiella pallescens''), kuid nemad on sitked ja valge torukestekihiga. Liibunud viljakeha sarnaneb väga [[hall sametkorgik|halli sametkorgiku]] (''Cinereomyces lindbladii'') omaga, kellel on selge värske lõhn ja murdepind peaaegu ühevärviline. Harilik suitsik murdub värskelt nagu juust, kuivalt aga raksatades. Parimaks tunnuseks on murdepinnal näha olev selge värvierinevus heleda seeneliha ja tumeda torukestekihi vahel. Eestis tavaline kogu maal metsades ja parkides paljudel lehtpuudel (haab, kask, lepp ja tamm). Harvem võib teda leida okaspuude kändudel, püstistel surnud ja lamatüvedel (kadakas, kuusk, mänd, nulg). ==Kirjandus== *[[Tuomo Niemelä]], ''Torikseened Soomes ja Eestis'', [[Tartu]]: Eesti Loodusfoto, [[2008]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] j7u8138rvwgm2i5k0iwoue60dpxmmgx 0 280223 7175448 6404867 2026-06-18T12:59:36Z Trebors 57925 7175448 wikitext text/x-wiki '''Andres Varik''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1952]]) on Eesti endine poliitik. Ta lõpetas [[1970]]. aastal [[Johannes Käisi nimeline Põlva Keskkool|Põlva Keskkooli]] ja [[1975]]. aastal agronoomina [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Ta töötas aastatel [[1975]]–[[1977]] [[Tõstamaa sovhoos]]is agronoomina ja oli aastatel [[1977]]–[[1990]] [[Sindi sovhoos]]i direktor. Ta oli aastatel [[1978]]–[[1989]] [[NLKP]] liige. Aastatel [[1990]]–[[1995]] oli ta Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidu esimees. [[3. august]]ist [[1994]] kuni [[13. veebruar]]ini [[2011]] oli ta [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonna]]/[[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] liige. Ta oli [[VIII Riigikogu]] liige [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonna]] fraktsiooni esimehena 21. märtsist [[1995]] kuni 17. märtsini [[1997]] ning [[IX Riigikogu]] liige [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] fraktsiooni aseesimehena 1. aprillist [[1999]] kuni 22. märtsini [[2003]]. Vahepealsel ajal oli ta [[Mart Siimanni valitsus]]e põllumajandusminister. ==Isiklikku== Tema hobid on sport ja jahindus ning ta on [[Eesti Jahimeeste Selts]]i liige. ==Kirjandus== *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]]. 2003 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Varik, Andres}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli agronoomiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti põllumajandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] c2wodp10w0v4pzmdxszritwfv4m7km2 0 281109 7175510 6916503 2026-06-18T15:00:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175510 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Freddi1.JPG|pisi|]] [[Pilt:Freddi.JPG|pisi|]] [[Pilt:Freddi2.JPG|pisi|]] '''Freddi''' ([[13. juuli]] [[1995]] [[Tallinna loomaaed]] – [[12. september]] [[2016]] [[Tallinna loomaaed]])<ref>[http://lemmik.postimees.ee/3834545/tallinna-loomaaed-kaotas-pikaaegse-asuka?_ga=1.145232884.1992519897.1473757417 Tallinna loomaaed kaotas pikaaegse asuka] Postimees.ee, 13. september 2016</ref> oli [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] isane [[Amuuri leopard]]. Freddi sündis Tallinna loomaaias, kuid elas 29. septembrist 1998 kuni 5. oktoobrini 2006 USAs [[California osariik|California osariigis]] [[Rosamond]]is haruldaste kasside paljundamiskeskuses, kuhu ta saadeti sellepärast, et Tallinna loomaaial ei olnud sel ajal piisavalt häid tingimusi temasuguse looma pidamiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20070711063113/http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=647 Haruldane Amuuri leopard] ajakiri Lemmik, detsember 2006</ref><ref>[http://uudised.err.ee/index.php?0565633 Tallinna loomaaed sai tagasi haruldase leopardi] err.ee, 9. oktoober 2006</ref> Freddi isa Shelti sündis vabas looduses, ema Inga [[Moskva loomaaed|Moskva loomaaias]].<ref>[https://archive.today/20120709174239/darlake.weebly.com/sugupuu.html Tallinna loomaaia Amuuri leopardide fotogalerii]</ref> Freddil ja tema paarilisel [[Darla]]l on Tallinna loomaaias sündinud neli pesakonda. Paari esimesed kolm kutsikat sündisid 15. mail 2008.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06250454 Tallinna loomaaia leopard tõi ilmale kolm järglast] err.ee, 13. aprill 2012</ref> Kutsikatele pandi nimeks Edgar, Toomas ja Kaia.<ref>[http://www.postimees.ee/21340/loomaaias-kasvavad-tapilised-kiisud-edgar-toomas-ja-kaia/ Loomaaias kasvavad täpilised kiisud Edgar, Toomas ja Kaia] Postimees.ee, 18. juuli 2008</ref> Edgar elab alates 15. detsembrist 2009 USAs Pennsylvanias [[Erie loomaaed|Erie loomaaias]]<ref>[http://www.virumaa.ee/edgar-lahkus-jaadavalt-tallinnast/ Edgar lahkus jäädavalt Tallinnast…] Virumaa.ee, 18. detsember 2009</ref> ja Kaia alates 16. novembrist 2009 Inglismaal [[Marwell]]is.<ref>[https://web.archive.org/web/20111118131047/http://www.tallinnapostimees.ee/188773/amuuri-leopard-kaia-lendab-inglismaale/ Amuuri leopard Kaia lendab Inglismaale] Postimees.ee, 16. november 2009</ref> Leopardipoiss Toomas elab alates 25. märtsist 2010 Helsingi [[Korkeasaari loomaaed|Korkeasaari loomaaias]].<ref>{{Netiviide |url=http://tlsselts.weebly.com/galerii.html |pealkiri=Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi koduleht |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2012-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120218161656/http://tlsselts.weebly.com/galerii.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210826093812/https://www.postimees.ee/242100/tallinna-loomaaia-amuuri-leopard-ootab-uusi-poegi Tallinna loomaaia Amuuri leopard ootab uusi poegi] Postimees.ee, 26. märts 2010</ref> [[5. aprill]]il [[2010]] sündis Darlal ja Freddil kaks kutsikat<ref>Nataly Koppel, [http://www.ohtuleht.ee/373477 Kaks poega ilmale toonud leopardiema Darla pole veel söönud ega joonud] Õhtuleht.ee, 7. aprill 2010</ref>, kellele pandi nimeks Hanka ja Hasan. Hasan ja Hanka olid esimesed amuuri leopardid maailmas, kelle sünnile sai [[Internet]]is kaasa elada.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/386862 Vihm nurjas leopardikutsikate esmaesitluse] Õhtuleht.ee, 15. juuli 2010</ref> Hanka elab alates 25. oktoobrist 2011 [[Praha loomaaed|Praha loomaaias]].<ref>[http://www.pealinn.ee/?pid=111&nid=9118&lang=5 Nädal loomaaias: leopardikutsikas Hanka läks uude koju Prahasse] Pealinn.ee, 30. oktoober 2011</ref> [[14. aprill]]il [[2011]] sündinud pojale pandi nimeks Baruto.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06232726 Tallinna loomaaia amuuri leopard sai nimeks Baruto] err.ee, 11. august 2011</ref> Tema saadeti Itaaliasse La Torbiera eraloomaaeda.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/455227 Baruto kolib kevadel Itaaliasse] Õhtuleht.ee, 8. detsember 2011</ref> Ööl vastu [[13. aprill]]i [[2012]] sündis Darlal ja Freddil kolm emast kutsikat.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tana-oosel-taienes-loomaaiapere-kolme-amuuri-leopardi-kutsikaga.d?id=64245763 Täna öösel täienes loomaaiapere kolme Amuuri leopardi kutsikaga] Delfi.ee, 13. aprill 2012</ref><ref>[http://www.loomaaed.ee/index.php?ide=27&shownews=272 Kolmenädalaseks saanud amuuri leopardi kutsikatele tehti esimene ülevaatus]</ref> == Viited == {{Viited|2}} [[Kategooria:Tuntud leopardid]] [[Kategooria:Tallinna Loomaaed]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] [[Kategooria:Surnud 2016]] by6yubsy4qxdnbf1p61pnff0699bsdy 0 282494 7175690 6963302 2026-06-18T23:02:12Z Kuriuss 38125 7175690 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2021}} '''Tiit Nikopensius''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1963]] [[Tartu]]s) on eesti bioloog ja [[molekulaargeneetika|molekulaargeneetik]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Tiit Nikopensius on inseneri poeg.<ref name="ETBL" /> Nikopensius lõpetas 1981. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i ja 1986. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogia osakonna ning kaitses 1996. aastal [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajandusülikoolis]] loodusteaduste magistri väitekirja "[[ELISA-test]]i väljatöötamine veiste infektsioosse [[rinotrahheiit|rinotrahheiidi]] viiruse (BHV-1/IBRV) vastaste [[antikeha]]de määramiseks". 2011. aastal kaitses doktoritöö "Genetic predisposition to nonsyndromic orofacial clefts" ("Mittesündroomsete suulõhede geneetiline eelsoodumus").<ref>{{ETIS}}</ref> Ta oli 1986–1988 [[KBFI]] vaneminsener, 1989–1994 [[Eesti Agrobiokeskus]]e nooremteadur ja 1995–1999 teadur, 2000–2002 [[TÜ Tehnoloogiakeskus|Tartu Ülikooli Tehnoloogiakeskus]]e geenitehnoloogia osakonna erakorraline teadur, 2003–2005 [[Eesti Biokeskus]]e teadur. 2006. aastast on ta [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi]] teadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Tiit Nikopensius on uurinud molekulaargeneetikat, DNA ''microarray''-tehnoloogia arendust ja [[geneetiline epidemioloogia|geneetilist epidemioloogiat]]. Ta on avaldanud üle 10 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Molekulaarsete (PCR, DNA-sond) ja konventsionaalsete meetodite kasutamine loomade mükobakteriooside diferentsiaaldiagnostikas (kaasautorid M. Sudakov, L. Häkkinen). // Veterinaarmeditsiin ‘99. Tartu, 1999 * Polymorphisms in the interleukin-20 gene: relationships to plaque-type psoriasis (kaasautor). // Genes and Immunity 5 (2004) 2 * Association study of 90 candidate gene polymorphisms in panic disorder (kaasautor). // Psychiatric Genetics 15 (2005) 1 * Polymorphisms in wolframin (WFS1) gene are possibly related to increased risk for mood disorders (kaasautor). // International Journal of Neuropsychopharmacology 8 (2005) 2 * Association study of sporadic Parkinson’s disease genetic risk factors in patients from Russia by APEX tehcnology (kaasautor). // Neuroscience Letters 405 (2006) 3 * Analysis of SNP profiles in patients with major depressive disorder (kaasautor). // International Journal of Neuropsychopharmacology 9 (2006) 2 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * {{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nikopensius, Tiit}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti molekulaarbioloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] io84prl30zly2ccuxs08st1ucswsbrd 0 284901 7175788 6857854 2026-06-19T07:35:54Z ~2026-35739-06 231940 /* Teoseid */ 7175788 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata |fetchwikidata=ALL |noicon=on |image=Ragnar Nurkse kivi.jpg |caption=Ragnar Nurkse mälestuskivi [[Käru alevik]]us }} '''Ragnar Wilhelm Nurkse''' ([[5. oktoober]] [[1907]] [[Käru mõis]], [[Pärnumaa]] – [[6. mai]] [[1959]] [[Mont Pèlerin]], [[Šveits]]) oli eesti päritolu USA majandusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24</ref> ==Elulugu== Ragnar Wilhelm Nurkse oli metsavahi poeg.<ref name="ETBL" /> 1926. aastal lõpetas Nurkse [[Tallinna Toomkool]]i, seejärel õppis 1926–28 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]]. Kuna pere emigreerus Eestist, jätkas 1929–32 õpinguid [[Edinburghi Ülikool]]is majandusteaduse alal, täiendas end 1932–34 ([[Carnegie fond]]i stipendiaadina) [[Viini Ülikool]]is.<ref name="ETBL" /> Nurkse töötas 1934–45 majandusteadlasena [[Rahvasteliidu Sekretariaat|Rahvasteliidu Sekretariaadi]] rahandusgrupis ning Majandusliku Informatsiooni Ametis. Ta oli 1945–58 [[New Yorgi Columbia Ülikool]]i majandusprofessor, ühtlasi stažeeris 1954–55 [[Oxfordi Ülikool]]is. 1958–59 sai [[Fordi fond]]i professuuristipendiumi uurimistööks Genfis. 1959 nimetati [[Princetoni Ülikool]]i professoriks ja rahvusvahelise rahanduse osakonna direktoriks, sinna ta aga ei jõudnudki. Pidas külalisprofessorina loenguid paljudes maailma ülikoolides, sh vahetult enne surma nn [[Wickselli mälestusloengud|Wickselli mälestusloenguid]] [[Stockholmi Ülikool]]is.<ref name="ETBL" /><ref>Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 449</ref> Tema poeg [[Dennis Nurkse]] on luuletaja. ==Teadustöö== Ragnar Wilhelm Nurkse alustas enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] maailma rahandusprobleemide, samuti [[maailmakaubandus]]e küsimuste uurimist. Ka pärast sõda ilmunud tööd olid pühendatud rahvusvahelise rahandustasakaalu, sh riikide maksebilansside tasakaalustamise küsimustele. Viimastel eluaastatel uuris [[arengumaad|arenevate maade]] majandusliku kasumi ja kapitali kujunemise probleeme ning viimistles [[arenguökonoomika]] teoreetikuna oma [[tasakaalustatud majanduskasv]]u kontseptsiooni. Seni ainus eestlasest majandusteadlane, kelle uurimused on saanud laialdase rahvusvahelise tunnustuse. Eriti tema kolmele klassikaks kujunenud uurimusele (ilmunud 1944, 1946 ja 1953) viidatakse nüüdisajani. 1962 avaldas Harvardi Ülikool postuumselt Nurkse artiklite ja loengute mälestuskogumiku koos tööde bibliograafiaga.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== 5. oktoobril 2007 avati [[Käru alevik|Kärus]] [[Ragnar Wilhelm Nurkse mälestuskivi]], ilmus talle pühendatud Eesti [[postmark]] ja esimese päeva ümbrik<ref name="ETBL" /><ref>http://post.ee/index.php?id=1595&product_id=5303&c_tpl=1019{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tema järgi on nimetatud [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|üks TTÜ instituut]]. ==Teoseid== * The Schematic Representation of the Structure of Production, 1934. * Internationale Kapitalbewegungen: Beiträge zur Konjunkturforschung. Wien, 1935 (1938 ka jaapani keeles) * International Currency Experience. Lessons of the Inter-War Period. Princeton, 1944 (autori nimi on märgitud teose eessõnas; ilmunud ka pr, hispaania ja jaapani keeles) * Conditions of International Monetary Equilibrium, 1945. * The Course and Control of Inflation. Review of Monetary Experience Europe after World War I (kaasautor). Princeton, 1946 * Domestic and international equilibrium. // The New Economics. New York, 1947 (eesti keeles: Akadeemia (2004) 5) * Problems of Capital Formation in Underdeveloped Countries. Oxford, 1953 (ilmunud ka hispaania, portugali, poola, itaalia, tšehhi, prantsuse ja jaapani keeles, eesti keeles 2026 "Kapitali moodustumise probleeme vähearenenud riikides") * Patterns of Trade and Development. The Wicksell Lectures 1959. Stockholm, 1959 * Equilibrium and Growth in the World Economy. Economic Essays by Ragnar Nurkse. Cambridge, 1961 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide * Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Trt, 1994, II, 449 * Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, 82 * Eesti entsüklopeedia 6, 685; 14, 329 * Eestlane rahvasteliidu teenistuses. Kaja, 6. august 1935, nr. 183, lk 3 * Ragnar Nurkse – rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Eestist. // Majandusteadus ja rahvamajandus 1967/1968. Tallinn, 1969, 343–345 * Endres, A. M., Fleming, G. A. Ragnar Nurkse rule-based approach to international monetary relations. // Complementarities with Chicago. The University of Aicland. Working Paper Series 183. Aicland, 1998 * The new palgrave. // A Dictionary of Economics 3. London, New York, 1987, 687–688 * Who’s Who in Economics. A biographical dictionary of major economists 1700–1986. Cambridge, 1986 * Who’s Who in Economics. A biographical dictionary of major economists. 3rd ed. 1999, 842–843 * K. Kukk. Kes oli ja on Ragnar Nurkse. // Akad. (2004) 5, 1007–1017 * [[Kalev Kukk|Kukk, Kalev]] (2004). [http://www.bankofestonia.info/pub/en/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/kroon_majandus/_2004/_2004_1/_8.pdf?objId=928824 (Re)discovering Ragnar Nurkse]. ''Kroon & Economy'' No. 1, 2004 * Kukk, K. Ragnar Nurkse – suur ja Eestile tundmatu eestlane. // Sirp (2007) 9. X * Kukk, K. ja K. Professor Ragnar Nurkse (1907–1959) – der ungekrönte König unter den estnischen Wirtschaftwissenschaftlern. // Eesti majanduspoliitilised väitlused. Estnische Gespräche über Wirtshaftspolitik. Discussions on Estonian Economic Policy XVI. Berlin, Tallinn, 2008, 103–108 * Nurkse, Ragnar. ''Trade and Development.'' [[Rainer Kattel]], Jan A. Kregel and [[Erik S. Reinert]], eds. London – New York: Anthem, 2009. (ISBN 1843317877) * Kattel, Rainer, Jan A. Kregel and [[Erik S. Reinert]], eds. ''Ragnar Nurkse (1907-2007): Classical Development Economics and its Relevance for Today.'' London – New York: Anthem, 2009. (ISBN 1843317869) ==Välislingid== * http://isik.tlulib.ee/index.php?id=624 * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=12128&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlZJfaVF2cSqIY2ilVAilDZWsa2sBTmYZog%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nurkse, Ragnar Wilhelm}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 1959]] 50fdg36vq8e2bi4kwpjzu3g5pubap6c 0 286680 7175494 7090721 2026-06-18T14:24:43Z Kuriuss 38125 7175494 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Zinik,Zinovy.IMG_5530.JPG|pisi|Zinovi Zinik esinemas festivalil [[HeadRead]]<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012</small>]] '''Zinovi Zinik''' ([[inglise keel]]es ''Zinovy Zinik''; sündinud [[16. juuni]]l [[1945]] [[Moskva]]s) on [[juudid|juudi]] päritolu vene ja briti [[kirjanik]]. Zinik sündis ja kasvas Moskvas. Ta õppis algul kunstikoolis maalimist, siis [[Moskva ülikool]]is [[topoloogia]]t ja Moskva ajakirja Teatr kursustel teatri[[kriitika]]t. Ilukirjandust kirjutama hakkas ta sõprade õhutusel, kuid Venemaal ilmus temalt vaid mõni üksik teatrikriitiline artikkel. [[1975]]. aastal emigreerus ta [[Iisrael]]i, kus hakkas tööle [[Jeruusalemma ülikool]]i venekeelsete üliõpilaste teatristuudio [[lavastaja]]na.{{lisa viide}} [[1976]]. aastal kutsus [[BBC]] ta [[Suurbritannia]]sse{{lisa viide}} ja sellest ajast elab Zinik Londonis.{{lisa viide}} Ta töötas palju aastaid{{millal}} BBC venekeelsete saadete toimetuses mittekoosseisulise kriitiku, toimetaja ja saatejuhina ning tal oli oma kirjandusteemaline autorisaade.{{lisa viide}} [[1988]]. aastal sai ta Suurbritannia [[kodakondsus]]e.{{lisa viide}} Eesti keeles on temalt [[Vilma Matsov]]i tõlkes ilmunud romaan "Rousseau-foob ja punapuravikud" (Umara, 1994). Tema proosatekste on ilmunud ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]].{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Zinik, Zinovi}} [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] fspyncpwgragnx6m3d934au5g7ojb3r 7175495 7175494 2026-06-18T14:25:24Z Kuriuss 38125 7175495 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Zinik,Zinovy.IMG_5530.JPG|pisi|Zinovi Zinik festivalil [[HeadRead]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. juuni 2012</small>]] '''Zinovi Zinik''' ([[inglise keel]]es ''Zinovy Zinik''; sündinud [[16. juuni]]l [[1945]] [[Moskva]]s) on [[juudid|juudi]] päritolu vene ja briti [[kirjanik]]. Zinik sündis ja kasvas Moskvas. Ta õppis algul kunstikoolis maalimist, siis [[Moskva ülikool]]is [[topoloogia]]t ja Moskva ajakirja Teatr kursustel teatri[[kriitika]]t. Ilukirjandust kirjutama hakkas ta sõprade õhutusel, kuid Venemaal ilmus temalt vaid mõni üksik teatrikriitiline artikkel. [[1975]]. aastal emigreerus ta [[Iisrael]]i, kus hakkas tööle [[Jeruusalemma ülikool]]i venekeelsete üliõpilaste teatristuudio [[lavastaja]]na.{{lisa viide}} [[1976]]. aastal kutsus [[BBC]] ta [[Suurbritannia]]sse{{lisa viide}} ja sellest ajast elab Zinik Londonis.{{lisa viide}} Ta töötas palju aastaid{{millal}} BBC venekeelsete saadete toimetuses mittekoosseisulise kriitiku, toimetaja ja saatejuhina ning tal oli oma kirjandusteemaline autorisaade.{{lisa viide}} [[1988]]. aastal sai ta Suurbritannia [[kodakondsus]]e.{{lisa viide}} Eesti keeles on temalt [[Vilma Matsov]]i tõlkes ilmunud romaan "Rousseau-foob ja punapuravikud" (Umara, 1994). Tema proosatekste on ilmunud ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]].{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Zinik, Zinovi}} [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] rqyz355lqb8hm5c30akimsur48j1xci 0 294251 7175921 3565354 2026-06-19T11:24:05Z ~2026-35706-84 231957 Lisasin ühiku sideerilise aasta kestusele 7175921 wikitext text/x-wiki '''Sideeriline periood''' ehk '''sideeriline tiirlemisperiood''' on ajavahemik, mille vältel [[taevakeha]] ([[planeet|planeedi]], [[Täht (astronoomia)|tähe]]) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru [[tähistaev]]a kui [[taustsüsteem]]i suhtes<ref name="Astronoomialeksikon"/>. Nt [[Maa (planeet)|Maa]] puhul on sideerilise aasta kestus 1,00004 aastat, mis võrdub 365,26 ööpäevaga<ref name="Astronoomialeksikon"/>. ==Vaata ka== *[[Sünoodiline periood]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Astronoomialeksikon">H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 64</ref>}} [[Kategooria:Astronoomia]] ovsporz6v71xedqpen3paneepp3ac8y 0 296601 7175481 6665067 2026-06-18T13:49:02Z Kuriuss 38125 7175481 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{ Taksonitabel | nimi= Rohe-vesihobu | värvus = putukad | pilt = Ophiogomphus cecilia IMG 4225.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pildi_seletus = Rohe-vesihobu | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiililised]] ''Odonata'' | sugukond = [[Jõgihobulased]] ''Gomphidae'' | perekond = [[Vesihobu]] ''Ophiogomphus'' | liik = '''Rohe-vesihobu''' | binaarne = ''Ophiogomphus cecilia'' | binaarse_autor = [[Fourcroy]], 1785<ref name="elurikkus" /> }} '''Rohe-vesihobu''' (''Ophiogomphus cecilia'') on [[jõgihobulased|jõgihobulaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vesihobu]] perekonda kuuluv [[kiililised|kiililine]]. Liigi valmikute keha on 50–60&nbsp;mm pikk ja tiibade siruulatus on 65–75&nbsp;mm.<ref name="treknature" /> Viimase arengujärgu vastsete keha on kuni 35&nbsp;mm pikk. == Levila == Liik on laialdaselt levinud üle [[Euroopa]]s, Põhja- ja Lääne-[[Aasia]]ni. Euroopas on ta esindatud Kesk- ja [[Ida-Euroopa]]s ja mõne üksiku hajusalt paikneva [[populatsioon]]iga lääne pool – [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l ja [[Itaalia]]s<ref name="Dragonflyepix" /> Euroopa riikidest esineb rohe-vesihobu järgmistes riikides: [[Austria]], [[Valgevene]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Tšehhi]], [[Taani]], [[Eesti]], [[Soome]], [[Saksamaa]], [[Kreeka]], [[Ungari]], [[Itaalia]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Luksemburg]], [[Poola]], [[Portugal]], [[Rumeenia]], [[Venemaa]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Rootsi]], [[Šveits]], [[Holland]], [[Ukraina]].<ref name="Faunaeuropaea" /> Eestis on rohe-vesihobu registreeritud nii ajalooliste kui viimase aja uuringute ja vaatluste põhjal vaid Eesti mandriosas. Samas ei ole ta levinud mandriosas ühtlaselt. UTM 10x10 km kaardiruudustiku täpsusega levikuandmed enne ja pärast 1950. aastat näitavad, et enamik leiuruute jääb Põhja- ja Lõuna-Eestisse. Eesti keskosas on teada liigi esinemine kolmes ruudus, millest kahes küll enne 1950. aastat.<ref name="Levikuatlas" /> == Välimus ja eristamine lähisliikidest == === Valmik === [[pilt:IC Gomphidae wing.jpg|pisi|Jõgihobulaste tiiva ehitus]] Rohe-vesihobu valmik on keskmise suurusega kiil, tal on piklik sihvakas keha, selgelt eristunud rindmik ning rindmikuga väga liikuvalt kinnituv pea. Pea pinnast suurema osa moodustavad kaks kumerat [[liitsilm]]a, mille vaateväli ulatub 180 ja enama kraadini. Liitsilmad koosnevad omakorda kuni 30 000 osasilmast ehk [[fassettsilm]]ast. Selliste silmadega on kiilid võimelised nägema kuni kümne [[Meeter|meetri]] kaugusele. Silma sellist ehitust võib pidada õhus saagijahtimise, saagi märkamise ja püüdmisega seotult tekkinud [[kohastumus]]eks. Jõgihobulaste sugukonnale iseloomulikuks tunnuseks on kahe suure liitsilma lai eraldatus lauba piirkonnas. Teistel [[eristiivalised|eristiivaliste]] (''Anisoptera'') liikidel puutuvad liitsilmad laubal kokku. [[Tundlad]] on kiililistele iseloomulikult lühikesed ja vähemärgatavad. Pea ja rindmiku värvus on heleroheline, piklik tagakeha on kaetud kollaste laikudega. Nii peal, rindmikul kui ka tagakehal on heledal taustal must muster. Tiivad on läbipaistvad, ilma värvimustrita. Liigi ees- ja tagatiivad on erikujulised, see on eristiivaliste alamseltsi põhitunnus. Tagatiibade [[morfoloogia]] põhitunnusena esineb eenduv [[kannasagar]]. Tiibades on tihe tiivasoonte võrgustik. Tiibade tipus paikneb tumedam laik – tiivatäpp, ehk stigma, mis ei lase tiivas lennuajal tekkida vibratsioone. Erinevalt teistest [[putukad|putukatest]] liigutavad kiilid esimest ja tagumist tiivapaari vaheldumisi. Tänu võimele liigutada tiivapaari eri aegadel, on kiilid erakordselt head lendajad. Tiibu kiilid seljale kokku voltida ei saa, nagu paljud teised putukad, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali (ka rohe-vesihobu) või ülesetõstetult (mõned teised kiilirühmad).<ref name="annaabi" /> Eesti jõgihobulastest, ühe põhitunnusena, eristab rohe-vesihobu tagatiiva kolmnurga all paiknev [[anaalsilmus]] teda liikidest [[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') ja [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes''), kellel see tunnus puudub ja liigi [[näps-jõgihobu]] (''Ophiogomphus forcipatus'') isastest vähem konksjad anaaljätked. Emased isendid eristuvad jõgihobulaste kõikidest teistest Eestis esinevatest liikidest laubal, liitsilmade vahel, asuvate sarvekeste poolest.<ref name="Remm" /> === Vastne (nümf)=== [[Fail:Ophiogomphus cecilia nymph.jpg|pisi|Rohe-vesihobu vastne]] Kiilide [[vastne|vastsed]] on erinevalt valmikutest enamasti pruunikates, ka pisut rohekates toonides, mis moodustab veekeskkonnas soodsa varjevärvuse kombinatsioone – mustreid. Rohe-vesihobu vastsete eluviis on väheliikuv ja varjevärvus aitab neil paremini veekogu põhja, [[taimed]]e ja muu looduse taustal märkamatuks jääda. Rohe-vesihobu vastsed on lamenenud kehaehitusega. Erinevalt teiste kiilide vastsetest on nende keha tihedalt karvadega kaetud. Nii vastsete kehaehitus kui ka värvimuster on kohastumus eluks [[kärestik]]ulistes ja kiirema vooluga jõelõikudes, kus nad viibivad suhteliselt väheliikuvatena, kaevudes poolenisti setetesse. Sageli jäävad nende mikroelupaigad vee voolu takistavatest kividest, puidujäänustest, taimedest ja muudest objektidest vahetult allvoolu, kus omamoodi seisulaines on vastsetel vähema energiakuluga võimalik püsida. Saagi püüdmiseks on vastsetel kõikidele kiilidele iseloomulik, omapärane püünismask. Vees edasi liikumiseks pumpavad kiilide nümfid [[reaktiivmootor]]i tegevusprintsiibil vett pärasoolest välja. Rohe-vesihobu vastsed pigem roomavad-ronivad, kui liiguvad aktiivselt eelnimetatud printsiibil. Rohe-vesihobu vastsete lähisliikidest eristamine ei ole esmapilgul lihtne. Kõige raskem on see näps-jõgihobu puhul. Headeks määramistunnusteks on struktuurid pea eesosas, silmade ja tundlate vahel. Näps-jõgihobul on pea eesosa väljaulatuv ja kaetud arvukate pikkade karvadega, rohe-jõgihobul ei ole pea eesosa nii väljaulatuv.<ref name="Nilsson" /> == Elupaik ja eluviis == Rohe-vesihobu valmikute tegutsemispiirkonnaks on keskmise suurusega jõgede jõekoridorid. Kohad, kus leidub piisavalt kõrget jõe kohale ulatuvat kaldataimestikku ja ka vaba vett, mille vaheldumisega on tagatud [[päike]]sest otse valgustatud ja kaldataimestiku poolt varjatud alade mosaiik, ning kus lisaks leidub veest väljaulatuvaid kive, oksi, puutüvesid ja muid objekte, millel valmikud varjatult peatuda saavad. Vaba ruumi olemasolu vee kohal on oluline saagi püüdmisel, peatumiskohad aga varje- ja puhkekohtadena. Suure osa ajast veedavadki valmikud, eriti isased, kivil või mõnel muul veest välja ulatuval objektil istudes. Valmikud on territoriaalsed, mis tähendab, et pärast lendutõusmist tulevad nad samasse kohta tagasi, mistõttu väljaspool kirjeldatud [[elupaik]]a võib liiki kohata suhteliselt harva. Rohe vesihobu vastsete elupaigaks on peamiselt jõgede kärestikulised ja kiirema vooluga jõelõigud. Mikroelupaigas on oluline piisavate varjekohtade: kivide, puutüvede ja veetaimede olemasolu, samuti on oluline ka väiksemate liivalaikude esinemine. Sellistes kohtades läbib lapiku keha ja väheliikuva eluviisiga vastne umbes kaheaastase [[elutsükkel|elutsükli]] kuni valmikuks saamiseni. == Toitumine == Rohe-vesihobu valmikud ja vastsed on röövtoidulised nagu ka teised kiililised. Valmikud püüavad oma saaki, mitmesuguseid putukaid: [[sääselised|sääski]], [[kärbselised|kärbseid]], [[liblikalised|liblikaid]] ja teisi putukavalmikuid, otse õhust. Ogadega varustatud jalad moodustavad omapärase püüniskorvi, mis on kohastumus lennult putukate püüdmiseks. Saagi suurus sõltub suuresti kiili enese mõõtmetest. Väiksemaid [[selgrootud|selgrootuid]] on nad võimelised alla neelama otse õhus, suuremate objektidega lendavad nad aga puhkekohta, kus tugevate lõugade abil saak järk-järgult tükeldatakse. Röövtoidulistel vastsetel on saagi püüdmisel suur tähtsus püünismaskil, omapärasel, ainult kiilivastsetele iseloomulikul moodustisel, mis saakobjekti märgates välja sirutatakse. Kiilivastne varitseb oma saaki veekogu põhjas, rünnates kõike, mida ta saagiks peab ja millest jõud üle käib. Vastsete toiduks on [[veeteod]], [[ühepäevikulised|ühepäevikuliste]]- ja [[ehmestiivalised|ehmestiivaliste]] vastsed, [[selgsõudurlased|selgsõudurid]] ja teised veeselgrootud. Suuremate kiilide vastsed võivad peale selgrootute süüa ka konna[[kulles]]eid ja [[kalamaim]]e.<ref name="annaabi" /> Rohe-vesihobu vastsete toitumise kohta on seni vähe teada. == Sigimine ja areng == Isaste kiilide väline genitaalaparaat erineb teiste putukate omast. Tagakeha tipul asuvad jätked (''cerci'') emasisendi peast või rindmikust kinnihoidmiseks [[kopulatsioon]]i ajal. Tagakeha teisel lülil kõhtmiselt paiknevate sugujätkete (suguhaagikeste) juures hoitakse aga [[sperma]]t, mis on produtseeritud [[sugunääre|sugunäärmete]] poolt ja mille juurde painutatakse emasisendi tagakeha tipp.<ref name="Dragonfliesofeurope" /> Rohe-vesihobu paarumisrituaal on kiililistele iseloomulik. Rohe-vesihobu isased konkureerivad emaste pärast. Paaritumine võib toimida nii maapinnal kui ka õhus. Viljastatud emane alustab pärast paarumist peatselt munemist. Munetakse tavaliselt kaldataimestikku või kaldapinnasesse. Munast väjub eelvastne, kes on ümbritsetud [[kitiinkest]]aga. Eelvastse staadium kestab mõned minutid, pärast seda kitiinkest puruneb ja väljub vastne ehk nümf.<ref name="annaabi" /><ref name="Dragonfliesofeurope" /> Olenevalt liigist teeb kiilivastne läbi kindla hulga [[kestumine|kestumisi]]. Vastseea pikkus sõltub liigist. Eestis kestab rohe-vesihobul vastsestaadium arvatavasti kaks aastat – täpsemad andmed puuduvad uurituse vähesuse tõttu. Enne viimast kestumist ronib vastne taimedele või kividele, kus viimasest kestast väljub valmik. == Ohustatus == Rahvusvahelise Looduskaitseorganisatsiooni punase raamatu (''The IUCN Red List of Threatened Species'') – järgi on liik paigutatud kategooriasse LC – ''Least Concern''. Liigi arvukus vähenes 1980.–1990. aastatel, kuid on viimasel ajal parema veemajanduse tõttu suurenema hakanud.<ref name="iucn" /> Liik kuulub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] loodusdirektiivi II ja IV lisasse, mis tähendab, et riigid peavad tagama liigi kaitse nii liigikaitse kui ka piisava hulga elupaikade kaitse kaudu. Eesti ohustatud liikide nimestiku eelmises, [[1998]]. aastal ilmunud versioonis<ref name="punane" /> oli rohe-vesihobu paigutatud III ohukategooriasse. [[2008]]. aastal avaldatud ohustatud liikide nimestikus on rohe-vesihobu kaitsestaatus "puuduliku andmestikuga".<ref name="eelurikkus" /> == Ohutegurid == [[Ohutegur|Ohutegurid]] on eelkõige [[jõesäng]]i füüsiline muutmine, [[õgvendamine]], voolurežiimi muutmine, taimestiku ümberkujundamine jõekoridoris ja vee [[Saastamine|reostamine]]. Rohe-vesihobu elupaigaks olevad kärestikulised ja teised kiiremavoolulised jõelõigud on eriti ohustatud, kuna selliseid kohti on inimene pika aja vältel kasutanud paisude rajamiseks. Inimtegevuse tulemusel on muudetud voolurežiimi ja jõgede looduslikku arenguprotsessi.<ref name="punane" /><ref name="eelurikkus" /><ref name="seire" /> == Kaitse == Rohe-vesihobu soodsa seisundi tagamiseks on oluline mõlema, nii vastse kui ka valmiku osaelupaiga säilimine, mis koos moodustavad terviku. Isegi vaid ühe osaelupaiga rikkumine kahjustab lokaalpopulatsiooni seisundit tervikuna. Oluline on mõlema osaelupaiga esinemine piisavalt suurel jõelõigul, et populatsioon saaks püsida. Lisaks on tähtis, et jõekoridor tervikulatuses oleks sobiv valmikute migratsiooniks konkreetsest elupaigast kaugemale, mille kaudu saab toimuda liigi taasasustus jõe koguulatuses, juhul kui mingist jõelõigust on liik kadunud. [[Avijõgi]] on [[Natura loodushoiuala]]na kaitse alla võetud 28,05 km ulatuses alates 2005. aastast eelkõige rohe-vesihobu ja [[võldas]]e kaitseks. == Seisund Eestis == Uuringud aastatel 1928–1999 on näidanud rohe-vesihobu levikut Põhja-, Kesk- ja Edela-Eestis.<ref name="Levikuatlas" /> Andmete põhjal on aastatel 2001–2006 [[leiukoht]]ade arv aga varasemaga võrreldes vähenenud. Kesk-Eestist pole viimastel andmetel<ref name="Levikuatlas" /> liiki leitud. Korduvate uuringute andmete põhjal võib arvata, et liik on kadunud talle muidu sobivast [[Selja jõgi|Selja jõest]] ja veel mõnest varasemast esinemiskohast. Eestis tervikuna aga näitavad kiililiste seire andmed liigi suhteliselt soodsat seisundit.<ref name="seire" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elurikkus">{{elurikkus}}</ref> <ref name="treknature">{{Netiviide |url=http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |pealkiri=www.Dragonflypix.com cecilia |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121208222903/http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Dragonflyepix">{{Netiviide |url=http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |pealkiri=www.dragonflypix.com |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121208222903/http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Faunaeuropaea">{{Netiviide |url=http://www.faunaeur.org/ |pealkiri=Fauna Europaea |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2017-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170602005826/http://www.faunaeur.org/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Levikuatlas">Eesti putukate levikuatlas 3 (Odonata)M. Martin, J. Luig, J. Ruusmaa, M. Heideamaa.</ref> <ref name="annaabi">[http://www.annaabi.com/kiililised-m20139.html www.annaabi.com kiililised]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Remm">Remm H. 1966. Putukate välimääraja I (Apterygota, Palaeoptera, Hemimetabola). Tartu, 184 lk</ref> <ref name="Nilsson">Anders N. Nilsson – 1997 Aquatic Insects of Northern Europe Volume 2. Odonata, lk 13–65.</ref> <ref name="Dragonfliesofeurope">Askew, R.R. 2004. The Dragonflies of Europe (second edition). 308 pp.</ref> <ref name="iucn">[http://www.iucnredlist.org/details/15364/0 www.iucnredlist.org]</ref> <ref name="punane">[http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html Punane raamat 1998]</ref> <ref name="eelurikkus">{{Netiviide |url=http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est |pealkiri=eElurikkus |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120315110558/http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="seire">{{Netiviide |url=http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13 |pealkiri=seire.keskkonnainfo.ee |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120529071758/http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Jõgihobulased]] [[Kategooria:Eesti kiililised]] 5ibgxnriiq992td6g2t7v2pcksjou0d 7175491 7175481 2026-06-18T14:11:09Z Ojassaar 206682 7175491 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{ Taksonitabel | nimi= Rohe-vesihobu | värvus = putukad | pilt = Ophiogomphus cecilia IMG 4225.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Ophiogomphus cecilia | ID = 15364 | hindaja = Malikova, E.M. | aasta = 2019 | IUCN_aasta = 2020}}</ref> | pildi_seletus = Rohe-vesihobu | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiililised]] ''Odonata'' | sugukond = [[Jõgihobulased]] ''Gomphidae'' | perekond = [[Vesihobu]] ''Ophiogomphus'' | liik = '''Rohe-vesihobu''' | binaarne = ''Ophiogomphus cecilia'' | binaarse_autor = [[Fourcroy]], 1785<ref name="elurikkus" /> }} '''Rohe-vesihobu''' (''Ophiogomphus cecilia'') on [[jõgihobulased|jõgihobulaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vesihobu]] perekonda kuuluv [[kiililised|kiililine]]. Liigi valmikute keha on 50–60&nbsp;mm pikk ja tiibade siruulatus on 65–75&nbsp;mm.<ref name="treknature" /> Viimase arengujärgu vastsete keha on kuni 35&nbsp;mm pikk. == Levila == Liik on laialdaselt levinud üle [[Euroopa]]s, Põhja- ja Lääne-[[Aasia]]ni. Euroopas on ta esindatud Kesk- ja [[Ida-Euroopa]]s ja mõne üksiku hajusalt paikneva [[populatsioon]]iga lääne pool – [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l ja [[Itaalia]]s<ref name="Dragonflyepix" /> Euroopa riikidest esineb rohe-vesihobu järgmistes riikides: [[Austria]], [[Valgevene]], [[Bulgaaria]], [[Horvaatia]], [[Tšehhi]], [[Taani]], [[Eesti]], [[Soome]], [[Saksamaa]], [[Kreeka]], [[Ungari]], [[Itaalia]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Luksemburg]], [[Poola]], [[Portugal]], [[Rumeenia]], [[Venemaa]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Rootsi]], [[Šveits]], [[Holland]], [[Ukraina]].<ref name="Faunaeuropaea" /> Eestis on rohe-vesihobu registreeritud nii ajalooliste kui viimase aja uuringute ja vaatluste põhjal vaid Eesti mandriosas. Samas ei ole ta levinud mandriosas ühtlaselt. UTM 10x10 km kaardiruudustiku täpsusega levikuandmed enne ja pärast 1950. aastat näitavad, et enamik leiuruute jääb Põhja- ja Lõuna-Eestisse. Eesti keskosas on teada liigi esinemine kolmes ruudus, millest kahes küll enne 1950. aastat.<ref name="Levikuatlas" /> == Välimus ja eristamine lähisliikidest == === Valmik === [[pilt:IC Gomphidae wing.jpg|pisi|Jõgihobulaste tiiva ehitus]] Rohe-vesihobu valmik on keskmise suurusega kiil, tal on piklik sihvakas keha, selgelt eristunud rindmik ning rindmikuga väga liikuvalt kinnituv pea. Pea pinnast suurema osa moodustavad kaks kumerat [[liitsilm]]a, mille vaateväli ulatub 180 ja enama kraadini. Liitsilmad koosnevad omakorda kuni 30 000 osasilmast ehk [[fassettsilm]]ast. Selliste silmadega on kiilid võimelised nägema kuni kümne [[Meeter|meetri]] kaugusele. Silma sellist ehitust võib pidada õhus saagijahtimise, saagi märkamise ja püüdmisega seotult tekkinud [[kohastumus]]eks. Jõgihobulaste sugukonnale iseloomulikuks tunnuseks on kahe suure liitsilma lai eraldatus lauba piirkonnas. Teistel [[eristiivalised|eristiivaliste]] (''Anisoptera'') liikidel puutuvad liitsilmad laubal kokku. [[Tundlad]] on kiililistele iseloomulikult lühikesed ja vähemärgatavad. Pea ja rindmiku värvus on heleroheline, piklik tagakeha on kaetud kollaste laikudega. Nii peal, rindmikul kui ka tagakehal on heledal taustal must muster. Tiivad on läbipaistvad, ilma värvimustrita. Liigi ees- ja tagatiivad on erikujulised, see on eristiivaliste alamseltsi põhitunnus. Tagatiibade [[morfoloogia]] põhitunnusena esineb eenduv [[kannasagar]]. Tiibades on tihe tiivasoonte võrgustik. Tiibade tipus paikneb tumedam laik – tiivatäpp, ehk stigma, mis ei lase tiivas lennuajal tekkida vibratsioone. Erinevalt teistest [[putukad|putukatest]] liigutavad kiilid esimest ja tagumist tiivapaari vaheldumisi. Tänu võimele liigutada tiivapaari eri aegadel, on kiilid erakordselt head lendajad. Tiibu kiilid seljale kokku voltida ei saa, nagu paljud teised putukad, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali (ka rohe-vesihobu) või ülesetõstetult (mõned teised kiilirühmad).<ref name="annaabi" /> Eesti jõgihobulastest, ühe põhitunnusena, eristab rohe-vesihobu tagatiiva kolmnurga all paiknev [[anaalsilmus]] teda liikidest [[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') ja [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes''), kellel see tunnus puudub ja liigi [[näps-jõgihobu]] (''Ophiogomphus forcipatus'') isastest vähem konksjad anaaljätked. Emased isendid eristuvad jõgihobulaste kõikidest teistest Eestis esinevatest liikidest laubal, liitsilmade vahel, asuvate sarvekeste poolest.<ref name="Remm" /> === Vastne (nümf)=== [[Fail:Ophiogomphus cecilia nymph.jpg|pisi|Rohe-vesihobu vastne]] Kiilide [[vastne|vastsed]] on erinevalt valmikutest enamasti pruunikates, ka pisut rohekates toonides, mis moodustab veekeskkonnas soodsa varjevärvuse kombinatsioone – mustreid. Rohe-vesihobu vastsete eluviis on väheliikuv ja varjevärvus aitab neil paremini veekogu põhja, [[taimed]]e ja muu looduse taustal märkamatuks jääda. Rohe-vesihobu vastsed on lamenenud kehaehitusega. Erinevalt teiste kiilide vastsetest on nende keha tihedalt karvadega kaetud. Nii vastsete kehaehitus kui ka värvimuster on kohastumus eluks [[kärestik]]ulistes ja kiirema vooluga jõelõikudes, kus nad viibivad suhteliselt väheliikuvatena, kaevudes poolenisti setetesse. Sageli jäävad nende mikroelupaigad vee voolu takistavatest kividest, puidujäänustest, taimedest ja muudest objektidest vahetult allvoolu, kus omamoodi seisulaines on vastsetel vähema energiakuluga võimalik püsida. Saagi püüdmiseks on vastsetel kõikidele kiilidele iseloomulik, omapärane püünismask. Vees edasi liikumiseks pumpavad kiilide nümfid [[reaktiivmootor]]i tegevusprintsiibil vett pärasoolest välja. Rohe-vesihobu vastsed pigem roomavad-ronivad, kui liiguvad aktiivselt eelnimetatud printsiibil. Rohe-vesihobu vastsete lähisliikidest eristamine ei ole esmapilgul lihtne. Kõige raskem on see näps-jõgihobu puhul. Headeks määramistunnusteks on struktuurid pea eesosas, silmade ja tundlate vahel. Näps-jõgihobul on pea eesosa väljaulatuv ja kaetud arvukate pikkade karvadega, rohe-jõgihobul ei ole pea eesosa nii väljaulatuv.<ref name="Nilsson" /> == Elupaik ja eluviis == Rohe-vesihobu valmikute tegutsemispiirkonnaks on keskmise suurusega jõgede jõekoridorid. Kohad, kus leidub piisavalt kõrget jõe kohale ulatuvat kaldataimestikku ja ka vaba vett, mille vaheldumisega on tagatud [[päike]]sest otse valgustatud ja kaldataimestiku poolt varjatud alade mosaiik, ning kus lisaks leidub veest väljaulatuvaid kive, oksi, puutüvesid ja muid objekte, millel valmikud varjatult peatuda saavad. Vaba ruumi olemasolu vee kohal on oluline saagi püüdmisel, peatumiskohad aga varje- ja puhkekohtadena. Suure osa ajast veedavadki valmikud, eriti isased, kivil või mõnel muul veest välja ulatuval objektil istudes. Valmikud on territoriaalsed, mis tähendab, et pärast lendutõusmist tulevad nad samasse kohta tagasi, mistõttu väljaspool kirjeldatud [[elupaik]]a võib liiki kohata suhteliselt harva. Rohe vesihobu vastsete elupaigaks on peamiselt jõgede kärestikulised ja kiirema vooluga jõelõigud. Mikroelupaigas on oluline piisavate varjekohtade: kivide, puutüvede ja veetaimede olemasolu, samuti on oluline ka väiksemate liivalaikude esinemine. Sellistes kohtades läbib lapiku keha ja väheliikuva eluviisiga vastne umbes kaheaastase [[elutsükkel|elutsükli]] kuni valmikuks saamiseni. == Toitumine == Rohe-vesihobu valmikud ja vastsed on röövtoidulised nagu ka teised kiililised. Valmikud püüavad oma saaki, mitmesuguseid putukaid: [[sääselised|sääski]], [[kärbselised|kärbseid]], [[liblikalised|liblikaid]] ja teisi putukavalmikuid, otse õhust. Ogadega varustatud jalad moodustavad omapärase püüniskorvi, mis on kohastumus lennult putukate püüdmiseks. Saagi suurus sõltub suuresti kiili enese mõõtmetest. Väiksemaid [[selgrootud|selgrootuid]] on nad võimelised alla neelama otse õhus, suuremate objektidega lendavad nad aga puhkekohta, kus tugevate lõugade abil saak järk-järgult tükeldatakse. Röövtoidulistel vastsetel on saagi püüdmisel suur tähtsus püünismaskil, omapärasel, ainult kiilivastsetele iseloomulikul moodustisel, mis saakobjekti märgates välja sirutatakse. Kiilivastne varitseb oma saaki veekogu põhjas, rünnates kõike, mida ta saagiks peab ja millest jõud üle käib. Vastsete toiduks on [[veeteod]], [[ühepäevikulised|ühepäevikuliste]]- ja [[ehmestiivalised|ehmestiivaliste]] vastsed, [[selgsõudurlased|selgsõudurid]] ja teised veeselgrootud. Suuremate kiilide vastsed võivad peale selgrootute süüa ka konna[[kulles]]eid ja [[kalamaim]]e.<ref name="annaabi" /> Rohe-vesihobu vastsete toitumise kohta on seni vähe teada. == Sigimine ja areng == Isaste kiilide väline genitaalaparaat erineb teiste putukate omast. Tagakeha tipul asuvad jätked (''cerci'') emasisendi peast või rindmikust kinnihoidmiseks [[kopulatsioon]]i ajal. Tagakeha teisel lülil kõhtmiselt paiknevate sugujätkete (suguhaagikeste) juures hoitakse aga [[sperma]]t, mis on produtseeritud [[sugunääre|sugunäärmete]] poolt ja mille juurde painutatakse emasisendi tagakeha tipp.<ref name="Dragonfliesofeurope" /> Rohe-vesihobu paarumisrituaal on kiililistele iseloomulik. Rohe-vesihobu isased konkureerivad emaste pärast. Paaritumine võib toimida nii maapinnal kui ka õhus. Viljastatud emane alustab pärast paarumist peatselt munemist. Munetakse tavaliselt kaldataimestikku või kaldapinnasesse. Munast väjub eelvastne, kes on ümbritsetud [[kitiinkest]]aga. Eelvastse staadium kestab mõned minutid, pärast seda kitiinkest puruneb ja väljub vastne ehk nümf.<ref name="annaabi" /><ref name="Dragonfliesofeurope" /> Olenevalt liigist teeb kiilivastne läbi kindla hulga [[kestumine|kestumisi]]. Vastseea pikkus sõltub liigist. Eestis kestab rohe-vesihobul vastsestaadium arvatavasti kaks aastat – täpsemad andmed puuduvad uurituse vähesuse tõttu. Enne viimast kestumist ronib vastne taimedele või kividele, kus viimasest kestast väljub valmik. == Ohustatus == Rahvusvahelise Looduskaitseorganisatsiooni punase raamatu (''The IUCN Red List of Threatened Species'') – järgi on liik paigutatud kategooriasse LC – ''Least Concern''. Liigi arvukus vähenes 1980.–1990. aastatel, kuid on viimasel ajal parema veemajanduse tõttu suurenema hakanud.<ref name="iucn" /> Liik kuulub [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] loodusdirektiivi II ja IV lisasse, mis tähendab, et riigid peavad tagama liigi kaitse nii liigikaitse kui ka piisava hulga elupaikade kaitse kaudu. Eesti ohustatud liikide nimestiku eelmises, [[1998]]. aastal ilmunud versioonis<ref name="punane" /> oli rohe-vesihobu paigutatud III ohukategooriasse. [[2008]]. aastal avaldatud ohustatud liikide nimestikus on rohe-vesihobu kaitsestaatus "puuduliku andmestikuga".<ref name="eelurikkus" /> == Ohutegurid == [[Ohutegur|Ohutegurid]] on eelkõige [[jõesäng]]i füüsiline muutmine, [[õgvendamine]], voolurežiimi muutmine, taimestiku ümberkujundamine jõekoridoris ja vee [[Saastamine|reostamine]]. Rohe-vesihobu elupaigaks olevad kärestikulised ja teised kiiremavoolulised jõelõigud on eriti ohustatud, kuna selliseid kohti on inimene pika aja vältel kasutanud paisude rajamiseks. Inimtegevuse tulemusel on muudetud voolurežiimi ja jõgede looduslikku arenguprotsessi.<ref name="punane" /><ref name="eelurikkus" /><ref name="seire" /> == Kaitse == Rohe-vesihobu soodsa seisundi tagamiseks on oluline mõlema, nii vastse kui ka valmiku osaelupaiga säilimine, mis koos moodustavad terviku. Isegi vaid ühe osaelupaiga rikkumine kahjustab lokaalpopulatsiooni seisundit tervikuna. Oluline on mõlema osaelupaiga esinemine piisavalt suurel jõelõigul, et populatsioon saaks püsida. Lisaks on tähtis, et jõekoridor tervikulatuses oleks sobiv valmikute migratsiooniks konkreetsest elupaigast kaugemale, mille kaudu saab toimuda liigi taasasustus jõe koguulatuses, juhul kui mingist jõelõigust on liik kadunud. [[Avijõgi]] on [[Natura loodushoiuala]]na kaitse alla võetud 28,05 km ulatuses alates 2005. aastast eelkõige rohe-vesihobu ja [[võldas]]e kaitseks. == Seisund Eestis == Uuringud aastatel 1928–1999 on näidanud rohe-vesihobu levikut Põhja-, Kesk- ja Edela-Eestis.<ref name="Levikuatlas" /> Andmete põhjal on aastatel 2001–2006 [[leiukoht]]ade arv aga varasemaga võrreldes vähenenud. Kesk-Eestist pole viimastel andmetel<ref name="Levikuatlas" /> liiki leitud. Korduvate uuringute andmete põhjal võib arvata, et liik on kadunud talle muidu sobivast [[Selja jõgi|Selja jõest]] ja veel mõnest varasemast esinemiskohast. Eestis tervikuna aga näitavad kiililiste seire andmed liigi suhteliselt soodsat seisundit.<ref name="seire" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elurikkus">{{elurikkus}}</ref> <ref name="treknature">{{Netiviide |url=http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |pealkiri=www.Dragonflypix.com cecilia |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121208222903/http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Dragonflyepix">{{Netiviide |url=http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |pealkiri=www.dragonflypix.com |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121208222903/http://www.dragonflypix.com/speciespages/ophiogomphus_cecilia.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Faunaeuropaea">{{Netiviide |url=http://www.faunaeur.org/ |pealkiri=Fauna Europaea |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2017-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170602005826/http://www.faunaeur.org/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Levikuatlas">Eesti putukate levikuatlas 3 (Odonata)M. Martin, J. Luig, J. Ruusmaa, M. Heideamaa.</ref> <ref name="annaabi">[http://www.annaabi.com/kiililised-m20139.html www.annaabi.com kiililised]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Remm">Remm H. 1966. Putukate välimääraja I (Apterygota, Palaeoptera, Hemimetabola). Tartu, 184 lk</ref> <ref name="Nilsson">Anders N. Nilsson – 1997 Aquatic Insects of Northern Europe Volume 2. Odonata, lk 13–65.</ref> <ref name="Dragonfliesofeurope">Askew, R.R. 2004. The Dragonflies of Europe (second edition). 308 pp.</ref> <ref name="iucn">[http://www.iucnredlist.org/details/15364/0 www.iucnredlist.org]</ref> <ref name="punane">[http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html Punane raamat 1998]</ref> <ref name="eelurikkus">{{Netiviide |url=http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est |pealkiri=eElurikkus |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120315110558/http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="seire">{{Netiviide |url=http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13 |pealkiri=seire.keskkonnainfo.ee |vaadatud=2012-11-13 |arhiivimisaeg=2012-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120529071758/http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php?id=13 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Jõgihobulased]] [[Kategooria:Eesti kiililised]] fckvt7aj5d1ux8qcge03f3paqdpyc2f 0 297041 7175815 6930777 2026-06-19T08:28:58Z Svencapoeira 67038 7175815 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Mustuv torbikseen | seisund = | pilt = Mustuv torbikseen1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = 2011-09-25 Cantharellus melanoxeros Desm 202999 crop.jpg | pildi2_seletus = '''Mustuv torbikseen''' ''Cantharellus melanoxeros'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = [[Kukeseenelised]] ''Cantharellaceae'' | perekond = [[Torbikseen]] ''Craterellus'' | liik = '''Mustuv torbikseen''' | binaarne = ''Craterellus melanoxeros'' | binaarse_autor = ([[Jean Baptiste Henri Joseph Desmazières|Desm.]]) Pérez-De-Greg., 2000 | sünonüümid = ''Cantharellus melanoxeros'' Desm., 1830 }} '''Mustuv torbikseen'''<ref>Kadri Põldmaa, Külli Kalamees-Pani, Teele Jairus "Eestil on nüüd ka aasta seen", Eesti Loodus 6-7/2017</ref> (''Craterellus melanoxeros'') on [[torbikseen]]e perekonda kuuluv seeneliik. See kuulus varem [[kukeseen]]e perekonda ja kandis nimetust lilla kukeseen või mustuv kukeseen (''Cantharellus melanoxeros''). Mustuv torbikseen on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis võib teda leida [[naadi kasvukohatüüp|naadi kasvukohatüübist]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] okux7lyzhnc4l5vpohnf7p9vww57to2 7175817 7175815 2026-06-19T08:29:14Z Svencapoeira 67038 7175817 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Mustuv torbikseen | seisund = | pilt = Mustuv torbikseen1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = 2011-09-25 Cantharellus melanoxeros Desm 202999 crop.jpg | pildi2_seletus = '''Mustuv torbikseen''' ''Cantharellus melanoxeros'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = [[Kukeseenelised]] ''Cantharellaceae'' | perekond = [[Torbikseen]] ''Craterellus'' | liik = '''Mustuv torbikseen''' | binaarne = ''Craterellus melanoxeros'' | binaarse_autor = ([[Jean Baptiste Henri Joseph Desmazières|Desm.]]) Pérez-De-Greg., 2000 | sünonüümid = ''Cantharellus melanoxeros'' Desm., 1830 }} '''Mustuv torbikseen'''<ref>Kadri Põldmaa, Külli Kalamees-Pani, Teele Jairus "Eestil on nüüd ka aasta seen", Eesti Loodus 6-7/2017</ref> (''Craterellus melanoxeros'') on [[torbikseen]]e perekonda kuuluv seeneliik. See kuulus varem [[kukeseen]]e perekonda ja kandis nimetust lilla kukeseen või mustuv kukeseen. Mustuv torbikseen on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis võib teda leida [[naadi kasvukohatüüp|naadi kasvukohatüübist]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] idb4g38ygtczg5dk3vlkozeefsrxfsp 0 301842 7175759 7148043 2026-06-19T06:18:22Z ~2026-35605-35 231936 /* Isiklikku */ 7175759 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Margus Mets.jpg|pisi|Margus Mets 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil]] '''Margus Mets''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1961]]) on eesti [[ajakirjanik]] ja ajakirjandusettevõtja. Ta on lõpetanud 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna žurnalistikaosakonna. Töötanud ajalehtede [[Edasi]], [[Rahva Hääl]], Noorte Hääl, [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] ja [[Eesti Päevaleht]] toimetuses, seejärel [[Ajakirjade Kirjastus|Ajakirjade Kirjastuses]], [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehes]] ja [[Ühinenud Ajalehed|Ühinenud Ajalehtedes]].{{lisa viide}} Taasasutas 1990.aastal koos mõttekaaslastega Päevalehe (1990–1995). Ta on olnud Noorte Hääle ja Päevalehe peatoimetaja ning Eesti Päevalehe, Ajakirjade Kirjastuse, Pärnu Postimehe ja Ühinenud Ajalehtede vastutav väljaandja. 2015. aasta detsembrist on Margus Mets [[AS Postimees Grupp|Postimees Grupi]] juhatuse liige. Ta on 1990. aastast Eesti Meediaettevõtete Liidu asutajaliige ja nõukogu liige. 2016. aastast Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi juhatuse liige. Margus Mets on koos oma ülikoolikaaslaste ja hiljem koos [[Hans H. Luik|Hans H. Luige]], [[Toomas Leito]] ja [[Jüri Ehasalu|Jüri Ehasaluga]] andnud välja noore ajakirjaniku aastapreemiaid ja elutööpreemiaid. ==Isiklikku== Tema isa oli ajakirjanik ja ajakirjandusjuht [[Sulev Mets]] (1930–2018), ema on tekstiiliinsener ja ettevõtte "UKU" pikaaegne direktor [[Milvi Mets]]. Õde on raamatukogundustegelane [[Triin Soone]]. Poeg [[Mihkel Mets]] on rahvusvahelise taseme tippkarateka, mitmekordne Eesti meister ja koondislane ning rahvusvaheliste võistluste medalist. Margus Mets on Tallinna Jahtklubi juhatuse liige 1999.aastast ja [[Kommodoor|ekskommodoor]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mets, Margus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 09sfhgtk9ktwuz7btaupo4k0vnu6bex 0 306203 7175613 7169607 2026-06-18T19:54:31Z Kuriuss 38125 7175613 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Bentsler''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja omavalitsustegelane. Bentsler on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i ja [[2006]]. aastal [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/18019/bio/ Николай Бенцлер] kino-teatr.ru.</ref> Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]], pärast seda on olnud vabakutseline. Ta on mänginud nii Eesti kui ka välismaistes filmides ja telesarjades. Bentsler oli eestivenelasena 2017. aastal ETV eetris olnud dokumentaalkallakuga reisisaatesarja "Meie Eestid" (Kinoteater ja U8, 6 osa) avasaate peategelane. Kultuurikriitik [[Tambet Kaugema]] tutvustas teda toona nii: {{Tsitaat|Eesti esivalvevenelane Nikolai Bentsler, kes tänavu märtsis pälvis teatri aastaauhinna ning ilma kelleta pole meil viimasel kümnendil valmis tehtud vist ühtegi filmi ega seriaali, kus on olnud vaja mängida venelast. Marioni peigmees Aleksandr "Kättemaksukontorist", teate küll!|Tambet Kaugema (Sirp, 29.09.2017) <ref>Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/uks-roll-50/ Üks roll] Sirp, 29.09.2017.</ref>}} Ta on 14 aastat juhtinud saateid venekeelses raadiojaamas [[Narodnoje Radio]]<ref>[https://eeter.err.ee/1608544018/nikolai-bentsler-me-koik-tahame-teha-eestit-paremaks-ja-ilusamaks Nikolai Bentsler: me kõik tahame teha Eestit paremaks ja ilusamaks] ERR Eeter, 25.03.2022.</ref> ning juhendanud aastatel 2007–2009 [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]i ja 2009–2012 [[Põhja-Eesti Pimedate Ühing]]u näiteringi.<ref>Verni Leivak. [https://kultuur.postimees.ee/401050/venelased-mangivad-eestlasi Venelased mängivad eestlasi] Postimees Kultuur, 12.03.2011.</ref> Alates 2021. aastast töötas ta [[Viimsi vald|Viimsi abivallavanemana]] ja alates 2025. aastast on ta [[Viimsi vallavolikogu]] aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2006). == Looming == === Teatrirolle === * "Täna me ei mängi" (2006, Vene Teater) * "Küpsuskirjand 2005" (2006, [[Eesti Draamateater]]) * "Tähepoiss" (2007, Vene Teater) – kerjuspoiss * "C'est la vie / Selline on elu)" (2007, Vene Teater) – Samir Belkacem * "Ohtlikud suhted" (2007, Vene Teater) – teener * "Marukoerad" (2007, Vene Teater) – mitu rolli * "Onu unenägu" (2007, Vene Teater) – jutustaja * "Pöial–Liisi mäng" (2007, Vene Teater) * "Häda mõistuse pärast" (2008, Vene Teater) – Moltšalin * "Naljakas raha" (2008, Vene Teater) – Bill * "Primadonnad" (2009, Vene Teater) – Leo * "Pirosmani" (2009, Vene Teater) * "Tšipollino ja tema sõprade seiklused" (2009, Vene Teater) – senjoor Tomat * "Besame mucho" (2010, Vene Teater) – Rudolf * "Frederick ehk Kuritöö bulvar" (2010, Vene Teater) – Firmin * "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt" (2010, Pärimusteater Loomine) – Metropoliit Dimitri Novgorodist * "Kolm paksu" (2011, Vene Teater) – õhupallimüüja * "Kolm musketäri" (2011, Vene Teater) – autori mõtted, kuninga musketärid, kardinali kaardiväelased, trahterikülastajad * "Rebasemuinasjutt" (2011, Vene Teater) – Laaban * "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, Vaba Lava ja R.A.A.A.M.) – saatejuht * "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, Eesti Draamateater) – vandaal * "Päikesetriip" (2018, Eesti Draamateater) – Verner (meespeaosa) * "Roheline nagu laulaks" (2020, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) * "Error 403" (2021, [[Vaba Lava]]) – komandör * "Eramaa" (2021, Pootsi Veinimõis)  * "Engeli tellised" (2022, [[Vana Baskini Teater]]) * "Peaksime rääkima Raimondist" (2023, Teater Nuutrum) – NKVD major ja sõjaväelane * "Rahamaa" (2024, Eesti Draamateater) – Meekus Meekik === Filmid === * 2002 – "[[Lilja 4-ever]]" (Nataša peigmees) * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]"<ref>Tiiu Laks, [http://www.epl.ee/news/kultuur/nikolai-bentsler-laval-on-lavastajaks-armastus.d?id=51155896 Nikolai Bentsler: laval on lavastajaks armastus], Eesti Päevaleht, 17. jaanuar 2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} === Telesarjad === * 2010 – "[[Kälimehed]]" (Uno Andres) * 2010 – "[[Kodu keset linna]]" (Mattias Toomingas) * 2010–2020 "[[Kättemaksukontor]]" (Aleksandr Vesper, Marioni peigmees) * 2010–2013 "Riigimehed" (venelane) * 2011 – "Ühikarotid" (Stafi kongikaaslane) * 2011 – "Tappajan näköinen mies" (Vladimir) * 2011 – "Arne Dahl: Misterioso" (Alexander Brjusov) * 2012–2013 – "Elu keset linna" (Daniil) * 2012 – "[[Õhtusöök viiele]]" * 2013 – "[[Pilvede all]]" – Rauno (Kristiine sõber) * 2014 – "[[Viimane võmm]]" * 2017 – "[[Litsid]]" (härra Ustjužaninov) * 2018 – "Sorjonen" (Maxim Popov) * 2018 – "Bullets" (Valery) * 2021 – "Naiste sõda" (härra Ustjužaninov) ==Poliitiline tegevus== Bentsler oli aastatel 2021–2025 erakonna [[Eesti 200]] liige.<ref name="lahkub">[https://www.err.ee/1609638508/tiit-riisalo-astus-eesti-200-st-valja "Tiit Riisalo astus Eesti 200-st välja"] ERR, 20. märts 2025</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naitleja-nikolai-bentsler-liitub-erakonnaga-eesti-200?id=92565231 "Näitleja Nikolai Bentsler liitub erakonnaga Eesti 200"] Delfi, 15.02.2021.</ref> 2021. aasta novembrist on ta [[Viimsi vald|Viimsi]] abivallavanem, kes vastutab kultuuri- ja spordivaldkonna eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230103222227/https://riigikogu.eesti200.ee/nikolai-bentsler/ Nikolai Bentsleri tutvustus erakonna Eesti 200 fraktsiooni kodulehel] Vaadatud 04.01.2023.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 421 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="lahkub" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, kogus 180 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Novembrist 2025 on ta Viimsi vallavolikogu aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> == Tunnustus == * [[2017]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Imdb nimi|1231550}} * Dagmar Reinolt. [http://www.just24.ee/est/?news=963159 Nikolai Bentsler: Kui tahad teatris hästi mängida, pead päriselus olema samasugune] Just, 21. oktoober 2008 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79276602/nikolai-bentsler-minul-ei-ole-venelaste-ega-eestlaste-kohta-kunagi-eelarvamusi-olnud Nikolai Bentsler: minul ei ole venelaste ega eestlaste kohta kunagi eelarvamusi olnud] Eesti Päevaleht / LP, 23. august 2017 * Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/4364379/arteri-suur-intervjuu-nikolai-bentsler-tanan-vanemaid-kes-kasvatasid-minust-inimese Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese] Postimees.ee, 5. jaanuar 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80709315/etv-aastavahetusprogrammi-juhtinud-nikolai-bentsler-olen-jaak-alliku-kriitika-eest-tanulik ETV aastavahetusprogrammi juhtinud Nikolai Bentsler: olen Jaak Alliku kriitika eest tänulik] Kroonika/Delfi, 6. jaanuar 2018 * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/965571/350-pulma-vedanud-naitleja-nikolai-bentsler-arge-rikkuge-oma-pulma-ise-ara 350 pulma vedanud näitleja Nikolai Bentsler: ärge rikkuge oma pulma ise ära] Õhtuleht, 7. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Bentsler, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 655n3l0xuz31l42evl3knlqyfg0kcxn 7175615 7175613 2026-06-18T19:58:35Z Kuriuss 38125 7175615 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Bentsler''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja omavalitsustegelane. Bentsler on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i ja [[2006]]. aastal [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/18019/bio/ Николай Бенцлер] kino-teatr.ru.</ref> Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]], pärast seda on olnud vabakutseline. Ta on mänginud nii Eesti kui ka välismaistes filmides ja telesarjades. Bentsler oli eestivenelasena 2017. aastal ETV eetris olnud dokumentaalkallakuga reisisaatesarja "Meie Eestid" (Kinoteater ja U8, 6 osa) avasaate peategelane. Kultuurikriitik [[Tambet Kaugema]] tutvustas teda toona nii: "Eesti esivalvevenelane Nikolai Bentsler, kes tänavu märtsis pälvis teatri aastaauhinna ning ilma kelleta pole meil viimasel kümnendil valmis tehtud vist ühtegi filmi ega seriaali, kus on olnud vaja mängida venelast. Marioni peigmees Aleksandr "Kättemaksukontorist", teate küll!"<ref>Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/uks-roll-50/ Üks roll] Sirp, 29.09.2017.</ref> Ta on 14 aastat juhtinud saateid venekeelses raadiojaamas [[Narodnoje Radio]]<ref>[https://eeter.err.ee/1608544018/nikolai-bentsler-me-koik-tahame-teha-eestit-paremaks-ja-ilusamaks Nikolai Bentsler: me kõik tahame teha Eestit paremaks ja ilusamaks] ERR Eeter, 25.03.2022.</ref> ning juhendanud aastatel 2007–2009 [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]i ja 2009–2012 [[Põhja-Eesti Pimedate Ühing]]u näiteringi.<ref>Verni Leivak. [https://kultuur.postimees.ee/401050/venelased-mangivad-eestlasi Venelased mängivad eestlasi] Postimees Kultuur, 12.03.2011.</ref> Alates 2021. aastast töötas ta [[Viimsi vald|Viimsi abivallavanemana]] ja alates 2025. aastast on ta [[Viimsi vallavolikogu]] aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2006). == Looming == === Teatrirolle === * "Täna me ei mängi" (2006, Vene Teater) * "Küpsuskirjand 2005" (2006, [[Eesti Draamateater]]) * "Tähepoiss" (2007, Vene Teater) – kerjuspoiss * "C'est la vie / Selline on elu)" (2007, Vene Teater) – Samir Belkacem * "Ohtlikud suhted" (2007, Vene Teater) – teener * "Marukoerad" (2007, Vene Teater) – mitu rolli * "Onu unenägu" (2007, Vene Teater) – jutustaja * "Pöial–Liisi mäng" (2007, Vene Teater) * "Häda mõistuse pärast" (2008, Vene Teater) – Moltšalin * "Naljakas raha" (2008, Vene Teater) – Bill * "Primadonnad" (2009, Vene Teater) – Leo * "Pirosmani" (2009, Vene Teater) * "Tšipollino ja tema sõprade seiklused" (2009, Vene Teater) – senjoor Tomat * "Besame mucho" (2010, Vene Teater) – Rudolf * "Frederick ehk Kuritöö bulvar" (2010, Vene Teater) – Firmin * "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt" (2010, Pärimusteater Loomine) – Metropoliit Dimitri Novgorodist * "Kolm paksu" (2011, Vene Teater) – õhupallimüüja * "Kolm musketäri" (2011, Vene Teater) – autori mõtted, kuninga musketärid, kardinali kaardiväelased, trahterikülastajad * "Rebasemuinasjutt" (2011, Vene Teater) – Laaban * "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, Vaba Lava ja R.A.A.A.M.) – saatejuht * "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, Eesti Draamateater) – vandaal * "Päikesetriip" (2018, Eesti Draamateater) – Verner (meespeaosa) * "Roheline nagu laulaks" (2020, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) * "Error 403" (2021, [[Vaba Lava]]) – komandör * "Eramaa" (2021, Pootsi Veinimõis)  * "Engeli tellised" (2022, [[Vana Baskini Teater]]) * "Peaksime rääkima Raimondist" (2023, Teater Nuutrum) – NKVD major ja sõjaväelane * "Rahamaa" (2024, Eesti Draamateater) – Meekus Meekik === Filmid === * 2002 – "[[Lilja 4-ever]]" (Nataša peigmees) * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]"<ref>Tiiu Laks, [http://www.epl.ee/news/kultuur/nikolai-bentsler-laval-on-lavastajaks-armastus.d?id=51155896 Nikolai Bentsler: laval on lavastajaks armastus], Eesti Päevaleht, 17. jaanuar 2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} === Telesarjad === * 2010 – "[[Kälimehed]]" (Uno Andres) * 2010 – "[[Kodu keset linna]]" (Mattias Toomingas) * 2010–2020 "[[Kättemaksukontor]]" (Aleksandr Vesper, Marioni peigmees) * 2010–2013 "Riigimehed" (venelane) * 2011 – "Ühikarotid" (Stafi kongikaaslane) * 2011 – "Tappajan näköinen mies" (Vladimir) * 2011 – "Arne Dahl: Misterioso" (Alexander Brjusov) * 2012–2013 – "Elu keset linna" (Daniil) * 2012 – "[[Õhtusöök viiele]]" * 2013 – "[[Pilvede all]]" – Rauno (Kristiine sõber) * 2014 – "[[Viimane võmm]]" * 2017 – "[[Litsid]]" (härra Ustjužaninov) * 2018 – "Sorjonen" (Maxim Popov) * 2018 – "Bullets" (Valery) * 2021 – "Naiste sõda" (härra Ustjužaninov) ==Poliitiline tegevus== Bentsler oli aastatel 2021–2025 erakonna [[Eesti 200]] liige.<ref name="lahkub">[https://www.err.ee/1609638508/tiit-riisalo-astus-eesti-200-st-valja "Tiit Riisalo astus Eesti 200-st välja"] ERR, 20. märts 2025</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naitleja-nikolai-bentsler-liitub-erakonnaga-eesti-200?id=92565231 "Näitleja Nikolai Bentsler liitub erakonnaga Eesti 200"] Delfi, 15.02.2021.</ref> 2021. aasta novembrist oli ta [[Viimsi vald|Viimsi]] abivallavanem, kes vastutas kultuuri- ja spordivaldkonna eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230103222227/https://riigikogu.eesti200.ee/nikolai-bentsler/ Nikolai Bentsleri tutvustus erakonna Eesti 200 fraktsiooni kodulehel] Vaadatud 04.01.2023.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 421 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="lahkub" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, sai 180 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Novembrist 2025 on ta Viimsi vallavolikogu aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> == Tunnustus == * [[2017]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Imdb nimi|1231550}} * Dagmar Reinolt. [http://www.just24.ee/est/?news=963159 Nikolai Bentsler: Kui tahad teatris hästi mängida, pead päriselus olema samasugune] Just, 21. oktoober 2008 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79276602/nikolai-bentsler-minul-ei-ole-venelaste-ega-eestlaste-kohta-kunagi-eelarvamusi-olnud Nikolai Bentsler: minul ei ole venelaste ega eestlaste kohta kunagi eelarvamusi olnud] Eesti Päevaleht / LP, 23. august 2017 * Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/4364379/arteri-suur-intervjuu-nikolai-bentsler-tanan-vanemaid-kes-kasvatasid-minust-inimese Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese] Postimees.ee, 5. jaanuar 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80709315/etv-aastavahetusprogrammi-juhtinud-nikolai-bentsler-olen-jaak-alliku-kriitika-eest-tanulik ETV aastavahetusprogrammi juhtinud Nikolai Bentsler: olen Jaak Alliku kriitika eest tänulik] Kroonika/Delfi, 6. jaanuar 2018 * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/965571/350-pulma-vedanud-naitleja-nikolai-bentsler-arge-rikkuge-oma-pulma-ise-ara 350 pulma vedanud näitleja Nikolai Bentsler: ärge rikkuge oma pulma ise ära] Õhtuleht, 7. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Bentsler, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] o4htgt86fmyynrpt2a9nsj7ncbg54a4 7175617 7175615 2026-06-18T20:00:32Z Kuriuss 38125 7175617 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Bentsler''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja omavalitsustegelane. Bentsler on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i ja [[2006]]. aastal [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/18019/bio/ Николай Бенцлер] kino-teatr.ru.</ref> Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]], pärast seda on olnud vabakutseline. Ta on mänginud nii Eesti kui ka välismaistes filmides ja telesarjades. Bentsler oli eestivenelasena 2017. aastal ETV eetris olnud dokumentaalkallakuga reisisaatesarja "Meie Eestid" (Kinoteater ja U8, 6 osa) avasaate peategelane. Kultuurikriitik [[Tambet Kaugema]] tutvustas teda toona nii: "Eesti esivalvevenelane Nikolai Bentsler, kes tänavu märtsis pälvis teatri aastaauhinna ning ilma kelleta pole meil viimasel kümnendil valmis tehtud vist ühtegi filmi ega seriaali, kus on olnud vaja mängida venelast. Marioni peigmees Aleksandr "Kättemaksukontorist", teate küll!"<ref>Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/uks-roll-50/ Üks roll] Sirp, 29.09.2017.</ref> Ta on 14 aastat juhtinud saateid venekeelses raadiojaamas [[Narodnoje Radio]]<ref>[https://eeter.err.ee/1608544018/nikolai-bentsler-me-koik-tahame-teha-eestit-paremaks-ja-ilusamaks Nikolai Bentsler: me kõik tahame teha Eestit paremaks ja ilusamaks] ERR Eeter, 25.03.2022.</ref> ning juhendanud aastatel 2007–2009 [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]i ja 2009–2012 [[Põhja-Eesti Pimedate Ühing]]u näiteringi.<ref>Verni Leivak. [https://kultuur.postimees.ee/401050/venelased-mangivad-eestlasi Venelased mängivad eestlasi] Postimees Kultuur, 12.03.2011.</ref> Alates 2021. aastast töötas ta [[Viimsi vald|Viimsi abivallavanemana]] ja alates 2025. aastast on ta [[Viimsi vallavolikogu]] aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2006). == Looming == === Teatrirolle === * "Täna me ei mängi" (2006, Vene Teater) * "Küpsuskirjand 2005" (2006, [[Eesti Draamateater]]) * "Tähepoiss" (2007, Vene Teater) – kerjuspoiss * "C'est la vie / Selline on elu)" (2007, Vene Teater) – Samir Belkacem * "Ohtlikud suhted" (2007, Vene Teater) – teener * "Marukoerad" (2007, Vene Teater) – mitu rolli * "Onu unenägu" (2007, Vene Teater) – jutustaja * "Pöial–Liisi mäng" (2007, Vene Teater) * "Häda mõistuse pärast" (2008, Vene Teater) – Moltšalin * "Naljakas raha" (2008, Vene Teater) – Bill * "Primadonnad" (2009, Vene Teater) – Leo * "Pirosmani" (2009, Vene Teater) * "Tšipollino ja tema sõprade seiklused" (2009, Vene Teater) – senjoor Tomat * "Besame mucho" (2010, Vene Teater) – Rudolf * "Frederick ehk Kuritöö bulvar" (2010, Vene Teater) – Firmin * "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt" (2010, Pärimusteater Loomine) – Metropoliit Dimitri Novgorodist * "Kolm paksu" (2011, Vene Teater) – õhupallimüüja * "Kolm musketäri" (2011, Vene Teater) – autori mõtted, kuninga musketärid, kardinali kaardiväelased, trahterikülastajad * "Rebasemuinasjutt" (2011, Vene Teater) – Laaban * "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, Vaba Lava ja R.A.A.A.M.) – saatejuht * "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, Eesti Draamateater) – vandaal * "Päikesetriip" (2018, Eesti Draamateater) – Verner (meespeaosa) * "Roheline nagu laulaks" (2020, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) * "Error 403" (2021, [[Vaba Lava]]) – komandör * "Eramaa" (2021, Pootsi Veinimõis)  * "Engeli tellised" (2022, [[Vana Baskini Teater]]) * "Peaksime rääkima Raimondist" (2023, Teater Nuutrum) – NKVD major ja sõjaväelane * "Rahamaa" (2024, Eesti Draamateater) – Meekus Meekik === Filmid === * 2002 – "[[Lilja 4-ever]]" (Nataša peigmees) * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]"<ref>Tiiu Laks, [http://www.epl.ee/news/kultuur/nikolai-bentsler-laval-on-lavastajaks-armastus.d?id=51155896 Nikolai Bentsler: laval on lavastajaks armastus], Eesti Päevaleht, 17. jaanuar 2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} === Telesarjad === * 2010 – "[[Kälimehed]]" (Uno Andres) * 2010 – "[[Kodu keset linna]]" (Mattias Toomingas) * 2010–2020 "[[Kättemaksukontor]]" (Aleksandr Vesper, Marioni peigmees) * 2010–2013 "Riigimehed" (venelane) * 2011 – "Ühikarotid" (Stafi kongikaaslane) * 2011 – "Tappajan näköinen mies" (Vladimir) * 2011 – "Arne Dahl: Misterioso" (Alexander Brjusov) * 2012–2013 – "Elu keset linna" (Daniil) * 2012 – "[[Õhtusöök viiele]]" * 2013 – "[[Pilvede all]]" – Rauno (Kristiine sõber) * 2014 – "[[Viimane võmm]]" * 2017 – "[[Litsid]]" (härra Ustjužaninov) * 2018 – "Sorjonen" (Maxim Popov) * 2018 – "Bullets" (Valery) * 2021 – "Naiste sõda" (härra Ustjužaninov) ==Poliitiline tegevus== Bentsler oli aastatel 2021–2025 erakonna [[Eesti 200]] liige.<ref name="lahkub">[https://www.err.ee/1609638508/tiit-riisalo-astus-eesti-200-st-valja "Tiit Riisalo astus Eesti 200-st välja"] ERR, 20. märts 2025</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naitleja-nikolai-bentsler-liitub-erakonnaga-eesti-200?id=92565231 "Näitleja Nikolai Bentsler liitub erakonnaga Eesti 200"] Delfi, 15.02.2021.</ref> 2021. aasta novembrist oli ta [[Viimsi vald|Viimsi]] abivallavanem, kes vastutas kultuuri- ja spordivaldkonna eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230103222227/https://riigikogu.eesti200.ee/nikolai-bentsler/ Nikolai Bentsleri tutvustus erakonna Eesti 200 fraktsiooni kodulehel] Vaadatud 04.01.2023.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 421 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="lahkub" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, sai 180 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Novembrist 2025 on ta Viimsi vallavolikogu aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> == Tunnustus == * [[2017]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Imdb nimi|1231550}} * Dagmar Reinolt. [http://www.just24.ee/est/?news=963159 Nikolai Bentsler: Kui tahad teatris hästi mängida, pead päriselus olema samasugune] Just, 21. oktoober 2008 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79276602/nikolai-bentsler-minul-ei-ole-venelaste-ega-eestlaste-kohta-kunagi-eelarvamusi-olnud Nikolai Bentsler: minul ei ole venelaste ega eestlaste kohta kunagi eelarvamusi olnud] Eesti Päevaleht / LP, 23. august 2017 * Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/4364379/arteri-suur-intervjuu-nikolai-bentsler-tanan-vanemaid-kes-kasvatasid-minust-inimese Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese] Postimees.ee, 5. jaanuar 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80709315/etv-aastavahetusprogrammi-juhtinud-nikolai-bentsler-olen-jaak-alliku-kriitika-eest-tanulik ETV aastavahetusprogrammi juhtinud Nikolai Bentsler: olen Jaak Alliku kriitika eest tänulik] Kroonika/Delfi, 6. jaanuar 2018 * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/965571/350-pulma-vedanud-naitleja-nikolai-bentsler-arge-rikkuge-oma-pulma-ise-ara 350 pulma vedanud näitleja Nikolai Bentsler: ärge rikkuge oma pulma ise ära] Õhtuleht, 7. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Bentsler, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] khak2au9ignkl5fc8121peplvrqna94 7175635 7175617 2026-06-18T20:49:01Z Kuriuss 38125 7175635 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Bentsler''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja omavalitsustegelane. Bentsler on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i ja [[2006]]. aastal [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/18019/bio/ Николай Бенцлер] kino-teatr.ru.</ref> Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]], pärast seda on olnud vabakutseline. Ta on mänginud nii Eesti kui ka välismaistes filmides ja telesarjades. Bentsler oli eestivenelasena 2017. aastal ETV eetris olnud dokumentaalkallakuga reisisaatesarja "Meie Eestid" (Kinoteater ja U8, 6 osa) avasaate peategelane. Kultuurikriitik [[Tambet Kaugema]] tutvustas teda toona nii: "Eesti esivalvevenelane Nikolai Bentsler, kes tänavu märtsis pälvis teatri aastaauhinna ning ilma kelleta pole meil viimasel kümnendil valmis tehtud vist ühtegi filmi ega seriaali, kus on olnud vaja mängida venelast. Marioni peigmees Aleksandr "Kättemaksukontorist", teate küll!"<ref>Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/uks-roll-50/ Üks roll] Sirp, 29.09.2017.</ref> Ta on 14 aastat juhtinud saateid venekeelses raadiojaamas [[Narodnoje Radio]]<ref>[https://eeter.err.ee/1608544018/nikolai-bentsler-me-koik-tahame-teha-eestit-paremaks-ja-ilusamaks Nikolai Bentsler: me kõik tahame teha Eestit paremaks ja ilusamaks] ERR Eeter, 25.03.2022.</ref> ning juhendanud aastatel 2007–2009 [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]i ja 2009–2012 [[Põhja-Eesti Pimedate Ühing]]u näiteringi.<ref>Verni Leivak. [https://kultuur.postimees.ee/401050/venelased-mangivad-eestlasi Venelased mängivad eestlasi] Postimees Kultuur, 12.03.2011.</ref> Alates 2021. aastast töötas ta [[Viimsi vald|Viimsi abivallavanemana]] ja alates 2025. aastast on ta [[Viimsi vallavolikogu]] aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2006). == Looming == === Teatrirolle === * "Täna me ei mängi" (2006, Vene Teater) * "Küpsuskirjand 2005" (2006, [[Eesti Draamateater]]) * "Tähepoiss" (2007, Vene Teater) – kerjuspoiss * "C'est la vie / Selline on elu)" (2007, Vene Teater) – Samir Belkacem * "Ohtlikud suhted" (2007, Vene Teater) – teener * "Marukoerad" (2007, Vene Teater) – mitu rolli * "Onu unenägu" (2007, Vene Teater) – inimene teatrist * "Pöial–Liisi mäng" (2007, Vene Teater) * "Häda mõistuse pärast" (2008, Vene Teater) – Moltšalin * "Naljakas raha" (2008, Vene Teater) – Bill * "Primadonnad" (2009, Vene Teater) – Leo * "Pirosmani" (2009, Vene Teater) * "Tšipollino ja tema sõprade seiklused" (2009, Vene Teater) – senjoor Tomat * "Besame mucho" (2010, Vene Teater) – Rudolf * "Frédérick ehk Kuritöö bulvar" (2010, Vene Teater) – Firmin * "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt" (2010, [[Pärimusteater Loomine]]) – Metropoliit Dimitri Novgorodist * "Kolm paksu" (2011, Vene Teater) – õhupallimüüja * "Kolm musketäri" (2011, Vene Teater) – autori mõtted, kuninga musketärid, kardinali kaardiväelased, trahterikülastajad * "Rebasemuinasjutt" (2011, Vene Teater) – Laaban * "Snargijaht" (2012, Vene Teater) – Kaitsja * "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, Vaba Lava ja R.A.A.A.M.) – saatejuht * "Teisest silmapilgust" (2016, Linnateatri ja Vene teatri ühisprojekt) * "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, Eesti Draamateater) – vandaal * "Päikesetriip" (2018, Eesti Draamateater) – Verner (meespeaosa) * "Roheline nagu laulaks" (2020, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) * "Error 403" (2021, [[Vaba Lava]]) – komandör * "Eramaa" (2021, Pootsi Veinimõis)  * "Engeli tellised" (2022, [[Vana Baskini Teater]]) * "Peaksime rääkima Raimondist" (2023, Teater Nuutrum) – NKVD major ja sõjaväelane * "Nukumaja" (2024, Endla) * "Rahamaa" (2024, Eesti Draamateater) – Meekus Meekik === Filmid === * 2002 – "[[Lilja 4-ever]]" (Nataša peigmees) * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]"<ref>Tiiu Laks. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51155896/nikolai-bentsler-laval-on-lavastajaks-armastus Nikolai Bentsler: laval on lavastajaks armastus], EPL / Kultuur Delfi, 17.01.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} * 2022 – "Igatsus" / "Days Without" – Nikolai * 2026 – "Teie teenistuses" * 2026 – "Musta pori näkku" === Telesarjad === * 2010 – "[[Kälimehed]]" (Uno Andres) * 2010 – "[[Kodu keset linna]]" (Mattias Toomingas) * 2010–2020 "[[Kättemaksukontor]]" (Aleksandr Vesper, Marioni peigmees) * 2010–2013 "Riigimehed" (venelane) * 2011 – "Ühikarotid" (Stafi kongikaaslane) * 2011 – "Tappajan näköinen mies" (Vladimir) * 2011 – "Arne Dahl: Misterioso" (Alexander Brjusov) * 2012–2013 – "Elu keset linna" (Daniil) * 2012 – "[[Õhtusöök viiele]]" * 2013 – "[[Pilvede all]]" – Rauno (Kristiine sõber) * 2014 – "[[Viimane võmm]]" * 2017 – "[[Litsid]]" (härra Ustjužaninov) * 2018 – "Sorjonen" (Maxim Popov) * 2018 – "Bullets" (Valery) * 2021 – "Naiste sõda" (härra Ustjužaninov) ==Poliitiline tegevus== Bentsler oli aastatel 2021–2025 erakonna [[Eesti 200]] liige.<ref name="lahkub">[https://www.err.ee/1609638508/tiit-riisalo-astus-eesti-200-st-valja "Tiit Riisalo astus Eesti 200-st välja"] ERR, 20. märts 2025</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naitleja-nikolai-bentsler-liitub-erakonnaga-eesti-200?id=92565231 "Näitleja Nikolai Bentsler liitub erakonnaga Eesti 200"] Delfi, 15.02.2021.</ref> 2021. aasta novembrist oli ta [[Viimsi vald|Viimsi]] abivallavanem, kes vastutas kultuuri- ja spordivaldkonna eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230103222227/https://riigikogu.eesti200.ee/nikolai-bentsler/ Nikolai Bentsleri tutvustus erakonna Eesti 200 fraktsiooni kodulehel] Vaadatud 04.01.2023.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 421 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="lahkub" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, sai 180 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Novembrist 2025 on ta Viimsi vallavolikogu aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> == Tunnustus == * [[2017]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2022 – parim peaosatäitja tudengifilmides ("Igatsus" / "Days Without")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608597874/etv2-naitab-parimaid-tudengifilme-teiste-seas-oscari-palvinud-mu-kallid-laibad ETV2 näitab parimaid tudengifilme, teiste seas Oscari pälvinud "Mu kallid laibad"] ERR Kultuur, 15.05.2022.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Imdb nimi|1231550}} * Dagmar Reinolt. [http://www.just24.ee/est/?news=963159 Nikolai Bentsler: Kui tahad teatris hästi mängida, pead päriselus olema samasugune] Just, 21. oktoober 2008 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79276602/nikolai-bentsler-minul-ei-ole-venelaste-ega-eestlaste-kohta-kunagi-eelarvamusi-olnud Nikolai Bentsler: minul ei ole venelaste ega eestlaste kohta kunagi eelarvamusi olnud] Eesti Päevaleht / LP, 23. august 2017 * Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/4364379/arteri-suur-intervjuu-nikolai-bentsler-tanan-vanemaid-kes-kasvatasid-minust-inimese Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese] Postimees.ee, 5. jaanuar 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80709315/etv-aastavahetusprogrammi-juhtinud-nikolai-bentsler-olen-jaak-alliku-kriitika-eest-tanulik ETV aastavahetusprogrammi juhtinud Nikolai Bentsler: olen Jaak Alliku kriitika eest tänulik] Kroonika/Delfi, 6. jaanuar 2018 * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/965571/350-pulma-vedanud-naitleja-nikolai-bentsler-arge-rikkuge-oma-pulma-ise-ara 350 pulma vedanud näitleja Nikolai Bentsler: ärge rikkuge oma pulma ise ära] Õhtuleht, 7. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Bentsler, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] s625uddizkfu4ieuntnyigz6ftjaazw 7175654 7175635 2026-06-18T22:01:01Z Kuriuss 38125 7175654 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Bentsler''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja omavalitsustegelane. Bentsler on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i ja [[2006]]. aastal [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/18019/bio/ Николай Бенцлер] kino-teatr.ru.</ref> Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]], pärast seda on olnud vabakutseline. Ta on mänginud nii Eesti kui ka välismaistes filmides ja telesarjades. Bentsler oli eestivenelasena 2017. aastal ETV eetris olnud dokumentaalkallakuga reisisaatesarja "Meie Eestid" (Kinoteater ja U8, 6 osa) avasaate peategelane. Kultuurikriitik [[Tambet Kaugema]] tutvustas teda toona nii: "Eesti esivalvevenelane Nikolai Bentsler, kes tänavu märtsis pälvis teatri aastaauhinna ning ilma kelleta pole meil viimasel kümnendil valmis tehtud vist ühtegi filmi ega seriaali, kus on olnud vaja mängida venelast. Marioni peigmees Aleksandr "Kättemaksukontorist", teate küll!"<ref>Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/uks-roll-50/ Üks roll] Sirp, 29.09.2017.</ref> Ta on 14 aastat juhtinud saateid venekeelses raadiojaamas [[Narodnoje Radio]]<ref>[https://eeter.err.ee/1608544018/nikolai-bentsler-me-koik-tahame-teha-eestit-paremaks-ja-ilusamaks Nikolai Bentsler: me kõik tahame teha Eestit paremaks ja ilusamaks] ERR Eeter, 25.03.2022.</ref> ning juhendanud aastatel 2007–2009 [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]i ja 2009–2012 [[Põhja-Eesti Pimedate Ühing]]u näiteringi.<ref>Verni Leivak. [https://kultuur.postimees.ee/401050/venelased-mangivad-eestlasi Venelased mängivad eestlasi] Postimees Kultuur, 12.03.2011.</ref> Alates 2021. aastast töötas ta [[Viimsi vald|Viimsi abivallavanemana]] ja alates 2025. aastast on ta [[Viimsi vallavolikogu]] aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2006). == Looming == === Teatrirolle === * "Täna me ei mängi" (2006, Vene Teater) * "Küpsuskirjand 2005" (2006, [[Eesti Draamateater]]) * "Tähepoiss" (2007, Vene Teater) – kerjuspoiss * "C'est la vie / Selline on elu)" (2007, Vene Teater) – Samir Belkacem * "Ohtlikud suhted" (2007, Vene Teater) – teener * "Marukoerad" (2007, Vene Teater) – mitu rolli * "Onu unenägu" (2007, Vene Teater) – inimene teatrist * "Pöial–Liisi mäng" (2007, Vene Teater) * "Häda mõistuse pärast" (2008, Vene Teater) – Moltšalin * "Naljakas raha" (2008, Vene Teater) – Bill * "Primadonnad" (2009, Vene Teater) – Leo * "Pirosmani" (2009, Vene Teater) * "Tšipollino ja tema sõprade seiklused" (2009, Vene Teater) – senjoor Tomat * "Besame mucho" (2010, Vene Teater) – Rudolf * "Frédérick ehk Kuritöö bulvar" (2010, Vene Teater) – Firmin * "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt" (2010, [[Pärimusteater Loomine]]) – Metropoliit Dimitri Novgorodist * "Kolm paksu" (2011, Vene Teater) – õhupallimüüja * "Kolm musketäri" (2011, Vene Teater) – autori mõtted, kuninga musketärid, kardinali kaardiväelased, trahterikülastajad * "Rebasemuinasjutt" (2011, Vene Teater) – Laaban * "Snargijaht" (2012, Vene Teater) – Kaitsja * "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, Vaba Lava ja R.A.A.A.M.) – saatejuht * "Teisest silmapilgust" (2016, Linnateatri ja Vene teatri ühisprojekt) * "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, Eesti Draamateater) – vandaal * "Päikesetriip" (2018, Eesti Draamateater) – Verner (meespeaosa) * "Püksid maha!" (2019, Apollo Film Productions) – üks Kalevipoegadest * "Roheline nagu laulaks" (2020, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) * "Error 403" (2021, [[Vaba Lava]]) – komandör * "Eramaa" (2021, Pootsi Veinimõis)  * "Engeli tellised" (2022, [[Vana Baskini Teater]]) * "Peaksime rääkima Raimondist" (2023, Teater Nuutrum) – NKVD major ja sõjaväelane * "Nukumaja" (2024, Endla) * "Rahamaa" (2024, Eesti Draamateater) – Meekus Meekik === Filmid === * 2002 – "[[Lilja 4-ever]]" – Nataša peigmees * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]"<ref>Tiiu Laks. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51155896/nikolai-bentsler-laval-on-lavastajaks-armastus Nikolai Bentsler: laval on lavastajaks armastus], EPL / Kultuur Delfi, 17.01.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} * 2020 – "Sipsik" – häälenäitleja * 2022 – "Igatsus" / "Days Without" – Nikolai * 2026 – "Teie teenistuses" * 2026 – "Musta pori näkku" === Telesarjad === * 2010 – "[[Kälimehed]]" – Uno Andres * 2010 – "[[Kodu keset linna]]" – Mattias Toomingas * 2010–2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Aleksandr Vesper, Marioni peigmees * 2010–2013 "Riigimehed" – venelane * 2011 – "Ühikarotid" – Stafi kongikaaslane * 2011 – "Tappajan näköinen mies" – Vladimir * 2011 – "Arne Dahl: Misterioso" – Alexander Brjusov * 2012–2013 – "Elu keset linna" – Daniil * 2012 – "[[Õhtusöök viiele]]" – Nikolai Bentsler * 2013 – "[[Pilvede all]]" – Rauno (Kristiine sõber) * 2014 – "[[Viimane võmm]]" * 2017 – "[[Litsid]]" – härra Ustjužaninov * 2018 – "Sorjonen" – Maxim Popov * 2018 – "Bullets" – Valery * 2021 – "Naiste sõda" – härra Ustjužaninov ==Poliitiline tegevus== Bentsler oli aastatel 2021–2025 erakonna [[Eesti 200]] liige.<ref name="lahkub">[https://www.err.ee/1609638508/tiit-riisalo-astus-eesti-200-st-valja "Tiit Riisalo astus Eesti 200-st välja"] ERR, 20. märts 2025</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naitleja-nikolai-bentsler-liitub-erakonnaga-eesti-200?id=92565231 "Näitleja Nikolai Bentsler liitub erakonnaga Eesti 200"] Delfi, 15.02.2021.</ref> 2021. aasta novembrist oli ta [[Viimsi vald|Viimsi]] abivallavanem, kes vastutas kultuuri- ja spordivaldkonna eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230103222227/https://riigikogu.eesti200.ee/nikolai-bentsler/ Nikolai Bentsleri tutvustus erakonna Eesti 200 fraktsiooni kodulehel] Vaadatud 04.01.2023.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 421 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="lahkub" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, sai 180 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Novembrist 2025 on ta Viimsi vallavolikogu aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> == Tunnustus == * [[2017]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2022 – parim peaosatäitja tudengifilmides ("Igatsus" / "Days Without")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608597874/etv2-naitab-parimaid-tudengifilme-teiste-seas-oscari-palvinud-mu-kallid-laibad ETV2 näitab parimaid tudengifilme, teiste seas Oscari pälvinud "Mu kallid laibad"] ERR Kultuur, 15.05.2022.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Imdb nimi|1231550}} * Dagmar Reinolt. [http://www.just24.ee/est/?news=963159 Nikolai Bentsler: Kui tahad teatris hästi mängida, pead päriselus olema samasugune] Just, 21. oktoober 2008 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79276602/nikolai-bentsler-minul-ei-ole-venelaste-ega-eestlaste-kohta-kunagi-eelarvamusi-olnud Nikolai Bentsler: minul ei ole venelaste ega eestlaste kohta kunagi eelarvamusi olnud] Eesti Päevaleht / LP, 23. august 2017 * Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/4364379/arteri-suur-intervjuu-nikolai-bentsler-tanan-vanemaid-kes-kasvatasid-minust-inimese Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese] Postimees.ee, 5. jaanuar 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80709315/etv-aastavahetusprogrammi-juhtinud-nikolai-bentsler-olen-jaak-alliku-kriitika-eest-tanulik ETV aastavahetusprogrammi juhtinud Nikolai Bentsler: olen Jaak Alliku kriitika eest tänulik] Kroonika/Delfi, 6. jaanuar 2018 * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/965571/350-pulma-vedanud-naitleja-nikolai-bentsler-arge-rikkuge-oma-pulma-ise-ara 350 pulma vedanud näitleja Nikolai Bentsler: ärge rikkuge oma pulma ise ära] Õhtuleht, 7. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Bentsler, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] gd3yhw5epvad71ilk4fvecge11e923q 7175677 7175654 2026-06-18T22:40:46Z Kuriuss 38125 7175677 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Bentsler''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja omavalitsustegelane. Bentsler on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i ja [[2006]]. aastal [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/18019/bio/ Николай Бенцлер] kino-teatr.ru.</ref> Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]], pärast seda on olnud vabakutseline. Ta on mänginud nii Eesti kui ka välismaistes filmides ja telesarjades. Bentsler oli eestivenelasena 2017. aastal ETV eetris olnud dokumentaalkallakuga reisisaatesarja "Meie Eestid" (Kinoteater ja U8, 6 osa) avasaate peategelane. Kultuurikriitik [[Tambet Kaugema]] tutvustas teda toona nii: "Eesti esivalvevenelane Nikolai Bentsler, kes tänavu märtsis pälvis teatri aastaauhinna ning ilma kelleta pole meil viimasel kümnendil valmis tehtud vist ühtegi filmi ega seriaali, kus on olnud vaja mängida venelast. Marioni peigmees Aleksandr "Kättemaksukontorist", teate küll!"<ref>Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/uks-roll-50/ Üks roll] Sirp, 29.09.2017.</ref> Ta on 14 aastat juhtinud saateid venekeelses raadiojaamas [[Narodnoje Radio]]<ref>[https://eeter.err.ee/1608544018/nikolai-bentsler-me-koik-tahame-teha-eestit-paremaks-ja-ilusamaks Nikolai Bentsler: me kõik tahame teha Eestit paremaks ja ilusamaks] ERR Eeter, 25.03.2022.</ref> ning juhendanud aastatel 2007–2009 [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]i ja 2009–2012 [[Põhja-Eesti Pimedate Ühing]]u näiteringi.<ref>Verni Leivak. [https://kultuur.postimees.ee/401050/venelased-mangivad-eestlasi Venelased mängivad eestlasi] Postimees Kultuur, 12.03.2011.</ref> Alates 2021. aastast töötas ta [[Viimsi vald|Viimsi abivallavanemana]] ja alates 2025. aastast on ta [[Viimsi vallavolikogu]] aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2006). == Looming == === Teatrirolle === * "Täna me ei mängi" (2006, Vene Teater) * "Küpsuskirjand 2005" (2006, [[Eesti Draamateater]]) * "Tähepoiss" (2007, Vene Teater) – kerjuspoiss * "C'est la vie / Selline on elu)" (2007, Vene Teater) – Samir Belkacem * "Ohtlikud suhted" (2007, Vene Teater) – teener * "Marukoerad" (2007, Vene Teater) – mitu rolli * "Onu unenägu" (2007, Vene Teater) – inimene teatrist * "Pöial–Liisi mäng" (2007, Vene Teater) * "Häda mõistuse pärast" (2008, Vene Teater) – Moltšalin * "Naljakas raha" (2008, Vene Teater) – Bill * "Primadonnad" (2009, Vene Teater) – Leo * "Pirosmani" (2009, Vene Teater) * "Tšipollino ja tema sõprade seiklused" (2009, Vene Teater) – senjoor Tomat * "Besame mucho" (2010, Vene Teater) – Rudolf * "Frédérick ehk Kuritöö bulvar" (2010, Vene Teater) – Firmin * "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt" (2010, [[Pärimusteater Loomine]]) – Metropoliit Dimitri Novgorodist * "Kolm paksu" (2011, Vene Teater) – õhupallimüüja * "Kolm musketäri" (2011, Vene Teater) – autori mõtted, kuninga musketärid, kardinali kaardiväelased, trahterikülastajad * "Rebasemuinasjutt" (2011, Vene Teater) – Laaban * "Snargijaht" (2012, Vene Teater) – Kaitsja * "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, Vaba Lava ja R.A.A.A.M.) – saatejuht * "Teisest silmapilgust" (2016, Linnateatri ja Vene teatri ühisprojekt) * "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, Eesti Draamateater) – vandaal * "Päikesetriip" (2018, Eesti Draamateater) – Verner (meespeaosa) * "Püksid maha!" (2019, Apollo Film Productions) – üks Kalevipoegadest * "Roheline nagu laulaks" (2020, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) * "Error 403" (2021, [[Vaba Lava]]) – komandör * "Eramaa" (2021, Pootsi Veinimõis)  * "Engeli tellised" (2022, [[Vana Baskini Teater]]) * "Peaksime rääkima Raimondist" (2023, Teater Nuutrum) – NKVD major ja sõjaväelane * "Nukumaja" (2024, Endla) * "Rahamaa" (2024, Eesti Draamateater) – Meekus Meekik === Filmid === * 2002 – "[[Lilja 4-ever]]" – Nataša peigmees * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]"<ref>Tiiu Laks. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51155896/nikolai-bentsler-laval-on-lavastajaks-armastus Nikolai Bentsler: laval on lavastajaks armastus], EPL / Kultuur Delfi, 17.01.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} * 2016 – "Luuraja ja luuletaja" – turist * 2020 – "Sipsik" – häälenäitleja * 2022 – "Igatsus" / "Days Without" – Nikolai * 2026 – "Teie teenistuses" * 2026 – "Musta pori näkku" === Telesarjad === * 2010 – "[[Kälimehed]]" – Uno Andres * 2010 – "[[Kodu keset linna]]" – Mattias Toomingas * 2010–2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Aleksandr Vesper, Marioni peigmees * 2010–2013 "Riigimehed" – venelane * 2011 – "Ühikarotid" – Stafi kongikaaslane * 2011 – "Tappajan näköinen mies" – Vladimir * 2011 – "Arne Dahl: Misterioso" – Alexander Brjusov * 2012–2013 – "Elu keset linna" – Daniil * 2012 – "[[Õhtusöök viiele]]" – Nikolai Bentsler * 2013 – "[[Pilvede all]]" – Rauno (Kristiine sõber) * 2014 – "[[Viimane võmm]]" * 2017 – "[[Litsid]]" – härra Ustjužaninov * 2018 – "Sorjonen" – Maxim Popov * 2018 – "Bullets" – Valery * 2021 – "Naiste sõda" – härra Ustjužaninov ==Poliitiline tegevus== Bentsler oli aastatel 2021–2025 erakonna [[Eesti 200]] liige.<ref name="lahkub">[https://www.err.ee/1609638508/tiit-riisalo-astus-eesti-200-st-valja "Tiit Riisalo astus Eesti 200-st välja"] ERR, 20. märts 2025</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naitleja-nikolai-bentsler-liitub-erakonnaga-eesti-200?id=92565231 "Näitleja Nikolai Bentsler liitub erakonnaga Eesti 200"] Delfi, 15.02.2021.</ref> 2021. aasta novembrist oli ta [[Viimsi vald|Viimsi]] abivallavanem, kes vastutas kultuuri- ja spordivaldkonna eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230103222227/https://riigikogu.eesti200.ee/nikolai-bentsler/ Nikolai Bentsleri tutvustus erakonna Eesti 200 fraktsiooni kodulehel] Vaadatud 04.01.2023.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 421 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="lahkub" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, sai 180 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Novembrist 2025 on ta Viimsi vallavolikogu aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> == Tunnustus == * [[2016]] – [[Antsu preemia|Väike Ants]] – Eesti Draamateatri parima meeskõrvalosatäitja auhind (Vandaal lavastuses "Väljaheitmine") * [[2017]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] ("Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" ja "Ma pigem tantsiksin sinuga") * [[2022]] – parim peaosatäitja tudengifilmides ("Igatsus" / "Days Without")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608597874/etv2-naitab-parimaid-tudengifilme-teiste-seas-oscari-palvinud-mu-kallid-laibad ETV2 näitab parimaid tudengifilme, teiste seas Oscari pälvinud "Mu kallid laibad"] ERR Kultuur, 15.05.2022.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Imdb nimi|1231550}} * Dagmar Reinolt. [http://www.just24.ee/est/?news=963159 Nikolai Bentsler: Kui tahad teatris hästi mängida, pead päriselus olema samasugune] Just, 21. oktoober 2008 * [[Keiu Virro]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79276602/nikolai-bentsler-minul-ei-ole-venelaste-ega-eestlaste-kohta-kunagi-eelarvamusi-olnud Nikolai Bentsler: minul ei ole venelaste ega eestlaste kohta kunagi eelarvamusi olnud] Eesti Päevaleht / LP, 23. august 2017 * [[Verni Leivak]]. [https://www.postimees.ee/4364379/arteri-suur-intervjuu-nikolai-bentsler-tanan-vanemaid-kes-kasvatasid-minust-inimese Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese] Postimees.ee, 5. jaanuar 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80709315/etv-aastavahetusprogrammi-juhtinud-nikolai-bentsler-olen-jaak-alliku-kriitika-eest-tanulik ETV aastavahetusprogrammi juhtinud Nikolai Bentsler: olen Jaak Alliku kriitika eest tänulik] Kroonika/Delfi, 6. jaanuar 2018 * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/965571/350-pulma-vedanud-naitleja-nikolai-bentsler-arge-rikkuge-oma-pulma-ise-ara 350 pulma vedanud näitleja Nikolai Bentsler: ärge rikkuge oma pulma ise ära] Õhtuleht, 7. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Bentsler, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] iwkvqqsn6yemoqv3muky291drga6hti 7175906 7175677 2026-06-19T10:35:47Z Kuriuss 38125 7175906 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Bentsler''' (sündinud [[7. juuli]]l [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti näitleja ja omavalitsustegelane. Bentsler on lõpetanud [[2002]]. aastal [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i ja [[2006]]. aastal [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.<ref>[http://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/ros/18019/bio/ Николай Бенцлер] kino-teatr.ru.</ref> Aastatel 2006–2013 töötas ta näitlejana Tallinnas [[Vene Teater|Vene Teatris]], pärast seda on olnud vabakutseline. Ta on mänginud nii Eesti kui ka välismaistes filmides ja telesarjades. Bentsler oli eestivenelasena 2017. aastal ETV eetris olnud dokumentaalkallakuga reisisaatesarja "Meie Eestid" (Kinoteater ja U8, 6 osa) avasaate peategelane. Kultuurikriitik [[Tambet Kaugema]] tutvustas teda kultuurilehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] toona nii: "Eesti esivalvevenelane Nikolai Bentsler, kes tänavu märtsis pälvis teatri aastaauhinna ning ilma kelleta pole meil viimasel kümnendil valmis tehtud vist ühtegi filmi ega seriaali, kus on olnud vaja mängida venelast. Marioni peigmees Aleksandr "Kättemaksukontorist", teate küll!"<ref>Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/uks-roll-50/ Üks roll] Sirp, 29.09.2017.</ref> Ta on 14 aastat juhtinud saateid venekeelses raadiojaamas [[Narodnoje Radio]]<ref>[https://eeter.err.ee/1608544018/nikolai-bentsler-me-koik-tahame-teha-eestit-paremaks-ja-ilusamaks Nikolai Bentsler: me kõik tahame teha Eestit paremaks ja ilusamaks] ERR Eeter, 25.03.2022.</ref> ning juhendanud aastatel 2007–2009 [[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]]i ja 2009–2012 [[Põhja-Eesti Pimedate Ühing]]u näiteringi.<ref>Verni Leivak. [https://kultuur.postimees.ee/401050/venelased-mangivad-eestlasi Venelased mängivad eestlasi] Postimees Kultuur, 12.03.2011.</ref> Alates 2021. aastast töötas ta [[Viimsi vald|Viimsi abivallavanemana]] ja alates 2025. aastast on ta [[Viimsi vallavolikogu]] aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2006). == Looming == === Teatrirolle === * "Täna me ei mängi" (2006, Vene Teater) * "Küpsuskirjand 2005" (2006, [[Eesti Draamateater]]) * "Tähepoiss" (2007, Vene Teater) – kerjuspoiss * "C'est la vie / Selline on elu)" (2007, Vene Teater) – Samir Belkacem * "Ohtlikud suhted" (2007, Vene Teater) – teener * "Marukoerad" (2007, Vene Teater) – mitu rolli * "Onu unenägu" (2007, Vene Teater) – inimene teatrist * "Pöial–Liisi mäng" (2007, Vene Teater) * "Häda mõistuse pärast" (2008, Vene Teater) – Moltšalin * "Naljakas raha" (2008, Vene Teater) – Bill * "Primadonnad" (2009, Vene Teater) – Leo * "Pirosmani" (2009, Vene Teater) * "Tšipollino ja tema sõprade seiklused" (2009, Vene Teater) – senjoor Tomat * "Besame mucho" (2010, Vene Teater) – Rudolf * "Frédérick ehk Kuritöö bulvar" (2010, Vene Teater) – Firmin * "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt" (2010, [[Pärimusteater Loomine]]) – Metropoliit Dimitri Novgorodist * "Kolm paksu" (2011, Vene Teater) – õhupallimüüja * "Kolm musketäri" (2011, Vene Teater) – autori mõtted, kuninga musketärid, kardinali kaardiväelased, trahterikülastajad * "Rebasemuinasjutt" (2011, Vene Teater) – Laaban * "Snargijaht" (2012, Vene Teater) – Kaitsja * "Ma pigem tantsiksin sinuga" (2016, Vaba Lava ja R.A.A.A.M.) – saatejuht * "Teisest silmapilgust" (2016, Linnateatri ja Vene teatri ühisprojekt) * "Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" (2016, Eesti Draamateater) – vandaal * "Päikesetriip" (2018, Eesti Draamateater) – Verner (meespeaosa) * "Püksid maha!" (2019, Apollo Film Productions) – üks Kalevipoegadest * "Roheline nagu laulaks" (2020, [[PolygonTeater|Polygon Teater]]) * "Error 403" (2021, [[Vaba Lava]]) – komandör * "Eramaa" (2021, Pootsi Veinimõis)  * "Engeli tellised" (2022, [[Vana Baskini Teater]]) * "Peaksime rääkima Raimondist" (2023, Teater Nuutrum) – NKVD major ja sõjaväelane * "Nukumaja" (2024, Endla) * "Rahamaa" (2024, Eesti Draamateater) – Meekus Meekik === Filmid === * 2002 – "[[Lilja 4-ever]]" – Nataša peigmees * 2008 – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]"<ref>Tiiu Laks. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51155896/nikolai-bentsler-laval-on-lavastajaks-armastus Nikolai Bentsler: laval on lavastajaks armastus], EPL / Kultuur Delfi, 17.01.2009.</ref> * 2010 – "Polli päevikud" – Georgian {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} * 2016 – "Luuraja ja luuletaja" – turist * 2020 – "Sipsik" – häälenäitleja * 2021 – "Seltsimees Kuljakovi kummaline kadumine" – Boris Pogodin (peaosa) * 2022 – "Igatsus" / "Days Without" – Nikolai (peaosa) * 2026 – "Teie teenistuses" * 2026 – "Musta pori näkku" === Telesarjad === * 2010 – "[[Kälimehed]]" – Uno Andres * 2010 – "[[Kodu keset linna]]" – Mattias Toomingas * 2010–2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Aleksandr Vesper (Marioni peigmees) * 2010–2013 "Riigimehed" – venelane * 2011 – "Ühikarotid" – Stafi kongikaaslane * 2011 – "Tappajan näköinen mies" – Vladimir * 2011 – "Arne Dahl: Misterioso" – Alexander Brjusov * 2012–2013 – "Elu keset linna" – Daniil * 2012 – "[[Õhtusöök viiele]]" – Nikolai Bentsler * 2013 – "[[Pilvede all]]" – Rauno (Kristiine sõber) * 2014 – "[[Viimane võmm]]" * 2017 – "[[Litsid]]" – härra Ustjužaninov * 2018 – "Sorjonen" – Maxim Popov * 2018 – "Bullets" (ka "Kuulid") – Valery * 2021 – "Naiste sõda" – härra Ustjužaninov ==Poliitiline tegevus== Bentsler oli aastatel 2021–2025 erakonna [[Eesti 200]] liige.<ref name="lahkub">[https://www.err.ee/1609638508/tiit-riisalo-astus-eesti-200-st-valja "Tiit Riisalo astus Eesti 200-st välja"] ERR, 20. märts 2025</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/naitleja-nikolai-bentsler-liitub-erakonnaga-eesti-200?id=92565231 "Näitleja Nikolai Bentsler liitub erakonnaga Eesti 200"] Delfi, 15.02.2021.</ref> 2021. aasta novembrist oli ta [[Viimsi vald|Viimsi]] abivallavanem, kes vastutas kultuuri- ja spordivaldkonna eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230103222227/https://riigikogu.eesti200.ee/nikolai-bentsler/ Nikolai Bentsleri tutvustus erakonna Eesti 200 fraktsiooni kodulehel] Vaadatud 04.01.2023.</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 421 häält ning ei osutunud valituks.<ref name="lahkub" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] Viimsi vallas [[Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas, sai 180 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Novembrist 2025 on ta Viimsi vallavolikogu aseesimees.<ref>[https://viimsiuudised.ee/koik-uudised/viimsi-vallavolikogu-esimeheks-valiti-taavi-kotka-ja-aseesimeheks-nikolai-bentsler/ Viimsi vallavolikogu esimeheks valiti Taavi Kotka ja aseesimeheks Nikolai Bentsler] Viimsi Uudised, 28.11.2025.</ref> == Tunnustus == * [[2016]] – [[Antsu preemia|Väike Ants]] – Eesti Draamateatri parima meeskõrvalosatäitja auhind (Vandaal lavastuses "Väljaheitmine") * [[2017]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] ("Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika" ja "Ma pigem tantsiksin sinuga") * [[2022]] – parim peaosatäitja tudengifilmides ("Igatsus" / "Days Without")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608597874/etv2-naitab-parimaid-tudengifilme-teiste-seas-oscari-palvinud-mu-kallid-laibad ETV2 näitab parimaid tudengifilme, teiste seas Oscari pälvinud "Mu kallid laibad"] ERR Kultuur, 15.05.2022.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Imdb nimi|1231550}} * Dagmar Reinolt. [http://www.just24.ee/est/?news=963159 Nikolai Bentsler: Kui tahad teatris hästi mängida, pead päriselus olema samasugune] Just, 21. oktoober 2008 * [[Keiu Virro]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/79276602/nikolai-bentsler-minul-ei-ole-venelaste-ega-eestlaste-kohta-kunagi-eelarvamusi-olnud Nikolai Bentsler: minul ei ole venelaste ega eestlaste kohta kunagi eelarvamusi olnud] Eesti Päevaleht / LP, 23. august 2017 * [[Verni Leivak]]. [https://www.postimees.ee/4364379/arteri-suur-intervjuu-nikolai-bentsler-tanan-vanemaid-kes-kasvatasid-minust-inimese Arteri suur intervjuu! Nikolai Bentsler: tänan vanemaid, kes kasvatasid minust inimese] Postimees.ee, 5. jaanuar 2018 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80709315/etv-aastavahetusprogrammi-juhtinud-nikolai-bentsler-olen-jaak-alliku-kriitika-eest-tanulik ETV aastavahetusprogrammi juhtinud Nikolai Bentsler: olen Jaak Alliku kriitika eest tänulik] Kroonika/Delfi, 6. jaanuar 2018 * Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/965571/350-pulma-vedanud-naitleja-nikolai-bentsler-arge-rikkuge-oma-pulma-ise-ara 350 pulma vedanud näitleja Nikolai Bentsler: ärge rikkuge oma pulma ise ära] Õhtuleht, 7. juuni 2019 {{JÄRJESTA:Bentsler, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 0xfm5zx21mty1kqpi50128qo5p69nou 0 307378 7175746 7164978 2026-06-19T05:44:26Z Oberpahlen 156337 7175746 wikitext text/x-wiki [[File:Martin Wilberg.jpg|thumb|Eesti muusik ja koorijuht Martin Andreas Wilberg]] '''Martin Andreas Wilberg''' (ka '''Willberg''') ([[29. august]] [[1821]], [[Põltsamaa]] – [[21. märts]] [[1903]], Põltsamaa) oli eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja.<ref name="asut"/> ==Elulugu== Martin Wilberg sündis [[Saksamaa]]lt [[Magdeburg]]ist sisserännanud käsitöölise pojana [[Põltsamaa]]l Lipsu talu. Alustas kooliteed 1828. aastal [[Põltsamaa elementaarkool]]is ehk nn Kapi koolis, kus õppis 1833. aastani. Sealt siirdus ta 12-aastasena [[Paide]]sse maalermeister Lembergi juurde õpipoisiks. Paidesse jäi ta 1840. aastani.<ref name="Poltslaul"/> Oli aastatel 1833–1840 [[Paide]]s ühe maalri õpipoiss. Paides elades õppis laulmist Paide vaeslaste-kooli juhataja juures.<ref name="loodus"/> Wilberg töötas aastatel 1840–1846 [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i juhatajana, 1846–1852 köstrina [[Kolga-Jaani]]s ning 1852–1899 köster-organistina ja 1852–1862 taas kihelkonnakooli juhatajana Põltsamaal. Wilberg asutas 1840. aastal Põltsamaal esimese eesti [[segakoor]]i. ==Viited== {{viited/allikad <ref name="Poltslaul">Eesti laul Põltsamaal. Laulu ja mängu leht, nr 12, 1895 lk 89-93</ref> <ref name="asut">[https://web.archive.org/web/20140324171434/http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=358:isikud&catid=46:kodulugu&Itemid=65 Kakskümmend Baltisaksa suurkuju Põltsamaa ajaloos]. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu kodulehelt. Vaadatud 30.11.2012</ref> Juba Paides märgati noormehe lauluannet <ref name="loodus">[https://web.archive.org/web/20140324170955/http://www2.kirmus.ee/grafo/view.php?ID=105&page_num=568&zoom=1 Eesti biograafilise leksikon]. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused II. K./Ü. Loodus, Tartus 1926–1929, lk 576</ref> }} {{JÄRJESTA:Wilberg, Martin}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1903]] 9uj1tvma5vhl8nwy09i1gshe7x92vy4 7175747 7175746 2026-06-19T05:49:48Z Oberpahlen 156337 7175747 wikitext text/x-wiki [[File:Martin Wilberg.jpg|thumb|Eesti muusik ja koorijuht Martin Andreas Wilberg]] '''Martin Andreas Wilberg''' (ka '''Willberg''') ([[29. august]] [[1821]], [[Põltsamaa]] – [[21. märts]] [[1903]], Põltsamaa) oli eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja.<ref name="asut"/> ==Elulugu== Martin Wilberg sündis [[Saksamaa]]lt [[Magdeburg]]ist sisserännanud käsitöölise pojana [[Põltsamaa]]l Lipsu talu. Alustas kooliteed 1828. aastal [[Põltsamaa elementaarkool]]is ehk nn Kapi koolis, kus õppis 1833. aastani. Sealt siirdus ta 12-aastasena [[Paide]]sse maalermeister Lembergi juurde õpipoisiks. Paidesse jäi ta 1839. aasta lõpuni.<ref name="Poltslaul"/> Paides elades õppis laulmist Paide vaeslaste-kooli juhataja juures.<ref name="loodus"/> Martin Wilberg naasis Põltsamaale 1839. aastal vanema venna kutsel, kes oli mõni aeg varem saanud [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i õpetajaks. Kuna ta valdas nooti, võeti noormees kooli lauluõpetajaks. Ta alustas õpetajana 10. jaanuaril 1840. Kaks kuud hiljem toimunud koolikatsumisel esitasid Põltsamaa õpilased Wilbergi juhendamisel juba neljahäälset koorilaulu.<ref name="Poltslaul"/> Wilberg töötas aastatel 1840–1846 [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i juhatajana, 1846–1852 köstrina [[Kolga-Jaani]]s ning 1852–1899 köster-organistina ja 1852–1862 taas kihelkonnakooli juhatajana Põltsamaal. Wilberg asutas 1840. aastal Põltsamaal esimese eesti [[segakoor]]i. ==Viited== {{viited/allikad <ref name="Poltslaul">Eesti laul Põltsamaal. Laulu ja mängu leht, nr 12, 1895 lk 89-93</ref> <ref name="asut">[https://web.archive.org/web/20140324171434/http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=358:isikud&catid=46:kodulugu&Itemid=65 Kakskümmend Baltisaksa suurkuju Põltsamaa ajaloos]. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu kodulehelt. Vaadatud 30.11.2012</ref> Juba Paides märgati noormehe lauluannet <ref name="loodus">[https://web.archive.org/web/20140324170955/http://www2.kirmus.ee/grafo/view.php?ID=105&page_num=568&zoom=1 Eesti biograafilise leksikon]. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused II. K./Ü. Loodus, Tartus 1926–1929, lk 576</ref> }} {{JÄRJESTA:Wilberg, Martin}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1903]] 3akuqvxppz0kdq1bxhk500e4prdswwr 7175755 7175747 2026-06-19T06:08:13Z Oberpahlen 156337 7175755 wikitext text/x-wiki [[File:Martin Wilberg.jpg|thumb|Eesti muusik ja koorijuht Martin Andreas Wilberg]] '''Martin Andreas Wilberg''' (ka '''Willberg''') ([[29. august]] [[1821]], [[Põltsamaa]] – [[21. märts]] [[1903]], Põltsamaa) oli eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja.<ref name="asut"/> ==Elulugu== Martin Wilberg sündis [[Saksamaa]]lt [[Magdeburg]]ist sisserännanud käsitöölise pojana [[Põltsamaa]]l Lipsu talu. Alustas kooliteed 1828. aastal [[Põltsamaa elementaarkool]]is ehk nn Kapi koolis, kus õppis 1833. aastani. Sealt siirdus ta 12-aastasena [[Paide]]sse maalermeister Lembergi juurde õpipoisiks. Paidesse jäi ta 1839. aasta lõpuni.<ref name="Poltslaul"/> Paides elades õppis laulmist Paide vaeslaste-kooli juhataja juures.<ref name="loodus"/> Martin Wilberg naasis Põltsamaale 1839. aastal vanema venna kutsel, kes oli mõni aeg varem saanud [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i õpetajaks. Kuna ta valdas nooti, võeti noormees kooli lauluõpetajaks. Ta alustas õpetajana 10. jaanuaril 1840. Kaks kuud hiljem toimunud koolikatsumisel esitasid Põltsamaa õpilased Wilbergi juhendamisel juba neljahäälset [[koorilaul]]u.<ref name="Poltslaul"/> 1840. aastal esines Wilberg oma kooriga Pajusi mõisnik von Wahli sünnipäeval. Tänutäheks esituse eest kinkis mõisnik koorile raha, mille eest koorijuht ostis tubaoreli.<ref name="Poltslaul"/> Kihelkonnakooli õpilaste kõtrval lõid kooris kaasa ka mitmed kohalikud neiud, kellest Wilberg on hiljem esile tõstnud järgmisi nimesid: * [[Sopran]]id: Truuta ja Mari Peterson Tuti talust, Anu Janno Antoni talust ja külakoolmeistri tütar Tiiu Reinberg. Kõik nad olid Võhmakülast. [[Pauastvere]] külast Mai Weinglas, [[Uue-Põltsamaa mõis]]ast Mai Överaus, Lustivere koolmeistri tütred Anu, Tiiu, Eeva ja Ann Proosa. * [[Alt|Aldid]] Kihelkonnakooli poisid Joosep Proosa, Jaan Rebane, Jaagup Janno, Jaak Matvei, Aadu Supp, Laeva koolmeistri poeg Karlson, Andres Leismann Lustiverest ja Carl Fischer. *[[Tenor]]id Uue-Põltsamaa kokk Jaak Mihkelson, Martin Wilberg ise *[[Bass]]id Hans Vatter, Kaarel Reimann, Jaagup Hartmann. Wilberg töötas aastatel 1840–1846 [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i juhatajana, 1846–1852 köstrina [[Kolga-Jaani]]s ning 1852–1899 köster-organistina ja 1852–1862 taas kihelkonnakooli juhatajana Põltsamaal. Wilberg asutas 1840. aastal Põltsamaal esimese eesti [[segakoor]]i. ==Viited== {{viited/allikad <ref name="Poltslaul">Eesti laul Põltsamaal. Laulu ja mängu leht, nr 12, 1895 lk 89-93</ref> <ref name="asut">[https://web.archive.org/web/20140324171434/http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=358:isikud&catid=46:kodulugu&Itemid=65 Kakskümmend Baltisaksa suurkuju Põltsamaa ajaloos]. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu kodulehelt. Vaadatud 30.11.2012</ref> Juba Paides märgati noormehe lauluannet <ref name="loodus">[https://web.archive.org/web/20140324170955/http://www2.kirmus.ee/grafo/view.php?ID=105&page_num=568&zoom=1 Eesti biograafilise leksikon]. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused II. K./Ü. Loodus, Tartus 1926–1929, lk 576</ref> }} {{JÄRJESTA:Wilberg, Martin}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1903]] 5hbx8yk2k1rv6925dip7gcq7anahuz0 7175756 7175755 2026-06-19T06:11:04Z Oberpahlen 156337 7175756 wikitext text/x-wiki [[File:Martin Wilberg.jpg|thumb|Eesti muusik ja koorijuht Martin Andreas Wilberg]] '''Martin Andreas Wilberg''' (ka '''Willberg''') ([[29. august]] [[1821]], [[Põltsamaa]] – [[21. märts]] [[1903]], Põltsamaa) oli eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja.<ref name="asut"/> ==Elulugu== Martin Wilberg sündis [[Saksamaa]]lt [[Magdeburg]]ist sisserännanud käsitöölise pojana [[Põltsamaa]]l Lipsu talu. Alustas kooliteed 1828. aastal [[Põltsamaa elementaarkool]]is ehk nn Kapi koolis, kus õppis 1833. aastani. Sealt siirdus ta 12-aastasena [[Paide]]sse maalermeister Lembergi juurde õpipoisiks. Paidesse jäi ta 1839. aasta lõpuni.<ref name="Poltslaul"/> Paides elades õppis laulmist Paide vaeslaste-kooli juhataja juures.<ref name="loodus"/> Martin Wilberg naasis Põltsamaale 1839. aastal vanema venna kutsel, kes oli mõni aeg varem saanud [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i õpetajaks. Kuna ta valdas nooti, võeti noormees kooli lauluõpetajaks. Ta alustas õpetajana 10. jaanuaril 1840. Kaks kuud hiljem toimunud koolikatsumisel esitasid Põltsamaa õpilased Wilbergi juhendamisel juba neljahäälset [[koorilaul]]u.<ref name="Poltslaul"/> 1840. aastal esines Wilberg oma kooriga Pajusi mõisnik von Wahli sünnipäeval. Tänutäheks esituse eest kinkis mõisnik koorile raha, mille eest koorijuht ostis tubaoreli. Meenutades hiljem esimese koori koosseisu tõi Wilberg välja järgmised nimed<ref name="Poltslaul"/>: * [[Sopran]]id: Truuta ja Mari Peterson Tuti talust, Anu Janno Antoni talust ja külakoolmeistri tütar Tiiu Reinberg. Kõik nad olid Võhmakülast. [[Pauastvere]] külast Mai Weinglas, [[Uue-Põltsamaa mõis]]ast Mai Överaus, Lustivere koolmeistri tütred Anu, Tiiu, Eeva ja Ann Proosa. * [[Alt|Aldid]] Kihelkonnakooli poisid Joosep Proosa, Jaan Rebane, Jaagup Janno, Jaak Matvei, Aadu Supp, Laeva koolmeistri poeg Karlson, Andres Leismann Lustiverest ja Carl Fischer. *[[Tenor]]id Uue-Põltsamaa kokk Jaak Mihkelson, Martin Wilberg ise *[[Bass]]id Hans Vatter, Kaarel Reimann, Jaagup Hartmann. Wilberg töötas aastatel 1840–1846 [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i juhatajana, 1846–1852 köstrina [[Kolga-Jaani]]s ning 1852–1899 köster-organistina ja 1852–1862 taas kihelkonnakooli juhatajana Põltsamaal. Wilberg asutas 1840. aastal Põltsamaal esimese eesti [[segakoor]]i. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="Poltslaul">Eesti laul Põltsamaal. Laulu ja mängu leht, nr 12, 1895 lk 89-93</ref> <ref name="asut">[https://web.archive.org/web/20140324171434/http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=358:isikud&catid=46:kodulugu&Itemid=65 Kakskümmend Baltisaksa suurkuju Põltsamaa ajaloos]. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu kodulehelt. Vaadatud 30.11.2012</ref> Juba Paides märgati noormehe lauluannet <ref name="loodus">[https://web.archive.org/web/20140324170955/http://www2.kirmus.ee/grafo/view.php?ID=105&page_num=568&zoom=1 Eesti biograafilise leksikon]. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused II. K./Ü. Loodus, Tartus 1926–1929, lk 576</ref> }} {{JÄRJESTA:Wilberg, Martin}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1903]] dv0hwm5du2aioferfkb57yr6oi57tqk 7175785 7175756 2026-06-19T07:21:35Z Oberpahlen 156337 7175785 wikitext text/x-wiki [[File:Martin Wilberg.jpg|thumb|Eesti muusik ja koorijuht Martin Andreas Wilberg]] '''Martin Andreas Wilberg''' (ka '''Willberg''') ([[29. august]] [[1821]], [[Põltsamaa]] – [[21. märts]] [[1903]], Põltsamaa) oli eesti koorijuht ja muusikategelane, esimese eesti segakoori asutaja.<ref name="asut"/> ==Elulugu== Martin Wilberg sündis [[Saksamaa]]lt [[Magdeburg]]ist sisserännanud käsitöölise pojana [[Põltsamaa]]l Lipsu talu. Alustas kooliteed 1828. aastal [[Põltsamaa elementaarkool]]is ehk nn Kapi koolis, kus õppis 1833. aastani. Sealt siirdus ta 12-aastasena [[Paide]]sse maalermeister Lembergi juurde õpipoisiks. Paidesse jäi ta 1839. aasta lõpuni.<ref name="Poltslaul"/> Paides elades õppis laulmist Paide vaeslaste-kooli juhataja juures.<ref name="loodus"/> Martin Wilberg naasis Põltsamaale 1839. aastal vanema venna kutsel, kes oli mõni aeg varem saanud [[Põltsamaa kihelkonnakool]]i õpetajaks. Kuna ta valdas nooti, võeti noormees kooli lauluõpetajaks. Ta alustas õpetajana 10. jaanuaril 1840. Kaks kuud hiljem toimunud koolikatsumisel esitasid Põltsamaa õpilased Wilbergi juhendamisel juba neljahäälset [[koorilaul]]u.<ref name="Poltslaul"/> Wilberg tegutses kihelkonnakooli õpetajana ja köstri abilisena Põltsamaamaal 1846. aastani, elades Võhma külas. 1845. aasta novembris suri [[Kolga-Jaani]] köster ja Martin Wilberg kutsuti teda asendama. Ta elas ja tegutses Kolga-Jaanis 1852. aastani kuni Põltsamaa organisti ja kooliõpetaja Kapi surmani. Kohaliku koguduse õpetaja [[Heinrich Emil August Hörschelmann]]i kutsel naasis Wilberg Põltsamaale ja jätkas siin koorimuusika edendamist. ==Muusikaline tegevus== 1840. aastal esines Wilberg oma kooriga Pajusi mõisnik von Wahli sünnipäeval. Tänutäheks esituse eest kinkis mõisnik koorile raha, mille eest koorijuht ostis väikese oreli, mis paigutati kihelkonnakooli. Meenutades hiljem esimese koori koosseisu tõi Wilberg välja järgmised nimed<ref name="Poltslaul"/>: * [[Sopran]]id: Truuta ja Mari Peterson Tuti talust, Anu Janno Antoni talust ja külakoolmeistri tütar Tiiu Reinberg. Kõik nad olid Võhmakülast. [[Pauastvere]] külast Mai Weinglas, [[Uue-Põltsamaa mõis]]ast Mai Överaus, Lustivere koolmeistri tütred Anu, Tiiu, Eeva ja Ann Proosa. * [[Alt|Aldid]]: Kihelkonnakooli poisid Joosep Proosa, Jaan Rebane, Jaagup Janno, Jaak Matvei, Aadu Supp, Laeva koolmeistri poeg Karlson, Andres Leismann Lustiverest ja Carl Fischer. *[[Tenor]]id: Uue-Põltsamaa kokk Jaak Mihkelson, Martin Wilberg ise *[[Bass]]id: Hans Vatter, Kaarel Reimann, Jaagup Hartmann. Koor õppis juba esimesel aastal ära kaheksahäälse laulu. Esitus üllas kohaliku koguduse õpetajat [[Heinrich Emil August Hörschelmann]]i, kes oli pärast laulu imestanud: "Kas see on võimalik, et eestlased nii ilusasti võivad laulda?"<ref name="Poltslaul"/> 1844. aastal osales Wilbergi koor [[Viljandi kirik]]u uue [[orel]]i sisseõnnistamisel.<ref name="Poltslaul"/> Kolga-Jaani aastail käis Martin Wilberg Põltsamaa koori juhendamas vaid jõulude ajal. Aktiivsem muusika-alane tegevus jätkus pärast naasmist Põltsamaale 1852. aastal. 1964. aastal liitus kooriga [[Karl August Hermann" 1852–1899 köster-organistina ja 1852–1862 taas kihelkonnakooli juhatajana Põltsamaal. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="Poltslaul">Eesti laul Põltsamaal. Laulu ja mängu leht, nr 12, 1895 lk 89-93</ref> <ref name="asut">[https://web.archive.org/web/20140324171434/http://www.jkrk.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id=358:isikud&catid=46:kodulugu&Itemid=65 Kakskümmend Baltisaksa suurkuju Põltsamaa ajaloos]. Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu kodulehelt. Vaadatud 30.11.2012</ref> Juba Paides märgati noormehe lauluannet <ref name="loodus">[https://web.archive.org/web/20140324170955/http://www2.kirmus.ee/grafo/view.php?ID=105&page_num=568&zoom=1 Eesti biograafilise leksikon]. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused II. K./Ü. Loodus, Tartus 1926–1929, lk 576</ref> }} {{JÄRJESTA:Wilberg, Martin}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1903]] phco4o3jt7t1zdyrixl8xrruyz7fdep 0 311885 7175942 3387347 2026-06-19T11:58:14Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Merike Holzhäuser]] 7175942 wikitext text/x-wiki #suuna [[Merike Holzhäuser]] 61fa5frjm25v1grn4appz318npwlqrt 0 319982 7175876 7108814 2026-06-19T09:48:07Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7175876 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} [[Pilt:Niguliste church.altar.jpg|pisi|Niguliste kiriku altar, sisetiivad on suletud]] '''Niguliste kiriku peaaltar''' ehk nn '''Rode altar '''on [[Tallinn]]as [[Niguliste kirik]]us asuv kahetiivaline [[kappaltar]]. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid [[Põhja-Saksamaa|Põhja-Saksa]] altareid kogu [[Euroopa]]s. Retaabel telliti [[1478]]. aastal tuntud [[Lübeck]]i meistri [[Hermen Rode]] töökojast, Tallinna jõudis see [[1481]]. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast. Mõõtmetelt kuulub see [[15. sajand]]i [[hansalinn]]ade suurimate hulka. Laius avatud tiibadega 6,3&nbsp;m, kõrgus 3,5&nbsp;m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni [[Nikolaus|püha Nikolause]] ja [[püha Viktor]]i elust. Altar valmis [[Tallinna Suurgild]]i ja [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste [[kaitsepühak]]u püha Nikolause päästetud laeval. Aastatel [[2013]]–[[2016]] tehti teoks mahukas uurimis- ja konserveerimisprojekt, mis keskendus Niguliste peaaltari restaureerimisele. Ulatuslikud konserveerimistööd toimusid juba aastatel [[1975]]–[[1992]]. Põhiosas jõuti teos restaureerida, kuid uhked skulptuurid on ikka veel vaid osaliselt konserveeritud. [[Eesti Kunstimuuseum]]i konservaatorite töö eesmärgiks on viia lõpule skulptuuride puhastamine. Niguliste kiriku peaaltari [[retaabel]] on täielikult avatud vaid kolmel päeval aastas: [[nigulapäev]]adel ([[9. mai]]l ja [[6. detsember|6. detsembril]]) ning [[Pühakutepäev|kõikide pühakute päeval]] ([[1. november|1. novembril]]). ==Välislingid== * {{kultuurimälestis}} {{koord | NS = 59.43587145510648 | EW = 24.743110891341317 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Eesti altariretaablid]] [[Kategooria:Niguliste kirik]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Gooti skulptuur]] 67n5fku420thkbtv7d4veqdnohenr0y 0 322853 7175748 7167491 2026-06-19T05:53:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175748 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Wacker Rasiermesser auf Streichriemen.jpg|pisi|Habemenuga ja teritusrihm]] [[Fail:Zur Kunst sich zu rasiren.png|pisi|Habemeajamisõpetus habemenoaga Saksamaal, 1846. aastal]] [[Fail:Mit_scharfer_Klinge._Rasiermesser_aus_Solingen.webm|pisi|Solingeni habemenugade valmistamine 2002. aastal]] [[Fail:PSM V35 D806 Bronze knife.jpg|pisi|Pronksist habemenuga Rootsist]] [[Fail:Rasiermesserköpfe.png|pisi|Habemenoa tera: 1) täisnurkne; 2) kumer; 3) Prantsuse stiilis; 4) Hispaania stiilis]] [[Fail:Mej. Griet Lueskes vijftig jaar barbierster Weeknummer 34-06 - Open Beelden - 70986.ogv|pisi|Habemenoaga raseerimine Hollandis 1934. aastal]] [[Pilt:Open Razor with double stabiliser.JPG|pisi|Habemenuga]] '''Habemenuga''' on käänispeaga [[nuga]], millega aetakse [[habe]]t ja [[Raseerimine|raseeritakse]] [[Lõug|lõuga]].<ref>{{Netiviide|autor=New Zealand Qualifications Authority|url=https://www.nzqa.govt.nz/nqfdocs/units/pdf/10647.pdf|pealkiri=Wet shave facial hair using a cutthroat razor|väljaanne=NZ Hair and Beauty Industry Training Organisation Inc|aeg=2019|vaadatud=08.02.2021}}</ref> Habemenuga oli kunagi põhiline [[habemeajamine|habemeajamisvahend]], nüüdseks on selle välja vahetanud [[žilett]] ehk terapardel, millele kinnitatakse asendatavad žiletiterad. 1950. aastatest on hakatud aina enam eelistama [[elektripardleid]]. Sellele vaatamata on habemenoad säilitanud teatud turuosa ning kasutajad võivad habemenuge, õppematerjale ja soovitusi hankida mitmetest [[foorum|foorumitest]] ja tootjatelt. Nii [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s (eriti [[Jaapan]]is) kui ka Põhja-Ameerikas leidub endiselt habemenugade valmistajaid. Samuti ostetakse-müüakse vanu habemenuge.<ref>{{Netiviide|autor=Raukas, Mart|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69127567/habemenuga?|pealkiri=Habemenuga|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=9. august 2007|vaadatud=08.02.2021}}</ref> Habemenoa teritamine [[luisu]] või [[teritamisrihmaga]] eeldab kasutajalt märkimisväärset vilumust ja sellega habeme ajamine nõuab ettevaatlikkust. Nende oskuste omandamine moodustas kunagi suure osa juuksurite-habemeajajate koolide õppekavast. ==Ajalugu== Nugasid on habeme ajamiseks kasutatud tuhandeid aastaid. Habemenoad on olnud erineva kuju (näiteks poolkuu) ja suurusega ning materjalist (pronks, raud), samuti võis see olla kahe teraga.<ref>{{Netiviide|autor=Woollaston, Victoria|url=https://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2837660/The-Bronze-Age-BEARD-TRIMMER-4-000-year-old-razor-used-facial-hair-tidy-unearthed-Siberia.html|pealkiri=The Bronze age beard trimmer: 4000-year-old razor used to keep facial hair tidy unearthed Siberia|väljaanne=Mail online|aeg=17. november 2014|vaadatud=11.02.2021}}</ref> Esimesi kitsa [[Lõiketera|lõiketeraga]] terasest habemenuge hakkas 1680. aastal müüma üks [[Inglismaa]] [[Sheffield]]i tootja. 1740. aastal hakkas [[Benjamin Huntsman]] valmistama habemenuge, millel olid kaunistustega [[Käepide|käepidemed]] ja [[Nõgus|nõgusaks]] [[Lihvimine|lihvitud]] külgedega lõiketerad. Ta valmistas neid [[Valuteras|valuterasest]], kasutades selleks enda leiutatud meetodit. Mõni aeg hiljem võtsid ka prantslased Huntsmani meetodi kasutusele – esialgu küll tõrksalt.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.whatis180.com/history-of-straight-razors/|pealkiri=History of Straight Razors|väljaanne=Whatis180|aeg=|vaadatud=08.02.2021|arhiivimisaeg=14.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214203946/https://www.whatis180.com/history-of-straight-razors/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Inglismaa]] tootjad olid prantslastest veelgi tõrksamad uut moodust proovima ning tegid seda alles pärast seda, kui olid näinud selle edukust [[Prantsusmaa]]l.<ref name=":0" /> Sheffieldi [[teras]], [[kõrgpoleeritud]] teras, mida kutsuti ka Sheffieldi hõbeteraseks ja mis oli tuntud kõrgläike poolest, peetakse eriti [[Kvaliteet|kvaliteetseks]] ning seda kasutab Prantsusmaal tänapäevani näiteks selline tootja nagu [[Thiers Issard]]. Habemenuga oli enne 20. sajandit kõige levinum [[habemeajamisvahend]] ning see oli paljudes riikides kuni 1950. aastateni eelistatuim raseerimisvahend.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Aru, Erik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/51054225/toode-enne-habemeajamisnoa-leiutamist-kasutasid-inimesed-merikarpe?|pealkiri=TOODE: Enne habemeajamisnoa leiutamist kasutasid inimesed merikarpe|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=30. august 2006|vaadatud=08.02.2021}}</ref> Habemenoa esimeseks tõsiseks konkurendiks oli [[King Camp Gillette|King C. Gillette]]’i toode: kahe lõiketeraga [[terapardel]], millel olid väljavahetatavad [[Žilett|žiletiterad]]. Nende uute ja ohutumate raseerimisvahendite kasutamine ei nõudnud erilist vaeva. Žiletiterasid oli keeruline teritada ja need tuli pärast kasutamist ära visata – kui neid üritati kauem kasutada, hakkasid terad roostetama. Samuti oli terapardel ühekordse ostu korral [[Odav|odavam]], kuid selle kauaaegsem kasutamine kujunes habemenoast kulukamaks. Pikaajalisel kasutamisel ilmnevatele eelistele vaatamata kaotas habemenuga märkimisväärse osa turust. Kuna habemeajamine muutus nüüd lihtsamaks ja mehed hakkasid end rohkem ise raseerima, vähenes ka nõudlus habemenoaga raseerimise teenust pakkuvate [[Habemeajaja|habemeajajate]] järele.<ref name=":1" /> == Habemenuga Eestis == Eesti läänerannikul [[Kaseküla|Kasekülas]] on 1973. aastal leitud [[Kivikirstkalme|kivikirstkalmest]] tõenäoliselt ligi tuhat aastat eKr maetud [[Pronks|pronksist]] habemenuga.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Kaseküla kivikirstkalme ja kiviaegne asulakoht |url=https://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kasekula-asulakoht-1 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116062927/https://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kasekula-asulakoht-1 |arhiivimisaeg=16.01.2021 |vaadatud=11.02.2021 |väljaanne=Arheoloogiga Läänemaa teedel}}</ref> [[Siksälä]] külast [[Võrumaa|Võrumaalt]] on kalmust leitud kaks 14. sajandi habemenuga. Mõlemad noad olid liigendjätkega ja koolutatud teraga klappnoad, needi abil tekitatud [[Liigend|liigendiga]] puuplaatidest pideme vahel. Sarnaseid nuge on leitud [[Otepää]] linnamäelt (12.–13. sajand) ja [[Madi kalme|Madi kalmest]] Viljandimaalt.<ref>{{Netiviide |autor=Valk, Heiki; Laul, Silvia |aeg=2014 |pealkiri=Siksälä kalme I Muistis ja ajalugu |url=http://www.arheo.ut.ee/docs/siksali-I-veebi-.pdf |vaadatud=11.02.2021 |väljaanne=Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Arheoloogia osakond }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Pronksiaeg|Pronksiaja]], arvatavasti [[Jüütimaa|Jüütimaalt]] pärinev habemenuge on leitud ka põhjarannikult [[Rebala kivikalmed|Rebala]] kivikirstkalmest.<ref>{{Netiviide |autor=Cumulus Consulting OÜ Alutaguse Matkaklubi MTÜ |aeg=detsember 2007 |pealkiri=REBALA MUINSUSKAITSEALA TURISMITOOTE TERVIKKONTSEPTSIOON JA VÄLJAARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2008-2013 |url=https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4204831/Rebala_terviktoote_kontseptsioon_loplik.pdf/a48c5abb-069f-4eb6-9e3f-8763d37ae263 |vaadatud=11.02.2021 |väljaanne=}}</ref> Habemenoad olid meestele hädavajalikud alates ajast, kui suurte habemete mood 19. sajandi lõpul hakkas taanduma. Habemenoad levisid pigem vabrikukaubana. Veel 1935. aastal kingiti neid noormeestele [[Leer|leerist]] läbisaamise puhul.<ref name=":12">{{Netiviide |pealkiri=Raplamaa Sõnumid 29 juuli 2020 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20200729.2.7.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ==Habemenoa osade kirjeldus== Habemenoa osad ja nende funktsioon: [[Nuga|noa]] kitsam ots pöörleb ümber [[Telg|telje]] ehk tihvti. Tihvt paikneb kahe seda kinni hoidva detaili vahel, mis moodustavad käepideme. Noa tagaotsa kitsas, teisele poole tihvti jääva osa üles kaarduvat lõiku kutsutakse noasabaks ja see toimib [[Hoob|hoovana]], mille abil lõiketera [[Käepide|käepidemest]] välja käänatakse. Lisaks saab raseerimise ajal noasabale ühe või kahe [[sõrm]]e toetamisega lõiketera [[Stabiliseerimine|stabiliseerida]]. Noasaba ja lõiketera vaheline kitsas lõik on vars. [[Vars|Varre]] küljes on mõnikord ilustatud dekoratiivelemendid ja päritolumaale viitav märk. Varre üla- ja alaosa võivad vahel [[rihveldatud]] olla. Lõiketera varrepoolset kumerat nurka kutsutakse noakannaks. Habemenoa ülemist nüri serva nimetatakse noaseljaks, selle vastas paiknevat teravat serva kutsutakse lõiketeraks. Habemenoa otsa, mis asub noasaba vastas, kutsutakse noakiiluks. Noa käepidemes on tavaliselt kaks, mõnikord ka kolm tihvti. Kui habemenoal on kolm tihvti, siis kolmas, omamoodi [[Puks|distantspuks]], asub käepideme keskosas ja see on tavaliselt [[plastmass|plastmaterjal]]iga kaetud. Selle funktsiooniks on hoida käepideme külgede vahel [[Distants|distantsi]], et neid poleks võimalik kokku pigistada. Kui habemenuga käepidemesse murtakse, on noatera juhuslike vigastuste eest kaitstud ja ka noa kasutaja ei saa end kogemata vigastada. Pärast noa käepidemesse käänamist toimib noaselg, mis on lõiketerast paksem ja sageli kumera läbilõikega, iseenesliku lukustina, takistades noa edasi liikumist ning käepideme teiselt poolelt välja tulemist. Käepideme külgede ja noasaba vahelist [[Hõõre#Liugehõõre|liugehõõret]], mis tekib tihvti juures, nimetatakse pingeks ja see määrab selle, kui kergelt nuga pöördepunkti ümber liigub. Kasutaja ohutuse tagamiseks peab mingi pinge olemas olema, et nuga lahti või kinni käänates liiga vabalt liikuma ei pääseks. == Tänapäev == Habemenuga on Eestis olnud viimased paar aastakümmet juuksurite töövahend ja selle kasutamise oskust eeldatakse neilt tänini.<ref>{{Netiviide|autor=Sillo, Aime|url=https://www.sakuvald.ee/documents/379795/18428215/Saku_Sonumid_4_2018_1_21.pdf/77444432-c749-44e4-bb1c-00ac049765ed|pealkiri=Linnulennul möödunud aastad|väljaanne=Saku Sõnumid|aeg=märts 2018|vaadatud=11.02.2021|arhiivimisaeg=21.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021102645/https://www.sakuvald.ee/documents/379795/18428215/Saku_Sonumid_4_2018_1_21.pdf/77444432-c749-44e4-bb1c-00ac049765ed|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/Tartu-KHK_isikuteeninduse-%C3%95KRide_HINDAMISARUANNE_2019_3_07.pdf|pealkiri=Kutseõppe kvaliteedi hindamine|väljaanne=Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur|aeg=2019|vaadatud=08.02.2021}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Samuti on see habemeajamisviis seoses [[Hipster|hipsterlusega]] osaliselt taas moodi läinud.<ref>{{Netiviide|autor=Gontcharova, Natalie|url=https://newsfeed.time.com/2013/08/25/beard-loving-hipsters-give-razor-sales-a-shave/|pealkiri=Beard-Loving Hipsters Give Razor Sales a Shave|väljaanne=Time|aeg=25. august 2013|vaadatud=08.02.2021|arhiivimisaeg=12.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112033844/https://newsfeed.time.com/2013/08/25/beard-loving-hipsters-give-razor-sales-a-shave/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Vaata ka == * [[Ockhami habemenuga]] * [[Raseerimine]] * [[Juuksur]] * [[Habemeajaja]] * [[Habe]] * [[Vuntsid]] * [[Žilett]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Lõikeriistad]] {{Vikitsitaadid}} jp9anfdfqjnk1mrer5ta3wuobv8xgxq 0 323794 7175453 6592640 2026-06-18T13:02:34Z Andres 5 7175453 wikitext text/x-wiki '''Pärnu rannaniidu looduskaitseala''' on [[looduskaitseala]] [[Pärnu]] linnas. Kaitseala pindala on u 371 ha<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|ala|5293|Sissekanne}} (vaadatud 06.04.2013)</ref>. Kaitseala on moodustatud 1958. aastal kaitse alla võetud Pärnu ranna[[roostik]]u kui [[Ornitoloogia|ornitoloogilise]] kaitseala alusel (''Pärnu rannaroostiku kaitseala'')<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee" />. ==Galerii== <gallery> Pärnu rannaniidu matkarada 2022. aasta juunis.jpg|Pärnu rannaniidu matkarada 2022. aasta juunis Pärnu rannaniidu LKA.JPG|Vaade Pärnu rannaniidu LKA-le Vana-Pärnu vaatetornist Pärnu coastal meadow hiking trail, beach and town in Estonia.webm|Droonivideo Pärnu rannaniidust, rannast ja linnast 2022. aasta juunis Pärnu Rannaniidu matkarada.jpg|Pärnu Rannaniidu matkarada Vaatetorn Pärnu rannaniidu LKA.jpg|Vaatetorn Pärnu rannaniidu LKA-l Raekülas Pärnu rannaniidu LKA, Raja ujula taga.jpg|Pärnu rannaniidu LKA, Raja ujula taga Papiniidu tänav Pärnus.jpg|Vaade Papiniidu tänavalt merele </gallery> ==Vaata ka== *[[Raeküla rannaniit]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{EELIS|ala|5293|Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584)}} * [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2020_2002.html Eesti Loodus: Kaitsealad EL 2007/8, Pärnu rannaniidu looduskaitseala] [[Kategooria:Eesti looduskaitsealad]] [[Kategooria:Pärnu]] c5ir6b5f023t6acarm20j2djcfe4tvv 7175569 7175453 2026-06-18T18:03:31Z LeeMarx 59920 7175569 wikitext text/x-wiki '''Pärnu rannaniidu looduskaitseala''' on [[looduskaitseala]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu]] linnas ja [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] [[Reiu]] külas. Kaitseala kogupindala on 371,4 hektarit, millest ligikaudu 250 hektarit moodustab hooldust vajav [[rannaniit|rannaniidukompleks]].<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava |väljaandja=Keskkonnaamet |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Kaitseala on moodustatud 1958. aastal kaitse alla võetud Pärnu rannaroostiku ornitoloogilise kaitseala alusel. Praeguse kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati 2007. aastal.<ref name="kaitse-eeskiri">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/106072016025 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=8. mai 2007 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="kkk" /> [[File:Pärnu rannaniidu matkarada 2022. aasta juunis.jpg|thumb|Pärnu rannaniidu matkarada 2022. aasta juunis]] [[File:Pärnu rannaniidu LKA.JPG|thumb|Pärnu rannaniidu LKA]] [[File:Pärnu coastal meadow hiking trail, beach and town in Estonia.webm|thumb|Pärnu coastal meadow hiking trail, beach and town in Estonia]] [[File:Pärnu Rannaniidu matkarada.jpg|thumb|Pärnu Rannaniidu matkarada]] [[File:Vaatetorn Pärnu rannaniidu LKA.jpg|thumb|Vaatetorn Pärnu rannaniidu LKA]] [[File:Pärnu rannaniidu LKA, Raja ujula taga.jpg|thumb|Mai rannaniit]] == Asend == Pärnu rannaniidu looduskaitseala paikneb [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] rannikul. Kaitseala hõlmab rannikuosi [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]], [[Mai (Pärnu)|Mai]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas ning ulatub Reiu küla alale.<ref name="kkk" /> Kaitseala piirneb [[Pärnu lahe hoiuala]], [[Pärnu jõe hoiuala]] ja [[Pärnu rannapark|Pärnu rannapargiga]]. Mai ja Raeküla linnaosas jääb rannaniidu ja linnalise asustuse vahele kitsas [[mets]]ariba.<ref name="kkk" /> Kaitsealal on mitu lahustükki ja kaitsevööndit. Kaitse-eeskirjas on nimetatud Rannaniidu, Naisteranna ja Vana-Pärnu [[sihtkaitsevöönd]] ning Kristiine [[piiranguvöönd]]. Kristiine on selles kontekstis kaitseala vööndi nimi, mitte Pärnu linnaosa.<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Ajalugu == Pärnu rannaniidu piirkonnas algas ametlik looduskaitse 12. septembril 1958, kui kohaliku tähtsusega ornitoloogilise kaitsealana võeti kaitse alla Pärnu rannaroostiku lindude pesitsemisala. See ala ulatus [[Pärnu jõgi|Pärnu jõest]] kuni Kanali tänava pikenduseni.<ref name="kkk" /> 1990. aastatel koostati Pärnu maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu, kuid kaitsekorra uuendamiseni siis ei jõutud. Uuesti hakati piirkonna looduskaitselise korraldamisega tegelema 2005. aastal ning Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati 2007. aastal.<ref name="kkk" /> == Kaitse-eesmärk == Kaitsealal kaitstakse ja tutvustatakse [[Natura 2000]] elupaigatüüpe, sealhulgas [[liivane pagurand|liivaseid]] ja [[mudane pagurand|mudaseid pagurandu]], [[rannikulõugas|rannikulõukaid]], [[rannaniit]]e, [[valged luited|valgeid luiteid]], [[hallid luited|halle luiteid]] ja [[puiskarjamaa|puiskarjamaid]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> Kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad ka mitme kaitsealuse taime- ja linnuliigi elupaigad. Taimedest kaitstakse muu hulgas [[emaputk|emaputke]], [[sile kardhein|siledat kardheina]], [[kahelehine käokeel|kahelehist käokeelt]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp|kahkjaspunast sõrmkäppa]], [[balti sõrmkäpp|balti sõrmkäppa]] ja [[ahtalehine ängelhein|ahtalehist ängelheina]]. Linnuliikidest on kaitse-eeskirjas nimetatud [[kiivitaja]], [[mustsaba-vigle]], [[punajalg-tilder]], [[jõgitiir]], [[väiketiir]], [[väiketüll]], [[liivatüll]], [[hänilane]] ja [[kuldhänilane]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Loodus == Pärnu rannaniidu looduskaitseala maastikku on kujundanud [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul liikuvate liivaste setete kuhjumine [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] suudmealal, [[maakerge]] ning rannaalade taimestumine. Rannalähedasi niidualasid kasutati ajalooliselt [[karjamaa]] ja [[heinamaa]]na, mistõttu kujunes madalmurune, üksikute puude ja põõsastega ning avatud [[rannikulõugas]]tega maastik.<ref name="kkk" /> Kaitseala väärtus seisneb linnakeskkonnas säilinud [[poollooduslik kooslus|poollooduslikes kooslustes]]. [[Rannaniit|Rannaniitude]] püsimine sõltub regulaarsest hooldusest, sest hooldamata aladel levib [[pilliroog]] ning avatud niidukooslus võib asenduda roostiku või võsaga.<ref name="kaitse-eeskiri" /><ref name="kkk" /> Kaitsealal on olulised ka [[rannalõugas|rannalõukad]], [[rannikuluide|rannikuluited]], madalad rannikuveed ja [[roostik]]ud. Need pakuvad elupaiku nii [[niidukahlajad|niidukahlajatele]], [[rändlinnud|rändlindudele]], [[kahepaiksed|kahepaiksetele]] kui ka haruldastele rannaniidutaimedele.<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Linnustik == Pärnu rannaniit on oluline [[linnuala]], kus kaitstakse avatud rannaniitude ja madalate rannikualade linnustikku. Kaitse-eeskirjas nimetatud liikide hulka kuuluvad [[kiivitaja]], [[mustsaba-vigle]], [[punajalg-tilder]], [[jõgitiir]], [[väiketiir]], [[väiketüll]], [[liivatüll]], [[hänilane]] ja [[kuldhänilane]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> Rannaniitude hooldamine on tähtis maas pesitsevatele lindudele, sest madal taimestik ja avatud vaade vähendavad kiskjate varjumisvõimalusi ning loovad sobivamaid pesitsus- ja toitumistingimusi.<ref name="kkk" /> == Hooldus == Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndites on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik [[hein]]a ja [[pilliroog|roo]] niitmine, loomade [[karjatamine]] ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste säilimiseks vajalik heina ja roo niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.<ref name="kaitse-eeskiri" /> Pärnu rannaniitude hooldamisel kasutatakse kariloomi, keda on rahvapäraselt nimetatud ka „linnalehmadeks”. Loomade karjatamine aitab hoida rannaniitu madalmurusena ja vähendada roostumist.<ref name="puhkaeestis-vaatlustornid">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad |pealkiri=Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad |väljaandja=Puhka Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Külastus == Pärnu rannaniidu looduskaitseala on üks Pärnu linnalooduse tuntumaid piirkondi. Kaitsealal asuvad [[Pärnu rannaniidu matkarada]] ja [[linnuvaatlustorn]]id, kust saab vaadelda rannaniitu, [[Pärnu laht|Pärnu lahte]] ja rannikulinde.<ref name="puhkaeestis-matkarada">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/parnu-rannaniidu-matkarada |pealkiri=Pärnu rannaniidu matkarada |väljaandja=Puhka Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="puhkaeestis-vaatlustornid" /> Rannaniidu vaatlustornid asuvad muu hulgas [[Papiniidu tänav]]a ja [[Hirve tänav]]a otsa piirkonnas. Tornides on infostendid lindude ja rannaniidu kaitsealuste taimede kohta.<ref name="puhkaeestis-vaatlustornid" /> == Vaata ka == * [[Raeküla rannaniit]] * [[Vana-Pärnu rannaniit]] * [[Mai rannaniit]] * [[Pärnu rannaniidu matkarada]] * [[Pärnu laht]] * [[Pärnu lahe hoiuala]] * [[Pärnu jõe hoiuala]] * [[Rannaniit]] * [[Poollooduslik kooslus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://register.keskkonnaportaal.ee/register?kkr_kood=KLO1000584 Pärnu rannaniidu looduskaitseala Keskkonnaportaalis] * [https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava] * [https://puhkaeestis.ee/et/parnu-rannaniidu-matkarada Pärnu rannaniidu matkarada Puhka Eestis lehel] * [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2020_2002.html Eesti Loodus: Pärnu rannaniidu looduskaitseala] [[Kategooria:Eesti looduskaitsealad]] [[Kategooria:Pärnu]]' 6bbp8qe2xvuuvvlx095b5e92d1q24xg 0 324001 7175878 6863135 2026-06-19T09:55:15Z ~2026-35786-23 231951 /* Isiklikku */ 7175878 wikitext text/x-wiki '''Sergei Upkin''' (sündinud [[30. märts]]il [[1981]]) on [[Eesti]] [[balletitantsija]], endine [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperi Estonia]] balletitrupi [[esitantsija]]. == Haridus == 1999. aastal lõpetas ta Peterburi Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. Upkin omandas 2013. aastal samas magistrikraadi [[koreograafia]] pedagoogikas.<ref name="upkin">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/upkin_sergei1 Sergei Upkin.] Eesti Tetariliit.</ref> == Töökäik == Esinenud balletigaladel ja esindanud Eestit 2001. aasta Eurovisiooni noorte tantsijate võistlusel Londonis (finalist). 2016. aastal Jõhvi Balletifestivali laste balletigala programmi ja 2019. aastal Estonias rahvusvahelise Suveöö balletigala kunstiline juht.<ref name="upkin" /> * 1999–2005 [[Eesti Rahvusballett]] * 2005–2007 Berliini Staatsballett * 2008–2025 Eesti Rahvusballett<ref name="sergei" /> == Balletirolle == * Des Grieux – MacMillani "Manon" * Lescatut – MacMillani "Manon" * Othello – Kesleri "Othello" * Franz – Delibesi "Coppelia" * d'Artagnan – Nixoni "Kolm musketäri" * Ninatark – Harangozo "Lumivalgeke ja 7 pöialpossi" * Nathanael – Delibesi/Bigonzetti "Coppelia" * Romeo – Prokofjevi "Romeo ja Julia" * Desire ja Sinilind – Tšaikovski "Uinuv kaunitar" * Pähklipureja-prints – Tšaikovski "Pähklipureja" * Dr Falke – Hyndi "Rosalinde" * Basilio – Minkuse "Don Qoijote" * Prints – Prokofjevi "Tuhkatriinu" * Paride – Cannito "Cassandra" * Zborovski – Edur/Aints "Modigliani – neetud kunstnik" * Mitch – Meckleri/Ochoa/Salemi "Tramm nimega Iha" * Sulane – Tubina "Kratt" * Pas de deux – Adami "Giselle" * Lenski – Cranko "Onegin" * Ivan – Stravinski "Tulilind" * Solist – Elo "Red With Me" * Solist – Murdmaa "6. sümfoonia" * Lankendem –Adami "Korsaar" == Tunnustus == * 1998 Peterburi rahvusvahelise balletikonkursi "Vaganova Prix" laureaat * 2000 Tallinnas rahvusvahelise noorte balletitantsijate võistluse "Fouette" I koht * 2000 Permis "Arabesk-2000" kuldmedal ja Mihhail Barõšnikovi nimeline preemia * 2000, 2001, 2002 [[Philip Morrise tantsuauhind]] * 2001 Helsingi rahvusvahelisel balletivõistlusel II koht * 2002 Jacksonis USA rahvusvahelisel balletivõistlusel koos [[Eve Andrega]] parima paari eripreemia * 2003 Premio Roma I koht * 2004 [[Eesti Teatriliidu balletiauhind]] (koos [[Luana Georg|Luana Georgiga]]) * 2010 ERGO tantsuauhind * 2010 [[Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit|Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu]] preemia * 2015 [[Eesti Teatriliidu balletiauhind]] * 2024 [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i aasta õpetaja tiitel<ref>[https://opera.ee/et/persoon/sergei-upkin/ Sergei Upkin.] Rahvusooper Estonia.</ref> ==Isiklikku== Upkini ema on Eestis sündinud.<ref name="sergei">[https://www.ohtuleht.ee/melu/1129760/eesti-rahvusballeti-esisolist-sergei-upkin-lavalt-lahkumisest-otsustasin-et-olen-balleti-jaoks-vana Eesti Rahvusballeti esisolist Sergei Upkin lavalt lahkumisest: otsustasin, et olen balleti jaoks vana.] ohtuleht.ee, 25. aprill 2025</ref> 2014-2026 oli ta abielus baleriin [[Triinu Leppik-Upkin]]iga.<ref name="upkin" /> Neil on poeg ja tütar.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/940174/eesti-rahvusballeti-solist-sergei-upkin-saab-abikaasaga-teise-lapse Eesti Rahvusballeti solist Sergei Upkin saab abikaasaga teise lapse.] ohtuleht.ee, 8. veebruar 2019.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Tiit Tuumalu. [http://rooma.postimees.ee/090605/esileht/kultuur/168388.php Upkin jätab hüvasti, et siirduda Berliini – nukrus hinges], Postimees, 9. juuni 2005 *Alice Laanemägi. [http://www.temuki.ee/numbers/2012/12/article5565.pdf Persona grata. Sergei Upkin], Teater. Muusika. Kino, 12/2012 ==Välislingid== * [https://opera.ee/et/persoon/sergei-upkin/ Sergei Upkin.] Rahvusooper Estonia kodulehel. * [https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/688 Sergei Upkin.] Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaasis. * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tantsides-eurovisioonile-sergei-upkin Tantsides eurovisioonile: Sergei Upkin.] Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 15. juuni 2001. {{JÄRJESTA:Upkin, Sergei}} [[Kategooria:Estonia teatri balletitantsijad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] efw2fd4xudm5n1cv2vje4mj94f7va83 0 332711 7175727 7175009 2026-06-19T04:56:02Z ~2026-35641-90 231935 /* Üheksanda hooaja koondtabel 2 */ 7175727 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Evan Santino | 42 | 25 | 39 | '''50''' | 40 | 45 | 50 | 29 | 320 | 1. |-bgcolor="silver" | Heart Babangelista | 38 | 40 | 45 | 40 | 44 | 43 | 55 | 31 | 336 | 2. |-bgcolor="tan"| | Iva Zaga Arkanghel | 40 | 35 | '''54''' | 43 | 50 | 35 | 45 | 24 | 326 | 3. |-bgcolor="antiquewhite" | Olly Pearson | '''50''' | 34 | 49 | 32 | 48 | 40 | '''73''' | 40 | 366 | 4. |- | Miss Mia | 27 | 22 | 26 | 15 | 17 | '''50''' | 34 | '''51''' | 242 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Harry Moulding | 34 | '''51''' | 24 | 20 | 24 | 24 | 32 | 20 | 229 |- | Ricky Parmessigio | 25 | 20 | 31 | 25 | '''55''' | 18 | 36 | 14 | 224 |- | Elisse Kagandahan Alamo | 20 | 30 | 35 | 34 | 21 | 26 | 24 | 17 | 207 |- |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Tan |28 |'''43''' |20 |30 |34 |'''50''' |28 |30 |263 |1. |-bgcolor="silver" | Kelly Agustin |34 |32 |28 |35 |'''50''' |26 |30 |40 |275 |2. |-bgcolor="tan" | Matty Juniosa | '''50''' | 40 | 35 |'''55''' |40 |16 |26 |35 |297 |3. |-bgcolor="antiquewhite | Miss Jawo |32 |28 |26 |40 |45 |30 |22 |'''45''' |268 |4. |- | Rafferty Coope |26 |24 |24 |28 |27 |40 |'''50''' |28 |247 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Gemeliers |24 |20 |'''48''' |26 |25 |34 |24 |24 |225 |- | Linda Walker |22 |34 |40 |24 |21 |20 |40 |22 |223 |- | Erin Rio |20 |30 |30 |22 |23 |24 |35 |26 |210 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |David Licauco |39 |34 |16 |20 |'''50''' |21 |37 |34 |251 |1. |- |Derrick Monasterio |'''50''' |30 |40 |'''55''' |35 |39 |40 |25 |314 |2. |- |Elle Villanueva |37 |24 |'''50''' |40 |25 |28 |47 |30 |281 |3. |- |Enrico Dalupan Jr & Erika Dalupan Sis |41 |'''45''' |35 |15 |40 |'''50''' |45 |20 |291 |4. |- |Mike Tan |30 |40 |30 |22 |21 |17 |28 |'''55''' |243 | rowspan="4"| 5.-8. |- |Ashley Ortega |21 |27 |28 |10 |30 |31 |'''49''' | 27 |223 |- |Beauty Gonzalez |19 |35 |24 |34 |19 |20 |24 |38 |213 |- | Jillian Ward |25 |21 |20 |35 |23 |12 |30 |40 |206 |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Alexey Chumakov | '''51''' | 32 | 40 | 45 | 38 | 40 | 50 | 45 | 341 | 1. |- | Vitaly Gogunsky | 36 | 31 | '''50''' | 35 | 30 | '''50''' | 40 | 38 | 310 | 2. |- | Rachel Reilly | 40 | 29 | 44 | 43 | 35 | 44 | '''58''' | 40 |333 |3. |- | Linda Walker (Zhang Yingfei) | 34 | '''50''' | 35 | 26 | 40 | 24 | 26 | 49 | 284 | 4. |- | Timmy Thompson | 17 | 37 | 30 | 40 | '''50''' | 35 | 24 | 47 | 280 | rowspan="4"| 5-8. |- | Ruslan Alehno | 24 | 22 | 28 | '''47''' | 24 | 28 | 35 | 28 | 236 |- | Emma Bunton | 28 | 27 | 24 | 30 | 27 | 30 | 30 | 36 | 232 |- | Mariya Zaitseva | 20 | 24 | 26 | 24 | 20 | 26 | 28 | '''58''' | 226 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ 36ax8estup5vnltmls72b3s75gav5kd 7175732 7175727 2026-06-19T05:03:32Z ~2026-35641-90 231935 /* Üksteist hooaja koondtabel */ 7175732 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Evan Santino | 42 | 25 | 39 | '''50''' | 40 | 45 | 50 | 29 | 320 | 1. |-bgcolor="silver" | Heart Babangelista | 38 | 40 | 45 | 40 | 44 | 43 | 55 | 31 | 336 | 2. |-bgcolor="tan"| | Iva Zaga Arkanghel | 40 | 35 | '''54''' | 43 | 50 | 35 | 45 | 24 | 326 | 3. |-bgcolor="antiquewhite" | Olly Pearson | '''50''' | 34 | 49 | 32 | 48 | 40 | '''73''' | 40 | 366 | 4. |- | Miss Mia | 27 | 22 | 26 | 15 | 17 | '''50''' | 34 | '''51''' | 242 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Harry Moulding | 34 | '''51''' | 24 | 20 | 24 | 24 | 32 | 20 | 229 |- | Ricky Parmessigio | 25 | 20 | 31 | 25 | '''55''' | 18 | 36 | 14 | 224 |- | Elisse Kagandahan Alamo | 20 | 30 | 35 | 34 | 21 | 26 | 24 | 17 | 207 |- |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Tan |28 |'''43''' |20 |30 |34 |'''50''' |28 |30 |263 |1. |-bgcolor="silver" | Kelly Agustin |34 |32 |28 |35 |'''50''' |26 |30 |40 |275 |2. |-bgcolor="tan" | Matty Juniosa | '''50''' | 40 | 35 |'''55''' |40 |16 |26 |35 |297 |3. |-bgcolor="antiquewhite | Miss Jawo |32 |28 |26 |40 |45 |30 |22 |'''45''' |268 |4. |- | Rafferty Coope |26 |24 |24 |28 |27 |40 |'''50''' |28 |247 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Gemeliers |24 |20 |'''48''' |26 |25 |34 |24 |24 |225 |- | Linda Walker |22 |34 |40 |24 |21 |20 |40 |22 |223 |- | Erin Rio |20 |30 |30 |22 |23 |24 |35 |26 |210 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Nikita Malinlin | 40 | | | | | | | | 40 | |- | Andrea Jane Peralta | 31 | | | | | | | | 31 | |- | Mark Tishman | 35 | | | | | | | | 35 | |- | Marina Kravets | '''59''' | | | | | | | | 59 | |- | Shura | 27 | | | | | | | | 27 | |- | Andrea E | 14 | | | | | | | | 14 | |- | Dennis Fantina | 29 | | | | | | | | 29 | |- | Barbie Bratz Ayuda | 24 | | | | | | | | 24 | |} === Üksteist hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Alexey Chumakov | '''51''' | 32 | 40 | 45 | 38 | 40 | 50 | 45 | 341 | 1. |- | Vitaly Gogunsky | 36 | 31 | '''50''' | 35 | 30 | '''50''' | 40 | 38 | 310 | 2. |- | Rachel Reilly | 40 | 29 | 44 | 43 | 35 | 44 | '''58''' | 40 |333 |3. |- | Linda Walker (Zhang Yingfei) | 34 | '''50''' | 35 | 26 | 40 | 24 | 26 | 49 | 284 | 4. |- | Timmy Thompson | 17 | 37 | 30 | 40 | '''50''' | 35 | 24 | 47 | 280 | rowspan="4"| 5-8. |- | Ruslan Alehno | 24 | 22 | 28 | '''47''' | 24 | 28 | 35 | 28 | 236 |- | Emma Bunton | 28 | 27 | 24 | 30 | 27 | 30 | 30 | 36 | 232 |- | Mariya Zaitseva | 20 | 24 | 26 | 24 | 20 | 26 | 28 | '''58''' | 226 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ qm83oupz12ft8i5dtgr1iez33xvmfkl 7175733 7175732 2026-06-19T05:03:58Z ~2026-35641-90 231935 7175733 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Evan Santino | 42 | 25 | 39 | '''50''' | 40 | 45 | 50 | 29 | 320 | 1. |-bgcolor="silver" | Heart Babangelista | 38 | 40 | 45 | 40 | 44 | 43 | 55 | 31 | 336 | 2. |-bgcolor="tan"| | Iva Zaga Arkanghel | 40 | 35 | '''54''' | 43 | 50 | 35 | 45 | 24 | 326 | 3. |-bgcolor="antiquewhite" | Olly Pearson | '''50''' | 34 | 49 | 32 | 48 | 40 | '''73''' | 40 | 366 | 4. |- | Miss Mia | 27 | 22 | 26 | 15 | 17 | '''50''' | 34 | '''51''' | 242 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Harry Moulding | 34 | '''51''' | 24 | 20 | 24 | 24 | 32 | 20 | 229 |- | Ricky Parmessigio | 25 | 20 | 31 | 25 | '''55''' | 18 | 36 | 14 | 224 |- | Elisse Kagandahan Alamo | 20 | 30 | 35 | 34 | 21 | 26 | 24 | 17 | 207 |- |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Tan |28 |'''43''' |20 |30 |34 |'''50''' |28 |30 |263 |1. |-bgcolor="silver" | Kelly Agustin |34 |32 |28 |35 |'''50''' |26 |30 |40 |275 |2. |-bgcolor="tan" | Matty Juniosa | '''50''' | 40 | 35 |'''55''' |40 |16 |26 |35 |297 |3. |-bgcolor="antiquewhite | Miss Jawo |32 |28 |26 |40 |45 |30 |22 |'''45''' |268 |4. |- | Rafferty Coope |26 |24 |24 |28 |27 |40 |'''50''' |28 |247 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Gemeliers |24 |20 |'''48''' |26 |25 |34 |24 |24 |225 |- | Linda Walker |22 |34 |40 |24 |21 |20 |40 |22 |223 |- | Erin Rio |20 |30 |30 |22 |23 |24 |35 |26 |210 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Nikita Malinlin | 40 | | | | | | | | 40 | |- | Andrea Jane Peralta | 31 | | | | | | | | 31 | |- | Mark Tishman | 35 | | | | | | | | 35 | |- | Marina Kravets | '''59''' | | | | | | | | 59 | |- | Shura | 27 | | | | | | | | 27 | |- | Andrea E | 14 | | | | | | | | 14 | |- | Dennis Fantina | 29 | | | | | | | | 29 | |- | Barbie Bratz Ayuda | 24 | | | | | | | | 24 | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ brjzipo7evw7de9hrp5xlqolp5o4840 7175734 7175733 2026-06-19T05:13:27Z ~2026-35641-90 231935 /* Üksteist hooaja koondtabel */ 7175734 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Evan Santino | 42 | 25 | 39 | '''50''' | 40 | 45 | 50 | 29 | 320 | 1. |-bgcolor="silver" | Heart Babangelista | 38 | 40 | 45 | 40 | 44 | 43 | 55 | 31 | 336 | 2. |-bgcolor="tan"| | Iva Zaga Arkanghel | 40 | 35 | '''54''' | 43 | 50 | 35 | 45 | 24 | 326 | 3. |-bgcolor="antiquewhite" | Olly Pearson | '''50''' | 34 | 49 | 32 | 48 | 40 | '''73''' | 40 | 366 | 4. |- | Miss Mia | 27 | 22 | 26 | 15 | 17 | '''50''' | 34 | '''51''' | 242 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Harry Moulding | 34 | '''51''' | 24 | 20 | 24 | 24 | 32 | 20 | 229 |- | Ricky Parmessigio | 25 | 20 | 31 | 25 | '''55''' | 18 | 36 | 14 | 224 |- | Elisse Kagandahan Alamo | 20 | 30 | 35 | 34 | 21 | 26 | 24 | 17 | 207 |- |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Tan |28 |'''43''' |20 |30 |34 |'''50''' |28 |30 |263 |1. |-bgcolor="silver" | Kelly Agustin |34 |32 |28 |35 |'''50''' |26 |30 |40 |275 |2. |-bgcolor="tan" | Matty Juniosa | '''50''' | 40 | 35 |'''55''' |40 |16 |26 |35 |297 |3. |-bgcolor="antiquewhite | Miss Jawo |32 |28 |26 |40 |45 |30 |22 |'''45''' |268 |4. |- | Rafferty Coope |26 |24 |24 |28 |27 |40 |'''50''' |28 |247 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Gemeliers |24 |20 |'''48''' |26 |25 |34 |24 |24 |225 |- | Linda Walker |22 |34 |40 |24 |21 |20 |40 |22 |223 |- | Erin Rio |20 |30 |30 |22 |23 |24 |35 |26 |210 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Nikita Malinlin | 40 | 15 | 20 | 45 | | | | | 120 | |- | Andrea Jane Peralta | 31 | 24 | 24 | 35 | | | | | 124 | |- | Mark Tishman | 35 | '''50''' | 26 | 30 | | | | | 141 | |- | Marina Kravets | '''59''' | 40 | 30 | 24 | | | | | 153 | |- | Shura | 27 | 30 | '''50''' | '''50''' | | | | | 157 | |- | Andrea E | 14 | 17 | 40 | 20 | | | | | 91 | |- | Dennis Fantina | 29 | 19 | 35 | 15 | | | | | 98 | |- | Barbie Bratz Ayuda | 24 | 35 | 14 | 10 | | | | | 73 | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ fsez4rdewpui9bo7ztchhtz0mlkn8k8 7175741 7175734 2026-06-19T05:25:08Z ~2026-35641-90 231935 /* Üksteist hooaja koondtabel */ 7175741 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Evan Santino | 42 | 25 | 39 | '''50''' | 40 | 45 | 50 | 29 | 320 | 1. |-bgcolor="silver" | Heart Babangelista | 38 | 40 | 45 | 40 | 44 | 43 | 55 | 31 | 336 | 2. |-bgcolor="tan"| | Iva Zaga Arkanghel | 40 | 35 | '''54''' | 43 | 50 | 35 | 45 | 24 | 326 | 3. |-bgcolor="antiquewhite" | Olly Pearson | '''50''' | 34 | 49 | 32 | 48 | 40 | '''73''' | 40 | 366 | 4. |- | Miss Mia | 27 | 22 | 26 | 15 | 17 | '''50''' | 34 | '''51''' | 242 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Harry Moulding | 34 | '''51''' | 24 | 20 | 24 | 24 | 32 | 20 | 229 |- | Ricky Parmessigio | 25 | 20 | 31 | 25 | '''55''' | 18 | 36 | 14 | 224 |- | Elisse Kagandahan Alamo | 20 | 30 | 35 | 34 | 21 | 26 | 24 | 17 | 207 |- |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Tan |28 |'''43''' |20 |30 |34 |'''50''' |28 |30 |263 |1. |-bgcolor="silver" | Kelly Agustin |34 |32 |28 |35 |'''50''' |26 |30 |40 |275 |2. |-bgcolor="tan" | Matty Juniosa | '''50''' | 40 | 35 |'''55''' |40 |16 |26 |35 |297 |3. |-bgcolor="antiquewhite | Miss Jawo |32 |28 |26 |40 |45 |30 |22 |'''45''' |268 |4. |- | Rafferty Coope |26 |24 |24 |28 |27 |40 |'''50''' |28 |247 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Gemeliers |24 |20 |'''48''' |26 |25 |34 |24 |24 |225 |- | Linda Walker |22 |34 |40 |24 |21 |20 |40 |22 |223 |- | Erin Rio |20 |30 |30 |22 |23 |24 |35 |26 |210 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Nikita Malinlin | 40 | 15 | 20 | 45 | 36 | 26 | '''70''' | | 252 | |- | Andrea Jane Peralta | 31 | 24 | 24 | 35 | '''59''' | 35 | 24 | | 242 | |- | Mark Tishman | 35 | '''50''' | 26 | 30 | 40 | 30 | 16 | | 227 | |- | Marina Kravets | '''59''' | 40 | 30 | 24 | 38 | 33 | 12 | | 236 | |- | Shura | 27 | 30 | '''50''' | '''50''' | 36 | 27 | 8 | | 228 | |- | Andrea E | 14 | 17 | 40 | 20 | 34 | '''45''' | 19 | | 189 | |- | Dennis Fantina | 29 | 19 | 35 | 15 | 20 | 15 | 22 | | 155 | |- | Barbie Bratz Ayuda | 24 | 35 | 14 | 10 | 24 | 40 | 25 | | 162 | |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ 75gun2zc467jvo4urpht93x1rdrqb8w 7175744 7175741 2026-06-19T05:31:48Z ~2026-35641-90 231935 /* Üksteist hooaja koondtabel */ 7175744 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Evan Santino | 42 | 25 | 39 | '''50''' | 40 | 45 | 50 | 29 | 320 | 1. |-bgcolor="silver" | Heart Babangelista | 38 | 40 | 45 | 40 | 44 | 43 | 55 | 31 | 336 | 2. |-bgcolor="tan"| | Iva Zaga Arkanghel | 40 | 35 | '''54''' | 43 | 50 | 35 | 45 | 24 | 326 | 3. |-bgcolor="antiquewhite" | Olly Pearson | '''50''' | 34 | 49 | 32 | 48 | 40 | '''73''' | 40 | 366 | 4. |- | Miss Mia | 27 | 22 | 26 | 15 | 17 | '''50''' | 34 | '''51''' | 242 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Harry Moulding | 34 | '''51''' | 24 | 20 | 24 | 24 | 32 | 20 | 229 |- | Ricky Parmessigio | 25 | 20 | 31 | 25 | '''55''' | 18 | 36 | 14 | 224 |- | Elisse Kagandahan Alamo | 20 | 30 | 35 | 34 | 21 | 26 | 24 | 17 | 207 |- |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Tan |28 |'''43''' |20 |30 |34 |'''50''' |28 |30 |263 |1. |-bgcolor="silver" | Kelly Agustin |34 |32 |28 |35 |'''50''' |26 |30 |40 |275 |2. |-bgcolor="tan" | Matty Juniosa | '''50''' | 40 | 35 |'''55''' |40 |16 |26 |35 |297 |3. |-bgcolor="antiquewhite | Miss Jawo |32 |28 |26 |40 |45 |30 |22 |'''45''' |268 |4. |- | Rafferty Coope |26 |24 |24 |28 |27 |40 |'''50''' |28 |247 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Gemeliers |24 |20 |'''48''' |26 |25 |34 |24 |24 |225 |- | Linda Walker |22 |34 |40 |24 |21 |20 |40 |22 |223 |- | Erin Rio |20 |30 |30 |22 |23 |24 |35 |26 |210 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- | Nikita Malinlin | 40 | 15 | 20 | 45 | 36 | 26 | '''70''' | 40 | 292 | |- | Andrea Jane Peralta | 31 | 24 | 24 | 35 | '''59''' | 35 | 24 | 35 | 277 | |- | Mark Tishman | 35 | '''50''' | 26 | 30 | 40 | 30 | 16 | 30 | 257 | |- | Marina Kravets | '''59''' | 40 | 30 | 24 | 38 | 33 | 12 | '''50''' | 286 | |- | Shura | 27 | 30 | '''50''' | '''50''' | 36 | 27 | 8 | 25 | 253 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Andrea E | 14 | 17 | 40 | 20 | 34 | '''45''' | 19 | 20 | 209 |- | Barbie Bratz Ayuda | 24 | 35 | 14 | 10 | 24 | 40 | 25 | 16 | 178 |- | Dennis Fantina | 29 | 19 | 35 | 15 | 20 | 15 | 22 | 18 | 173 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ g52lbq8juyeddv2i774t16yq2ktzcdc 7175745 7175744 2026-06-19T05:41:18Z ~2026-35641-90 231935 /* Üksteist hooaja koondtabel */ 7175745 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaade|logo=|telesaate_tüüp=meelelahutus|riik=Eesti|esimene_saade=17.märts 2013|viimane_saade=–|saatejuhid=[[Mart Sander]] (2013–2014)<br>[[Märt Avandi]] (2015–2018)<br>[[Sander Rebane]] (2019)<br>[[Karl-Erik Taukar]] (2024–)|produtsent=[[Kaupo Karelson]]<br>[[Olavi Paide]]|eetriaeg=P 19.30|telekanal=[[TV3]]|kodulehekülg=http://www.tv3.ee/su-nagu-kolab-tuttavalt|nimi="Su nägu kõlab tuttavalt"<br>"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"|eetris olnud=2013–2019, 2024–}} '''"Su nägu kõlab tuttavalt"''' (ka '''"Su nägu kõlab varsti tuttavalt"''') on [[TV3]] telekanalil näidatav saade, mille esimene hooaeg läks eetrisse 2013. aasta kevadel 17. märtsil. Saate produtsendid on Kaupo Karelson ja Olavi Paide. Saade põhineb [[Hispaania]] produktsioonifirma [[Gestmusic Endemol]] formaadil "[[Tu cara me suena]]", mis sai alguse 2011. aastal telekanalis [[Antena 3]]. Saate formaat sarnaneb [[Suurbritannia]] [[ITV]] talendisaate "[[Stars in Their Eyes]]" omaga. == "Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |"Su nägu kõlab (varsti) tuttavalt" saatejuhid ja kohtunikud |- ! colspan="2" |Saatejuht !Hooaeg ja aasta !Kohtunikud !Hooaeg ja aasta |- | rowspan="7" style="background: #5C5C00;" | |[[Mart Sander]] |1. hooaeg, 2013 (kevadhooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Eda-Ines Etti]] [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |1. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |2. hooaeg, 2013 (sügishooaeg) |[[Elina Pähklimägi]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |2. hooaeg, 2013 |- |[[Mart Sander]] |3. hooaeg, 2014 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] | rowspan="2" |3.–7. hooaeg, 2014–2018 |- |[[Märt Avandi]] |4.–7. hooaeg, 2015–2018 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Andrus Vaarik]] ja [[Olav Osolin]] |- |[[Sander Rebane]] |8. hooaeg, 2019 |[[Tatjana Mihhailova-Saar]], [[Mart Juur]] ja [[Mait Malmsten]] |8. hooaeg, 2019 |- | rowspan="2" |[[Karl-Erik Taukar]] | rowspan="2" |alates 9. hooajast, 2024– |[[Märt Avandi]], [[Jüri Makarov]] ja [[Maarja-Liis Ilus]] |9. hooaeg, 2024 |- |[[Märt Avandi]], [[Liis Lemsalu]] ja [[Mihkel Raud]] |10. hooaeg, 2025 |} * Alates teisest hooajast täitis neljandat kohtunikutooli iga saade vahelduv külaliskohtunik. == Võitjate annetused == * Esimene hooaeg oli 2013. aasta kevadel ja selle finaal toimus [[5. mai]]l [[Pärnu Kontserdimaja]]s. Hooaja võitis [[Evelin Võigemast]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot sihtasutusele [[Kiusamise Vastu]].<ref name="ZIOXj" /> * Teine hooaeg oli 2013. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[8. detsember|8. detsembril]] [[Saku Suurhall]]is. Hooaja võitis [[Koit Toome]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Vähiliit|Vähiliidule]].<ref name="ALRDY" /> * Kolmas hooaeg oli 2014. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Mart Müürisepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Laste ja noorte kriisiprogramm|laste ja noorte kriisiprogrammile]].<ref name="I3eyt" /> * Neljas hooaeg oli 2015. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[6. detsember|6. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Juss Haasma]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]ile.<ref name="eBEPy" /> * Viies hooaeg oli 2016. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[4. detsember|4. detsembril]] Saku Suurhallis. Hooaja võitis [[Kalle Sepp]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Meelespea MTÜ|Meelespea]].<ref name="SHCuJ" /> * Kümnes hooaeg oli 2025. aasta sügisel ja selle finaal toimus [[7. detsember|7. detsembril]] TV3 stuudios. Hooaja võitis [[Alika Milova]], kes annetas võidetud 10&nbsp;000 eurot mittetulundusühingule [[Nähtamatud loomad]]. == 1. hooaeg, kevad 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |1. hooaeg, kevad 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="8" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="8" |8 |01 | rowspan="8" |TV3 |17.03.2013 |- |02 |24.03.2013 |- |03 |31.03.2013 |- |04 |07.04.2013 |- |05 |14.04.2013 |- |06 |21.04.2013 |- |07 (erisaade) |28.04.2013 |- |08 (finaalsaade) |05.05.2013 |} === 1. saade (17. märtsil 2013) === * Elina Pähklimägi – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" * Olav Osolin – [[Paul McCartney]] – "Blackbird" * Eda-Ines Etti – [[Sinéad O'Connor]] – "Nothing Compares 2 U" * Andrus Vaarik – [[Kihnu Virve]] – "Mere pidu" * Peeter Oja – [[Joe Cocker]] – "You Can Leave Your Hat On" ''(49)'' * Getter Jaani – [[Koit Toome]] – "Elu täie raha eest" ''(30)'' * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] – "[[Kutse tantsule (laul)|Kutse tantsule]]" ''(40)'' * Henrik Normann – [[Vello Orumets]] – "[[Sbogom Maria|Hüvasti, Maria]]" ''(24)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marilyn Monroe]] – "Diamonds Are a Girl's Best Friend" ''(53)'' * Evelin Võigemast – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" ''(43)'' * Karl-Erik Taukar – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tahan sind" ''(22)'' * Tanja Mihhailova – [[Cher]] – "All or Nothing" ''(23)'' === 2. saade (24. märtsil 2013) === * Liis Lemsalu – [[Janis Joplin]] – "[[Piece of My Heart]]" * Henrik Normann – [[Frank Sinatra]] – "[[My Way (laul)|My Way]]" ''(27)'' * Getter Jaani – [[Beyoncé]] – "Run The World" ''(29)'' * Peeter Oja – [[Erich Krieger]] – "Naised on hullud" ''(21)'' * Tanja Mihhailova – [[Mihkel Raud]] – "Annabel" ''(20)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Susan Boyle]] – "[[I Dreamed a Dream]]" ''(39)'' * Karl-Erik Taukar – [[Dr. Alban]] – "It's My Life" ''(36)'' * Evelin Võigemast – [[Heli Lääts]] – "Tsirkus" ''(52)'' * Tanel Padar – [[Tina Turner]] – "Proud Mary" ''(60)'' === 3. saade (31. märtsil 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Vogue" ''(55)'' * Henrik Normann – [[Jaan Tätte]] – "Ojalaul" ''(22)'' * Tanel Padar – [[Alice Cooper]] – "Poison" ''(33)'' * Peeter Oja – [[Siiri Sisask]] – "Tagareas" ''(46)'' * Getter Jaani – [[Elton John]] – "Can You Feel The Love Tonight" ''(34)'' * Karl-Erik Taukar – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Kohtumine" ''(35)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Bob Marley]] – "I Shot the Sheriff" ''(16)'' * Evelin Võigemast – [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" ''(43)'' * Mart Sander – [[Alla Pugatšova]] – "Всё могут короли" === 4. saade (7. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Villu Tamme]] – "[[Tere perestroika|Tere, perestroika!]]" ''(36)'' * Peeter Oja – [[Stevie Wonder]] – "Superstition" ''(21)'' * Tanel Padar – [[MC Hammer]] – "U Can't Touch This" ''(25)'' * Evelin Võigemast – [[Edith Piaf]] – "Non, Je ne regrette rien" ''(49)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Björk]] – "It's Oh So Quiet" ''(41)'' * Getter Jaani – [[Shakira]] – "Whenever, Wherever" ''(47)'' * Tanja Mihhailova – [[Luciano Pavarotti]] – "O Sole Mio" ''(45)'' === 5. saade (14. aprillil 2013) === * Tanel Padar – [[Michael Bolton]] – "How Am I Supposed To Live Without You" ''(28)'' * Getter Jaani – [[Cool D]] – "Eestlased" ''(34)'' * Evelin Võigemast – [[Prince]] – "Kiss" ''(22)'' * Peeter Oja – [[Jaagup Kreem]] – "[[Juulikuu lumi]]" ''(46)'' * Karl-Erik Taukar – [[Enrique Iglesias]] – "Bailamos" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[P!nk]] – "[[Try]]" ''(52)'' * Henrik Normann – [[Alexander Rybak]] – "[[Fairytale]]" ''(40)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Marju Länik]] – "Karikakar" ''(42)'' === 6. saade (21. aprillil 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Dana International]] – "[[Diva]]" ''(41)'' * Hanna-Liina Võsa – [[Britney Spears]] – "[[Oops!...I Did It Again]]" ''(20)'' * Henrik Normann – [[Ines]] – "[[15 magamata ööd]]" ''(20)'' * Tanja Mihhailova – [[Loreen]] – "[[Euphoria]]" ''(27)'' * Evelin Võigemast – [[Ithaka Maria]] – "Hopa'pa-rei!" ''(37)'' * Peeter Oja – [[Boy George]] – "Do You Really Want To Hurt Me" ''(32)'' * Getter Jaani – [[Michael Jackson]] – "The Way You Make Me Feel" ''(71)'' * Tanel Padar – [[Getter Jaani]] – "[[Rockefeller Street]]" ''(36)'' === 7. saade (28. aprillil 2013) === * Tehti kokkuvõte eelmiste saadete parimatest paladest ja selgitati finalistide kehastatavad finaaliks. === 8. saade (finaal, 5. mail 2013) === * Tõnis Mägi – [[Elvis Presley]] – "[[Blue Suede Shoes]]" * Getter Jaani – [[Lea Liitmaa]] – "Ära piina mind" * Tanja Mihhailova – [[Lia Laats]] – "Tagametsa tango" * Evelin Võigemast – [[Chalice]] – "[[Minu inimesed]]" * Tanel Padar – [[Gerli Padar]] – "[[Partners In Crime]]" * Karl-Erik Taukar ja Hanna-Liina Võsa – [[Freddy Mercury|Freddie Mercury]] ja [[Montserrat Caballé]] – "Barcelona" * Peeter Oja ja Henrik Normann – The Weather Girls – "It's Raining Men" === Esimese hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Evelin Võigemast||43||52||43||'''49'''||22||37||246||1. |- |Getter Jaani||30||29||34||47||34||'''71'''||245||4. |- |Tanja Mihhailova||23||20||'''55'''||45||'''52'''||27||222||3. |- |Tanel Padar||40||'''60'''||33||25||28||36||222||2. |- |Peeter Oja||49||21||46||21||46||32||215 |- |Hanna-Liina Võsa||'''53'''||39||16||41||42||20||211 |- |Karl-Erik Taukar||22||36||35||20||20||41||174 |- |Henrik Normann||24||27||22||36||40||20||169 |} == 2. hooaeg, sügis 2013 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |2. hooaeg, sügis 2013 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |06.10.2013 |- |02 |13.10.2013 |- |03 |20.10.2013 |- |04 |27.10.2013 |- |05 |03.11.2013 |- |06 |10.11.2013 |- |07 |17.11.2013 |- |08 |24.11.2013 |- |09 (erisaade) |01.12.2013 |- |10 (finaalsaade) |08.12.2013 |- |11 (erisaade) |15.12.2013 |- |12 (erisaade) |22.12.2013 |} === 1. saade (6. oktoobril 2013) === * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Troopikaöö" (44) * Maia Vahtramäe – [[Ruslana]] – "Wild Dances" (24) * Koit Toome – [[Joel Steinfeldt]] – "Tiigrikutsu" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Birgit Õigemeel]] – "[[Et uus saaks alguse]]" (44) * Andero Ermel – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (41) * Jüri Vlassov – [[Rod Stewart]] – "Sailing" (23) * Gerli Padar – [[Bläck Rokit]] – "Itimees" (23) * Kaire Vilgats – [[Sabrina Salerno|Sabrina]] – "Boys (Summertime Love)" (46) * Mart Sander – [[Voldemar Kuslap]] – "[[Sinilind (laul)|Sinilind]]" === 2. saade (13. oktoobril 2013) === * Tanja Mihhailova – [[Katy Perry]] – "California Gurls" * Kaire Vilgats – [[Orelipoiss]] – "Valss" (21) * Gerli Padar – [[Anastacia]] – "I'm Outta Love" (24) * Maia Vahtramäe – [[Els Himma]] – "Millest sa elad ja hingad" (48) * Andero Ermel – [[Amanda Lear]] – "Enigma (Give A Bit Of Mmh To Me)" (31) * Jüri Vlassov – [[Artur Rinne]] – "[[Mets mühiseb]]" (36) * Ott Lepland – [[Elton John]] – "Candle in the Wind" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Lauri Liiv]] – [[17 (Black Velvet)|17]] (47) * Koit Toome – [[George Michael]] – "Outside" (42) === 3. saade (20. oktoobril 2013) === * Gerli Padar – [[Bonnie Tyler]] – "Holding Out For A Hero" (37) * Ott Lepland – [[Jüri Homenja]] – "Klaver" (43) * Kaire Vilgats – [[Sahlene]] – "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" (37) * Andero Ermel – [[Marko Matvere]] – "Grand Marino" (27) * Maia Vahtramäe – [[Annie Lennox]] – "Sweet Dreams (Are Made Of This)" (28) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Liza Minnelli]] – "Mein Herr" (22) * Koit Toome – [[Meat Loaf]] – "I'd Do Anything For Love (But I Won't Do That)" (63) * Jüri Vlassov – [[Alla Pugatšova]] – "Миллион алых роз" (27) === 4. saade (27. oktoobril 2013) === * Karl-Erik Taukar – [[Robert Plant]] – "Black Dog" * Maia Vahtramäe – [[Jaak Joala]] – "Sulle, Leyna" (22) * Andero Ermel – [[Kurt Cobain]] – "Lithium" (33) * Koit Toome – [[Tiiu Tulp]] – "[[Nukuke]]" (45) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Trubetsky]] – "[[Insener Garini hüperboloid (laul)|Insener Garini hüperboloid]]" (24) * Gerli Padar – [[Jennifer Lopez]] – "Dance Again" (42) * Kaire Vilgats – [[James Brown]] – "Get Up (I Feel Like Being A) Sex Machine" (41) * Ott Lepland – [[Toomas Lunge]] – "Kaua sa kannatad kurbade naeru" / "Vangile ei meeldi trellid" (41) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Peeter Volkonski]] – "Eila veel" (36) === 5. saade (3. novembril 2013) === * Getter Jaani – [[Mika]] – "[[Love Today]]" * Kaire Vilgats – [[Reet Linna]] – "Chirpy, Chirpy" (17) * Koit Toome – [[David Hasselhoff]] – "Looking For Freedom" (44) * Maia Vahtramäe – [[Marju Kuut]] – "Kaks kuukiirt mu toas" (28) * Andero Ermel – [[James Blunt]] – "[[You're Beautiful]]" (48) * Jüri Vlassov – [[Tõnu Aare]] – "Matkalaul" (23) * Gerli Padar – [[Tom Jones]] – "She's a Lady" (35) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Annely Peebo]] – "A Little Story in the Music" (42) * Ott Lepland – [[Bobby McFerrin]] – "Don't Worry, Be Happy" (47) === 6. saade (10. novembril 2013) === * Hanna-Liina Võsa – [[Cyndi Lauper]] – "True Colors" * Kaire Vilgats – [[Toomas Kõrvits]] – "Pole sul tarvis teada" (20) * Koit Toome – [[Chris Isaak]] – "Wicked Game" (24) * Jüri Vlassov – [[Marek Sadam]] – "Tšaka-Tšaka" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Beyoncé]] – "Single Ladies (Put A Ring On It)" (54) * Maia Vahtramäe – [[Sting]] – "Englishman in New York" (17) * Ott Lepland – [[Céline Dion]] – "My Heart Will Go On" (48) * Andero Ermel – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Tantsin sinuga taevas" (33) * Gerli Padar – [[Margarita Voites]] – "Adagio" (43) === 7. saade (17. novembril 2013) === * Ott Lepland – [[Jaagup Kreem]] – "Torm" (38) * Jüri Vlassov – [[Toto Cutugno]] – "L'Italiano (Lasciatemi Cantare)" (22) * Maia Vahtramäe – [[Siiri Sisask]] – "Ma ei maga, ma ei söö" (49) * Gerli Padar – [[Filipp Kirkorov]] – "Снег" (31) * Andero Ermel – [[Kare Kauks]] – "Mägede hääl" (31) * Kaire Vilgats – [[Missy Elliott]] – "Work It" (26) * Koit Toome – [[Markus Teeäär]] – "[[Oma laulu ei leia ma üles]]" (39) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Louis Armstrong]] – "Hello, Dolly!" (48) * Mart Sander – [[Push Up]] – "Ämblikmees" === 8. saade (24. novembril 2013) === * Jüri Vlassov – [[Charlie Chaplin]] – "[[Je cherche après Titine]]" (31) * Koit Toome – Barry Gibb – "Tragedy" (46) * Gerli Padar – [[Gunnar Graps]] – "[[Valgus (laul)|Valgus]]" (27) * Ott Lepland – [[Stevie Wonder]] – "I Just Called To Say I Love You" (53) * Andero Ermel – [[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (30) * Kaire Vilgats – [[Janet Jackson]] – "Rhythm Nation" (40) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Laura Põldvere]] – "Muusa" (25) * Maia Vahtramäe – [[Whitney Houston]] – "I Will Always Love You" (32) * Luisa Värk – [[Justin Bieber]] – "Baby" === 9. saade (1. detsembril 2013) === * Erisaade, kus näidati esinejate grimmiettevalmistusi eelmistes saadetes, eesti lauljate kommentaare nende matkimise kohta ja seda, keda finaalis kehastatakse. === 10. saade (finaal, 8. detsembril 2013) === * Andero Ermel – [[Freddie Mercury]] – "Radio Ga Ga" * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mariah Carey]] – "Hero" * Gerli Padar ([[Tina Turner]]) ja Maia Vahtramäe ([[Cher]]) – "Shame, Shame, Shame" * Ott Lepland – [[Tõnis Mägi]] – "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" * Jüri Vlassov – [[John Lennon]] – "[[Imagine]]" / Kaire Vilgats – [[Chaka Khan]] – "I'm Every Woman" * Koit Toome – [[Andrea Bocelli]] – "Nessun Dorma" * Evelin Võigemast ([[Heli Lääts]]) ja Tanel Padar ([[Üllar Jörberg]]) – "[[Kaelakee hääl]]" === 11. saade (15. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === 12. saade (22. detsembril 2013) === * Parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" teisest hooajast. === Teise hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte ||Koht finaalis |- |Ott Lepland||44||35||43||41||47||48||38||'''53'''||349||2. |- |Koit Toome||39||42||'''63'''||'''45'''||44||24||39||46||342||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||44||47||22||36||42||'''54'''||48||25||318||4. |- |Andero Ermel||41||31||27||33||'''48'''||33||31||30||274||3. |- |Gerli Padar||23||24||37||42||35||43||31||27||262 |- |Maia Vahtramäe||24||'''48'''||28||22||28||17||'''49'''||32||248 |- |Kaire Vilgats||'''46'''||21||37||41||17||20||26||40||248 |- |Jüri Vlassov||23||36||27||24||23||45||22||31||231 |} == 3. hooaeg, sügis 2014 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |3. hooaeg, sügis 2014 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |05.10.2014 |- |02 |12.10.2014 |- |03 |19.10.2014 |- |04 |26.10.2014 |- |05 |02.11.2014 |- |06 |09.11.2014 |- |07 |16.11.2014 |- |08 |23.11.2014 |- |09 (erisaade) |30.11.2014 |- |10 (finaalsaade) |07.12.2014 |} === 1. saade (5. oktoobril 2014) === * Jan Uuspõld – [[Mati Nuude]] – "Jambalaya" (21) * Liis Lemsalu – [[Christina Aguilera]] – "Dirrty" (42) * Lauri Liiv – [[Edgar Savisaar]] – "Kaunis maa" (48) * Kristel Aaslaid – [[Silvi Vrait]] – "[[Nagu merelaine]]" (27) * Mart Müürisepp – [[Antonio Banderas]] – "Canción del Mariachi" (48) * Uku Suviste – [[Demis Roussos]] – "Goodbye My Love, Goodbye" (28) * Marju Länik – [[HU?]] – "Absoluutselt" (23) * Luisa Värk – [[The Cranberries]] – "Zombie" (47) === 2. saade (12. oktoobril 2014) === * Laine Randjärv – [[Onu Bella]] – "Seksikas poiss" * Lauri Liiv – [[Marilyn Monroe]] – "I Wanna Be Loved by You" (19) * Luisa Värk – [[Voldemar Kuslap]] – "Mustamäe valss" (24) * Jan Uuspõld – [[Justin Bieber]] – "Baby" (40) * Mart Müürisepp – [[Nancy Sinatra]] – "These Boots Are Made for Walkin'" (50) * Liis Lemsalu – [[Marilyn Manson]] – "Personal Jesus" (26) * Uku Suviste – [[Tarmo Pihlap]] – "Alpi lauluke" (44) * Kristel Aaslaid – [[Eminem]] – "Without Me" (27) * Marju Länik – [[Conchita Wurst]] – "Rise Like a Phoenix" (54) === 3. saade (19. oktoobril 2014) === * Liisi Koikson – [[Queen]] – "I Want to Break Free" * Kristel Aaslaid – [[John Travolta]] – "Greased Lightnin"' (27) * Luisa Värk – [[Kylie Minogue]] – "Can't Get You Out of My Head" (22) * Marju Länik – [[Super Hot Cosmos Blues Band]] – "Maybe-Maybe" (23) * Liis Lemsalu – [[Iiris Vesik]] – "Tigerhead" (51) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Du hast" (49) * Uku Suviste – [[Beyoncé]] – "Naughty Girl" (35) * Mart Müürisepp – [[Vello Toomemets]] – "Tsirkus" (42) * Jan Uuspõld – [[Shirley Bassey]] – "Goldfinger" (35) === 4. saade (26. oktoobril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Rick Astley]] – "Never Gonna Give You Up" (20) * Jan Uuspõld – [[Vladimir Võssotski]] – "Utrennaja gimnastika" (44) * Kristel Aaslaid – [[Ella Fitzgerald]] – "Mack the Knife" (58) * Mart Müürisepp – [[Caater]] – "O Si Nene" (24) * Marju Länik – [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (27) * Lauri Liiv – [[Rihanna]] – "Umbrella" (22) * Uku Suviste – [[Ray Charles]] – "Hit The Road Jack" (37) * Luisa Värk – [[Sarah Brightman]] – "Time To Say Goodbye" (52) === 5. saade (2. novembril 2014) === * Kristel Aaslaid – [[Lenna Kuurmaa]] – "Rapuntzel" (29) * Marju Länik – [[AC/DC]] – "Thunderstuck" (45) * Lauri Liiv – [[Jaak Johanson]] – "Lahtilükkamine" (52) * Liis Lemsalu – [[Evanescence]] – "Bring Me to Life" (29) * Jan Uuspõld – [[Vesa-Matti Loiri]] (kui [[Jean-Pierre Kusela]]) – "[[Gambler's Guitar|Naurava kulkuri]]" (30) * Luisa Värk – [[Shakira]] – "Waka Waka (This Time for Africa)" (21) * Rolf Roosalu – üllatusetteaste * Mart Müürisepp – [[Rolf Roosalu]] – "Maagiline päev" (48) * Uku Suviste – [[Robbie Williams]] – "Let Me Entertain You" (30) === 6. saade (9. novembril 2014) === * Maiken ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" * Luisa Värk – [[Kerli Kõiv]] – "Walking On Air" (20) * Kristel Aaslaid – [[Cyndi Lauper]] – "Girls Just Wanna Have Fun" (56) * Lauri Liiv – [[Maie Parrik]] – "Viies ratas" (34) * Marju Länik – [[Sandra Cretu|Sandra]] – "Hiroshima" (35) * Uku Suviste – [[Josh Groban]] – "You Raise Me Up" (28) * Mart Müürisepp – [[Shaggy]] – "Boombastic" (18) * Liis Lemsalu – [[Ott Lepland]] – "Lambarokk" (61) * Jan Uuspõld – [[B.B. King]] – "Guess Who" (37) === 7. saade (16. novembril 2014) === * Mart Müürisepp – [[James Hetfield]] – "Nothing Else Matters" / "Enter Sandman" (35) * Liis Lemsalu – [[Barbra Streisand]] – "Woman In Love" (26) * Lauri Liiv – [[Valeri Leontjev]] – "Casanova" (39) * Kristel Aaslaid – [[Adele]] – "Someone Like You" (44) * Jan Uuspõld – [[Fred Astaire]] – "Puttin' On The Ritz" (54) * Luisa Värk – [[Ozzy Osbourne]] – "Dreamer" (25) * Uku Suviste – [[Juri Nikulin]] – "Pesnja pro zaitsev" (29) * Marju Länik – [[Marlene Dietrich]] – "Sag' mir, wo die Blumen sind" (32) === 8. saade (23. novembril 2014) === * Marju Länik – [[Heidy Tamme]] – "Võta mind lehtede varju" (28) * Kristel Aaslaid – [[Justin Timberlake]] – "Like I Love You" (30) * Liis Lemsalu – [[Dolly Parton]] – "Jolene" (26) * Lauri Liiv – [[Georg Ots]] – "Pali Raczi laul" (40) * Uku Suviste – [[Prince]] – "The Most Beautiful Girl In The World" (47) * Mart Müürisepp – [[Tina Turner]] – "GoldenEye" (58) * Jan Uuspõld – [[Eeva Talsi]] – "Kauges külas" (16) * Luisa Värk – [[Tanja Mihhailova]] – "Amazing" (39) === 9. saade (30. novembril 2014) === * Erisaates uuriti, kuidas meeldis eesti lauljatele nende jäljendamine, millised olid suurimad õnnestumised ja keda finalistid lõpusaates järele teevad. * [[Jana Kask]] – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" === 10. saade (finaal, 7. detsembril 2014) === * Liis Lemsalu – [[Michael Jackson]] – "Dangerous" / "They Don't Care About Us" / "Thriller" * Lauri Liiv – [[Michael Buble]] – "Cry Me A River" * Luisa Värk – [[Alicia Keys]] – "Empire State Of Mind" * Kristel Aaslaid – Printsess Elsa ([[Idina Menzel]]) – "Let It Go" * Uku Suviste – [[Bruno Mars]] – "Runaway Baby" * Mart Müürisepp – [[Jaak Joala]] – "Unustuse jõel" * Jan Uuspõld – [[Robert Palmer]] – "Addicted To Love" * Marju Länik – [[Shania Twain]] – "Man! I Feel Like A Woman!" * Ott Lepland ja Koit Toome – Jüri Homenja ja Tiiu Tulp – "Öölaps" === Kolmanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Mart Müürisepp||48||50||42||24||48||18||35||'''58'''||323||1. |- |Lauri Liiv||'''48'''||19||49||22||'''52'''||34||39||40||303||3. |- |Kristel Aaslaid||27||27||27||'''58'''||29||56||44||30||298||2. |- |Liis Lemsalu||42||26||'''51'''||20||29||'''61'''||26||26||281||4. |- |Uku Suviste||28||44||35||37||30||28||29||47||278 |- |Jan Uuspõld||21||40||35||44||30||37||'''54'''||16||277 |- |Marju Länik||23||'''54'''||23||27||45||35||32||28||267 |- |Luisa Värk||47||24||22||52||21||20||25||39||250 |} == 4. hooaeg, sügis 2015 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |4. hooaeg, sügis 2015 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |04.10.2015 |- |02 |11.10.2015 |- |03 |18.10.2015 |- |04 |25.10.2015 |- |05 |01.11.2015 |- |06 |08.11.2015 |- |07 |15.11.2015 |- |08 |22.11.2015 |- |09 (erisaade) |29.11.2015 |- |10 (finaalsaade) |06.12.2015 |} === 1. saade (4. oktoobril 2015) === * Märt Avandi – [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" * Piret Krumm – [[Steven Tyler]] – "Dude (Looks Like a Lady)" (39) * Sepo Seeman – [[Kalmer Tennosaar]] – "Karulaane jenka" (34) * Lenna Kuurmaa – [[Hardi Volmer]] – "Noored on hukas" (25) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Wuthering Heights" (51) * Mikk Mäe – [[Push Up]] ([[Margit Margusson]]) – "Ämblikmees" (22) * Juss Haasma – [[Macy Gray]] – "I Try" (44) * Liina Vahtrik – [[Nana Mouskouri]] – "Only Love" (38) * Rolf Roosalu – [[Outkast]] ([[André Lauren Benjamin]]) – "Hey Ya!" (34) === 2. saade (11. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (34) * Mikk Mäe – [[Willie Nelson]] – "On the Road Again" (36) * Saara Kadak – [[Sex Pistols]] ([[John Lydon]]) – "God Save the Queen" (26) * Liina Vahtrik – [[The Verve]] ([[Richard Ashcroft]]) – "Bitter Sweet Symphony" (38) * Juss Haasma – [[Jan Uuspõld]] – "Tramm nr 66" (46) * Lenna Kuurmaa – [[Kaoma]] – "Lambada" (30) * Piret Krumm – [[Anne Velli]] – "El Bimbo" (55) === 3. saade (18. oktoobril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Blondie]] ([[Debbie Harry]]) – "Heart Of Glass" (48) * Piret Krumm – [[Elvis Presley]] – "Love Me Tender" (26) * Saara Kadak – [[Toomas Uibo]] – "Vari", "Võõras Mees" koos [[Väino Uibo]]ga (40) * Rolf Roosalu – [[Hurts]] ([[Theo Hutchcraft]]) – "Wonderful Life" (42) * Mikk Mäe – [[Eduard Hill]] – "Trololo" (23) * Lenna Kuurmaa – [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "Barbie Girl" – Ken [[Uku Suviste]] (29) * Sepo Seeman – [[Tõnis Mägi]] – "Aed" (58) * Juss Haasma – [[Amy Winehouse]] – "Valerie" (18) === 4. saade (25. oktoobril 2015) === * Rolf Roosalu – [[Dima Bilan]] – "Believe" (27) * Liina Vahtrik – [[Tiiu Varik]] – "Quando" (35) * Piret Krumm – [[Alannah Myles]] – "[[Black Velvet (Alannah Mylesi laul)|Black Velvet]]" (29) * Mikk Mäe – [[Lil Wayne]] – "Lollipop" (21) * Saara Kadak – [[Anne Hathaway]] – "I Dreamed a Dream" (50) * Sepo Seeman – [[Boney M.]] – "Daddy Cool" (26) * Juss Haasma – [[Raul Sepper]] – "Sein on ees" (58) * Lenna Kuurmaa – [[Toni Braxton]] – "Un-Break My Heart" (38) === 5. saade (1. novembril 2015) === * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Rannapiiga" (25) * Liina Vahtrik – [[Iron Maiden]] – "The Number of the Beast" (35) * Juss Haasma – [[Anaconda]] – "Ei soovi, et lahkuksid" (39) * Rolf Roosalu – [[Taylor Dayne]] – "Tell It to My Heart" (38) * Mikk Mäe – [[Allan Roosileht]] – "Turvamees" (23) * Saara Kadak – [[4 Non Blondes]] ([[Linda Perry]]) – "Whats's Up?" (42) * Lenna Kuurmaa – [[Must Q]] ([[Kaarel Kose]]) – "Karm liin" (48) * Piret Krumm – [[The Prodigy]] ([[Keith Flint]]) – "Firestarter" (34) === 6. saade (8. novembril 2015) === * Liina Vahtrik – [[Dingo (ansambel)|Dingo]] – "Autiotalo" (34) * Juss Haasma – [[No Mercy]] – "Where Do You Go" (39) * Lenna Kuurmaa – [[Joni Mitchell]] – "Big Yellow Taxi" (44) * Mikk Mäe ja [[Lauri Liiv]] – [[Tarmo Urb|Tarmo]] ja [[Toomas Urb]] – "Kuu" (30) * Sepo Seeman – [[Mihhail Bojarski]] – "Musketäride laul" (41) * Piret Krumm ja Rolf Roosalu – [[Hedvig Hanson]] ja [[Pearu Paulus]] – "Kallim kullast", "Neiu mustas kleidis" (40) (30) * Saara Kadak – [[The Pussycat Dolls]] ([[Nicole Scherzinger]]) – "Buttons" (26) === 7. saade (15. novembril 2015) === * Laura Remmel – [[Axl Rose]] – "Sweet Child O' Mine" * Rolf Roosalu – [[Peeter Tooma]] – "Pistoda laul" (48) * Mikk Mäe – [[Leonard Cohen]] – "Hallelujah" (27) * Liina Vahtrik – [[Helgi Sallo]] – "Olematu laul" (34) * Piret Krumm – [[Etta James]] – "Something's Got a Hold on Me" (29) * Juss Haasma – [[Helend Peep]] – "Kerjuse laul" (37) * Lenna Kuurmaa ja [[Saara Kadak]] – [[Sõnajalg (ansambel)|ansambel Sõnajalg]] – "Tulge kõik" (35) (40) * Sepo Seeman – [[Right Said Fred]] – "I'm Too Sexy" (34) === 8. saade (22. novembril 2015) === * Krista Lensin – [[Dinah Washington]] – "Mad About the Boy" * Sepo Seeman – [[Kukerpillid]] – "Piu-pau" (23) * Saara Kadak – [[Alanis Morissette]] – "Uninvited" (35) * Liina Vahtrik – [[Winny Puhh]] – "Vanamutt" (32) * Mikk Mäe – [[Ed Sheeran]] – "Thinking Out Loud" (33) * Lenna Kuurmaa – [[Nicole Kidman]] – "One Day I'll Fly Away" (27) * Juss Haasma – [[Bruno Mars]] – "Uptown Funk!" (38) * Rolf Roosalu – [[Farinelli]] – "Lascia ch'io pianga" (63) * Piret Krumm – [[Rihanna]], [[Kanye West]] ja [[Paul McCartney]] – "FourFiveSeconds" (33) === 9. saade (29. novembril 2015) === * Avalikustati finaalis parodeeritavad ja uuriti, mida arvavad artistid nende järele tegemisest. === 10. saade (finaal, 6. detsembril 2015) === * Juss Haasma – [[AC/DC]] – "Highway to Hell" * Liina Vahtrik – [[Ellie Goulding]] – "Love Me Like You Do" * Lenna Kuurmaa ja Piret Krumm – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Simmanipolka", "Naerusuu" * Rolf Roosalu – [[Urmas Alender]] – "Nii vaikseks kõik on jäänud" * Sepo Seeman ja Mikk Mäe – [[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] – "Goodbye to Yesterday" * Saara Kadak – [[Maria Callas]] – "O mio babbino caro" * Mart Müürisepp, Kristel Aaslaid, Lauri Liiv – Vello Toomemets, Silvi Vrait, Maie Parrik – "Suveööd", "Sinu valinud ma", "Tsirkus" === Neljanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Juss Haasma||41||46||18||'''58'''||39||39||37||38||316||1. |- |Rolf Roosalu||34||34||42||27||38||30||'''48'''||'''63'''||316||3. |- || |Saara Kadak||'''51'''||26||40||50||42||26||40||35||310||2. |- |Liina Vahtrik||38||38||48||35||35||34||34||32||294||4. |- |Piret Krumm||39||'''55'''||26||29||34||40||29||33||285 |- |Lenna Kuurmaa||25||30||29||38||'''48'''||'''44'''||35||27||276 |- |Sepo Seeman||34||19||'''58'''||26||25||41||34||23||260 |- |Mikk Mäe||22||36||23||21||23||30||27||33||215 |} == 5. hooaeg, sügis 2016 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |5. hooaeg, sügis 2016 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |02.10.2016 |- |02 |09.10.2016 |- |03 |16.10.2016 |- |04 |23.10.2016 |- |05 |30.10.2016 |- |06 |06.11.2016 |- |07 |13.11.2016 |- |08 |20.11.2016 |- |09 (erisaade) |27.11.2016 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2016 |} === 1. saade (2. oktoobril 2016) === * Joosep Järvesaar – [[Scooter]] – "Nessaja" (19) * Adeele Sepp – [[Kadri Voorand]] – "Papagoi" (53) * Kalle Sepp – [[Elvis Presley]] – "Jailhouse Rock" (33) * Inga Lunge – [[Potsataja]] – "Potsataja laul" (36) * Laura Põldvere – [[Geri Halliwell]] – "It's Raining Men" (22) * Raivo E. Tamm – [[Michael Jackson]] – "Don't Stop 'Til You Get Enough" (41) * Liis Lass – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Sa ju tead" (44) * Kristjan Kasearu ja Mart Müürisepp – [[Sofia Rotaru]] ja [[Jaak Joala]] – "Лаванда" (36) === 2. saade (9. oktoobril 2016) === * Adeele Sepp – [[Brainstorm]] ([[Renars Kaupers]]) – "My Star" (39) * Inga Lunge – [[Anne Maasik]] – "Rändaja õhtulaul" (23) * Kristjan Kasearu – [[Lenny Kravitz]] – "American Woman" (35) * Liis Lass – [[M People]] ([[Heather Small]]) – "Moving on Up" (44) * Raivo E. Tamm – [[UB40]] ([[Ali Campbell]]) – "(I Can't Help) Falling in Love with You" (38) * Laura Põldvere – [[Scatman John]] – "[[Scatman (Ski-Ba-Bop-Ba-Dop-Bop)]]" (46) * Kalle Sepp – [[Heino Seljamaa]] – "Koristajatädi töölauluke" (19) * Joosep Järvesaar – [[Cher]] – "Believe" (40) === 3. saade (16. oktoobril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Olsen Brothers]] – "Fly on The Wings of Love" (21) * Raivo E. Tamm – [[Janis Joplin]] – "Cry Baby" (24) * Kalle Sepp, Andrus Vaarik – [[Modern Talking]] – "You're My Heart, You're My Soul" (58) * Joosep Järvesaar – [[Kihnu Virve]] – "Elu nooruses" (33) * Laura Põldvere – [[Duffy]] – "Warwick Avenue" (43) * Inga Lunge – [[Vaya Con Dios]] – "Ne Na Na Na" (23) * Liis Lass – [[Die Antwoord]] – "I Think You Freeky" (42) * Adeele Sepp – [[Brigitte Bardot]] – "L'appareil a sous" (40) === 4. saade (23. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Gene Kelly]] – "[[Singin' In The Rain|Singin' in the Rain]]" (30) * Laura Põldvere – [[Kairit Tuhkanen|Niki]] – "Sa oled see, kes jääb", "Äike, päike" (34) * Kristjan Kasearu – [[Ben E. King]] – "[[Stand by Me]]" (42) * Inga Lunge – [[Ülle Ulla]] – "Minu mees" (34) * Joosep Järvesaar – [[Michalis Rakintzis]] – "[[S.A.G.A.P.O.]]" (58) * Adeele Sepp, Liis Lass – [[Spice Girls]] – "[[Wannabe]]" (28) * Raivo E. Tamm – [[Tarmo Pihlap]] – "Hüljatud mees" (28) === 5. saade (30. oktoobril 2016) === * Kalle Sepp – [[Jüri Pootsmann]] – "[[Play]]" (51) * Kristjan Kasearu – [[HIM]] – "[[Join Me in Death]]" (30) * Raivo E. Tamm – [[Meisterjaan]] – "Parmupillihullus" (61) * Adeele Sepp – [[David Bowie]] – "[[Life on Mars]]" (21) * Laura Põldvere – [[Anu Kaal]] – "Adeele kuplee" (43) * Liis Lass – [[Velikije Luki (ansambel)|Velikije Luki]] – "[[Tallinn põleb]]" (24) * Inga Lunge ja Joosep Järvesaar – [[Hovery Covery]] – "Ära jahtu" (32) (27) * [[Jüri Pootsmann]] – [[Olivia Newton-John]] – "[[Physical]]" === 6. saade (6. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Rolf Roosalu – [[Mark Wahlberg|Marky Mark]] – "[[Good Vibrations]]" (25) * Joosep Järvesaar – [[Johnny Cash]] – "[[Ring of Fire]]" (32) * Inga Lunge – [[Sergei Maasin]] – "Viktoria" (31) * Liis Lass – [[Britney Spears]] – "[[...Baby One More Time (laul)|...Baby One More Time]]" (47) * Raivo E. Tamm – [[Teo Maiste]] – "Caro mio ben" (35) * Kalle Sepp – [[System of a Down]] – "[[Chop Suey!]]" (42) * Kristjan Kasearu – [[Goombay Dance Band]] – "[[Sun of Jamaica]]" (40) * Adeele Sepp – [[Marju Kuut]] – "Kurjuse laul", "Rahalaul" (32) === 7. saade (15. novembril 2016) === * Liis Lass – [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "[[Like a Prayer]]" (34) * Inga Lunge – [[Meghan Trainor]] – "[[All About That Bass]]" (40) * Kristjan Kasearu – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (23) * Joosep Järvesaar – [[Desireless]] – "[[Voyage, voyage]]" (19) * Adeele Sepp – [[Jennifer Hudson]] – "[[And I Am Telling You I'm Not Going]]" (58) * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Leida Sibul]] ja [[Hilda Koni]] – "Kevadkuul" (35) (37) * Laura Põldvere – [[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (38) === 8. saade (20. novembril 2016) === * Laura Põldvere ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Jassi Zahharov]] ja [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (28) * Inga Lunge – [[Gloria Estefan]] – "No Llores" (34) * Kristjan Kasearu – [[Passenger (laulja)|Passenger]] – "Let Her Go" (35) * Adeele Sepp – [[Tommy Cash]] – "Euroz Dollaz Yeniz" (34) * Raivo E. Tamm – [[Lou Reed]] – "Perfect Day" (34) * Liis Lass – [[Ylvis]] – "The Fox (What Does the Fox Say?)" (28) * Joosep Järvesaar – [[Eros Ramazzotti]] – "Più bella cosa" (20) * Kalle Sepp – [[Ivo Linna]] – "Aeg ei peatu" (71) === 9. saade (27. novembril 2016) === * Saates selgus, keda finaalis kehastatakse ja mida arvavad artistid sellest, et neid on järele tehtud. === 10. saade (finaal, 4. detsembril 2016) === * Kristjan Kasearu – [[Limp Bizkit]] – "[[Rollin' (Limp Bizkiti laul)|Rollin' (Air Raid Vehicle)]]" * Liis Lass – [[Céline Dion]] – "[[My Heart Will Go On]]" * Joosep Järvesaar ja [[Erich Krieger]] – [[Martin Müürsepp]] ja Erich Krieger – "Sõbra laul" * Raivo E. Tamm – [[Tanel Padar]] (ja [[The Sun]]) – "Õnne valem" * Inga Lunge – [[Mireille Mathieu]] – "[[Der Pariser Tango]]" * Märt Avandi – Kristjan Valdis Puurmanist – "Ükskord meie mõisa õuel nähti karumõmmi" * Adeele Sepp – [[Anne Veski]] – "Veel", "Hea tuju laul" * Laura Põldvere – [[Lady Gaga]] – "[[The Edge of Glory]]" * Kalle Sepp – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" * Lenna Kuurmaa, Saara Kadak, Jan Uuspõld, Juss Haasma – Siiri ja Viivi Sõnajalg, Raul Sepper, Raul Sepper – "Kas usud sinagi", "Tulge kõik", "Sein on ees" === Viienda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Kalle Sepp||33||19||'''58'''||30||51||42||35||'''71'''||339||1. |- |Adeele Sepp||'''53'''||39||40||28||21||32||'''58'''||34||305||3. |- |Raivo E. Tamm||41||38||24||28||'''61'''||35||37||34||298||2. |- |Liis Lass||44||44||42||30||24||'''47'''||34||28||293||4. |- |Laura Põldvere||22||'''46'''||43||34||43||25||38||28||279 |- |Kristjan Kasearu||36||35||21||42||30||40||23||35||262 |- |Inga Lunge||36||23||23||34||32||31||40||34||253 |- |Joosep Järvesaar||19||40||33||'''58'''||27||32||19||20||248 |} == 6. hooaeg, sügis 2017 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |6. hooaeg, sügis 2017 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |01.10.2017 |- |02 |08.10.2017 |- |03 |15.10.2017 |- |04 |22.10.2017 |- |05 |29.10.2017 |- |06 |06.11.2017 |- |07 |13.11.2017 |- |08 |20.11.2017 |- |09 (erisaade) |27.11.2017 |- |10 (finaalsaade) |04.12.2017 |} === 1. saade (1. oktoobril 2017) === * Marta Laan – [[Marju Länik]] – "Vaid üks mees" (31) * Valter Soosalu – [[Tom Jones]] – "Delilah" (47) * Daniel Levi Viinalass – [[Jam]] – "See viis" (31) * Hanna Martinson – [[Jennifer Rush]] – "The Power of Love" (33) * Bert Pringi – [[Heli Lääts]] – "Kaunid baleriinid" (34) * Andres Dvinjaninov – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Õnneseen" (39) * Elina Born – [[Kurt Cobain]] – "Where Did You Sleep Last Night (In the Pines)" (37) * Hele Kõrve – [[Elina Born]] – "In or Out" (32) === 2. saade (8. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[Nicki Minaj]] – "Super Bass" (41) * Andres Dvinjaninov – [[Hendrik Sal-Saller]] – "Lähme sõidame" (27) * Daniel Levi Viinalass – [[Vanessa Carlton]] – "A Thousand Miles" (23) * Hele Kõre – [[Alice Cooper]] – "Poison" (30) * Valter Soosalu – [[Kait Tamra]] – "Oma saar" (37) * Hanna Martinson – [[Little Richard]] – "Good Golly Miss Molly" (25) * Marta Laan – [[Etta James]] – "At Last" (52) * Bert Pringi – [[Nicki Minaj]] – "Anaconda" (49) === 3. saade (15. oktoobril 2017) === * Daniel Levi Viinalass – [[The Darkness]] – "I Believe in a Thing Called Love" (21) * Hele Kõrve – [[Kristiina Ehin]] ([[Naised Köögis]]) – "Aasta ema" (57) * Andres Dvinjaninov – [[Plastic Bertrand]] – "Ca Plane pour Moi" (29) * Marta Laan – [[Getter Jaani]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (33) * Bert Pringi – [[Sam Smith]] – "Lay Me Down" (30) * Hanna Martinson –[[ Bee Gees]] – "Stayin' Alive" / "Too Much Heaven" (32) * Valter Soosalu – [[Uku Suviste]] – "Jagatud öö" (54) * Elina Born – [[M.I.A.]] – "Jimmy" (28) === 4. saade (22. oktoobril 2017) === * Hanna Martinson – [[Thea Paluoja]] – "Sinu juures" (20) * Valter Soosalu – [[Gloria Gaynor]] – "I Will Survive" (18) * Marta Laan – [[Andrus Elbing]] ([[Beebilõust]]) – "Mendid" (46) * Andres Dvinjaninov – [[Ivan Rebroff]] – "Kalinka" (34) * Elina Born – [[Lea Liitmaa]] ([[Blacky]]) – "Ingel" (31) * Daniel Levi Viinalass – [[Julie Andrews]] – "The Hills Are Alive" (54) * Bert Pringi – [[Lauri Saatpalu]] ([[Dagö]]) – "Muusik" (44) * Hele Kõrve – [[Montserrat Caballe|Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (37) === 5. saade (29. oktoobril 2017) === * Elina Born – [[France Gall]] – "Poupee de cire, poupee de son" (30) * Bert Pringi – [[Onu Bella]] (ja [[Heli Vahing]]) – "Ma võtsin viina" (33) * Marta Laan – [[Lana Del Rey]] – "Young and Beautiful" (26) * Andres Dvinjaninov – [[Brotherhood of Man]] – "Save Your Kisses for Me" (29) * Hanna Martinson – [[Rozalla]] – "Everybody's Free (To Feel Good)" (27) * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – [[Laura Põldvere]] ja [[Koit Toome]] – "[[Verona_(laul)|Verona]]" (42) (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Slavko Kalezic]] – "Space" (55) === 6. saade (5. novembril 2017) === * Hele Kõrve – [[Koit Toome]] – "Nädalalõpp" (21) * Daniel Levi Viinalass – [[Calum Scott]] – "Dancing on My Own" (35) * Elina Born – [[Nina Hagen]] – "New York, New York" (50) * Bert Pringi – [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" (22) * Hanna Martinson – [[Demi Lovato]] – "Skyscraper" (28) * Valter Soosalu – [[Peeter Volkonski]] – "Mina olen juba suur" (35) * Andres Dvinjaninov – [[LMFAO]] – "Party Rock Anthem" (34) * Marta Laan – [[Florence Foster Jenkins]] – "Queen of the Night" (59) === 7. saade (12. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Voldemar Kuslap]] – "Armastuse lugu" (23) * Hanna Martinson – [[Kiri te Kanawa]] – "Summertime" (37) * Valter Soosalu – [[Phil Collins]] – "In the Air Tonight" (26) * Marta Laan – [[Maria Listra]] – "Üksik kitsekarjus" (35) * Daniel Levi Viinalass – [[Marvin Gaye]] – "Sexual Healing" (18) * Elina Born – [[Marju Kuut]] – "Raagus sõnad" (38) * Hele Kõrve – [[Jennifer Lopez]] – "Let’s Get Loud" (43) * Andres Dvinjaninov – [[Mart Sander]] – "Helmi" (64) === 8. saade (19. novembril 2017) === * Bert Pringi – [[Justin Timberlake]] – "Can’t Stop the Feeling" (26) * Marta Laan – [[Verka Serduschka]] – "Dancing Lasha Dumbai" (26) * Andres Dvinjaninov ja [[Andero Ermel]] – [[Baccara]] – "Yes Sir, I Can Boogie" (33) * Hele Kõrve – [[Minnie Riperton]] – "Loving You" (49) * Hanna Martinson – [[Kiesza]] – "Hideaway" (42) * Daniel Levi Viinalass – [[Rob Zombie]] – "Dragula" (35) * Elina Born – Hele Kõrve – "Siis kui maailm magab veel" (36) * Valter Soosalu – [[Village People]] – "YMCA" (37) === 9. saade (26. novembril 2017) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 3. detsembril 2017) === * Elina Born – [[Christina Aguilera]] – "Ain't No Other Man" * Daniel Levi Viinalass – [[Coldplay]] – "A Sky Full of Stars" * Marta Laan – [[Salvador Sobral]] – "Amar Pelos Dois" * Hanna Martinson – [[Salt 'N' Pepa]] – "Push It" * Andres Dvinjaninov – [[Meie Mees]] – "Šokolaadist jänes" / "Rekkamehe argipäev" / "Sinine vilkur" * Valter Soosalu – [[Plácido Domingo]] – "Parla più piano" * Bert Pringi – [[t.A.T.u.]] – "Nas ne dagoniat" * Hele Kõrve – [[Europe]] – "The Final Countdown" * Kalle Sepp ja Raivo E. Tamm – [[Ivo Linna]] ja [[Michael Jackson]] – "Tean, ei tea" / "Billy Jean" === Kuuenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |- !Osaleja|||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku punkte||Koht finaalis |- |Hele Kõrve||32||30||'''57'''||37||42||21||43||'''49'''||311||2. |- |Marta Laan||31||'''52'''||33||46||26||'''59'''||35||26||308||3. |- |Valter Soosalu||'''47'''||37||54||18||42||35||26||37||296||1. |- |Elina Born||37||41||28||31||30||50||38||36||291||4. |- |Andres Dvinjaninov||39||27||29||34||29||34||'''64'''||33||289 |- |Daniel Levi Viinalass||31||23||21||'''54'''||'''55'''||35||18||35||272 |- |Bert Pringi||34||49||30||44||33||22||23||26||261 |- |Hanna Martinson||33||25||32||20||27||28||37||42||244 |} == 7. hooaeg, sügis 2018 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |7. hooaeg, sügis 2018 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |07.10.2018 |- |02 |14.10.2018 |- |03 |21.10.2018 |- |04 |28.10.2018 |- |05 |04.11.2018 |- |06 |11.11.2018 |- |07 |18.11.2018 |- |08 |25.11.2018 |- |09 (erisaade) |02.12.2018 |- |10 (finaalsaade) |09.12.2018 |} === 1. saade (7. oktoobril 2018) === * Marta Laan – [[Netta]] – "Toy" (26) * Lauri Liiv – [[Tarkan]] – "Simarik" (29) * Liis Lemsalu – [[Sünne Valtri]] – "Tahan ma", "Dolce Gabbana" (33) * Saara Kadak – [[Liis Lemsalu]] – "Püüab meid" (39) * Sepo Seeman – [[Günther (laulja)|Günther]] – "Ding Dong Song" (55) * Ott Lepland – [[Uudo Sepp]] – "Võitmatu" (54) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jedward]] – "[[Lipstick]]" (28) * Tanel Padar – [[Billy Idol]] – "White Wedding" (20) === 2. saade (14. oktoobril 2018) === * Ott Lepland – [[Panjabi MC]]– "Mundian to beach Ke" (47) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Estin]] – "Esimene lumi" (30) * Tanel Padar – [[Silent Circle]] – "Touch in the Night" (31) * Saara Kadak – [[D Cän]] – "Seib" (38) * Marta Laan – [[Whitney Houston]] – "Your Love Is My Love" (31) * Lauri Liiv – [[The Ilves Sisters]] – "Jõulurõõm" (39) * Sepo Seeman – [[Mart Helme]] – "Võõra linna tuled" (35) * Liis Lemsalu – [[Eleni Foureira]] – "Fuego" (33) === 3. saade (21. oktoobril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Donna Lewis]] – "I Love You Always Forever" (22) * Sepo Seeman – [[Birgit Sarrap]] – "Ma tean, et sa tead" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (33) * Marta Laan – [[Siiri Känd]] – "Bananas" (31) * Ott Lepland – [[Michael Jackson]] – "You Are Not Alone" (54) * Tanel Padar – [[Annie Lennox]] – "No More I Love You´s" (30) * Lauri Liiv – [[Märt Sults]] – "Lootuselaul" (54) * Saara Kadak – [[Tina Turner]] – "Private Dancer" (36) === 4. saade (28. oktoobril 2018) === * Saara Kadak – [[Toni Basil]] – "Hey Mickey" (28) * Liis Lemsalu – [[Sia Furler|SIA]] – "Chandelier" (27) * Ott Lepland – [[Shakira]] – "Underneath Your Clothes" (32) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Jenny Lind]] – "Never Enough" (71) * Tanel Padar – [[Artur Rinne]] – "Vana vrakk" (33) * Lauri Liiv – [[Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (32) * Sepo Seeman – [[Mr. T]] – "Treat Your Mother Right" (30) * Marta Laan – [[AROP]] – "Kiki Miki" (31) === 5. saade (4. novembril 2018) === * Sepo Seeman – [[Simon & Garfunkel]] – "Sound of Silence" (31) * Liis Lemsalu – [[Vitas]] – "7th element" (24) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Maarja-Liis Ilus]] – "Keelatud maa" (42) * Lauri Liiv – [[Joel De Luna]] – "Opera on Fire" (20) * Saara Kadak – [[Silvi Vrait]] – "Olnut enam heaks ei tee" (62) * Ott Lepland – [[Tanel Padar]] – "Võta aega" (46) * Marta Laan – [[Urban Symphony]] – "Rändajad" (23) * Tanel Padar – [[Vanilla Ninja]] – "Club Kung Fu" (36) === 6. saade (11. novembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Ricchi e Poveri]] – "[[Mamma Maria (laul)|Mamma Maria]]" (22) * Lauri Liiv – [[Dimitry Hvorostovsky]] – "Di Provenza il mar, il soul" (28) * Liis Lemsalu – [[Curly Strings]] – "Maailm heliseb" (50) * Saara Kadak – [[Chubby Checker]] – "Let's Twist Again" (21) * Ott Lepland – [[Ivo Linna]] – "Suur loterii" (54) * Tanel Padar – [[Afroman]] – "Because I Get High" (41) * Marta Laan – [[Neiokõsõ]] – "[[Tii]]" (34) * Sepo Seeman – [[Kim Jong–un]] – "[[Gangnam Style]]" (34) === 7. saade (18. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – Ott Lepland – "Päkapikumees" (34) * Saara Kadak – [[Kate Bush]] – "Running Up That Hill" (52) * Ott Lepland – [[Anne Veski]] – "Eilne päev", "Jätke võtmed väljapoole" (25) * Marta Laan ja Nele-Liis Vaiksoo – [[Florence F. Jenkins]] ja [[Louis Armstrong]] – "Verona" (41) * Sepo Seeman – [[Vello Orumets]] – "Vana türklane" (21) * Tanel Padar – [[Üllar Jörberg]] ([[Nublu (räppar)|Nublu]]) – "Mina ka" (32) * Lauri Liiv – [[Rammstein]] – "Sonne" (38) === 8. saade (25. novembril 2018) === * Liis Lemsalu – [[Vaido Neigaus]] – "Kõigest loobunud" (24) * Marta Laan – [[Hedvig Hanson]] – "Tuuled tulid" (20) * Ott Lepland – [[Sarah Brightman]] – "Time to Say Goodbye" (53) * Saara Kadak ja Juss Haasma – [[Lady Gaga]] & [[Bradley Cooper]] – "Shallow" (26) * Lauri Liiv – [[Buranovskije Babuški]] – "Party for Everybody" (46) * Tanel Padar – [[Edgar Winter]] – "Dying to Live" (35) * Sepo Seeman – Vanaisa – "Vanaisa on väsinud" (45) * Nele-Liis Vaiksoo – [[Mireille Mathieu]] – "On ne vit pas sans se dire adieu" (35) === 9. saade (02. novembril 2018) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 9. detsembril 2018) === * Nele-Liis Vaiksoo – [[Celine Dion|Céline Dion]] – "River Deep, Mountain High" * Liis Lemsalu – [[Els Himma]] – "Üksinduse aeg" * Lauri Liiv – [[Whoopi Goldberg]] – "Get Up Offa That Thing", "Ain’t No Mountain High Enough" * Marta Laan – [[Stacy Ferguson|Fergie]] – "A Little Party Never Killed Nobody" * Ott Lepland – [[Luciano Pavarotti]] – "Caruso" * Tanel Padar – [[Nexus]] – "Nii kuum", "Raju reede" * Saara Kadak – [[ABBA]] – "The Winner Takes It All" * Sepo Seeman – [[Elina Netšajeva]] – "La Forza" * Märt Avandi – [[Jaak Joala]] – "Ausus", "Arena" * Eelmiste hooaegade võitjad * Ühislaul – "We Are the World" === Seitsmenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" !Osaleja||1.saade||2.saade||3.saade||4.saade||5.saade||6.saade||7.saade||8.saade||Kokku||Koht finaalis |- |Ott Lepland||54||'''47'''||54||32||46||'''54'''||25||'''53'''||365||2. |- |Saara Kadak||39||38||36||28||'''62'''||21||'''52'''||26||302||1. |- |Nele-Liis Vaiksoo||28||30||33||'''71'''||42||22||41||35||302||3. |- |Lauri Liiv||29||39||'''54'''||32||20||28||38||46||286||4. |- |Sepo Seeman||'''55'''||35||24||30||31||34||21||45||275 |- |Tanel Padar||20||31||30||33||36||41||32||35||258 |- |Liis Lemsalu||33||33||22||27||24||50||34||24||247 |- |Marta Laan||26||31||31||31||23||34||41||20||237 |} == 8. hooaeg, sügis 2019 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |8. hooaeg, sügis 2019 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |13.10.2019 |- |02 |20.10.2019 |- |03 |27.10.2019 |- |04 |03.11.2019 |- |05 |10.11.2019 |- |06 |17.11.2019 |- |07 |24.11.2019 |- |08 |01.12.2019 |- |09 (erisaade) |08.12.2019 |- |10 (finaalsaade) |15.12.2019 |} === 1. saade (13. oktoobril 2019) === * Marianne Leibur – [[Doris Day]] – "Perhaps, Perhaps, Perhaps" (30) * Mihkel Tikerpalu – [[Victor Crone]] – "Storm" (25) * Marta Arula – [[Oliver Kõvask|väike Oliver]] – "Meremehe laul" (26) * Madis Arro – [[Whitesnake]] – "Here I Go Again" (33) * Eleryn Tiit – [[Brenda Lee]] – "Sweet Nothin's" (46) – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Helen Lokuta]] – "Habanera" (41) * Pelle Põldma – [[Uno Loop]] – "Mis värvi on armastus" (16) – '''langes välja''' * Kärt Anton – [[Ariana Grande]] – "Side to Side" (27) === 2. saade (20. oktoobril 2019) === * [[Tanel Laidna]] – [[Jaagup Kreem]] / Terminaator – "See ei ole saladus" * Marta Arula – [[Inger]] – "Coming Home" – '''langes välja''' * Mihkel Tikerpalu – [[Jüri Mazurtšak]] / [[Monitor (ansambel)|Monitor]] – "Ootan tuult" * Marianne Leibur – [[Rihanna]] – "Umbrella" * Eleryn Tiit – [[Robin Juhkental]] / Malcolm Lincoln – "Siren" * Norman Salumäe – [[Pikatoro]] – "Ppap (Pen Pineapple Apple Pen)" * Kärt Anton – [[Laura Põldvere]] – "Head uut aastat" * Madis Arro – [[Margarita Voites]] – "Ave Maria" – '''võitis saate''' === 3. saade (27. oktoobril 2019) === * [[Karmo Nigula]] – [[Gipsy Kings]] – "Volare" * Eleryn Tiit – [[Airi Vipulkumar Kansar]] – "Saatuse laul" – '''võitis saate''' * Madis Arro – [[R.E.M.]] – "Everybody Hurts" * Kärt Anton – [[Donna Summer]] – "Hot Stuff" * Mihkel Tikerpalu – [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "Võit" – '''langes välja''' * Marianne Leibur – [[Dead or Alive]] – "You Spin Me Round" * Norman Salumäe – [[Rolf Roosalu]] – "Ingel" * Tanel Laidna – [[Johnny Cash]] – "Folsom Prison Blues" === 4. saade (03. novembril 2019) === * Kärt Anton – [[Ricky Martin]] – "Martin" * [[Katre Sepp]] – [[Tones And I]] – "Dance Monkey" * Madis Arro – [[Dima Golov]] – "Пусть всегда будет солнце!" – '''jäi saatesse''' * Tanel Laidna – [[Taylor Swift]] – "Shake It Off" * Marianne Leibur – [[Juliette Gréco|Juliette Greco]] – "Andercon" * Eleryn Tiit – [[Heart]] – "Alone" – '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Valeri Leontjev]] ja [[Laima Vaikule]] – "Vernissage" (koos [[Inga Tislar|Inga Tislariga]]) * Karmo Nigula – [[Die Mayrhofner]] – "Schei Wi Dei Wi Du" === 5. saade (10. novembril 2019) === * Karmo Nigula – [[IceCream|Ice Cream]] – "Helista mulle mobiilile" * Katre Sepp – [[Nazareth]] – "Love Hurts" * Eleryn Tiit – [[Raffaella Carra]] – "Hay Que Venir Al Sur"– '''võitis saate''' * Norman Salumäe – [[Daddy Yankee]] – "Gasolina" * Madis Arro – Maggie Reilly – "Moonlight Shadow" * Kärt Anton – "[[Oota sa!|Nu Pogodi]]" (koos [[Kristjan Lüüs|Kristjan Lüüsiga]]) – '''langes välja''' * Tanel Laidna – [[Ummamuudu]] – "Kõnotraat" * Marianne Leibur – [[Arabesque]] – "Midnight Dancer" === 6. saade (17. novembril 2019) === === 7. saade (24. novembril 2019) === === 8. saade (1. detsembril 2019) === === 9. saade (8. detsembril 2019) === * Erisaade === 10. saade (finaal, 15. detsembril 2019) === === Kaheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Eleryn Tiit |'''46''' | colspan="7" rowspan="2" | | rowspan="2" |info puudub |2. |- |Madis Arro |33 |1. |} == 9. hooaeg, sügis 2024 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |9. hooaeg, sügis 2024 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 |06.10.2024 |- |02 |13.10.2024 |- |03 |20.10.2024 |- |04 |27.10.2024 |- |05 |03.11.2024 |- |06 |10.11.2024 |- |07 |17.11.2024 |- |08 |24.11.2024 |- |09 (finaali eel) |01.12.2024 |- |10 (finaal) |08.12.2024 |} === 1. saade (06.10.2024) === * Reigo Tamm – [[Käärijä]] – "Cha cha cha" (28) * Katrin Pärn – [[Samantha Fox]] – "Touch me (I want your body)" (21) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Marco Tasane]] – "Kreeka Jumalanna" (36) * Oskar Seeman – [[Kadri Voorand]] – "Kättemaks" (60) * Jüri Pootsmann – [[:en:Tiny_Tim_(musician)|Tiny Tim]] – "Tiptoe Through the Tulips" (36) * Sissi Nylia Benita – [[Doja Cat]] – "Woman" (39) * Mihkel Raud – [https://en.m.wikipedia.org/wiki/Yazoo_(band) Yazoo] – "Only You" (28) * Birgit Sarrap – [[Céline Dion]] – "Hymne à l'amour" (36) === 2. saade (13.10.2024) === * Sissi Nylia Benita – [[Villu Tamme]] – "Tere Perestroika" (26) * Jüri Pootsmann – [[Evelin Samuel]] – "Diamond of Night" (54) * Birgit Sarrap – [[Andrus Muld|Hunt]] – "Nostalgia" (27) * Reigo Tamm – [[Ants Eskola]] – "Paula, sul on poisipea" (33) *Amanda Hermiine Künnapas – [[The Runaways]] – "Cherry Bomb" (40) *Oskar Seeman – [[Karl Madis]] – "Pärlipüüdja" (18) *Katrin Pärn – [[Demis Roussos]] – "Forever and ever" (32) *Mihkel Raud – [[Billy Idol]] – “Rebel Yell” (54) === 3. saade (20.10.2024) === * Birgit Sarrap – [[P!nk|Pink]] – “Cover Me In Sunshine” (31) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Vägilased]] – “Kulla kutse” (44) * Mihkel Raud – [[Kim Carnes]] – “Bette Davis Eyes” (23) * Sissy Nylia Benita – [[Reel 2 Real]] – “I Like To Move It” (27) * Jüri Pootsmann – [[Kalju Terasmaa]] – “Vihmapiisk langeb” (45) * Reigo Tamm – [[Paradisio]] – “Bailando” (44) * Katrin Pärn – [[Tanita Tikaram]] – “Twist In My Sobriety” (36) * Oskar Seeman – [[Måneskin]] – “Beggin” (34) === 4. saade (27.10.2024) === * Mihkel Raud – [[Uno Kaupmees]] – "Ärge unustage valssi" (19) *Birgit Sarrap – [[Joost Klein]] – "Europapa" (40) *Katrin Pärn – [[Ita Ever]] – "Kesk õitsvaid lilli" (45) *Jüri Pootsmann – [[Mihkel Raud]] – "Annabelle" (39) *Amanda Hermiine Künnapas – [[Lisella Beatrice|Beatrice]] – "Tagi mind" (36) *Oskar Seeman – [[Dean Martin]] – "That`s Amore" (27) *Sissi Nylia Benita – [[Sinéad O'Connor|Sinead'O Connor]] – "Nothing compares 2 U" (47) *Reigo Tamm – [[Nele-Liis Vaiksoo]] – "Öölaps" (31) === 5. saade (03.11.2024) === * Amanda Hermiine Künnapas – [[Tyrannosaurus Rex|T. Rex]] – "Get it on" (27) * Jüri Pootsmann – [[Björn Ulvaeus|Björn Ulveaus]] – "Does your mother know" (48) * Sissi Nylia Benita – [[Little Big]] – "Skibidi" (23) * Mihkel Raud – [[Hardi Volmer]] – "Massikommunikatsioon" (28) * Birgit Sarrap – [[Sandra Sillamaa]] – "Pass-pass" (50) * Oskar Seeman – [[Sepo Seeman]] – "Oh, valu ja vaev" (24) * Reigo Tamm – [[Riho Sibul]] – "Kassitapp" (56) * Katrin Pärn – [[Dua Lipa]] – "Houdini" (28) === 6. saade (10.11.2024) === * Birgit Sarrap – [[Freddie Mercury|Fredie Mercury]] – "Bohemian Rhapsody" (53) * Oskar Seeman – [[Annely Peebo]] – "Habanera" (35) * Reigo Tamm – [[5MIINUST]] – "(nendest) narkootikumidest ei te me (küll) midagi" (19) * Sissi Nylia Benita – [[Loreen]] – "Tattoo"(45) * Mihkel Raud – [[Alika]] – "Õde ütles" (49) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Coco Chanel|Chanel]] – "Slomo" (27) * Jüri Pootsmann ja Katrin Pärn – [[Armi&Danny]] – "I Wanna Love You Tender" (28) (28) === 7. saade (17.11.2024) === * Jüri Pootsmann – [[Florian Wahl]] – "Mu vend on lesbi" (41) * Mihkel Raud – [[Bob Dylan]] – "Blowi in the Wind" (24) * Birgit Sarrap – [[Camila Cabello]] – "Havana" (34) * Oskar Seeman – [[Ryan Gosling|Ryan Cosling]] – "Im just Ken" (27) * Katrin Pärn – [[Alanis Morissette]] – "You Oughta Know" (33) * Sissy Nylia Benita – [[Andrea Bocelli]] – "Time to say goodbye" (20) * Reigo Tamm – [[Georgie Dann]] – "Paloma Blanca" (46) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Lembit Ulfsak]] – "Nõuniku laul" (59) === 8. saade (24.11.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger|Renee Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Dennis Quaid]] – "Great Ball of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé|Montserrat Caballe]] – "O mio babbino caro" (39) === 9. saade (finaali eel, 01.12.2024) === * Erisaade, finaalieelne saade. === 10. saade (finaal, 08.12.2024) === * Mihkel Raud – [[Jimmy Somerville]] – "You Make Me Feel" (18) * Amanda Hermiine Künnapas – [[Renée Zellweger]] – "Roxie" (26) * Sissi Nylia Benita – [[Daði Freyr]] – "Think About Things" (23) * Oskar Seeman – [[Jüri Krjukov]] – "Kui ma oleks rikas" (48) * Katrin Pärn – [[Jerry Lee Lewis]] – "Great Balls of Fire" (40) * Jüri Pootsmann – [[Carol Channing]] – "Hello, Dolly!" (55) * Birgit Sarrap – [[Siiri Känd]] – "Tule, õeke" (35) * Reigo Tamm – [[Montserrat Caballé]] – "O mio babbino caro" (39) === Üheksanda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Jüri Pootsmann |36 |54 |'''45''' |39 |48 |28 |41 |'''55''' |346 |2. |- |Birgit Sarrap |36 |27 |31 |40 |50 |'''53''' |34 |35 |306 |4. |- |Reigo Tamm |28 |33 |44 |31 |'''56''' |19 |46 |39 |296 |1. |- |Amanda Hermiine Künnapas |36 |40 |44 |36 |27 |27 |'''59''' |26 |295 |3. |- |Oskar Seeman |'''60''' |18 |34 |27 |24 |35 |27 |48 |273 | rowspan="4" |5.–8. |- |Katrin Pärn |21 |32 |36 |45 |28 |28 |33 |40 |263 |- |Sissi Nylia Benita |36 |26 |27 |'''47''' |23 |45 |20 |23 |250 |- |Mihkel Raud |28 |'''54''' |23 |19 |28 |49 |24 |18 |243 |} === Üheksanda hooaja koondtabel 2=== {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Evan Santino | 42 | 25 | 39 | '''50''' | 40 | 45 | 50 | 29 | 320 | 1. |-bgcolor="silver" | Heart Babangelista | 38 | 40 | 45 | 40 | 44 | 43 | 55 | 31 | 336 | 2. |-bgcolor="tan"| | Iva Zaga Arkanghel | 40 | 35 | '''54''' | 43 | 50 | 35 | 45 | 24 | 326 | 3. |-bgcolor="antiquewhite" | Olly Pearson | '''50''' | 34 | 49 | 32 | 48 | 40 | '''73''' | 40 | 366 | 4. |- | Miss Mia | 27 | 22 | 26 | 15 | 17 | '''50''' | 34 | '''51''' | 242 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Harry Moulding | 34 | '''51''' | 24 | 20 | 24 | 24 | 32 | 20 | 229 |- | Ricky Parmessigio | 25 | 20 | 31 | 25 | '''55''' | 18 | 36 | 14 | 224 |- | Elisse Kagandahan Alamo | 20 | 30 | 35 | 34 | 21 | 26 | 24 | 17 | 207 |- |} == 10. hooaeg, sügis 2025 == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |10. hooaeg, sügis 2025 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="12" |12 |01 | rowspan="12" |TV3 |05.10.2025 |- |02 |12.10.2025 |- |03 |19.10.2025 |- |04 |26.10.2025 |- |05 |02.11.2025 |- |06 |09.11.2025 |- |07 |16.11.2025 |- |08 |23.11.2025 |- |09 (finaali eel) |30.11.2025 |- |10 (finaal) |07.12.2025 |- |11 (erisaade) |14.12.2025 |- |12 (erisaade) |21.12.2025 |} === 1. saade (05.10.2025) === * Alika Milova – [[Lady Gaga]] – "Abracadabra" (38) * Kohver – [[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (32) * Kadri Voorand – [[Georg Ots]] – "Mõtisklus" (28) * Silver Laas – [[Axl Rose]] – "Paradise City" (22) * Saara Nüganen – [[Judi Dench|Dame Judi Dench]] – "Send in the Clowns" (49) * An-Marlen – [[NOËP]] – "Move" (19) * Mikk Saar – [[Tatjana Mihhailova-Saar|Tanja]] – "Amazing" '''(73)''' * Heldur Harry Põlda – [[Tommy Cash]] – "[[Espresso Macchiato]]" (23) === 2. saade (12.10.2025) === * An-Marlen – Anaconda – "Ei soovi, et lahkuksid" (52) * Silver Laas – [[Erika Vikman]] – "Ich komme" (25) * Heldur Harry Põlda – [[Frank Sinatra]] – "My way" (28) * Kadri Voorand – [[Amy Winehouse]] – "Rehab" '''(61)''' * Kohver – [[Backstreet Boys]] – "Quit playing games (with my heart)" (21) * Alika Milova – [[Ele Kõlar|Ele]] ja [[Kaja Kõlar]] – "Eidekene ketrab" (38) * Saara Nüganen – [[Ruslan Trochynskyi]] – "Kalyna malyna" (42) * Mikk Saar – [[Lauri Liiv]] – "Señorita" (17) === 3. saade (19.10.2025) === *An-Marlen – [[Hele Kõrve]] – "Oota Vaid, Henry Higgins" (33) *Silver Laas – [[Elton John]] – "Don't Go Breaking My Heart" '''(50)''' *Heldur Harry Põlda – [[Jennifer Lopez]] – "On the floor" (20) * Kadri Voorand – [[Silvi Vrait]] – "Vana Pildiraam" (48) * Kohver – Mati Nuude – "Sisemine Ilu" (34) * Alika Milova – [[Must Q]] – "Rahvaspordipäev" (48) * Saara Nüganen – [[Kuldsed Lindid]] – "Taka-Taka" (31) * Mikk Saar – [[Mr. Big]] – "To Be With You" (20) === 4. saade (26.10.2025) === * An-Marlen – [[Dolly Parton]] – Jolene (42) * Silver Laas – [[Luciano Pavarotti]] – "La Donna É Mobile" '''(50)''' * Heldur-Harry Põlda – Vintiöt – "Eesti Aerobic" (24) * Kadri Voorand – Lipps Inc – "Funkytown" (28) * Kohver – [[Oasis]] – "Wonderwall" (45) * Alika Milova – [[Alphaville (ansambel)|Alphaville]] – "Forever Young" (36) * Saara Nüganen – Lolala – "Krokodill Villi" "Potilaul" (18) * Mikk Saar – [[Henry Laks]] – "Tule Kui Leebe Tuul" (41) === 5. saade (02.11.2025) === * An-Marlen ja Kohver — [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "Kaelakee Hääl" '''(63)''' (37) * Silver Laas – Toivo Asmer – "Emad, Ärge Kasvatage Kauboisid" (22) * Heldur-Harry Põlda – [[John Travolta]] – "You're The Only One That I Want" (35) * Kadri Voorand – [[Adele]] – "When We We're Young" (45) * Alika Milova – Deee-Lite – "Groove Is In The Heart" (23) * Saara Nüganen – [[Liza Minnelli|Liza Minelli]] – "I Gotcha" (31) * Mikk Saar – Troll – "Jimmy Dean" (28) === 6. saade (09.11.2025) === * Alika Milova – [[Joel Steinfield]] – "Mesimumm''"'' (42) * Kohver – [[Nublu]] – "Push it" '''(56)''''' * Kadri Voorand – [[Rosé]] – "Apt" (21) * Silver Laas – Extreme – "More Than Words" (29) * Saara Nüganen – [[Enrique Iglesias]] – "Hero" (30) * An-Marlen – [[Madonna]] – "Material girl" (21) * Mikk Saar – Joe Dassin – "La café des trois colombes" (46) * Heldur Harry Põlda – José Carreras – "Granada" (39) === 7. saade (16.11.2025) === *Alika Milova – [[Focus]] – "Hocus, Pocus" (55) *Kohver – [[Kylie Minogue]] – "Slow" (16) * Kadri Voorand – [[Lea Dali Lion]] & Genalistid – "Leekiv Armastus" '''(56)''' * Silver Laas – [[Bryan Adams]] – "All For Love" (46) * Saara Nüganen – Kate – "Vee Ja Soola Saaga" (31) * An-Marlen – [[Modern Talking]] – "Cheri, Cheri Lady" (27) * Mikk Saar – [[Wham!]] – "Wake Me Up Before You Go, Go" (23) * Heldur Harry Põlda – [[Kermo Murel]] – "Rahvalaul" (30) === 8. saade (23.11.2025) === * Alika Milova – [[Die Antwoord]] – "Baby's On Fire" (47) * Kohver – [[Onu Bella]] – "Onu Bella Paradiis" (20) * Kadri Voorand – [[Cher]] – "Believe" (35) * Silver Laas – [[Psy]] – "Gangnam Style" (21) * Saara Nüganen – [[Laura Põldvere]] – "Lilled Jäävadki Sulle" '''(59)''' * An-Marlen – Hu? – "Absoluutselt" (26) * Mikk Saar – [[Silver Laas]] – "Kesköödisko" (27) * Heldur Harry Põlda – [[Gunnar Graps]] – "Valgus" (49) === 9. Saade (finaali eel, 30.11.2025) === * Erisaade, finaalieelne saade. * Finaalis parodeeritavate väljakuulutamine. === 10. saade (finaal, 07.12.2025) === * Mikk Saar, Kohver, Heldur Harry Põlda, Silver Laas – [[Best B4]] – "Ma tahan sind, sa vajad mind" (Algusetteaste) * An-Marlen – [[Miliza Korjus]] – "There Will Come A Time" (3. koht) * Heldur Harry Põlda – [[Bruce Springsteen]] – "Born In The U.S.A" * Kadri Voorand – [[Gurly Strings|Curly Strings]] – "Maailm Heliseb" (4. koht) * Saara Nüganen – [[Mahavok]] – "On Läinud Aastad" (2. koht) * Silver Laas – [[Bloodhound Gang]] – "The Bad Touch" * Alika Milova – [[Lara Fabion]] – "Je Suis Malade" '''(1. koht)''' * Mikk Saar – [[Birgit Sarrap]] – "High Heels In The Neighborhood" * Kohver – An-Marlen – "Külm" === 11. saade (14.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === 12. saade (21.12.2025) === *Erisaade, parimad esitused saate "Su nägu kõlab tuttavalt" kümnendast hooajast. === Kümnenda hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- |Alika Milova |38 |38 |48 |36 |23 |42 |55 |47 |327 |'''1.''' |- |Kadri Voorand |28 |'''61''' |48 |28 |45 |21 |'''56''' |35 |323 |4. |- |Saara Nüganen |49 |42 |31 |18 |31 |30 |31 |'''59''' |291 |2. |- |An-Marlen |19 |52 |33 |42 |'''63''' |21 |27 |26 |283 |3. |- |Mikk Saar |'''73''' |17 |20 |41 |28 |46 |23 |27 |275 | rowspan="4" | |- |Silver Laas |22 |25 |'''50''' |'''50''' |22 |29 |46 |21 |265 |- |Kohver |32 |21 |34 |45 |37 |'''56''' |16 |20 |261 |- |Heldur Harry Põlda |23 |28 |20 |24 |35 |39 |30 |49 |248 |} === Kümnenda hooaja koondtabel 2 === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |-bgcolor="gold"| | Alan Tan |28 |'''43''' |20 |30 |34 |'''50''' |28 |30 |263 |1. |-bgcolor="silver" | Kelly Agustin |34 |32 |28 |35 |'''50''' |26 |30 |40 |275 |2. |-bgcolor="tan" | Matty Juniosa | '''50''' | 40 | 35 |'''55''' |40 |16 |26 |35 |297 |3. |-bgcolor="antiquewhite | Miss Jawo |32 |28 |26 |40 |45 |30 |22 |'''45''' |268 |4. |- | Rafferty Coope |26 |24 |24 |28 |27 |40 |'''50''' |28 |247 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Gemeliers |24 |20 |'''48''' |26 |25 |34 |24 |24 |225 |- | Linda Walker |22 |34 |40 |24 |21 |20 |40 |22 |223 |- | Erin Rio |20 |30 |30 |22 |23 |24 |35 |26 |210 |} == 11. hooaeg, sügis 2026 (pole kinnitatud) == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" style="padding: 0 8px;" |11. hooaeg, sügis 2026 |- ! colspan="2" |Saateid kokku !Saade !Kanal !Eetris |- | rowspan="10" style="background: #5C5C00;" | | rowspan="10" |10 |01 | rowspan="10" |TV3 | rowspan="10" |2026 |- |02 |- |03 |- |04 |- |05 |- |06 |- |07 |- |08 |- |09 (finaali eel) |- |10 (finaal) |} === Üksteist hooaja koondtabel === {| class="wikitable" |'''Osaleja''' |'''1.saade''' |'''2.saade''' |'''3.saade''' |'''4.saade''' |'''5.saade''' |'''6.saade''' |'''7.saade''' |'''8.saade''' |'''Kokku punkte''' |'''Koht finaalis''' |- bgcolor="gold"| | Andrea Jane Peralta | 31 | 24 | 24 | 35 | '''59''' | 35 | 24 | 35 | 277 | 1. |-bgcolor="silver"| | Marina Kravets | '''59''' | 40 | 30 | 24 | 38 | 33 | 12 | '''50''' | 286 | 2. |- bgcolor="tan"| | Mark Tishman | 35 | '''50''' | 26 | 30 | 40 | 30 | 16 | 30 | 257 | 3. |- |-bgcolor="antiquewhite" | Nikita Malinlin | 40 | 15 | 20 | 45 | 36 | 26 | '''70''' | 40 | 292 | 4. |- | Shura | 27 | 30 | '''50''' | '''50''' | 36 | 27 | 8 | 25 | 253 | rowspan="4"| 5.-8. |- | Andrea E | 14 | 17 | 40 | 20 | 34 | '''45''' | 19 | 20 | 209 |- | Barbie Bratz Ayuda | 24 | 35 | 14 | 10 | 24 | 40 | 25 | 16 | 178 |- | Dennis Fantina | 29 | 19 | 35 | 15 | 20 | 15 | 22 | 18 | 173 |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ZIOXj">[http://www.elu24.ee/1225062/su-nagu-kolab-tuttavalt-esimese-hooaja-voitis-evelin-voigemast "Su nägu kõlab tuttavalt" esimese hooaja võitis Evelin Võigemast], elu24, 5. mai 2013</ref> <ref name="ALRDY">{{Netiviide |url=http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |pealkiri=«Su nägu kõlab tuttavalt» teise hooaja võitis Koit Toome |vaadatud=2016-09-26 |arhiivimisaeg=2016-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160927044207/http://elu24.postimees.ee/v2/2624254/su-naegu-kolab-tuttavalt-teise-hooaja-voitis-koit-toome |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="I3eyt">[http://www.ohtuleht.ee/607129/naosaate-voitja-mart-muurisepa-heategevus-liigutas-saajaid-pisarateni Näosaate võitja Mart Müürisepa heategevus liigutas saajaid pisarateni]</ref> <ref name="eBEPy">[http://elu24.postimees.ee/v2/3425649/naeosaate-neljanda-hooaja-voitis-juss-haasma Näosaate neljanda hooaja võitis Juss Haasma]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="SHCuJ">[http://elu24.postimees.ee/3934277/naeosaate-viienda-hooaja-voitis-kalle-sepp Näosaate viienda hooaja võitis Kalle Sepp]</ref> }} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti muusika]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] {{DEFAULTSORT:Su_nägu_kõlab_varsti_tuttavalt}} __UUEALAOSALINGITA__ 73po36t2265zdvrvlcpdyz77eotwyak 0 337252 7175691 6363385 2026-06-18T23:04:42Z Kuriuss 38125 7175691 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Taylor Ramon Wilson''' (sündinud [[7. mai]]l [[1994]]) on USA tuumafüüsika huviline ja teaduse populariseerija. 2008. aastal, kõigest 14-aastaselt, konstrueeris ta töötava [[tuumaühinemine|tuumasünteesi tootva masina]]. 2011. aastal võitis ta noorteadlase auhinna enda loodud [[kiirgusdetektor]]i eest, mis on analoogsetest seadmetest ligi tuhat korda odavam.<ref>[http://edition.cnn.com/2011/09/01/living/teen-nuclear-scientist/index.html "Teen nuclear scientist fights terror"] CNN, 1. september 2011</ref> Ta on tutvustanud ka [[sulasoolareaktor]]eid kui ohutut ja efektiivset energiatootmise viisi.<ref>[http://www.ted.com/talks/taylor_wilson_my_radical_plan_for_small_nuclear_fission_reactors.html Taylor Wilson: My radical plan for small nuclear fission reactors]</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://sciradioactive.com/Taylors_Nuke_Site/Welcome.html Koduleht] * [http://www.ted.com/talks/taylor_wilson_yup_i_built_a_nuclear_fusion_reactor.html Taylor Wilson: Yup, I built a nuclear fusion reactor] TED, märts 2012 * [http://www.ted.com/talks/taylor_wilson_my_radical_plan_for_small_nuclear_fission_reactors.html Taylor Wilson: My radical plan for small nuclear fission reactors] TED, veebruar 2013 {{JÄRJESTA:Wilson, Taylor}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide leiutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] o5eit0jai0ug0ffoj33g9y1o3lfpjrw 1 339734 7175655 7175058 2026-06-18T22:05:50Z LeeMarx 59920 /* Artikli pealkiri */ 7175655 wikitext text/x-wiki *Der Spiegeli andmed. Habemikud ise ütlevad Ibrahim Mussawi suu läbi: "meie liikumisel pole mingeid tiibasid, me teeme sotsiaaltööd, ajame poliitikat ning peame püha sõda ühesama Hezbollah' katuse all ja rahastamisel. Meil on ühtne Jumala Partei, rääkigu Brüssel pealegi mingitest eraldi tiibadest." *Hezbollah (Jumala Partei) sündis 1982. aasta sõjas Liibanonis. {{allkirjata|Vaher}} Huvitav, kas Hezbollah hääldub eesti keeles samuti nagu inglise keeles, st kuuldamatu h-häälikuga lõpus? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 25. mai 2021, kell 12:25 (EEST) == Artikli pealkiri == Miks artikli pealkiri on "Ḩizb Allāh", kui kõikjal mujal kasutatakse eesti keelsetes tekstides kuju "Hezbollah" ning ka inglise keeles on artikli pealkiri "Hezbollah". Mis kuradi valu on araabiakeelseid nimesid eesti keelses wikipedias originaalkujul kirjutada, kusjuures seda nimekuju keegi niikuinii ei kasuta? Mingi elitaarsuse-taotlus või islamiajupesu? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:81B9:4C80:FD60:5B62:80F5:B4D3|2001:7D0:81B9:4C80:FD60:5B62:80F5:B4D3]] 22. märts 2025, kell 11:40 (EET) :Entsüklopeediad on loomu poolest täpsemad allikad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2025, kell 18:29 (EET) ::Kas millalgi ikkagi viited kah tulevad, või jääbki allikateta tekst? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 10:15 (EEST) :::Eestikeelne Vikipeedia on eelkõige eestikeelsele lugejale. See ei tähenda, et originaalkuju, araabiakeelne nimi või täpsem transliteratsioon tuleks artiklist välja jätta. Vastupidi, need võib ja tulebki anda artikli avalauses. Aga artikli pealkiri peaks olema see kuju, mille järgi eestikeelne lugeja seda teemat otsib ja tunneb. Eesti lugeja ei pea artikli leidmiseks ega mõistmiseks oskama araabia, islandi või mõne muu keele erimärke, transliteratsioonisüsteeme ega hääldusreegleid. Entsüklopeedia ülesanne ei ole teha pealkirja võimalikult võõrapäraseks, vaid aidata lugejal õige teemani jõuda. Täpsus on oluline, kuid täpsus ei pea tähendama seda, et pealkirjaks valitakse kuju, mida eesti keeles peaaegu ei kasutata. Kui eesti keeles on mõne nime puhul kinnistunud kuju olemas, tuleks pealkirjas eelistada seda. Hezbollah’ puhul on see kuju selgelt „Hezbollah”. Täpsem araabia transliteratsioon „Ḩizb Allāh” või „Ḩizbu-llāh” sobib avalausse, nimekuju selgitusse ja ümbersuunamiseks, aga mitte tingimata artikli põhipealkirjaks. Seetõttu pooldan artikli teisaldamist pealkirjale „Hezbollah”. Praegune pealkiri võiks jääda ümbersuunamiseks ning artikli alguses saab selgitada araabiakeelset nime ja täpsemat transliteratsiooni.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 01:05 (EEST) 1uuovuqmnowhaf1l6tdbymghas1lw3f 0 342820 7175705 6701654 2026-06-18T23:45:49Z MorsMe 217455 7175705 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 3''' on [[buss]]iliin [[Tallinn]]as Vana-Lõuna ja Pelguranna vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised 12-35 minuti tagant = Ajalugu = {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Paljassaare | |- |1957 |Punane - Keskturg - V. Väljak - Kalamaja - Paljassaare | |- |1960 |Rocca al Mare - Viru - Kalamaja - Pikakari | |- |1976 |Väike-Õismäe - RaM - Viru - Kalamaja - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Viru - Kalamaja - Randla | |- |1980 |Uus-Sadama - Viru - Kalamaja - Randla | |- |1981 |Veerenni - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |2022 |Vana-Lõuna - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |2022 |Vana-Lõuna - Kaubamaja - Balti Jaam - Kalamaja - Randla |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} === Vana-Lõuna > Pelguranna=== * '''Kitseküla''' * Varre * Õilme * Veerenni * Liivalaia * Hotell Olümpia * Kaubamaja * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Hotell Tallinn * Toompark * Balti jaam * Linnahall * Kalamaja * Kungla * Volta * Erika * Karjamaa * Tööstuse * Sitsi * Niidi * Kari * Randla{{col-break}} === Pelgurana > Vana-Lõuna=== * Randla * Pelguranna * Kari * Niidi * Sitsi * Tööstuse * Karjamaa * Erika * Volta * Kungla * Kalamaja * Põhja puiestee * Balti jaam * A. Adamsoni * Vabaduse väljak * Estonia * Keskhaigla * Liivalaia * Veerenni * Õilme * Varre * '''Kitseküla''' {{col-end}} <center><gallery> File:197TAK in Tallinn.JPG|3. liini buss Gonsiori tänaval File:469TAK.JPG|3. liini buss Madala tänaval File:Interior of Scania CL94UA.JPG|Õhtune reis (Tööstuse tänaval) </gallery></center> {{commonscat}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2svldm8ie4y65lckbr7ds209k24icdr 0 349761 7175612 6773800 2026-06-18T19:53:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175612 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Knockout Mice5006-300.jpg|pisi|paremal|Transgeenne hiir, kellel on karvakasvu mõjutav geen välja lülitatud (vasakul). Tema kõrval on tavaline hiir]] '''Geneetiliselt muundatud hiir''' ehk '''transgeenne hiir '''on [[koduhiir]], kelle [[genoom]]i on muudetud, kasutades [[geenitehnoloogia]]t. Geneetiliselt muundatud hiired on laialdaselt kasutuses teadustöö jaoks ning tihti ka loommudelina inimhaiguste jaoks. == Lühiülevaade == Hiire tugevaim eelis võrreldes teiste [[mudelorganism]]idega, nagu [[varbuss]]id (''Caenorhabditis elegans'') ja [[Äädikakärbes|äädikakärbsed]] (''Drosophila melanogaster''), on see, et selline [[imetaja]]mudel on suuresti võrreldav [[Inimene|inimese]] [[elundkond]]ade, [[kude]]de, füsioloogilise süsteemi ja isegi käitumuslike tunnustega. Peale selle kannab hiir peaaegu kõiki [[geen]]e, mis on olemas ka inimesel. Ta annab võimaluse mõista [[genotüüp|genotüübi]]-[[fenotüüp|fenotüübi]] suhet, mis on oluline, et eristada inimestel esinevate geenide [[Bioloogia|bioloogilisi]] rolle. Võrreldes teiste imetajatega, nagu [[rott]], [[jänes]] ja [[siga]], on hiire eeliseks sadade geneetiliselt [[Homogeensus ja heterogeensus|homogeensete]] tüvede saadavus ning paremad võimalused modifitseerida sugurakkude liini geene. Need eelised tulenevad sellest, et hiiri on kerge aretada ja neid on võimalik kasvatada suurtes hulkades, mis teeb nende ülalpidamise taskukohaseks.<ref name="e0QMS" /> == Ajalugu== 1974. aastal lõi [[Rudolf Jaenisch]] esimese geneetiliselt muundatud looma, sisestades [[DNA-viirused|DNA viiruse]] varajases arengujärgus hiire [[embrüo]]sse, näitamaks, et sisestatud geenid olid kõikides [[rakk]]udes olemas.<ref name="H9hqJ" /> Sellegipoolest ei andnud hiired [[transgeen]]i edasi oma [[Järglane|järglastele]] ning selle [[Eksperiment|eksperimendi]] mõju ja rakendatavus olid järelikult piiratud. 1981. aastal süstiti puhastatud [[DNA]] hiire embrüosse, kasutades ära 1960. ja 1970. aastatel Brinsteri arendatud tehnikaid, näitamaks geneetilise materjali edastamist edasistele [[Põlvkond (bioloogia)|generatsioonidele]]. Seda tehnikat rakendasid [[Frank Ruddle]] [[Yale'i Ülikool|Yale]]’ist, [[Frank Constantini]] ja [[Elizabeth Lazy]] [[Oxfordi Ülikool|Oxford]]ist, [[Ralph Brinster]] ja [[Richard Palmiter]] koostöös [[Pennsylvania Ülikool]]i ja [[Washingtoni Ülikool]]iga.<ref name="7ZyD6" /><ref name="EVBgT" /><ref name="jabso" /> Palmiter ja Brinster arendasid ja juhtisid 1980. aastate alguses transgeneesi valdkonda, mis täiustas algelise modifikatsiooni meetodeid ja kasutas tehnikaid selgitamaks geenide aktiivsust ja funktsiooni viisil, mis polnud võimalik enne nende unikaalset lähenemist.<ref name="oncomice" /> == Meetodid == Geneetiliselt muundatud hiirte saamiseks on olemas kaks peamist tehnilist lähenemist. Esimeseks viisiks on DNA süstimine pronukleusse. See meetod põhineb lineaarse DNA sisseviimisel [[Viljastumine|viljastatud]] [[munarakk]]ude [[kromosoom]]idesse. Võõr-DNA peab integreeruma [[genoom]]i enne geneetilise materjali kahekordistumist, mis eelneb esimesele [[Lõigustumine|lõigustumisele]]. See on vajalik selleks, et sündinud loomal oleks igas rakus koopiat uuest geneetilisest informatsioonist. Emas- ja isasloomade [[pronukleus]]ed on individuaalselt vaadeldavad tavalise [[Valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] all mitu tundi pärast [[Seemnerakk|seemneraku]] sisenemist munarakku. Nad ei ole sel hetkel veel kokku sulandunud [[Sügoot|sügoodiks]]. Võõr-DNA võib olla sisestatud mõlemasse pronukleusse, kuigi tavaliselt süstitakse nukleiinhape isaslooma pronukleusse, kuna see on natuke suurem ja ootsüüdi pinnale lähemal. Neid embrüoid kantakse järjestikuselt üle retsepientlooma [[emakas]]se.<ref name="method" /> See meetod loob transgeense hiire ja seda kasutatakse uue geneetilise informatsiooni sisestamiseks hiire genoomi või endogeensete geenide üleekspresseerimiseks. Teiseks viisiks, mille rajasid [[Oliver Smithies]] ja [[Mario Capecchi]], on [[Embrüonaalsed tüvirakud|embrüonaalsete tüvirakkude]] modifitseerimine DNA konstruktiga, mis sisaldab märklaudgeeniga [[Homoloogia|homoloogset]] DNA järjestust.<ref name="ny1DC" /> Embrüonaalsed tüvirakud on pärit [[blastotsüst]]ide (varajane embrüo) sisemiste rakkude massist. Need rakud on [[Pluripotentsus|pluripotentsed]], mis tähendab, et nad saavad areneda peaaegu igasugusteks koetüüpideks. Embrüonaalseid tüvirakke kasutatakse täpsemaks hiire genoomi modifitseerimiseks. See tehnika võimaldab sisestada, eemaldada või muuta DNA järjestust. Selle meetodiga saab toota ''[[knock-out]]'', ''[[knock-in]]'' ning muid mutantseid hiiri. Esmalt on vaja eemaldada embrüonaalsed tüvirakud blastotsüstist ning sisestada tüvirakkudesse DNA. Seejärel, kui nukleiinhape on sisestatud, [[Kloonimine|kloonitakse]] ja valitakse välja sellised embrüonaalsed tüvirakkude kloonid, milles on toimunud [[sait-spetsiifiline rekombinatsioon]]. Pärast geneetiliselt muundatud embrüonaalsete tüvirakkude süstimist blastotsüsti faasis olevasse embrüosse toimub [[Rakutsükkel|rakkude jagunemine]] ning nad saavad osaks embrüost. Saadud [[Kimäärne hiir|kimäärsed hiired]] kannavad rekombinantset genotüüpi edasi oma järglastele, kui see muutus on toimunud [[Gameet|sugurakkudes]].<ref name="method" /> Seda meetodit saab kasutada ühe geeni manipuleerimiseks, mis enamikul juhtudel tõrjuvad välja märklaudgeeni, kuigi toimuda võivad ka kergemad geneetilised manipulatsioonid (näiteks muutub ainult üks [[nukleotiid]]). == Kasutusalad == [[Pilt:Balb-C nude hiired e. Balb-C immuunpuudulikud hiired.jpg|pisi|Täiskasvanud BALB/c paljad hiired, kellel puudub [[tüümus]], mistõttu puuduvad neil [[T-lümfotsüüdid]] ja esineb [[immuunpuudulikkus]]. Pilt: [[Sulev Kuuse]], Tartu Ülikool]] Geneetiliselt muundatud hiiri kasutatakse laialdaselt uuringutes inimhaiguste mudelitena.<ref name="TOc2D" /> Kõige tavalisem transgeense hiire tüüp on ''knock-out''-hiir, kellel on välja lülitatud üks või mõnel juhul mitu geeni. Neid on kasutatud selleks, et uurida ja modelleerida [[ülekaalulisus]]t, südamehaigusi, [[diabeet]]i, [[artriit]]i, mõnuainete liigtarvitamist, [[ärevus]]t, [[Vananemine|vananemist]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõbe]] ja [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõbe]].<ref name="dEejJ" /> === Transgeenne hiir ja vähk === Transgeensed hiired, keda on loodud kandma kloonitud [[onkogeen]]e, ning ''knock-out'' hiired, kellel puuduvad [[kasvaja]]id allasuruvad geenid, on olnud headeks inimestel esinevate [[Vähktõbi|vähktõveliikide]] mudeliteks. Onkohiired on loomad, keda on geneetiliselt muundatud spetsiifilise onkogeeni sisseviimisel hiire organismi. Aktiveeritud onkogeen suurendab hiire tundlikkust vähile. Selliseid onkohiiri, kes katavad suure hulga vähitüüpe, mis mõjutavad enamikku elundeid, on aretatud sadu. Neid onkogeene on edasi täiustatud, muutes need sarnasemaks inimestel esinevate vähitüüpidega.<ref name="oncomice" /> Haiguse sümptomeid ja võimalikke ravimeid või ravimooduseid saab testida nende hiiremudelite peal. === Transgeenne hiir ja kasvuhormoon === Inimese, [[veis]]e või roti kasvuhormooni viimisel hiire organismi on võimalik saada hiired, kes on normaalsetega võrreldes ligi kaks korda suuremad. Näiteks ühe transgeense hiire organismi viidi kasvuhormoon, mis suurendas tema lihasmassi ja tugevust, üleekspresseerides [[peptiid]]i, nimega insuliinisarnane kasvufaktor-I (IGF-I), mis asub lihaskiudes.<ref name="il0to" /><ref name="JyzFC" /> === Metaboolne superhiir === Mõnedel [[laborihiir]]tel muudeti geeni, mis on seotud [[Glükolüüs|glükoosi]] [[metabolism]]iga ja selle tagajärjel hakkasid hiired kiiremini jooksma, nende eluiga pikenes, tõusis seksuaalne aktiivsus ning nad said süüa rohkem kui tavalised hiired, ilma kaalu juurde võtmata.<ref name="ouYud" /><ref name="2KYIl" /> Sellistel hiirtel on PEPCK-C ensüümi kontsentratsioon lihastes 100 korda suurem kui tavalistel hiirtel. Peale selle on täheldatud, et need hiired on agressiivsemad. === Transgeenne hiir ja monokloonsed antikehad === Geneetiliselt muundatud hiirte abil on võimalik toota inimesele vajalikke monokloonseid [[Antikehad|antikehi]], mis võivad olla rakenduslikult tähtsad [[geeniteraapia]]s. Üks kõige paljutõotavamaid lähenemisi terapeutiliste monokloonsete antikehade valmistamisele on selliste hiiretüvede loomine, mis on projekteeritud tootma suurel hulgal inimestele mõeldud antikehi hiire enda antikehade puudumisel. Selliseid transgeenseid hiiri on aretatud inimese immunoglobuliini (antikehade) lookuste lõikude sisseviimisel sellistesse hiireliinidesse, kellel puuduvad hiirele omased antikehi tootvad geenid. Need geneetiliselt muundatud hiired toodavad suurtes kogustes terviklikke inimese antikehi, mis [[antigeen]]idega immuniseerides tekitavad antigeen-spetsiifilisi inimese monokloonseid antikehi.<ref name="COi6i" /> ==== Monokloonsete antikehade saamise skeem ==== # Hiirt immuniseeritakse antigeeniga, milleks võib olla [[valk]], [[Hormoonid|hormoon]], [[ensüüm]], kasvajarakud. # Immuniseeritud hiire põrnarakud liidetakse ehk hübridiseeritakse [[kasvajarakk]]udega ([[müeloom]]i rakkudega). # Hübridoomirakke selekteeritakse selektiivsöötmel. Kasvajarakud, mis ei hübridiseerinud põrnarakkudega, surevad. # Antikehade sünteesi testimine. Otsitakse üles rakukloon, mis sünteesib antikehi. # Soovitud antikehade rekloneerimine ja osa materjali külmutamine. # Hübridoomide kasvatamine masskultuuris või hiire kõhuõõnes. # [[Antikehad]]e puhastamine ja nende kasutamine vastavalt otstarbele.<ref name="BONuc" /> Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, kuidas kasutada geneetiliselt muundatud hiiri uurimistöödes.<ref name="ZgHtE" /> Isegi elementaarsed teemad, nagu õige metsiktüüpi hiire valimine, jäetakse mõnikord tähelepanuta.<ref name="an4dh" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="e0QMS">{{netiviide | URL =http://www.springerprotocols.com/Abstract/doi/10.1385/1-59259-340-2:01 | Pealkiri =Transgenic Mouse : Methods and Protocols | Autor =Marten H. Hofker | Failitüüp =PDF | Väljaanne =209 | Aeg =20. august 2002 | Keel =inglise}}</ref> <ref name="H9hqJ">{{netiviide | URL =http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC388203/ | Pealkiri =Simian Virus 40 DNA Sequences in DNA of Healthy Adult Mice Derived from Preimplantation Blastocysts Injected with Viral DNA | Autor =Rudolf Jaenisch, Beatrice Mintz | Failitüüp =PDF | Väljaanne = 71(4)| Aeg =Aprill 1974 | Väljaandja =Proc Natl Acad Sci U S A | Keel =inglise}}</ref> <ref name="7ZyD6">{{netiviide | URL =http://www.sciencemag.org/content/214/4526/1244 | Pealkiri =Integration and stable germ line transmission of genes injected into mouse pronuclei | Autor = JW Gordon, FH Ruddle | Failitüüp =PDF | Väljaanne =214 (4526) | Aeg =11. detsember 1981 | Keel =inglise}}</ref> <ref name="EVBgT">{{netiviide | URL =http://adsabs.harvard.edu/abs/1981Natur.294...92C | Pealkiri =Introduction of a rabbit β-globin gene into the mouse germ line | Autor =Franklin Constantini, Elizabeth Lacy| Failitüüp =html | Väljaanne =294 (5836) | Aeg =November 1981 | Väljaandja =Nature | Keel =inglise}}</ref> <ref name="jabso">{{netiviide | URL =http://www.cell.com/retrieve/pii/0092867481903767 | Pealkiri =Somatic expression of herpes thymidine kinase in mice following injection of a fusion gene into eggs | Autor =Ralph L. Brinster, Howard Y. Chen, Myrna Trumbauer, Allen W. Senear, Raphael Warren, Richard D. Palmiter | Failitüüp =PDF | Väljaanne =27 (1) | Aeg =1. november 1981 | Keel =inglise}}</ref> <ref name="oncomice">{{netiviide | URL =http://genesdev.cshlp.org/content/21/18/2258 | Pealkiri =The origins of oncomice: a history of the first transgenic mice genetically engineered to develop cancer | Autor =Douglas Hanahan, Erwin F. Wagner, Richard D. Palmiter | Failitüüp =PDF | Aeg =2007 | Väljaandja =Cold Spring Harbor Laboratory Press | Keel =inglise | vaadatud =2013-11-07 | arhiivimisaeg =2019-12-09 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20191209235415/http://genesdev.cshlp.org/content/21/18/2258 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="method">{{netiviide | URL =http://www.transgenicmouse.com/transgenic-mouse.php | Pealkiri =What's a "Transgenic Mouse" ? | vaadatud =2013-11-07 | arhiivimisaeg =2013-11-15 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20131115034234/http://www.transgenicmouse.com/transgenic-mouse.php | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="ny1DC">{{netiviide | URL =http://www.cell.com/retrieve/pii/0092867487906465 | Pealkiri =Site-directed mutagenesis by gene targeting in mouse embryo-derived stem cells | Autor =Kirk R. Thomas, Mario R. Capecchi | Failitüüp =PDF | Väljaanne =51 | Aeg =6. november 1987 | Väljaandja =Cell Press | Keel =inglise}}</ref> <ref name="TOc2D">{{netiviide | URL =http://www.geneticsandsociety.org/article.php?id=386 | Pealkiri =Background: Cloned and Genetically Modified Animals | Failitüüp =html | Aeg =14. aprill 2005 | Väljaandja =Center of Genetics and Society | Keel =inglise}}</ref> <ref name="dEejJ">{{netiviide | URL =http://www.genome.gov/12514551 | Pealkiri =Knockout Mice | Failitüüp = html| Väljaandja =Nation Human Genome Research Institute | Keel =inglise}}</ref> <ref name="il0to">{{netiviide | URL =http://www.nature.com/nature/journal/v387/n6628/abs/387083a0.html | Pealkiri =Regulation of skeletal muscle mass in mice by a new TGF-p superfamily member | Autor =Alexandra C. McPherron, Ann M. Lawler, Se-Jin Lee | Failitüüp =PDF | Väljaanne =287 | Aeg =1. mai 1997 | Väljaandja =Nature | Keel =inglise}}</ref> <ref name="JyzFC">{{netiviide | URL =http://www.pnas.org/content/95/26/15603 | Pealkiri =Viral mediated expression of insulin-like growth factor I blocks the aging-related loss of skeletal muscle function | Autor =Elisabeth R. Barton-Davis, Daria I. Shoturma, Antonio Musaro, Nadia Rosenthal, H. Lee Sweeney | Failitüüp =html | Väljaanne =95 (26) | Aeg =27. oktoober 1998 | Väljaandja =PNAS | Keel =inglise | vaadatud =2013-11-07 | arhiivimisaeg =2012-08-03 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20120803003659/http://www.pnas.org/content/95/26/15603 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="ouYud">{{netiviide | URL =http://www.news.com.au/breaking-news/supermouse-stuns-scientists/story-e6frfkp9-1111114792115#ixzz0xFlY82PZ | Pealkiri =Genetically engineered super mouse stuns scientists | Failitüüp =html | Aeg =3. november 2007 | Keel =inglise | vaadatud =2013-11-07 | arhiivimisaeg =2013-03-08 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130308151805/http://www.news.com.au/breaking-news/supermouse-stuns-scientists/story-e6frfkp9-1111114792115#ixzz0xFlY82PZ | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="2KYIl">{{netiviide | URL =http://www.jbc.org/content/282/45/32844 | Pealkiri =Overexpression of the Cytosolic Form of Phosphoenolpyruvate Carboxykinase (GTP) in Skeletal Muscle Repatterns | Autor =Parvin Hakimi, Jianqi Yang, Gemma Casadesus, Duna Massillon, Fatima Tolentino-Silva∥, Colleen K. Nye, Marco E. Cabrera, David R. Hagen, Christopher B. Utter, Yacoub Baghdy, David H. Johnson, David L. Wilson, John P. Kirwan, Satish C. Kalhan, Richard W. Hanson | Failitüüp =PDF | Väljaanne =282 | Aeg =25. juuli 2007 | Väljaandja =The Journal of Biological Chemistry | Keel =inglise | vaadatud =2013-11-07 | arhiivimisaeg =2016-08-18 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160818042118/http://www.jbc.org/content/282/45/32844 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="COi6i">{{netiviide | URL =http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7579668 | Pealkiri =Production of fully human antibodies by transgenic mice. | Autor =A. Jakobovits | Failitüüp =html | Väljaanne =6 (5) | Aeg =Oktoober 1995 | Väljaandja =Cell Genesys Inc | Keel =inglise}}</ref> <ref name="BONuc">{{netiviide | URL =http://cellbio.ebc.ee/rakubio/methods.html | Pealkiri =Rakubioloogia meetodid | Failitüüp =hmtl | Keel =eesti | vaadatud =2013-11-07 | arhiivimisaeg =2012-12-15 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20121215022619/http://cellbio.ebc.ee/rakubio/methods.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="ZgHtE">{{netiviide | URL =http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1601-183X.2008.00438.x/abstract;jsessionid=D147B62759E4D0E0CD3720400C428EE9.f04t02 | Pealkiri =Standards for the publication of mouse mutant studies | Autor =W. E. Crusio, D. Goldowitz, A. Holmes, D. Wolfer | Failitüüp =PDF | Väljaanne =8 (1) | Aeg =6. september 2008 | Väljaandja =The International Behavioural and Neural Genetics Society | Keel =inglise}}</ref> <ref name="an4dh">{{netiviide | URL =http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3157912/ | Pealkiri =Mispairing C57BL/6 Substrains of Genetically Engineered Mice and Wild-Type Controls Can Lead to Confounding Results as it did in Studies of JNK2 in Acetaminophen and Concanavalin A Liver Injury | Autor =Mohammed Bourdi, John S. Davies, Lance R. Pohl | Failitüüp =PDF | Väljaanne =24 (6) | Aeg =24. mai 2011 | Väljaandja =Chem Res Toxicol | Keel =inglise}}</ref> }} [[Kategooria:Hiirlased]] [[Kategooria:Geenmuundatud organismid]] ss3vm6qtlprk9db383gml0r4lupub75 0 353844 7175913 7154300 2026-06-19T11:04:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175913 wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{keeletoimeta}} {{Infokast keskprotsessor | nimi = Haswell | pilt = | tootmine-algus = | tootmine-lõpp = | tootja1 = | kood = 80646 (desktop) | aeglaseim = | kiireim = | l1vahemälu = 64 kB tuuma kohta | l2vahemälu = 256 KB tuuma kohta | l3vahemälu = 2–8 MB (jagatud) | tuumad-arv = | gpu = HD Graphics 4200, 4400,4600, 5000, Iris 5100 või Iris Pro 5200; 200 MHz kuni 1,3 GHz | pakett1 = | pesa1 = LGA 1150 | pesa2 = rPGA 947 | pesa3 = BGA-1364 }} [[Pilt:Haswell Chip.jpg|pisi|Intel Haswell ''wafer''-nõelaga]] '''Haswell''' on [[Intel]]i 4. põlvkonna Intel® Core™ [[protsessor]]i perekonna [[mikroarhitektuur]]i koodnimetus.<ref name="Yz1YD" /> Haswell on mikroarhitektuuride [[Sandy Bridge]] ja [[Ivy Bridge]] järeltulija. Nagu Ivy Bidge, kasutab ka Haswell 22-nanomeetrist tehnoloogiat ning töötab Inteli uute protsessori perekondade väljalaskmise "[[tick-tock]]" mudel järgi kui "tock".<ref name=":0" /> Protsessorite ametlik väljalaskekuupäev oli 4. juuni 2013. Haswellile järgnevad mikroarhitektuurid nimetustega [[Broadwell]], [[Skylake]] ja [[Skymount]], mis kasutavad 14&nbsp;nm ja 10&nbsp;nm tehnoloogiat.<ref name=":0" /> Haswelli mikroarhitektuuriga on tegemist siis, kui protsessorile on märgitud Core i3, i5 või i7, millele järgneb number 4-ga algav kombinatsioon.<ref name=":8" /> Intel tutvustas Haswelliga väikse energiatarbega protsessorit, mis on disainitud mõeldes eelkõige [[Ultrabook]] arvutitele,<ref name="PxraF" /> [[tahvelarvuti]]tele, [[sülearvuti]] ja tahvelarvuti hübriididele ning mobiilidele. Olulisteks omadusteks on parem jõudlus ja samaaegselt paranenud aku kestvus võrreldes eelmiste mikroarhitektuuridega.<ref name=":8" /> Üksikud protsessorisisesed tuumad võivad kanda informatsiooni 25 protsenti kiiremini võrreldes Ivy Bridge protsessoritega.<ref name=":8" /> Energiat säästvateks täiendusteks on [[kiibistik]]u üleviimine samale paketile protsessoriga, mille tõttu protsessor kulutab vähem soojust ja saavutab parema võimsusekontrolli ning [[Mitmepaisuline seade#Tri-gate transistor|tri-gate transistorid]] (kasutatakse ka Ivy Bridge mikroarhitektuuris). Need täienduste mõjud on tugevamad eelkõige väikse võimsusega seadmete puhul. Haswelli tegeliku jõudluse paremuse kohta on erinevaid arvamusi, eelkõige lauaarvutite osas. == Disain == Haswell on loodud nii [[server]]itele, [[lauaarvuti]]tele, sülearvutitele, tahvelarvutitele ja [[mobiiltelefon]]idele.<ref name="fUt3K" /> Intel soovis luua kompaktset lahendust, mis oleks piisavalt paindlik, et leida kasutust mobiilsetes seadmetes nagu tahvelarvutites, aga samas sobiks ka nõudlikumatele ''workstation''-arvutitele ja serveritele. Haswell loodi spetsiaalselt selleks, et kasutada optimaalselt energiat ning samal ajal hoida kõrget jõudlust.<ref name="SS8IN" /> Säilitatud on enamik Sandy Bridge ja Ivy Bridge arhitektuuri disainist.<ref name="7YsZG" /> === Teisendid === # Haswell-DT: LGA 1150 sokkel, lauaarvutitele (Desktop version) # Haswell-MB: PGA tüüpi sokkel, tahvelarvutitele ja [[minisülearvuti|Netbook]] arvutitele (''Mobile version'') # BGA tüüpi sokkel: ## 47 W ja 57 W [[nõutav jahutusvõimsus|nõutava jahutusvõimsuse]] (TDP) klass: Haswell-H – sülearvutitele, 'All-in-One' süsteemidele, [[Mini-ITX]] tüüpi emaplaadid (Mobile version) ## 13.5 W ja 15 W nõutava jahutusvõimsuse klass (MCP): Haswell-ULT – Notebook-arvutitele (Ultra Low [[Nõutav jahutusvõimsus|TDP]]) ## 10 W TDP klass (SoC): Haswell-ULX – Ultrabook-seadmed (Ultra Extremely Low TDP)<ref name="dZUBN" /> === Märkused === Ainult teatud neljatuumalistel ja BGA R-seeria SKU-del on GT3 (Intel HD 5000, Intel Iris 5100) või GT3e (Intel Iris Pro 5200) integreeritud graafikaprotsessor. Ülejäänud mudelitel on GT2 integreeritud graafikaprotsessor (Intel HD 4X00).<ref name=":6" /> Tahvelarvutite ja Ultrabooki platvormide väiksema võimsuse tõttu on Haswell-ULT ja Haswell-ULX saadaval ainult kahetuumalistena. Teised mudelid on saadaval kahe- ja neljatuumaliste variantidena.<ref name=":6" /> === Jõudlus === Võrreldes Ivy Bridge mikroarhitektuuriga: # 6% kiirem jõudlus ühelõimelises (''singlethreading)'' protsessis.<ref name=":1" /> # Kiirem jõudlus mitmelõimelises (''multithreading)'' protsessis.<ref name=":1" /> # Kehvem hinna ja jõudluse suhe.<ref name=":1" /> # Lauaarvuti Haswelli teisendid vajavad koormuse all kuni 23% rohkem energiat.<ref name=":4" /> # 6% tõus järjestikustes protsessori jõudlusprotsessides (kaheksa teostusporti tuuma kohta varasema kuue asemel).<ref name=":1" /> # Kuni 20% suurem jõudlus Haswell HD 4600 graafikaprotsessoril võrreldes Ivy Bridge'i sisseehitatud Intel HD 4000 graafikaprotsessoriga.<ref name=":1" /> # Umbes 15 °C kõrgem protsessori temperatuur.<ref name=":7" /> # 4,2 GHz taktsageduse ületamine on vaevaline.<ref name=":7" /> Suurem areng on toimunud aku kestvuse parandamisel ja graafikaprotsessori tuumade muutmisel.<ref name=":8" /> == Tehnoloogia == === Graafika === Enamikul Haswelli protsessoritest on integreeritud HD 4600 kiip,<ref name=":8" /> vähemal määral HD ja HD 5000. [[Graafikaprotsessor]]i uuendusteks on integreeritud ''"on-package"'' EDRAM-mälu.<ref name=":11" /> Võimsamad kiibid on Intel Iris Graphicsi omad. Iris 5100 graafikaprotsessor leidub Inteli 4. generatsiooni Core i7-4000U protsessoriga õhukestes ja kergetes UltraBooki arvutites, ning Iris Pro 5200 graafikaprotsessori leiab H ja R seeriate kiipidelt, mis asuvad suuremaid energiakulutusi tegevates sülearvutites ja lauaarvutites (võrreldes eelkäijatega 50% suurem jõudlus 3D-graafikatöötluses).<ref name="Tu9hD" /><ref name=":9" /> Iris graafikaprotsessorid vajavad vähemalt 28 W nõutavat jahutusvõimsust, et oma eeliseid maksma panna. 4. generatsiooni 65 W TDPga kiibid on peaaegu kaks korda efektiivsema jõudlusega võrreldes 3. generatsiooni 77 W kiipidega. Kasutades 4. generatsiooni 84 W TDP-ga protsessorit, tõuseb jõudlus 3 korda.<ref name=":9" /> Haswelli graafikaprotsessoritel on olemas [[OpenGL]] 4, [[DirectX]] 11.1 ja OpenCL 1.2, koos suurendatud 4Kx2K<ref name=":11" /> [[lahutusvõime|resolutsiooniga]], toetus ja [[DisplayPort]] 1.2 kaks korda suurenenud ülekandekiirus.<ref name=":11" /><ref name=":9" /> === Ivy Bridge'ilt üle kantud omadused === * 22 nm tootmisprotsess * kaks või neli tuuma; graafikakaart, mis jagab viimase taseme [[vahemälu]] (LLC) protsessori tuumadega ja töötab mälukontrolleriga (läbi süsteemi "agendi")<ref name=":10" /> * 3D Tri-gate transistorid * 14–19-etapiline töökäik (''instruction pipeline''), sõltuvalt kas "tööjuhend" on leitav "mikrooperatsiooni" vahemälust või mitte. * L1/L2-vahemälu latentsus.<ref name=":2" /> * Intel Core mikroarhitektuurid toetavad kahe "lõimejuhendi" ühe tuuma kohta täideviimist, et parandada täideviimisel riistvara kasutust.<ref name=":2" /> * Toetus [[hüperhargtöötlus]]e (''hyperthreading'') tehnoloogiale.<ref name=":10" /><ref name=":2" /> * Mikrooperatsiooni vahemälu on võimeline hoidma 1.5 K "mikrooperatsioone" (µop). (See on spetsiaalne vahemälu, mis hoiab dekodeeritud instruktsioonide mikrooperatsioone.<ref name=":2" />) * Mobiiltelefoni kiibid on saadaval kahe või neljatuumaliste konfiguratsioonidega, kuid mälu kontrollerid toetavad ainult DDR3L DIMM mälu (võimsam Intel GT3 protsessor).<ref name=":5" /> * Kahekanalise DDR3 mälu toetus, kuni 32 GB RAM mäluga LG 1150 sokliga variantidel.<ref name="J5rKZ" /> * 64 kB (32 kB juhendile + 32 kB andmetele) L1 protsessori vahemälu ja 245 kB L2 protsessori vahemälu ühe tuuma kohta.<ref name="Ey6BH" /> * DDR3 ja DDR4 mälu toetus === Uued omadused === * Uus LGA 1150 sokkel lauaarvutitele<ref name="rMzWa" /> ja rPGA947 & BGA1364 soklid teistele mobiilsetele (arvuti)seadmetele.<ref name="nTRsH" /> * Integreeritud [[Pingestabilisaator|pingeregulaator]] (FIVR). Mõned komponendid on viidud emaplaadilt protsessorile<ref name="8WHnk" /> ja mitmed pingeregulaatorid on kombineeritud üheks. Sellest tulenevalt on seadmete suurus väiksem. Tulemuseks on üleüldine süsteemi energiavajaduse langus (~20%), võrreldavad protsessori ja graafikaprotsessori võimsused, kuid suurem "käivitumisenergia" vajadus (~10%).<ref name=":3" /> See muudab Haswelli sobivaks mobiilsetele arvutiseadmetele, kus seade on tihti jõudeolekus ja toimub tihe veebilehtede vahetus. FIVR on implementeeritud kui eraldi 13x8 mm "pakendatud" alus, mida toodetakse 90&nbsp;nm protsessis.<ref name="d4Tgq" /> * 25% suurenenud aku kestvus võrreldes Ivy Bridge'iga. Lauaarvutite puhul, kui tegeletakse mängimise, pildi- ja videotöötlusega, on Haswelli kasu väike.<ref name=":3" /> * Väikse võimsusega vooluringete kasutus.<ref name=":3" /> * Ooterežiimis oleku vähenenud energiakasutus: 20 korda väiksem võrreldes eelmise generatsiooniga.<ref name=":3" /> * Madalam minimaalne opereerimispinge (vähendab aktiivset energiakasutust).<ref name=":3" /> * Uus tehete täideviimisport (''integer dispatch port'') ja uus mäluport, täideviimisajaks 8 uops tsükli kohta. Täideviimisüksused, mis on kinnitatud vastavatele portidele, on tasakaalustatud ja suurendatud üksiku tsükli 245-bitise SIMD täideviimisega.<ref name="zNJqD" /> * Haswelli uued käsutäitmisjuhised (HNI, sisaldab Advanced Vector Extensions 2 (AVX2); ''vector addressing'', BMI1+BMI2, LZCNT ja FMA3 toetus).<ref name="khW4I" /> * Olemas on dekodeerimise järjekorra juhis, mis hoiab instruktsioone, kui need on dekodeeritud; ei ole staatiliselt osadeks jaotatud kahe lõimuva tegevuse vahel.<ref name=":2" /> * Z97 (jõudlus) ja H97 (tava) kiibistikud Haswell Refresh ja Broadwell mikroarhitektuurile.<ref name="SJOu5" /> * Uus LGA 2011-3 sokkel X99 kiibistikuga (Haswell-E Halo Platform Enthusiast-Class – turul 2014. teises pooles).<ref name="V6Gl5" /> * Inteli ülekande-sünkroonimislaiendused teatud mudelitel (Intel Transactional Synchronization Extensions (TSX)).<ref name="BptTs" /> * Graafikaga seotud toetused: [[Direct3D]] 11.1, [[OpenGL]] 3.2+ .<ref name=":10" /><ref name="fUaSO" /> * [[DDR4 SDRAM|DDR4]] mälu enterprise/server teisenditele (Haswell-EX)<ref name="4BB1A" /> ja Enthusiast-Class Desktop Platform Haswell-E teisenditele.<ref name="UtALF" /> * Varieeruv protsessori sisemine baassagedus, näiteks LGA 2011 puhul.<ref name="VTbFu" /> * Neli versiooni integreeritud graafikaprotsessorist: GT1, GT2, GT3, 40 "täideviimisüksust" ja GT3e. Ivy Bridge'il on maksimaalselt 16 "täideviimisüksust". GT3e versioon 40 "täideviimisüksusega" ja 128 MB DRAM-ga (eDRAM), nimega Crystal Well, on ainult saadaval mobiilsetes H-SKU-des ja lauaarvuti (ainult BGA) R-SKU-des. eDRAM on Level 4 vahemälu, mida jagatakse dünaamiliselt alusel graafikaprotsessoriga ja protsessoriga, ning tegutseb kui "ohver" vahemäluna protsessori L3-vahemälule<ref name="4a6IF" /><ref name="WaT6I" /><ref name="luDET" /><ref name="D5v9e" /> * Toetus [[Thunderbolt]] ja Thunderbolt 2.0 tehnoloogiale.<ref name="XzPEV" /><ref name="4FXnh" /> * Uus voolusäästev süsteem. * 37, 47, 57 W nõutava jahutusvõimsusega (TDP) mobiili protsessoritele.<ref name=":5" /> * 35, 45, 65, 84, 95 ja 130–140 W (Inteli High-end Desktop, Haswell-E) jahutusvõimsusega lauaarvuti protsessorid.<ref name=":5" /> * 15 W jahutusvõimsusega protsessor Ultrabooki platvormi jaoks, kus on vähendatud soojustase, kuid jõudlus on väiksem kui 17 W versioonil<ref name=":9" /><ref name="DPq0l" /> * x86 protsessori tuumad.<ref name=":10" /> == Arvamused == Väidetakse, et kuigi madala pingega Haswelli protsessorid on väga ökonoomsed mobiilsete seadmete puhul, on lauaarvutite puhul vastupidine efekt. Intel on optimeerinud uue mikroarhitektuuri mobiilsete arvutiseadmete jaoks, kuid lauaarvutitele see ei sobi.<ref name=":4" /> Võrreldes Inteli HD 4600 graafikaprotsessorit HD 4000 ja HD 2500-ga näitavad jõudlustestid (ka võimsamate arvutimängude jooksutamisel) 1366 × 768 ekraani resolutsiooniga tavalistes sülearvutites, et uuem protsessor on 40–50% suurema jõudlusega, kuid lauaarvutites jõudlus langeb.<ref name=":11" /> Testides UltraBooke ning teisi tavalisi ja kergeid sülearvuteid (näiteks MaBook Air, Sony VAIO Pro 13, Schenker Notebooks XMG A523), leitakse, et aku kestvus on suurenenud ning energiakasutuse ja jõudluse suhe on tõusnud märgatavalt.<ref name="Dzlgc" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Yz1YD">An Introduction to the 4th Generation Intel® Core™ Processor Intel.com http://software.intel.com/en-us/articles/an-introduction-to-the-intel-4th-generation-core-processor Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name=":0">Intel Haswell, webopedia.com https://web.archive.org/web/20131212120855/http://www.webopedia.com/TERM/I/intel_haswell.html Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name=":8">Everything You Need to Understand About Haswell, Intel's Fourth-Generation Processor, ibtimes.com https://web.archive.org/web/20131218103532/http://au.ibtimes.com/articles/513016/20131011/intel-haswell.htm#.UqeVLieNfZc Kasutatud: 11.12.2013 (ingliskeelne)</ref> <ref name="PxraF">[http://www.electronista.com/articles/12/09/11/latest.low.power.design.in.the.core.family.of.processors/ Intel formally announces 'Haswell' processor family], electronista.com Vaadatud:8.12.2013</ref> <ref name="fUt3K">IDF 2012: Intel Haswell Architecture Revealed, pcper.com http://www.pcper.com/reviews/Processors/IDF-2012-Intel-Haswell-Architecture-Revealed Vaadatud: 8.12.2012</ref> <ref name="SS8IN">Intel's Haswell : The Main Attraction in Computex Trade Show, hitechtrends.com https://web.archive.org/web/20131212100701/http://www.hitechtrends.com/2013/05/intel-haswell.html Vaadatud:8.12.2013</ref> <ref name="7YsZG">IDF 2012: Intel Haswell Architecture Revealed, pcper.com http://www.pcper.com/reviews/Processors/IDF-2012-Intel-Haswell-Architecture-Revealed Vaadatud 8.12.2013</ref> <ref name="dZUBN">Intel Haswell and Broadwell Microprocessor Variants Detailed – Broadwell Compatible with Socket LGA1150, wccftech.com http://wccftech.com/intel-haswell-broadwell-microprocessor-variants-detailed-broadwell-compatible-socket-lga1150/ Vaadatud 8.12.2013</ref> <ref name=":6">Intel Iris & Intel Iris ProGraphics: Haswell GT3 and GT3e Gets A Brand, anandtech.com https://web.archive.org/web/20160409180114/http://www.anandtech.com/show/6926/intel-iris-iris-pro-graphics-haswell-gt3gt3e-gets-a-brand Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name=":1">CPU world: Intel Core i5-3570K vs i5-4670K, cpu-world http://www.cpu-world.com/Compare/579/Intel_Core_i5_i5-3570K_vs_Intel_Core_i5_i5-4670K.html Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name=":4">Intel Core i7-4770K CPU Review. Intel Haswell for Desktops: Ruin of Our Hopes?, xbitlabs.com http://www.xbitlabs.com/articles/cpu/display/core-i7-4770k_11.html Vaadatud:8.12.2013</ref> <ref name=":7">http://www.bit-tech.net/news/hardware/2013/06/06/haswell-heat/ Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name=":11">http://www.digitaltrends.com/computing/haswells-hd-4600-graphics-tested/ Kasutatud: 11.12.2013 (ingliskeelne)</ref> <ref name="Tu9hD">http://gizmodo.com/intel-iris-integrated-graphics-are-finally-awesome-486483980 Kasutatud: 11.12.2013 (ingliskeelne)</ref> <ref name=":9">http://www.slashgear.com/intel-iris-graphics-detailed-for-4th-gen-core-haswell-chips-02280244/ Kasutatud: 11.12.2013 (ingliskeelne)</ref> <ref name=":10">https://web.archive.org/web/20131027145327/http://www.xbitlabs.com/news/cpu/display/20111109230549_First_Details_About_Intel_Haswell_Emerge_2_4_Cores_Graphics_DDR3_Low_Power.html Kasutatud: 11.12.2013 (ingliskeelne)</ref> <ref name=":2">https://web.archive.org/web/20130703025544/http://www.anandtech.com/show/6355/intels-haswell-architecture/6 Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name=":5">http://news.softpedia.com/news/Intel-2013-Haswell-CPUs-Get-Detailed-in-Series-of-Leaked-Slides-233364.shtml Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="J5rKZ">https://web.archive.org/web/20120915235424/http://media.bestofmicro.com/Intel-CPU-Haswell-LGA1150-iGPU,R-J-326287-13.jpg Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="Ey6BH">https://web.archive.org/web/20150720213959/http://www.anandtech.com/show/6263/intel-haswell-architecture-disclosure-live-blog Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="rMzWa">http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2421019,00.asp Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="nTRsH">https://web.archive.org/web/20120112035826/http://vr-zone.com/articles/mainstream-desktop-cpus-future-evolution--more-performance-or-just-more-integration-/13880.html Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="8WHnk">http://news.cnet.com/8301-1001_3-57586165-92/haswell-chip-primer-how-intel-pinches-power/ Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name=":3">http://www.extremetech.com/computing/157337-the-haswell-paradox-the-best-cpu-in-the-world-unless-youre-a-pc-enthusiast Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="d4Tgq">http://techreport.com/news/24802/leaked-slides-expose-haswell-integrated-voltage-regulator Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="zNJqD">http://www.realworldtech.com/haswell-cpu/4/ Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="khW4I">http://software.intel.com/en-us/blogs/2011/06/13/haswell-new-instruction-descriptions-now-available/ Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="SJOu5">http://www.legitreviews.com/intel-desktop-processor-and-chipset-roadmap-leaked-for-2013-and-2014_15684 Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="V6Gl5">http://www.legitreviews.com/intel-haswell-e-halo-platform-will-have-8-cores-ddr4-x99-chipset-and-more_15686 Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="BptTs">http://software.intel.com/en-us/blogs/2012/02/07/transactional-synchronization-in-haswell Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="fUaSO">https://web.archive.org/web/20141023001706/http://www.anandtech.com/Gallery/Album/2291#18 Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="4BB1A">https://web.archive.org/web/20120406070427/http://www.fudzilla.com/home/item/26647-intel-to-introduce-ddr4-memory-with-haswell-ex-server-platform Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="UtALF">https://web.archive.org/web/20160420114824/http://www.guru3d.com/news_story/intel_roadmap_shows_haswell_ehaswell_refresh_and_skylake.html Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="VTbFu">http://news.softpedia.com/news/Intel-to-Officially-Enable-Better-Overclocking-in-Haswell-293719.shtml Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="4a6IF">https://web.archive.org/web/20160329013445/http://www.anandtech.com/show/6993/intel-iris-pro-5200-graphics-review-core-i74950hq-tested/3 Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="WaT6I">http://ark.intel.com/products/codename/51802/Crystal-Well Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="luDET">https://web.archive.org/web/20210126081639/https://www.anandtech.com/show/5771/the-intel-ivy-bridge-core-i7-3770k-review Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="D5v9e">https://web.archive.org/web/20160417191004/http://www.anandtech.com/show/6355/intels-haswell-architecture/12 Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="XzPEV">http://www.eteknix.com/asrock-get-first-thunderbolt-certified-haswell-motherboard-bragging-rights/ Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="4FXnh">https://web.archive.org/web/20140710001443/http://www.anandtech.com/show/7049/intel-thunderbolt-2-everything-you-need-to-know Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="DPq0l">http://www.theverge.com/2012/9/5/3293617/intel-haswell-10-watt-tdp-idf-2012 Vaadatud: 8.12.2013</ref> <ref name="Dzlgc">http://www.pcadvisor.co.uk/buying-advice/laptop/3463734/best-haswell-laptops-group-test/ Kasutatud: 11.12.2013 (ingliskeelne)</ref> }} [[Kategooria:Inteli mikroprotsessorid]] [[Kategooria:Arvutiarhitektuur]] 0bdclm4rbck9jg3a9rykl96oz4yneay 0 362397 7175472 6654410 2026-06-18T13:32:41Z Kuriuss 38125 7175472 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Ohverdamiskoht "Tammemägi".JPG|pisi|Tammemägi]] '''Vanamõisa Tammemägi''' on [[hiiemägi]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]]s [[Vanamõisa (Viljandi)|Vanamõisa]] külas. Tammemägi on alates II aastatuhande algusest olnud tähtis ohverdamiskoht. Tänapäeval on mägi pühakoht ning [[1217]]. aastal [[madisepäeva lahing]]us langenud [[Leole]] vanema ja eestlaste väepealiku [[Lembitu]] mälestuspaik, ajaloolist sündmust meenutab mäel ka mälestusmärk.<ref name="muinas.ee"/> [[1936]]. aastal raius Viljandi kodu-uurija [[Jaan Vellema]] mäel asuvasse suurimasse kivisse teksti «Lembitu 1217»<ref name="muinas.ee" />. [[1987]]. aastast on Tammemäel kohalike meeste tehtud puust kilp ja mõõk.<ref name="muinas.ee"/> == Rahvapärimus == Rahvapärimuse järgi käisid künkal nõu pidamas eestlaste suured mehed ja kivil süüdatud tuli. [[Juhan Luiga]] on [[1921]]. aastal oletanud, et [[Lembitu]] on maetud Tammemäele: ''Määratu ärevus valdas mind, kui astusin “Tammemäe” kalmekünka päitsile Rattama koplis /.../. Juurdlemisest tekkinud, kahtlusi väärav aimdus ütles: siin on Lembitu 1217. aasta lahinguväli, need kolm hauaküngast on Lembitu maleva hauad, kus uinuvad tuhande neljasaja sõduri luud, varisenud mulda ühes Lembituga''. Luiga oletusest on välja kasvanud nn sekundaarne rahvajutt.<ref name="muinas.ee"/> == Looduslik kirjeldus == Tammemägi on pikliku kujuga paari meetri kõrgune puudega kaetud looduslik moreenküngas soisel heinamaal. Künka pikkus loodest kagusse on 54,5 m ja laius edelast kirdesse kuni 15 m. Künka pinnal asuvad mõned raudkivid. Loodeosas seisab teistest suurem, kuni 1 m läbimõõduga raudkivi. Künka loodeosas asuv kivilasu on pärit väljakaevamiste perioodist <ref name="muinas.ee"/>. == Tammemäe tammed == Tammemäel kasvavad iidsed tammed ([[Tammemäe tammed]]), mis on võetud riikliku kaitse alla.<ref name="EELIS" /> [[1999]]. aastal istutasid Viljandimaa omavalitsustegelased mäele noori tammesid lisaks.<ref name="muinas.ee"/> == Uurimislugu == Rahvapärimuses on Tammemäge peetud [[Lembitu]] matmispaigaks, kuid arheoloogilised väljakaevamised pole sellele kinnitust andnud. 1921. aastal kaevas künka kaguosa väikese prooviaugu arheoloogiaprofessor [[Aarne Michael Tallgren]], 1925. aastal uuris arheoloog [[Harri Moora]] künka loodeossa jäänud suure kivi ümbrust ja 1930. aastal tegi mäel täiendavaid kaevamisi geograaf [[August Mieler]].<ref name="muinas.ee"/> Uuringutega inimtekkelist kihti mäel ei tuvastatud ja oletus [[Lembitu]] kalmu asupaiga kohta ei leidnud kinnitust.<ref name="muinas.ee"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="muinas.ee">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13311 Ohverdamiskoht "Tammemägi" Kultuurimälestiste riikliku registri lehel]</ref> <ref name="EELIS">{{EELIS|ala.tyyp.Y|610|Tammemäe tammed}}</ref> }} ==Välislingid== *[http://andmekogu.hiis.ee/kohad/Viljandimaa-2708/Viljandi-2719/Vanamõisa%20Tammemägi-635 Vanamõisa Tammemägi] [[Hiite Maja]] SA pühapaikade andmekogus *{{Kultuurimälestis|13311|Ohverdamiskoht "Tammemägi"}} *{{EELIS|ala|610|Tammemäe tammed}} *{{kkr|KLO4000856|Tammemäe tammed}} {{koord|NS=58.438131|EW=25.500431|tüüp=maamärk}} [[Kategooria:Hiiemäed]] [[Kategooria:Viljandi kihelkonna looduslikud pühapaigad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna looduslikud pühapaigad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Viljandi vald]] rccdranbvuexq0zbffqeckqe3xtq9h5 0 367056 7175669 7156011 2026-06-18T22:22:27Z LeeMarx 59920 7175669 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Katrina Lehis | pilt = Katrina Lehis.jpg | pildiallkiri = Katrina Lehis (2023) | riik = Eesti | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|12|19}}<ref name="ESBL">{{Netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Katrina_Lehis |pealkiri=Katrina Lehis |väljaandja=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> | sünnikoht = [[Haapsalu]]<ref name="ESBL" /> | pikkus = 186 cm<ref name="Press596">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=596}}</ref> | kaal = | käelisus = vasakukäeline<ref name="FIE">{{Netiviide |url=https://fie.org/athletes/24108 |pealkiri=LEHIS Katrina |väljaandja=Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Naiskondlik epee]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Individuaalne epee]]}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2025 Tbilisi]]|Individuaalne epee}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2025 Genova]]|Individuaalne epee}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2018 Novi Sad]]|Individuaalne epee}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2015 Montreux]]|Naiskondlik epee}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Euroopa mängud|2015 Bakuu]]|Naiskondlik epee}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|2014 Plovdiv]]|Individuaalne epee}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|2012 Moskva]]|Individuaalne epee}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|2013 Poreč]]|Individuaalne epee}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|2013 Budapest]]|Naiskondlik epee}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|2010 Lobnja]]|Naiskondlik epee}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|2013 Budapest]]|Individuaalne epee}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused vehklemises|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused vehklemises|2013 Toruń]]|Individuaalne epee}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused vehklemises|2013 Toruń]]|Naiskondlik epee}} }} '''Katrina Lehis''' (sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1994]] [[Haapsalu]]s) on [[Eesti]] [[epee]]vehkleja, [[olümpiavõitja]] ja individuaalturniiri olümpiapronks. Ta tuli 2021. aastal peetud [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] Eesti epeenaiskonnaga olümpiavõitjaks ja võitis individuaalturniiril pronksmedali.<ref name="TokyoPronks">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608287556/katrina-lehis-palvis-tokyo-olumpiamangudel-pronksmedali |pealkiri=Katrina Lehis pälvis Tokyo olümpiamängudel pronksmedali |väljaandja=ERR |kuupäev=24. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="TokyoKuld">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608289575/eesti-epeenaiskond-tuli-olumpiavoitjaks |pealkiri=Eesti epeenaiskond tuli olümpiavõitjaks! |väljaandja=ERR |kuupäev=27. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Lehis on individuaalarvestuses 2018. aasta Euroopa meister, 2025. aasta Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist ja 2025. aasta maailmameistrivõistluste hõbemedalist. Juunioride seas tuli ta 2014. aastal maailmameistriks.<ref name="FIE2025EM">{{Netiviide |url=https://fie.org/articles/1504 |pealkiri=2025 European Senior Fencing Championships Finish in Genova, Italy |väljaandja=Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon |kuupäev=21. juuni 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="FIE2025MM">{{Netiviide |url=https://fie.org/articles/1533 |pealkiri=“An Unforgettable Success” – 2025 Tbilisi Fencing World Championships |väljaandja=Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon |kuupäev=4. august 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ESBL" /> == Sportlaskarjäär == Lehis hakkas vehklemistreeningutel käima üheksa-aastaselt õe eeskujul. Ta õppis lapsena ka [[plokkflööt|plokkflööti]]. Treener [[Helen Nelis-Naukas|Helen Priinits]] hindas tema pikkust, vasakukäelisust, relvatunnetust ja võistlusnärvi.<ref name="Press598">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=598}}</ref> === Noorteklassid === Esimese Eesti meistrivõistluste medali sai Lehis 2006. aastal, kui võitis vehklemisklubi [[En Garde]] tüdrukute võistkonnas U14 vanuseklassi hõbemedali. 2007. aastal tuli ta 12-aastaselt U14 vanuseklassis individuaalseks Eesti meistriks. 2008. aastal võitis ta U14 vanuseklassis individuaalse ja võistkondliku Eesti meistritiitli, sai U18 vanuseklassis individuaalselt kolmanda koha ning En Garde võistkondadega U20 vanuseklassis esikoha ja täiskasvanute seas teise koha.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2009. aastal sai Lehis U18 ja U20 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel individuaalselt kolmanda koha ning võistkondlikult mõlemas vanuseklassis esikoha. [[Bourges]]'is peetud U18 Euroopa meistrivõistlustel võitis ta koos Gaia-Marianna Siimi, [[Erika Kirpu]] ja [[Julia Beljajeva]]ga kuldmedali. [[Belfast]]is peetud U18 maailmameistrivõistlustel sai ta individuaalturniiril 35. koha.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2010. aastal tuli Lehis En Garde naiskonnaga täiskasvanute Eesti meistriks. U20 Euroopa meistrivõistlustel [[Lobnja]]s võitis ta koos Beljajeva, Kirpu ja Veronika Zuikovaga naiskondliku pronksmedali. Samal aastal osales ta ka U18 Euroopa meistrivõistlustel [[Ateena]]s ja U18 maailmameistrivõistlustel [[Bakuu]]s.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2011. aastal tuli Lehis U18 vanuseklassis nii individuaalselt kui ka naiskondlikult Eesti meistriks, võitis U20 klassis Eesti karika ja tuli naiskondlikult Eesti meistriks ning sai täiskasvanute seas naiskondliku Eesti meistritiitli. U18 Euroopa karikasarja etapil [[Göteborg]]is võitis ta oma esimese rahvusvahelise individuaalturniiri. U18 Euroopa meistrivõistlustel [[Klagenfurt]]is võitis ta hõbemedali ning U20 maailmameistrivõistlustel [[Mer Morte]]s jõudis individuaalselt 11. ja naiskonnaga 6. kohale.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2012. aastal võitis Lehis Eestis U20 vanuseklassis karika ning sai naiskonnaga Eesti meistrivõistlustel hõbemedali. Rahvusvaheliselt lisandusid individuaalsed pronksmedalid U20 maailmameistrivõistlustelt [[Moskva]]st ja U23 Euroopa meistrivõistlustelt [[Bratislava]]st.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2013. aastal võitis Lehis U20 vanuseklassis nii Eesti karika kui ka Eesti meistrivõistlused ning tuli täiskasvanute arvestuses naiskondlikult Eesti meistriks. [[Budapest]]is peetud U20 Euroopa meistrivõistlustel sai ta individuaalse pronksi ja naiskondliku hõbeda. [[Toruń]]is peetud U23 Euroopa meistrivõistlustel võitis ta individuaalse ja naiskondliku pronksi ning [[Poreč]]is peetud U20 maailmameistrivõistlustel individuaalse pronksi. Edukas hooaeg tõi talle U20 maailma karika sarja üldvõidu.<ref name="ESBL" /><ref name="Press599">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=599}}</ref> 2013. aasta lõpus vigastas Lehis põlve, käis [[menisk (anatoomia)|meniskioperatsioonil]] ja pidi tegema võistluspausi.<ref name="ERR2013">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/46754/katrina-lehis-peab-uue-hooaja-esimese-poole-vahele-jatma |pealkiri=Katrina Lehis peab uue hooaja esimese poole vahele jätma |väljaandja=ERR |kuupäev=2. detsember 2013 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2014. aasta märtsis osales ta U20 Euroopa meistrivõistlustel [[Jeruusalemm]]as ja sai nii individuaalselt kui ka naiskondlikult 10. koha. Aprillis võitis ta oma viimasel juunioride tiitlivõistlusel [[Plovdiv]]is U20 maailmameistrivõistluste individuaalkulla.<ref name="ESBL" /><ref name="ERR2014Plovdiv">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/52836/lehis-parast-viimast-torget-oli-tohutu-pingelangus |pealkiri=Lehis: pärast viimast torget oli tohutu pingelangus |väljaandja=ERR |kuupäev=8. aprill 2014 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === Täiskasvanute klassi jõudmine === [[Fail:Katrina Lehis 2015 Ciutat de Barcelona t112157.jpg|pisi|Katrina Lehis 2015. aastal Barcelonas]] 2015. aastal sai Lehis [[2015. aasta Euroopa mängud|Bakuu Euroopa mängudel]] individuaalselt 14., [[2015. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Montreux' Euroopa meistrivõistlustel]] 10. ja [[2015. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|Moskva maailmameistrivõistlustel]] 6. koha. Eesti epeenaiskond koosseisus Lehis, [[Irina Embrich]], Julia Beljajeva ja Erika Kirpu võitis Euroopa mängudel ja Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali ning sai maailmameistrivõistlustel 9. koha.<ref name="ESBL" /> 2015. aasta sügisel langes Lehis Eesti naiskonna koosseisust välja. [[Kristina Kuusk]] tõusis pärast [[Legnano]] maailma karika etappi koondisesse ning Eesti naiskond jätkas olümpiakvalifikatsiooni lõpuni ilma Lehiseta. Naiskond kindlustas pääsu [[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro olümpiamängudele]], kuid Lehis jäi olümpiakoosseisust välja, kuigi oli vahepeal maailma edetabelis parim eestlane.<ref name="Press502">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=502, 602}}</ref> Pärast Rio olümpiamänge pääses Lehis [[Tallinna Mõõk (võistlus)|Tallinna Mõõga]] turniiriks Beljajeva asemel Eesti naiskonda. Võistlus võideti. Seejärel jäi Lehis lapseootele ja taandus mõneks ajaks võistlusspordist.<ref name="Press506">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=506, 602}}</ref> === Euroopa meistritiitel ja 2018. aasta vaidlused === 2018. aastal tuli Lehis esimest korda täiskasvanute individuaalseks Eesti meistriks.<ref name="ERR2018EMV">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/824184/epeevehklemise-eesti-meistriteks-krooniti-lehis-ja-priinits |pealkiri=Epeevehklemise Eesti meistriteks krooniti Lehis ja Priinits |väljaandja=ERR |kuupäev=21. aprill 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2018. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2018. aasta Euroopa meistrivõistluste]] ja [[2018. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] naiskonna koosseisu valimisel tekkis Eesti epeenaiskonnas vaidlus. Eesti Vehklemisliidu reeglite järgi moodustati naiskond Eesti edetabeli kolmest paremast sportlasest ja ühest treenerite valitud vehklejast. Treenerid eelistasid Lehisest kogenumat Embrichi, kuid Vehklemisliidu juhatus muutis valikut ja saatis [[Novi Sad]]i Euroopa meistrivõistluste individuaalturniirile Embrichi asemel Lehise.<ref name="Delfi2018Koosseis">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82094791/epeenaiskond-paigas-embrich-sees-lehis-taas-valjas |pealkiri=Epeenaiskond paigas. Embrich sees, Lehis taas väljas |väljaandja=Delfi |kuupäev=15. mai 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Delfi2018Kannapoore">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82109667/vehklemisliit-tegi-kannapoorde-lehis-saab-emil-voistelda |pealkiri=Vehklemisliit tegi kannapöörde – Lehis saab EMil võistelda |väljaandja=Delfi |kuupäev=15. mai 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Delfi2018LehisPaaseb">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82111001/lehis-siiski-paaseb-em-ile-olen-ullatunud |pealkiri=Lehis siiski pääseb EM-ile. „Olen üllatunud!” |väljaandja=Delfi |kuupäev=16. mai 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Novi Sadi Euroopa meistrivõistlustel võitis Lehis individuaalturniiril kuldmedali. Poolfinaalis alistas ta Beljajeva ning finaalis Kuuse.<ref name="Press509">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=509–510}}</ref> Euroopa meistritiitel tõstatas uue küsimuse maailmameistrivõistluste koosseisu kohta. Vehklemisliidu juhatus otsustas saata [[Wuxi]] maailmameistrivõistlustele Kirpu asemel Lehise. Otsust põhjendati sooviga kaasata kõik EM-i medalivõitjad. [[Eesti Olümpiakomitee]] pakkus kompromissina, et Lehis osaleks vaid individuaalturniiril, kuid Vehklemisliidu juhatus ei muutnud otsust.<ref name="Delfi2018MM">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82769457/nagu-schrodingeri-kass-lehise-mm-ile-saatmine-on-oige-ja-vale |pealkiri=Nagu Schrödingeri kass. Lehise MM-ile saatmine on õige ja vale |väljaandja=Delfi |kuupäev=26. juuni 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Delfi2018EOK">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82951707/eok-sekkus-kirpu-paastmiseks-vehklemisskandaali |pealkiri=EOK sekkus Kirpu päästmiseks vehklemisskandaali |väljaandja=Delfi |kuupäev=6. juuli 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Wuxi MM-il sai Lehis individuaalturniiril 7. koha, olles parim eestlane. Veerandfinaalis kaotas ta hilisemale maailmameistrile [[Mara Navarria]]le. Eesti naiskond kaotas veerandfinaalis USA-le ja lõpetas 6. kohaga.<ref name="ERR2018MMInd">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/848290/katrina-lehis-lopetas-mm-i-parima-eestlannana-seitsmendana |pealkiri=Katrina Lehis lõpetas MM-i parima eestlannana seitsmendana |väljaandja=ERR |kuupäev=22. juuli 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2018MMNaiskond">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/848936/eesti-epeenaiskond-kaotas-mm-il-veerandfinaalis-otsustava-torkega-usa-le |pealkiri=Eesti epeenaiskond kaotas MM-il veerandfinaalis otsustava torkega USA-le |väljaandja=ERR |kuupäev=25. juuli 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2019. aastal tuli Lehis nii individuaalselt kui ka naiskondlikult Eesti meistriks. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel sai ta individuaalselt [[Düsseldorf]]i EM-il 42. ja [[Budapest]]i MM-il 13. koha; Eesti naiskond oli EM-il 7. ja MM-il 6.<ref name="ESBL" /> === Treenerivahetus === 2019. aasta septembris lõpetas Lehis koostöö Helen Nelis-Naukasega. Ta põhjendas otsust vajadusega uue lähenemise, treeningumuutuse ja motivatsiooni järele. Uueks treeneriks sai [[Nikolai Novosjolov]].<ref name="ERR2019Treener1">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/976498/katrina-lehis-loobub-treener-helen-nelis-naukase-teenetest |pealkiri=Katrina Lehis loobub treener Helen Nelis-Naukase teenetest |väljaandja=ERR |kuupäev=3. september 2019 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2019Treener2">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/978798/katrina-lehise-uueks-juhendajaks-sai-nikolai-novosjolov |pealkiri=Katrina Lehise uueks juhendajaks sai Nikolai Novosjolov |väljaandja=ERR |kuupäev=10. september 2019 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Endise treeneriga puhkes konflikt, mille kohta Lehis tegi 2019. aasta novembris politseile kuriteoteate ja taotles lähenemiskeeldu. Uurimine lõpetati [[oportuniteedipõhimõte|oportuniteediga]].<ref name="ERRPealtnagija">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608383765/pealtnagija-katrina-lehis-laks-ekstreeneri-vastu-politseisse-ja-palus-lahenemiskeeldu |pealkiri=„Pealtnägija”: Katrina Lehis läks ekstreeneri vastu politseisse ja palus lähenemiskeeldu |väljaandja=ERR |kuupäev=27. oktoober 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === Tokyo olümpiamängud === 2020. aasta alguses võitis Lehis [[Barcelona]]s oma esimese maailma karika etapi.<ref name="ERRBarcelona2020">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1033086/katrina-lehis-voitis-barcelona-mk-etapi |pealkiri=Katrina Lehis võitis Barcelona MK-etapi |väljaandja=ERR |kuupäev=8. veebruar 2020 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[Koroonapandeemia]] tõttu peatati 2020. aasta kevadel rahvusvaheline võistluskalender.<ref name="Delfi2020">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/91501821/voistlusnaljas-katrina-lehis-treeningutel-laotud-pohi-on-nii-paks-et-tahaks-selle-enda-jaoks-valja-lasta |pealkiri=Võistlusnäljas Katrina Lehis: treeningutel laotud põhi on nii paks, et tahaks selle enda jaoks välja lasta |väljaandja=Delfi |kuupäev=29. oktoober 2020 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Tokyo olümpiamängude individuaalturniiril alistas Lehis avaringis poolatari [[Ewa Trzebińska]] lisaajal 11:10, seejärel itaallanna Mara Navarria 15:10 ja veerandfinaalis [[Rossella Fiamingo]] 15:7. Poolfinaalis kaotas ta rumeenlanna [[Ana Maria Popescu]]le 11:15, kuid võitis pronksikohtumises Aizanat Murtazajeva 15:8.<ref name="TokyoPronks" /> Lehisest sai esimene Eesti naissportlane pärast 1992. aastat, kes võitis suveolümpiamängudelt medali.<ref name="ERRTokyoPronksJarel">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608288273/lehis-tseremooniast-enam-unistasin-medalist |pealkiri=Lehis: tseremooniast enam unistasin medalist |väljaandja=ERR |kuupäev=25. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich alistas veerandfinaalis Poola 29:26, poolfinaalis Itaalia 42:34 ja finaalis Lõuna-Korea 36:32. Lehis vehkles finaalis viimase vahetuse ning võitis viimase minimatši 10:6.<ref name="TokyoKuld" /> Olümpiavõidu järel tõstis Lehis esile naiskonna tugevat sisemist toetust ja võistkonnakeemiat.<ref name="ERRTokyoKeemia">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608290295/lehis-nii-head-voistkonnakeemiat-ei-maletagi |pealkiri=Lehis: nii head võistkonnakeemiat ei mäletagi |väljaandja=ERR |kuupäev=27. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === 2022–2024 === 2022. aasta jaanuaris võitis Lehis [[Doha]] Grand Prix' etapi, alistades finaalis Nelli Differti.<ref name="ERRDoha2022">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608483077/doha-gp-etapp-kujunes-eesti-siseasjaks-lehis-alistas-finaalis-differti |pealkiri=Doha GP-etapp kujunes Eesti siseasjaks, Lehis alistas finaalis Differti |väljaandja=ERR |kuupäev=30. jaanuar 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[Antalya]] Euroopa meistrivõistlustel sai ta individuaalturniiril 21. koha ja Eesti naiskonnaga 9. koha.<ref name="ERREM2022Ind">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608633901/erika-kirpu-tuli-em-il-seitsmendaks-meistriks-krooniti-ukrainlanna |pealkiri=Erika Kirpu tuli EM-il seitsmendaks, meistriks krooniti ukrainlanna |väljaandja=ERR |kuupäev=18. juuni 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERREM2022Team">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608636046/kaheksandikfinaalis-kaotanud-eesti-epeenaiskond-lopetas-em-i-uheksandana |pealkiri=Kaheksandikfinaalis kaotanud Eesti epeenaiskond lõpetas EM-i üheksandana |väljaandja=ERR |kuupäev=21. juuni 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2022. aasta juulis vigastas Lehis jalga ja jäi maailmameistrivõistlustelt kõrvale. Samal aastal ta enam võistlustele ei naasnud.<ref name="ERRVigastus2022">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608655507/katrina-lehis-jaab-mm-ilt-eemale |pealkiri=Katrina Lehis jääb MM-ilt eemale |väljaandja=ERR |kuupäev=12. juuli 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERRTaaskaivitus">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608721210/lehis-sel-aastal-vehklema-ei-naase-meil-tuleb-teha-totaalne-taaskaivitus |pealkiri=Lehis sel aastal vehklema ei naase: meil tuleb teha totaalne taaskäivitus |väljaandja=ERR |kuupäev=19. september 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2023. aastal naasis ta vigastuspausilt ja tuli Eesti meistriks.<ref name="ERR2023EMV">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608956260/pikalt-voistluspausilt-kullaga-naasnud-lehis-nautisin-rohkem-kui-varem |pealkiri=Pikalt võistluspausilt kullaga naasnud Lehis: nautisin rohkem kui varem |väljaandja=ERR |kuupäev=22. aprill 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2023. aastal muudeti Eesti epeenaiskonna koostamise reegleid: senise kolme edetabelikoha ja ühe peatreeneri valiku asemel pääsesid naiskonda kaks edetabeli paremat ja kaks peatreeneri valitud sportlast.<ref name="Delfi2023Reeglid">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120135422/eesti-vehklemisliit-muutis-keset-mangu-reegleid-kaaberma-seda-tehti-pariisi-olumpia-nimel |pealkiri=Eesti vehklemisliit muutis keset mängu reegleid. Kaaberma: seda tehti Pariisi olümpia nimel |väljaandja=Delfi |kuupäev=30. jaanuar 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Lehis kuulus 2023. aasta Euroopa meistrivõistlustel Eesti naiskonda, kuid ei osalenud individuaalturniiril. Naiskond sai EM-il 6. koha.<ref name="Delfi2023Koondis">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120197056/kaaberma-avaldas-em-koondised-lehis-individuaalsele-turniirile-ei-paase |pealkiri=Kaaberma avaldas EM-koondised. Lehis individuaalsele turniirile ei pääse |väljaandja=Delfi |kuupäev=2. juuni 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERREM2023Team">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609020719/veerandfinaalis-itaaliale-kaotanud-epeenaiskond-tuli-em-il-kuuendaks |pealkiri=Veerandfinaalis Itaaliale kaotanud epeenaiskond tuli EM-il kuuendaks |väljaandja=ERR |kuupäev=29. juuni 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2024. aastal süvenes vaidlus Lehise ja Eesti epeenaiskonna peatreeneri Kaido Kaaberma vahel. Lehis jäi 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste koosseisust välja ning pöördus Eesti Vehklemisliidu vastu kohtusse. Harju maakohus jättis tema taotluse rahuldamata.<ref name="ERR2024EMValja1">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609311897/kaaberma-tahab-lehise-em-ilt-eemale-jatta |pealkiri=Kaaberma tahab Lehise EM-ilt eemale jätta |väljaandja=ERR |kuupäev=12. aprill 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2024EMValja2">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609367099/katrina-lehis-jaetigi-em-i-koosseisust-valja |pealkiri=Katrina Lehis jäetigi EM-i koosseisust välja |väljaandja=ERR |kuupäev=10. juuni 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2024Kohus">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609371569/kohus-jattis-katrina-lehise-taotluse-rahuldamata |pealkiri=Kohus jättis Katrina Lehise taotluse rahuldamata |väljaandja=ERR |kuupäev=14. juuni 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e vehklemisvõistlusele [[Pariis]]is pääses Eesti naisvehklejatest individuaalselt Nelli Differt; Eesti epeenaiskond olümpiale ei pääsenud.<ref name="ERRPariis2024">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609291650/eesti-epeenaiskonna-olumpiaunistus-kustus-hiinas-esimese-matsiga |pealkiri=Eesti epeenaiskonna olümpiaunistus kustus Hiinas esimese matšiga |väljaandja=ERR |kuupäev=23. märts 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === 2024–2026 === [[Fail:Katrina Lehis, 2025.jpg|pisi|Katrina Lehis 2025. aastal]] Hooajal 2024–2025 jõudis Lehis mitu korda maailma karika ja Grand Prix' sarja kõrgetele kohtadele. Ta sai Bogotá GP-etapil pronksi, Marrakechi MK-etapil pronksi ja Vancouveri MK-etapil hõbeda ning jõudis veel kahel MK-etapil veerandfinaali. Eesti naiskonnaga saavutas ta Fujairah's esikoha ja Marrakechis teise koha.<ref name="ERR2025Hooaeg">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609693949/lehis-edukast-hooajast-valmistume-koige-olulisemateks-voistlusteks |pealkiri=Lehis edukast hooajast: valmistume kõige olulisemateks võistlusteks |väljaandja=ERR |kuupäev=14. mai 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2025. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2025. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Genova]]s võitis Lehis naiste epee individuaalturniiril hõbemedali. Finaalis kaotas ta Aizanat Murtazajevale 8:9. Poolfinaalis oli Lehis alistanud itaallanna Alberta Santuccio 9:8.<ref name="FIE2025EM" /><ref name="ERRNews2025EM">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609723797/katrina-lehis-takes-european-women-s-p-e-silver |pealkiri=Katrina Lehis takes European women's épée silver |väljaandja=ERR News |kuupäev=17. juuni 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Eesti epeenaiskond sai samal EM-il neljanda koha.<ref name="ERRNews2025Team">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609725972/estonian-women-s-p-e-team-miss-out-on-european-champs-medal-in-dying-seconds |pealkiri=Estonian women's épée team miss out on European champs medal in dying seconds |väljaandja=ERR News |kuupäev=20. juuni 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Eesti Olümpiakomitee tunnustas Lehist EM-i hõbemedali eest 10 000 euroga.<ref name="ERREOK2025">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609740018/eok-tunnustab-lehist-jefimovat-salu-ja-nende-treenereid |pealkiri=EOK tunnustab Lehist, Jefimovat, Salu ja nende treenereid |väljaandja=ERR |kuupäev=7. juuli 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2025. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Thbilisi]]s võitis Lehis naiste epee individuaalturniiril hõbemedali. Ta alistas teel finaali Luksemburgi vehkleja Anna Zensi, Julia Beljajeva, Lõuna-Korea vehkleja Taehee Limi, Rossella Fiamingo ja Irina Embrichi. Finaalis kaotas ta ukrainlanna [[Vlada Harkova]]le 14:15.<ref name="ERR2025MMInd">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609751799/lehis-saavutas-vehklemise-mm-il-hobemedali-ja-embrich-pronksi |pealkiri=Lehis saavutas vehklemise MM-il hõbemedali ja Embrich pronksi |väljaandja=ERR |kuupäev=23. juuli 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="FIE2025MM" /> Eesti epeenaiskond koosseisus Lehis, Embrich, Differt ja Beljajeva sai 2025. aasta MM-il kuuenda koha. Eesti alistas Venezuela ja Šveitsi, kaotas veerandfinaalis Itaaliale, võitis seejärel Poolat ja kaotas USA-le.<ref name="ERR2025MMTeam">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609753578/eesti-epeenaiskond-saavutas-mm-il-kuuenda-koha-kulla-voitis-prantsusmaa |pealkiri=Eesti epeenaiskond saavutas MM-il kuuenda koha, kulla võitis Prantsusmaa |väljaandja=ERR |kuupäev=25. juuli 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2026. aasta aprillis võitis Lehis [[Budapest]]is epeevehklemise Grand Prix' etapi. See oli tema teine Grand Prix' sarja etapivõit. Pärast võitu tõusis ta naiste epee maailma edetabelis esimeseks.<ref name="ERR2026GP">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1610001331/maailma-esinumbriks-tousnud-lehis-alati-tuleb-voidelda |pealkiri=Maailma esinumbriks tõusnud Lehis: alati tuleb võidelda |väljaandja=ERR |kuupäev=20. aprill 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === Tegevus treenerina === 2022. aastal vigastusest taastumise ajal abistas Lehis treenerina noort vehklejat Luiza Novosjolovit.<ref name="ERRTreenerina">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608786016/katrina-lehis-olen-vigastusega-rahu-teinud |pealkiri=Katrina Lehis: olen vigastusega rahu teinud |autor=Tarmo Tiisler |väljaandja=ERR |kuupäev=11. november 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Tunnustus == * 2014 – [[Aasta noorsportlane|Eesti aasta noorsportlane]]<ref name="ESBL" /> * 2021 – Tallinna aasta naissportlane<ref name="FIE" /> * 2022 – Eesti aasta naissportlane<ref name="AastaSportlane2022">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608826744/aasta-sportlasteks-valiti-lehis-ja-veerpalu |pealkiri=Aasta sportlasteks valiti Lehis ja Veerpalu |väljaandja=ERR |kuupäev=30. detsember 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> * 2022 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref name="Teenemaerk">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7459149/nemad-saavad-tanavu-president-alar-kariselt-teenetemargi |pealkiri=Nemad saavad tänavu president Alar Kariselt teenetemärgi |väljaandja=Postimees |kuupäev=21. veebruar 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> * 2022 – [[Tallinna teenetemärk]]<ref name="TallinnaTeenemark">{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-annab-tanavu-teenetemargi-35-inimesele |pealkiri=Tallinn annab tänavu teenetemärgi 35 inimesele |väljaandja=Tallinna linn |kuupäev=9. mai 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Isiklikku == Lehis lõpetas 2014. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i.<ref name="ESBL" /> Tema elukaaslane on Harri Uutar. Paaril on 2017. aasta aprillis sündinud poeg.<ref name="Postimees2018">{{Netiviide |url=https://leht.postimees.ee/4511499/katrina-lehis-moogaga-eestlanna-keda-kardab-terve-euroopa |pealkiri=Katrina Lehis – mõõgaga eestlanna, keda kardab terve Euroopa |väljaandja=Postimees |kuupäev=30. juuni 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Lehis on 186 cm pikk ja vasakukäeline.<ref name="Press596" /><ref name="FIE" /> == Vaata ka == * [[Eesti vehklemine olümpiamängudel]] * [[Eesti 2020. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Eesti Vehklemisliit]] * [[Eesti epeenaiskond]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonsi kategooria}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.esbl.ee/biograafia/Katrina_Lehis Biograafia Eesti spordi biograafilises leksikonis] * [https://fie.org/athletes/24108 Katrina Lehis Rahvusvahelise Vehklemisföderatsiooni veebilehel] {{JÄRJESTA:Lehis, Katrina}} [[Kategooria:Eesti vehklejad]] [[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Haapsalust pärit sportlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] kdirbou5ok8kbzfv6cwmlltxv1bc9yu 7175725 7175669 2026-06-19T04:34:16Z Mona 355 7175725 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Katrina Lehis | pilt = Katrina Lehis.jpg | pildiallkiri = Katrina Lehis (2023) | riik = Eesti | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|12|19}}<ref name="ESBL">{{Netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Katrina_Lehis |pealkiri=Katrina Lehis |väljaandja=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> | sünnikoht = [[Haapsalu]]<ref name="ESBL" /> | pikkus = 186 cm<ref name="Press596">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=596}}</ref> | kaal = | käelisus = vasakukäeline<ref name="FIE">{{Netiviide |url=https://fie.org/athletes/24108 |pealkiri=LEHIS Katrina |väljaandja=Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> | medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Naiskondlik epee]]}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel|Individuaalne epee]]}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2025 Tbilisi]]|Individuaalne epee}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2018 Novi Sad]]|Individuaalne epee}} {{Kuldmedal|[[2026. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2026 Antony]]|Individuaalne epee}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2015 Montreux]]|Naiskondlik epee}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2025 Genova]]|Individuaalne epee}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Euroopa mängud|2015 Bakuu]]|Naiskondlik epee}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|2014 Plovdiv]]|Individuaalne epee}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|2012 Moskva]]|Individuaalne epee}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta vehklemise juunioride maailmameistrivõistlused|2013 Poreč]]|Individuaalne epee}} {{MedalVõistlus|[[Vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|2013 Budapest]]|Naiskondlik epee}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|2010 Lobnja]]|Naiskondlik epee}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta vehklemise Euroopa juunioride meistrivõistlused|2013 Budapest]]|Individuaalne epee}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused vehklemises|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused vehklemises|2013 Toruń]]|Individuaalne epee}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused vehklemises|2013 Toruń]]|Naiskondlik epee}} }} '''Katrina Lehis''' (sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1994]] [[Haapsalu]]s) on [[Eesti]] [[epee]]vehkleja, [[olümpiavõitja]] ja individuaalturniiri olümpiapronks. Ta tuli 2021. aastal peetud [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] Eesti epeenaiskonnaga olümpiavõitjaks ja võitis individuaalturniiril pronksmedali.<ref name="TokyoPronks">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608287556/katrina-lehis-palvis-tokyo-olumpiamangudel-pronksmedali |pealkiri=Katrina Lehis pälvis Tokyo olümpiamängudel pronksmedali |väljaandja=ERR |kuupäev=24. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="TokyoKuld">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608289575/eesti-epeenaiskond-tuli-olumpiavoitjaks |pealkiri=Eesti epeenaiskond tuli olümpiavõitjaks! |väljaandja=ERR |kuupäev=27. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Lehis on individuaalarvestuses 2018. aasta Euroopa meister, 2025. aasta Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist ja 2025. aasta maailmameistrivõistluste hõbemedalist. Juunioride seas tuli ta 2014. aastal maailmameistriks.<ref name="FIE2025EM">{{Netiviide |url=https://fie.org/articles/1504 |pealkiri=2025 European Senior Fencing Championships Finish in Genova, Italy |väljaandja=Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon |kuupäev=21. juuni 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="FIE2025MM">{{Netiviide |url=https://fie.org/articles/1533 |pealkiri=“An Unforgettable Success” – 2025 Tbilisi Fencing World Championships |väljaandja=Rahvusvaheline Vehklemisföderatsioon |kuupäev=4. august 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ESBL" /> == Sportlaskarjäär == Lehis hakkas vehklemistreeningutel käima üheksa-aastaselt õe eeskujul. Ta õppis lapsena ka [[plokkflööt|plokkflööti]]. Treener [[Helen Nelis-Naukas|Helen Priinits]] hindas tema pikkust, vasakukäelisust, relvatunnetust ja võistlusnärvi.<ref name="Press598">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=598}}</ref> === Noorteklassid === Esimese Eesti meistrivõistluste medali sai Lehis 2006. aastal, kui võitis vehklemisklubi [[En Garde]] tüdrukute võistkonnas U14 vanuseklassi hõbemedali. 2007. aastal tuli ta 12-aastaselt U14 vanuseklassis individuaalseks Eesti meistriks. 2008. aastal võitis ta U14 vanuseklassis individuaalse ja võistkondliku Eesti meistritiitli, sai U18 vanuseklassis individuaalselt kolmanda koha ning En Garde võistkondadega U20 vanuseklassis esikoha ja täiskasvanute seas teise koha.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2009. aastal sai Lehis U18 ja U20 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel individuaalselt kolmanda koha ning võistkondlikult mõlemas vanuseklassis esikoha. [[Bourges]]'is peetud U18 Euroopa meistrivõistlustel võitis ta koos Gaia-Marianna Siimi, [[Erika Kirpu]] ja [[Julia Beljajeva]]ga kuldmedali. [[Belfast]]is peetud U18 maailmameistrivõistlustel sai ta individuaalturniiril 35. koha.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2010. aastal tuli Lehis En Garde naiskonnaga täiskasvanute Eesti meistriks. U20 Euroopa meistrivõistlustel [[Lobnja]]s võitis ta koos Beljajeva, Kirpu ja Veronika Zuikovaga naiskondliku pronksmedali. Samal aastal osales ta ka U18 Euroopa meistrivõistlustel [[Ateena]]s ja U18 maailmameistrivõistlustel [[Bakuu]]s.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2011. aastal tuli Lehis U18 vanuseklassis nii individuaalselt kui ka naiskondlikult Eesti meistriks, võitis U20 klassis Eesti karika ja tuli naiskondlikult Eesti meistriks ning sai täiskasvanute seas naiskondliku Eesti meistritiitli. U18 Euroopa karikasarja etapil [[Göteborg]]is võitis ta oma esimese rahvusvahelise individuaalturniiri. U18 Euroopa meistrivõistlustel [[Klagenfurt]]is võitis ta hõbemedali ning U20 maailmameistrivõistlustel [[Mer Morte]]s jõudis individuaalselt 11. ja naiskonnaga 6. kohale.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2012. aastal võitis Lehis Eestis U20 vanuseklassis karika ning sai naiskonnaga Eesti meistrivõistlustel hõbemedali. Rahvusvaheliselt lisandusid individuaalsed pronksmedalid U20 maailmameistrivõistlustelt [[Moskva]]st ja U23 Euroopa meistrivõistlustelt [[Bratislava]]st.<ref name="Press598" /><ref name="ESBL" /> 2013. aastal võitis Lehis U20 vanuseklassis nii Eesti karika kui ka Eesti meistrivõistlused ning tuli täiskasvanute arvestuses naiskondlikult Eesti meistriks. [[Budapest]]is peetud U20 Euroopa meistrivõistlustel sai ta individuaalse pronksi ja naiskondliku hõbeda. [[Toruń]]is peetud U23 Euroopa meistrivõistlustel võitis ta individuaalse ja naiskondliku pronksi ning [[Poreč]]is peetud U20 maailmameistrivõistlustel individuaalse pronksi. Edukas hooaeg tõi talle U20 maailma karika sarja üldvõidu.<ref name="ESBL" /><ref name="Press599">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=599}}</ref> 2013. aasta lõpus vigastas Lehis põlve, käis [[menisk (anatoomia)|meniskioperatsioonil]] ja pidi tegema võistluspausi.<ref name="ERR2013">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/46754/katrina-lehis-peab-uue-hooaja-esimese-poole-vahele-jatma |pealkiri=Katrina Lehis peab uue hooaja esimese poole vahele jätma |väljaandja=ERR |kuupäev=2. detsember 2013 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2014. aasta märtsis osales ta U20 Euroopa meistrivõistlustel [[Jeruusalemm]]as ja sai nii individuaalselt kui ka naiskondlikult 10. koha. Aprillis võitis ta oma viimasel juunioride tiitlivõistlusel [[Plovdiv]]is U20 maailmameistrivõistluste individuaalkulla.<ref name="ESBL" /><ref name="ERR2014Plovdiv">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/52836/lehis-parast-viimast-torget-oli-tohutu-pingelangus |pealkiri=Lehis: pärast viimast torget oli tohutu pingelangus |väljaandja=ERR |kuupäev=8. aprill 2014 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === Täiskasvanute klassi jõudmine === [[Fail:Katrina Lehis 2015 Ciutat de Barcelona t112157.jpg|pisi|Katrina Lehis 2015. aastal Barcelonas]] 2015. aastal sai Lehis [[2015. aasta Euroopa mängud|Bakuu Euroopa mängudel]] individuaalselt 14., [[2015. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Montreux' Euroopa meistrivõistlustel]] 10. ja [[2015. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|Moskva maailmameistrivõistlustel]] 6. koha. Eesti epeenaiskond koosseisus Lehis, [[Irina Embrich]], Julia Beljajeva ja Erika Kirpu võitis Euroopa mängudel ja Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali ning sai maailmameistrivõistlustel 9. koha.<ref name="ESBL" /> 2015. aasta sügisel langes Lehis Eesti naiskonna koosseisust välja. [[Kristina Kuusk]] tõusis pärast [[Legnano]] maailma karika etappi koondisesse ning Eesti naiskond jätkas olümpiakvalifikatsiooni lõpuni ilma Lehiseta. Naiskond kindlustas pääsu [[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro olümpiamängudele]], kuid Lehis jäi olümpiakoosseisust välja, kuigi oli vahepeal maailma edetabelis parim eestlane.<ref name="Press502">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=502, 602}}</ref> Pärast Rio olümpiamänge pääses Lehis [[Tallinna Mõõk (võistlus)|Tallinna Mõõga]] turniiriks Beljajeva asemel Eesti naiskonda. Võistlus võideti. Seejärel jäi Lehis lapseootele ja taandus mõneks ajaks võistlusspordist.<ref name="Press506">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=506, 602}}</ref> === Euroopa meistritiitel ja 2018. aasta vaidlused === 2018. aastal tuli Lehis esimest korda täiskasvanute individuaalseks Eesti meistriks.<ref name="ERR2018EMV">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/824184/epeevehklemise-eesti-meistriteks-krooniti-lehis-ja-priinits |pealkiri=Epeevehklemise Eesti meistriteks krooniti Lehis ja Priinits |väljaandja=ERR |kuupäev=21. aprill 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2018. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2018. aasta Euroopa meistrivõistluste]] ja [[2018. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] naiskonna koosseisu valimisel tekkis Eesti epeenaiskonnas vaidlus. Eesti Vehklemisliidu reeglite järgi moodustati naiskond Eesti edetabeli kolmest paremast sportlasest ja ühest treenerite valitud vehklejast. Treenerid eelistasid Lehisest kogenumat Embrichi, kuid Vehklemisliidu juhatus muutis valikut ja saatis [[Novi Sad]]i Euroopa meistrivõistluste individuaalturniirile Embrichi asemel Lehise.<ref name="Delfi2018Koosseis">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82094791/epeenaiskond-paigas-embrich-sees-lehis-taas-valjas |pealkiri=Epeenaiskond paigas. Embrich sees, Lehis taas väljas |väljaandja=Delfi |kuupäev=15. mai 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Delfi2018Kannapoore">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82109667/vehklemisliit-tegi-kannapoorde-lehis-saab-emil-voistelda |pealkiri=Vehklemisliit tegi kannapöörde – Lehis saab EMil võistelda |väljaandja=Delfi |kuupäev=15. mai 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Delfi2018LehisPaaseb">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82111001/lehis-siiski-paaseb-em-ile-olen-ullatunud |pealkiri=Lehis siiski pääseb EM-ile. „Olen üllatunud!” |väljaandja=Delfi |kuupäev=16. mai 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Novi Sadi Euroopa meistrivõistlustel võitis Lehis individuaalturniiril kuldmedali. Poolfinaalis alistas ta Beljajeva ning finaalis Kuuse.<ref name="Press509">{{cite book |last=Press |first=Gunnar |title=Eesti vehklemise raamat: 1908–2018 |publisher=Eesti Vehklemisliit |year=2018 |pages=509–510}}</ref> Euroopa meistritiitel tõstatas uue küsimuse maailmameistrivõistluste koosseisu kohta. Vehklemisliidu juhatus otsustas saata [[Wuxi]] maailmameistrivõistlustele Kirpu asemel Lehise. Otsust põhjendati sooviga kaasata kõik EM-i medalivõitjad. [[Eesti Olümpiakomitee]] pakkus kompromissina, et Lehis osaleks vaid individuaalturniiril, kuid Vehklemisliidu juhatus ei muutnud otsust.<ref name="Delfi2018MM">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82769457/nagu-schrodingeri-kass-lehise-mm-ile-saatmine-on-oige-ja-vale |pealkiri=Nagu Schrödingeri kass. Lehise MM-ile saatmine on õige ja vale |väljaandja=Delfi |kuupäev=26. juuni 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="Delfi2018EOK">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82951707/eok-sekkus-kirpu-paastmiseks-vehklemisskandaali |pealkiri=EOK sekkus Kirpu päästmiseks vehklemisskandaali |väljaandja=Delfi |kuupäev=6. juuli 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Wuxi MM-il sai Lehis individuaalturniiril 7. koha, olles parim eestlane. Veerandfinaalis kaotas ta hilisemale maailmameistrile [[Mara Navarria]]le. Eesti naiskond kaotas veerandfinaalis USA-le ja lõpetas 6. kohaga.<ref name="ERR2018MMInd">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/848290/katrina-lehis-lopetas-mm-i-parima-eestlannana-seitsmendana |pealkiri=Katrina Lehis lõpetas MM-i parima eestlannana seitsmendana |väljaandja=ERR |kuupäev=22. juuli 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2018MMNaiskond">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/848936/eesti-epeenaiskond-kaotas-mm-il-veerandfinaalis-otsustava-torkega-usa-le |pealkiri=Eesti epeenaiskond kaotas MM-il veerandfinaalis otsustava torkega USA-le |väljaandja=ERR |kuupäev=25. juuli 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2019. aastal tuli Lehis nii individuaalselt kui ka naiskondlikult Eesti meistriks. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel sai ta individuaalselt [[Düsseldorf]]i EM-il 42. ja [[Budapest]]i MM-il 13. koha; Eesti naiskond oli EM-il 7. ja MM-il 6.<ref name="ESBL" /> === Treenerivahetus === 2019. aasta septembris lõpetas Lehis koostöö Helen Nelis-Naukasega. Ta põhjendas otsust vajadusega uue lähenemise, treeningumuutuse ja motivatsiooni järele. Uueks treeneriks sai [[Nikolai Novosjolov]].<ref name="ERR2019Treener1">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/976498/katrina-lehis-loobub-treener-helen-nelis-naukase-teenetest |pealkiri=Katrina Lehis loobub treener Helen Nelis-Naukase teenetest |väljaandja=ERR |kuupäev=3. september 2019 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2019Treener2">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/978798/katrina-lehise-uueks-juhendajaks-sai-nikolai-novosjolov |pealkiri=Katrina Lehise uueks juhendajaks sai Nikolai Novosjolov |väljaandja=ERR |kuupäev=10. september 2019 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Endise treeneriga puhkes konflikt, mille kohta Lehis tegi 2019. aasta novembris politseile kuriteoteate ja taotles lähenemiskeeldu. Uurimine lõpetati [[oportuniteedipõhimõte|oportuniteediga]].<ref name="ERRPealtnagija">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608383765/pealtnagija-katrina-lehis-laks-ekstreeneri-vastu-politseisse-ja-palus-lahenemiskeeldu |pealkiri=„Pealtnägija”: Katrina Lehis läks ekstreeneri vastu politseisse ja palus lähenemiskeeldu |väljaandja=ERR |kuupäev=27. oktoober 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === Tokyo olümpiamängud === 2020. aasta alguses võitis Lehis [[Barcelona]]s oma esimese maailma karika etapi.<ref name="ERRBarcelona2020">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1033086/katrina-lehis-voitis-barcelona-mk-etapi |pealkiri=Katrina Lehis võitis Barcelona MK-etapi |väljaandja=ERR |kuupäev=8. veebruar 2020 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[Koroonapandeemia]] tõttu peatati 2020. aasta kevadel rahvusvaheline võistluskalender.<ref name="Delfi2020">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/91501821/voistlusnaljas-katrina-lehis-treeningutel-laotud-pohi-on-nii-paks-et-tahaks-selle-enda-jaoks-valja-lasta |pealkiri=Võistlusnäljas Katrina Lehis: treeningutel laotud põhi on nii paks, et tahaks selle enda jaoks välja lasta |väljaandja=Delfi |kuupäev=29. oktoober 2020 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Tokyo olümpiamängude individuaalturniiril alistas Lehis avaringis poolatari [[Ewa Trzebińska]] lisaajal 11:10, seejärel itaallanna Mara Navarria 15:10 ja veerandfinaalis [[Rossella Fiamingo]] 15:7. Poolfinaalis kaotas ta rumeenlanna [[Ana Maria Popescu]]le 11:15, kuid võitis pronksikohtumises Aizanat Murtazajeva 15:8.<ref name="TokyoPronks" /> Lehisest sai esimene Eesti naissportlane pärast 1992. aastat, kes võitis suveolümpiamängudelt medali.<ref name="ERRTokyoPronksJarel">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608288273/lehis-tseremooniast-enam-unistasin-medalist |pealkiri=Lehis: tseremooniast enam unistasin medalist |väljaandja=ERR |kuupäev=25. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrich alistas veerandfinaalis Poola 29:26, poolfinaalis Itaalia 42:34 ja finaalis Lõuna-Korea 36:32. Lehis vehkles finaalis viimase vahetuse ning võitis viimase minimatši 10:6.<ref name="TokyoKuld" /> Olümpiavõidu järel tõstis Lehis esile naiskonna tugevat sisemist toetust ja võistkonnakeemiat.<ref name="ERRTokyoKeemia">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608290295/lehis-nii-head-voistkonnakeemiat-ei-maletagi |pealkiri=Lehis: nii head võistkonnakeemiat ei mäletagi |väljaandja=ERR |kuupäev=27. juuli 2021 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === 2022–2024 === 2022. aasta jaanuaris võitis Lehis [[Doha]] Grand Prix' etapi, alistades finaalis Nelli Differti.<ref name="ERRDoha2022">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608483077/doha-gp-etapp-kujunes-eesti-siseasjaks-lehis-alistas-finaalis-differti |pealkiri=Doha GP-etapp kujunes Eesti siseasjaks, Lehis alistas finaalis Differti |väljaandja=ERR |kuupäev=30. jaanuar 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[Antalya]] Euroopa meistrivõistlustel sai ta individuaalturniiril 21. koha ja Eesti naiskonnaga 9. koha.<ref name="ERREM2022Ind">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608633901/erika-kirpu-tuli-em-il-seitsmendaks-meistriks-krooniti-ukrainlanna |pealkiri=Erika Kirpu tuli EM-il seitsmendaks, meistriks krooniti ukrainlanna |väljaandja=ERR |kuupäev=18. juuni 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERREM2022Team">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608636046/kaheksandikfinaalis-kaotanud-eesti-epeenaiskond-lopetas-em-i-uheksandana |pealkiri=Kaheksandikfinaalis kaotanud Eesti epeenaiskond lõpetas EM-i üheksandana |väljaandja=ERR |kuupäev=21. juuni 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2022. aasta juulis vigastas Lehis jalga ja jäi maailmameistrivõistlustelt kõrvale. Samal aastal ta enam võistlustele ei naasnud.<ref name="ERRVigastus2022">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608655507/katrina-lehis-jaab-mm-ilt-eemale |pealkiri=Katrina Lehis jääb MM-ilt eemale |väljaandja=ERR |kuupäev=12. juuli 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERRTaaskaivitus">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608721210/lehis-sel-aastal-vehklema-ei-naase-meil-tuleb-teha-totaalne-taaskaivitus |pealkiri=Lehis sel aastal vehklema ei naase: meil tuleb teha totaalne taaskäivitus |väljaandja=ERR |kuupäev=19. september 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2023. aastal naasis ta vigastuspausilt ja tuli Eesti meistriks.<ref name="ERR2023EMV">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608956260/pikalt-voistluspausilt-kullaga-naasnud-lehis-nautisin-rohkem-kui-varem |pealkiri=Pikalt võistluspausilt kullaga naasnud Lehis: nautisin rohkem kui varem |väljaandja=ERR |kuupäev=22. aprill 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2023. aastal muudeti Eesti epeenaiskonna koostamise reegleid: senise kolme edetabelikoha ja ühe peatreeneri valiku asemel pääsesid naiskonda kaks edetabeli paremat ja kaks peatreeneri valitud sportlast.<ref name="Delfi2023Reeglid">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120135422/eesti-vehklemisliit-muutis-keset-mangu-reegleid-kaaberma-seda-tehti-pariisi-olumpia-nimel |pealkiri=Eesti vehklemisliit muutis keset mängu reegleid. Kaaberma: seda tehti Pariisi olümpia nimel |väljaandja=Delfi |kuupäev=30. jaanuar 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Lehis kuulus 2023. aasta Euroopa meistrivõistlustel Eesti naiskonda, kuid ei osalenud individuaalturniiril. Naiskond sai EM-il 6. koha.<ref name="Delfi2023Koondis">{{Netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120197056/kaaberma-avaldas-em-koondised-lehis-individuaalsele-turniirile-ei-paase |pealkiri=Kaaberma avaldas EM-koondised. Lehis individuaalsele turniirile ei pääse |väljaandja=Delfi |kuupäev=2. juuni 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERREM2023Team">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609020719/veerandfinaalis-itaaliale-kaotanud-epeenaiskond-tuli-em-il-kuuendaks |pealkiri=Veerandfinaalis Itaaliale kaotanud epeenaiskond tuli EM-il kuuendaks |väljaandja=ERR |kuupäev=29. juuni 2023 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2024. aastal süvenes vaidlus Lehise ja Eesti epeenaiskonna peatreeneri Kaido Kaaberma vahel. Lehis jäi 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste koosseisust välja ning pöördus Eesti Vehklemisliidu vastu kohtusse. Harju maakohus jättis tema taotluse rahuldamata.<ref name="ERR2024EMValja1">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609311897/kaaberma-tahab-lehise-em-ilt-eemale-jatta |pealkiri=Kaaberma tahab Lehise EM-ilt eemale jätta |väljaandja=ERR |kuupäev=12. aprill 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2024EMValja2">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609367099/katrina-lehis-jaetigi-em-i-koosseisust-valja |pealkiri=Katrina Lehis jäetigi EM-i koosseisust välja |väljaandja=ERR |kuupäev=10. juuni 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="ERR2024Kohus">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609371569/kohus-jattis-katrina-lehise-taotluse-rahuldamata |pealkiri=Kohus jättis Katrina Lehise taotluse rahuldamata |väljaandja=ERR |kuupäev=14. juuni 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2024. aasta suveolümpiamängud]]e vehklemisvõistlusele [[Pariis]]is pääses Eesti naisvehklejatest individuaalselt Nelli Differt; Eesti epeenaiskond olümpiale ei pääsenud.<ref name="ERRPariis2024">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609291650/eesti-epeenaiskonna-olumpiaunistus-kustus-hiinas-esimese-matsiga |pealkiri=Eesti epeenaiskonna olümpiaunistus kustus Hiinas esimese matšiga |väljaandja=ERR |kuupäev=23. märts 2024 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === 2024–2026 === [[Fail:Katrina Lehis, 2025.jpg|pisi|Katrina Lehis 2025. aastal]] Hooajal 2024–2025 jõudis Lehis mitu korda maailma karika ja Grand Prix' sarja kõrgetele kohtadele. Ta sai Bogotá GP-etapil pronksi, Marrakechi MK-etapil pronksi ja Vancouveri MK-etapil hõbeda ning jõudis veel kahel MK-etapil veerandfinaali. Eesti naiskonnaga saavutas ta Fujairah's esikoha ja Marrakechis teise koha.<ref name="ERR2025Hooaeg">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609693949/lehis-edukast-hooajast-valmistume-koige-olulisemateks-voistlusteks |pealkiri=Lehis edukast hooajast: valmistume kõige olulisemateks võistlusteks |väljaandja=ERR |kuupäev=14. mai 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2025. aasta vehklemise Euroopa meistrivõistlused|2025. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Genova]]s võitis Lehis naiste epee individuaalturniiril hõbemedali. Finaalis kaotas ta Aizanat Murtazajevale 8:9. Poolfinaalis oli Lehis alistanud itaallanna Alberta Santuccio 9:8.<ref name="FIE2025EM" /><ref name="ERRNews2025EM">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609723797/katrina-lehis-takes-european-women-s-p-e-silver |pealkiri=Katrina Lehis takes European women's épée silver |väljaandja=ERR News |kuupäev=17. juuni 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Eesti epeenaiskond sai samal EM-il neljanda koha.<ref name="ERRNews2025Team">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1609725972/estonian-women-s-p-e-team-miss-out-on-european-champs-medal-in-dying-seconds |pealkiri=Estonian women's épée team miss out on European champs medal in dying seconds |väljaandja=ERR News |kuupäev=20. juuni 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Eesti Olümpiakomitee tunnustas Lehist EM-i hõbemedali eest 10 000 euroga.<ref name="ERREOK2025">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609740018/eok-tunnustab-lehist-jefimovat-salu-ja-nende-treenereid |pealkiri=EOK tunnustab Lehist, Jefimovat, Salu ja nende treenereid |väljaandja=ERR |kuupäev=7. juuli 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[2025. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Thbilisi]]s võitis Lehis naiste epee individuaalturniiril hõbemedali. Ta alistas teel finaali Luksemburgi vehkleja Anna Zensi, Julia Beljajeva, Lõuna-Korea vehkleja Taehee Limi, Rossella Fiamingo ja Irina Embrichi. Finaalis kaotas ta ukrainlanna [[Vlada Harkova]]le 14:15.<ref name="ERR2025MMInd">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609751799/lehis-saavutas-vehklemise-mm-il-hobemedali-ja-embrich-pronksi |pealkiri=Lehis saavutas vehklemise MM-il hõbemedali ja Embrich pronksi |väljaandja=ERR |kuupäev=23. juuli 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="FIE2025MM" /> Eesti epeenaiskond koosseisus Lehis, Embrich, Differt ja Beljajeva sai 2025. aasta MM-il kuuenda koha. Eesti alistas Venezuela ja Šveitsi, kaotas veerandfinaalis Itaaliale, võitis seejärel Poolat ja kaotas USA-le.<ref name="ERR2025MMTeam">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609753578/eesti-epeenaiskond-saavutas-mm-il-kuuenda-koha-kulla-voitis-prantsusmaa |pealkiri=Eesti epeenaiskond saavutas MM-il kuuenda koha, kulla võitis Prantsusmaa |väljaandja=ERR |kuupäev=25. juuli 2025 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> 2026. aasta aprillis võitis Lehis [[Budapest]]is epeevehklemise Grand Prix' etapi. See oli tema teine Grand Prix' sarja etapivõit. Pärast võitu tõusis ta naiste epee maailma edetabelis esimeseks.<ref name="ERR2026GP">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1610001331/maailma-esinumbriks-tousnud-lehis-alati-tuleb-voidelda |pealkiri=Maailma esinumbriks tõusnud Lehis: alati tuleb võidelda |väljaandja=ERR |kuupäev=20. aprill 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> === Tegevus treenerina === 2022. aastal vigastusest taastumise ajal abistas Lehis treenerina noort vehklejat Luiza Novosjolovit.<ref name="ERRTreenerina">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608786016/katrina-lehis-olen-vigastusega-rahu-teinud |pealkiri=Katrina Lehis: olen vigastusega rahu teinud |autor=Tarmo Tiisler |väljaandja=ERR |kuupäev=11. november 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Tunnustus == * 2014 – [[Aasta noorsportlane|Eesti aasta noorsportlane]]<ref name="ESBL" /> * 2021 – Tallinna aasta naissportlane<ref name="FIE" /> * 2022 – Eesti aasta naissportlane<ref name="AastaSportlane2022">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1608826744/aasta-sportlasteks-valiti-lehis-ja-veerpalu |pealkiri=Aasta sportlasteks valiti Lehis ja Veerpalu |väljaandja=ERR |kuupäev=30. detsember 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> * 2022 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref name="Teenemaerk">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7459149/nemad-saavad-tanavu-president-alar-kariselt-teenetemargi |pealkiri=Nemad saavad tänavu president Alar Kariselt teenetemärgi |väljaandja=Postimees |kuupäev=21. veebruar 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> * 2022 – [[Tallinna teenetemärk]]<ref name="TallinnaTeenemark">{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-annab-tanavu-teenetemargi-35-inimesele |pealkiri=Tallinn annab tänavu teenetemärgi 35 inimesele |väljaandja=Tallinna linn |kuupäev=9. mai 2022 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Isiklikku == Lehis lõpetas 2014. aastal [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i.<ref name="ESBL" /> Tema elukaaslane on Harri Uutar. Paaril on 2017. aasta aprillis sündinud poeg.<ref name="Postimees2018">{{Netiviide |url=https://leht.postimees.ee/4511499/katrina-lehis-moogaga-eestlanna-keda-kardab-terve-euroopa |pealkiri=Katrina Lehis – mõõgaga eestlanna, keda kardab terve Euroopa |väljaandja=Postimees |kuupäev=30. juuni 2018 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Lehis on 186 cm pikk ja vasakukäeline.<ref name="Press596" /><ref name="FIE" /> == Vaata ka == * [[Eesti vehklemine olümpiamängudel]] * [[Eesti 2020. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Vehklemine 2020. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Eesti Vehklemisliit]] * [[Eesti epeenaiskond]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonsi kategooria}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.esbl.ee/biograafia/Katrina_Lehis Biograafia Eesti spordi biograafilises leksikonis] * [https://fie.org/athletes/24108 Katrina Lehis Rahvusvahelise Vehklemisföderatsiooni veebilehel] {{JÄRJESTA:Lehis, Katrina}} [[Kategooria:Eesti vehklejad]] [[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Haapsalust pärit sportlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 6ci3j96ywwleaai8o8c8st6iy8i9e8p 0 368416 7175451 6526506 2026-06-18T13:00:45Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7175451 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Raeküla | pilt = | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} '''Raeküla''' on [[Pärnu linnaosad|Pärnu linnaosa]], mis paikneb kesklinnast 5–6 km kaugusel.<ref name="EE"/> Raeküla hoonestuses on enim [[eramu]]id.<ref name="EE"/> Seal asus kuni aastani 2014 [[Pärnu raudteejaam]].<ref name="EE"/> == Ajalugu == Kolmetalulisest Raekülast hakkas iseseisev linnaosa kujunema pärast [[Jakob Päts]]i [[Tahkuranna|Tahkurannast]] Pärnusse kolimist. Ta ostis linnalt kümme [[Tiin|tiinu]] maad (u. 11 ha) ja alustas kinnisvaraarendust. Ta jagas metsast lagedaks tehtud raiesmiku kruntideks ja müüs soovijatele, osale neist isegi maja peale ehitades. Pärast raudtee Pärnust Valka ehitamist [[1896]]. aastal ja [[Waldhofi puupapivabrik|Waldhofi puupapivabriku]] valmimist [[1900]]. aastal hakkas Raeküla elanike arv suurenema. 20. sajandi alguseks oli seal umbes paarsada majapidamist.<ref>{{Netiviide|URL=http://www.raekyla.parnu.ee/et/koolist/ajalugu|Pealkiri=Kooli ajalugu|Väljaanne=Kooli koduleht|Kasutatud=5.7.2017|arhiivimisaeg=25.07.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170725212732/http://www.raekyla.parnu.ee/et/koolist/ajalugu|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Raeküla linnaosa tänavad== Raeküla linnaosas on 58 tänavat, milleks on: {{veergude loend|laius=10em| *[[Haava tänav (Pärnu)|Haava]] *[[Haraka tänav (Pärnu)|Haraka]] *[[Harju tänav (Pärnu)|Harju]] *[[Hiie tänav (Pärnu)|Hiie]] *[[Hirve tänav (Pärnu)|Hirve]] *[[Järva tänav|Järva]] *[[Kalevi puiestee|Kalevi puiestee]] *[[Karu tänav (Pärnu)|Karu]] *[[Kopli tänav (Pärnu)|Kopli]] *[[Käbi tänav (Pärnu)|Käbi]] *[[Kännu tänav (Pärnu)|Kännu]] *[[Käo tänav (Pärnu)|Käo]] *[[Laane tänav (Pärnu)|Laane]] *[[Laiu tänav (Pärnu)|Laiu]] *[[Lehola tänav (Pärnu)|Lehola]] *[[Lembitu tänav (Pärnu)|Lembitu]] *[[Lennuki tänav (Pärnu)|Lennuki]] *[[Liivi tee (Pärnu)|Liivi tee]] *[[Lõhe tänav (Pärnu)|Lõhe]] *[[Lääne tänav (Pärnu)|Lääne]] *[[Maleva tänav (Pärnu)|Maleva]] *[[Marjametsa tee (Pärnu)|Marjametsa tee]] *[[Meelise tänav (Pärnu)|Meelise]] *[[Merimetsa tänav (Pärnu)|Merimetsa]] *[[Männiku tänav (Pärnu)|Männiku]] *[[Männimetsa tee (Pärnu)|Männimetsa tee]] *[[Nõmme tänav (Pärnu)|Nõmme]] *[[Okka tänav (Pärnu)|Okka]] *[[Olevi tänav (Pärnu)|Olevi]] *[[Paide maantee (Pärnu)|Paide maantee]] *[[Pala tänav|Pala]] *[[Pilve tänav (Pärnu)|Pilve]] *[[Põdra tänav (Pärnu)|Põdra]] *[[Raja tänav (Pärnu)|Raja]] *[[Rannametsa tee (Pärnu)|Rannametsa tee]] *[[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] *[[Riisika tänav (Pärnu)|Riisika]] *[[Rävala tänav|Rävala]] *[[Saare tänav (Pärnu)|Saare]] *[[Sakala tänav (Pärnu)|Sakala]] *[[Sambla tänav (Pärnu)|Sambla]] *[[Salme tänav (Pärnu)|Salme]] *[[Salu tänav (Pärnu)|Salu]] *[[Sulevi tänav (Pärnu)|Sulevi]] *[[Sõnajala tänav (Pärnu)|Sõnajala]] *[[Ugandi tänav (Pärnu)|Ugandi]] *[[Uku puiestee]] *[[Uku põik]] *[[Urva tänav (Pärnu)|Urva]] *[[Vambola tänav (Pärnu)|Vambola]] *[[Videviku tänav (Pärnu)|Videviku]] *[[Viru tänav (Pärnu)|Viru]] *[[Väina tänav (Pärnu)|Väina]] *[[Tare tänav (Pärnu)|Tare]] *[[Tarva tänav|Tarva]] *[[Tedre tänav (Pärnu)|Tedre]] *[[Tormi tänav (Pärnu)|Tormi]] *[[Ümera tänav (Pärnu)|Ümera]] }} == Vaata ka == *[[Raeküla männik]] *[[Raeküla rannaniit]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|456}}</ref>}} {{Pärnu linnaosad}} {{Pärnu Raeküla tänavad}} [[Kategooria:Pärnu linnaosad]] 3bif386nrh838s0j8j3ujwgq45789fa 0 368529 7175455 6946064 2026-06-18T13:06:48Z ~2026-23883-11 227477 /* Medali laureaadidTartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud. Tartu linna veebisait. */ 7175455 wikitext text/x-wiki [[File:Tartu medali saajad 29. juunist 2014 linna auraamatus.JPG|thumb|Tartu medali saajad 29. juunil 2014 linna auraamatus]] '''Tartu medal''' on Tartu linna aumärk, mida annab [[füüsiline isik|füüsilisele isikule]] austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest välja [[Tartu linnavalitsus]].<ref name=":0">[https://www.riigiteataja.ee/akt/428042018116 Tartu Linnavolikogu määrus "Tartu linna tunnustusavaldused".] RT IV, 28.04.2018, 116. </ref> Auhind antakse [[füüsiline isik|füüsilisele isikule]] austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest.<ref name=":0" /> Tartu medal valmistatakse [[hõbe]]dast, selle esiküljel on reljeefsed [[Tartu linna vapp|Tartu linna vapi]] kujundid, mida ümbritseb reljeefsetest tammelehtedest pärg. Medali tagakülg on sile, sellele graveeritakse autasu number. Tartu medali läbimõõt on 35 mm.<ref name=":0" /> Enamasti antakse Tartu medalid üle [[Tartu linna päev]]al 29. juunil selleks korraldatud pidulikul vastuvõtul või mõnel muul pidulikul üritusel.<ref>[https://tartu.ee/en/node/703 Tartu tunnustab. Tartu linna veebisait.]</ref> == Medali laureaadid<ref>[https://tartu.ee/et/tunnustatud-isikud Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud. Tartu linna veebisait.]</ref> == *2002: [[Kalle Kasemaa]], [[Arvo Kivikas]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaanus Harro]], [[Mati Alaver]], [[Anders Gunnar Bergström]], [[Bertil Lindström]], [[Margit Sepp]] *2003: [[Aleksander Maastik]], [[Külli Praakli]], [[Sigrid Aru]], [[Ulrich Mädge]], [[John Winther]], [[Peeter Tulviste]] *2004: [[Allan Liim]], [[Tiina Talvik]], [[Jüri Samarütel]], [[Erna Boston]], [[Bengt Ingvar Bylund]], [[Tiia Toomet]], [[Nils Bernhard Sachris]] *2005: [[Wilhelm Poser]], [[Wolfgang Koch]], [[Jaan Kross]], [[Ela-Heigi Martis]], [[Henning Kramer]], [[Kaur Alttoa]], [[Nils Hollberg]] *2006: [[Ants Nilson]], [[Irene Leisner]], [[Hilja Sepp]], [[Sirje Karis]], [[Aino-Eevi Lukas]], [[Aivar Mäe]] *2007: [[John-Erik Thun]] ja [[Per-Edvin Persson]], [[Valve Lepik]], [[Peeter Lokk]], [[Kuno Jürjenson]], [[Lennart Jõela]] *2008: [[Tarmo Noop]], [[Gunnar Hedberg]], [[Jüri Talvet]], [[Guido Arro]], [[Valve Rehema]], [[Vambola Raudsepp]], Ain Nõmm, [[Lembit Lump]] *2009: [[Jaak Jaaniste]], [[Valdur Tiit]], [[Taavo Virkhaus]], [[Reino Lemmetyinen]] *2010: [[Jaak Kikas]], [[Raivo Adlas]], [[Vilma Trummal]], [[Kalle Mesila]], [[Endel Nõgene]] *2011: [[Tõnis Mägi]], [[Gunnar Rafn Sigurbjörnsson]], [[Kari Kolehmainen]], [[Ain Heinaru]], [[Maido Madisson]] *2012: [[Maire Breede]] ja [[Vladimir Heerik]], [[Timo Paavo Nieminen]] *2013: [[Kenneth Holmstedt]], [[Hiie Asser]], [[Enno Tubli]] *2014: [[Ene Ahven]], [[Juta Nugin]], [[Jüri Randjärv]], [[Heiki Tamm]] *2015: [[Olga Einasto]], [[Ülle Kuusik]], [[Toomas Lepp (ettevõtja)|Toomas Lepp]], [[Jaanus Rooba]], [[Ilona Smuškina]] *2016: [[Valentina Frunze]], [[Margo Külaots]], [[Toivo Pilli]], [[Enriko Talvistu]], [[Johan Tralla]] *2017: [[Liidia Konsa]], [[Tatjana Ojavere]], [[Ene Peiker]], [[Anu Reinart]] ja [[Andrus Tasa]] *2018: [[Andres Gailit]], [[Rein Lemberpuu]], [[Riho Leppoja]], [[Aili Michelson]], [[Maria Rõõmusoks]] *2019: [[Hele Kiisel]], [[Merike Kull]], [[Vallot Mangus]], [[Vambola Niit]], [[Raimonds Vējonis]] *2021: [[Terviseamet]]i Lõuna regionaalosakonna juhataja [[Tiia Luht]], [[Tartu ülikooli kliinikum]]i kriisikomisjoni juht [[Joel Starkopf]], [[Päästeameti Lõuna päästekeskus]]e juht [[Margo Klaos]], Tartu linna kauaaegne välissuhete juht [[Sirje Bork]], [[kirjanik]], [[näitleja]] ja kultuuriloolane [[Enn Lillemets]] ja ettevõtja [[Janek Veeber]] *2024: [[Tartu Waldorfgümnaasium]]i draamaõpetaja [[Külli Aavakivi]], [[koorijuht]] [[Triin Koch]], [[Tartu Forseliuse Kool]]i ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Malle Partsioja, ettevõtte CRONIMET Nordic juht Eva Pedjak ning [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja [[Ants Tooming]] *2025: restauraator [[Aavo Ossip]], erakorralise meditsiiniabi edendaja [[Andras Laugamets]], mitmekesine kultuurilooja [[Anne Maasik]] ning Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 eestvedajad [[Erni Kask]] ja [[Berk Vaher]] *2026: kauaaegne Tartu Lasteaed Krõll direktor Piret Koiduaru, Tiksoja Puidugrupi omanik ja juht Hanno Murrand, Salvesti pikaaegne peatehnoloog Marika Pärgmäe ning helilooja, muusikaloolane ja pedagoog Alo Põldmäe. ==Vaata ka== * [[Tartu linna aukodanik]] *[[Tartu Suurtäht]] *[[Tartu Täht]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/428042018116 Tartu Linnavolikogu määrus "Tartu linna tunnustusavaldused"] * [https://tartu.ee/et/tunnustatud-isikud Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud Tartu linna veebisaidil] * [https://f12.pmo.ee/piZWkGZdN6n2Q862KhruPN1I8qM=/1370x820/smart/nginx/o/2020/06/19/13161553t1h6015.jpg Tartu medali kujutis] [[Kategooria:Tartu auhinnad]] [[Kategooria:Medalid]] rpa2apjqb3r2y2m3aze5y6vn3mx4gwz 7175457 7175455 2026-06-18T13:07:47Z ~2026-23883-11 227477 /* Vaata ka */ 7175457 wikitext text/x-wiki [[File:Tartu medali saajad 29. juunist 2014 linna auraamatus.JPG|thumb|Tartu medali saajad 29. juunil 2014 linna auraamatus]] '''Tartu medal''' on Tartu linna aumärk, mida annab [[füüsiline isik|füüsilisele isikule]] austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest välja [[Tartu linnavalitsus]].<ref name=":0">[https://www.riigiteataja.ee/akt/428042018116 Tartu Linnavolikogu määrus "Tartu linna tunnustusavaldused".] RT IV, 28.04.2018, 116. </ref> Auhind antakse [[füüsiline isik|füüsilisele isikule]] austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest.<ref name=":0" /> Tartu medal valmistatakse [[hõbe]]dast, selle esiküljel on reljeefsed [[Tartu linna vapp|Tartu linna vapi]] kujundid, mida ümbritseb reljeefsetest tammelehtedest pärg. Medali tagakülg on sile, sellele graveeritakse autasu number. Tartu medali läbimõõt on 35 mm.<ref name=":0" /> Enamasti antakse Tartu medalid üle [[Tartu linna päev]]al 29. juunil selleks korraldatud pidulikul vastuvõtul või mõnel muul pidulikul üritusel.<ref>[https://tartu.ee/en/node/703 Tartu tunnustab. Tartu linna veebisait.]</ref> == Medali laureaadid<ref>[https://tartu.ee/et/tunnustatud-isikud Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud. Tartu linna veebisait.]</ref> == *2002: [[Kalle Kasemaa]], [[Arvo Kivikas]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaanus Harro]], [[Mati Alaver]], [[Anders Gunnar Bergström]], [[Bertil Lindström]], [[Margit Sepp]] *2003: [[Aleksander Maastik]], [[Külli Praakli]], [[Sigrid Aru]], [[Ulrich Mädge]], [[John Winther]], [[Peeter Tulviste]] *2004: [[Allan Liim]], [[Tiina Talvik]], [[Jüri Samarütel]], [[Erna Boston]], [[Bengt Ingvar Bylund]], [[Tiia Toomet]], [[Nils Bernhard Sachris]] *2005: [[Wilhelm Poser]], [[Wolfgang Koch]], [[Jaan Kross]], [[Ela-Heigi Martis]], [[Henning Kramer]], [[Kaur Alttoa]], [[Nils Hollberg]] *2006: [[Ants Nilson]], [[Irene Leisner]], [[Hilja Sepp]], [[Sirje Karis]], [[Aino-Eevi Lukas]], [[Aivar Mäe]] *2007: [[John-Erik Thun]] ja [[Per-Edvin Persson]], [[Valve Lepik]], [[Peeter Lokk]], [[Kuno Jürjenson]], [[Lennart Jõela]] *2008: [[Tarmo Noop]], [[Gunnar Hedberg]], [[Jüri Talvet]], [[Guido Arro]], [[Valve Rehema]], [[Vambola Raudsepp]], Ain Nõmm, [[Lembit Lump]] *2009: [[Jaak Jaaniste]], [[Valdur Tiit]], [[Taavo Virkhaus]], [[Reino Lemmetyinen]] *2010: [[Jaak Kikas]], [[Raivo Adlas]], [[Vilma Trummal]], [[Kalle Mesila]], [[Endel Nõgene]] *2011: [[Tõnis Mägi]], [[Gunnar Rafn Sigurbjörnsson]], [[Kari Kolehmainen]], [[Ain Heinaru]], [[Maido Madisson]] *2012: [[Maire Breede]] ja [[Vladimir Heerik]], [[Timo Paavo Nieminen]] *2013: [[Kenneth Holmstedt]], [[Hiie Asser]], [[Enno Tubli]] *2014: [[Ene Ahven]], [[Juta Nugin]], [[Jüri Randjärv]], [[Heiki Tamm]] *2015: [[Olga Einasto]], [[Ülle Kuusik]], [[Toomas Lepp (ettevõtja)|Toomas Lepp]], [[Jaanus Rooba]], [[Ilona Smuškina]] *2016: [[Valentina Frunze]], [[Margo Külaots]], [[Toivo Pilli]], [[Enriko Talvistu]], [[Johan Tralla]] *2017: [[Liidia Konsa]], [[Tatjana Ojavere]], [[Ene Peiker]], [[Anu Reinart]] ja [[Andrus Tasa]] *2018: [[Andres Gailit]], [[Rein Lemberpuu]], [[Riho Leppoja]], [[Aili Michelson]], [[Maria Rõõmusoks]] *2019: [[Hele Kiisel]], [[Merike Kull]], [[Vallot Mangus]], [[Vambola Niit]], [[Raimonds Vējonis]] *2021: [[Terviseamet]]i Lõuna regionaalosakonna juhataja [[Tiia Luht]], [[Tartu ülikooli kliinikum]]i kriisikomisjoni juht [[Joel Starkopf]], [[Päästeameti Lõuna päästekeskus]]e juht [[Margo Klaos]], Tartu linna kauaaegne välissuhete juht [[Sirje Bork]], [[kirjanik]], [[näitleja]] ja kultuuriloolane [[Enn Lillemets]] ja ettevõtja [[Janek Veeber]] *2024: [[Tartu Waldorfgümnaasium]]i draamaõpetaja [[Külli Aavakivi]], [[koorijuht]] [[Triin Koch]], [[Tartu Forseliuse Kool]]i ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Malle Partsioja, ettevõtte CRONIMET Nordic juht Eva Pedjak ning [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja [[Ants Tooming]] *2025: restauraator [[Aavo Ossip]], erakorralise meditsiiniabi edendaja [[Andras Laugamets]], mitmekesine kultuurilooja [[Anne Maasik]] ning Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 eestvedajad [[Erni Kask]] ja [[Berk Vaher]] *2026: kauaaegne Tartu Lasteaed Krõll direktor Piret Koiduaru, Tiksoja Puidugrupi omanik ja juht Hanno Murrand, Salvesti pikaaegne peatehnoloog Marika Pärgmäe ning helilooja, muusikaloolane ja pedagoog Alo Põldmäe. ==Vaata ka== * [[Tartu linna aukodanik]] * [[Tartu Suurtäht]] * [[Tartu Täht]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.riigiteataja.ee/akt/428042018116 Tartu Linnavolikogu määrus "Tartu linna tunnustusavaldused"] * [https://tartu.ee/et/tunnustatud-isikud Tartu linnalt tunnustusavalduse saanud isikud Tartu linna veebisaidil] * [https://f12.pmo.ee/piZWkGZdN6n2Q862KhruPN1I8qM=/1370x820/smart/nginx/o/2020/06/19/13161553t1h6015.jpg Tartu medali kujutis] [[Kategooria:Tartu auhinnad]] [[Kategooria:Medalid]] ena4vrovsozjf1450h13rro9u9xanyq 0 368913 7175580 7151281 2026-06-18T18:23:37Z Hmermark her3 231570 Ma muutsin sõna „metsaseadusse” kujule „metsaseadusesse”, sest muudatused viiakse seadusesse, mitte seadusse kui üldnimetusse. 7175580 wikitext text/x-wiki {{täienda|Valikraiete sobivus sõltub oluliselt kasvukohatingimustest ja soovitud peapuuliigist.}} [[Fail:Regrowth on a clearcut landscape in Lerum Municipality Sweden on May 6 2026.jpg|pisi|upright=0.75|Männiistik lageraiel Rootsis]] '''Lageraie''' on [[metsa majandamine|metsa majandamisel]] [[raie]] viis, mille korral eemaldatakse piiritletud alalt enamik [[puu|puid]]. Lageraie tulemusel tekib [[raiesmik]]. Ökoloogilise majandamise korral eelistatakse lageraiele [[valikraie]]t. [[Looduskaitseala]]del on lageraie tavaliselt keelatud. == Mõju elurikkusele == Lageraied vähendavad puistute struktuurse ühtlustamise kaudu [[Elurikkus|bioloogilist mitmekesisust]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Aosaar, Jürgen Drenkhan, Rein Kaimre, Paavo Kalle Karoles, Aija Kosk, Eino Laas, Tiit Maaten, Marek Metslaid, Peeter Muiste, Priit Põllumäe, Raul Rosenvald, Tiit Randveer, Meelis Teder, Toomas Timmusk, Hardi Tullus, Veiko Uri, Kaljo Voolma, Hans Hõrak, Meriliis Kasemets, Maie Kiisel, Jaan Liira, Asko Lõhmus, Anneli Palo, Meelis Pärtel, Liina Remm|url=https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/4578|pealkiri=Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne|aeg=2018|vaadatud=25.08.2021}}</ref> Lageraie asemel on võimalik senisest enam kasutada [[Turberaie|turberaiet]] ja [[Valikraie|valikraiet]]. Alternatiivsete raieviiside senisest edukamat kasutamist võimaldavad muudatused viidi 2016. aastal metsaseadusesse ja metsa majandamise eeskirja. Kehtima hakkasid need majandusmetsade suhtes, vajalik on leevendada kehtivaid turberaiete ja valikraie kriteeriume piiranguvööndi metsades, et soodustada metsade edukat looduslikku uuenemist.<ref name=":0" /> {{Tsitaat|''Lageraie järel võtab metsa seenestiku taastumine aega terve sajandi, mõnes piirkonnas isegi pool tuhat aastat. ''|Leho Tedersoo (Tartu Ülikool, mükoriisauuringute professor)|Kuidas mõjutab lageraie metsa seenerikkust? |Eesti Loodus, oktoober 2021}}<ref>{{Netiviide|autor=Tedersoo, Leho|url=http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus10_2021.pdf|pealkiri=Kuidas mõjutab lageraie metsa seenerikkust?|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=oktoober 2021|vaadatud=22.02.2022}}</ref> === Lageraiepõhise metsamajanduse ohud elustikule ja teistele ökoloogilistele funktsioonidele === Uuringud näitavad, et LPM ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused, tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja mitmetest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnedele ohustatud liikidele) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsamajanduse intensiivistudes ja raiemahtude suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne. LPM olemasoleva leevendusmeetmena on kesksed säilikpuude hulk ja kvaliteet, millest kummagi osas on Eestis potentsiaal alakasutatud (nt u 40% säilikpuudest ei täida efektiivselt eesmärki). Puuduv meede on teiste raieviiside süsteemne kasutamine maastikes, sest LPM ei taga ka koostoimes rangelt kaitstavate alade ja säilikpuudega kõigi metsaliikide elujõulisust. Peamine probleem tuleneb intensiivse LPM tingimustes ühetaolisest puistuarengust ja majandatavate metsamaastike homogeniseerumisest.<ref name=":0" /> [[Elurikkus]] seostub mikroelupaikade ja substraaditüüpide ajalise ja ruumilise järjepidevusega, sest paljud metsaspetsiifilised liigid on ohustatud vanade puistute uuendusraiega või vanametsa-struktuuri-elementide eemaldamisega (Jüriado et al. 2003, Jüriado & Liira 2009, 2010; Lõhmus 2003, Lõhmus & Lõhmus 2005, 2008). Ligikaudu veerand metsaliikidest vajavad mingi osa oma elust kõdupuidu mikroelupaiku (Siitonen 2001, Stokland jt 2004). [[Püsimetsandus|Looduslähedane metsandus]] suudab pakkuda peenemaid surnud puidu fraktsioone sarnasel määral põlismetsaga. Probleemiks on aga jämeda kõdupuidu, nii seisva kui lamava, puudus majandusmetsades (Kraut ja Lõhmus 2010).<ref name=":0" />{{Tsitaat|''Lageraiepõhise metsanduse elustikku ohustavad mõjud on seotud paljude eri protsessidega: peamised on mikroelupaikade ja populatsioonide lokaalse hävimine ning liikidevaheliste seoste muutused, mis tulenevad igakordsest raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist, puistute üheealisusest ning eelmainitutega seotud sekundaarsetest mõjudest. Mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. Ebapiisavalt on uuritud näiteks ahelväljasuremisi ja raiete võimalikke saastemõjusid, ainult üksiknäidetena on teada raiesmike võõrliike soosivad mõjud. Ohustatud elustiku ja teiste ökoloogiliste funktsioonide seisukohalt ei ole lageraiepõhise metsanduse lausaline kasutamine majandatavates metsades optimaalne. ''|Asko Lõhmus (Tartu Ülikool)|Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne|2018}} == Mõju turismile == Lageraied häirivad nii turismisektorit kui ka metsade sotsiaalset ja rekreatsioonilist funktsiooni.<ref name=":0" /> == Majanduslik külg == Lageraiejärgne puistustruktuur on üheealisuse ja ühekülgse häiringurežiimi tõttu vaesunud.<ref name=":0" /> {{Tsitaat|Metsade struktuuri ja tulu teenimise seoste hindamise muudab keerulisemaks toetustesüsteem, mis võib soosida vähemtulusa struktuuri hoidmist. Näiteks Soome metsade puhul on modelleerimine näidanud, et püsimetsa majandamine on lageraiepõhisest metsamajandusest üldiselt tulusam, kuid mitmesugused toetused, näiteks metsaistutamisele, soosivad üheealiste kultuurpuistute ja lageraiete kasutamist (Pukkala jt 2015). Seepärast tuleks ka Eestis erinevaid majandusstsenaariume analüüsida ja neist lähtuvalt toetustesüsteem üle vaadata.|Hardi Tullus (Eesti Maaülikool)|Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne|2018}} ==Vaata ka== *[[elurikkus]] *[[häil]] *[[jätkusuutlikkus]] *[[mahemetsandus]] *[[metsahool]] *[[lank]] *[[põlismets]] *[[raielank]] *[[ökoloogiline ökonoomika]] *[[ökotsiid]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Metsaraie]] 8mcdzre4uj83o1xit9cqpumljjryoyg 0 369182 7175674 4330886 2026-06-18T22:33:12Z ~2026-35697-06 231924 7175674 wikitext text/x-wiki '''Volare''', rahvakeeli "kreeka laev", on vrakistunud ja osaliselt vanarauaks lõigatud [[kaubalaev]], mis asub aastaid madalikul [[Ariste laht|Ariste lahes]] [[Saaremaa]] rannikul. == Ajalugu == Laev ehitati 1957. aastal Rootsis ja kandis esialgu nime Alta. Seejärel on laev kandnud nimesid Archenar, Vola ja Tiger Bay. 29. novembril 1980, olles teel [[Gdansk]]ist [[Riia|Riiga]], sõitis Volare [[navigatsioon]]ivea (mõnede allikate arvates ka tahtluse) tõttu Saaremaa rannikul [[Ariste laht|Ariste lahes]] madalikule. Hoolimata katsetest ei õnnestunud laeva madalikult kätte saada ja samuti pole õnnestunud seda hiljem täielikult vanarauaks lõigata. Siiski on suur osa veepealsest osast küljest ära lõigatud. Väidetavalt on laevas veel hulk kütust, mis ohustab keskkonda. == Välislingid == *[http://www.shipspotting.com/gallery/photo.php?lid=1376164 Alta] Shipspotting.com *[http://www.postimees.ee/2776056/neetud-laevavrakk-tiksub-rannikumeres-suure-reostuspommina "Neetud laevavrakk tiksub rannikumeres suure reostuspommina"] Postimees {{koord|NS=58.12|EW=22.13|tüüp=maamärk}} [[Kategooria:Kaubalaevad]] tegtow0wpbn9iq0ecufcvw5lhc1is16 0 369764 7175711 7121305 2026-06-19T00:09:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175711 wikitext text/x-wiki [[pilt:Goldie 2003.jpg|pisi|Goldie 2003. aastal]] '''Goldie''' (kodanikunimega '''Clifford Joseph Price'''; sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1965]]) on [[Suurbritannia]] [[trumm ja bass|trummi ja bassi]] produtsent, [[DJ]], visuaalkunstnik ja [[näitleja]]. Nooruses tegeles ta [[grafiti|grafitiga]]. Goldie on mänginud [[James Bond]]i filmis "007 ja liiga kitsas maailm" ("The World Is Not Enough"), [[Guy Ritchie]] mängufilmis "Teemandirööv" ("Snatch") ja briti [[Teleseriaal|teleseriaalis]] "[[EastEnders]]". Ta on osa võtnud mitmest [[tõsieluseriaal]]ist. 1994. aastal asutas Goldie plaadifirma [[Metalheadz]]. ==Noorus== Price on jamaica ja šoti päritolu.<ref name="uwpPx" /> Ta anti lapsena lastekodusse ja hiljem kasvas ta mitmes kasuperes.<ref name="Allmusic" /> 1980. aastatel vaimustus ta [[Hiphop|hiphopist]] ning hakkas tegelema [[breiktants]]u ja grafitiga. Tema [[Birmingham]]i ja [[Wolverhampton]]i ümbruses asunud töid näeb [[Afrika Bambaataa]] [[dokumentaalfilm]]is "Bombing". Näiteid Price'i grafitikunstist näeb ka Henry Chalfanti ja James Prigoffi raamatus "Spraycan Art". 1988. aastal oli Price mõnda aega [[USA|Ameerika Ühendriikides]], kus tegeles grafitiprojektidega ning müüs [[New York|New Yorgis]] ja [[Miami]]s kuldseid hambaaksessuaare. Suurbritanniasse naasnult jätkas ta kuldsete hambakatete müümist.<ref name="Allmusic" /> Tihti arvatakse, et sealt on pärit ka hüüdnimi Goldie. Kuid pigem on põhjus selles, et ''b-boy'' päevil kasutati tema kohta rastapatside tõttu nime Goldilocks, ja hiljem, kui tal rastapatse enam polnud, lühenes ka hüüdnimi. ==Muusikaline tegevus== 1991. aastaks tundis Price suurt huvi briti ''breakbeat''<nowiki/>'i skeene vastu. Ta toonane tüdruksõber DJ Kemistry tutvustas teda [[4hero]]na tuntud ''jungle''{{'}}i ning trummi ja bassi valdkonnas teedrajavale duole Dennis McFarlane'ile ja Mark Clairile.<ref name="Allmusic" /> Price tegutses seejärel 4hero [[plaadifirma]]s Reinforced, tehes disainitööd ja suheldes artistidega. 1992. aastal tegi Price häält [[island]]i grupi Ajax Projecti loos "Ruffige",<ref name="e51tb" /> misjärel võttis ta sõna ''rufige'' kasutusele ühe oma aliasena ('''Rufige Cru/Kru''').<ref name="zVOTj" /> Rufige Kru aliast on Price kasutanud koostööprojektide raames. Näiteks on ta selle nime all koostööd teinud selliste trummi ja bassi produtsentidega nagu Technical Itch, Heist, Cujo, Danny J, [[Doc Scott]] ja Rob Playford. 1992. ja 1993. aastal andis Price plaadifirma Synthetic Hardcore Phonography alt välja mitu lugu (teiste seas näiteks "Terminator", "Angel" ja "You & Me"), kasutades varjunime Metalheadz. 1994. aastal asutas Price oma plaadifirma Metalheadz.<ref name="sdGof" /> Plaadifirma asutamisele järgneval aastal tuli välja Goldie esimene stuudioalbum "Timeless", mis tõusis oma avanädalal briti albumimüügi edetabeli seitsmendale kohale.<ref name="R1oSY" /> Goldie segas seal ''jungle''{{'}}ile omaseid ''breakbeat''<nowiki/>'i rütme ja bassiliine orkestrimuusika tekstuuride ja souli-lauljanna [[Diane Charlemagne]]'i vokaaliga. Albumi nimilooks oli 21 minuti pikkune sümfooniline seade. Albumil olnud lugu "Inner City Life" jõudis briti singlimüügi edetabeli 39. kohale. 1998. aastal tuli välja Goldie teine album "Saturnz Return". Albumi avalugu "Mother" on tund aega vältav orkestraalne trummi ja bassi pala. Albumil astusid üles ka [[David Bowie]], [[Noel Gallagher]] ja [[KRS-One]]. 2002. aastal ütles Price, et on kolm aastat töötanud filmi "Sine Tempus" kallal, mis peab edasi andma ühe noore kunstniku täiskasvanuks saamise loo.<ref name="7c1X8" /> 2006. aastal teatas ta, et filmi heliriba saab ta uueks albumiks.<ref name="fnbm3" /> Kogumik tuli Metalheadzi veebilehe kaudu välja 2008. aastal, kuid filmi pole siiani. Märtsis 2013 tuli välja 37-looline antoloogia "The Alchemist: The Best of Goldie 1992–2012", kuhu on kogutud Goldie muusikalise karjääri olulisemad lood.<ref name="lTESf" /> Juunis 2017 ilmus album "The Journey Man", mille kohta Goldie on öelnud, et tegu on "Timelessi" vanema vennaga.<ref name="gN941" /> ==Kunst== 2007. aastal naasis Goldie kunstimaailma – Leonard Street Gallerys sai teoks tema näitus "Love Over Gold".<ref name="jwcrd" /> 2008. aastal aitas ta [[Pete Tong]]il [[Ibiza]]l asuvat Edeni [[ööklubi]] kunstiliselt kujundada.<ref name="7SSC1" /> 13.–28. juunil 2008 oli Goldiel väljapanek [[Berliin]]is<ref name="Tvkg9" /> ja 2009. aasta aprillis toimus Londonis Shoreditchis näitus "Kids Are All Riot". Koostöös kunstiettevõttega Art Below on Goldie kunsti eksponeeritud Londoni [[metroo]]s.<ref name="vcxSm" /> ==Isiklikku== 1990. aastate alguses oli Price'il suhe 1999. aastal autoõnnetuses hukkunud trummi ja bassi DJ Kemistryga.<ref name="Allmusic" /> 1990. aastatel oli Price mitu aastat suhtes ka islandi laulja [[Björk]]iga, paar läks lahku 1996. aasta septembris.<ref name="Allmusic" /> 2002. aastal abiellus Price [[modell]] Sonjia Ashbyga, paar lahutas abielu 2005. aastal. 2007. aastal alustas Goldie suhet kanadalanna Mika Wassenaariga ja nad abiellusid 2010. aastal.<ref name="r3l2e" /> 2002. aastal tuli välja Paul Gormaniga kahasse kirjutatud [[autobiograafia]] "Nine Lives". 2010. aasta juulis sai Goldie Bruneli Ülikoolilt ühiskonnateaduste (''social sciences'') audoktorikraadi.<ref name="hdJCn" /> 3. septembril 2010 sai Goldie Wolverhamptoni Ülikoolilt disaini audoktorikraadi.<ref name="5pQpf" /> 2010. aasta seisuga on Goldiel viis last, kõigil ta lastel on erinevad emad.<ref name="wAs3V" /> 7. septembril 2010 mõisteti Goldie tol ajal 23-aastasele pojale Jamie Price'ile [[mõrv]]a eest eluaegne vanglakaristus, millest tuleb ära kanda vähemalt 21 aastat. Jamie Price oli 24. augustil 2008 surnuks pussitanud rivaalitseva jõugu liikme.<ref name="SkDPE" /> Alates 2016. aastast on Goldie Briti Impeeriumi ordu liige (MBE). Tiitli pälvis ta muusikalise tegevuse ja noortekultuuri edendamise eest.<ref name="eTtK8" /> Goldie tegeleb [[jooga]]ga. Ta on öelnud, et jooga on muutnud ta suhtumist töösse ja inimestesse.<ref name="RyhOv" /> Goldie kogub tosse, tal on üle 1000 tossupaari.<ref name="OwmZe" /> ==Albumid== *Goldie – "Timeless" (1995) *Goldie – "Saturnz Return" (1998) *Rufige Kru – "Malice in Wonderland" (2007) *Goldie – "Sine Tempus: The Soundtrack" (2008) *Rufige Kru – "Memoirs of an Afterlife" (2009) *Goldie – "The Journey Man" (2017) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Allmusic">[http://www.allmusic.com/artist/goldie-mn0000672498/biography Goldie] AllMusic.</ref> <ref name="uwpPx">[http://www.nndb.com/people/855/000086597/ "Tracking the entire world"]. NNDB.</ref> <ref name="e51tb">[http://www.discogs.com/Ajax-Project-Mach-III-EP/release/187885 "Ajax Project – Mach III"]. Discogs.com.</ref> <ref name="zVOTj">http://www.discogs.com/artist/299-Rufige-Kru Rufige Kru variatsioonid. Discog.</ref> <ref name="sdGof">Strong, Martin C. (2000). ''"The Great Rock Discography"'' (5. trükk). Edinburgh: Mojo Books. lk 389. ISBN 1-84195-017-3.</ref> <ref name="R1oSY">Roberts, David (2006). ''"British Hit Singles & Albums"'' (19. trükk). London: Guinness World Records Limited. lk 230. ISBN 1-904994-10-5.</ref> <ref name="7c1X8">Goodey, Jan. [https://web.archive.org/web/20120909022645/http://www.nigelberman.co.uk/feature1_nov2002.htm#selection-365.0-365.20 Goldie - biting thru]. www.nigelberman.co.uk. November 2002.</ref> <ref name="fnbm3">Verma, Rahul. [http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/features/goldie-lookin-back-522812.html Goldie: lookin' back]. The Independent. 13.01.2006.</ref> <ref name="lTESf">[http://www.amazon.co.uk/The-Alchemist-Best-Of-1992-2012/dp/B00B7PJM7E "The Alchemist: Best Of 1992–2012: Amazon.co.uk: Music"]. Amazon.co.uk.</ref> <ref name="gN941">Andrew Ryce. [https://web.archive.org/web/20170623025947/https://www.residentadvisor.net/reviews/21105 "Goldie – The Journey Man"]. Resident Advisor. 14.06.2017</ref> <ref name="jwcrd">Barnett, Laura. [http://www.theguardian.com/music/2007/sep/25/popandrock "Portrait of the artist: Goldie, musician"]. London: Music.guardian.co.uk. 25.09.2007.</ref> <ref name="7SSC1">[https://web.archive.org/web/20081120052220/http://www.famemagazine.co.uk/2008/04/22/pete-tong-new-ibiza-plans-at-the-eden/ "Pete Tong new Ibiza plans at the Eden"]. Famemagazine.co.uk. 22.04.2008.</ref> <ref name="Tvkg9">[https://web.archive.org/web/20140504205711/http://www.eddielock.co.uk/events/goldie-berlin-exhibition "Goldie Berlin Exhibition"]. Eddielock.co.uk.</ref> <ref name="vcxSm">{{Netiviide |pealkiri=Art Below - Goldie |url=http://www.artbelow.org.uk/artists/goldie |vaadatud=2014-05-04 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304233640/http://www.artbelow.org.uk/artists/goldie |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="r3l2e">Barber, Lynne. [http://www.theguardian.com/books/2009/jul/19/goldie-the-interview Goldie - The interview]. The Guardian. 19.07.2009.</ref> <ref name="hdJCn">[https://web.archive.org/web/20140504212145/http://www.brunel.ac.uk/news-and-events/news/news-items/press/ne_25027 Honorary degree for artist and musician Goldie]. 20.07.2010.</ref> <ref name="5pQpf">{{Netiviide |pealkiri=Clifford Price (Goldie) - Honorary Doctor of Design |url=http://www.wlv.ac.uk/Default.aspx?page=24857 |vaadatud=2014-05-04 |arhiivimisaeg=2013-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131203041608/http://www.wlv.ac.uk/Default.aspx?page=24857 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wAs3V">Lampert, Nicole. [http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-1310379/As-Goldie-joins-BBCs-Strictly-Come-Dancing-escape-troubled-roots.html He's the friend of Prince Harry who joined Strictly this week - as his son was jailed for murder. So can Goldie ever escape his troubled roots?]. Daily Mail. 11.09.2010.</ref> <ref name="SkDPE">[http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-black-country-11215348 Wolverhampton gang member jailed for murder]. BBC News, 07.09.2010.</ref> <ref name="eTtK8">[https://www.thegazette.co.uk/London/issue/61450/supplement/N23 (Supplement) no. 61450. p. N23]. The Gazette. 30.12.2015</ref> <ref name="RyhOv">[https://web.archive.org/web/20140626013238/http://www.yogangster.co.uk/blog/9909/goldie-s-yogangster Goldie’s Yogangster].</ref> <ref name="OwmZe">Sloan, Ben. [http://metro.co.uk/2009/10/27/goldie-636850/ Goldie]. Metro. 27.10.2009</ref> }} [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Suurbritannia kunstnikud]] [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Suurbritannia muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Suurbritannia DJd]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] ejuof0gbvrl8ful0txz4pn7fsjdr3lp 10 375620 7175702 6753104 2026-06-18T23:25:59Z MorsMe 217455 7175702 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Tallinna trolliliinid | päis = [[Trollibussiliiklus Tallinnas|Tallinna trolliliinid]] | loend1 = '''Endised:''' [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] • [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] • [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] • [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] • [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] • [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] • [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] • [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] • [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] | loend2 = '''Tulevased:''' [[9 (Tallinna trolliliin)|72]] • [[1 (Tallinna trolliliin)|81]] • [[3 (Tallinna trolliliin)|83]] • [[4 (Tallinna trolliliin)|84]] • [[5 (Tallinna trolliliin)|85]] }}<noinclude>[[Kategooria:Eesti navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Tallinna mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> jk9x4qxq0n5smzsm4hsdkvc3f1ipykd 7175703 7175702 2026-06-18T23:30:01Z MorsMe 217455 7175703 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Tallinna trolliliinid | päis = [[Trollibussiliiklus Tallinnas|Tallinna trolliliinid]] | loend1 = '''Endised:''' [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] • [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] • [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] • [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] • [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] • [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] • [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] • [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] • [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] | loend2 = '''Tulevased:''' [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] • [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] • [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] • [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] • [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] }}<noinclude>[[Kategooria:Eesti navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Tallinna mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> l0yg2f3rdyj25wkukuihsgu39tsul03 0 381107 7175483 7172411 2026-06-18T13:54:22Z Kuriuss 38125 7175483 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Hundi ja koera hübriidid''' ehk '''huntkoerad''' on [[hunt|hundi]] (''Canis lupus'') ja [[koer]]a (''Canis familiaris'') järglased.<ref name="2019_03_24_WOLFDOG">24. märts 2019, [https://m.youtube.com/watch?v=sPVqq7CuVOw& WOLFDOGS - WHICH ONE IS BEST?]</ref> [[Pilt:The Wolves of North America (1944) Gray wolf x Collie cross 2.jpg|pisi|350px|Hundi ja kolli hübriid]] ==Ajalugu== On teada, et tänapäeva koer on saadud tänu hundi [[kodustamine|kodustamisele]]. See protsess algas arvatavasti juba enne viimase jääaja maksimumi, aga sai erilise hoo sisse umbes 15 000 aastat tagasi. Kodustamise protsessi algusest saadik on hundid ja koerad ka omavahel ristunud.<ref name="EL" /> Inimese poolt läbi viidud aretustegevus on pannud aluse koerte erakordsele [[fenotüüp|fenotüübilisele]] mitmekesisusele.<ref name="britain" /> Kui algul olid koer ja hunt väga sarnased ning ristumiseks tõkkeid ei olnud, siis aja jooksul on inimene koera oma soovi järgi kujundanud ja nende iseseisvat liikumist takistanud, mistõttu vabad võimalused paaritumiseks on nüüdseks väga harvad. Tänapäeval eristub enamik koeri välimuselt huntidest oluliselt ning koera loetakse eraldi [[Liik (bioloogia)|liigiks]]. [[Ristumisbarjäär]]i koera ja hundi vahel aga tekkinud ei ole<ref name="EL" /> ning nad on võimelised omavahel paaritudes andma sigimisvõimelisi järglasi. [[Pilt:Wolfhybridskeleton.jpg|pisi|Hundi hübriidi skelett]] ===Teotihuacani huntkoerad=== Aastatel 1992–1996 uuriti Mehhikos Teotihuacani linnas sealseid koopaid ja tunneleid. Tunnelitest võetud proovid pärinesid 8.–12. sajandist pKr. Arheoloogiliste uuringute käigus leiti muude selgroogsete seas ka 455 koerlase jäänused. 20-l neist esinesid aga suuremad luud, kolju ning hambad kui tavalistel koertel, mistõttu peeti neid esialgu Mehhiko huntideks (''Canis lupus baileyi''). Lähemal uurimisel aga selgus, et nende luud pole nii suured, et võiksid kuuluda huntidele. Luude koostise uuringutest ilmnes ka vähene strontsiumi- ja tsingisisaldus, mis osutas sellele, et tegu oli peamiselt taimtoiduliste isenditega. Selline [[herbivoor]]ne eluviis võis tuleneda vaid sellest, et neil olid omanikud, kes neid toitsid.<ref name="teo" /> ===Huntkoerad Suurbritannias=== Esimene dokumenteeritud hundi ja koera ristamine [[Suurbritannia]]s leidis aset 1766. aastal, mil paaritati emane Pomeraniani koer ja isane hunt. Sealsed huntkoerad olid populaarsed loomaaedades ja rändtsirkustes. Peale selle peeti neid ka koduloomadena.<ref name="britain" /> ==Tunnused== [[Pilt:Llop.jpg|pisi|ääris|vasakul|Hundi ja Alaska malamuudi hübriid]] Sarnaselt [[segavereline|segavereliste]] koertega ei saa ka hundi ja koera ristamisel saadavaid looma tunnuseid ennustada. Hübriidid võivad omada nii hundile kui koerale iseloomulikke tunnuseid. Kuna koerte tunnused on väga mitmekesised ning sõltuvad tõust, võib leiduda huntkoeri, kellest ei oskakski arvata, et üks tema vanematest on hunt, näiteks kui hunti on ristatud spanjeliga<ref name="bucking" />. Küll aga ristamisel tõugudega nagu [[siberi haski]] ja [[alaska malamuut]] võib saada väga hundisarnase hübriidi.<ref name="britain" /> [[Pilt:Jake (9028501161).jpg|pisi|120 px|Pitbullterjer + labrador + hunt]] Hundi kolju ja kihvad on koerte omadest suuremad ning lõualuud võimsamad. Nende kõrvad on väga tiheda karvaga ja täiskasvanud isenditel mitte kunagi lontis. Huntide silmad on enamasti kollaka värvusega, samas kui koertel võib silmavärv varieeruda helesinisest pruunini. Hundi saba asetseb peaaegu alati seljast madalamal ega ole kunagi rõngas nagu koeral. Hundi karvkatte värvus varieerub mustast kuni halli ja ka valgeni. Kontrastseid värvilaike nagu koerte karvkattes huntidel ei esine, kuna nende kasuka värvus on hästi hajunud.<ref name="britain" /> Ühest kirjeldust, mille abil saaks huntkoera ilmeksimatult tuvastada, ei ole. Kui isend on väga hundisarnane, siis tunnused nagu rõngas saba ja lontis kõrvad näitavad selgelt ära, et tegemist võib olla hübriidiga. Samas ei esine tunnuseid, mille abil saaks välistada, et kahtlane loom pole puhas koer, kuna kõiki hundi tunnuseid võib esineda ka koertel.<ref name="britain" /> ==Iseloom== Kuna hübriidid saavad geenikombinatsioone nii koeralt kui ka hundilt, võivad neis väljenduda väga erinevad iseloomujooned ja käitumismallid. Metsikud hundid reeglina pelgavad inimest, samas kui kodukoerad lausa eelistavad inimese seltsi. Erinevalt koertest on hundid väga osavad kütid, samuti ei haugu nad peaaegu üldse.<ref name="overview" /> Huntkoeri on peetud ohtlikeks, kuna neil võib olla hundi tugevus ning sealjuures ei pruugi nad inimest karta nagu puhtaverelised hundid. Kuid agressiivne käitumine hübriidides võib laialt varieeruda ning sõltub sellest, millised iseloomujooni ja kui palju on nad pärinud hundilt, kui palju koeralt.<ref name="overview" /> Pole põhjust arvata, et iga hunt-koer on ründealdis ning inimesele ohtlik.<ref name="EL" /> ==Leiud== Senini on enamik hinnanguid hübriidide leviku kohta spekulatiivsed, kuna metoodika nende korrektseks tuvastamiseks on välja töötatud alles viimasel kümnendil{{millal}}.<ref name="EL" /> Kõige rohkem arvatakse huntkoeri leiduvat [[Põhja-Ameerika]]s, kus hübridiseerumine looduses on üsna sage<ref name="EL" />, kuid samuti aretatakse seal palju huntkoeri lemmikloomadeks.<ref name="overview" /> Palju hübriide on tuvastatud ka [[Venemaa]]l ning neid esineb ka Ukrainas. Euroopas on oletusi hübriidide olemasolu kohta paljudest riikidest, kuid kindlaks on see tehtud [[Bulgaaria]]s, [[Rumeenia]]s, [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Rootsi]]s, [[Hispaania]]s, [[Portugal]]is ja [[Itaalia]]s.<ref name="EL" /> Hübriidide esinemine Eestis tõestati, kui analüüsiti 2008/2009 talvel Läänemaal Taeblas kütitud kuut looma, kelle karvkatte värvus ei olnud hundile iseloomulik. Geneetiline analüüs tõestas, et neil esines nii huntidele kui koertele omaseid geneetilisi tunnuseid.<ref name="EL" /><ref name="bucking" /> ==Hübridiseerumine== Peamine eeldus [[hübriid]]ide tekkeks looduses on huntide väike arvukus. Seetõttu leiab hübridiseerumine aset peamiselt hundiasurkonna piirialadel, kus populatsioonitihedus on väike, või olukorras, kus [[populatsioon]]i sooline tasakaal on paigast ära. Asurkonna vähenemist mõjutab eelkõige liiga suur jahisurve, elupaikade killustumine ning ka huntide saakloomade üleküttimine. Arvatakse, et kui huntide arvukus on liialt madalale langenud, aitab koertega hübridiseerumine madalseisust välja tulla ning vältida ka sugulusristumist ehk [[inbriiding]]ut, mille tagajärjel võivad populatsioonis esineda mitmed haigused. Samas võib hübridiseerumist esineda ka hundiasurkonna normaalse struktuuri ja keskmise arvukuse korral. Oluliseks hübridiseerumist soodustavaks teguriks võib sel juhul olla hulkuvate koerte suur arvukus. Peamiselt toimub hübridiseerumine emase hundi ja isase koera vahel, kuid võib esineda ka vastupidine olukord.<ref name="EL" /><ref name="bucking" /> ===Hübridiseerumise ohud=== Kui hundipopulatsioon on elujõuline ning sisserändajatele avatud, ei kujuta hübridiseerumine endast erilist ohtu. Juhtudel, kus emahunt jääb järglastega üksi ega leia üksikut isahunti enda kõrvale, ei pruugi hübriidsed kutsikad piisavalt toitu ja kaitset saada ning võivad seetõttu hukkuda. Samuti ei pruugi hübriidid paarilise otsinguil olla võimelised huntidega konkureerima. Sellistel puhkudel on koerageenide levimine hundiasurkonnas raskendatud ega kujuta populatsioonile ohtu. Küll aga võib laialdase hübridiseerumise tulemusena muutuda looduslike koerlaste käitumine, kehaehitus ja -talitlus, mis võib viia hundipopulatsiooni nõrgenemisele ja ka uute [[alamliik|alamliikide]] tekkele. Peamine ohutegur huntide ja koerte ristumisel on koerte haiguste laialdasem levik hundipopulatsioonis. Hundid on aja jooksul hästi [[kohastumine|kohastunud]] mitmete haigustekitajatega, kuid koerte geenikombinatsioonide sattudes populatsiooni võib hübriidne asurkond muutuda haigustele vastuvõtlikumaks ning seetõttu hääbuda. Praegu on koerlastest hübridiseerumise poolt ohustatud [[mägikoer]] (''Canis simensis''), [[punahunt]] (''Canis rufus'') ning [[Mehhiko hunt]] (koioti ja hundi ristand) (''Canis lupus baileyi'').<ref name="EL" /> ==Aretus== Hunte ja koeri ristatakse ka inimese poolt – peamiselt eesmärgiga saada isend, kellel on hundi jõuline välimus, kuid keda oleks lihtne treenida.<ref name="2018_07_26_AW_Lupine">26. juuli 2018, Animal Watch, [https://www.youtube.com/watch?v=Qf9QgS3Zbxk The World of Lupine Foundation Summer Show ]</ref><ref name="overview" /> Näiteks on [[alaska haski]] (mitteametlik tõug) saadud siberi haski ja hundi ristamisel sooviga saada kiirem ja vastupidavam loom, kes on sobilik [[kelgukoer]]aks. Usutakse, et hundigeenidega isendid on tugevamad kui puhtad tõukoerad.<ref name="britain" /> Inimese kaasabil on hunti ja koera ristates saadud ka uued ametlikud koeratõud. [[Pilt:Bow bow.jpg|pisi|150px|ääris|vasakul|Saarloosi huntkoer]] ===Saarloosi huntkoer=== Saarloosi huntkoera aretamisega alustas hollandlane [[Leendert Saarloos]]. Ta ristas omavahel isase [[saksa lambakoer]]a ning emase hundi ning nende järglased uuesti saksa lambakoeraga, kellest said [[saarloosi huntkoer]]ad. Eesmärgiks oli saada täiustatud versioon saksa lambakoerast, kes oleks immuunne koertekatkule. Saarloosi huntkoer on välimuselt sarnane hundiga, iseloomult ettevaatlik ja vaoshoitud ega ole agressiivne, kuid koertekatkule immuunseks teda aretada Saarloos siiski ei suutnud.<ref name="aE9hk" /> [[Pilt:Tschechoslowakischer Wolfshund10.jpg|pisi|175px|Tšehhoslovakkia huntkoer]] ===Tšehhoslovakkia huntkoer=== Tšehhoslovakkia huntkoer aretati 1950. aastatel praegustel [[Tšehhi]] ja [[Slovakkia]] aladel. Ristati hunt ning Saksa lambakoer eesmärgiga saada koer, kellel oleksid koera head iseloomujooned ja hundi võimekus. Aretamine toimus bioloogilise eksperimendina, mille käigus tõestati, et on võimalik paaritada nii emane hunt ja isane koer, kui ka isane hunt ja emane koer.<ref name="wlK8W" /> {{pooleli}} {{-}} ===Volkosob=== Volkosob (Волкособ, Волкособы) aretati Vene sisevägede instituudis Permis.<ref name="2011_03_06_VOLKOSOB">6. märts 2011, [https://www.youtube.com/watch?v=3YB_v0dCVpU& Волкособ1]</ref><ref name="2015_12_23_VOLKOSOB">23. dets 2015, [https://m.youtube.com/watch?v=OTHZ78WfPG8& Пермский волкособ]</ref> Saksa lambakoera ja kaspia stepihundi ristand. ==Vaata ka== *[[Hübriid]] *[[Stepihunt]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EL">{{netiviide | url = http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2908 | pealkiri = Geneetiline analüüs tõestas hundi ja koera hübriidid Eestis. | autor = Hindrikson, M., Männil P., Saarma U. | väljaanne = Eesti Loodus | aeg = 2009}}</ref> <ref name="britain">{{netiviide | url = http://www.defra.gov.uk/wildlife-countryside/pdf/protection/dwa-wolfdogs.pdf | pealkiri = The Keeping of Wolf-Hybrids in Great Britain | autor = Cusdin P.A., Greenwood A.G. | failitüüp = PDF | aeg = 2000 | vaadatud = 2014-10-13 | arhiivimisaeg = 2008-12-06 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20081206062712/http://www.defra.gov.uk/wildlife-countryside/pdf/protection/dwa-wolfdogs.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="teo">{{netiviide | url = http://www.colegionacional.org.mx/SACSCMS/XStatic/colegionacional/docs/espanol/lmza/lmza_icaz_2002.pdf | pealkiri = Dog-wolf Hybrid Biotype Reconstruction from the Archaeological City of Teotihuacan in Prehispanic Central Mexico. | autor = Valadez R., Rodriguez B., Manzanilla L., Tejeda S. | aeg = 2002 | failitüüp = PDF}}</ref> <ref name="bucking">{{netiviide | url = http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0046465 | pealkiri = Bucking the trend in wolf-dog hybridization: first evidence from Europe of hybridization between female dogs and male wolves. | autor = Hindrikson M., Männil P., Ozolins J., Krzywinski A., Saarma U. | väljaanne = PLoS ONE | aeg = 2012}}</ref> <ref name="overview">{{netiviide | url = http://www.nal.usda.gov/awic/newsletters/v5n4/5n4wille.htm | pealkiri = The Wolf-Dog Hybrid: An Overview of a Controversial Animal. | autor = Willems R.A. | väljaanne = Animal Welfare Information Center Newsletter | vaadatud = 2014-10-13 | arhiivimisaeg = 2008-06-16 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20080616085835/http://www.nal.usda.gov/awic/newsletters/v5n4/5n4wille.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="aE9hk">{{netiviide | url = http://www.ukcdogs.com/Web.nsf/Breeds/Saarloosewolfdog | pealkiri = Saarloosewolfdog | vaadatud = 1.10.2014 | arhiivimisaeg = 4.03.2016 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160304101947/http://www.ukcdogs.com/Web.nsf/Breeds/Saarloosewolfdog | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="wlK8W">{{netiviide | url = http://www.dogbreedinfo.com/czechoslovakianwolfdog.htm | pealkiri = Czechoslovakian Wolfdog | vaadatud = 1.10.2014}}</ref> }} [[Kategooria:Hübriidid]] [[Kategooria:Huntkoerad| ]] 9hgay8imp4wmhjczrvoiq5terz4mro0 0 382268 7175611 6973529 2026-06-18T19:52:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175611 wikitext text/x-wiki '''Geneetiline häire''' on [[haigus]], mida põhjustavad muutused indiviidi [[DNA]]-s. Mutatsiooni tulemusena toimuvad muutused [[geen]]i moodustavas DNA järjestuses ning vastav geen ei suuda enam kodeerida normaalselt töötavat [[valk]]u. Organismi normaalseks elutegevuseks vajalikud valgu funktsioonid muutuvad ning tagajärjeks on haigus. DNA järjestuse viga ehk [[mutatsioon]] võib varieeruda laias ulatuses – [[üksiku nukleotiidi polümorfism|üksiknukleotiidsest muutusest]] kuni ulatuslikuma kromosoomistiku muutuseni.<ref name="oRa7L" /> Enamik geneetilisi haigusi on küllaltki haruldased ning mõjutavad vaid ühte inimest mitmest tuhandest või isegi miljonist. Geneetilised haigused võivad olla päranduvad, mis on saadud vanemate geneetilisest materjalist, või ka mittepäranduvad. Päranduvate haiguste puhul on tegemist mutatsioonidega iduteeliinis (sugurakke moodustatakse sugurakkude eellasrakkudest sugurakke moodustavas koes või elundis)<ref name="oCGQg" />, mis võtab osa geneetilise informatsiooni ülekandmisest vanematelt järglastele. Mittepäranduvate haiguste põhjustajateks võivad olla uued mutatsioonid või muutused somaatiliste rakkude DNAs. Sama haigus, näiteks mõni vähi vorm, võib olla põhjustatud nii päritavate tegurite, uute mutatsioonide kui ka [[keskkonnategur]]ite poolt. Kas, millal ja millise tõsiduseni geneetilise defektiga inimesel haigus esineb, sõltub peaaegu alati keskkonnateguritest ja individuaalsest arengust.<ref name="r8ZDj" /> On kolme tüüpi geneetilisi haigusi: *monogeensed haigused, kus mutatsioon mõjutab ühte geeni; *kromosomaalsed haigused, kus [[kromosoom]]id (päriliku informatsiooni kandjad rakutuumas) või nende osad on puudu või muudetud; *polügeensed haigused, kus mutatsioone esineb kahes või rohkemates geenides ning olulist rolli mängivad ka elustiil ja keskkond.<ref name="pyaYB" /> {| class="wikitable" style="float: right" |+ Haiguste esinemine |- | [[Huntingtoni tõbi]] | üks 15 000-st <ref name="uey5a" /> |- | [[Hüperkolesteroleemia]] | üks 500-st |- |[[Sirprakuline aneemia]] | üks 625-st |- |[[Tsüstiline fibroos]] | üks 2000-st |- |[[Tay-Sachsi haigus]] | üks 3000-st |- |[[Hemofiilia]] | üks 10 000-st |- |[[Duchenni lihasdüstroofia]] | üks 7000-st |} ==Monogeensed haigused== Paljud pärilikud haigused (teada üle 5000) on ühe geeni määratud ehk monogeensed haigused. Ühe geeni punktmutatsiooniga seostuvad haigused on siiski võrdlemisi haruldased. Näiteks on selliseks harvaesinevaks juhtumiks [[sirprakuline aneemia]] (inglise ''sicle-cell anemia''), kusjuures kõigil haigusega isenditel on sama mutatsioon, mis on seega levinud evolutsiooniliselt.<ref name="p53qJ" /> Erinevad mutatsioonid geeni samas [[alleel]]is või erinevates alleelides võivad põhjustada haiguse erinevat avaldumistugevust. Nendest mutatsioonidest võivad mõned kõrvalekalded olla evolutsiooniliselt teistest rohkem levinud. Nii näiteks on [[Tsüstiline fibroos|tsüstilise fibroosi]] käes kannatavatel Põhja-Euroopa elanikel 80% haigusjuhtudest sama deletsioon. Kui paar, kus üks või mõlemad partneritest on monogeense haiguse kandjad või selle all kannatajad, soovib saada last, on neil võimalus kasutada ''[[in vitro]]'' viljastamist. Nii on võimalik teha preimplantatsiooniline diagnostika, et selgitada välja [[embrüo]] võimalik haigestumine.<ref name="P9Ti3" /> ====Autosoomdominantne pärandumine==== Autosoomdominantse haiguse käes kannataval indiviidil piisab haiguse esinemiseks ühest muteerunud geenikoopiast. Igal haigel isikul on tavaliselt üks haige vanem, seega esineb 50% võimalus, et lapsele pärandub muudetud geen.<ref name="LsI9o" /> Autosoomsed ehk mittesugukromosoomsed tunnused on [[autosoom]]ides, kus geeni alleelid esinevad mõlemas homoloogses kromosoomis. Selliste tunnuste pärandumist on lihtne jälgida, kuna tunnused avalduvad põlvkonnast põlvkonda ning esinevad meestel ja naistel sama sagedusega. Dominantse tunnuse avaldumine võib sõltuda ka keskkonnast. On ka võimalus, et dominantne tunnus ei ilmne, sel juhul on tegemist tunnuse mittetäieliku avaldumise ehk mittetäieliku penetrantsusega.<ref name="cs1sm" /> Monogeensed haigused on näiteks [[Huntingtoni tõbi]], familiaalne [[hüperkolesteroleemia]] ja pärilik [[kolorektaalvähk]]. ====Autosoomretsessiivne pärandumine==== Autosomaalretsessiivse haiguse esinemiseks peavad indiviidil olema muteerunud kaks geenikoopiat. Sel juhul on indiviidi vanemad üldjuhul mõlemad üksiku geenikoopia kandjad, kuid neil ei avaldu haigus. Autosoomretsessiivsed tunnused ei avaldu igas põlvkonnas. Avaldumiseks on vajalik mutatsiooni [[homosügootsus]]. Sellised haigused on näiteks [[tsüstiline fibroos]] ja [[sirprakuline aneemia]]. Osa muid fenotüüpe, nagu kuiv või märg kõrvavaik, on samuti määratud autosoomretsessiivsel moel.<ref name="PYmYg" /> ====X-liiteline pärandumine==== X-liitelisi haigusi põhjustavad [[X-kromosoom]]i geenimutatsioonid. Naistel on kaks X-kromosoomi, seega võib ühe kromosoomi muutused kompenseerida teine X-kromosoom. Sel juhul on naine väliselt terve X-liitelise haiguse kandja. Kuigi naisel endal haigus ei avaldu, võib ta seda siiski järglastele edasi kanda. Naissoost kandjatel on 50% risk pärandada edasi muutusega geen. Kui ema pärandab pojale mutatsiooniga geeni, siis on poeg haige, kui aga haigust põhjustav muutustega geen kantakse edasi tütrele, siis tütar on kandja nagu tema emagi. Meestel on vaid üks X-kromosoom (XY), ning kui X-kromosoomis on toimunud muutused, avaldub neil haigus kindlasti. Nii päranduvaid seisundeid kutsutakse X-liitelisteks retsessiivseteks haigusteks.<ref name="Ux37m" /> Inimesel on X-liitelistest retsessiivsetest geenidest põhjustatud haigustest tuntud veritsustõbi ehk klassikaline [[hemofiilia]]. See on haigus, mille puhul organism pole võimeline sünteesima vere hüübimist määravat faktorit. X-liiteline hemofiilia esineb praktiliselt ainult meestel, kes saavad hemofiiliaalleeli emalt, kes on geeni kandja.<ref name="UKc2S" /> ====Y-liiteline pärandumine==== Y-liitelisi haigusi põhjustavad mutatsioonid [[Y-kromosoom]]is. Kuna Y-kromosoom esineb vaid meestel, on ainult nemad selliste haiguste kandjad ning haigus pärandub edasi vaid isalt pojale. Y-liitelised haigused on harvad ning põhjustavad üldiselt viljatust, sest Y-kromosoomi geenid on paljud seotud meeste viljakuse ja gonaadide ([[sugunääre]]) arenguga. Tuntuim Y-liiteline geen on [[SRY-geen]], mis määrab embrüonaalse arengu käigus meessugupoole kujunemist.<ref name="7eJfD" /> ====Mitokondriaalne pärandumine==== Mitokondriaalne või emapoolne pärandumine rakendub [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] geenidele. Kuna arenevale embrüole annavad mitokondreid vaid munarakud, saavad selliseid haigusi edasi pärandada vaid emad. Haiguse raskusaste sõltub sellest, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud. Mitokondriaalse haiguse näide on [[Leberi pärilik optiline neuropaatia]] ehk silma võrkkesta ganglionirakkude degeneratsioon, mis viib nägemise järsule halvenemisele.<ref name="UJLj9" /> ==Multifaktoriaalsed ja polügeensed haigused== Ühe geeni põhjustatud haigused on erandlikud. Tavaliselt kujunevad haigused paljude geenide koostoimes. Polügeensed haigused on need, mille avaldumiseks on vajalik mitme erineva geeni samaaegne toime. Näiteks põhjustavad perekondliku päriliku rinnavähi soodumust mitmed geenid.<ref name="YhVWf" /> Geneetilised haigused võivad olla polügeensed ja multifaktoriaalsed. See tähendab, et haigus on seotud mitme geeni ning eluviisi ja keskkonna koostoimega. Kuigi komplekssed haigused avalduvad tihti perekonniti, ei ole neil siiski kindlat pärandumismustrit. Seega on raske määrata, kas indiviidile võib haigus päranduda. Multifaktoriaalsed haigused on näiteks *[[astma]], *[[Vähk (haigus)|vähk]], *[[diabeet]], *[[südame- ja veresoonkonnahaigused]], *[[Rasvumus|rasvtõbi]], *viljatus, *[[meeleoluhäire]]d. <ref name="XLJmD" /> ==Geneetiliste häirete prognoos ja ravi== Suuremat osa geneetilisi haigusi ei ole aga võimalik täielikult välja ravida. Olemasolevad ravimeetodid aitavad tulla toime defektse geenide põhjustatud haigustega, kuid ravi tõhusus sõltub konkreetsest haigusest. Geneetikaalane teadustöö ja kliinilised katsetused annavad lootust, et geeniteraapiat saab tulevikus hakata laialdasemalt kasutama, kuid esialgu jääb see laiemale elanikkonnale kättesaamatuks. Uute geenide sisestamisega kaasneb ka tüsistusoht. Terved geenid viiakse organismi [[viirus]]te abiga, sest neil on võime anda edasi geneetilist materjali rakkudele, kus paikneb defektiga geen. Selline meetod ei pruugi esmapilgul problemaatiline tunduda, kuid võib põhjustada raskeid tüsistusi. <ref name="jqhBr" /> Geeniteraapia eesmärk on viia organismi terve alleel, mis asendaks defektse geeni ja taastaks sellega geeni esialgse funktsiooni. Gaucheri haigus, mis mõjutab [[metabolism]]i, on paremini ravitav kui paljud teised geneetilised haigused ning selleks kasutatakse [[ensüüm]]ide asendamist, ravimeid ja [[luuüdi]] siirdamist.<ref name="h5uvg" /> ==Vaata ka== * [[Harvikhaigus]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="oRa7L">Ain Heinaru. ''Geneetika'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 667.</ref> <ref name="oCGQg">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://geneetika.ee/lexicon/iduteeliin/ |vaadatud=2014-10-27 |arhiivimisaeg=2021-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210508170548/http://geneetika.ee/lexicon/iduteeliin/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="r8ZDj">WGBH Educational Foundation</ref> <ref name="pyaYB">http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/geneticdisorders.html</ref> <ref name="uey5a">Walker FO (2007). "Huntington's disease". Lancet 369 (9557): 218–28 [221].</ref> <ref name="p53qJ">Ain Heinaru. ''Geneetika'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 668.</ref> <ref name="P9Ti3">Kuliev A, Verlinsky Y (2005). "Preimplantation diagnosis: A realistic option for assisted reproduction and genetic practice". Curr. Opin. Obstet. Gynecol. 17 (2): 179–83. doi:10.1097/01.gco.0000162189.76349.c5. PMID 15758612. Retrieved 2009-04-01.</ref> <ref name="LsI9o">Griffiths, Anthony J.F.; Wessler, Susan R.; [[Sean B. Carroll|Carroll, Sean B]].; Doebley, John (2012). "2: Single-Gene Inheritance". Introduction to Genetic Analysis (10 ed.). New York: W.H. Freeman and Company. p. 57. ISBN 978-1-4292-2943-2.</ref> <ref name="cs1sm">Ain Heinaru. ''Geneetika'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 674.</ref> <ref name="PYmYg">Wade, Nicholas (January 29, 2006). "Japanese Scientists Identify Ear Wax Gene". New York Times.</ref> <ref name="Ux37m">http://www.kliinikum.ee/medgen/images/stories/voldikud/07_x-liiteline_parilikkus.pdf</ref> <ref name="UKc2S">Ain Heinaru. ''Geneetika'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 675.</ref> <ref name="7eJfD">Ain Heinaru. ''Geneetika'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 677.</ref> <ref name="UJLj9">[http://www.asperbio.com/et/asper-ophthalmics/leberi-parilik-optiline-neuropaatia Leberi pärilik optiline neuropaatia]</ref> <ref name="YhVWf">[http://www.medicinenet.com/genetic_disease/page2.htm Genetic Disease (cont.)]</ref> <ref name="XLJmD">[http://www.genome.gov/19016930 Frequently Asked Questions About Genetic Disorders]</ref> <ref name="jqhBr">{{Netiviide |url=http://www.lifeknowledgepark.org.uk/treatment-of-genetic-disorders.html |pealkiri=Treatment of Genetic Disorders |vaadatud=2014-10-27 |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221202845/http://www.lifeknowledgepark.org.uk/treatment-of-genetic-disorders.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="h5uvg">Gaucher's disease:Treatments and drugs, eMedicine WebMD, 2009-07-11.</ref> }} [[Kategooria:Geneetika]] [[Kategooria:Geneetilised haigused| ]] nl2ilfb5py5xh76mik12hb715z73axz 0 382648 7175432 6366105 2026-06-18T12:44:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175432 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="float: right" |+ |- | Süstemaatiline nimetus | YIL131C |- | Geeni nimetus | Fkh1 |- | Omadus | ORF |- | Rakusisene paiknemine | Tuumas |} '''[[Replikatsioonikahvel |Replikatsioonikahvli]] (''Forkhead'') [[transkriptsioonifaktorid |transkriptsioonifaktor]] Fkh1''' on konserveerunud [[FOX perekonna transkriptsioonifaktorid |''Forkhead box'' FOX transkriptsioonifaktorite]] perekonda kuuluv valk, mille peamiseks rolliks on [[Rakutsükkel|G2/M]] faasis geenide ekspressioon. Fkh1 vahendab [[replikatsioonisait]]ide koondamist ja varajaste saitide aktivatsiooni. Fkh1 on vajalik varajaste replikatsioonisaitide klastrite moodustamiseks ja G1 faasis nendele võtmeinitsiatsioonifaktori [[Cdc45]] seondamiseks. Fkh1 valib selektiivselt replikatsioonisaite, et moodustada [[replikatsioonitehas]]eid, koondades selleks Fkh1-aktiveeritavaid saite ja interakteerudes [[ORC]]-iga <ref name="Transkriptsioonifaktorid" />. Fkh1 on suures osas vastutav replikatsioonisaitide erineval ajal initsieerimise eest üle genoomi, luues ajutise saitide aktiveerimise programmi. ==DNA replikatsiooni regulatsioon== [[Pilt:Pre-replicative_complex.JPG#mediaviewer/File:Pre-replicative_complex.JPG|pisi|Pre-replikatiivse kompleksi moodustumine. MCM käitub kui helikaas, keerates kaheahelalist DNA-d lahti, soodustades DNA replikatsiooni alustamiseks vajalike valkude seondamist replikatsiooni algussaidile. G1/Pre-S/S faas.]] [[Eukarüoot]]sete organismide [[kromosoom]]ide replikatsioon [[tuum]]as on organiseeritud ajaliselt ja ruumiliselt. [[DNA replikatsioon]] initsieeritakse [[Autonoomselt replitseeruvad järjestused|autonoomselt replitseeruvatelt järjestustelt]] (''Autonomously replicating sequence'' ARSs). ARS-id on 100–200 aluspaari pikkused kromosomaalsed DNA järjestused, mis esmalt avastati pagaripärmis. Eukarüootse replikatsiooni algussaidiga seostuvad [[DNA replikatsioon#Originid|ORC ]]valgud, mis märgistavad potentsiaalsed [[DNA replikatsioon#Replikatsioonikahvel|replikatsioonikahvli]] assambleerumiskohad <ref name="JCgu7" />. [[rakutsükkel|M/G1 faasi üleminekul]] laetakse ARS-ile [[MCM2-7]] (''Minichromosome maintenance complex''). Mcm2-7 kompleks käitub replikatsioonikahvlis kui [[helikaas]]. Moodustunud kompleksi nimetatakse [[Pre-replikatiivne kompleks |pre-replikatiivseks kompleksiks]], mis potentseerib [[DNA initsiatsioon |initsiatsiooniks]] sobilikud saidid. [[MCM helikaas]]i aktivatsiooniks on vajalik [[Cdc45]]. Mitmed katsed on näidanud, et Cdc45 seondumine replikatsioonisaitidele viitab usaldusväärselt nende saitide replitseerumisele <ref name="Sfakf" />. Seda on kinnitatud katsetega, kus on näidatud, et Cdc45 seondub saitidele samaaegselt [[DNA replikatsioon#DNA pol.C3.BCmeraas|DNA polümeraasi]] ɛ katalüütilise subühikuga [[Pol2]] <ref name="Kromatiini regulatsioon" />. Replikatsioon initsieeritakse [[Dbf4 kinaas]]i (DDK) ja [[tsükliin-sõltuvad kinaasid|tsükliin-sõltuva kinaasi]] (CDK) poolt. ==DNA replikatsioonikompleksid== [[Image:DNA replication editable.svg|thumb|400px|left|Replisoom. Leading strand – juhtiv ahel; lagging strand – mahajääv ahel; DNA-polymerase – DNA polümeraas, viib läbi DNA sünteesi; DNA ligase – DNA ligaas, sünteesib täis ja ühendab katked DNA ahelas; RNA-primer – RNA praimer, on vajalik DNA polümeraasile, et alustada DNA sünteesi; DNA primase – DNA primaas, sünteesib praimeri; Topoisomerase – topoisomeraas, vähendab DNA painet replisoomi ees; Single strand binding proteins – üheahelalise DNA-ga seonduvad valgud, mis stabiliseerivad ahelat; Helicase – helikaas sulatab kaheahelalise DNA lahti; Okazaki fragment – mahajääv ahel sünteesitakse mitmete fragmentidena, mida kutsutakse Okazaki fragmentideks.]] Kromosomaalne DNA replikatsioon on peamiselt reguleeritud läbi replikatsiooni initsieerimise algussaitidel. M/G1 faasi üleminekul moodustuvad pre-replikatiivsed kompleksid, millel on potentsiaal moodustada funktsionaalne replikatsioonikahvel. S faasi sisenedes seostatakse kompleksiga [[Cdc45]] ja [[tsükliin-sõltuvad kinaasid|tsükliin-sõltuv kinaas]] algatab lisafaktorite seondamise. Selle tulemusel moodustub replikatsioonieelsest kompleksist aktiivne replikatsioonikahvel ehk [[replisoom]]. Mitte kõik pre-replikatiivsed kompleksid ei alusta üheaegselt [[Rakutsükkel|S-faasis]] replikatsiooni. Alamhulk nendest koondub gruppi ja nendelt initsieeritakse replikatsioon varem. Kokku pandud kompleks koosneb paljudest replisoomidest, mis moodustavad kokku ühtse [[replikatsioonitehas]]e <ref name="E3oXB" />. Varasemad ja efektiivsemad replikatsioonisaidid replitseerivad passiivselt ka nende hilisemad ja vähemefektiivsed naabersaidid. Replikatsioonikompleksid on dünaamilised struktuurid ning varajaste [[replikon]]ide töö lõppedes antud replikatsioonitehased lagunevad, võimaldades järgmistel replikatsioonieelsetel kompleksidel formeeruda, moodustada replikatsioonitehaseid ja alustada replikatsiooni. Erinevad replikatsioonisaidid alustavad replikatsiooni erineva efektiivsusega. Eristada võib varaseid ja hiliseid saite, mis moodustavad kromosoomidel erinevaid replikatsioonimustreid. <ref name="SsojA" /> ==Kromatiini roll replikatsioonil== [[Pilt:The_basic_unit_of_chromatin_organization_is_the_nucleosome,_which_comprises_147_bp_of_DNA_wrapped_ar.jpg|pisi|Eukromatiin ja heterokromatiin. DNA on pakitud kromosoomidesse. Kromosoomi siseselt esineb DNA silent – vaigistatud heterokromatiini ja active – aktiivse eukromatiinina. ]] Spetsiifilistele saitidele iseloomulik initsiatsiooni ajastus peegeldab nende kromosoomisisest asukohta või [[kromatiin]]ikeskkonda. Replikatsiooni ajastus korreleerub tavaliselt geenide aktiivsuse ning kromatiini struktuuriga, vastavalt sellele asuvad varem replitseeruvad piirkonnad transkriptsiooniliselt aktiivsetes [[eukromatiin]]i piirkondades ja hiljem replitseeruvad alad, mis on transkriptsiooniliselt vaigistatud, [[heterokromatiin|heterokromatiini]] piirkonnas <ref name="vzvaT" />. Lisaks võib replikatsioonisaitide aktiivsust mõjutada [[nukleosoom]]i asetus ja [[histoonid]]e [[Valgusüntees|posttranslatsiooniline]] modifitseerimine <ref name="Kromatiini regulatsioon" />. [[Kromatiin]]i struktuur ja organisatsioon mõjutab peaaegu kõiki genoomseid protsesse <ref name="Ub1sQ" /> <ref name="HBmgR" />. Mehhanismid, mis kontrollivad replikatsioonisaitide ruumilist paigutust, omavad potentsiaalset mõju genoomi regulatsioonile ja enamgi. Koromatiini modifitseeritakse pidevalt selleks, et võimaldada erinevate protsesside samaaegset toimimist. Sellise keerulise mehhanismi tagamiseks peavad olema fundamentaalsed protsessid nagu DNA replikatsioon ja [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] täpselt koordineeritud, et säilitada täpsust. Häired võivad viia genoomi ebastabiilsuse ja [[arengudefektid|arengudefektideni]]. ===Asukohast sõltuvad saidid=== Selleks et selgitada välja, kas replikatsioonisaidi initsiatsiooni ajastus sõltub nende primaarsest järjestusest või genoomisisesest asukohast, on viidud [[mudelorganism]] pärmi genoomi erinevad muutused, tõstes erinevaid ARS saite uude kromatiinikeskkonda. Sel viisil ümberpaigutatud saidid replitseerusid vastavalt uuele kromatiinikeskkonnale ja allusid selle lokaalsele regulatsioonile. Esialgselt erineva replikatsioonimustriga saidid omandasid identses kromatiinikeskkonnas sarnase replikatsioonimustri. <ref name="Kromatiini regulatsioon" /> ===Asukohast mittesõltuvad saidid=== Erinevate saitide genoomisisesel ümberpaigutamisel on leitud ka replikatsioonisaidid, mille replikatsiooni initsiatsioon ei sõltu nende kromatiinikeskkonnast. Need tulemused näitavad, et mõningad varajaselt initsieeruvad ARS saidid võivad tagasi lükata kromatiinikeskkonnast tuleneva kontrolli, mis mõjutab nende initsieerimise ajastust. Sel viisil säilitavad need saidid oma replikatsioonimustri ka uues kromosoomikeskkonnas. On välja toodud, et mitte kõik varajased saidid ei võta üle uut replikatsioonimustrit. Sellest on järeldatud, et mõningad varajased ARS saidid omavad spetsiifilisi järjestuselemente, mis kindlustavad nende esialgse replikatsioonimustri ka uues kromatiinikeskkonnas. <ref name="Kromatiini regulatsioon" /> ==Fkh1 funktsioon DNA replikatsiooni initsiatsioonil== Koos teise ''Forkhead'' valguga [[Fkh2]] reguleerivad replikatsiooni alguse ajastust, modifitseerides kromosoomi ehitust ja struktuuri ning genoomi ruumilist paigutust tuumas <ref name="MBTYD" />. Hiljutised uuringud viitavad, et mõningate saitide varajaseks replikatsiooni initsiatsiooniks on vajalik ''forkhead'' transkriptsioonifaktoritest sõltuv replikatsioonisaitide koondamine. Selline mehhanism viitab, et kromosoomi ruumiline paiknemine omab rolli replikatsioonisaitide initsieerimisel <ref name="Kromatiini regulatsioon" />. Varajaste replikatsioonisaitide detailse analüüsi tulemusel on leitud, et kromatiinist sõltumatu replikatsiooni initsiatsioon on vahendatud kahe Fkh1/2 valgu seondumissaidi poolt, kinnitades ''Forkhead'' valkude rolli varajaste replikatsioonisaitide regulatsioonis <ref name="Transkriptsioonifaktorid" />. Erinevatel aegadel initsieeritavad saidid on jaotatavad eri klassidesse vastavalt nende initsieerimise ajastusele ja vastavalt sellele koonuduvad lineaarselt gruppidesse piki kromosoomi. Fkh1 mõjutab replikatsioonisaitide funktsioneerimist, reguleerides juurdepääsu erinevatele replikatsioonifaktoritele nagu Cdc45. Fkh1 poolt selekteeritud saitide või replikatsioonikollete paiknemine tuumas võib seletada nende soodustatud ligipääsu [[initsiatsioonifaktor]]itele, milleks on näiteks Cdc45. Sellega kooskõlas on näidatud varajaste saitide koondumine G1 faasis, läbi Fkh1 selektiivse saidivaliku. Seondudes replikatsioonisaidiga, võib Fkh1 stabiliseerida saite, luues sideme ORC-iga, mis on seondunud teistele, Fkh1 poolt aktiveeritavatele saitidele <ref name="Transkriptsioonifaktorid" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kromatiini regulatsioon">Marko Lõoke, Kersti Kristjuhan, Signe Värv & Arnold Kristjuhan (2013) Chromatin-dependent and -independent regulationof DNA replication origin activation in budding yeast. EMBO reports VOL 14 | NO 2 [http://www.rtl.ee/public/STIPENDIUM/MarkoLookeArtikkel.pdf DOI: 10.1038/embor.2012.196].</ref> <ref name="Transkriptsioonifaktorid">Knott SR, Peace JM, Ostrow AZ, Gan Y, Rex AE, Viggiani CJ, Tavare´ S,Aparicio OM (2012) Forkhead transcription factors establish origin timing and long-range clustering in S. cerevisiae. Cell 148: 99–111 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0092867411015157 DOI: 10.1016/j.cell.2011.12.012].</ref> <ref name="JCgu7">Bell SP, Dutta A (2002) DNA replication in eukaryotic cells. Annu Rev Biochem 71: 333–374. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12045100 PMID:12045100]</ref> <ref name="Sfakf">Lõoke M, Reimand J, Sedman T, Sedman J, Järvinen L, Värv S, Peil K, Kristjuhan K, Vilo J, Kristjuhan A (2010) Relicensing of transcriptionally inactivated replication origins in budding yeast. J Biol Chem 285:40004–40011 [http://www.jbc.org/content/285/51/40004.full DOI: 10.1074/jbc.M110.148924].</ref> <ref name="E3oXB">Kitamura, E., Blow, J.J., and Tanaka, T.U. (2006). Live-cell imaging reveals replication of individual replicons in eukaryotic replication factories. Cell 125,1297–1308. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3019746/ DOI: 10.1016/j.cell.2006.04.041].</ref> <ref name="SsojA">Diller, J.D., and Raghuraman, M.K. (1994). Eukaryotic replication origins:control in space and time. Trends Biochem. Sci. 19, 320–325.</ref> <ref name="vzvaT">Gilbert, D.M. (2002). Replication timing and transcriptional control: beyond cause and effect. Curr. Opin. Cell Biol. 14, 377–383. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12067662 PMID: 12067662].</ref> <ref name="Ub1sQ">Jenuwein, T., and Allis, C.D. (2001). Translating the histone code. Science 293,1074–1080.[https://web.archive.org/web/20160307122343/https://www.sccs.swarthmore.edu/users/08/bblonder/phys120/docs/jenuwein.pdf DOI: 10.1126/science.1063127].</ref> <ref name="HBmgR">Misteli, T. (2007). Beyond the sequence: cellular organization of genome function. Cell 128, 787–800 DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.cell.2007.01.028.</ref> <ref name="MBTYD">"A. Zachary Ostrow, Tittu Nellimoottil, Simon R. V. Knott, Catherine A. Fox, Simon Tavaré, Oscar M. Aparicio mail (2014) Fkh1 and Fkh2 bind multiple chromosomal elements in the S. cerevisiae genome with distinct specificities and cell cycle dynamics" [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0087647 DOI: 10.1371/journal.pone.0087647].</ref> }} [[Kategooria:Transkriptsioonifaktorid]] bdzi51pi17447b9mcxc8ymb2l0vnuir 0 392620 7175476 7131118 2026-06-18T13:38:04Z Kuriuss 38125 7175476 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Embassy of Finland, Tallinn, Kohtu 4.jpg|pisi|Soome suursaatkonna hoone Tallinnas (2010)]] '''Soome suursaatkond Tallinnas''' on Soome [[diplomaatiline esindus]] [[Eesti]]s. Suursaatkond asub [[Toompea|Toompeal]] aadressil [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 4. Suursaatkonnal on seal viis hoonet. [[Soome välisminister]] [[Rudolf Holsti]] teatas [[8. juuni]]l [[1920]] Eesti tunnustamisest ''[[de jure]]''. Soome oli esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud [[Nõukogude Venemaa]]ga [[Tartu rahu]]lepingu. == Soome saadikuid Eestis == Alates 2022. aasta septembrist on [[Soome suursaadik Eestis]] Vesa Vasara. {{vaata|Soome suursaadik Eestis}} Alates 1. juulist 1918, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal, oli Soome [[Konsulaat|konsul]] Tallinnas [[Toivo T. Kaila|Toivo Torsten Kaila]] ja 17. detsembrist 1918 [[Yrjö Putkinen]]. 8. märtsil 1919 nimetas Soome riigihoidja [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]] [[Alfred Oswald Kairamo]] Soome esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Eestis. 19. septembril 1919 nimetati Soome esimene saadik [[Erkki Reijonen]] Tallinna Soome ajutiseks esindajaks, seejärel 1921. aastast Soome esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Tallinnas. [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] [[Konsulaat|konsulaat]] asus 1919. aasta jaanuarini Tallinnas [[Vana-Posti tänav|Vana-Posti tänaval]], siis koliti see majja [[Nunne tänav]] 18. Saatkond ja konsulaat ühendati 1921. aasta aprillis, Soome saatkonna kantselei asus kuni 1923. aastani Nunne tänav 18. == Saatkonnahoone == 1993. aastal tehtud [[muinsuskaitseamet]]i [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste]] uuringute käigus selgus, et saatkonna hoonete alal on olnud [[Asustus|inimasustus]] alates [[7. sajand]]ist ning [[13. sajand]]il asus seal taanlaste ehitatud kaitsetorn. Vanimad tänapäeval kasutusel olevad hooned pärinevad 1770. aastatest. Kõik ehitised saadi valmis 1850. aastatel. Need tellis endale talveresidentsiks [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Veltsa mõis|Veltsa]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] ja [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] mõisnik [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll|Bernhard Otto Jakob]] [[von Uexküll]]. Ehituste kombinatsiooni kujundas arhitekt Georg Winterhalter. [[File:2018-04-21-17-05-18-IMG 7720 (46953918861).jpg|pisi|left]] [[File:Embassy of Finland, Tallinn, Kohtu 4.jpg|pisi|]] [[File:Tallinn Landmarks 42.jpg|pisi|left]] [[File:2018-04-21-16-58-04-IMG 7688 (39989366483).jpg|pisi|Vaade hoonele [[Pikk jalg|Pika jala]] poolt]] [[File:2018-04-21-17-05-00-IMG 7717 (46229277284).jpg|pisi|left]] 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid talle kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta oli aasta varem ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem koliti samasse majja ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta: tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul: "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta [[Kadrioru loss]]i, [[Viktor Päts]]i pere elas [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]al 1940. aasta mai lõpuni.<ref name="PlqeH" /> Olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, oli maailma ajaloos ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]i ajal lahkus Soome saatkond (ametliku aadressiga [[Pikk jalg]] 14) NSV Liidu nõudmisel [[Tallinn]]ast 1940. aasta augustis. Aastatel 1941–1944, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal, oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Pärast [[Pariisi rahukonverents]]i 1947. aastal arvati kinnisvara ametlikult Nõukogude Liidu omandusse. Hooneid kasutati [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude]] ajal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ühiselamu ja [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti rahvusraamatukogu]] ruumidena. 1965. aastast asus Kohtu tänav 4 hoones [[Tallinna Majandustehnikum]].<ref>[https://www.aripaev.ee/juubel/2022/01/18/tallinna-majanduskoolil-taitus-115-tegutsemisaasta Tallinna Majanduskoolil täitus 115. tegutsemisaasta], Äripäev, 18.01.2022</ref> 1989. aastal alustas Leningradi peakonsulaadi haruna tööd Soome konsulipunkt Tallinnas aadressil [[Juhan Sütiste tee|Sütiste tee]] 12. Soome ja Eesti avasid uuesti diplomaatilised suhted 24. augustil 1991. Soome suursaatkonna vanad majad olid siis kehvas seisukorras. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] avanes Soomel võimalus Kohtu 4 kinnisvara tagasi saada. Aastatel 1993–1996 renoveeriti hooned põhjalikult. Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi. Suursaatkonna hooned võeti uuesti kasutusele 12. novembril 1996. ==Vaata ka== *[[Eesti Suursaatkond Helsingis]] {{commonskat|Kohtu 4 (Tallinn)|Kohtu 4 (Tallinn)}} ==Viited== <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 88.</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90.</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90–91.</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 96. </ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 176.</ref> {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.finland.ee Suursaatkonna koduleht] [[Kategooria:Eesti-Soome suhted]] [[Kategooria:Suursaatkonnad Eestis]] [[Kategooria:Tallinna asutused]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] rlxo2emrf7pokg5amvnmiv15sk224q5 0 403154 7175723 7171572 2026-06-19T04:20:36Z CommonsDelinker 1930 Fail Гузаль_Ситдыкова,_поэтесса._Депутат_ГС_РБ.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No license since 11 June 2026. 7175723 wikitext text/x-wiki '''Güzäl Sitdikova''' ([[baškiiri keel|baškiiri]] Гүзәл Ситдиҡова, [[vene keel|vene]] Гузаль Ситдыкова; sündinud [[10. juuni]]l [[1952]] [[Inzer]]is [[Beloretski rajoon]]is [[Baškortostan]]is) on [[baškiirid|baškiiri]] luuletaja, tõlkija ja ühiskonnategelane, Baškortostani teeneline kultuuritöötaja (2007). 1976–1980 õppis Sitdikova [[Tšeljabinski Riiklik Kultuuriinstituut|Tšeljabinski riiklikus kultuuriinstituudis]]. 1989–1995 töötas Beloretski rajoonilehe Ural peatoimetajana. [[1991]] valiti ta [[Baškiiri ANSV Ülemnõukogu]] liikmeks. 1995–2008 oli ta Baškortostani Vabariigi riigikogu [[Kurultai]] liige. 2011–2012 oli ta Baškortostani Vabariigi Ühiskondliku Koja liige ja 2004–2011 Baškiiri Naiste Ühingu esinaine. Sitdikova luuletusi on avaldatud alates [[1976]]. aastast ning esimene luulekogu ilmus [[1984]]. aastal almanahhis "Yäş köstär" ("Йәш көстәр"). Ta on aktiivne osaleja [[Wikimedia]] projektides, [[baškiirikeelne Vikipeedia|baškiirikeelse Vikipeedia]] vabatahtlik toimetaja ning [[Vikiinkubaator]]is olevate baškiiri Vikisõnastiku, Vikitsitaatide ja Vikiraamatukogu arendaja. == Teoseid == * '"Текетек:шиғри әкиәт" - [[Kitap]], [[Ufa]] [[1994]]. ISBN 5-295-01186 * '"Бүрене еңгән бәрәс: шиғри әкиәт" - Kitap, Ufa, 1994. ISBN 5-295-02338-9 * '"Башҡорттарҙың ғаилә тормошо - мәҡәлдәрҙә һәм әйтемдәрҙә" - Ufa, [[2002]]. ISBN 5-901900-03-0 * '"Үҙ Ҡояшым, үҙ Айым: шиғри әкиәт, мәҡәлдәр донъяһы, яҙмышнамә" - Kitap, Ufa 2002. ISBN 5-295-03172-1 * '"Йәннәт баҡсаһы" - Ufa, [[2005]] * '"Йәш ғаиләгә нәсихәттәр" - Ufa, [[2006]]. ISBN 5-94524-045-1 * '"Күсле ил - көслө ил: күңел сәхифәләре, шиғырҙар". - Kitap, Ufa [[2007]]. ISBN 978-5-295-04224-9 * '"Ҡыштарҙың да бар бит үҙ ҡоштары: шиғырҙар" - Ufa, [[2010]]. * '"Машина ниңә "дүрт-дүрт", ти: шиғырҙар, әкиәттәр, хикәйәләр" - Kitap, Ufa 2010. ISBN 978-5-295-05113-5 == Välislingid == *[http://www.баш.башкирская-энциклопедия.рф/index.php/read/8-statya/12535-sitdi-ova-sitdy-ova-g-z-l-rama-an-y-y Artikkel Baškiiri entsüklopeedias] {{JÄRJESTA:Sitdikova, Güzäl}} [[Kategooria:Baškortostani inimesed]] [[Kategooria:Baškiiri kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa tõlkijad]] [[Kategooria:Vikipedistid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] eludwqsqhqiv5m3m1j6l8vtftjgu6xe 0 404407 7175726 7119811 2026-06-19T04:39:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175726 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1982-0504-421, Günter Schabowski.jpg|pisi|Günter Schabowski (1982)]] [[Pilt:Schabowski-portrait.jpg|pisi|Günter Schabowski (2007)]] '''Günter Schabowski''' ([[4. jaanuar]] [[1929]] [[Anklam]] – [[1. november]] [[2015]] [[Berliin]]) oli [[Saksa DV]] riigitegelane ja ajakirjanik. Teda mäletatakse eelkõige 1989. aasta novembris pressikonverentsil antud improviseeritud vastuse järgi, mis aitas kaasa [[Berliini müür]]i langemisele. == Elulugu == Günter Schabowski oli pärit plekksepa perekonnast. Kooliajal kuulus ta [[Hitlerjugend]]isse. Ta lõpetas gümnaasiumi [[1946]]. aastal. Samal aastal astus ta [[Saksa Vabade Ametiühingute Koondis]]e liikmeks ja töötas 1946–[[1947]] vabatahtlikult selle organisatsiooni ajalehe Die freie Gewerkschaft toimetuses. Alates 1947. aastast oli ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondise ajalehe [[Tribüne]] toimetaja.<ref>[http://www.chronikderwende.de/lexikon/biografien/biographie_jsp/key=schabowski_g%25fcnter.html Günter Schabowski geb. 4. Januar 1929 Anklam] Chronik der Wende</ref> [[1950]]. aastal astus Schabowski [[Saksa Vaba Noorsoo Liit]]u ja temast sai [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtuspartei|Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei]] liikmekandidaat. Partei liikmeks sai ta [[1952]]. aastal. [[1953]]. aastal sai ta ajalehe Tribüne peatoimetaja asetäitjaks. [[1962]]. aastal lõpetas ta kaugõppes [[Leipzigi Ülikool]]i ajakirjanikuna. [[1967]]–[[1968]] täiendas ta ennast [[Moskva]]s Kõrgemas Parteikoolis.<ref>[http://www.hdg.de/lemo/biografie/guenter-schabowski.html Günter Schabowski 1929–2017] Lebendiges Museum Online</ref> Pärast Kõrgema Parteikooli lõpetamist suunati Schabowski tööle ajalehe [[Neues Deutschland]] toimetusse, kus ta töötas esialgu peatoimetaja asetäitjana ja [[1978]]–[[1985]] peatoimetajana (samaaegselt oli ta ka [[Saksa DV Ajakirjanike Liit|Saksa DV Ajakirjanike Liidu]] esimees). [[1981]]. aastal sai Schabowski Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmeks. Alates [[1981]]. aasta aprillist oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat ja alates [[1984]]. aasta maist Poliibüroo liige.<ref>[https://www.bundesarchiv.de/sed-fdgb-netzwerk/html/gremien.html?mode=SED&cat=25 SED-Führungsgremien : Übersicht über die Mitglieder und Kandidaten des Politbüros des ZK der SED (1949-1989)] Bundesarchiv. SED- und FDGB-Archivgut</ref> [[1985]]. aastal sai ta [[Berliin]]i ringkonna parteiallorganisatsiooni juhiks.<ref>Stefan Berg. [http://www.spiegel.de/politik/deutschland/nachruf-zum-tode-guenter-schabowskis-a-1060565.html Zum Tode Günter Schabowskis : Ein Satz fürs Geschichtsbuch] Spiegel Online, 1. november 2015</ref> [[9. november|9. novembril]] [[1989]] esines Günter Schabowski pressikonverentsil. Ta ei olnud ettevalmistatud materjalidega reisimisvabaduse kohta enne esinemist tutvunud ning sattus välisajakirjanike küsimusest segadusse. Ta vastas küsimusele "Kas inimesed saavad vabalt reisida ka [[Lääne-Berliin]]i?" jaatavalt. Küsimusele "Millal hakkab reisivabadus kehtima?" vastas ta: "Minu teada kohe, viivitamatult". Need uudised edastati televisioonis ja ajendasid [[Berliini müür]]i langemise.<ref>[[Aino Siebert]]. [http://kultuur.elu.ee/ke497_berliin.htm 20 aastat tagasi langes Berliini müür] Kultuur ja Elu, 2009, nr. 3</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20130120133219/http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/index.php?id=10713 Günter Schabowski] Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas</ref> [[3. detsember|3. detsembril]] 1989 astus Günter Schabowski koos kogu Poliitbürooga ametist tagasi.<ref>Christoph Rieke. [http://www.n-tv.de/politik/Vom-Wandel-des-Guenter-Schabowski-article13765196.html Der Mann mit dem Zettel : Vom Wandel des Günter Schabowski] n-tv.de</ref> [[21. jaanuar]]il [[1990]] heideti ta Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist välja.<ref>[http://www.bpb.de/geschichte/zeitgeschichte/deutschland-chronik/132292/20-21-jan-1990 Deutschland-Chronik 35.1. DDR: »Wir sind ein Volk«: Die Entscheidung für 20./21. Jan. 1990] Bundeszentrale für politische Bildung</ref> [[Pilt:Günter Schabowski - Mutter Erde fec.JPG|pisi|Schabowski haud Dahlemi metsakalmistul Berliinis]] [[1992]]–[[1999]] töötas ta [[Rotenburg an der Fulda]]s ajalehe Heimat Nachrichten toimetajana. [[1993]]. aastal algatati Schabowski suhtes kriminaalasi seoses Saksa DV-s toimunud kohalike valimiste võltsimisega. [[1997]]. aastal tunnistati ta süüdi Saksa DV-st põgeneda püüdnud inimeste tulistamiseks käsu andmises ja talle määrati kolmeaastane vabaduskaotus.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304210751/http://germanhistorydocs.ghi-dc.org/bioinfo.cfm?bio_id=207 Schabowski, Günter] German History in Documents and Images</ref> [[1999]]. aasta detsembris asus ta vanglakaristust kandma.<ref>[http://www.whoswho.de/bio/guenter-schabowski.html Günter Schabowski : Biografie] whoswho.de</ref> [[2000]]. aasta septembris andis Berliini linnapea [[Eberhard Diepgen]] talle armu ja sama aasta detsembris vabastati ta vangistusest.<ref>[https://www.morgenpost.de/politik/article206408867/Der-Mann-der-die-Berliner-Mauer-zu-Fall-brachte.html?service=amp Der Mann, der die Berliner Mauer zu Fall brachte] Berliner Morgenpost, 2. november 2015</ref> Elu lõpuperioodil elas Günter Schabowski [[Berliin]]is hooldekodus.<ref>Hartmut Kascha. [http://www.bild.de/regional/berlin/mauerfall/ex-ddr-funktionaer-in-west-berliner-pflegeheim-29519114.bild.html Ex-DDR-Funktionär in West-Berliner Pflegeheim : Der Mann, der die Maueröffnung bekannt gab] Bild, 15. märts 2013</ref> ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Günter Schabowski}} {{JÄRJESTA:Schabowski, Günter}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksa DV poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Leipzigi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2015]] hyonarhd6eu9zbu6o69hmcmvw43tsg7 0 406605 7175490 7071461 2026-06-18T14:08:47Z Kuriuss 38125 7175490 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{see artikkel| räägib veetše poolt valitud kõrgeimast riigiametnikust; Kiievi-Vene asehalduri kohta vaata artiklist [[Possaadnik (asehaldur)]] }} [[Pilt:Встреча царевны.jpg|pisi | Vene suurvürsti [[Ivan III]] mõrsja [[Sofia Palaiologos]]e kohtumine [[Emajõgi|Emajõe]] suudmes [[Peipsi]] kaldal [[Pihkva]] possaadnike ja [[bojaarid]]ega 1472. aasta oktoobris]] '''Possaadnik''' ([[vene keel]]es ''поса́дник'') oli keskaegse [[Vana-Vene]] linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja [[linnapea]]; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht. ===Ajalugu=== Mõistet "possaadnik" kasutati esimest korda [[Nestori kroonika]]s ehk "Jutustuses möödunud aegadest", kus 977. aastal&nbsp;on kirjutatud:<ref name="esimene" /> :: ''Aastal 6485&nbsp;(977). Läks Jaropolk sõdima oma venna Olegi vastu [[drevljaanid]]e maale … Kui Novgorodis Vladimir kuulis sellest, et Jaropolk tappis oma venna Olegi, ehmatas ta ära ja põgenes mere taha. Aga Jaropolk määras omad possaadnikud Novgorodi ja vallutas üksi Venemaa. '' :: '' ([[vene keel]]es: В год 6485&nbsp;(977). Пошел Ярополк на брата своего Олега в Деревскую землю... Когда Владимир в Новгороде услышал, что Ярополк убил Олега, то испугался и бежал за море. А Ярополк посадил своих посадников в Новгороде и владел один Русскою землею.)'' Kroonikate kohaselt hakkas [[11. sajand|XI]]&ndash;[[12. sajand|XII]] sajandi keskaegsel Venemaal elanike hõimuline päritolu ja kuuluvus tasapisi välja vahetuma elukohajärgse määratluse ja jaotusega. Maad jagati haldusüksusteks, mille ühikunimetuste kohta täpsemat teavet ei ole, aga haldusterritoriaalselt korralduselt oli selgelt määratud. Tolleaegsed linnad tekkisid linnuste ([[vene keel|vene]]: ''град'', ''городен'') ümbrusse ning koosnesid südamest, all-linnadest ja eeslinnadest, mis sulasid kokku lähedal asuvate asulate ja küladega. Omavalitsusele lisaks juhtis linna Kiievi-Vene suurvürsti võimu esindaja ''possaadnik''. Nimetus tuleneb venekeelsest sõnast ''посаженный'', mis tähendab ''istutatut''. Algul valitigi possaadnik vürsti "vanade" [[družinnik]]ute hulgast ning tema ülesandeks oli kindluse kui [[tugipunkt]]i massiivistamisega seotud korraldused, vajaduse korral õhutada elanikke omalt poolt kaasa aitama remonditöödel ja kaitse organiseerimine vaenlase kallaletungi korral. Ülesannete täitmisel kaitses, aitas ja toetas seda keskaegset Vene vürstiriigi ametnikku sõjaväeline või družiinaüksus, hiljem [[tuhatnik]]u kaitsevägi. ===Possaadniku kohustused=== Keskaegsete kasvukeskuste laienedes koondati iga linna kogukonnale autonoomsust tagava ja linnaelu korraldava linnaõiguse alusel toimuv sõjalis-administratiivne ja kohtuvõim possaadnikule. Possaadniku kohus lahendas peamiselt kõik kriminaal- ja eraõigussuhetest tulenevad tsiviilasjad, mille alla kuulusid mõrvad, röövimised jne, aga ka vaidlused päranduse või võlgade tasumise üle. Kohus oli vürstile oluline sissetuleku allikas – sest trahvisummad olid märgatavalt suuremad, kui kompensatsioonid kannatanutele –, aga ka possaadnikule toiduvarude täiendust toov tähtis toiming. Kohtuliku süsteemi ja hagiasjade kuritarvitamist ametnike poolt esines sedavõrd palju, et võimaluse avanedes rüüstas rahulolematu elanikkond possaadniku maja, näiteks seoses vürst [[Andrei Bogoljubski]] surmaga 1174.&nbsp;aastal [[Rostov]]imaal.<ref name="teine" /> Vürsti asemikuna oli possaadnikul ulatuslik võim. Tema peamisteks ülesanneteks linnas olid suurvürsti võimu kehtestamise, tagamise ja tõhustamise järelevalve ning valitseja asendamine tema äraolekul linna administratiivsetes ja diplomaatilistes esindamis-, linna kaitse- ja sõjaväe, politsei- ja rahvusvahelise õiguskoostöö juhtimisfunktsioonides ning hoolitsemine kohtumenetluse teostamise ja kohtuvaidluste ärahoidmise eest. Ta kogus kokku kirikunõukogu, mille liikmete hulka ta ise kuulus, ja toetas sageli vürsti tema algatuste läbiviimises.<ref name="kolmas" /> Suurvürsti poolt kohtuasjade uuesti korraldamise ja omaette organile, vürsti enda ringkäigule ehk "[[poljudje]]le" tsentraliseerimise järel jäi possaadniku kõige tähtsamaks ülesandeks elanikelt andami kogumine õukonna jaoks. Esialgse maksustamise ja tulumaksu suuruse kohta täpsemad andmed puuduvad, aga teada on näiteks, et [[11. sajand|XI]] sajandi alguses need enam eriti madalad olla ei võinud, sest sellest võis hankida hulgaliselt vahendeid, näiteks investeeringuteks piirkondadesse. [[Jaroslav Tark]] kogus oma isa asetäitjana Novgorodis tolleaegseid, 50&nbsp;grammi hõbedat sisaldavaid [[grivna]]sid kokku 3000. Veelgi täpsemalt tuuakse ära 1136.&nbsp;aasta [[Smolensk]]i piiskopitooli administratiivorgani kogutud andam suuruses kokku 2250&nbsp;grivnat. XII sajandi alguses andis [[Minsk]]i vürst [[Gleb Vseslavitš]] 1100&nbsp;grivna suuruse rahalise annetuse [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostrile]] Petšerski Lavrale. XII sajandi teisel poolel maksis [[Galiitsia]] vürst armeeteenistusse palgatud poola üksustele palgaks 3000&nbsp;grivnat. Jaroslav Tark määras [[Võšgorod]]i possaadniku maksma ühe kümnendiku andamitest Pühade Borisi ja Glebi kirikule.<ref name="teine" /> Kui aja jooksul sai possaadniku ametikohast usaldusel põhinev ametikoht, kuhu vastutav isik pääses valimistel saavutatud häälteenamuse põhjal, sai suurvürsti abilisest suurvürstliku valla osanik ja suveräänse linna esindaja, kes kontrollis ja suunas vürstivõimu kohapeal. Olles üks linna mõjuvõimsamaid isikuid ja kõrgemaid aukandjaid, kutsus ta kokku [[veetše]] ja tegutses selle eesistujana.<ref name="neljas" /> [[14. sajand|XIV]] sajandi lõpupoole, kui veetšekord nõrgenes ning koosolekuid peeti vaid seoses ülestõusudega – näiteks [[Tver]]is aastatel 1293&nbsp;ja 1377,&nbsp;[[Moskva]]s aastatel 1382,&nbsp;1445&nbsp;ja 1547&nbsp;–, likvideeris suurvürst [[Dmitri Donskoi]] aastatel 1373&ndash;1374&nbsp;possaadniku ja tuhatniku ametikohad ning täitis need [[vojevood]]i ja ''namestnik'''u (asemiku) ametikohaga.<ref name="viies" /> Veetšekord kestis kõige kauem [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigis]], aastani 1478,&nbsp;ja [[Pihkva]]s aastani 1510.&nbsp;Novgorodis likvideeriti possaadniku ametikoht 1478.&nbsp;aastal, mil suurvürst [[Ivan III]] vallutas linna, liitis selle ametlikult [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigiga]] ja veetšekell viidi Moskvasse. 1510.&nbsp;aastal likvideeris Moskva suurvürst [[Vassili III]] veetšekorra, sellega valitud linnaametikohad ja iseseisvuse ka Pihkvas. ===Possaadniku valimine=== Possaadnik oli suurvürsti määratud ja linnavolikogu veetše otsuseid järgiv aadlikust või tuntud suurbojaari perekonnast pärit meesisik, mõnikord vürsti oma poeg, kes valitses linna ja selle halduslikke piirkondi. Kandidaat võis tulla üha laialdasema [[hierarhia]]ga družiina nn vanade hulgast, kusjuures noorematest liikmetest tehti possaadniku abilised ja sõjaline tugi. Üldiselt valiti possaadnik nimekast bojaari suguvõsast, nii et ametikohta võis pidada pärilikuna. Üsna laialdasele mõjuvõimule ja reputatsioonile lisaks avanes selles ametis võimalus valskuse ja raha väljapressimise abil soetada märkimisväärselt suure omanduse. Seetõttu sünnitas sellesse auametisse pääsemine bojaariperekondade vahel alatise konkureerimise, mis omakorda põhjustas sisemisi lahkhelisid veetšes. Väljastpoolt linna tulnud bojaarist kandidaat ärritas ja kutsus esile kadedust ennekõike lihtrahva hulgas, mis lõppes tapluse või isegi mõrvaga ning mille käigus possaadniku ja tema pooldajate vara rööviti.<ref name="kuues" /> Nii possaadnik kui tuhatnik valiti mingiks teatud ajaks ja teenistusperioodi pikkus sõltus ametisse määrajast. Vürst määras ajaliselt määramatuks perioodiks. [[1100. aastad|1100.&nbsp;aastatest]] alates valiti linnapea kohalike valimistega ehk teiste sõnadega, possaadniku ametikoht täideti [[veetše]]l hääletatud ja veetše otsusega kinnitatud isikuga. Märge esimesest avalikel valimistel saadud possaadnikust on aastast 1126.&nbsp;<ref name="kuues" /> Alates 1130.&nbsp;aastast muutus see amet täiesti veetšel valitavaks ja teenistuses olemise perioodi pikkus sõltus sellest, kui kaua possaadnik rahvale meelt mööda oli. Ajaloos tuntumad on [[Novgorod]]i ja [[Pihkva]] possaadnikud. Metropolide ümberkaudsed linnad nagu [[Staraja Ladoga]], [[Toržok]], [[Velikije Luki]] jm said possaadniku Novgorodist. ===Novgorodis=== Pärast [[Vladimir Monomahh]]i surma 1125.&nbsp;aastal hakkasid Novgorodis vürstid sagedasti vahetuma, ühe sajandi jooksul jõudis neid ametis olla kuni 30. Harva kui vürstil õnnestus üle kolme&nbsp;aasta järjest võimul püsida.<ref name="seitsmes" /> Vürstide sagedasest vahetumisest küllastunud linnaülikutest valitud asjamehed Novgorodis pürgisid looma linna omavalitsusliku juhtimisorgani, mis kaitses linna huvisid vürsti ees. XII sajandi esimesel poolel Novgorodi taotlused häälteenamusega valitud vürsti ja omavalitsuslike linnaorganite saamisest täitusid ning suurvürsti valitud aukandjad vahetusid kohalike valimistega saadud vürsti ning tema esmase asetäitja ja kohtutegevust juhtiva possaadnikuga. Selle eesotsas oleva possaadniku ametikoht täideti [[veetše]]l häälestatud ja veetše otsusega kinnitatud isikuga. Järgnesid samuti rahva valitud kaitseväejuht ehk tuhatnik koos [[sotnik]]utega ja [[staarost]]id. Linna kõrgeima võimuorgani, veetše eesistujana possaadnik kutsus kokku veetšekoosoleku Püha Nikolai kiriku lähedusse Jaroslavi hoovi, kuhu oli püstitatud kõrgendatud lava. Lavaastme ([[vene keel|ru]]: степень) võrra kõrgemal esinevat volitatut linnajuhti nimetati seepärast "stepennõi" ([[vene keel|ru]]: "степенный"), mis Novgorodis tähendas parasjagu aktiivses tegevuses või võimul olevat ametnikku. Teenistusaja lõppedes temast tuli privilegeeritud "vana" ja seda aunimetust kandis ta elu lõpuni, kasutades ära oma eesõigusi linna tähtsamate asjade hoidmises. "Vanad" tegutsesid näiteks vojevoodidena, kohtunikena, saatkonnajuhtidena ja lepingute sõlmijana ehk teisiti öeldes kinnitasid dokumente kõrvuti võimul oleva possaadniku või tuhatnikuga. Seepärast on selge, miks ametikohtade täitmine püsis üksnes Novgorodi aadelkonna haardes ja näiteks ei või tuua ühtki kasvõi kaupmeeste hulgast valitut possaadnikut. Kujunesid koguni omaette bojaariperekonnad, kes pidid positsiooni rangelt oma kätes. XI sajandil alanud ja XII sajandil kasvanud vürstide vaheldumisega, mil mõnda neist paluti ja seejärel kõrvaldati troonilt mitu korda, kaasnes XIII sajandil Novgorodis sisemiselt ebastabiilne olukord seoses kahe domineeriva, suzdali ja lõuna-vene partei omavaheliste rivaliteedi vaidlustega. Alatine võimuvõitlus erinevate parteide vahel, lõpuks võimu vahetumine ja vürsti valimistes võitnud partei isikueelistamispoliitika tõi omakorda kaasa possaadniku sagedase vahetuse. Oli juhtumeid, kui mõned rahva poolehoiu saavutanud possaadnikest pääsesid tagasi võimukandjaks Novgorodi või selle eeslinna seejärel, kui veetše oli vahetanud vürsti. Possaadniku koht arenes paratamatult personali suure vaheldumisega ametikohaks.<ref name="seitsmes" /><ref name="kaheksas" /> Muinasvene poliitiku, bojaari ja aastatel 1350&ndash;1354&nbsp;Novgorodi possaadnikuna tegutsenud Ontsifor Lukinitši poolt 1354.&nbsp;aastal vastu võetud seadusereformi kohaselt linn sai 6&nbsp;eluaegset, nn vana ehk potentsiaalset possaadnikut metropoli eri rajoonidest, kelle hulgast igaks aastaks valiti ametikohustusi täitev ja veetšekoosolekus lavale tõusev ehk volitatud possaadnik.<ref name="üheksas" /> Ehk teisiti öeldes, alates [[1400. aastad|1400.&nbsp;aastatest]] valiti possaadnik ametisse aastaks.<ref name="neljas" /> Üks tuntumaid Novgorodi possaadnike perekondi oli Gjurjata Rogovitš koos oma järeltulijate Miroslav Gjurjatinitši ja Jakun Miroslavitšiga. Teiseks ajalukku jäänud suguvõsaks oli ametikohal ääretult rikastunud, üle 10&nbsp;aasta jooksul valitsenud Miroški Nezdilitša koos poja Dmitriga. Tema pojad olid Suzdali partei eesotsas ja neist Dmitri sai surma lahingus Pronski linna all.<ref name="kümnes" /> Rahva meelepaha Miroškinite dünastia vastu lõppes nende paljaks röövimisega ja linnast väljaajamisega XIII sajandi alguses. Sama sajandi 20. aastatel ilmuvad linna eesotsa tagasi Miroški Nezdilitša järglased, populaarne pojapoeg Ivanka Dmitrovitš ja hiljem tema poeg Tverdil Ivanovitš. Kolmas tuntud on possaadnik Mihhail Stepanovitši perekond, kelle poeg Tverdislav Mihhailovitš valiti possaadnikuks kolm korda ja omakorda tema poeg Stepan oli linnavalitsuse juht 13&nbsp;aastat. ===Pihkvas=== Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ukraina NSV]] [[teaduste akadeemia]] [[Teadlane|teadlase]] ja [[Ajaloolane|ajaloolase]] [[Kafenhaus, Bernhard Borisovitš|B. B. Kafenhausi]] algatatud keskaegse Pihkva linnavalitsuse isikkoosseisu uurimise käigus on välja selgitatud 80&nbsp;possaadniku nimed ja teenistusandmed, millest konkreetsem tabel on toodud A.A. Vovini teaduslike uuringute aruandes "Possaadnik ja vürst".<ref name="üheteistkümnes" /> Pihkva kroonika andmete järgi esimeseks Pihkva possaadnikuks selles tabelis loetletud aastatel 1308&nbsp;ja 1309&nbsp;ning hiljem veel 1312&nbsp;linna juhtinud Boris, kuigi Novgorodi ürikud annavad veelgi varasemaks sealseks possaadnikuks Miroslavi aastal 1132. Kuna puuduvad andmed vahepealsetest kohatäitjatest ning siiski mainitakse eeslinnade, näiteks [[Staraja-Laadoga]], [[Koporje]] ja Toržoki possaadnikud, on A. A. Vovin pidanud täiesti võimalikuks, et kuni [[14. sajand|XIV]] alguseni Pihkvas sellist nime linnapeaametis kasutusel ei olnud. Samuti võib oletada, et selleaegse võrdlemisi väikese linnakogukonna vajadused ei eeldanud erivolitustega linnamagistraadi koha täitmist, sest selleks piisas aeg-ajalt ringkäigul ehk [[poljudje]]l olev vürst. Alles vürst [[Daumantas]]e 30-aastasel valitsusperioodil aluse pandud Pihkva iseseisvusega kaasnenud linna territoriaalne, poliitiline ja majanduslik kasv XIV sajandi alguses on ilmselt olnud üks põhjus, miks peaaegu vahetult pärast valitseja surma 1299.&nbsp;aastal nii kroonikas kui ka tolleaegsetes aktides on ära märgitud esimene possaadnik. Nii arheoloogilistest kui kirjalikest allikatest teadaolev linna kasvuhoog ilmnes linnamüüride täiendamistarbes aastatel 1309&ndash;1375&ndash;1465.&nbsp;Ka possaadnik Borisi on teist korda mainitud 1309.&nbsp; aastal seoses müüriehitustöödega kesklinnas. Kuni 1343.&nbsp;aastani linnas possaadniku ametikohti oli vaid üks. Seejärel samaaegselt linnapeakohta täitvate arv on aasta-aastalt kasvanud: 1343.&nbsp;aastal neid oli 3, 1397.&nbsp;a &ndash; 4, 1407.&nbsp;a &ndash; 6, 1463.&nbsp;a &ndash; 8&nbsp; ja lõpuks 1486.&nbsp;a &ndash; maksimaalne 16, kuigi mitme isiku koosvalitsemisest on esimest korda ametlikult mainitud 1404.&nbsp;aastal. Täpsemaid andmeid kollektiivse possaadnikuorganisatsiooni moodustumisest ei ole, aga Vovini aruande kohaselt selleks ajapunktiks on umbes XIV sajandi keskpaik. Vovin siiski hoiatab, et eelpool toodud arvud ei ole lõplikud, sest kogu ametikoha olemasolu perioodil 1308&ndash;1510&nbsp;ei ole märkmeid possaadnike ametikohalt eemaldamisest, kuid seevastu räägitakse 16 possaadnikust, kes tegutsesid aukandjatena kuni surmani. Lisaks nende hulka võisid kuuluda veel väljaspool linna teenistuses olevad ametnikud. On täiesti võimalik, et 1407.&nbsp;aastal Pihkvas oli 7&nbsp;possaadnikut ning aastatel 1416&ndash;1417&nbsp;vastu võetud seadusereformi kohaselt possaadnike arv kolmekordistati ehk neid oli kokku 18. Arv võis kasvada mitmete tseremoniaalsete ülesannetega, näiteks seoses suurvürsti mõrsja Sofia Palaiologose (Palaiologina)<ref name="kaheteistkümnes" /> vastuvõtuga või saatkonna saatmisega kas suurvürsti juurde või Novgorodi. B. B. Kafenhaus on üritanud possaadnike ees- ja isanimesid käsitleva uuringu abil tõestada oma tähelepanekuid selle ametikoha ja seisuse pärandumisest isalt pojale ning saanud teada, et 36% ehk 29&nbsp;aukandjat oli pärit 12 perekonnast. Tema arvestusmeetodit kasutades Vovin on saanud lõpptulemuseks, et tabelis loetletud 80&nbsp;possaadnikust 49&nbsp;ehk 61% on pärit 17&nbsp;perekonnast ja valitsusohje on niiviisi õnnestunud pausideta aastasajagi võrra pidada 3&nbsp;perekonna järglaste kätes. Sel viisil XIV sajandi teisel poolel sellest linna omavalitsusliku ameti kohatäitjatest kujunes patriitside kiht, mistõttu tekkis [[15. sajand|XV]] alguses vakantne magistraadi koht ja sarnaselt [[tuhatnik]]uga seegi positsioon muutus sisemise hierarhiaga kollektiivorganiks eesotsas volitatud possaadnikuga ([[vene keel|ru]]: ''степенный''). Kuigi esimest korda volitatud possaadnikuks mainitakse 1436.&nbsp;aastal Feodos Feofanovitš, on Vovini meelest põhjust kahelda, et see koht sündis juba varem, XIV sajandi lõpus &ndash; XV sajandi alguses. Nagu kroonikates sageli mainitakse nimeliselt üks possaadnik ja temaga koos "kõik Pihkva possaadnikud", niiviisi 1417. aastal [[Liivi ordu]]meistri ja pihkvalaste vahel sõlmitud [[Kirumpää]] rahu- ja sõjalises lepinguski [[Leedu]] suurvürsti [[Vytautas]]e vastu öeldakse:<ref name="kolmeteistkümnes" /><ref name="neljateistkümnes" /> :: '' Dar umme heft unsere herschaft uns utgesandt, de borgermeister von Pleskow und alle Pleskowe '' :: '' meid saatis meie valitsus, Pihkva possaadnik ja kogu Pihkva '' kust võib lugeda, et ''de borgermeister von Pleskow'' ei ole lihtsalt üks 1417.&nbsp;aasta possaadnikest, vaid võimuesindaja. "Volitatud" aukandja nimetus tulenes vajadusest eraldada võimul olev magistraadijuht seisusliku esinduskogu liikmetest. A.A. Vovin on Kafenhausi uurimistöö põhjal välja selgitanud, et sellise juhtpositsiooni sai kordamööda keegi possaadnikest, kellest aktiivne valiti 6&nbsp;kuuks, ja üksnes kahel juhtumil võis märgata vaheetappideta tõusu perekonnaliikmest otse volitatud possaadnikuks. Nendegi juhtivate ametnike arv kasvas XV sajandi jooksul. Teadaolevate andmete järgi neid on olnud kaks ning aastatel 1463&nbsp;ja 1466&nbsp;ilmselt poliitilistel põhjustel paralleelselt kolmgi ametis. Veel eraldi peaks mainima "vanad possaadnikud" ja "vanad volitatud possaadnikud", mis ei tähenda endist, vaid kogenut. Sotsiaalne klass, kust possaadnikud valiti oli iseäranis suletud ja XIV&ndash;XV sajandist on Pihkvas vaid üks selge juhtum, kui possaadnikuks nimetatud Jakov Ivanovitš Krotov oli kaupmeeste [[staarost]] ja tema poeg, Ivan Jakovlevitš Krotov volitatud possaadnik ajalooliselt märkimisväärsel aastal 1510.&nbsp; ===Pärand=== [[Pilt:Ostromirovo.jpg | pisi|"Ostromir(ovo) Evangeelium"]] [[Nikolai Karamzin]]i ajalooline romaan "Marfa ehk Novgorodi vallutamine" aastast 1802&nbsp;([[vene keel|ru]]: «Марфа-посадница, или Покорение Новагорода») kirjeldab 1478.&nbsp;aasta sündmusi seoses Novgorodi ühendamisega Vassili III [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]], kus linlaste vastuhakk ja ülestõus kujunes linna kaotuseks. Veetšekella helisedes Suurele väljakule kogunes "lärmakas jõuk novgorodlasi, kogunevad possaadnikud kuldsed medalid rinnas, tuhatnikud sauad käes, bojaarid, staarostid viiest linnaosast" ning sõna võtab ülikute suguvõssa kuuluv [[Marfa Boretskaja|Marfa]], kelle isa ja abikaasa on rahutuste keerises surma saanud.<ref name="viieteistkümnes" /><ref name="kuueteistkümnes" /><ref name="seitsmeteistkümnes" /> Üks kuulsamaid on aastatel 1054&ndash;1057&nbsp;Novgorodi possaadnikuna olnud Ostromir, Kiievi vürsti [[Izjaslav I]] sugulane ja keskaegse Venemaa riigimees, kellele [[diakon]] Gregori pühendas oma "[[Ostromiri evangeelium]]i" ([[vene keel|ru]]: ''Остромирово Евангелие''). See on vanim [[Vanavene keel|vanavenekeelne]] raamat ja ühtlasi vanavenekeelse kirjanduse mälestusmärk, mida alates 1806.&nbsp;aastast säilitatakse [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s [[Peterburi]]s. Ostromiri on Kiievi esimeste tuhatnike Jan ja Putjata Võšatitši vanaisa. Sofijskaja pervaja letopisi kohaselt tegi Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik, Novgorodi possaadnik Ostromir 1054.&nbsp;aasta sõjakäigu [[tšuudid]]e ehk eestlaste kallale, kuid sai lüüa. Kirjanik N. M. Karamzin on väitnud, et Ostromir ei võinud lahingus surma saada, sest Evangeeliumi järelsõnas mainitakse ta selle tellijaks aastal 1057.&nbsp; ==Vaata ka== * [[Tuhatnik]] == Viited == {{viited||allikad= <ref name="esimene">[https://web.archive.org/web/20120307230020/http://old-russian.chat.ru/02povest.htm Jutustus möödunud aegadest. Muinasvene kirjandust. (ru: "Повесть временных лет. Древнерусская литература") Avaldatud D. S. Lihhatšovi tõlgendusena.] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="teine">[http://www.поиск.uz/nahodilsya_posadnik/280283 Euroopa ajalugu. Vene ajalugu. Kiievi ajalugu. Kiievi-Vene. Kiievi-Vene ühiskond (ru: История Европы. История России. Киевская Русь. Общество Киевской Руси)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kolmas">[http://www.bibliotekar.ru/novgorod/26.htm Veetšekord Novgorodis ja Pihkvas. Possadnikud, tuhatnikud, metropoliitid, bojaarid. Suur-Novgorod. Suur-Novgorodi ajalugu (ru: Вечевой строй Новгорода и Пскова. Посадники, тысяцкие, митрополиты, бояре. Великий Новгород. История Великого Новгорода.)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="neljas">[http://www.bibliotekar.ru/istoria-rossii/134.htm Muinasvene ajalugu. Novgorodi ja Pihkava vabariigid. Linnaametnikud Novgorodis ja Pihkavas (ru: Древняя русская история. Новгородские и Псковские республики. Должностные лица в Новгороде и Пскове)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="viies">[https://web.archive.org/web/20150518101525/http://diletant.ru/blogs/3234/612/ Tuhatnik A. P. Hvost. Poliitiline mõrv (ru: Тысяцкий А.П. Хвост. Политическое убийство)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kuues">{{Netiviide |url=http://www.ref-history.ru/hard/ref-posadnik.htm |pealkiri=Entsüklopeedia. Possadnik (ru: "Словарь. Посадник") |vaadatud=2015-05-23 |arhiivimisaeg=2015-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150627003631/http://www.ref-history.ru/hard/ref-posadnik.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="seitsmes">[http://www.a-nevsky.ru/library/svyatoi-blagoverniy-velikiy-knyaz-aleksandr-nevskiy22.html Peatükk XXI. Novgorodi mäss 1255.a. Püha Aleksandri saabumine Novgorodi. Lahing rootslastega. (ru: Глава XXI. Новгородский мятеж 1255 года. Поход Св. Александра на Новгород. Поход на шведов)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kaheksas">[https://books.google.fi/books?id=wUf_AgAAQBAJ&pg=PA182&lpg=PA182&dq Vana-Vene linnad-riigid (ru: Города-государства Древней Руси)] Frojanov, I.J., Dvornitšenko, A.J. ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="üheksas">[http://encyclopedia2.thefreedictionary.com/Posadnik The free dictionary by Farlex] ([[inglise keel]]es</ref> <ref name="kümnes">[http://rushist.com/index.php/ilovajskij-1/1253-istoriya-velikogo-novgoroda-kievskij-period Novgorodi Vabariigi juhtimine (ru: Управление Новгородской республикой)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="üheteistkümnes">[http://www.academia.edu/5295629/ Possadnik ja vürst XIV-XV sajandi Pihkvas. (ru: Посадник и князь в Пскове XIV – XV вв)] Vovin, A.A.</ref> <ref name="kaheteistkümnes">[http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=dip20140601.2.7&e=-------et-10-dip-1--txt-txIN|txTI|txAU|txTA-%22kunst%22 Kahepäise kotka teekond]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="kolmeteistkümnes">[https://books.google.fi/books?id=6oVwgBjCsKAC&pg=PA691&lpg=PA691&dq=de+burgermeister+von+Pleskow&source Rahuleping Pleskowi ja Liivimaa vahel. 1417. Friedenschluss zwischen Pleskow und Livland. 1417. Teadmisi Venemaast ja selle ajaloost. (de: Beiträge zur Kenntniß Rußlands und seiner Geschichte] ([[saksa keel]]es)</ref> <ref name="neljateistkümnes">[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Russ/XIII/1260-1280/Gramoty_otn_Novgoroda_knjaz/321-340/334.htm 1417.a. 29.september – Pihkva ja Liivi ordu leping. Nr 2166. Pihkva dokumendid, lk 334 (ru: 1417 г. сентября 29. – Договорная грамота Пскова с Ливонским орденом о десятилетнем мире LUB, V, № 2166. Псковские Грамоты С.334)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="viieteistkümnes">[http://www.briefly.ru/karamzin/marfa_posadnitca/ "Marfa-possaadnitsa ehk Novgorodi vallutamine". Lühike kokkuvõte (ru: Марфа-Посадница, или Покорение Новагорода. Краткое содержание повести)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kuueteistkümnes">[https://www.youtube.com/watch?v=i3xPdhaYYOY 2000074 01 Audioraamat. Karamzin, N. M. "Marfa-possaadnitsa ehk Novgorodi vallutamine (ru: 2000074 01 Аудиокнига. Карамзин Н.М. "Марфа-посадница, или покорение Новагорода")] (loetud [[vene keel]]es)</ref> <ref name="seitsmeteistkümnes">[https://web.archive.org/web/20180630104336/http://rvb.ru/18vek/karamzin/2hudlit_/01text/vol1/02stories/06.htm Marfa-possaadnitsa ehk Novgorodi vallutamine. Ajalooline jutustus. (ru: Марфа-Посадница, или покорение Новагорода. Историческая повесть] ([[vene keel]]es)</ref> }} ===Kirjandus=== *[http://neeme.kook.net.ee/materjal/seletused.htm Mõistete seletused. Mõisted ja seletused selles järjekorras, nagu nad tulevad ette õpikus.] *[http://neeme.kook.net.ee/materjal/m6isted.htm AJALOO MÕISTED VII klassile. Mõistete lehe ülesehitus põhineb Mait Kõivu ja Priit Raudkivi õpikul "Keskaeg" (Tallinn, Avita 1996).] *[http://en.wikisource.org/wiki/History_of_Russia/Chapter_10 History of Russia/Chapter 10] *[http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=33017&Itemid=455&lang=et, Eestlaste ajalugu. Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus (täiendatud Jüri Uluotsa kroonika alusel)] Kalev Ots *[http://www.eestileegion.com/?eellugu/kroonika.html Kroonika] *[http://www.htg.tartu.ee/~aare/Inimene_yhiskond_kultuur_I//IYK2/Venemaa%20keskaja%20ajalugu.ppt Venemaa keskaja ajalugu] *[http://teemapark.otepaa.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=34&Itemid=55 The first mentioning of Otepää in 1116] Otepää ajaloo teemapark, 23. oktoober 2009 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/hilinenud-koolitund-jaak-allikule-venemaa-runnakud-eesti-vastu-1030-1944?id=65946812 Hilinenud koolitund Jaak Allikule: Venemaa rünnakud Eesti vastu 1030–1944] www.DELFI.ee, 10. aprill 2013 [[Kategooria:Tiitlid]] [[Kategooria:Kiievi-Vene]] [[Kategooria:Novgorodi Vabariik]] c1zoumjbolmvx0gf0vnd4tptw2bg6f5 7175492 7175490 2026-06-18T14:11:18Z Kuriuss 38125 7175492 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{see artikkel| räägib veetše poolt valitud kõrgeimast riigiametnikust; Kiievi-Vene asehalduri kohta vaata artiklist [[Possaadnik (asehaldur)]] }} [[Pilt:Встреча царевны.jpg|pisi | Vene suurvürsti [[Ivan III]] mõrsja [[Sofia Palaiologos]]e kohtumine [[Emajõgi|Emajõe]] suudmes [[Peipsi]] kaldal [[Pihkva]] possaadnike ja [[bojaarid]]ega 1472. aasta oktoobris]] '''Possaadnik''' ([[vene keel]]es ''поса́дник'') oli keskaegse [[Vana-Vene]] linna ja selle halduslike piirkondade elanike igapäevaelu puudutavate küsimustega tegeleva munitsipaalvalitsuse administratiivne juht ja [[linnapea]]; hiljem häälteenamusega valitud linna omavalitsuse juht. ===Ajalugu=== Mõistet "possaadnik" kasutati esimest korda [[Nestori kroonika]]s ehk "Jutustuses möödunud aegadest", kus 977. aastal&nbsp;on kirjutatud:<ref name="esimene" /> :: ''Aastal 6485&nbsp;(977). Läks Jaropolk sõdima oma venna Olegi vastu [[drevljaanid]]e maale … Kui Novgorodis Vladimir kuulis sellest, et Jaropolk tappis oma venna Olegi, ehmatas ta ära ja põgenes mere taha. Aga Jaropolk määras omad possaadnikud Novgorodi ja vallutas üksi Venemaa. '' :: '' ([[vene keel]]es: В год 6485&nbsp;(977). Пошел Ярополк на брата своего Олега в Деревскую землю... Когда Владимир в Новгороде услышал, что Ярополк убил Олега, то испугался и бежал за море. А Ярополк посадил своих посадников в Новгороде и владел один Русскою землею.)'' Kroonikate kohaselt hakkas [[11. sajand|XI]]&ndash;[[12. sajand|XII]] sajandi keskaegsel Venemaal elanike hõimuline päritolu ja kuuluvus tasapisi välja vahetuma elukohajärgse määratluse ja jaotusega. Maad jagati haldusüksusteks, mille ühikunimetuste kohta täpsemat teavet ei ole, aga haldusterritoriaalselt korralduselt oli selgelt määratud. Tolleaegsed linnad tekkisid linnuste ([[vene keel|vene]]: ''град'', ''городен'') ümbrusse ning koosnesid südamest, all-linnadest ja eeslinnadest, mis sulasid kokku lähedal asuvate asulate ja küladega. Omavalitsusele lisaks juhtis linna Kiievi-Vene suurvürsti võimu esindaja ''possaadnik''. Nimetus tuleneb venekeelsest sõnast ''посаженный'', mis tähendab ''istutatut''. Algul valitigi possaadnik vürsti "vanade" [[družinnik]]ute hulgast ning tema ülesandeks oli kindluse kui [[tugipunkt]]i massiivistamisega seotud korraldused, vajaduse korral õhutada elanikke omalt poolt kaasa aitama remonditöödel ja kaitse organiseerimine vaenlase kallaletungi korral. Ülesannete täitmisel kaitses, aitas ja toetas seda keskaegset Vene vürstiriigi ametnikku sõjaväeline või družiinaüksus, hiljem [[tuhatnik]]u kaitsevägi. ===Possaadniku kohustused=== Keskaegsete kasvukeskuste laienedes koondati iga linna kogukonnale autonoomsust tagava ja linnaelu korraldava linnaõiguse alusel toimuv sõjalis-administratiivne ja kohtuvõim possaadnikule. Possaadniku kohus lahendas peamiselt kõik kriminaal- ja eraõigussuhetest tulenevad tsiviilasjad, mille alla kuulusid mõrvad, röövimised jne, aga ka vaidlused päranduse või võlgade tasumise üle. Kohus oli vürstile oluline sissetuleku allikas – sest trahvisummad olid märgatavalt suuremad, kui kompensatsioonid kannatanutele –, aga ka possaadnikule toiduvarude täiendust toov tähtis toiming. Kohtuliku süsteemi ja hagiasjade kuritarvitamist ametnike poolt esines sedavõrd palju, et võimaluse avanedes rüüstas rahulolematu elanikkond possaadniku maja, näiteks seoses vürst [[Andrei Bogoljubski]] surmaga 1174.&nbsp;aastal [[Rostov]]imaal.<ref name="teine" /> Vürsti asemikuna oli possaadnikul ulatuslik võim. Tema peamisteks ülesanneteks linnas olid suurvürsti võimu kehtestamise, tagamise ja tõhustamise järelevalve ning valitseja asendamine tema äraolekul linna administratiivsetes ja diplomaatilistes esindamis-, linna kaitse- ja sõjaväe, politsei- ja rahvusvahelise õiguskoostöö juhtimisfunktsioonides ning hoolitsemine kohtumenetluse teostamise ja kohtuvaidluste ärahoidmise eest. Ta kogus kokku kirikunõukogu, mille liikmete hulka ta ise kuulus, ja toetas sageli vürsti tema algatuste läbiviimises.<ref name="kolmas" /> Suurvürsti poolt kohtuasjade uuesti korraldamise ja omaette organile, vürsti enda ringkäigule ehk "[[poljudje]]le" tsentraliseerimise järel jäi possaadniku kõige tähtsamaks ülesandeks elanikelt andami kogumine õukonna jaoks. Esialgse maksustamise ja tulumaksu suuruse kohta täpsemad andmed puuduvad, aga teada on näiteks, et [[11. sajand|XI]] sajandi alguses need enam eriti madalad olla ei võinud, sest sellest võis hankida hulgaliselt vahendeid, näiteks investeeringuteks piirkondadesse. [[Jaroslav Tark]] kogus oma isa asetäitjana Novgorodis tolleaegseid, 50&nbsp;grammi hõbedat sisaldavaid [[grivna]]sid kokku 3000. Veelgi täpsemalt tuuakse ära 1136.&nbsp;aasta [[Smolensk]]i piiskopitooli administratiivorgani kogutud andam suuruses kokku 2250&nbsp;grivnat. XII sajandi alguses andis [[Minsk]]i vürst [[Gleb Vseslavitš]] 1100&nbsp;grivna suuruse rahalise annetuse [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostrile]] Petšerski Lavrale. XII sajandi teisel poolel maksis [[Galiitsia]] vürst armeeteenistusse palgatud poola üksustele palgaks 3000&nbsp;grivnat. Jaroslav Tark määras [[Võšgorod]]i possaadniku maksma ühe kümnendiku andamitest Pühade Borisi ja Glebi kirikule.<ref name="teine" /> Kui aja jooksul sai possaadniku ametikohast usaldusel põhinev ametikoht, kuhu vastutav isik pääses valimistel saavutatud häälteenamuse põhjal, sai suurvürsti abilisest suurvürstliku valla osanik ja suveräänse linna esindaja, kes kontrollis ja suunas vürstivõimu kohapeal. Olles üks linna mõjuvõimsamaid isikuid ja kõrgemaid aukandjaid, kutsus ta kokku [[veetše]] ja tegutses selle eesistujana.<ref name="neljas" /> [[14. sajand|XIV]] sajandi lõpupoole, kui veetšekord nõrgenes ning koosolekuid peeti vaid seoses ülestõusudega – näiteks [[Tver]]is aastatel 1293&nbsp;ja 1377,&nbsp;[[Moskva]]s aastatel 1382,&nbsp;1445&nbsp;ja 1547&nbsp;–, likvideeris suurvürst [[Dmitri Donskoi]] aastatel 1373&ndash;1374&nbsp;possaadniku ja tuhatniku ametikohad ning täitis need [[vojevood]]i ja ''namestnik'''u (asemiku) ametikohaga.<ref name="viies" /> Veetšekord kestis kõige kauem [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigis]], aastani 1478,&nbsp;ja [[Pihkva]]s aastani 1510.&nbsp;Novgorodis likvideeriti possaadniku ametikoht 1478.&nbsp;aastal, mil suurvürst [[Ivan III]] vallutas linna, liitis selle ametlikult [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigiga]] ja veetšekell viidi Moskvasse. 1510.&nbsp;aastal likvideeris Moskva suurvürst [[Vassili III]] veetšekorra, sellega valitud linnaametikohad ja iseseisvuse ka Pihkvas. ===Possaadniku valimine=== Possaadnik oli suurvürsti määratud ja linnavolikogu veetše otsuseid järgiv aadlikust või tuntud suurbojaari perekonnast pärit meesisik, mõnikord vürsti oma poeg, kes valitses linna ja selle halduslikke piirkondi. Kandidaat võis tulla üha laialdasema [[hierarhia]]ga družiina nn vanade hulgast, kusjuures noorematest liikmetest tehti possaadniku abilised ja sõjaline tugi. Üldiselt valiti possaadnik nimekast bojaari suguvõsast, nii et ametikohta võis pidada pärilikuna. Üsna laialdasele mõjuvõimule ja reputatsioonile lisaks avanes selles ametis võimalus valskuse ja raha väljapressimise abil soetada märkimisväärselt suure omanduse. Seetõttu sünnitas sellesse auametisse pääsemine bojaariperekondade vahel alatise konkureerimise, mis omakorda põhjustas sisemisi lahkhelisid veetšes. Väljastpoolt linna tulnud bojaarist kandidaat ärritas ja kutsus esile kadedust ennekõike lihtrahva hulgas, mis lõppes tapluse või isegi mõrvaga ning mille käigus possaadniku ja tema pooldajate vara rööviti.<ref name="kuues" /> Nii possaadnik kui tuhatnik valiti mingiks teatud ajaks ja teenistusperioodi pikkus sõltus ametisse määrajast. Vürst määras ajaliselt määramatuks perioodiks. [[1100. aastad|1100.&nbsp;aastatest]] alates valiti linnapea kohalike valimistega ehk teiste sõnadega, possaadniku ametikoht täideti [[veetše]]l hääletatud ja veetše otsusega kinnitatud isikuga. Märge esimesest avalikel valimistel saadud possaadnikust on aastast 1126.&nbsp;<ref name="kuues" /> Alates 1130.&nbsp;aastast muutus see amet täiesti veetšel valitavaks ja teenistuses olemise perioodi pikkus sõltus sellest, kui kaua possaadnik rahvale meelt mööda oli. Ajaloos tuntumad on [[Novgorod]]i ja [[Pihkva]] possaadnikud. Metropolide ümberkaudsed linnad nagu [[Staraja Ladoga]], [[Toržok]], [[Velikije Luki]] jm said possaadniku Novgorodist. ===Novgorodis=== Pärast [[Vladimir Monomahh]]i surma 1125.&nbsp;aastal hakkasid Novgorodis vürstid sagedasti vahetuma, ühe sajandi jooksul jõudis neid ametis olla kuni 30. Harva kui vürstil õnnestus üle kolme&nbsp;aasta järjest võimul püsida.<ref name="seitsmes" /> Vürstide sagedasest vahetumisest küllastunud linnaülikutest valitud asjamehed Novgorodis pürgisid looma linna omavalitsusliku juhtimisorgani, mis kaitses linna huvisid vürsti ees. XII sajandi esimesel poolel Novgorodi taotlused häälteenamusega valitud vürsti ja omavalitsuslike linnaorganite saamisest täitusid ning suurvürsti valitud aukandjad vahetusid kohalike valimistega saadud vürsti ning tema esmase asetäitja ja kohtutegevust juhtiva possaadnikuga. Selle eesotsas oleva possaadniku ametikoht täideti [[veetše]]l häälestatud ja veetše otsusega kinnitatud isikuga. Järgnesid samuti rahva valitud kaitseväejuht ehk tuhatnik koos [[sotnik]]utega ja [[staarost]]id. Linna kõrgeima võimuorgani, veetše eesistujana possaadnik kutsus kokku veetšekoosoleku Püha Nikolai kiriku lähedusse Jaroslavi hoovi, kuhu oli püstitatud kõrgendatud lava. Lavaastme ([[vene keel|ru]]: степень) võrra kõrgemal esinevat volitatut linnajuhti nimetati seepärast "stepennõi" ([[vene keel|ru]]: "степенный"), mis Novgorodis tähendas parasjagu aktiivses tegevuses või võimul olevat ametnikku. Teenistusaja lõppedes temast tuli privilegeeritud "vana" ja seda aunimetust kandis ta elu lõpuni, kasutades ära oma eesõigusi linna tähtsamate asjade hoidmises. "Vanad" tegutsesid näiteks vojevoodidena, kohtunikena, saatkonnajuhtidena ja lepingute sõlmijana ehk teisiti öeldes kinnitasid dokumente kõrvuti võimul oleva possaadniku või tuhatnikuga. Seepärast on selge, miks ametikohtade täitmine püsis üksnes Novgorodi aadelkonna haardes ja näiteks ei või tuua ühtki kasvõi kaupmeeste hulgast valitut possaadnikut. Kujunesid koguni omaette bojaariperekonnad, kes pidid positsiooni rangelt oma kätes. XI sajandil alanud ja XII sajandil kasvanud vürstide vaheldumisega, mil mõnda neist paluti ja seejärel kõrvaldati troonilt mitu korda, kaasnes XIII sajandil Novgorodis sisemiselt ebastabiilne olukord seoses kahe domineeriva, suzdali ja lõuna-vene partei omavaheliste rivaliteedi vaidlustega. Alatine võimuvõitlus erinevate parteide vahel, lõpuks võimu vahetumine ja vürsti valimistes võitnud partei isikueelistamispoliitika tõi omakorda kaasa possaadniku sagedase vahetuse. Oli juhtumeid, kui mõned rahva poolehoiu saavutanud possaadnikest pääsesid tagasi võimukandjaks Novgorodi või selle eeslinna seejärel, kui veetše oli vahetanud vürsti. Possaadniku koht arenes paratamatult personali suure vaheldumisega ametikohaks.<ref name="seitsmes" /><ref name="kaheksas" /> Muinasvene poliitiku, bojaari ja aastatel 1350&ndash;1354&nbsp;Novgorodi possaadnikuna tegutsenud Ontsifor Lukinitši poolt 1354.&nbsp;aastal vastu võetud seadusereformi kohaselt linn sai 6&nbsp;eluaegset, nn vana ehk potentsiaalset possaadnikut metropoli eri rajoonidest, kelle hulgast igaks aastaks valiti ametikohustusi täitev ja veetšekoosolekus lavale tõusev ehk volitatud possaadnik.<ref name="üheksas" /> Ehk teisiti öeldes, alates [[1400. aastad|1400.&nbsp;aastatest]] valiti possaadnik ametisse aastaks.<ref name="neljas" /> Üks tuntumaid Novgorodi possaadnike perekondi oli Gjurjata Rogovitš koos oma järeltulijate Miroslav Gjurjatinitši ja Jakun Miroslavitšiga. Teiseks ajalukku jäänud suguvõsaks oli ametikohal ääretult rikastunud, üle 10&nbsp;aasta jooksul valitsenud Miroški Nezdilitša koos poja Dmitriga. Tema pojad olid Suzdali partei eesotsas ja neist Dmitri sai surma lahingus Pronski linna all.<ref name="kümnes" /> Rahva meelepaha Miroškinite dünastia vastu lõppes nende paljaks röövimisega ja linnast väljaajamisega XIII sajandi alguses. Sama sajandi 20. aastatel ilmuvad linna eesotsa tagasi Miroški Nezdilitša järglased, populaarne pojapoeg Ivanka Dmitrovitš ja hiljem tema poeg Tverdil Ivanovitš. Kolmas tuntud on possaadnik Mihhail Stepanovitši perekond, kelle poeg Tverdislav Mihhailovitš valiti possaadnikuks kolm korda ja omakorda tema poeg Stepan oli linnavalitsuse juht 13&nbsp;aastat. ===Pihkvas=== Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ukraina NSV]] [[teaduste akadeemia]] [[Teadlane|teadlase]] ja [[Ajaloolane|ajaloolase]] [[Kafenhaus, Bernhard Borisovitš|B. B. Kafenhausi]] algatatud keskaegse Pihkva linnavalitsuse isikkoosseisu uurimise käigus on välja selgitatud 80&nbsp;possaadniku nimed ja teenistusandmed, millest konkreetsem tabel on toodud A.A. Vovini teaduslike uuringute aruandes "Possaadnik ja vürst".<ref name="üheteistkümnes" /> Pihkva kroonika andmete järgi esimeseks Pihkva possaadnikuks selles tabelis loetletud aastatel 1308&nbsp;ja 1309&nbsp;ning hiljem veel 1312&nbsp;linna juhtinud Boris, kuigi Novgorodi ürikud annavad veelgi varasemaks sealseks possaadnikuks Miroslavi aastal 1132. Kuna puuduvad andmed vahepealsetest kohatäitjatest ning siiski mainitakse eeslinnade, näiteks [[Staraja-Laadoga]], [[Koporje]] ja Toržoki possaadnikud, on A. A. Vovin pidanud täiesti võimalikuks, et kuni [[14. sajand|XIV]] alguseni Pihkvas sellist nime linnapeaametis kasutusel ei olnud. Samuti võib oletada, et selleaegse võrdlemisi väikese linnakogukonna vajadused ei eeldanud erivolitustega linnamagistraadi koha täitmist, sest selleks piisas aeg-ajalt ringkäigul ehk [[poljudje]]l olev vürst. Alles vürst [[Daumantas]]e 30-aastasel valitsusperioodil aluse pandud Pihkva iseseisvusega kaasnenud linna territoriaalne, poliitiline ja majanduslik kasv XIV sajandi alguses on ilmselt olnud üks põhjus, miks peaaegu vahetult pärast valitseja surma 1299.&nbsp;aastal nii kroonikas kui ka tolleaegsetes aktides on ära märgitud esimene possaadnik. Nii arheoloogilistest kui kirjalikest allikatest teadaolev linna kasvuhoog ilmnes linnamüüride täiendamistarbes aastatel 1309&ndash;1375&ndash;1465.&nbsp;Ka possaadnik Borisi on teist korda mainitud 1309.&nbsp; aastal seoses müüriehitustöödega kesklinnas. Kuni 1343.&nbsp;aastani linnas possaadniku ametikohti oli vaid üks. Seejärel samaaegselt linnapeakohta täitvate arv on aasta-aastalt kasvanud: 1343.&nbsp;aastal neid oli 3, 1397.&nbsp;a &ndash; 4, 1407.&nbsp;a &ndash; 6, 1463.&nbsp;a &ndash; 8&nbsp; ja lõpuks 1486.&nbsp;a &ndash; maksimaalne 16, kuigi mitme isiku koosvalitsemisest on esimest korda ametlikult mainitud 1404.&nbsp;aastal. Täpsemaid andmeid kollektiivse possaadnikuorganisatsiooni moodustumisest ei ole, aga Vovini aruande kohaselt selleks ajaks on umbes XIV sajandi keskpaik. Vovin siiski hoiatab, et eelpool toodud arvud ei ole lõplikud, sest kogu ametikoha olemasolu perioodil 1308&ndash;1510&nbsp;ei ole märkmeid possaadnike ametikohalt eemaldamisest, kuid seevastu räägitakse 16 possaadnikust, kes tegutsesid aukandjatena kuni surmani. Lisaks nende hulka võisid kuuluda veel väljaspool linna teenistuses olevad ametnikud. On täiesti võimalik, et 1407.&nbsp;aastal Pihkvas oli 7&nbsp;possaadnikut ning aastatel 1416&ndash;1417&nbsp;vastu võetud seadusereformi kohaselt possaadnike arv kolmekordistati ehk neid oli kokku 18. Arv võis kasvada mitmete tseremoniaalsete ülesannetega, näiteks seoses suurvürsti mõrsja Sofia Palaiologose (Palaiologina)<ref name="kaheteistkümnes" /> vastuvõtuga või saatkonna saatmisega kas suurvürsti juurde või Novgorodi. B. B. Kafenhaus on üritanud possaadnike ees- ja isanimesid käsitleva uuringu abil tõestada oma tähelepanekuid selle ametikoha ja seisuse pärandumisest isalt pojale ning saanud teada, et 36% ehk 29&nbsp;aukandjat oli pärit 12 perekonnast. Tema arvestusmeetodit kasutades Vovin on saanud lõpptulemuseks, et tabelis loetletud 80&nbsp;possaadnikust 49&nbsp;ehk 61% on pärit 17&nbsp;perekonnast ja valitsusohje on niiviisi õnnestunud pausideta aastasajagi võrra pidada 3&nbsp;perekonna järglaste kätes. Sel viisil XIV sajandi teisel poolel sellest linna omavalitsusliku ameti kohatäitjatest kujunes patriitside kiht, mistõttu tekkis [[15. sajand|XV]] alguses vakantne magistraadi koht ja sarnaselt [[tuhatnik]]uga seegi positsioon muutus sisemise hierarhiaga kollektiivorganiks eesotsas volitatud possaadnikuga ([[vene keel|ru]]: ''степенный''). Kuigi esimest korda volitatud possaadnikuks mainitakse 1436.&nbsp;aastal Feodos Feofanovitš, on Vovini meelest põhjust kahelda, et see koht sündis juba varem, XIV sajandi lõpus &ndash; XV sajandi alguses. Nagu kroonikates sageli mainitakse nimeliselt üks possaadnik ja temaga koos "kõik Pihkva possaadnikud", niiviisi 1417. aastal [[Liivi ordu]]meistri ja pihkvalaste vahel sõlmitud [[Kirumpää]] rahu- ja sõjalises lepinguski [[Leedu]] suurvürsti [[Vytautas]]e vastu öeldakse:<ref name="kolmeteistkümnes" /><ref name="neljateistkümnes" /> :: '' Dar umme heft unsere herschaft uns utgesandt, de borgermeister von Pleskow und alle Pleskowe '' :: '' meid saatis meie valitsus, Pihkva possaadnik ja kogu Pihkva '' kust võib lugeda, et ''de borgermeister von Pleskow'' ei ole lihtsalt üks 1417.&nbsp;aasta possaadnikest, vaid võimuesindaja. "Volitatud" aukandja nimetus tulenes vajadusest eraldada võimul olev magistraadijuht seisusliku esinduskogu liikmetest. A.A. Vovin on Kafenhausi uurimistöö põhjal välja selgitanud, et sellise juhtpositsiooni sai kordamööda keegi possaadnikest, kellest aktiivne valiti 6&nbsp;kuuks, ja üksnes kahel juhtumil võis märgata vaheetappideta tõusu perekonnaliikmest otse volitatud possaadnikuks. Nendegi juhtivate ametnike arv kasvas XV sajandi jooksul. Teadaolevate andmete järgi neid on olnud kaks ning aastatel 1463&nbsp;ja 1466&nbsp;ilmselt poliitilistel põhjustel paralleelselt kolmgi ametis. Veel eraldi peaks mainima "vanad possaadnikud" ja "vanad volitatud possaadnikud", mis ei tähenda endist, vaid kogenut. Sotsiaalne klass, kust possaadnikud valiti oli iseäranis suletud ja XIV&ndash;XV sajandist on Pihkvas vaid üks selge juhtum, kui possaadnikuks nimetatud Jakov Ivanovitš Krotov oli kaupmeeste [[staarost]] ja tema poeg, Ivan Jakovlevitš Krotov volitatud possaadnik ajalooliselt märkimisväärsel aastal 1510.&nbsp; ===Pärand=== [[Pilt:Ostromirovo.jpg | pisi|"Ostromir(ovo) Evangeelium"]] [[Nikolai Karamzin]]i ajalooline romaan "Marfa ehk Novgorodi vallutamine" aastast 1802&nbsp;([[vene keel|ru]]: «Марфа-посадница, или Покорение Новагорода») kirjeldab 1478.&nbsp;aasta sündmusi seoses Novgorodi ühendamisega Vassili III [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]], kus linlaste vastuhakk ja ülestõus kujunes linna kaotuseks. Veetšekella helisedes Suurele väljakule kogunes "lärmakas jõuk novgorodlasi, kogunevad possaadnikud kuldsed medalid rinnas, tuhatnikud sauad käes, bojaarid, staarostid viiest linnaosast" ning sõna võtab ülikute suguvõssa kuuluv [[Marfa Boretskaja|Marfa]], kelle isa ja abikaasa on rahutuste keerises surma saanud.<ref name="viieteistkümnes" /><ref name="kuueteistkümnes" /><ref name="seitsmeteistkümnes" /> Üks kuulsamaid on aastatel 1054&ndash;1057&nbsp;Novgorodi possaadnikuna olnud Ostromir, Kiievi vürsti [[Izjaslav I]] sugulane ja keskaegse Venemaa riigimees, kellele [[diakon]] Gregori pühendas oma "[[Ostromiri evangeelium]]i" ([[vene keel|ru]]: ''Остромирово Евангелие''). See on vanim [[Vanavene keel|vanavenekeelne]] raamat ja ühtlasi vanavenekeelse kirjanduse mälestusmärk, mida alates 1806.&nbsp;aastast säilitatakse [[Venemaa Rahvusraamatukogu]]s [[Peterburi]]s. Ostromiri on Kiievi esimeste tuhatnike Jan ja Putjata Võšatitši vanaisa. Sofijskaja pervaja letopisi kohaselt tegi Kiievi suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik, Novgorodi possaadnik Ostromir 1054.&nbsp;aasta sõjakäigu [[tšuudid]]e ehk eestlaste kallale, kuid sai lüüa. Kirjanik N. M. Karamzin on väitnud, et Ostromir ei võinud lahingus surma saada, sest Evangeeliumi järelsõnas mainitakse ta selle tellijaks aastal 1057.&nbsp; ==Vaata ka== * [[Tuhatnik]] == Viited == {{viited||allikad= <ref name="esimene">[https://web.archive.org/web/20120307230020/http://old-russian.chat.ru/02povest.htm Jutustus möödunud aegadest. Muinasvene kirjandust. (ru: "Повесть временных лет. Древнерусская литература") Avaldatud D. S. Lihhatšovi tõlgendusena.] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="teine">[http://www.поиск.uz/nahodilsya_posadnik/280283 Euroopa ajalugu. Vene ajalugu. Kiievi ajalugu. Kiievi-Vene. Kiievi-Vene ühiskond (ru: История Европы. История России. Киевская Русь. Общество Киевской Руси)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kolmas">[http://www.bibliotekar.ru/novgorod/26.htm Veetšekord Novgorodis ja Pihkvas. Possadnikud, tuhatnikud, metropoliitid, bojaarid. Suur-Novgorod. Suur-Novgorodi ajalugu (ru: Вечевой строй Новгорода и Пскова. Посадники, тысяцкие, митрополиты, бояре. Великий Новгород. История Великого Новгорода.)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="neljas">[http://www.bibliotekar.ru/istoria-rossii/134.htm Muinasvene ajalugu. Novgorodi ja Pihkava vabariigid. Linnaametnikud Novgorodis ja Pihkavas (ru: Древняя русская история. Новгородские и Псковские республики. Должностные лица в Новгороде и Пскове)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="viies">[https://web.archive.org/web/20150518101525/http://diletant.ru/blogs/3234/612/ Tuhatnik A. P. Hvost. Poliitiline mõrv (ru: Тысяцкий А.П. Хвост. Политическое убийство)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kuues">{{Netiviide |url=http://www.ref-history.ru/hard/ref-posadnik.htm |pealkiri=Entsüklopeedia. Possadnik (ru: "Словарь. Посадник") |vaadatud=2015-05-23 |arhiivimisaeg=2015-06-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150627003631/http://www.ref-history.ru/hard/ref-posadnik.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="seitsmes">[http://www.a-nevsky.ru/library/svyatoi-blagoverniy-velikiy-knyaz-aleksandr-nevskiy22.html Peatükk XXI. Novgorodi mäss 1255.a. Püha Aleksandri saabumine Novgorodi. Lahing rootslastega. (ru: Глава XXI. Новгородский мятеж 1255 года. Поход Св. Александра на Новгород. Поход на шведов)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kaheksas">[https://books.google.fi/books?id=wUf_AgAAQBAJ&pg=PA182&lpg=PA182&dq Vana-Vene linnad-riigid (ru: Города-государства Древней Руси)] Frojanov, I.J., Dvornitšenko, A.J. ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="üheksas">[http://encyclopedia2.thefreedictionary.com/Posadnik The free dictionary by Farlex] ([[inglise keel]]es</ref> <ref name="kümnes">[http://rushist.com/index.php/ilovajskij-1/1253-istoriya-velikogo-novgoroda-kievskij-period Novgorodi Vabariigi juhtimine (ru: Управление Новгородской республикой)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="üheteistkümnes">[http://www.academia.edu/5295629/ Possadnik ja vürst XIV-XV sajandi Pihkvas. (ru: Посадник и князь в Пскове XIV – XV вв)] Vovin, A.A.</ref> <ref name="kaheteistkümnes">[http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=dip20140601.2.7&e=-------et-10-dip-1--txt-txIN|txTI|txAU|txTA-%22kunst%22 Kahepäise kotka teekond]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="kolmeteistkümnes">[https://books.google.fi/books?id=6oVwgBjCsKAC&pg=PA691&lpg=PA691&dq=de+burgermeister+von+Pleskow&source Rahuleping Pleskowi ja Liivimaa vahel. 1417. Friedenschluss zwischen Pleskow und Livland. 1417. Teadmisi Venemaast ja selle ajaloost. (de: Beiträge zur Kenntniß Rußlands und seiner Geschichte] ([[saksa keel]]es)</ref> <ref name="neljateistkümnes">[http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Russ/XIII/1260-1280/Gramoty_otn_Novgoroda_knjaz/321-340/334.htm 1417.a. 29.september – Pihkva ja Liivi ordu leping. Nr 2166. Pihkva dokumendid, lk 334 (ru: 1417 г. сентября 29. – Договорная грамота Пскова с Ливонским орденом о десятилетнем мире LUB, V, № 2166. Псковские Грамоты С.334)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="viieteistkümnes">[http://www.briefly.ru/karamzin/marfa_posadnitca/ "Marfa-possaadnitsa ehk Novgorodi vallutamine". Lühike kokkuvõte (ru: Марфа-Посадница, или Покорение Новагорода. Краткое содержание повести)] ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="kuueteistkümnes">[https://www.youtube.com/watch?v=i3xPdhaYYOY 2000074 01 Audioraamat. Karamzin, N. M. "Marfa-possaadnitsa ehk Novgorodi vallutamine (ru: 2000074 01 Аудиокнига. Карамзин Н.М. "Марфа-посадница, или покорение Новагорода")] (loetud [[vene keel]]es)</ref> <ref name="seitsmeteistkümnes">[https://web.archive.org/web/20180630104336/http://rvb.ru/18vek/karamzin/2hudlit_/01text/vol1/02stories/06.htm Marfa-possaadnitsa ehk Novgorodi vallutamine. Ajalooline jutustus. (ru: Марфа-Посадница, или покорение Новагорода. Историческая повесть] ([[vene keel]]es)</ref> }} ==Kirjandus== *[http://neeme.kook.net.ee/materjal/seletused.htm Mõistete seletused. Mõisted ja seletused selles järjekorras, nagu nad tulevad ette õpikus.] *[http://neeme.kook.net.ee/materjal/m6isted.htm AJALOO MÕISTED VII klassile. Mõistete lehe ülesehitus põhineb Mait Kõivu ja Priit Raudkivi õpikul "Keskaeg" (Tallinn, Avita 1996).] *[http://en.wikisource.org/wiki/History_of_Russia/Chapter_10 History of Russia/Chapter 10] *[http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=33017&Itemid=455&lang=et, Eestlaste ajalugu. Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus (täiendatud Jüri Uluotsa kroonika alusel)] Kalev Ots *[http://www.eestileegion.com/?eellugu/kroonika.html Kroonika] *[http://www.htg.tartu.ee/~aare/Inimene_yhiskond_kultuur_I//IYK2/Venemaa%20keskaja%20ajalugu.ppt Venemaa keskaja ajalugu] *[http://teemapark.otepaa.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=34&Itemid=55 The first mentioning of Otepää in 1116] Otepää ajaloo teemapark, 23. oktoober 2009 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/hilinenud-koolitund-jaak-allikule-venemaa-runnakud-eesti-vastu-1030-1944?id=65946812 Hilinenud koolitund Jaak Allikule: Venemaa rünnakud Eesti vastu 1030–1944] www.DELFI.ee, 10. aprill 2013 [[Kategooria:Tiitlid]] [[Kategooria:Kiievi-Vene]] [[Kategooria:Novgorodi Vabariik]] 7n5odgll45m9uydckwpvm8lkfo3bsoc 0 410528 7175424 7165009 2026-06-18T12:28:53Z Hannesvalk 176021 /* H */ 7175424 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.'' {{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}} ==A== [[Aab]] - [[Aabajõe]] - [[Aabjärv]] - [[Aabjõe]] - [[Aablo]] - [[Aabloo]] - [[Aabmets]] - [[Aabna]] - [[Aaboja]] - [[Aabot]] - [[Aabre]] - [[Aabsaare]] - [[Aabsalu]] - [[Aabu]] - [[Aaburi]] - [[Aadamson]] - [[Aadamsoo]] - [[Aade (perekonnanimi)|Aade]] - [[Aademets]] - [[Aadla]] - [[Aadna]] - [[Aadomaa]] - [[Aadoni]] - [[Aadosoo]] - [[Aadra]] - [[Aadumaa]] - [[Aadumägi]] - [[Aadus]] - [[Aadusaar]] - [[Aadussoo]] - [[Aaduste]] - [[Aadva]] - [[Aagi]] - [[Aagmäe]] - [[Aagussaar]] - [[Aagver]] - [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]] - [[Aalak]] - [[Aaliste]] - [[Aan]] - [[Aarma]] - [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]] - [[Aas (perekonnanimi)|Aas]] - [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]] - [[Aaslaid]] - [[Aasmaa]] - [[Aasmäe]] - [[Aasnurm]] - [[Aatemäe]] - [[Aav]] - [[Aava]] - [[Aavik]] - [[Abbt]] - [[Abderhalden]] - [[Abel (perekonnanimi)|Abel]] - [[Adams]] - [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]] - [[Ader (perekonnanimi)|Ader]] - [[Adson]] - [[Aedna]] - [[Ahjupera]] - [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]] - [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]] - [[Aigro]] - [[Ainuvee]] - [[Ait (perekonnanimi)|Ait]] - [[Aivola]] - [[Ajaviit]] - [[Alas]] - [[Aleksejev]] (Aleksejeva) – [[Alender]] - [[Alev (perekonnanimi)|Alev]] - [[Allas]] - [[Allik]] – [[Allikmets]] - [[Allikmäe]] - [[Allikvee]] - [[Alonen]] – [[Altmeri]] - [[Alver]] - [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]] - [[Andersson]] - [[Anier]] - [[Anni (perekonnanimi)|Anni]] - [[Anniste]] - [[Annus (perekonnanimi)|Annus]] - [[Ansip]] - [[Anton (perekonnanimi)|Anton]] - [[Antson]] - [[Anvelt]] - [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]] – [[Aprilla]] – [[Arder]] - [[Are (perekonnanimi)|Are]] – [[Aren]] - [[Aro]] - [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]] - [[Arro]] - [[Arst (perekonnanimi)|Arst]] - [[Arstrebane]] - [[Arts]] - [[Aru (perekonnanimi)|Aru]] - [[Aruksaar]] - [[Arula (perekonnanimi)|Arula]] - [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]] - [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]] - [[Asi (perekonnanimi)|Asi]] - [[Assor]] - [[Aul (perekonnanimi)|Aul]] – [[Auliste]] - [[Aun (perekonnanimi)|Aun]] - [[Aus (perekonnanimi)|Aus]] - [[Ausmees]] - [[Avaja]] - [[Avaro]] – [[Avarsalu]] – [[Avik]] ==B== [[Bach (perekonnanimi)|Bach]] - [[Bachmann]] - [[Balodis]] (Balode) - [[Baskin]] - [[Beekman]] - [[Bell (perekonnanimi)|Bell]] - [[Bergström]] - [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]] - [[Biider]] - [[Birn]] – [[Blauhut]] - [[Boa (perekonnanimi)|Boa]] - [[Borchardt]] - [[Born (perekonnanimi)|Born]] - [[Bouchard]] - [[Boucher]] - [[Boulanger]] - [[Brandt]] - [[Briand]] ==C== [[Catargiu]] - [[Clinton]] - [[Conley]] - [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]] - [[Couturier]] ==D== [[Dach]] - [[Dede]] - [[Dubois]] - [[Dupré]] - [[Dvinjaninov]] ==E== [[Edur]] - [[Eeljärv]] - [[Eelmaa]] - [[Eelmäe]] - [[Eenmaa]] - [[Eenpalu]] - [[Eensalu]] - [[Eesmaa]] - [[Eessaare]] - [[Ehala]] - [[Ehatamm]] - [[Ehin]] - [[Eitea]] - [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]] - [[Element (perekonnanimi)|Element]] - [[Elgula]] - [[Eller]] - [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]] - [[Elmi]] - [[Emajõe]] - [[Emmisaar]] - [[Engman]] – [[Ennemuist]] – [[Ennok]] – [[Enok]] - [[Erik (perekonnanimi)|Erik]] - [[Erikson]] - [[Eriksson]] - [[Erm]] - [[Ernesaks]] - [[Ernits]] - [[Err]] - [[Eskola]] - [[Eskusoo]] - [[Etti]] - [[Etverk]] ==F== [[Faber]] – [[Fabre]] – [[Fadejev]] (Fadejeva) - [[Farkas]] - [[Favré]] - [[Fekete]] - [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]] - [[Fjodorov]] - [[Ford (perekonnanimi)|Ford]] - [[Forsberg]] - [[Fourier]] - [[Freimuth]] - [[Friedman]] - [[Frosch]] ==G== [[Gailit]] – [[Gansen]] – [[Girgensohn]] – [[Goldbach]] – [[Golding]] - [[Gómez]] - [[González]] - [[Green (perekonnanimi)|Green]] - [[Grieg]] - [[Gross (perekonnanimi)|Gross]] - [[Grotowski]] - [[Gruber]] - [[Grünberg]] - [[Grünthal]] - [[Grünvald]] - [[Gustavson]] - [[Gutman]] - [[Gutmann]] ==H== [[Haab (perekonnanimi)|Haab]] - [[Haak (perekonnanimi)|Haak]] - [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]] - [[Haas]] - [[Haasma]] - [[Haav (perekonnanimi)|Haav]] - [[Haava (perekonnanimi)|Haava]] - [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]] - [[Habakukk]] - [[Hagen]] - [[Halász]] - [[Hallik]] - [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]] - [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]] - [[Hanson]] - [[Haug (perekonnanimi)|Haug]] - [[Hein (perekonnanimi)|Hein]] - [[Heinapuu]] - [[Heinloo]] - [[Heinsalu]] - [[Heinsoo]] - [[Heli (perekonnanimi)|Heli]] - [[Hellat]] - [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]] - [[Helme (perekonnanimi)|Helme]] - [[Henno (perekonnanimi)|Henno]] - [[Hepner]] - [[Herkel]] - [[Hermaküla]] - [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]] - [[Hiieleek]] – [[Hiiemaa]] - [[Hiiemäe]] - [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]] - [[Himma (perekonnanimi)|Himma]] - [[Hindpere]] - [[Hinrikus]] - [[Hint]] - [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]] - [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]] - [[Hobustkoppel]] - [[Hoffmann]] - [[Holm]] - [[Horváth]] - [[Hull (perekonnanimi)|Hull]] - [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]] - [[Hussar]] - [[Huugimägi]] - [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]] – [[Hõbemägi]] – [[Hõbenael]] - [[Hõrak]] - [[Härm (perekonnanimi)|Härm]] - [[Härma (perekonnanimi)|Härma]] - [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]] ==I== [[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]] - [[Igaunis]] (Igaune) - [[Iljin]] – [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]] - [[Ilomets]] - [[Ilomäe]] - [[Ilumets]] - [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]] - [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]] - [[Ilvest]] - [[Imelik]] - [[Inarik]] – [[Indermitte]] – [[Indla (perekonnanimi)|Indla]] - [[Indra (perekonnanimi)|Indra]] – [[Indre (perekonnanimi)|Indre]] - [[Irak]] - [[Isotamm]] – [[Israel (perekonnanimi)|Israel]] – [[Iva (perekonnanimi)|Iva]] - [[Ivanov]] - [[Ivanson]] - [[Ivask]] ==J== [[Jaakson]] - [[Jaanikosk]] - [[Jaanson]] - [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]] - [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]] - [[Jakobson]] - [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]] - [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]] - [[Jalvet]] - [[Jalviste]] - [[Jandrinski]] - [[Jankauskas]] - [[Janno (perekonnanimi)|Janno]] - [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]] - [[Jastrow]] - [[Jefimov]] - [[Jegorov]] - [[Joandi]] - [[Joasalu]] - [[Johanson]] - [[Johansson]] - [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]] - [[Jugandi]] - [[Juhanson]] - [[Juhász]] - [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]] - [[Juhkam]] - [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]] - [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]] - [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]] - [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]] - [[Jõgiaas]] - [[Jõks]] - [[Jõudu]] - [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]] - [[Jändrik]] - [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]] - [[Järsk]] - [[Järv (perekonnanimi)|Järv]] - [[Järve (perekonnanimi)|Järve]] - [[Järvekülg]] - [[Järvemaa]] - [[Järverand]] - [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]] - [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]] - [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]] - [[Jürgenjaak]] - [[Jürgens]] - [[Jürgenson]] - [[Jürisson]] - [[Jüriste]] - [[Jürivete]] ==K== [[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]] - [[Kaalep]] - [[Kaalijärv]] - [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]] - [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]] - [[Kadak]] - [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]] - [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]] - [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]] - [[Kade (perekonnanimi)|Kade]] - [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]] - [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]] - [[Kaijanen]] - [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]] - [[Kala (perekonnanimi)|Kala]] - [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]] - [[Kald]] - [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]] - [[Kalde]] - [[Kaldre]] - [[Kaldma]] - [[Kaldoja]] - [[Kaldver]] - [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]] - [[Kaljula]] - [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]] - [[Kaljundi]] - [[Kaljuramm]] - [[Kaljurand]] - [[Kaljuste]] - [[Kaljuvee]] - [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]] - [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]] - [[Kallasma]] - [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]] - [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]] - [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]] - [[Kalmet]] - [[Kalmeti]] - [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]] - [[Kalve]] - [[Kalvet]] - [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]] - [[Kalvik]] - [[Kalviste]] - [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]] - [[Kandre]] - [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]] - [[Kangro]] - [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]] - [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]] - [[Kant (perekonnanimi)|Kant]] - [[Kanter]] - [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]] - [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]] - [[Kapre]] - [[Kard]] - [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]] - [[Karis (perekonnanimi)|Karis]] - [[Karjad]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karell]] - [[Karelson]] - [[Karindi]] - [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]] - [[Karlson]] - [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]] - [[Kark]] - [[Karm]] - [[Karometer]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karpov]] - [[Karro]] - [[Kartau]] - [[Kartohvel]] - [[Karu (perekonnanimi)|Karu]] - [[Karumets]] - [[Karutamm]] - [[Kasak]] - [[Kase (perekonnanimi)|Kase]] - [[Kasearu]] - [[Kasekamp]] - [[Kasemaa]] - [[Kasemets]] - [[Kasemäe]] - [[Kaseorg]] - [[Kasepõld]] - [[Kasesalu]] - [[Kask (perekonnanimi)|Kask]] - [[Kaskneem]] - [[Kass (perekonnanimi)|Kass]] - [[Kattai]] - [[Kattel]] - [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] - [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]] - [[Kaus]] - [[Keerberg]] - [[Keerd]] - [[Keel (perekonnanimi)|Keel]] - [[Keerdoja]] - [[Keevallik]] - [[Kelam]] - [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]] - [[Keller (perekonnanimi)|Keller]] - [[Kelmsaar]] - [[Kempis]] - [[Kerem]] - [[Kersna]] - [[Kerstna]] - [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]] - [[Keskpaik]] - [[Kesküla]] - [[Kesler]] - [[Ketonen]] - [[Kibesti]] - [[Kibuspuu]] - [[Kigaste]] - [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]] - [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]] - [[Kiis]] - [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]] - [[Kiisler]] - [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]] - [[Kiivit]] - [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]] - [[Kikerpill]] - [[Kikkas]] - [[Kilgas]] - [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]] - [[Kill]] - [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]] - [[Kindel]] - [[Kindt]] - [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]] - [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]] - [[Kink (perekonnanimi)|Kink]] - [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]] - [[Kint]] - [[Kiple]] - [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]] - [[Kirbits]] - [[Kirdelaht]] - [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]] - [[Kirnmann]] - [[Kirotar]] - [[Kirret]] - [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]] - [[Kirsimägi]] - [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]] - [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]] - [[Kirt]] - [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]] - [[Kissa]] - [[Kits (perekonnanimi)|Kits]] - [[Kitsing]] - [[Kiudmaa]] - [[Kivari]] - [[Kivastik]] - [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]] - [[Kivik]] - [[Kivikas]] - [[Kivikind]] - [[Kivilaan]] - [[Kivilo]] - [[Kivimaa]] - [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]] - [[Kivimägi]] - [[Kivine]] - [[Kivinukk]] - [[Kivinurm]] - [[Kivirand]] - [[Kiviranna]] - [[Kivirusikas]] - [[Kivirähk]] - [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]] - [[Kivisalu]] - [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]] - [[Kivisoo]] - [[Kiviste]] - [[Kivistik]] - [[Kiviväli]] - [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]] - [[Klaasmägi]] – [[Klandorf]] - [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]] - [[Klavan]] - [[Klein (perekonnanimi)|Klein]] - [[Klement]] - [[Kliss]] - [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]] - [[Kobrusepa]] - [[Koch (perekonnanimi)|Koch]] - [[Kodres]] - [[Koff]] - [[Koger (perekonnanimi)|Koger]] - [[Koha (perekonnanimi)|Koha]] - [[Kohava]] - [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]] - [[Koik]] - [[Koit (perekonnanimi)|Koit]] - [[Koitla]] - [[Koitmets]] - [[Koitsalu]] - [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]] - [[Kokla]] - [[Kolberg]] - [[Koldre]] - [[Kolga]] - [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]] - [[Kollom]] - [[Komissarov]] - [[Kommer]] – [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]] - [[Kompus]] - [[Konnatamm]] - [[Konsa]] - [[Konsap]] - [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]] - [[Kont (perekonnanimi)|Kont]] - [[Kontus]] - [[Kook (perekonnanimi)|Kook]] - [[Kool (perekonnanimi)|Kool]] - [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]] - [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]] - [[Koort]] – [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]] - [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]] - [[Korb|Korb]] - [[Kore (perekonnanimi)|Kore]] - [[Kork (perekonnanimi)|Kork]] - [[Kornel|Kornel]] - [[Korol]] - [[Korsari]] - [[Kortin]] - [[Kosenkranius]] - [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]] - [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]] – [[Kotkamets]] - [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]] - [[Kotov|Kotov]] - [[Kotsar]] - [[Kotta]] - [[Kovač]] - [[Kovacs]] - [[Kraam]] - [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]] - [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- - [[Krall]] - [[Krause (perekonnanimi)|Krause]] - [[Kravets]] - [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]] - [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]] - [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]] - [[Kress (perekonnanimi)|Kress]] - [[Krevald]] - [[Krigul]] - [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]] - [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]] - [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]] - [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]] - [[Krull]] - [[Krumm]] - [[Krusten]] - [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]] - [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]] - [[Kruuse]] - [[Kruusement]] - [[Kruuspere]] - [[Kruusvee]] - [[Kudisiim]] - [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]] - [[Kulasalu]] - [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]] - [[Kulgver]] - [[Kull (perekonnanimi)|Kull]] - [[Kullas]] - [[Kullerkann]] - [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]] - [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]] - [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]] - [[Kunn]] - [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]] - [[Kunstimees]] - [[Kuperjanov]] - [[Kupffer]] - [[Kures]] - [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]] - [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]] - [[Kurm]] - [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]] – [[Kurvet]] - [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]] - [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]] – [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]] - [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]] - [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]] - [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]] - [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] - [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] - [[Kuusmaa]] - [[Kõiv]] - [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]] - [[Kõrgma]] - [[Kõrgoja]] - [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]] - [[Kõvask]] - [[Kõverjalg]] - [[Kõvermägi]] - [[Käbin]] - [[Käit]] - [[Kängsepp]] - [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]] - [[Kärmas]] - [[Kärner]] - [[Käsper]] - [[Käär]] - [[Kääramees]] - [[Käärik]] - [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]] - [[Küber]] - [[Külaots]] - [[Künnap]] - [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]] ==L== [[Laak]] - [[Laaman]] - [[Laamann]] - [[Laan]] - [[Laanaru]] - [[Laane (perekonnanimi)|Laane]] - [[Laanemaa]] - [[Laanekodu]] - [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]] - [[Laaneots]] - [[Laanemäe]] - [[Laanerünk]] - [[Laanes]] - [[Laaneste]] - [[Laansalu]] - [[Laansoo]] - [[Laar (perekonnanimi)|Laar]] - [[Laas (perekonnanimi)|Laas]] - [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]] - [[Laasik]] - [[Laats]] - [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]] - [[Ladva]] - [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]] - [[Laheste]] - [[Lahesto]] - [[Laht (perekonnanimi)|Laht]] - [[Laiapea]] - [[Laid (perekonnanimi)|Laid]] - [[Laidla]] - [[Laidma]] - [[Laido]] - [[Laidoner]] - [[Laigo]] - [[Laine (perekonnanimi)|Laine]] - [[Lainvee]] - [[Laio]] - [[Laisaar]] - [[Laisk]] - [[Laks]] - [[Lambaauk]] - [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]] - [[Lang (perekonnanimi)|Lang]] - [[Langemets]] - [[Lanno]] - [[Laos (perekonnanimi)|Laos]] - [[Lapin]] - [[Laplace]] - [[Laspre]] - [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]] - [[Lass (perekonnanimi)|Lass]] - [[Lattik]] - [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]] - [[Laur]] - [[Laurand]] - [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]] - [[Laurimaa]] - [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]] - [[Lebedev]] - [[Leendi]] - [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]] - [[Leesment]] - [[Leetmaa]] - [[Lefebvre]] - [[Lefevre]] - [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]] - [[Lehiste]] – [[Lehmloch]] - [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]] - [[Leht (perekonnanimi)|Leht]] - [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]] - [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]] – [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]] - [[Leibak]] – [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]] - [[Leis]] - [[Leivategija]] - [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]] - [[Lekko]] - [[Lellep]] - [[Lemba]] - [[Lember (perekonnanimi)|Lember]] - [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]] - [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]] - [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]] - [[Lender]] - [[Leok]] - [[Leontjev]] - [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]] - [[Lepajõe]] - [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]] - [[Lepikson]] - [[Lepmets]] - [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]] - [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]] - [[Leppiman]] - [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]] - [[Leps (perekonnanimi)|Leps]] - [[Lessing]] - [[Levald]] - [[Levandi]] - [[Libbokunn]] - [[Liblik]] - [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]] - [[Ligi]] - [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]] - [[Liidumäe]] - [[Liigand]] - [[Liik (perekonnanimi)|Liik]] - [[Liimets]] - [[Liinat]] - [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]] - [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]] - [[Liivak]] - [[Liivamägi]] - [[Liivik]] - [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]] - [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]] - [[Lillak]] - [[Lille (perekonnanimi)|Lille]] - [[Lillemets]] - [[Lilleorg]] - [[Lillo]] - [[Limperg]] - [[Linari]] - [[Lind (perekonnanimi)|Lind]] - [[Linde]] - [[Lindgren]] - [[Lindvet]] - [[Lindmaa]] - [[Lindmäe]] - [[Lindner]] - [[Ling (perekonnanimi)|Ling]] - [[Link (perekonnanimi)|Link]] - [[Linna (perekonnanimi)|Linna]] - [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]] - [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]] - [[Linnat]] - [[Linno]] - [[Lints]] - [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]] - [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]] - [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]] - [[Lippmaa]] - [[Lippus]] - [[Lipstok]] - [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]] - [[Lohk]] - [[Loigom]] - [[Loik (perekonnanimi)|Loik]] - [[Loit (perekonnanimi)|Loit]] - [[Loite]] - [[Loitme]] - [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]] - [[Loll]] - [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]] - [[Loo (perekonnanimi)|Loo]] - [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]] - [[Loog]] - [[Loogna]] - [[Loomake]] - [[Loone (perekonnanimi)|Loone]] - [[Looring]] - [[Loorits]] - [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]] - [[Loovere]] - [[Looväli]] - [[Lossmann]] - [[Lotman]] - [[Lott]] - [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]] - [[Lugeveer]] - [[Luhamets]] - [[Luhandi]] - [[Luht (perekonnanimi)|Luht]] - [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]] - [[Luigas]] - [[Luik (perekonnanimi)|Luik]] - [[Lukas]] - [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]] - [[Luks (perekonnanimi)|Luks]] - [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]] - [[Lumiste]] - [[Lundberg]] - [[Lundqvist]] - [[Lunge]] - [[Lunin]] - [[Lust]] - [[Lustig]] - [[Luther (perekonnanimi)|Luther]] - [[Luts (perekonnanimi)|Luts]] - [[Lutsar]] - [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]] - [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]] - [[Luup (perekonnanimi)|Luup]] - [[Luur]] - [[Luure (perekonnanimi)|Luure]] - [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]] - [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]] - [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]] - [[Lõviste]] - [[Lätt]] - [[Lätte]] - [[Lättemäe]] - [[Lääne]] - [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]] – [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]] - [[Lüdig]] - [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]] ==M== [[Maack]] - [[Maandi]] - [[Maar (perekonnanimi)|Maar]] - [[Maasik]] - [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]] - [[Maasing]] - [[MacMillan]] - [[MacDonald]] - [[Made (perekonnanimi)|Made]] - [[Madisson]] - [[Madsen]] - [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]] - [[Mahlapuu]] - [[Maide]] - [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] - [[Maidre]] - [[Mailend]] - [[Maimets]] - [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]] - [[Makarov]] - [[Maksimov]] - [[Malin]] - [[Malleus]] - [[Mallis]] - [[Malm (perekonnanimi)|Malm]] - [[Malmsten]] - [[Maltis]] - [[Mancini]] - [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]] - [[Mandre]] - [[Mann (perekonnanimi)|Mann]] - [[Maradona]] - [[Maramaa]] - [[Maran (perekonnanimi)|Maran]] - [[March (perekonnanimi)|March]] - [[Mardna]] - [[Margus (perekonnanimi)|Margus]] - [[Marino]] - [[Maripuu]] - [[Mark (perekonnanimi)|Mark]] - [[Markov]] - [[Markson]] - [[Marksoo]] - [[Markus (perekonnanimi)|Markus]] - [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]] - [[Marrandi]] - [[Marshall]] - [[Mart (perekonnanimi)|Mart]] - [[Martin (perekonnanimi)|Martin]] - [[Martinez]] - [[Martinson]] - [[Maruste]] - [[Masaryk]] - [[Masing]] - [[Massakas]] - [[Masso]] - [[Mathiesen]] - [[Matvejev]] - [[Matvere]] - [[Maurer]] - [[May]] - [[Mehikas]] - [[Mei]] - [[Meier]] - [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]] - [[Meister (perekonnanimi)|Meister]] - [[Mellik]] - [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]] - [[Melnikov]] (Melnikova) - [[Melts]] - [[Mendes]] - [[Meos]] - [[Mercklin]] – [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]] - [[Merend]] - [[Meri (perekonnanimi)|Meri]] - [[Merik]] - [[Merila]] - [[Merilaid]] - [[Merilo]] - [[Merisaar]] - [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]] - [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]] - [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]] - [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]] - [[Mets (perekonnanimi)|Mets]] - [[Metsanurk]] - [[Metsar]] - [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]] - [[Metsavas]] - [[Metsaviir]] - [[Metsur]] - [[Mett]] - [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova) - [[Mihhailovski]] - [[Mihkelson]] - [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]] - [[Mikelsaar]] - [[Mikiver]] - [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]] - [[Mikli]] - [[Milder]] - [[Miller]] - [[Milling]] - [[Mitt]] - [[Moisto]] - [[Molander]] - [[Molnár]] - [[Moor (perekonnanimi)|Moor]] - [[Moppel]] - [[Morozov]] (Morozova) - [[Mostefaï]] – [[Mugra]] - [[Muižnieks]] (Muižniece) - [[Muld (perekonnanimi)|Muld]] - [[Mullakannikas]] - [[Mumm]] - [[Muna (perekonnanimi)|Muna]] - [[Murak]] - [[Murd (perekonnanimi)|Murd]] - [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]] - [[Murdmaa]] - [[Murdvee]] - [[Murel (perekonnanimi)|Murel]] - [[Muremäe]] - [[Murphy]] - [[Murray (perekonnanimi)|Murray]] - [[Muru (perekonnanimi)|Muru]] - [[Must (perekonnanimi)|Must]] - [[Mustonen]] - [[Mutimäe]] - [[Mutso]] - [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]] - [[Muuli]] - [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]] - [[Mõistlik]] - [[Mõttus]] - [[Mädamürk]] - [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]] - [[Mäelo]] - [[Mäeorg]] - [[Mäeots]] - [[Mäesalu]] - [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]] - [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]] - [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]] - [[Mägisto]] - [[Mäkelä]] - [[Mälk]] - [[Mälberg]] - [[Mälksoo]] - [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]] - [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]] - [[Mändmaa]] - [[Mändmets]] - [[Mändvere]] - [[Mängel]] - [[Männard]] - [[Männart]] - [[Männik (perekonnanimi)|Männik]] - [[Männiste]] - [[Mätlik]] - [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]] - [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]] - [[Möller]] - [[Müller (perekonnanimi)|Müller]] - [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]] - [[Mürkhain]] - [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]] - [[Müür (perekonnanimi)|Müür]] - [[Müürisepp]] - [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]] ==N == [[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]] - [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]] - [[Naber (perekonnanimi)|Naber]] - [[Nael (perekonnanimi)|Nael]] - [[Naelapea]] - [[Naelaste]] - [[Nagel]] - [[Nagy]] - [[Nahkur]] - [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]] - [[Napp]] - [[Narma]] - [[Narusk]] - [[Narva (perekonnanimi)|Narva]] - [[Natoli]] - [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]] - [[Neemre]] - [[Nelis]] - [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]] - [[Németh]] - [[Nemvalts]] - [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]] - [[Neuhaus]] - [[Neumann]] - [[Ney (perekonnanimi)|Ney]] - [[Nielsen]] - [[Niglas]] - [[Nigol]] - [[Niinemaa]] - [[Niinemets]] - [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]] - [[Niineste]] - [[Niit (perekonnanimi)|Niit]] - [[Niitsoo]] - [[Nikiforov]] - [[Nikitin]] - [[Nikolajev]] - [[Nikopensius]] - [[Nilbe]] - [[Nilson]] - [[Nilsson]] - [[Ninnas]] - [[Nippernaadi]] - [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]] - [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]] - [[Nittim]] - [[Nodikäp]] - [[Noor (perekonnanimi)|Noor]] - [[Noormets]] - [[Noormägi]] - [[Noppel]] - [[Normak]] - [[Normann]] - [[Normet]] - [[Novikov]] - [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]] - [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]] - [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]] - [[Nugiseks]] - [[Nuiamäe]] - [[Null (perekonnanimi)|Null]] - [[Nummert]] - [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]] - [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]] - [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]] - [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]] - [[Nurmekask]] - [[Nurmet]] - [[Nurmis]] - [[Nurmiste]] - [[Nurmsalu]] - [[Nuter]] - [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]] - [[Nuude]] - [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]] - [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]] - [[Nõgene]] - [[Nõlvak]] - [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]] - [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]] - [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]] - [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]] - [[Nõmmsalu]] - [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]] - [[Nõulik]] - [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]] - [[Närep]] - [[Nüganen]] ==O== [[Oda (perekonnanimi)|Oda]] - [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]] - [[Oidermaa]] - [[Oja (perekonnanimi)|Oja]] - [[Ojakäär]] - [[Ojala]] - [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]] - [[Ojandi]] - [[Ojapõld]] - [[Ojari]] - [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]] - [[Ojaste]] - [[Ojastu]] - [[Ojaveer]] - [[Ojavere]] - [[Ojaveski]] - [[Oks (perekonnanimi)|Oks]] - [[Oksa]] - [[Oksmaa]] - [[Olari (perekonnanimi)|Olari]] - [[Olde (perekonnanimi)|Olde]] - [[Oldekop]] - [[Olesk]] - [[Ollep]] - [[Olmaru]] - [[Olvet]] - [[Olving]] - [[Oopkaup]] - [[Oorn]] - [[Oper]] - [[Orajäär]] - [[Oras (perekonnanimi)|Oras]] - [[Orav (perekonnanimi)|Orav]] - [[Orel (perekonnanimi)|Orel]] - [[Org (perekonnanimi)|Org]] - [[Orglaan]] - [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]] - [[Orro]] - [[Orumets]] - [[Orumägi]] - [[Oss (perekonnanimi)|Oss]] - [[Ossinovski]] - [[Ossipov]] - [[Osula (perekonnanimi)|Osula]] - [[Ots (perekonnanimi)|Ots]] - [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]] - [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]] - [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] - [[Oviir]] ==P== [[Paal]] - [[Paala (perekonnanimi)|Paala]] - [[Paalandi]] - [[Paalna]] - [[Paap (perekonnanimi)|Paap]] - [[Paartalu]] - [[Paas (perekonnanimi)|Paas]] - [[Paasilinna]] - [[Paat (perekonnanimi)|Paat]] - [[Padar]] - [[Padrik]] - [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]] - [[Paerand]] - [[Pall (perekonnanimi)|Pall]] - [[Paim]] - [[Paju (perekonnanimi)|Paju]] - [[Pajula]] - [[Pajusoo]] - [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]] - [[Paks (perekonnanimi)|Paks]] - [[Paldre]] - [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]] - [[Palk (perekonnanimi)|Palk]] - [[Palm (perekonnanimi)|Palm]] - [[Palmiste]] - [[Palmsaar]] - [[Palu (perekonnanimi)|Palu]] - [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]] - [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]] - [[Papp (perekonnanimi)|Papp]] - [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]] - [[Parijõgi]] - [[Parm (perekonnanimi)|Parm]] - [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] – [[Partei (perekonnanimi)|Partei]] - [[Parts]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] - [[Parrest]] - [[Parvet]] - [[Parving]] - [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]] - [[Pavelson]] - [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]] - [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]] - [[Pedai]] - [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]] - [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]] - [[Pedak]] - [[Pedanik]] - [[Pedari]] - [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]] – [[Pede (perekonnanimi)|Pede]] - [[Pedesaar]] – [[Pedmanson]] - [[Pedosk]] - [[Pedras]] - [[Peebo]] - [[Peedimaa]] - [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]] - [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]] - [[Peek]] - [[Peep (perekonnanimi)|Peep]] - [[Peet (perekonnanimi)|Peet]] - [[Peetersoo]] - [[Peetre]] - [[Peets]] - [[Pehk]] - [[Pehme]] - [[Peiker]] - [[Peil]] - [[Peips]] - [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]] - [[Pello]] - [[Pennar]] – [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]] - [[Pent]] - [[Penu (perekonnanimi)|Penu]] - [[Pere (perekonnanimi)|Pere]] - [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]] - [[Perling]] - [[Pern]] - [[Persekivi]] - [[Pert]] - [[Pertel]] - [[Peterson]] - [[Petrov]] - [[Pettai]] - [[Pevkur]] - [[Pihel]] - [[Pihelgas]] - [[Pihelpuu]] - [[Pihl]] - [[Pihlak]] - [[Pihlamäe]] - [[Pihlap]] - [[Piho]] - [[Piik (perekonnanimi)|Piik]] - [[Piip (perekonnanimi)|Piip]] - [[Piir (perekonnanimi)|Piir]] - [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]] - [[Pikk]] - [[Pikre]] - [[Pill (perekonnanimi)|Pill]] - [[Pillak]] - [[Piller]] - [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]] - [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]] - [[Pilvre]] - [[Pinna]] - [[Pintér]] - [[Pitka]] - [[Pius]] - [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]] - [[Pohlak]] - [[Poks (perekonnanimi)|Poks]] - [[Poljakov]] - [[Pool (perekonnanimi)|Pool]] - [[Poom (perekonnanimi)|Poom]] - [[Pootsmann]] - [[Popov]] - [[Porkanen]] - [[Post (perekonnanimi)|Post]] - [[Powell (perekonnanimi)|Powell]] - [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]] - [[Prii]] - [[Priimets]] - [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]] - [[Priks]] - [[Prins]] - [[Prints (perekonnanimi)|Prints]] - [[Prussakov]] - [[Pruul]] - [[Pruuli]] - [[Pruus]] - [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]] - [[Proosaselts]] - [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]] - [[Pruunsild]] - [[Puhaskivi]] - [[Puhk]] - [[Puhm]] - [[Puhvel]] - [[Puju (perekonnanimi)|Puju]] - [[Pukk]] - [[Pulk]] - [[Pulst]] - [[Punane (perekonnanimi)|Punane]] - [[Punapart]] - [[Punapõsk]] - [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] - [[Purve]] - [[Puunurm]] - [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]] - [[Puustusmaa]] - [[Põder (perekonnanimi)|Põder]] - [[Põdersoo]] - [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]] - [[Põlatud]] - [[Põld (perekonnanimi)|Põld]] - [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]] - [[Põldma]] - [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]] - [[Põldmets]] - [[Põldmäe]] - [[Põldroos]] - [[Põldsaar]] - [[Põldsam]] - [[Põldvee]] - [[Põldveer]] - [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]] - [[Põlluaas]] - [[Päevamets]] - [[Pähn]] - [[Päll (perekonnanimi)|Päll]] - [[Pällin]] - [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]] - [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]] - [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]] - [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]] - [[Pärnpuu]] - [[Pärt]] - [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]] - [[Pärtelpoeg]] - [[Päts (perekonnanimi)|Päts]] - [[Pääbo]] - [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]] - [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]] - [[Pütsep]] - [[Püvi]] ==R== [[Raadik]] - [[Raag (perekonnanimi)|Raag]] - [[Raal (perekonnanimi)|Raal]] - [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]] - [[Raasik]] - [[Raat (perekonnanimi)|Raat]] - [[Raave]] - [[Rahamägi]] - [[Rahenurm]] - [[Raid (perekonnanimi)|Raid]] - [[Raidjõe]] - [[Raidlo]] - [[Raidma]] - [[Raidna]] - [[Raielo]] - [[Raisk]] - [[Raitmäe]] - [[Raja (perekonnanimi)|Raja]] - [[Rajamaa]] - [[Rajand]] - [[Rajandi]] – [[Rajangu]] - [[Rand (perekonnanimi)|Rand]] - [[Randal (perekonnanimi)|Randal]] - [[Randalu]] - [[Randel (perekonnanimi)|Randel]] - [[Randes]] - [[Randla (perekonnanimi)|Randla]] - [[Randmaa]] - [[Randmann]] - [[Randmets]] - [[Randmäe]] - [[Randsalu]] - [[Randur]] - [[Randvee]] - [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]] - [[Rannaleet]] - [[Rannap]] - [[Rannes]] - [[Ranno]] - [[Rannus]] - [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]] - [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]] - [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]] - [[Rattasepp]] - [[Rattus]] - [[Raud (perekonnanimi)|Raud]] - [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]] - [[Raudar]] - [[Raudauk]] - [[Raudava]] - [[Raude]] - [[Raudkats]] - [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]] - [[Raudleht]] - [[Raudma]] - [[Raudmäe]] - [[Raudna]] - [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]] - [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]] - [[Raun (perekonnanimi)|Raun]] - [[Realo]] - [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]] - [[Rebas]] - [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]] - [[Reim]] - [[Reimann]] - [[Rein (perekonnanimi)|Rein]] - [[Reinaru]] - [[Reinke]] - [[Reinsalu]] - [[Reintalu]] - [[Reisner]] - [[Reits]] - [[Remmel]] - [[Renno]] - [[Renoir]] - [[Repnau]] - [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]] - [[Ricci]] - [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]] - [[Riikoja]] - [[Riis (perekonnanimi)|Riis]] - [[Riisalu]] - [[Riisna]] - [[Rimmel]] – [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]] - [[Ristlaan]] - [[Ristmets]] – [[Robinson]] – [[Roe (perekonnanimi)|Roe]] - [[Rogge]] - [[Rohejärv]] - [[Roht]] - [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]] - [[Roju]] - [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]] - [[Rool (perekonnanimi)|Rool]] - [[Roolaid]] - [[Roomeri]] - [[Roopärg]] - [[Roorand]] - [[Roos (perekonnanimi)|Roos]] - [[Roosalu]] - [[Roose]] - [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]] - [[Roosileht]] - [[Roosilill]] - [[Roosioks]] - [[Roosma]] - [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]] - [[Rootalu]] - [[Rootare]] - [[Roots (perekonnanimi)|Roots]] - [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]] - [[Roovet]] - [[Rooväli]] - [[Rosenberg]] - [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]] - [[Ross (perekonnanimi)|Ross]] - [[Rossi]] - [[Rovanperä]] - [[Rumma]] - [[Rummo]] - [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]] - [[Russo]] - [[Ruus]] - [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]] - [[Rõõmus]] - [[Rõõmusoks]] - [[Rõõmussaar]] - [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]] - [[Rämmeld]] - [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]] - [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]] - [[Rätsepp]] - [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]] - [[Rünk]] - [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]] - [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]] - [[Rüütli]] ==S== [[Saadre]] - [[Saadve]] - [[Saar (perekonnanimi)|Saar]] - [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]] - [[Saare (perekonnanimi)|Saare]] - [[Saarekak]] - [[Saarelinn]] - [[Saarem]] - [[Saaremets]] - [[Saaremäe]] - [[Saarend]] - [[Saarendi]] - [[Saareste]] - [[Saaret]] - [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]] - [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]] - [[Saarse]] - [[Sabbe]] - [[Sabe]] - [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]] - [[Sade (perekonnanimi)|Sade]] - [[Sadijev]] - [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]] - [[Sagor]] - [[Sakkart]] - [[Saks]] - [[Salasoo]] - [[Salavee]] - [[Saldre]] - [[Salo (perekonnanimi)|Salo]] - [[Salu (perekonnanimi)|Salu]] - [[Salulaid]] - [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]] - [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]] - [[Saluoja]] - [[Salurand]] - [[Saluste]] - [[Salveste]] - [[Sander (perekonnanimi)|Sander]] - [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]] - [[Saral]] - [[Sarand]] - [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]] - [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]] - [[Sarrap]] - [[Sarre]] - [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]] - [[Savisaar]] - [[Schäfer]] - [[Schmidt]] - [[Schneider]] - [[Seajalg]] - [[Seeman]] - [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]] - [[Selirand]] - [[Selmet]] - [[Semidor]] - [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]] - [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]] - [[Sergejev]] - [[Sibolt]] - [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]] - [[Sihvre]] - [[Siigur]] - [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]] - [[Siimuste]] - [[Siirmets]] - [[Siivelt]] - [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]] - [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]] - [[Sikorski]] - [[Sild (perekonnanimi)|Sild]] - [[Sillak]] - [[Sillam]] - [[Sillaots]] - [[Sillar]] - [[Sillart]] - [[Sillasoo]] - [[Sillaste]] - [[Sillastu]] - [[Silm (perekonnanimi)|Silm]] - [[Silt (perekonnanimi)|Silt]] - [[Silvere]] - [[Simm]] - [[Sinikalju]] - [[Simson (perekonnanimi)|Simson]] - [[Sinikalju]] - [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]] - [[Siplane]] - [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]] - [[Sisask]] - [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]] - [[Soans]] - [[Soidra]] - [[Soidro]] - [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]] - [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]] - [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]] - [[Solovjov]] - [[Soo (perekonnanimi)|Soo]] - [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]] - [[Soon (perekonnanimi)|Soon]] - [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]] - [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]] - [[Soots]] - [[Sooäär]] - [[Sorokin]] - [[Szabó]] - [[Steinberg]] - [[Steiner]] - [[Stepanov]] – [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]] - [[Strandberg]] - [[Suits (perekonnanimi)|Suits]] - [[Sukk]] - [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]] - [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]] - [[Susi (perekonnanimi)|Susi]] - [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]] - [[Suur]] - [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]] - [[Suursööt]] - [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]] - [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]] - [[Sõmer]] - [[Sõmermaa]] - [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]] - [[Sõõrumaa]] - [[Säde (perekonnanimi)|Säde]] - [[Särev]] - [[Särgava]] - [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]] - [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]] - [[Süld (perekonnanimi)|Süld]] ==Š== [[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]] ==Z== - [[Zahharov]] - [[Zaitsev]] - [[Zelinski]] ==T== [[Taadermaa]] - [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]] - [[Taal (perekonnanimi)|Taal]] - [[Taalmaa]] - [[Taar (perekonnanimi)|Taar]] - [[Taaralepp]] - [[Taaramäe]] - [[Taaramägi]] - [[Taarde]] - [[Tabor]] - [[Tagajev]] - [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]] - [[Taimsalu]] - [[Taioste]] - [[Tali (perekonnanimi)|Tali]] - [[Taliste]] - [[Talmar]] - [[Talts]] - [[Talu (perekonnanimi)|Talu]] - [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]] - [[Talve (perekonnanimi)|Talve]] - [[Talven]] - [[Talvet]] - [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]] - [[Talvist]] - [[Talvistu]] - [[Tambek]] - [[Tamberg]] - [[Tambur]] - [[Tamera]] - [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]] - [[Tammaru]] - [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] - [[Tammejuur]] - [[Tammekann]] - [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]] - [[Tammelo]] - [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]] - [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]] - [[Tammend]] - [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]] - [[Tammet]] - [[Tammets]] - [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]] - [[Tammur]] - [[Tandre]] - [[Taniloo]] - [[Tank (perekonnanimi)|Tank]] - [[Tanner]] - [[Taos]] - [[Tarand]] - [[Tare]] - [[Taremaa]] - [[Taremäe]] - [[Targo]] - [[Tarkna]] - [[Tarm]] - [[Tarmak]] - [[Tarmel]] - [[Tarmet]] - [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]] - [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]] - [[Tarvel]] - [[Tauli]] - [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]] - [[Teder (perekonnanimi)|Teder]] - [[Tedrekull]] - [[Tedremäe]] - [[Teearu]] - [[Teede]] - [[Teesalu]] - [[Teever]] - [[Teliste]] - [[Tennosaar]] - [[Teodosie]] - [[Tepandi]] - [[Teppo]] - [[Teras (perekonnanimi)|Teras]] - [[Terasmaa]] - [[Terasmäe]] - [[Terras]] - [[Tertsius]] - [[Thureau-Dangin]] - [[Tief]] - [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]] - [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]] - [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]] - [[Tiits]] - [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]] - [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]] - [[Timofejev]] - [[Timut (perekonnanimi)|Timut]] - [[Ting (perekonnanimi)|Ting]] - [[Tipner]] - [[Tobreluts]] - [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]] - [[Tohver]] – [[Toimeta]] - [[Tomberg]] - [[Toming]] - [[Tomingas]] – [[Tomp]] - [[Tomson]] - [[Toom (perekonnanimi)|Toom]] - [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]] - [[Toomara]] - [[Toome (perekonnanimi)|Toome]] - [[Toomepuu]] - [[Tooming]] - [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]] - [[Toompere]] - [[Toomre]] - [[Toomsalu]] - [[Toomsar]] - [[Toomse]] - [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]] - [[Toots (perekonnanimi)|Toots]] - [[Torma (perekonnanimi)|Torma]] - [[Tóth]] - [[Toussaint]] - [[Trần]] - [[Trass (perekonnanimi)|Trass]] - [[Trei]] - [[Treial (perekonnanimi)|Treial]] - [[Treier]] - [[Tretjakov]] - [[Treumann]] - [[Triisa]] - [[Trofimov]] - [[Tross (perekonnanimi)|Tross]] - [[Truu]] - [[Truus]] - [[Truusööt]] - [[Truuvere]] - [[Tsahkna]] - [[Tsvetkov]] - [[Tubalkain]] - [[Tugev]] - [[Tuglas]] - [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]] - [[Tuhkanen]] - [[Tuiksoo]] - [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]] - [[Tuiskvere]] - [[Tuldava]] - [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]] - [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]] - [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]] - [[Tuuleõis]] - [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]] - [[Tuulse]] - [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]] - [[Tõnissaar]] - [[Tõnisson]] - [[Tõniste]] - [[Tõnspoeg]] - [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]] - [[Täheväli]] - [[Täht (perekonnanimi)|Täht]] - [[Tähtsalu]] - [[Tänak]] - [[Tätte]] ==U== [[Udras (perekonnanimi)|Udras]] - [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]] - [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]] - [[Ugaste]] - [[Uhke]] - [[Uibo]] - [[Ulman]] - [[Ulmann]] - [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]] - [[Uluots]] - [[Unt (perekonnanimi)|Unt]] - [[Untauk]] - [[Urb (perekonnanimi)|Urb]] - [[Urd (perekonnanimi)|Urd]] - [[Uriko]] - [[Uritam]] - [[Usai]] - [[Ustav]] - [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]] - [[Uukkivi]] - [[Uus (perekonnanimi)|Uus]] - [[Uusma]] - [[Uusmaa]] - [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]] - [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]] ==V== [[Vaarik]] - [[Vaasma]] - [[Vaba]] - [[Vader (perekonnanimi)|Vader]] - [[Vaene]] - [[Vagolaid]] – [[Vaharo]] - [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]] - [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]] - [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]] - [[Vahing]] - [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]] - [[Vahter]] - [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]] - [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]] - [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]] - [[Vaigo]] - [[Vaigro]] - [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]] - [[Vaikjärv]] - [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]] - [[Vain (perekonnanimi)|Vain]] - [[Vainlo]] - [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]] - [[Vainola]] - [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]] - [[Vainura]] - [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]] - [[Valdre]] - [[Valdvere]] - [[Valge (perekonnanimi)|Valge]] - [[Valgre]] - [[Valk (perekonnanimi)|Valk]] - [[Vallaste]] - [[Vanakamar]] - [[Vang (perekonnanimi)|Vang]] - [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]] - [[Varamaa]] - [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]] - [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]] - [[Vare (perekonnanimi)|Vare]] - [[Varendi]] - [[Vares (perekonnanimi)|Vares]] - [[Varga]] - [[Vargas]] - [[Varik]] - [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]] - [[Vassiljev]] - [[Veber]] - [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]] - [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]] – [[Veelma]] – [[Veelmaa]] - [[Veenre]] - [[Veermaa]] - [[Veermets]] - [[Veeroja]] - [[Veerpalu]] - [[Veesaar]] - [[Veevo]] - [[Veinisaar]] - [[Velbri]] - [[Vellema]] - [[Vellendi]] - [[Vellerand]] - [[Vellerind]] - [[Vellesalu]] - [[Velliste]] - [[Vendel]] - [[Vennike]] - [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]] - [[Veskaru]] - [[Veske]] - [[Veski (perekonnanimi)|Veski]] - [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]] - [[Vihalem]] - [[Viiding]] - [[Viik (perekonnanimi)|Viik]] - [[Viil (perekonnanimi)|Viil]] - [[Viilip]] - [[Viin (perekonnanimi)|Viin]] - [[Viira (perekonnanimi)|Viira]] - [[Viire]] - [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]] - [[Viirme]] - [[Viiroja]] - [[Viirsoo]] - [[Viisimaa]] - [[Viitre]] - [[Viks]] - [[Vilgats]] - [[Viljasto]] - [[Vill (perekonnanimi)|Vill]] - [[Villa (perekonnanimi)|Villa]] - [[Villemson]] - [[Vilmre]] - [[Vilur]] - [[Vimmsaare]] - [[Vinogradov]] - [[Vint (perekonnanimi)|Vint]] - [[Viru (perekonnanimi)|Viru]] - [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]] - [[Vitsut]] - [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]] - [[Vlassov]] – [[Vogelberg]] - [[Volkov]] - [[Vooglaid]] - [[Voolahe]] - [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]] - [[Vorobjov]] - [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]] - [[Võidutäht]] - [[Võigemast]] - [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]] - [[Vähi]] - [[Välba]] - [[Välbe]] - [[Väli (perekonnanimi)|Väli]] - [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]] - [[Väljas]] - [[Värbu]] - [[Värk]] - [[Värnik]] - [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]] ==W== [[Wahlgren]] - [[Washington (perekonnanimi)|Washington]] - [[Westerberg]] - [[Willoch]] - [[Wind (perekonnanimi)|Wind]] - [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]] ==Õ== [[Õekivi]] - [[Õgu]] - [[Õhemets]] - [[Õim]] - [[Õis (perekonnanimi)|Õis]] - [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]] - [[Õlle]] - [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]] - [[Õmmik]] - [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]] - [[Õun (perekonnanimi)|Õun]] - [[Õunamaa]] - [[Õunap]] - [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]] - [[Õunpuu]] ==Ä== [[Äike (perekonnanimi)|Äike]] - [[Ämarik]] ==Ö== [[Öpik]] - [[Öövaht]] -[[Öövel]] ==Ü== [[Ühismaa]] - [[Üks (perekonnanimi)|Üks]] - [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]] - [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]] - [[Üksmeel]] - [[Ükssilm]] - [[Üleoja]] - [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]] - [[Üprus]] - [[Üss]] - [[Ütsaig]] - [[Üüde]] ==Vaata ka== *[[Perekonnanimede kaitseregister]] *[[Jaapani perekonnanimede loend]] *[[Aadlisuguvõsad]] *[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Perekonnanimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] rhok8dtdkwmib26cv0q3zckzm3a273l 7175444 7175424 2026-06-18T12:51:47Z Hannesvalk 176021 /* V */ 7175444 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.'' {{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}} ==A== [[Aab]] - [[Aabajõe]] - [[Aabjärv]] - [[Aabjõe]] - [[Aablo]] - [[Aabloo]] - [[Aabmets]] - [[Aabna]] - [[Aaboja]] - [[Aabot]] - [[Aabre]] - [[Aabsaare]] - [[Aabsalu]] - [[Aabu]] - [[Aaburi]] - [[Aadamson]] - [[Aadamsoo]] - [[Aade (perekonnanimi)|Aade]] - [[Aademets]] - [[Aadla]] - [[Aadna]] - [[Aadomaa]] - [[Aadoni]] - [[Aadosoo]] - [[Aadra]] - [[Aadumaa]] - [[Aadumägi]] - [[Aadus]] - [[Aadusaar]] - [[Aadussoo]] - [[Aaduste]] - [[Aadva]] - [[Aagi]] - [[Aagmäe]] - [[Aagussaar]] - [[Aagver]] - [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]] - [[Aalak]] - [[Aaliste]] - [[Aan]] - [[Aarma]] - [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]] - [[Aas (perekonnanimi)|Aas]] - [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]] - [[Aaslaid]] - [[Aasmaa]] - [[Aasmäe]] - [[Aasnurm]] - [[Aatemäe]] - [[Aav]] - [[Aava]] - [[Aavik]] - [[Abbt]] - [[Abderhalden]] - [[Abel (perekonnanimi)|Abel]] - [[Adams]] - [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]] - [[Ader (perekonnanimi)|Ader]] - [[Adson]] - [[Aedna]] - [[Ahjupera]] - [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]] - [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]] - [[Aigro]] - [[Ainuvee]] - [[Ait (perekonnanimi)|Ait]] - [[Aivola]] - [[Ajaviit]] - [[Alas]] - [[Aleksejev]] (Aleksejeva) – [[Alender]] - [[Alev (perekonnanimi)|Alev]] - [[Allas]] - [[Allik]] – [[Allikmets]] - [[Allikmäe]] - [[Allikvee]] - [[Alonen]] – [[Altmeri]] - [[Alver]] - [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]] - [[Andersson]] - [[Anier]] - [[Anni (perekonnanimi)|Anni]] - [[Anniste]] - [[Annus (perekonnanimi)|Annus]] - [[Ansip]] - [[Anton (perekonnanimi)|Anton]] - [[Antson]] - [[Anvelt]] - [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]] – [[Aprilla]] – [[Arder]] - [[Are (perekonnanimi)|Are]] – [[Aren]] - [[Aro]] - [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]] - [[Arro]] - [[Arst (perekonnanimi)|Arst]] - [[Arstrebane]] - [[Arts]] - [[Aru (perekonnanimi)|Aru]] - [[Aruksaar]] - [[Arula (perekonnanimi)|Arula]] - [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]] - [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]] - [[Asi (perekonnanimi)|Asi]] - [[Assor]] - [[Aul (perekonnanimi)|Aul]] – [[Auliste]] - [[Aun (perekonnanimi)|Aun]] - [[Aus (perekonnanimi)|Aus]] - [[Ausmees]] - [[Avaja]] - [[Avaro]] – [[Avarsalu]] – [[Avik]] ==B== [[Bach (perekonnanimi)|Bach]] - [[Bachmann]] - [[Balodis]] (Balode) - [[Baskin]] - [[Beekman]] - [[Bell (perekonnanimi)|Bell]] - [[Bergström]] - [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]] - [[Biider]] - [[Birn]] – [[Blauhut]] - [[Boa (perekonnanimi)|Boa]] - [[Borchardt]] - [[Born (perekonnanimi)|Born]] - [[Bouchard]] - [[Boucher]] - [[Boulanger]] - [[Brandt]] - [[Briand]] ==C== [[Catargiu]] - [[Clinton]] - [[Conley]] - [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]] - [[Couturier]] ==D== [[Dach]] - [[Dede]] - [[Dubois]] - [[Dupré]] - [[Dvinjaninov]] ==E== [[Edur]] - [[Eeljärv]] - [[Eelmaa]] - [[Eelmäe]] - [[Eenmaa]] - [[Eenpalu]] - [[Eensalu]] - [[Eesmaa]] - [[Eessaare]] - [[Ehala]] - [[Ehatamm]] - [[Ehin]] - [[Eitea]] - [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]] - [[Element (perekonnanimi)|Element]] - [[Elgula]] - [[Eller]] - [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]] - [[Elmi]] - [[Emajõe]] - [[Emmisaar]] - [[Engman]] – [[Ennemuist]] – [[Ennok]] – [[Enok]] - [[Erik (perekonnanimi)|Erik]] - [[Erikson]] - [[Eriksson]] - [[Erm]] - [[Ernesaks]] - [[Ernits]] - [[Err]] - [[Eskola]] - [[Eskusoo]] - [[Etti]] - [[Etverk]] ==F== [[Faber]] – [[Fabre]] – [[Fadejev]] (Fadejeva) - [[Farkas]] - [[Favré]] - [[Fekete]] - [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]] - [[Fjodorov]] - [[Ford (perekonnanimi)|Ford]] - [[Forsberg]] - [[Fourier]] - [[Freimuth]] - [[Friedman]] - [[Frosch]] ==G== [[Gailit]] – [[Gansen]] – [[Girgensohn]] – [[Goldbach]] – [[Golding]] - [[Gómez]] - [[González]] - [[Green (perekonnanimi)|Green]] - [[Grieg]] - [[Gross (perekonnanimi)|Gross]] - [[Grotowski]] - [[Gruber]] - [[Grünberg]] - [[Grünthal]] - [[Grünvald]] - [[Gustavson]] - [[Gutman]] - [[Gutmann]] ==H== [[Haab (perekonnanimi)|Haab]] - [[Haak (perekonnanimi)|Haak]] - [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]] - [[Haas]] - [[Haasma]] - [[Haav (perekonnanimi)|Haav]] - [[Haava (perekonnanimi)|Haava]] - [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]] - [[Habakukk]] - [[Hagen]] - [[Halász]] - [[Hallik]] - [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]] - [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]] - [[Hanson]] - [[Haug (perekonnanimi)|Haug]] - [[Hein (perekonnanimi)|Hein]] - [[Heinapuu]] - [[Heinloo]] - [[Heinsalu]] - [[Heinsoo]] - [[Heli (perekonnanimi)|Heli]] - [[Hellat]] - [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]] - [[Helme (perekonnanimi)|Helme]] - [[Henno (perekonnanimi)|Henno]] - [[Hepner]] - [[Herkel]] - [[Hermaküla]] - [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]] - [[Hiieleek]] – [[Hiiemaa]] - [[Hiiemäe]] - [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]] - [[Himma (perekonnanimi)|Himma]] - [[Hindpere]] - [[Hinrikus]] - [[Hint]] - [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]] - [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]] - [[Hobustkoppel]] - [[Hoffmann]] - [[Holm]] - [[Horváth]] - [[Hull (perekonnanimi)|Hull]] - [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]] - [[Hussar]] - [[Huugimägi]] - [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]] – [[Hõbemägi]] – [[Hõbenael]] - [[Hõrak]] - [[Härm (perekonnanimi)|Härm]] - [[Härma (perekonnanimi)|Härma]] - [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]] ==I== [[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]] - [[Igaunis]] (Igaune) - [[Iljin]] – [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]] - [[Ilomets]] - [[Ilomäe]] - [[Ilumets]] - [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]] - [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]] - [[Ilvest]] - [[Imelik]] - [[Inarik]] – [[Indermitte]] – [[Indla (perekonnanimi)|Indla]] - [[Indra (perekonnanimi)|Indra]] – [[Indre (perekonnanimi)|Indre]] - [[Irak]] - [[Isotamm]] – [[Israel (perekonnanimi)|Israel]] – [[Iva (perekonnanimi)|Iva]] - [[Ivanov]] - [[Ivanson]] - [[Ivask]] ==J== [[Jaakson]] - [[Jaanikosk]] - [[Jaanson]] - [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]] - [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]] - [[Jakobson]] - [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]] - [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]] - [[Jalvet]] - [[Jalviste]] - [[Jandrinski]] - [[Jankauskas]] - [[Janno (perekonnanimi)|Janno]] - [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]] - [[Jastrow]] - [[Jefimov]] - [[Jegorov]] - [[Joandi]] - [[Joasalu]] - [[Johanson]] - [[Johansson]] - [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]] - [[Jugandi]] - [[Juhanson]] - [[Juhász]] - [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]] - [[Juhkam]] - [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]] - [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]] - [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]] - [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]] - [[Jõgiaas]] - [[Jõks]] - [[Jõudu]] - [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]] - [[Jändrik]] - [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]] - [[Järsk]] - [[Järv (perekonnanimi)|Järv]] - [[Järve (perekonnanimi)|Järve]] - [[Järvekülg]] - [[Järvemaa]] - [[Järverand]] - [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]] - [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]] - [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]] - [[Jürgenjaak]] - [[Jürgens]] - [[Jürgenson]] - [[Jürisson]] - [[Jüriste]] - [[Jürivete]] ==K== [[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]] - [[Kaalep]] - [[Kaalijärv]] - [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]] - [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]] - [[Kadak]] - [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]] - [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]] - [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]] - [[Kade (perekonnanimi)|Kade]] - [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]] - [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]] - [[Kaijanen]] - [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]] - [[Kala (perekonnanimi)|Kala]] - [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]] - [[Kald]] - [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]] - [[Kalde]] - [[Kaldre]] - [[Kaldma]] - [[Kaldoja]] - [[Kaldver]] - [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]] - [[Kaljula]] - [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]] - [[Kaljundi]] - [[Kaljuramm]] - [[Kaljurand]] - [[Kaljuste]] - [[Kaljuvee]] - [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]] - [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]] - [[Kallasma]] - [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]] - [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]] - [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]] - [[Kalmet]] - [[Kalmeti]] - [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]] - [[Kalve]] - [[Kalvet]] - [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]] - [[Kalvik]] - [[Kalviste]] - [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]] - [[Kandre]] - [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]] - [[Kangro]] - [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]] - [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]] - [[Kant (perekonnanimi)|Kant]] - [[Kanter]] - [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]] - [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]] - [[Kapre]] - [[Kard]] - [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]] - [[Karis (perekonnanimi)|Karis]] - [[Karjad]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karell]] - [[Karelson]] - [[Karindi]] - [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]] - [[Karlson]] - [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]] - [[Kark]] - [[Karm]] - [[Karometer]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karpov]] - [[Karro]] - [[Kartau]] - [[Kartohvel]] - [[Karu (perekonnanimi)|Karu]] - [[Karumets]] - [[Karutamm]] - [[Kasak]] - [[Kase (perekonnanimi)|Kase]] - [[Kasearu]] - [[Kasekamp]] - [[Kasemaa]] - [[Kasemets]] - [[Kasemäe]] - [[Kaseorg]] - [[Kasepõld]] - [[Kasesalu]] - [[Kask (perekonnanimi)|Kask]] - [[Kaskneem]] - [[Kass (perekonnanimi)|Kass]] - [[Kattai]] - [[Kattel]] - [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] - [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]] - [[Kaus]] - [[Keerberg]] - [[Keerd]] - [[Keel (perekonnanimi)|Keel]] - [[Keerdoja]] - [[Keevallik]] - [[Kelam]] - [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]] - [[Keller (perekonnanimi)|Keller]] - [[Kelmsaar]] - [[Kempis]] - [[Kerem]] - [[Kersna]] - [[Kerstna]] - [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]] - [[Keskpaik]] - [[Kesküla]] - [[Kesler]] - [[Ketonen]] - [[Kibesti]] - [[Kibuspuu]] - [[Kigaste]] - [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]] - [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]] - [[Kiis]] - [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]] - [[Kiisler]] - [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]] - [[Kiivit]] - [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]] - [[Kikerpill]] - [[Kikkas]] - [[Kilgas]] - [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]] - [[Kill]] - [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]] - [[Kindel]] - [[Kindt]] - [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]] - [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]] - [[Kink (perekonnanimi)|Kink]] - [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]] - [[Kint]] - [[Kiple]] - [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]] - [[Kirbits]] - [[Kirdelaht]] - [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]] - [[Kirnmann]] - [[Kirotar]] - [[Kirret]] - [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]] - [[Kirsimägi]] - [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]] - [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]] - [[Kirt]] - [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]] - [[Kissa]] - [[Kits (perekonnanimi)|Kits]] - [[Kitsing]] - [[Kiudmaa]] - [[Kivari]] - [[Kivastik]] - [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]] - [[Kivik]] - [[Kivikas]] - [[Kivikind]] - [[Kivilaan]] - [[Kivilo]] - [[Kivimaa]] - [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]] - [[Kivimägi]] - [[Kivine]] - [[Kivinukk]] - [[Kivinurm]] - [[Kivirand]] - [[Kiviranna]] - [[Kivirusikas]] - [[Kivirähk]] - [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]] - [[Kivisalu]] - [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]] - [[Kivisoo]] - [[Kiviste]] - [[Kivistik]] - [[Kiviväli]] - [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]] - [[Klaasmägi]] – [[Klandorf]] - [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]] - [[Klavan]] - [[Klein (perekonnanimi)|Klein]] - [[Klement]] - [[Kliss]] - [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]] - [[Kobrusepa]] - [[Koch (perekonnanimi)|Koch]] - [[Kodres]] - [[Koff]] - [[Koger (perekonnanimi)|Koger]] - [[Koha (perekonnanimi)|Koha]] - [[Kohava]] - [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]] - [[Koik]] - [[Koit (perekonnanimi)|Koit]] - [[Koitla]] - [[Koitmets]] - [[Koitsalu]] - [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]] - [[Kokla]] - [[Kolberg]] - [[Koldre]] - [[Kolga]] - [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]] - [[Kollom]] - [[Komissarov]] - [[Kommer]] – [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]] - [[Kompus]] - [[Konnatamm]] - [[Konsa]] - [[Konsap]] - [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]] - [[Kont (perekonnanimi)|Kont]] - [[Kontus]] - [[Kook (perekonnanimi)|Kook]] - [[Kool (perekonnanimi)|Kool]] - [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]] - [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]] - [[Koort]] – [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]] - [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]] - [[Korb|Korb]] - [[Kore (perekonnanimi)|Kore]] - [[Kork (perekonnanimi)|Kork]] - [[Kornel|Kornel]] - [[Korol]] - [[Korsari]] - [[Kortin]] - [[Kosenkranius]] - [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]] - [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]] – [[Kotkamets]] - [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]] - [[Kotov|Kotov]] - [[Kotsar]] - [[Kotta]] - [[Kovač]] - [[Kovacs]] - [[Kraam]] - [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]] - [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- - [[Krall]] - [[Krause (perekonnanimi)|Krause]] - [[Kravets]] - [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]] - [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]] - [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]] - [[Kress (perekonnanimi)|Kress]] - [[Krevald]] - [[Krigul]] - [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]] - [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]] - [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]] - [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]] - [[Krull]] - [[Krumm]] - [[Krusten]] - [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]] - [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]] - [[Kruuse]] - [[Kruusement]] - [[Kruuspere]] - [[Kruusvee]] - [[Kudisiim]] - [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]] - [[Kulasalu]] - [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]] - [[Kulgver]] - [[Kull (perekonnanimi)|Kull]] - [[Kullas]] - [[Kullerkann]] - [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]] - [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]] - [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]] - [[Kunn]] - [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]] - [[Kunstimees]] - [[Kuperjanov]] - [[Kupffer]] - [[Kures]] - [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]] - [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]] - [[Kurm]] - [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]] – [[Kurvet]] - [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]] - [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]] – [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]] - [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]] - [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]] - [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]] - [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] - [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] - [[Kuusmaa]] - [[Kõiv]] - [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]] - [[Kõrgma]] - [[Kõrgoja]] - [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]] - [[Kõvask]] - [[Kõverjalg]] - [[Kõvermägi]] - [[Käbin]] - [[Käit]] - [[Kängsepp]] - [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]] - [[Kärmas]] - [[Kärner]] - [[Käsper]] - [[Käär]] - [[Kääramees]] - [[Käärik]] - [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]] - [[Küber]] - [[Külaots]] - [[Künnap]] - [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]] ==L== [[Laak]] - [[Laaman]] - [[Laamann]] - [[Laan]] - [[Laanaru]] - [[Laane (perekonnanimi)|Laane]] - [[Laanemaa]] - [[Laanekodu]] - [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]] - [[Laaneots]] - [[Laanemäe]] - [[Laanerünk]] - [[Laanes]] - [[Laaneste]] - [[Laansalu]] - [[Laansoo]] - [[Laar (perekonnanimi)|Laar]] - [[Laas (perekonnanimi)|Laas]] - [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]] - [[Laasik]] - [[Laats]] - [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]] - [[Ladva]] - [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]] - [[Laheste]] - [[Lahesto]] - [[Laht (perekonnanimi)|Laht]] - [[Laiapea]] - [[Laid (perekonnanimi)|Laid]] - [[Laidla]] - [[Laidma]] - [[Laido]] - [[Laidoner]] - [[Laigo]] - [[Laine (perekonnanimi)|Laine]] - [[Lainvee]] - [[Laio]] - [[Laisaar]] - [[Laisk]] - [[Laks]] - [[Lambaauk]] - [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]] - [[Lang (perekonnanimi)|Lang]] - [[Langemets]] - [[Lanno]] - [[Laos (perekonnanimi)|Laos]] - [[Lapin]] - [[Laplace]] - [[Laspre]] - [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]] - [[Lass (perekonnanimi)|Lass]] - [[Lattik]] - [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]] - [[Laur]] - [[Laurand]] - [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]] - [[Laurimaa]] - [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]] - [[Lebedev]] - [[Leendi]] - [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]] - [[Leesment]] - [[Leetmaa]] - [[Lefebvre]] - [[Lefevre]] - [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]] - [[Lehiste]] – [[Lehmloch]] - [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]] - [[Leht (perekonnanimi)|Leht]] - [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]] - [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]] – [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]] - [[Leibak]] – [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]] - [[Leis]] - [[Leivategija]] - [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]] - [[Lekko]] - [[Lellep]] - [[Lemba]] - [[Lember (perekonnanimi)|Lember]] - [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]] - [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]] - [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]] - [[Lender]] - [[Leok]] - [[Leontjev]] - [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]] - [[Lepajõe]] - [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]] - [[Lepikson]] - [[Lepmets]] - [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]] - [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]] - [[Leppiman]] - [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]] - [[Leps (perekonnanimi)|Leps]] - [[Lessing]] - [[Levald]] - [[Levandi]] - [[Libbokunn]] - [[Liblik]] - [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]] - [[Ligi]] - [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]] - [[Liidumäe]] - [[Liigand]] - [[Liik (perekonnanimi)|Liik]] - [[Liimets]] - [[Liinat]] - [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]] - [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]] - [[Liivak]] - [[Liivamägi]] - [[Liivik]] - [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]] - [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]] - [[Lillak]] - [[Lille (perekonnanimi)|Lille]] - [[Lillemets]] - [[Lilleorg]] - [[Lillo]] - [[Limperg]] - [[Linari]] - [[Lind (perekonnanimi)|Lind]] - [[Linde]] - [[Lindgren]] - [[Lindvet]] - [[Lindmaa]] - [[Lindmäe]] - [[Lindner]] - [[Ling (perekonnanimi)|Ling]] - [[Link (perekonnanimi)|Link]] - [[Linna (perekonnanimi)|Linna]] - [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]] - [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]] - [[Linnat]] - [[Linno]] - [[Lints]] - [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]] - [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]] - [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]] - [[Lippmaa]] - [[Lippus]] - [[Lipstok]] - [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]] - [[Lohk]] - [[Loigom]] - [[Loik (perekonnanimi)|Loik]] - [[Loit (perekonnanimi)|Loit]] - [[Loite]] - [[Loitme]] - [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]] - [[Loll]] - [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]] - [[Loo (perekonnanimi)|Loo]] - [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]] - [[Loog]] - [[Loogna]] - [[Loomake]] - [[Loone (perekonnanimi)|Loone]] - [[Looring]] - [[Loorits]] - [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]] - [[Loovere]] - [[Looväli]] - [[Lossmann]] - [[Lotman]] - [[Lott]] - [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]] - [[Lugeveer]] - [[Luhamets]] - [[Luhandi]] - [[Luht (perekonnanimi)|Luht]] - [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]] - [[Luigas]] - [[Luik (perekonnanimi)|Luik]] - [[Lukas]] - [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]] - [[Luks (perekonnanimi)|Luks]] - [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]] - [[Lumiste]] - [[Lundberg]] - [[Lundqvist]] - [[Lunge]] - [[Lunin]] - [[Lust]] - [[Lustig]] - [[Luther (perekonnanimi)|Luther]] - [[Luts (perekonnanimi)|Luts]] - [[Lutsar]] - [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]] - [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]] - [[Luup (perekonnanimi)|Luup]] - [[Luur]] - [[Luure (perekonnanimi)|Luure]] - [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]] - [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]] - [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]] - [[Lõviste]] - [[Lätt]] - [[Lätte]] - [[Lättemäe]] - [[Lääne]] - [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]] – [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]] - [[Lüdig]] - [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]] ==M== [[Maack]] - [[Maandi]] - [[Maar (perekonnanimi)|Maar]] - [[Maasik]] - [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]] - [[Maasing]] - [[MacMillan]] - [[MacDonald]] - [[Made (perekonnanimi)|Made]] - [[Madisson]] - [[Madsen]] - [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]] - [[Mahlapuu]] - [[Maide]] - [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] - [[Maidre]] - [[Mailend]] - [[Maimets]] - [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]] - [[Makarov]] - [[Maksimov]] - [[Malin]] - [[Malleus]] - [[Mallis]] - [[Malm (perekonnanimi)|Malm]] - [[Malmsten]] - [[Maltis]] - [[Mancini]] - [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]] - [[Mandre]] - [[Mann (perekonnanimi)|Mann]] - [[Maradona]] - [[Maramaa]] - [[Maran (perekonnanimi)|Maran]] - [[March (perekonnanimi)|March]] - [[Mardna]] - [[Margus (perekonnanimi)|Margus]] - [[Marino]] - [[Maripuu]] - [[Mark (perekonnanimi)|Mark]] - [[Markov]] - [[Markson]] - [[Marksoo]] - [[Markus (perekonnanimi)|Markus]] - [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]] - [[Marrandi]] - [[Marshall]] - [[Mart (perekonnanimi)|Mart]] - [[Martin (perekonnanimi)|Martin]] - [[Martinez]] - [[Martinson]] - [[Maruste]] - [[Masaryk]] - [[Masing]] - [[Massakas]] - [[Masso]] - [[Mathiesen]] - [[Matvejev]] - [[Matvere]] - [[Maurer]] - [[May]] - [[Mehikas]] - [[Mei]] - [[Meier]] - [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]] - [[Meister (perekonnanimi)|Meister]] - [[Mellik]] - [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]] - [[Melnikov]] (Melnikova) - [[Melts]] - [[Mendes]] - [[Meos]] - [[Mercklin]] – [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]] - [[Merend]] - [[Meri (perekonnanimi)|Meri]] - [[Merik]] - [[Merila]] - [[Merilaid]] - [[Merilo]] - [[Merisaar]] - [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]] - [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]] - [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]] - [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]] - [[Mets (perekonnanimi)|Mets]] - [[Metsanurk]] - [[Metsar]] - [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]] - [[Metsavas]] - [[Metsaviir]] - [[Metsur]] - [[Mett]] - [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova) - [[Mihhailovski]] - [[Mihkelson]] - [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]] - [[Mikelsaar]] - [[Mikiver]] - [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]] - [[Mikli]] - [[Milder]] - [[Miller]] - [[Milling]] - [[Mitt]] - [[Moisto]] - [[Molander]] - [[Molnár]] - [[Moor (perekonnanimi)|Moor]] - [[Moppel]] - [[Morozov]] (Morozova) - [[Mostefaï]] – [[Mugra]] - [[Muižnieks]] (Muižniece) - [[Muld (perekonnanimi)|Muld]] - [[Mullakannikas]] - [[Mumm]] - [[Muna (perekonnanimi)|Muna]] - [[Murak]] - [[Murd (perekonnanimi)|Murd]] - [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]] - [[Murdmaa]] - [[Murdvee]] - [[Murel (perekonnanimi)|Murel]] - [[Muremäe]] - [[Murphy]] - [[Murray (perekonnanimi)|Murray]] - [[Muru (perekonnanimi)|Muru]] - [[Must (perekonnanimi)|Must]] - [[Mustonen]] - [[Mutimäe]] - [[Mutso]] - [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]] - [[Muuli]] - [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]] - [[Mõistlik]] - [[Mõttus]] - [[Mädamürk]] - [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]] - [[Mäelo]] - [[Mäeorg]] - [[Mäeots]] - [[Mäesalu]] - [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]] - [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]] - [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]] - [[Mägisto]] - [[Mäkelä]] - [[Mälk]] - [[Mälberg]] - [[Mälksoo]] - [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]] - [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]] - [[Mändmaa]] - [[Mändmets]] - [[Mändvere]] - [[Mängel]] - [[Männard]] - [[Männart]] - [[Männik (perekonnanimi)|Männik]] - [[Männiste]] - [[Mätlik]] - [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]] - [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]] - [[Möller]] - [[Müller (perekonnanimi)|Müller]] - [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]] - [[Mürkhain]] - [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]] - [[Müür (perekonnanimi)|Müür]] - [[Müürisepp]] - [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]] ==N == [[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]] - [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]] - [[Naber (perekonnanimi)|Naber]] - [[Nael (perekonnanimi)|Nael]] - [[Naelapea]] - [[Naelaste]] - [[Nagel]] - [[Nagy]] - [[Nahkur]] - [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]] - [[Napp]] - [[Narma]] - [[Narusk]] - [[Narva (perekonnanimi)|Narva]] - [[Natoli]] - [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]] - [[Neemre]] - [[Nelis]] - [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]] - [[Németh]] - [[Nemvalts]] - [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]] - [[Neuhaus]] - [[Neumann]] - [[Ney (perekonnanimi)|Ney]] - [[Nielsen]] - [[Niglas]] - [[Nigol]] - [[Niinemaa]] - [[Niinemets]] - [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]] - [[Niineste]] - [[Niit (perekonnanimi)|Niit]] - [[Niitsoo]] - [[Nikiforov]] - [[Nikitin]] - [[Nikolajev]] - [[Nikopensius]] - [[Nilbe]] - [[Nilson]] - [[Nilsson]] - [[Ninnas]] - [[Nippernaadi]] - [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]] - [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]] - [[Nittim]] - [[Nodikäp]] - [[Noor (perekonnanimi)|Noor]] - [[Noormets]] - [[Noormägi]] - [[Noppel]] - [[Normak]] - [[Normann]] - [[Normet]] - [[Novikov]] - [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]] - [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]] - [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]] - [[Nugiseks]] - [[Nuiamäe]] - [[Null (perekonnanimi)|Null]] - [[Nummert]] - [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]] - [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]] - [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]] - [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]] - [[Nurmekask]] - [[Nurmet]] - [[Nurmis]] - [[Nurmiste]] - [[Nurmsalu]] - [[Nuter]] - [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]] - [[Nuude]] - [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]] - [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]] - [[Nõgene]] - [[Nõlvak]] - [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]] - [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]] - [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]] - [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]] - [[Nõmmsalu]] - [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]] - [[Nõulik]] - [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]] - [[Närep]] - [[Nüganen]] ==O== [[Oda (perekonnanimi)|Oda]] - [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]] - [[Oidermaa]] - [[Oja (perekonnanimi)|Oja]] - [[Ojakäär]] - [[Ojala]] - [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]] - [[Ojandi]] - [[Ojapõld]] - [[Ojari]] - [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]] - [[Ojaste]] - [[Ojastu]] - [[Ojaveer]] - [[Ojavere]] - [[Ojaveski]] - [[Oks (perekonnanimi)|Oks]] - [[Oksa]] - [[Oksmaa]] - [[Olari (perekonnanimi)|Olari]] - [[Olde (perekonnanimi)|Olde]] - [[Oldekop]] - [[Olesk]] - [[Ollep]] - [[Olmaru]] - [[Olvet]] - [[Olving]] - [[Oopkaup]] - [[Oorn]] - [[Oper]] - [[Orajäär]] - [[Oras (perekonnanimi)|Oras]] - [[Orav (perekonnanimi)|Orav]] - [[Orel (perekonnanimi)|Orel]] - [[Org (perekonnanimi)|Org]] - [[Orglaan]] - [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]] - [[Orro]] - [[Orumets]] - [[Orumägi]] - [[Oss (perekonnanimi)|Oss]] - [[Ossinovski]] - [[Ossipov]] - [[Osula (perekonnanimi)|Osula]] - [[Ots (perekonnanimi)|Ots]] - [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]] - [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]] - [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] - [[Oviir]] ==P== [[Paal]] - [[Paala (perekonnanimi)|Paala]] - [[Paalandi]] - [[Paalna]] - [[Paap (perekonnanimi)|Paap]] - [[Paartalu]] - [[Paas (perekonnanimi)|Paas]] - [[Paasilinna]] - [[Paat (perekonnanimi)|Paat]] - [[Padar]] - [[Padrik]] - [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]] - [[Paerand]] - [[Pall (perekonnanimi)|Pall]] - [[Paim]] - [[Paju (perekonnanimi)|Paju]] - [[Pajula]] - [[Pajusoo]] - [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]] - [[Paks (perekonnanimi)|Paks]] - [[Paldre]] - [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]] - [[Palk (perekonnanimi)|Palk]] - [[Palm (perekonnanimi)|Palm]] - [[Palmiste]] - [[Palmsaar]] - [[Palu (perekonnanimi)|Palu]] - [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]] - [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]] - [[Papp (perekonnanimi)|Papp]] - [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]] - [[Parijõgi]] - [[Parm (perekonnanimi)|Parm]] - [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] – [[Partei (perekonnanimi)|Partei]] - [[Parts]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] - [[Parrest]] - [[Parvet]] - [[Parving]] - [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]] - [[Pavelson]] - [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]] - [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]] - [[Pedai]] - [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]] - [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]] - [[Pedak]] - [[Pedanik]] - [[Pedari]] - [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]] – [[Pede (perekonnanimi)|Pede]] - [[Pedesaar]] – [[Pedmanson]] - [[Pedosk]] - [[Pedras]] - [[Peebo]] - [[Peedimaa]] - [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]] - [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]] - [[Peek]] - [[Peep (perekonnanimi)|Peep]] - [[Peet (perekonnanimi)|Peet]] - [[Peetersoo]] - [[Peetre]] - [[Peets]] - [[Pehk]] - [[Pehme]] - [[Peiker]] - [[Peil]] - [[Peips]] - [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]] - [[Pello]] - [[Pennar]] – [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]] - [[Pent]] - [[Penu (perekonnanimi)|Penu]] - [[Pere (perekonnanimi)|Pere]] - [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]] - [[Perling]] - [[Pern]] - [[Persekivi]] - [[Pert]] - [[Pertel]] - [[Peterson]] - [[Petrov]] - [[Pettai]] - [[Pevkur]] - [[Pihel]] - [[Pihelgas]] - [[Pihelpuu]] - [[Pihl]] - [[Pihlak]] - [[Pihlamäe]] - [[Pihlap]] - [[Piho]] - [[Piik (perekonnanimi)|Piik]] - [[Piip (perekonnanimi)|Piip]] - [[Piir (perekonnanimi)|Piir]] - [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]] - [[Pikk]] - [[Pikre]] - [[Pill (perekonnanimi)|Pill]] - [[Pillak]] - [[Piller]] - [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]] - [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]] - [[Pilvre]] - [[Pinna]] - [[Pintér]] - [[Pitka]] - [[Pius]] - [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]] - [[Pohlak]] - [[Poks (perekonnanimi)|Poks]] - [[Poljakov]] - [[Pool (perekonnanimi)|Pool]] - [[Poom (perekonnanimi)|Poom]] - [[Pootsmann]] - [[Popov]] - [[Porkanen]] - [[Post (perekonnanimi)|Post]] - [[Powell (perekonnanimi)|Powell]] - [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]] - [[Prii]] - [[Priimets]] - [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]] - [[Priks]] - [[Prins]] - [[Prints (perekonnanimi)|Prints]] - [[Prussakov]] - [[Pruul]] - [[Pruuli]] - [[Pruus]] - [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]] - [[Proosaselts]] - [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]] - [[Pruunsild]] - [[Puhaskivi]] - [[Puhk]] - [[Puhm]] - [[Puhvel]] - [[Puju (perekonnanimi)|Puju]] - [[Pukk]] - [[Pulk]] - [[Pulst]] - [[Punane (perekonnanimi)|Punane]] - [[Punapart]] - [[Punapõsk]] - [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] - [[Purve]] - [[Puunurm]] - [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]] - [[Puustusmaa]] - [[Põder (perekonnanimi)|Põder]] - [[Põdersoo]] - [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]] - [[Põlatud]] - [[Põld (perekonnanimi)|Põld]] - [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]] - [[Põldma]] - [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]] - [[Põldmets]] - [[Põldmäe]] - [[Põldroos]] - [[Põldsaar]] - [[Põldsam]] - [[Põldvee]] - [[Põldveer]] - [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]] - [[Põlluaas]] - [[Päevamets]] - [[Pähn]] - [[Päll (perekonnanimi)|Päll]] - [[Pällin]] - [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]] - [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]] - [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]] - [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]] - [[Pärnpuu]] - [[Pärt]] - [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]] - [[Pärtelpoeg]] - [[Päts (perekonnanimi)|Päts]] - [[Pääbo]] - [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]] - [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]] - [[Pütsep]] - [[Püvi]] ==R== [[Raadik]] - [[Raag (perekonnanimi)|Raag]] - [[Raal (perekonnanimi)|Raal]] - [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]] - [[Raasik]] - [[Raat (perekonnanimi)|Raat]] - [[Raave]] - [[Rahamägi]] - [[Rahenurm]] - [[Raid (perekonnanimi)|Raid]] - [[Raidjõe]] - [[Raidlo]] - [[Raidma]] - [[Raidna]] - [[Raielo]] - [[Raisk]] - [[Raitmäe]] - [[Raja (perekonnanimi)|Raja]] - [[Rajamaa]] - [[Rajand]] - [[Rajandi]] – [[Rajangu]] - [[Rand (perekonnanimi)|Rand]] - [[Randal (perekonnanimi)|Randal]] - [[Randalu]] - [[Randel (perekonnanimi)|Randel]] - [[Randes]] - [[Randla (perekonnanimi)|Randla]] - [[Randmaa]] - [[Randmann]] - [[Randmets]] - [[Randmäe]] - [[Randsalu]] - [[Randur]] - [[Randvee]] - [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]] - [[Rannaleet]] - [[Rannap]] - [[Rannes]] - [[Ranno]] - [[Rannus]] - [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]] - [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]] - [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]] - [[Rattasepp]] - [[Rattus]] - [[Raud (perekonnanimi)|Raud]] - [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]] - [[Raudar]] - [[Raudauk]] - [[Raudava]] - [[Raude]] - [[Raudkats]] - [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]] - [[Raudleht]] - [[Raudma]] - [[Raudmäe]] - [[Raudna]] - [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]] - [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]] - [[Raun (perekonnanimi)|Raun]] - [[Realo]] - [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]] - [[Rebas]] - [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]] - [[Reim]] - [[Reimann]] - [[Rein (perekonnanimi)|Rein]] - [[Reinaru]] - [[Reinke]] - [[Reinsalu]] - [[Reintalu]] - [[Reisner]] - [[Reits]] - [[Remmel]] - [[Renno]] - [[Renoir]] - [[Repnau]] - [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]] - [[Ricci]] - [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]] - [[Riikoja]] - [[Riis (perekonnanimi)|Riis]] - [[Riisalu]] - [[Riisna]] - [[Rimmel]] – [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]] - [[Ristlaan]] - [[Ristmets]] – [[Robinson]] – [[Roe (perekonnanimi)|Roe]] - [[Rogge]] - [[Rohejärv]] - [[Roht]] - [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]] - [[Roju]] - [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]] - [[Rool (perekonnanimi)|Rool]] - [[Roolaid]] - [[Roomeri]] - [[Roopärg]] - [[Roorand]] - [[Roos (perekonnanimi)|Roos]] - [[Roosalu]] - [[Roose]] - [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]] - [[Roosileht]] - [[Roosilill]] - [[Roosioks]] - [[Roosma]] - [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]] - [[Rootalu]] - [[Rootare]] - [[Roots (perekonnanimi)|Roots]] - [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]] - [[Roovet]] - [[Rooväli]] - [[Rosenberg]] - [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]] - [[Ross (perekonnanimi)|Ross]] - [[Rossi]] - [[Rovanperä]] - [[Rumma]] - [[Rummo]] - [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]] - [[Russo]] - [[Ruus]] - [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]] - [[Rõõmus]] - [[Rõõmusoks]] - [[Rõõmussaar]] - [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]] - [[Rämmeld]] - [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]] - [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]] - [[Rätsepp]] - [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]] - [[Rünk]] - [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]] - [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]] - [[Rüütli]] ==S== [[Saadre]] - [[Saadve]] - [[Saar (perekonnanimi)|Saar]] - [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]] - [[Saare (perekonnanimi)|Saare]] - [[Saarekak]] - [[Saarelinn]] - [[Saarem]] - [[Saaremets]] - [[Saaremäe]] - [[Saarend]] - [[Saarendi]] - [[Saareste]] - [[Saaret]] - [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]] - [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]] - [[Saarse]] - [[Sabbe]] - [[Sabe]] - [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]] - [[Sade (perekonnanimi)|Sade]] - [[Sadijev]] - [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]] - [[Sagor]] - [[Sakkart]] - [[Saks]] - [[Salasoo]] - [[Salavee]] - [[Saldre]] - [[Salo (perekonnanimi)|Salo]] - [[Salu (perekonnanimi)|Salu]] - [[Salulaid]] - [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]] - [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]] - [[Saluoja]] - [[Salurand]] - [[Saluste]] - [[Salveste]] - [[Sander (perekonnanimi)|Sander]] - [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]] - [[Saral]] - [[Sarand]] - [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]] - [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]] - [[Sarrap]] - [[Sarre]] - [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]] - [[Savisaar]] - [[Schäfer]] - [[Schmidt]] - [[Schneider]] - [[Seajalg]] - [[Seeman]] - [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]] - [[Selirand]] - [[Selmet]] - [[Semidor]] - [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]] - [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]] - [[Sergejev]] - [[Sibolt]] - [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]] - [[Sihvre]] - [[Siigur]] - [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]] - [[Siimuste]] - [[Siirmets]] - [[Siivelt]] - [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]] - [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]] - [[Sikorski]] - [[Sild (perekonnanimi)|Sild]] - [[Sillak]] - [[Sillam]] - [[Sillaots]] - [[Sillar]] - [[Sillart]] - [[Sillasoo]] - [[Sillaste]] - [[Sillastu]] - [[Silm (perekonnanimi)|Silm]] - [[Silt (perekonnanimi)|Silt]] - [[Silvere]] - [[Simm]] - [[Sinikalju]] - [[Simson (perekonnanimi)|Simson]] - [[Sinikalju]] - [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]] - [[Siplane]] - [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]] - [[Sisask]] - [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]] - [[Soans]] - [[Soidra]] - [[Soidro]] - [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]] - [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]] - [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]] - [[Solovjov]] - [[Soo (perekonnanimi)|Soo]] - [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]] - [[Soon (perekonnanimi)|Soon]] - [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]] - [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]] - [[Soots]] - [[Sooäär]] - [[Sorokin]] - [[Szabó]] - [[Steinberg]] - [[Steiner]] - [[Stepanov]] – [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]] - [[Strandberg]] - [[Suits (perekonnanimi)|Suits]] - [[Sukk]] - [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]] - [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]] - [[Susi (perekonnanimi)|Susi]] - [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]] - [[Suur]] - [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]] - [[Suursööt]] - [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]] - [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]] - [[Sõmer]] - [[Sõmermaa]] - [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]] - [[Sõõrumaa]] - [[Säde (perekonnanimi)|Säde]] - [[Särev]] - [[Särgava]] - [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]] - [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]] - [[Süld (perekonnanimi)|Süld]] ==Š== [[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]] ==Z== - [[Zahharov]] - [[Zaitsev]] - [[Zelinski]] ==T== [[Taadermaa]] - [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]] - [[Taal (perekonnanimi)|Taal]] - [[Taalmaa]] - [[Taar (perekonnanimi)|Taar]] - [[Taaralepp]] - [[Taaramäe]] - [[Taaramägi]] - [[Taarde]] - [[Tabor]] - [[Tagajev]] - [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]] - [[Taimsalu]] - [[Taioste]] - [[Tali (perekonnanimi)|Tali]] - [[Taliste]] - [[Talmar]] - [[Talts]] - [[Talu (perekonnanimi)|Talu]] - [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]] - [[Talve (perekonnanimi)|Talve]] - [[Talven]] - [[Talvet]] - [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]] - [[Talvist]] - [[Talvistu]] - [[Tambek]] - [[Tamberg]] - [[Tambur]] - [[Tamera]] - [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]] - [[Tammaru]] - [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] - [[Tammejuur]] - [[Tammekann]] - [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]] - [[Tammelo]] - [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]] - [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]] - [[Tammend]] - [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]] - [[Tammet]] - [[Tammets]] - [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]] - [[Tammur]] - [[Tandre]] - [[Taniloo]] - [[Tank (perekonnanimi)|Tank]] - [[Tanner]] - [[Taos]] - [[Tarand]] - [[Tare]] - [[Taremaa]] - [[Taremäe]] - [[Targo]] - [[Tarkna]] - [[Tarm]] - [[Tarmak]] - [[Tarmel]] - [[Tarmet]] - [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]] - [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]] - [[Tarvel]] - [[Tauli]] - [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]] - [[Teder (perekonnanimi)|Teder]] - [[Tedrekull]] - [[Tedremäe]] - [[Teearu]] - [[Teede]] - [[Teesalu]] - [[Teever]] - [[Teliste]] - [[Tennosaar]] - [[Teodosie]] - [[Tepandi]] - [[Teppo]] - [[Teras (perekonnanimi)|Teras]] - [[Terasmaa]] - [[Terasmäe]] - [[Terras]] - [[Tertsius]] - [[Thureau-Dangin]] - [[Tief]] - [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]] - [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]] - [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]] - [[Tiits]] - [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]] - [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]] - [[Timofejev]] - [[Timut (perekonnanimi)|Timut]] - [[Ting (perekonnanimi)|Ting]] - [[Tipner]] - [[Tobreluts]] - [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]] - [[Tohver]] – [[Toimeta]] - [[Tomberg]] - [[Toming]] - [[Tomingas]] – [[Tomp]] - [[Tomson]] - [[Toom (perekonnanimi)|Toom]] - [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]] - [[Toomara]] - [[Toome (perekonnanimi)|Toome]] - [[Toomepuu]] - [[Tooming]] - [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]] - [[Toompere]] - [[Toomre]] - [[Toomsalu]] - [[Toomsar]] - [[Toomse]] - [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]] - [[Toots (perekonnanimi)|Toots]] - [[Torma (perekonnanimi)|Torma]] - [[Tóth]] - [[Toussaint]] - [[Trần]] - [[Trass (perekonnanimi)|Trass]] - [[Trei]] - [[Treial (perekonnanimi)|Treial]] - [[Treier]] - [[Tretjakov]] - [[Treumann]] - [[Triisa]] - [[Trofimov]] - [[Tross (perekonnanimi)|Tross]] - [[Truu]] - [[Truus]] - [[Truusööt]] - [[Truuvere]] - [[Tsahkna]] - [[Tsvetkov]] - [[Tubalkain]] - [[Tugev]] - [[Tuglas]] - [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]] - [[Tuhkanen]] - [[Tuiksoo]] - [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]] - [[Tuiskvere]] - [[Tuldava]] - [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]] - [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]] - [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]] - [[Tuuleõis]] - [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]] - [[Tuulse]] - [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]] - [[Tõnissaar]] - [[Tõnisson]] - [[Tõniste]] - [[Tõnspoeg]] - [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]] - [[Täheväli]] - [[Täht (perekonnanimi)|Täht]] - [[Tähtsalu]] - [[Tänak]] - [[Tätte]] ==U== [[Udras (perekonnanimi)|Udras]] - [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]] - [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]] - [[Ugaste]] - [[Uhke]] - [[Uibo]] - [[Ulman]] - [[Ulmann]] - [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]] - [[Uluots]] - [[Unt (perekonnanimi)|Unt]] - [[Untauk]] - [[Urb (perekonnanimi)|Urb]] - [[Urd (perekonnanimi)|Urd]] - [[Uriko]] - [[Uritam]] - [[Usai]] - [[Ustav]] - [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]] - [[Uukkivi]] - [[Uus (perekonnanimi)|Uus]] - [[Uusma]] - [[Uusmaa]] - [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]] - [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]] ==V== [[Vaarik]] - [[Vaasma]] - [[Vaba]] - [[Vader (perekonnanimi)|Vader]] - [[Vaene]] - [[Vagolaid]] – [[Vaharo]] - [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]] - [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]] - [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]] - [[Vahing]] - [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]] - [[Vahter]] - [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]] - [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]] - [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]] - [[Vaigo]] - [[Vaigro]] - [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]] - [[Vaikjärv]] - [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]] - [[Vain (perekonnanimi)|Vain]] - [[Vainlo]] - [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]] - [[Vainola]] - [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]] - [[Vainura]] - [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]] - [[Valdre]] - [[Valdvere]] - [[Valge (perekonnanimi)|Valge]] - [[Valgre]] - [[Valk (perekonnanimi)|Valk]] - [[Vallaste]] - [[Vanakamar]] - [[Vang (perekonnanimi)|Vang]] - [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]] - [[Varamaa]] - [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]] - [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]] - [[Vare (perekonnanimi)|Vare]] - [[Varendi]] - [[Vares (perekonnanimi)|Vares]] - [[Varga]] - [[Vargas]] - [[Varik]] - [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]] - [[Vassiljev]] - [[Veber]] - [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]] - [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]] – [[Veelma]] – [[Veelmaa]] - [[Veenre]] - [[Veermaa]] - [[Veermets]] - [[Veeroja]] - [[Veerpalu]] - [[Veesaar]] - [[Veevo]] - [[Veinisaar]] - [[Velbri]] - [[Vellema]] - [[Vellendi]] - [[Vellerand]] - [[Vellerind]] - [[Vellesalu]] - [[Velliste]] - [[Vendel]] - [[Vene]] - [[Vennike]] - [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]] - [[Veskaru]] - [[Veske]] - [[Veski (perekonnanimi)|Veski]] - [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]] - [[Vihalem]] - [[Viiding]] - [[Viik (perekonnanimi)|Viik]] - [[Viil (perekonnanimi)|Viil]] - [[Viilip]] - [[Viin (perekonnanimi)|Viin]] - [[Viira (perekonnanimi)|Viira]] - [[Viire]] - [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]] - [[Viirme]] - [[Viiroja]] - [[Viirsoo]] - [[Viisimaa]] - [[Viitre]] - [[Viks]] - [[Vilgats]] - [[Viljasto]] - [[Vill (perekonnanimi)|Vill]] - [[Villa (perekonnanimi)|Villa]] - [[Villemson]] - [[Vilmre]] - [[Vilur]] - [[Vimmsaare]] - [[Vinogradov]] - [[Vint (perekonnanimi)|Vint]] - [[Viru (perekonnanimi)|Viru]] - [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]] - [[Vitsut]] - [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]] - [[Vlassov]] – [[Vogelberg]] - [[Volkov]] - [[Vooglaid]] - [[Voolahe]] - [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]] - [[Vorobjov]] - [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]] - [[Võidutäht]] - [[Võigemast]] - [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]] - [[Vähi]] - [[Välba]] - [[Välbe]] - [[Väli (perekonnanimi)|Väli]] - [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]] - [[Väljas]] - [[Värbu]] - [[Värk]] - [[Värnik]] - [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]] ==W== [[Wahlgren]] - [[Washington (perekonnanimi)|Washington]] - [[Westerberg]] - [[Willoch]] - [[Wind (perekonnanimi)|Wind]] - [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]] ==Õ== [[Õekivi]] - [[Õgu]] - [[Õhemets]] - [[Õim]] - [[Õis (perekonnanimi)|Õis]] - [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]] - [[Õlle]] - [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]] - [[Õmmik]] - [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]] - [[Õun (perekonnanimi)|Õun]] - [[Õunamaa]] - [[Õunap]] - [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]] - [[Õunpuu]] ==Ä== [[Äike (perekonnanimi)|Äike]] - [[Ämarik]] ==Ö== [[Öpik]] - [[Öövaht]] -[[Öövel]] ==Ü== [[Ühismaa]] - [[Üks (perekonnanimi)|Üks]] - [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]] - [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]] - [[Üksmeel]] - [[Ükssilm]] - [[Üleoja]] - [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]] - [[Üprus]] - [[Üss]] - [[Ütsaig]] - [[Üüde]] ==Vaata ka== *[[Perekonnanimede kaitseregister]] *[[Jaapani perekonnanimede loend]] *[[Aadlisuguvõsad]] *[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Perekonnanimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] 7t7x9yk8nurokedyq94x7ctccoeo8vs 7175445 7175444 2026-06-18T12:52:31Z Hannesvalk 176021 /* V */ 7175445 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.'' {{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}} ==A== [[Aab]] - [[Aabajõe]] - [[Aabjärv]] - [[Aabjõe]] - [[Aablo]] - [[Aabloo]] - [[Aabmets]] - [[Aabna]] - [[Aaboja]] - [[Aabot]] - [[Aabre]] - [[Aabsaare]] - [[Aabsalu]] - [[Aabu]] - [[Aaburi]] - [[Aadamson]] - [[Aadamsoo]] - [[Aade (perekonnanimi)|Aade]] - [[Aademets]] - [[Aadla]] - [[Aadna]] - [[Aadomaa]] - [[Aadoni]] - [[Aadosoo]] - [[Aadra]] - [[Aadumaa]] - [[Aadumägi]] - [[Aadus]] - [[Aadusaar]] - [[Aadussoo]] - [[Aaduste]] - [[Aadva]] - [[Aagi]] - [[Aagmäe]] - [[Aagussaar]] - [[Aagver]] - [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]] - [[Aalak]] - [[Aaliste]] - [[Aan]] - [[Aarma]] - [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]] - [[Aas (perekonnanimi)|Aas]] - [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]] - [[Aaslaid]] - [[Aasmaa]] - [[Aasmäe]] - [[Aasnurm]] - [[Aatemäe]] - [[Aav]] - [[Aava]] - [[Aavik]] - [[Abbt]] - [[Abderhalden]] - [[Abel (perekonnanimi)|Abel]] - [[Adams]] - [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]] - [[Ader (perekonnanimi)|Ader]] - [[Adson]] - [[Aedna]] - [[Ahjupera]] - [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]] - [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]] - [[Aigro]] - [[Ainuvee]] - [[Ait (perekonnanimi)|Ait]] - [[Aivola]] - [[Ajaviit]] - [[Alas]] - [[Aleksejev]] (Aleksejeva) – [[Alender]] - [[Alev (perekonnanimi)|Alev]] - [[Allas]] - [[Allik]] – [[Allikmets]] - [[Allikmäe]] - [[Allikvee]] - [[Alonen]] – [[Altmeri]] - [[Alver]] - [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]] - [[Andersson]] - [[Anier]] - [[Anni (perekonnanimi)|Anni]] - [[Anniste]] - [[Annus (perekonnanimi)|Annus]] - [[Ansip]] - [[Anton (perekonnanimi)|Anton]] - [[Antson]] - [[Anvelt]] - [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]] – [[Aprilla]] – [[Arder]] - [[Are (perekonnanimi)|Are]] – [[Aren]] - [[Aro]] - [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]] - [[Arro]] - [[Arst (perekonnanimi)|Arst]] - [[Arstrebane]] - [[Arts]] - [[Aru (perekonnanimi)|Aru]] - [[Aruksaar]] - [[Arula (perekonnanimi)|Arula]] - [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]] - [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]] - [[Asi (perekonnanimi)|Asi]] - [[Assor]] - [[Aul (perekonnanimi)|Aul]] – [[Auliste]] - [[Aun (perekonnanimi)|Aun]] - [[Aus (perekonnanimi)|Aus]] - [[Ausmees]] - [[Avaja]] - [[Avaro]] – [[Avarsalu]] – [[Avik]] ==B== [[Bach (perekonnanimi)|Bach]] - [[Bachmann]] - [[Balodis]] (Balode) - [[Baskin]] - [[Beekman]] - [[Bell (perekonnanimi)|Bell]] - [[Bergström]] - [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]] - [[Biider]] - [[Birn]] – [[Blauhut]] - [[Boa (perekonnanimi)|Boa]] - [[Borchardt]] - [[Born (perekonnanimi)|Born]] - [[Bouchard]] - [[Boucher]] - [[Boulanger]] - [[Brandt]] - [[Briand]] ==C== [[Catargiu]] - [[Clinton]] - [[Conley]] - [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]] - [[Couturier]] ==D== [[Dach]] - [[Dede]] - [[Dubois]] - [[Dupré]] - [[Dvinjaninov]] ==E== [[Edur]] - [[Eeljärv]] - [[Eelmaa]] - [[Eelmäe]] - [[Eenmaa]] - [[Eenpalu]] - [[Eensalu]] - [[Eesmaa]] - [[Eessaare]] - [[Ehala]] - [[Ehatamm]] - [[Ehin]] - [[Eitea]] - [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]] - [[Element (perekonnanimi)|Element]] - [[Elgula]] - [[Eller]] - [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]] - [[Elmi]] - [[Emajõe]] - [[Emmisaar]] - [[Engman]] – [[Ennemuist]] – [[Ennok]] – [[Enok]] - [[Erik (perekonnanimi)|Erik]] - [[Erikson]] - [[Eriksson]] - [[Erm]] - [[Ernesaks]] - [[Ernits]] - [[Err]] - [[Eskola]] - [[Eskusoo]] - [[Etti]] - [[Etverk]] ==F== [[Faber]] – [[Fabre]] – [[Fadejev]] (Fadejeva) - [[Farkas]] - [[Favré]] - [[Fekete]] - [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]] - [[Fjodorov]] - [[Ford (perekonnanimi)|Ford]] - [[Forsberg]] - [[Fourier]] - [[Freimuth]] - [[Friedman]] - [[Frosch]] ==G== [[Gailit]] – [[Gansen]] – [[Girgensohn]] – [[Goldbach]] – [[Golding]] - [[Gómez]] - [[González]] - [[Green (perekonnanimi)|Green]] - [[Grieg]] - [[Gross (perekonnanimi)|Gross]] - [[Grotowski]] - [[Gruber]] - [[Grünberg]] - [[Grünthal]] - [[Grünvald]] - [[Gustavson]] - [[Gutman]] - [[Gutmann]] ==H== [[Haab (perekonnanimi)|Haab]] - [[Haak (perekonnanimi)|Haak]] - [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]] - [[Haas]] - [[Haasma]] - [[Haav (perekonnanimi)|Haav]] - [[Haava (perekonnanimi)|Haava]] - [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]] - [[Habakukk]] - [[Hagen]] - [[Halász]] - [[Hallik]] - [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]] - [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]] - [[Hanson]] - [[Haug (perekonnanimi)|Haug]] - [[Hein (perekonnanimi)|Hein]] - [[Heinapuu]] - [[Heinloo]] - [[Heinsalu]] - [[Heinsoo]] - [[Heli (perekonnanimi)|Heli]] - [[Hellat]] - [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]] - [[Helme (perekonnanimi)|Helme]] - [[Henno (perekonnanimi)|Henno]] - [[Hepner]] - [[Herkel]] - [[Hermaküla]] - [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]] - [[Hiieleek]] – [[Hiiemaa]] - [[Hiiemäe]] - [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]] - [[Himma (perekonnanimi)|Himma]] - [[Hindpere]] - [[Hinrikus]] - [[Hint]] - [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]] - [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]] - [[Hobustkoppel]] - [[Hoffmann]] - [[Holm]] - [[Horváth]] - [[Hull (perekonnanimi)|Hull]] - [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]] - [[Hussar]] - [[Huugimägi]] - [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]] – [[Hõbemägi]] – [[Hõbenael]] - [[Hõrak]] - [[Härm (perekonnanimi)|Härm]] - [[Härma (perekonnanimi)|Härma]] - [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]] ==I== [[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]] - [[Igaunis]] (Igaune) - [[Iljin]] – [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]] - [[Ilomets]] - [[Ilomäe]] - [[Ilumets]] - [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]] - [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]] - [[Ilvest]] - [[Imelik]] - [[Inarik]] – [[Indermitte]] – [[Indla (perekonnanimi)|Indla]] - [[Indra (perekonnanimi)|Indra]] – [[Indre (perekonnanimi)|Indre]] - [[Irak]] - [[Isotamm]] – [[Israel (perekonnanimi)|Israel]] – [[Iva (perekonnanimi)|Iva]] - [[Ivanov]] - [[Ivanson]] - [[Ivask]] ==J== [[Jaakson]] - [[Jaanikosk]] - [[Jaanson]] - [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]] - [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]] - [[Jakobson]] - [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]] - [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]] - [[Jalvet]] - [[Jalviste]] - [[Jandrinski]] - [[Jankauskas]] - [[Janno (perekonnanimi)|Janno]] - [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]] - [[Jastrow]] - [[Jefimov]] - [[Jegorov]] - [[Joandi]] - [[Joasalu]] - [[Johanson]] - [[Johansson]] - [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]] - [[Jugandi]] - [[Juhanson]] - [[Juhász]] - [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]] - [[Juhkam]] - [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]] - [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]] - [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]] - [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]] - [[Jõgiaas]] - [[Jõks]] - [[Jõudu]] - [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]] - [[Jändrik]] - [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]] - [[Järsk]] - [[Järv (perekonnanimi)|Järv]] - [[Järve (perekonnanimi)|Järve]] - [[Järvekülg]] - [[Järvemaa]] - [[Järverand]] - [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]] - [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]] - [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]] - [[Jürgenjaak]] - [[Jürgens]] - [[Jürgenson]] - [[Jürisson]] - [[Jüriste]] - [[Jürivete]] ==K== [[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]] - [[Kaalep]] - [[Kaalijärv]] - [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]] - [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]] - [[Kadak]] - [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]] - [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]] - [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]] - [[Kade (perekonnanimi)|Kade]] - [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]] - [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]] - [[Kaijanen]] - [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]] - [[Kala (perekonnanimi)|Kala]] - [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]] - [[Kald]] - [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]] - [[Kalde]] - [[Kaldre]] - [[Kaldma]] - [[Kaldoja]] - [[Kaldver]] - [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]] - [[Kaljula]] - [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]] - [[Kaljundi]] - [[Kaljuramm]] - [[Kaljurand]] - [[Kaljuste]] - [[Kaljuvee]] - [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]] - [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]] - [[Kallasma]] - [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]] - [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]] - [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]] - [[Kalmet]] - [[Kalmeti]] - [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]] - [[Kalve]] - [[Kalvet]] - [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]] - [[Kalvik]] - [[Kalviste]] - [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]] - [[Kandre]] - [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]] - [[Kangro]] - [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]] - [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]] - [[Kant (perekonnanimi)|Kant]] - [[Kanter]] - [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]] - [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]] - [[Kapre]] - [[Kard]] - [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]] - [[Karis (perekonnanimi)|Karis]] - [[Karjad]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karell]] - [[Karelson]] - [[Karindi]] - [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]] - [[Karlson]] - [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]] - [[Kark]] - [[Karm]] - [[Karometer]] - [[Karp (perekonnanimi)|Karp]] - [[Karpov]] - [[Karro]] - [[Kartau]] - [[Kartohvel]] - [[Karu (perekonnanimi)|Karu]] - [[Karumets]] - [[Karutamm]] - [[Kasak]] - [[Kase (perekonnanimi)|Kase]] - [[Kasearu]] - [[Kasekamp]] - [[Kasemaa]] - [[Kasemets]] - [[Kasemäe]] - [[Kaseorg]] - [[Kasepõld]] - [[Kasesalu]] - [[Kask (perekonnanimi)|Kask]] - [[Kaskneem]] - [[Kass (perekonnanimi)|Kass]] - [[Kattai]] - [[Kattel]] - [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] - [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]] - [[Kaus]] - [[Keerberg]] - [[Keerd]] - [[Keel (perekonnanimi)|Keel]] - [[Keerdoja]] - [[Keevallik]] - [[Kelam]] - [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]] - [[Keller (perekonnanimi)|Keller]] - [[Kelmsaar]] - [[Kempis]] - [[Kerem]] - [[Kersna]] - [[Kerstna]] - [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]] - [[Keskpaik]] - [[Kesküla]] - [[Kesler]] - [[Ketonen]] - [[Kibesti]] - [[Kibuspuu]] - [[Kigaste]] - [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]] - [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]] - [[Kiis]] - [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]] - [[Kiisler]] - [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]] - [[Kiivit]] - [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]] - [[Kikerpill]] - [[Kikkas]] - [[Kilgas]] - [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]] - [[Kill]] - [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]] - [[Kindel]] - [[Kindt]] - [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]] - [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]] - [[Kink (perekonnanimi)|Kink]] - [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]] - [[Kint]] - [[Kiple]] - [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]] - [[Kirbits]] - [[Kirdelaht]] - [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]] - [[Kirnmann]] - [[Kirotar]] - [[Kirret]] - [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]] - [[Kirsimägi]] - [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]] - [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]] - [[Kirt]] - [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]] - [[Kissa]] - [[Kits (perekonnanimi)|Kits]] - [[Kitsing]] - [[Kiudmaa]] - [[Kivari]] - [[Kivastik]] - [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]] - [[Kivik]] - [[Kivikas]] - [[Kivikind]] - [[Kivilaan]] - [[Kivilo]] - [[Kivimaa]] - [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]] - [[Kivimägi]] - [[Kivine]] - [[Kivinukk]] - [[Kivinurm]] - [[Kivirand]] - [[Kiviranna]] - [[Kivirusikas]] - [[Kivirähk]] - [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]] - [[Kivisalu]] - [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]] - [[Kivisoo]] - [[Kiviste]] - [[Kivistik]] - [[Kiviväli]] - [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]] - [[Klaasmägi]] – [[Klandorf]] - [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]] - [[Klavan]] - [[Klein (perekonnanimi)|Klein]] - [[Klement]] - [[Kliss]] - [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]] - [[Kobrusepa]] - [[Koch (perekonnanimi)|Koch]] - [[Kodres]] - [[Koff]] - [[Koger (perekonnanimi)|Koger]] - [[Koha (perekonnanimi)|Koha]] - [[Kohava]] - [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]] - [[Koik]] - [[Koit (perekonnanimi)|Koit]] - [[Koitla]] - [[Koitmets]] - [[Koitsalu]] - [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]] - [[Kokla]] - [[Kolberg]] - [[Koldre]] - [[Kolga]] - [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]] - [[Kollom]] - [[Komissarov]] - [[Kommer]] – [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]] - [[Kompus]] - [[Konnatamm]] - [[Konsa]] - [[Konsap]] - [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]] - [[Kont (perekonnanimi)|Kont]] - [[Kontus]] - [[Kook (perekonnanimi)|Kook]] - [[Kool (perekonnanimi)|Kool]] - [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]] - [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]] - [[Koort]] – [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]] - [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]] - [[Korb|Korb]] - [[Kore (perekonnanimi)|Kore]] - [[Kork (perekonnanimi)|Kork]] - [[Kornel|Kornel]] - [[Korol]] - [[Korsari]] - [[Kortin]] - [[Kosenkranius]] - [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]] - [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]] – [[Kotkamets]] - [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]] - [[Kotov|Kotov]] - [[Kotsar]] - [[Kotta]] - [[Kovač]] - [[Kovacs]] - [[Kraam]] - [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]] - [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- - [[Krall]] - [[Krause (perekonnanimi)|Krause]] - [[Kravets]] - [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]] - [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]] - [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]] - [[Kress (perekonnanimi)|Kress]] - [[Krevald]] - [[Krigul]] - [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]] - [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]] - [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]] - [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]] - [[Krull]] - [[Krumm]] - [[Krusten]] - [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]] - [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]] - [[Kruuse]] - [[Kruusement]] - [[Kruuspere]] - [[Kruusvee]] - [[Kudisiim]] - [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]] - [[Kulasalu]] - [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]] - [[Kulgver]] - [[Kull (perekonnanimi)|Kull]] - [[Kullas]] - [[Kullerkann]] - [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]] - [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]] - [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]] - [[Kunn]] - [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]] - [[Kunstimees]] - [[Kuperjanov]] - [[Kupffer]] - [[Kures]] - [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]] - [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]] - [[Kurm]] - [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]] – [[Kurvet]] - [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]] - [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]] – [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]] - [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]] - [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]] - [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]] - [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] - [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]] - [[Kuusmaa]] - [[Kõiv]] - [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]] - [[Kõrgma]] - [[Kõrgoja]] - [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]] - [[Kõvask]] - [[Kõverjalg]] - [[Kõvermägi]] - [[Käbin]] - [[Käit]] - [[Kängsepp]] - [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]] - [[Kärmas]] - [[Kärner]] - [[Käsper]] - [[Käär]] - [[Kääramees]] - [[Käärik]] - [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]] - [[Küber]] - [[Külaots]] - [[Künnap]] - [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]] ==L== [[Laak]] - [[Laaman]] - [[Laamann]] - [[Laan]] - [[Laanaru]] - [[Laane (perekonnanimi)|Laane]] - [[Laanemaa]] - [[Laanekodu]] - [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]] - [[Laaneots]] - [[Laanemäe]] - [[Laanerünk]] - [[Laanes]] - [[Laaneste]] - [[Laansalu]] - [[Laansoo]] - [[Laar (perekonnanimi)|Laar]] - [[Laas (perekonnanimi)|Laas]] - [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]] - [[Laasik]] - [[Laats]] - [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]] - [[Ladva]] - [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]] - [[Laheste]] - [[Lahesto]] - [[Laht (perekonnanimi)|Laht]] - [[Laiapea]] - [[Laid (perekonnanimi)|Laid]] - [[Laidla]] - [[Laidma]] - [[Laido]] - [[Laidoner]] - [[Laigo]] - [[Laine (perekonnanimi)|Laine]] - [[Lainvee]] - [[Laio]] - [[Laisaar]] - [[Laisk]] - [[Laks]] - [[Lambaauk]] - [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]] - [[Lang (perekonnanimi)|Lang]] - [[Langemets]] - [[Lanno]] - [[Laos (perekonnanimi)|Laos]] - [[Lapin]] - [[Laplace]] - [[Laspre]] - [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]] - [[Lass (perekonnanimi)|Lass]] - [[Lattik]] - [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]] - [[Laur]] - [[Laurand]] - [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]] - [[Laurimaa]] - [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]] - [[Lebedev]] - [[Leendi]] - [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]] - [[Leesment]] - [[Leetmaa]] - [[Lefebvre]] - [[Lefevre]] - [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]] - [[Lehiste]] – [[Lehmloch]] - [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]] - [[Leht (perekonnanimi)|Leht]] - [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]] - [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]] – [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]] - [[Leibak]] – [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]] - [[Leis]] - [[Leivategija]] - [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]] - [[Lekko]] - [[Lellep]] - [[Lemba]] - [[Lember (perekonnanimi)|Lember]] - [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]] - [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]] - [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]] - [[Lender]] - [[Leok]] - [[Leontjev]] - [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]] - [[Lepajõe]] - [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]] - [[Lepikson]] - [[Lepmets]] - [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]] - [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]] - [[Leppiman]] - [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]] - [[Leps (perekonnanimi)|Leps]] - [[Lessing]] - [[Levald]] - [[Levandi]] - [[Libbokunn]] - [[Liblik]] - [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]] - [[Ligi]] - [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]] - [[Liidumäe]] - [[Liigand]] - [[Liik (perekonnanimi)|Liik]] - [[Liimets]] - [[Liinat]] - [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]] - [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]] - [[Liivak]] - [[Liivamägi]] - [[Liivik]] - [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]] - [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]] - [[Lillak]] - [[Lille (perekonnanimi)|Lille]] - [[Lillemets]] - [[Lilleorg]] - [[Lillo]] - [[Limperg]] - [[Linari]] - [[Lind (perekonnanimi)|Lind]] - [[Linde]] - [[Lindgren]] - [[Lindvet]] - [[Lindmaa]] - [[Lindmäe]] - [[Lindner]] - [[Ling (perekonnanimi)|Ling]] - [[Link (perekonnanimi)|Link]] - [[Linna (perekonnanimi)|Linna]] - [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]] - [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]] - [[Linnat]] - [[Linno]] - [[Lints]] - [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]] - [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]] - [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]] - [[Lippmaa]] - [[Lippus]] - [[Lipstok]] - [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]] - [[Lohk]] - [[Loigom]] - [[Loik (perekonnanimi)|Loik]] - [[Loit (perekonnanimi)|Loit]] - [[Loite]] - [[Loitme]] - [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]] - [[Loll]] - [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]] - [[Loo (perekonnanimi)|Loo]] - [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]] - [[Loog]] - [[Loogna]] - [[Loomake]] - [[Loone (perekonnanimi)|Loone]] - [[Looring]] - [[Loorits]] - [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]] - [[Loovere]] - [[Looväli]] - [[Lossmann]] - [[Lotman]] - [[Lott]] - [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]] - [[Lugeveer]] - [[Luhamets]] - [[Luhandi]] - [[Luht (perekonnanimi)|Luht]] - [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]] - [[Luigas]] - [[Luik (perekonnanimi)|Luik]] - [[Lukas]] - [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]] - [[Luks (perekonnanimi)|Luks]] - [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]] - [[Lumiste]] - [[Lundberg]] - [[Lundqvist]] - [[Lunge]] - [[Lunin]] - [[Lust]] - [[Lustig]] - [[Luther (perekonnanimi)|Luther]] - [[Luts (perekonnanimi)|Luts]] - [[Lutsar]] - [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]] - [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]] - [[Luup (perekonnanimi)|Luup]] - [[Luur]] - [[Luure (perekonnanimi)|Luure]] - [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]] - [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]] - [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]] - [[Lõviste]] - [[Lätt]] - [[Lätte]] - [[Lättemäe]] - [[Lääne]] - [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]] – [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]] - [[Lüdig]] - [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]] ==M== [[Maack]] - [[Maandi]] - [[Maar (perekonnanimi)|Maar]] - [[Maasik]] - [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]] - [[Maasing]] - [[MacMillan]] - [[MacDonald]] - [[Made (perekonnanimi)|Made]] - [[Madisson]] - [[Madsen]] - [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]] - [[Mahlapuu]] - [[Maide]] - [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]] - [[Maidre]] - [[Mailend]] - [[Maimets]] - [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]] - [[Makarov]] - [[Maksimov]] - [[Malin]] - [[Malleus]] - [[Mallis]] - [[Malm (perekonnanimi)|Malm]] - [[Malmsten]] - [[Maltis]] - [[Mancini]] - [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]] - [[Mandre]] - [[Mann (perekonnanimi)|Mann]] - [[Maradona]] - [[Maramaa]] - [[Maran (perekonnanimi)|Maran]] - [[March (perekonnanimi)|March]] - [[Mardna]] - [[Margus (perekonnanimi)|Margus]] - [[Marino]] - [[Maripuu]] - [[Mark (perekonnanimi)|Mark]] - [[Markov]] - [[Markson]] - [[Marksoo]] - [[Markus (perekonnanimi)|Markus]] - [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]] - [[Marrandi]] - [[Marshall]] - [[Mart (perekonnanimi)|Mart]] - [[Martin (perekonnanimi)|Martin]] - [[Martinez]] - [[Martinson]] - [[Maruste]] - [[Masaryk]] - [[Masing]] - [[Massakas]] - [[Masso]] - [[Mathiesen]] - [[Matvejev]] - [[Matvere]] - [[Maurer]] - [[May]] - [[Mehikas]] - [[Mei]] - [[Meier]] - [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]] - [[Meister (perekonnanimi)|Meister]] - [[Mellik]] - [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]] - [[Melnikov]] (Melnikova) - [[Melts]] - [[Mendes]] - [[Meos]] - [[Mercklin]] – [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]] - [[Merend]] - [[Meri (perekonnanimi)|Meri]] - [[Merik]] - [[Merila]] - [[Merilaid]] - [[Merilo]] - [[Merisaar]] - [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]] - [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]] - [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]] - [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]] - [[Mets (perekonnanimi)|Mets]] - [[Metsanurk]] - [[Metsar]] - [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]] - [[Metsavas]] - [[Metsaviir]] - [[Metsur]] - [[Mett]] - [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova) - [[Mihhailovski]] - [[Mihkelson]] - [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]] - [[Mikelsaar]] - [[Mikiver]] - [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]] - [[Mikli]] - [[Milder]] - [[Miller]] - [[Milling]] - [[Mitt]] - [[Moisto]] - [[Molander]] - [[Molnár]] - [[Moor (perekonnanimi)|Moor]] - [[Moppel]] - [[Morozov]] (Morozova) - [[Mostefaï]] – [[Mugra]] - [[Muižnieks]] (Muižniece) - [[Muld (perekonnanimi)|Muld]] - [[Mullakannikas]] - [[Mumm]] - [[Muna (perekonnanimi)|Muna]] - [[Murak]] - [[Murd (perekonnanimi)|Murd]] - [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]] - [[Murdmaa]] - [[Murdvee]] - [[Murel (perekonnanimi)|Murel]] - [[Muremäe]] - [[Murphy]] - [[Murray (perekonnanimi)|Murray]] - [[Muru (perekonnanimi)|Muru]] - [[Must (perekonnanimi)|Must]] - [[Mustonen]] - [[Mutimäe]] - [[Mutso]] - [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]] - [[Muuli]] - [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]] - [[Mõistlik]] - [[Mõttus]] - [[Mädamürk]] - [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]] - [[Mäelo]] - [[Mäeorg]] - [[Mäeots]] - [[Mäesalu]] - [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]] - [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]] - [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]] - [[Mägisto]] - [[Mäkelä]] - [[Mälk]] - [[Mälberg]] - [[Mälksoo]] - [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]] - [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]] - [[Mändmaa]] - [[Mändmets]] - [[Mändvere]] - [[Mängel]] - [[Männard]] - [[Männart]] - [[Männik (perekonnanimi)|Männik]] - [[Männiste]] - [[Mätlik]] - [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]] - [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]] - [[Möller]] - [[Müller (perekonnanimi)|Müller]] - [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]] - [[Mürkhain]] - [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]] - [[Müür (perekonnanimi)|Müür]] - [[Müürisepp]] - [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]] ==N == [[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]] - [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]] - [[Naber (perekonnanimi)|Naber]] - [[Nael (perekonnanimi)|Nael]] - [[Naelapea]] - [[Naelaste]] - [[Nagel]] - [[Nagy]] - [[Nahkur]] - [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]] - [[Napp]] - [[Narma]] - [[Narusk]] - [[Narva (perekonnanimi)|Narva]] - [[Natoli]] - [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]] - [[Neemre]] - [[Nelis]] - [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]] - [[Németh]] - [[Nemvalts]] - [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]] - [[Neuhaus]] - [[Neumann]] - [[Ney (perekonnanimi)|Ney]] - [[Nielsen]] - [[Niglas]] - [[Nigol]] - [[Niinemaa]] - [[Niinemets]] - [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]] - [[Niineste]] - [[Niit (perekonnanimi)|Niit]] - [[Niitsoo]] - [[Nikiforov]] - [[Nikitin]] - [[Nikolajev]] - [[Nikopensius]] - [[Nilbe]] - [[Nilson]] - [[Nilsson]] - [[Ninnas]] - [[Nippernaadi]] - [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]] - [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]] - [[Nittim]] - [[Nodikäp]] - [[Noor (perekonnanimi)|Noor]] - [[Noormets]] - [[Noormägi]] - [[Noppel]] - [[Normak]] - [[Normann]] - [[Normet]] - [[Novikov]] - [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]] - [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]] - [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]] - [[Nugiseks]] - [[Nuiamäe]] - [[Null (perekonnanimi)|Null]] - [[Nummert]] - [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]] - [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]] - [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]] - [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]] - [[Nurmekask]] - [[Nurmet]] - [[Nurmis]] - [[Nurmiste]] - [[Nurmsalu]] - [[Nuter]] - [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]] - [[Nuude]] - [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]] - [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]] - [[Nõgene]] - [[Nõlvak]] - [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]] - [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]] - [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]] - [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]] - [[Nõmmsalu]] - [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]] - [[Nõulik]] - [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]] - [[Närep]] - [[Nüganen]] ==O== [[Oda (perekonnanimi)|Oda]] - [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]] - [[Oidermaa]] - [[Oja (perekonnanimi)|Oja]] - [[Ojakäär]] - [[Ojala]] - [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]] - [[Ojandi]] - [[Ojapõld]] - [[Ojari]] - [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]] - [[Ojaste]] - [[Ojastu]] - [[Ojaveer]] - [[Ojavere]] - [[Ojaveski]] - [[Oks (perekonnanimi)|Oks]] - [[Oksa]] - [[Oksmaa]] - [[Olari (perekonnanimi)|Olari]] - [[Olde (perekonnanimi)|Olde]] - [[Oldekop]] - [[Olesk]] - [[Ollep]] - [[Olmaru]] - [[Olvet]] - [[Olving]] - [[Oopkaup]] - [[Oorn]] - [[Oper]] - [[Orajäär]] - [[Oras (perekonnanimi)|Oras]] - [[Orav (perekonnanimi)|Orav]] - [[Orel (perekonnanimi)|Orel]] - [[Org (perekonnanimi)|Org]] - [[Orglaan]] - [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]] - [[Orro]] - [[Orumets]] - [[Orumägi]] - [[Oss (perekonnanimi)|Oss]] - [[Ossinovski]] - [[Ossipov]] - [[Osula (perekonnanimi)|Osula]] - [[Ots (perekonnanimi)|Ots]] - [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]] - [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]] - [[Ott (perekonnanimi)|Ott]] - [[Oviir]] ==P== [[Paal]] - [[Paala (perekonnanimi)|Paala]] - [[Paalandi]] - [[Paalna]] - [[Paap (perekonnanimi)|Paap]] - [[Paartalu]] - [[Paas (perekonnanimi)|Paas]] - [[Paasilinna]] - [[Paat (perekonnanimi)|Paat]] - [[Padar]] - [[Padrik]] - [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]] - [[Paerand]] - [[Pall (perekonnanimi)|Pall]] - [[Paim]] - [[Paju (perekonnanimi)|Paju]] - [[Pajula]] - [[Pajusoo]] - [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]] - [[Paks (perekonnanimi)|Paks]] - [[Paldre]] - [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]] - [[Palk (perekonnanimi)|Palk]] - [[Palm (perekonnanimi)|Palm]] - [[Palmiste]] - [[Palmsaar]] - [[Palu (perekonnanimi)|Palu]] - [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]] - [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]] - [[Papp (perekonnanimi)|Papp]] - [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]] - [[Parijõgi]] - [[Parm (perekonnanimi)|Parm]] - [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] – [[Partei (perekonnanimi)|Partei]] - [[Parts]] - [[Parre (perekonnanimi)|Parre]] - [[Parrest]] - [[Parvet]] - [[Parving]] - [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]] - [[Pavelson]] - [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]] - [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]] - [[Pedai]] - [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]] - [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]] - [[Pedak]] - [[Pedanik]] - [[Pedari]] - [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]] – [[Pede (perekonnanimi)|Pede]] - [[Pedesaar]] – [[Pedmanson]] - [[Pedosk]] - [[Pedras]] - [[Peebo]] - [[Peedimaa]] - [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]] - [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]] - [[Peek]] - [[Peep (perekonnanimi)|Peep]] - [[Peet (perekonnanimi)|Peet]] - [[Peetersoo]] - [[Peetre]] - [[Peets]] - [[Pehk]] - [[Pehme]] - [[Peiker]] - [[Peil]] - [[Peips]] - [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]] - [[Pello]] - [[Pennar]] – [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]] - [[Pent]] - [[Penu (perekonnanimi)|Penu]] - [[Pere (perekonnanimi)|Pere]] - [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]] - [[Perling]] - [[Pern]] - [[Persekivi]] - [[Pert]] - [[Pertel]] - [[Peterson]] - [[Petrov]] - [[Pettai]] - [[Pevkur]] - [[Pihel]] - [[Pihelgas]] - [[Pihelpuu]] - [[Pihl]] - [[Pihlak]] - [[Pihlamäe]] - [[Pihlap]] - [[Piho]] - [[Piik (perekonnanimi)|Piik]] - [[Piip (perekonnanimi)|Piip]] - [[Piir (perekonnanimi)|Piir]] - [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]] - [[Pikk]] - [[Pikre]] - [[Pill (perekonnanimi)|Pill]] - [[Pillak]] - [[Piller]] - [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]] - [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]] - [[Pilvre]] - [[Pinna]] - [[Pintér]] - [[Pitka]] - [[Pius]] - [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]] - [[Pohlak]] - [[Poks (perekonnanimi)|Poks]] - [[Poljakov]] - [[Pool (perekonnanimi)|Pool]] - [[Poom (perekonnanimi)|Poom]] - [[Pootsmann]] - [[Popov]] - [[Porkanen]] - [[Post (perekonnanimi)|Post]] - [[Powell (perekonnanimi)|Powell]] - [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]] - [[Prii]] - [[Priimets]] - [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]] - [[Priks]] - [[Prins]] - [[Prints (perekonnanimi)|Prints]] - [[Prussakov]] - [[Pruul]] - [[Pruuli]] - [[Pruus]] - [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]] - [[Proosaselts]] - [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]] - [[Pruunsild]] - [[Puhaskivi]] - [[Puhk]] - [[Puhm]] - [[Puhvel]] - [[Puju (perekonnanimi)|Puju]] - [[Pukk]] - [[Pulk]] - [[Pulst]] - [[Punane (perekonnanimi)|Punane]] - [[Punapart]] - [[Punapõsk]] - [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] - [[Purve]] - [[Puunurm]] - [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]] - [[Puustusmaa]] - [[Põder (perekonnanimi)|Põder]] - [[Põdersoo]] - [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]] - [[Põlatud]] - [[Põld (perekonnanimi)|Põld]] - [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]] - [[Põldma]] - [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]] - [[Põldmets]] - [[Põldmäe]] - [[Põldroos]] - [[Põldsaar]] - [[Põldsam]] - [[Põldvee]] - [[Põldveer]] - [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]] - [[Põlluaas]] - [[Päevamets]] - [[Pähn]] - [[Päll (perekonnanimi)|Päll]] - [[Pällin]] - [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]] - [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]] - [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]] - [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]] - [[Pärnpuu]] - [[Pärt]] - [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]] - [[Pärtelpoeg]] - [[Päts (perekonnanimi)|Päts]] - [[Pääbo]] - [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]] - [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]] - [[Pütsep]] - [[Püvi]] ==R== [[Raadik]] - [[Raag (perekonnanimi)|Raag]] - [[Raal (perekonnanimi)|Raal]] - [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]] - [[Raasik]] - [[Raat (perekonnanimi)|Raat]] - [[Raave]] - [[Rahamägi]] - [[Rahenurm]] - [[Raid (perekonnanimi)|Raid]] - [[Raidjõe]] - [[Raidlo]] - [[Raidma]] - [[Raidna]] - [[Raielo]] - [[Raisk]] - [[Raitmäe]] - [[Raja (perekonnanimi)|Raja]] - [[Rajamaa]] - [[Rajand]] - [[Rajandi]] – [[Rajangu]] - [[Rand (perekonnanimi)|Rand]] - [[Randal (perekonnanimi)|Randal]] - [[Randalu]] - [[Randel (perekonnanimi)|Randel]] - [[Randes]] - [[Randla (perekonnanimi)|Randla]] - [[Randmaa]] - [[Randmann]] - [[Randmets]] - [[Randmäe]] - [[Randsalu]] - [[Randur]] - [[Randvee]] - [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]] - [[Rannaleet]] - [[Rannap]] - [[Rannes]] - [[Ranno]] - [[Rannus]] - [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]] - [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]] - [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]] - [[Rattasepp]] - [[Rattus]] - [[Raud (perekonnanimi)|Raud]] - [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]] - [[Raudar]] - [[Raudauk]] - [[Raudava]] - [[Raude]] - [[Raudkats]] - [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]] - [[Raudleht]] - [[Raudma]] - [[Raudmäe]] - [[Raudna]] - [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]] - [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]] - [[Raun (perekonnanimi)|Raun]] - [[Realo]] - [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]] - [[Rebas]] - [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]] - [[Reim]] - [[Reimann]] - [[Rein (perekonnanimi)|Rein]] - [[Reinaru]] - [[Reinke]] - [[Reinsalu]] - [[Reintalu]] - [[Reisner]] - [[Reits]] - [[Remmel]] - [[Renno]] - [[Renoir]] - [[Repnau]] - [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]] - [[Ricci]] - [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]] - [[Riikoja]] - [[Riis (perekonnanimi)|Riis]] - [[Riisalu]] - [[Riisna]] - [[Rimmel]] – [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]] - [[Ristlaan]] - [[Ristmets]] – [[Robinson]] – [[Roe (perekonnanimi)|Roe]] - [[Rogge]] - [[Rohejärv]] - [[Roht]] - [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]] - [[Roju]] - [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]] - [[Rool (perekonnanimi)|Rool]] - [[Roolaid]] - [[Roomeri]] - [[Roopärg]] - [[Roorand]] - [[Roos (perekonnanimi)|Roos]] - [[Roosalu]] - [[Roose]] - [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]] - [[Roosileht]] - [[Roosilill]] - [[Roosioks]] - [[Roosma]] - [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]] - [[Rootalu]] - [[Rootare]] - [[Roots (perekonnanimi)|Roots]] - [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]] - [[Roovet]] - [[Rooväli]] - [[Rosenberg]] - [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]] - [[Ross (perekonnanimi)|Ross]] - [[Rossi]] - [[Rovanperä]] - [[Rumma]] - [[Rummo]] - [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]] - [[Russo]] - [[Ruus]] - [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]] - [[Rõõmus]] - [[Rõõmusoks]] - [[Rõõmussaar]] - [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]] - [[Rämmeld]] - [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]] - [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]] - [[Rätsepp]] - [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]] - [[Rünk]] - [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]] - [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]] - [[Rüütli]] ==S== [[Saadre]] - [[Saadve]] - [[Saar (perekonnanimi)|Saar]] - [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]] - [[Saare (perekonnanimi)|Saare]] - [[Saarekak]] - [[Saarelinn]] - [[Saarem]] - [[Saaremets]] - [[Saaremäe]] - [[Saarend]] - [[Saarendi]] - [[Saareste]] - [[Saaret]] - [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]] - [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]] - [[Saarse]] - [[Sabbe]] - [[Sabe]] - [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]] - [[Sade (perekonnanimi)|Sade]] - [[Sadijev]] - [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]] - [[Sagor]] - [[Sakkart]] - [[Saks]] - [[Salasoo]] - [[Salavee]] - [[Saldre]] - [[Salo (perekonnanimi)|Salo]] - [[Salu (perekonnanimi)|Salu]] - [[Salulaid]] - [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]] - [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]] - [[Saluoja]] - [[Salurand]] - [[Saluste]] - [[Salveste]] - [[Sander (perekonnanimi)|Sander]] - [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]] - [[Saral]] - [[Sarand]] - [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]] - [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]] - [[Sarrap]] - [[Sarre]] - [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]] - [[Savisaar]] - [[Schäfer]] - [[Schmidt]] - [[Schneider]] - [[Seajalg]] - [[Seeman]] - [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]] - [[Selirand]] - [[Selmet]] - [[Semidor]] - [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]] - [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]] - [[Sergejev]] - [[Sibolt]] - [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]] - [[Sihvre]] - [[Siigur]] - [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]] - [[Siimuste]] - [[Siirmets]] - [[Siivelt]] - [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]] - [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]] - [[Sikorski]] - [[Sild (perekonnanimi)|Sild]] - [[Sillak]] - [[Sillam]] - [[Sillaots]] - [[Sillar]] - [[Sillart]] - [[Sillasoo]] - [[Sillaste]] - [[Sillastu]] - [[Silm (perekonnanimi)|Silm]] - [[Silt (perekonnanimi)|Silt]] - [[Silvere]] - [[Simm]] - [[Sinikalju]] - [[Simson (perekonnanimi)|Simson]] - [[Sinikalju]] - [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]] - [[Siplane]] - [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]] - [[Sisask]] - [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]] - [[Soans]] - [[Soidra]] - [[Soidro]] - [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]] - [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]] - [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]] - [[Solovjov]] - [[Soo (perekonnanimi)|Soo]] - [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]] - [[Soon (perekonnanimi)|Soon]] - [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]] - [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]] - [[Soots]] - [[Sooäär]] - [[Sorokin]] - [[Szabó]] - [[Steinberg]] - [[Steiner]] - [[Stepanov]] – [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]] - [[Strandberg]] - [[Suits (perekonnanimi)|Suits]] - [[Sukk]] - [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]] - [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]] - [[Susi (perekonnanimi)|Susi]] - [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]] - [[Suur]] - [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]] - [[Suursööt]] - [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]] - [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]] - [[Sõmer]] - [[Sõmermaa]] - [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]] - [[Sõõrumaa]] - [[Säde (perekonnanimi)|Säde]] - [[Särev]] - [[Särgava]] - [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]] - [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]] - [[Süld (perekonnanimi)|Süld]] ==Š== [[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]] ==Z== - [[Zahharov]] - [[Zaitsev]] - [[Zelinski]] ==T== [[Taadermaa]] - [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]] - [[Taal (perekonnanimi)|Taal]] - [[Taalmaa]] - [[Taar (perekonnanimi)|Taar]] - [[Taaralepp]] - [[Taaramäe]] - [[Taaramägi]] - [[Taarde]] - [[Tabor]] - [[Tagajev]] - [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]] - [[Taimsalu]] - [[Taioste]] - [[Tali (perekonnanimi)|Tali]] - [[Taliste]] - [[Talmar]] - [[Talts]] - [[Talu (perekonnanimi)|Talu]] - [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]] - [[Talve (perekonnanimi)|Talve]] - [[Talven]] - [[Talvet]] - [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]] - [[Talvist]] - [[Talvistu]] - [[Tambek]] - [[Tamberg]] - [[Tambur]] - [[Tamera]] - [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]] - [[Tammaru]] - [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]] - [[Tammejuur]] - [[Tammekann]] - [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]] - [[Tammelo]] - [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]] - [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]] - [[Tammend]] - [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]] - [[Tammet]] - [[Tammets]] - [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]] - [[Tammur]] - [[Tandre]] - [[Taniloo]] - [[Tank (perekonnanimi)|Tank]] - [[Tanner]] - [[Taos]] - [[Tarand]] - [[Tare]] - [[Taremaa]] - [[Taremäe]] - [[Targo]] - [[Tarkna]] - [[Tarm]] - [[Tarmak]] - [[Tarmel]] - [[Tarmet]] - [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]] - [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]] - [[Tarvel]] - [[Tauli]] - [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]] - [[Teder (perekonnanimi)|Teder]] - [[Tedrekull]] - [[Tedremäe]] - [[Teearu]] - [[Teede]] - [[Teesalu]] - [[Teever]] - [[Teliste]] - [[Tennosaar]] - [[Teodosie]] - [[Tepandi]] - [[Teppo]] - [[Teras (perekonnanimi)|Teras]] - [[Terasmaa]] - [[Terasmäe]] - [[Terras]] - [[Tertsius]] - [[Thureau-Dangin]] - [[Tief]] - [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]] - [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]] - [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]] - [[Tiits]] - [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]] - [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]] - [[Timofejev]] - [[Timut (perekonnanimi)|Timut]] - [[Ting (perekonnanimi)|Ting]] - [[Tipner]] - [[Tobreluts]] - [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]] - [[Tohver]] – [[Toimeta]] - [[Tomberg]] - [[Toming]] - [[Tomingas]] – [[Tomp]] - [[Tomson]] - [[Toom (perekonnanimi)|Toom]] - [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]] - [[Toomara]] - [[Toome (perekonnanimi)|Toome]] - [[Toomepuu]] - [[Tooming]] - [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]] - [[Toompere]] - [[Toomre]] - [[Toomsalu]] - [[Toomsar]] - [[Toomse]] - [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]] - [[Toots (perekonnanimi)|Toots]] - [[Torma (perekonnanimi)|Torma]] - [[Tóth]] - [[Toussaint]] - [[Trần]] - [[Trass (perekonnanimi)|Trass]] - [[Trei]] - [[Treial (perekonnanimi)|Treial]] - [[Treier]] - [[Tretjakov]] - [[Treumann]] - [[Triisa]] - [[Trofimov]] - [[Tross (perekonnanimi)|Tross]] - [[Truu]] - [[Truus]] - [[Truusööt]] - [[Truuvere]] - [[Tsahkna]] - [[Tsvetkov]] - [[Tubalkain]] - [[Tugev]] - [[Tuglas]] - [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]] - [[Tuhkanen]] - [[Tuiksoo]] - [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]] - [[Tuiskvere]] - [[Tuldava]] - [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]] - [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]] - [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]] - [[Tuuleõis]] - [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]] - [[Tuulse]] - [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]] - [[Tõnissaar]] - [[Tõnisson]] - [[Tõniste]] - [[Tõnspoeg]] - [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]] - [[Täheväli]] - [[Täht (perekonnanimi)|Täht]] - [[Tähtsalu]] - [[Tänak]] - [[Tätte]] ==U== [[Udras (perekonnanimi)|Udras]] - [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]] - [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]] - [[Ugaste]] - [[Uhke]] - [[Uibo]] - [[Ulman]] - [[Ulmann]] - [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]] - [[Uluots]] - [[Unt (perekonnanimi)|Unt]] - [[Untauk]] - [[Urb (perekonnanimi)|Urb]] - [[Urd (perekonnanimi)|Urd]] - [[Uriko]] - [[Uritam]] - [[Usai]] - [[Ustav]] - [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]] - [[Uukkivi]] - [[Uus (perekonnanimi)|Uus]] - [[Uusma]] - [[Uusmaa]] - [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]] - [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]] ==V== [[Vaarik]] - [[Vaasma]] - [[Vaba]] - [[Vader (perekonnanimi)|Vader]] - [[Vaene]] - [[Vagolaid]] – [[Vaharo]] - [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]] - [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]] - [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]] - [[Vahing]] - [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]] - [[Vahter]] - [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]] - [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]] - [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]] - [[Vaigo]] - [[Vaigro]] - [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]] - [[Vaikjärv]] - [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]] - [[Vain (perekonnanimi)|Vain]] - [[Vainlo]] - [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]] - [[Vainola]] - [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]] - [[Vainura]] - [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]] - [[Valdre]] - [[Valdvere]] - [[Valge (perekonnanimi)|Valge]] - [[Valgre]] - [[Valk (perekonnanimi)|Valk]] - [[Vallaste]] - [[Vanakamar]] - [[Vang (perekonnanimi)|Vang]] - [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]] - [[Varamaa]] - [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]] - [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]] - [[Vare (perekonnanimi)|Vare]] - [[Varendi]] - [[Vares (perekonnanimi)|Vares]] - [[Varga]] - [[Vargas]] - [[Varik]] - [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]] - [[Vassiljev]] - [[Veber]] - [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]] - [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]] – [[Veelma]] – [[Veelmaa]] - [[Veenre]] - [[Veermaa]] - [[Veermets]] - [[Veeroja]] - [[Veerpalu]] - [[Veesaar]] - [[Veevo]] - [[Veinisaar]] - [[Velbri]] - [[Vellema]] - [[Vellendi]] - [[Vellerand]] - [[Vellerind]] - [[Vellesalu]] - [[Velliste]] - [[Vendel]] - [[Vene (perekonnanimi)|Vene]] - [[Vennike]] - [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]] - [[Veskaru]] - [[Veske]] - [[Veski (perekonnanimi)|Veski]] - [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]] - [[Vihalem]] - [[Viiding]] - [[Viik (perekonnanimi)|Viik]] - [[Viil (perekonnanimi)|Viil]] - [[Viilip]] - [[Viin (perekonnanimi)|Viin]] - [[Viira (perekonnanimi)|Viira]] - [[Viire]] - [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]] - [[Viirme]] - [[Viiroja]] - [[Viirsoo]] - [[Viisimaa]] - [[Viitre]] - [[Viks]] - [[Vilgats]] - [[Viljasto]] - [[Vill (perekonnanimi)|Vill]] - [[Villa (perekonnanimi)|Villa]] - [[Villemson]] - [[Vilmre]] - [[Vilur]] - [[Vimmsaare]] - [[Vinogradov]] - [[Vint (perekonnanimi)|Vint]] - [[Viru (perekonnanimi)|Viru]] - [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]] - [[Vitsut]] - [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]] - [[Vlassov]] – [[Vogelberg]] - [[Volkov]] - [[Vooglaid]] - [[Voolahe]] - [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]] - [[Vorobjov]] - [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]] - [[Võidutäht]] - [[Võigemast]] - [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]] - [[Vähi]] - [[Välba]] - [[Välbe]] - [[Väli (perekonnanimi)|Väli]] - [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]] - [[Väljas]] - [[Värbu]] - [[Värk]] - [[Värnik]] - [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]] ==W== [[Wahlgren]] - [[Washington (perekonnanimi)|Washington]] - [[Westerberg]] - [[Willoch]] - [[Wind (perekonnanimi)|Wind]] - [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]] ==Õ== [[Õekivi]] - [[Õgu]] - [[Õhemets]] - [[Õim]] - [[Õis (perekonnanimi)|Õis]] - [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]] - [[Õlle]] - [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]] - [[Õmmik]] - [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]] - [[Õun (perekonnanimi)|Õun]] - [[Õunamaa]] - [[Õunap]] - [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]] - [[Õunpuu]] ==Ä== [[Äike (perekonnanimi)|Äike]] - [[Ämarik]] ==Ö== [[Öpik]] - [[Öövaht]] -[[Öövel]] ==Ü== [[Ühismaa]] - [[Üks (perekonnanimi)|Üks]] - [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]] - [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]] - [[Üksmeel]] - [[Ükssilm]] - [[Üleoja]] - [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]] - [[Üprus]] - [[Üss]] - [[Ütsaig]] - [[Üüde]] ==Vaata ka== *[[Perekonnanimede kaitseregister]] *[[Jaapani perekonnanimede loend]] *[[Aadlisuguvõsad]] *[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Perekonnanimed| ]] [[Kategooria:Keeleteaduse loendid]] diiji71txukt5xazvyqlq7ofv1a8xpa 0 412221 7175662 7165496 2026-06-18T22:11:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175662 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Gert Olesk | pilt = | pildi_suurus= | pildiallkiri= | täisnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|8|8}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 178 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1992–1994 | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[Pärnu JK Tervis]] | aastad2 = 1994–1995 | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad3 = 1996–1997 | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = [[Lelle SK]] | aastad4 = 1998–1999 | mänge4 = | väravaid4 = | klubi4 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad5 = 2000 | mänge5 = | väravaid5 = | klubi5 = [[FC Elva]] | aastad6 = 2001–2002 | mänge6 = | väravaid6 = | klubi6 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad7 = 2003–2007 | mänge7 = | väravaid7 = | klubi7 = [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad8 = 2009–2010 | mänge8 = | väravaid8 = | klubi8 = [[Pärnu JK Vaprus]] | mänge_kokku = 176 | väravaid_kokku = 10 | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1994–2000 | koondisemänge1 = 13 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = 2006 | treeneriklubi1 = [[Pärnu JK Vaprus]] | treeneriaastad2 = 2014 | treeneriklubi2 = [[Pärnu Linnameeskond]] | treeneriaastad3 = 2020– | treeneriklubi3 = [[Pärnu Jalgpalliklubi]] }} '''Gert Olesk''' (sündinud [[8. august]]il [[1973]] [[Pärnu]]s) on eesti [[jalgpallitreener]] ja endine [[jalgpallur]]. Ta mängis kaitsjana ning esindas [[Eesti jalgpallikoondis]]t aastatel 1994–2000 kokku 13 korda.<ref name="ESBL">{{Netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Gert_Olesk |pealkiri=Olesk, Gert |väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=1.06.2026}}</ref><ref name="EJL-mangija">{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/player/53 |pealkiri=Gert Olesk |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=1.06.2026}}</ref> == Elulugu == Olesk lõpetas 1991. aastal [[Pärnu]] 4. keskkooli ja 1994. aastal ettevõtluse erialal Pärnu majanduskooli.<ref name="ESBL" /> Ta alustas jalgpallitreeninguid Pärnus ning kujunes 1990. aastatel Eesti kõrgliiga kaitsjaks. == Mängijakarjäär == Olesk mängis peamiselt kaitsjana. Tema positsiooniks oli kesk- või äärekaitsja.<ref name="Soccernet2012">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/gert-olesk-parnu-voib-minna-ii-liigasse |pealkiri=Gert Olesk: Pärnu võib minna II liigasse |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=18.12.2012 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Eesti kõrgliigas esindas ta [[Pärnu JK Tervis]]t, [[Tallinna FC Flora]]t, [[Lelle SK]]d, [[Viljandi JK Tulevik]]ku, [[FC Elva]]t ja [[Pärnu JK Vaprus]]t. Kõrgliigas sai ta kirja 176 mängu ja 10 väravat.<ref name="ESBL" /><ref name="EJL-mangija" /> Mängijana tuli Olesk hooajal 1993/94 [[Meistriliiga]] võitjaks. 1999. aastal saavutas ta Meistriliigas hõbemedali ning jõudis 1999. ja 2000. aastal [[Eesti karikavõistlused jalgpallis|Eesti karikavõistlustel]] finaali.<ref name="Soccernet2012" /> [[Pärnu JK Vaprus|Pärnu Vapruses]] mängis Olesk aastatel 2003–2007 ja 2009–2010.<ref name="EJL-mangija" /> 2006. aastal oli ta Pärnu Vapruse mängiv treener. Soccernet.ee nimetas teda samal aastal Pärnu Vapruse „raudvaraks”.<ref name="Soccernet2006">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/gert-olesk-parnu-vapruse-raudvara |pealkiri=Gert Olesk – Pärnu Vapruse raudvara |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=11.02.2006 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Olesk debüteeris [[Eesti jalgpallikoondis]]es 1994. aastal. Aastatel 1994–2000 mängis ta koondises 13 kohtumist ega löönud väravaid.<ref name="ESBL" /><ref name="EJL-mangija" /> == Treenerikarjäär == Pärast mängijakarjääri tegutses Olesk treeneri ja jalgpallikorraldajana peamiselt Pärnus. Ta on olnud seotud [[Pärnu JK Vaprus]]e, [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonna]] ja [[Pärnu Jalgpalliklubi]]ga. 2006. aastal oli Olesk Pärnu Vapruse mängiv treener.<ref name="Soccernet2006" /> 2012. aastal kirjutas Soccernet.ee, et Olesk oli eelnenud kümne aasta jooksul tegutsenud Pärnu esindusmeeskonnas mängija, peatreeneri ja asjaajajana.<ref name="Soccernet2012" /> 2014. aastal viis Olesk [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonna]] [[Esiliiga]]st [[Premium liiga]]sse. ERR-i intervjuus rääkis ta, et Esiliiga oli olnud väga võrdne ning kõrgliigasse jõudmiseks oli oluline meeskonna ühtlus.<ref name="ERR2014">{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/63118/intervjuu-parnu-korgliigasse-viinud-gert-olesk-esiliiga-oli-vaga-vordne |pealkiri=Pärnu kõrgliigasse viinud Gert Olesk: Esiliiga oli väga võrdne |väljaanne=ERR Sport |aeg=26.11.2014 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> 2020. aastal asus Olesk juhtima [[Pärnu Jalgpalliklubi]] noortetööd. Klubi teatel kuulus tema ülesannete hulka noortetreeningute kvaliteedi jälgimine, treeneritele tagasiside andmine ja noortetöö arengu suunamine.<ref name="ParnuJK2020">{{Netiviide |url=https://parnujk.ee/2020/06/noortetood-hakkas-juhtima-gert-olesk/ |pealkiri=Noortetööd hakkas juhtima Gert Olesk |väljaanne=Pärnu Jalgpalliklubi |aeg=9.06.2020 |vaadatud=1.06.2026 |arhiivimisaeg=2.03.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230302154012/https://parnujk.ee/2020/06/noortetood-hakkas-juhtima-gert-olesk/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2022. aasta novembris sai Olesk Pärnu Jalgpalliklubi esindusmeeskonna peatreeneriks.<ref name="Soccernet2022">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/gert-oleskist-sai-parnu-jalgpalliklubi-esindusmeeskonna-peatreener |pealkiri=Gert Oleskist sai Pärnu Jalgpalliklubi esindusmeeskonna peatreener |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=17.11.2022 |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Eesti Jalgpalli Liidu võistkonnalehtedel on ta märgitud Pärnu Jalgpalliklubi esindaja ja peatreenerina.<ref name="EJL-PJK">{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/1/team/3131 |pealkiri=Pärnu Jalgpalliklubi |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=1.06.2026}}</ref> Eesti spordiregistri järgi on Oleskil jalgpalli vanemtreeneri kutse.<ref name="Spordiregister">{{Netiviide |url=https://www.spordiregister.ee/et/treener/222/gert_olesk |pealkiri=Gert Olesk |väljaanne=Eesti spordiregister |vaadatud=1.06.2026}}</ref> == Saavutused == === Mängijana === * [[Meistriliiga]] meister: 1993/94<ref name="Soccernet2012" /> * Meistriliiga hõbe: 1999<ref name="Soccernet2012" /> * [[Eesti karikavõistlused jalgpallis|Eesti karikavõistluste]] finalist: 1999, 2000<ref name="Soccernet2012" /> === Treenerina === * [[Esiliiga]]st [[Premium liiga]]sse tõus [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonnaga]]: 2014<ref name="ERR2014" /> * U-17 vanuseklassi pronks koos Märt Siiguriga: 2011<ref name="Soccernet2012" /> == Vaata ka == * [[Pärnu JK Vaprus]] * [[Pärnu Linnameeskond]] * [[Pärnu Jalgpalliklubi]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Gert_Olesk}} * [https://jalgpall.ee/voistlused/player/53 Gert Olesk] Eesti Jalgpalli Liidu andmebaasis {{JÄRJESTA:Olesk, Gert}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnust pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] a0vnt5lahti62gqubm491imbfye54cr 0 425167 7175722 7137900 2026-06-19T03:37:17Z ~2026-35709-92 231930 /* Konkursivõidud */ 7175722 wikitext text/x-wiki '''Heino Prunsvelt''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1960]] Tallinnas) on eesti graafiline [[disainer]]. == Haridus == Heino Prunsvelt on õppinud [[Tallinna 24. Keskkool|Tallinna 24. keskkooli]] kunstiklassis (1967–1978) ja [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudis]] tööstuskunsti erialal (1981–1986). == Karikatuur == Esimene karikatuur avaldati 3. oktoobril 1975 ajalehes [[Sirp ja Vasar]].<ref>https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1975/10/03/16</ref> Hiljem on karikatuure ilmunud ajalehtedes ja ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]], [[Noorus]], [[Rahvarinde Teataja]], [[Helsingin Sanomat]], [[Pahkasika]], [[Witty World]], [[Äripäev]] jm. === Karikatuurikogumikud === * 1980 – Händikäp : spordinaeratusi Tallinnast, [[Tallinn]] * 1982 – Mis siin naerda on? Tallinn * 1986 – 9de Internationale kartoenale 1986, Beringen, Belgia * 1986 – Humour & Satire: The 7th Yomiuri International Cartoon Contest, [[Tokyo]], [[Jaapan]] * 1986 – Satyrikon'86, Legnica, Poola * 1987 – 2nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1988 – 3nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1988 – 11de Internationale kartoenale 1988, Beringen, Belgia * 1988 – 27e Internationaal Cartoonfestival 1988, Knokke-Heist, Belgia * 1988 – Homo novus: valik hüperboole ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1988), Tallinn ISBN 5797901358 * 1988 – Viva la musica. Rahvusvaheline karikatuurinäitus, Tallinn 1988 * 1989 – 12de Internationale kartoenale 1989, Beringen, Belgia * 1990 – 5nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1991 – 6nd International Cartoon Symposium Exhibition, Jaapan * 1992 – Was It Worth It?: A Collection of International Cartoons about Columbus and His Trip to America, USA * 1992 – ¿Valió la pena?: Los humoristas gráficos ante Colón y su viaje, [[Argentina]] * 1992 – Lines across the Baltic / International Cartoonist Conference, Tallinn === Karikatuurinäitused === Tallinn, [[Viimsi]], [[Odessa]], [[Lvov]], [[Knokke-Heist]], [[Gabrovo]], [[Tōkyō|Tokyo]], [[Ancona]], [[Beringen]], [[Legnica]], [[Vancouver]], [[Söul]], [[Lissabon]], [[Narva]], Los Angeles jm. === Karikatuuritunnustused === * 1985 – Meri & Mehed – karikatuurivõistluse preemia, Viimsi * 1985 – Meri & Mehed – [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] diplom, Tallinn * 1985 – Premio Biennale – VIII Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona * 1986 – Honorable Mention – The 7th Yomiuri International Cartoon Contest, Tokyo * 1987 – Lingotto in argento – IX Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona * 1988 – Certificate – Waddintons Cartoon Awards, [[Leeds]] *1991 – Lingotto in argento – XI Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona * 1993 – Lingotto in argento – XII Mostra Internazionale del Disegno Umoristico Sportivo, Ancona == Logod == Heino Prunsvelt on kujundanud [[logo]]sid ja tunnusgraafikat paljudele ettevõtetele, organisatsioonidele ja kultuuriüritustele. === Logod === {{div col|laius=25em}} * 1988 – Baltlink * 1988 – Eesti Roheline Liikumine * 1988 – Ralli '88 * 1989 – Eesti Termotehnika * 1989 – EstSerla * 1989 – Fakt * 1989 – Jakob Hurt 150 * 1989 – JC Tallinna Noorte Kommertskoda * 1989 – Pärnu Jazz Festivali Ühing * 1989 – Selekt * 1989 – Tartu Ülikool 70 * 1989 – Vanemuise Ballett 50 * 1989 – Ülemaailmsed Noorte Eestlaste Päevad * 1990 – Baltic Inspection Alex Stewart * 1990 – Vaba Eesti * 1990 – Volinik * 1991 – Auvi * 1991 – [[AS Merko Ehitus|Merko]] * 1991 – Hotell Pesa * 1991 – Theka * 1991 – [[Union Baltic Bank]] * 1992 – Berren * 1992 – Eesti 75 * 1992 – [[Eeslitall]] * 1992 – Elias * 1992 – [[Fakto]] * 1992 – Lääne-Eesti Pank * 1992 – Pesa Hotell * 1992 – Primex * 1992 – Põlva Maapank * 1992 – Ruunavere Hotell * 1992 – Toomas Kivi AB * 1992 – XL Club * 1993 – [[Põhja-Eesti Pank]] * 1993 – Restoran Merineitsi * 1994 – Ecrolink * 1994 – ETK Hulgi * 1994 – KMV International Transport * 1994 – [[Odamus]] * 1994 – Pointex * 1994 – Rohelise Ämbliku Lokaal * 1994 – Studio Laur * 1995 – Estonian Business Golf * 1995 – Evermen * 1995 – Formo * 1995 – Interaltus * 1995 – KV Grupp * 1996 – Dr. Mardo * 1996 – Mang * 1996 – Tanzwaal * 1997 – [[Kodustiil]] * 1997 – Bestplast * 1997 – Jalax * 1997 – Leigham Group Ltd. * 1997 – Saku Sops * 1997 – Pro Konsultatsioonid * 1997 – WW Passaž * 1997 – [[Japauto]] * 1997 – [[Arte Grupp]] * 1997 – Kaubamaja * 1997 – Renerk * 1997 – Teeroos * 1998 – Essentia Koolitus * 1998 – Hotell Bernhard * 1998 – Järvemuusika * 1998 – Respect * 1998 – Tallinna Golfi Klubi * 1998 – Tallinna Rahvusvaheline Filmifestival * 1999 – Boxer * 1999 – Eesti Sidetöötajate Ametiühingute Liit * 2000 – Enterprise Estonia * 2000 – Impro Disain * 2000 – Maaturism * 2000 – [[Sikupilli]] * 2000 – Tallinna Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskond * 2001 – Elcogen * 2001 – ESTAG * 2001 – [[Kredex]] * 2001 – [[Tallinna Ühtne Piletisüsteem]] * 2001 – Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon * 2001 – [[Riigiarhiiv (Eesti)|Eesti Riigiarhiiv]] * 2001 – [[Eesti Filmiarhiiv]] * 2001 – [[Rahva Raamat]] * 2001 – Jacobs & Associates * 2001 – Maja Keskus * 2002 – Roseni Waba Aja Wabrik * 2002 – Vestman Kinnisvara * 2002 – PS Invest * 2002 – [[Järvekeskus]] * 2002 – Restoran Villa Thai * 2002 – Vipex * 2003 – Baltman * 2003 – [[Sotsiaalministeerium]] * 2003 – Hansaros Group * 2003 – Hotel Barons * 2003 – K&H * 2003 – K-Projekt * 2004 – GILS * 2005 – Stangiato Records * 2005 – Arens * 2005 – Vaal XV * 2005 – Kalev Spa * 2005 – Kaamos * 2005 – [[Hypnos]] * 2005 – [[Eesti Vabadusvõitlejate Liit]] * 2006 – Impact 5 * 2007 – Põlvepiku Raamatukonkurss * 2007 – Terrazzo Plaza * 2007 – Hõbevaramu * 2007 – [[KMG Ehitus]] * 2008 – [[Terra Magica]] * 2008 – Moneypenni OÜ * 2009 – Tallinn Cards * 2009 – Lugemisaasta 2010 * 2009 – Veinituba * 2009 – [[25 kauneimat eesti raamatut]] * 2010 – Book Now 2010 * 2011 – Tallinn Cotton * 2011 – Tallinn Cups * 2013 – Sinilill * 2013 – [[Chan Puma]] * 2015 – Art Reflects Personality * 2015 – [[Telor Ehitus]] * 2016 – [[Eesti Kirjandusmuuseum]] * 2018 – [[Signum]] * 2019 – Pret-la-projekt {{div col end}} === Logokonkursivõidud === * 1988 – Reklaam Idee '89 * 1988 – Baltlink * 1988 – [[Eesti Roheline Liikumine]] * 1989 – Pärnu Jazz Festivali Ühing * 1989 – Ülemaailmsed Noorte Eestlaste Päevad * 1992 – Põhja-Eesti Pank * 1992 – Eesti 75 * 1997 – [[Tallinna Kaubamaja]] * 2006 – IMPACT 5 Rahvusvaheline graafikakonverents Slices of Time: Lõigutud aeg * 2009 – Lugemisaasta 2010 logo konkursi I koht * 2009 – Eesti Arhitektuurikeskuse logo konkursi II koht * 2009 – [[25 kauneimat Eesti raamatut]] * 2011 – Hiiibrand 2010 International Logo Award, Merit Award  * 2013 – Sinilill: Kaitseväe ja Kaitseliidu veterani toetussümboli konkursi I koht * 2016 – Eesti Kirjandusmuuseum === Logonäitused === * 1999 – Vaalogo. [[Vaal Galerii]], Tallinn * 2015 – Logo 25, [[HOP galerii|Hop Galerii]], Tallinn === Logoraamatud === * 1985 – ERKIDISAIN firmagraafika, Tallinn * 1988 – Firmagraafika 2, Tallinn * 1993 – Graphis Logo 3, Zürich * 1997 – Eesti Graafiline Disain / Estonian Graphic Design, EKGL Tallinn == Graafiline disain == Heino Prunsvelt on kujundanud raamatuid, reklaame, postkaarte, marke, münte, plakateid, pakendeid, CD ümbriseid jm. 1992. aastal kujundas uue [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] vormiriietuse, auastmetunnused ja eraldusmärgid ning 1997 Eesti Piirivalve sümboolika. Osalenud graafilise disaini konkurssidel-näitustel nii Eestis kui välismaal. === Raamatud === Heino Prunsvelt on kujundanud ca 200 raamatut kirjastustele [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tänapäev]], [[Hotger]], [[Olympia (kirjastus)|Olympia]], [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], Chan Puma, Docendo, Signum, Link Communication Arts, Tammerraamat, Solness, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Riigikogu, Eesti Kirjastuste Liit, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing jt. === Albumid === * 1994 – [[Kolumbus Kris]] "If You Don`t Like" Fugata *1995 – "Jõulupalavik" [[O.K. Records|OK Records]] * 2001 – [[Andres Valkonen]] "Valgus" [[Hyper Records]] * 2001 – [[Lindpriid]] "Kuhu küll kõik lilled jäid?" Hyper Records * 2002 – [[Collage]] "Parimad laulud" Hyper Records * 2002 – [[Rein Rannap]] "Varajased laulud" Hyper Records * 2003 – [[Urmas Alender]] "Kohtumine Albertiga" Hyper Records *2003 – Eesti Raadio laululapsed "Maasikad" Eesti Raadio / Hyper Records * 2004 – Rein Rannap "POP" Hyper Records * 2004 – Rein Rannap "ROCK" Hyper Records * 2005 – Mess "Küsi eneselt / Live" Hyper Records * 2005 – [[Lea Gabral]] "Ave Maria" [[Eesti Raadio]] * 2007 – [[Led R]] "Led The R Out" Hyper Records * 2013 – Lea Gabral "Hetk" Klaveripalad aastatest 2012 / 2013 * 2014 – Mess: [[Sven Grünberg]]'s proge-rock group. "Küsi eneselt / Live in TPI" Strangiato Records * 2014 – Collage "Collage 12". Hyper Records === Plakatid === * 1988 – [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] Ballett 50 * 1989 – [[Tartu Ülikool]] 1919–1989 * 1992 – Eesti 75 * 1997 – Café Scandal * 1998 – Maal '98 * 1998 – Järvemuusika * 1999 – XXIII Üldlaulupidu / XVI Üldtantsupidu * 2000 – Eesti-Soome Ühislaulu- ja Tantsupidu * 2001 – Kummi vilin / Eesti Auto-Motosport 80 * 2007 – Impact 5 * 2009 – Lugemisaasta 2010 * 2011 – FROM ESTONIA WITH LOVE * 2011 – Botegas Tessas Gauda *2016 – DFDS 150 Anniversary / Moving People and Goods * 2020 – Krista Leesi / Väike moodne tekstiili sõnastik / Evald Okase Muuseum *2021 – Krista Leesi / VERBARIUM / Tartu Kunstimuuseum ===Plakatinäitused=== * 1990 – Originaalplakat 90, Tallinn *1990 – 1st International Poster and Graphic Design Festival Chaumont, Prantsusmaa * 1995 – Lahden Kansainvälinen Julistebiennale, Lahti, Soome * 2011 – Botegas Terras Gauda, Vigo, Hispaania *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Haapsalu Kultuurikeskus *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Viljandi Linnagalerii === Postmargid === * 2003 – Tervikasi: [[Eesti Looduseuurijate Selts|Eesti Loodusuurijate Selts]] 150 / [[Karl Ernst von Baer]] * 2010 – Postmark ja FDC ümbrik: Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 * 2011 – Minu Mark: [[Korporatsioon Tehnola|Korp! Tehnola]] 90 * 2014 – Postmark ja FDC ümbrik: [[Eesti Kunstiakadeemia]] 100 * 2017 – Minu Mark: [[Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing]] EVSÜ 100 * 2022 – Minu Mark: Order of Maria Theresa, Tallinna Rüütliordude Muuseum * 2022 – Minu Mark: Order of St Stephen, Tallinna Rüütliordude Muuseum === Märgid === * 1989 – Ülemaailmsed Noorte Eestlaste Päevad * 1989 – [[Jakob Hurt]] 150 * 1990 – Vaba Eesti * 1998 – Antsla linna teenetemärk * 2001 – Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon * 2003 – Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse embleem * 2010 – Lugemisaasta 2010 * 2013 – [[Sinilill (sümbol)|Sinilill]]: [[Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] veterani toetussümbol * 2018 – [[Eesti Turvaettevõtete Liit]] ETEL 25 === Mündid === * 2008 – Eesti Pank: [[Kümnekroonine meenemünt (2008)|Kümnekroonine meenemünt]] Eesti Vabariik 90 / Suomen Rahapaja OY * 2009 – Coin of the Year by Krause Publications, USA. Nominee - Most Inspirational Coin: Estonia 10 Krooni silver 90th Anniversary of Independence *2019 – [[Eesti Pank|Eesti Pank:]] Meenemünt Johann Voldemar Jannsen 200 / Mennica Polska SA *2024 – [[Eesti Pank|Eesti Pank:]] Meenemünt Konstantin Päts 150 / UAB Lietuvos monetų kalykla *2024 – [[Eesti Pank|Eesti Pank:]] Meenemünt Hansalinn Tartu / UAB Lietuvos monetų kalykla === Vapid === * 1996 – [[Loksa lipp|Loksa linna vapp]] ja lipp * 2013 – Reval Denim Guild * 2018 – [[Põltsamaa valla lipp|Põltsamaa valla vapp]] ja lipp === Tekstiilid === * 2009 – Eesti Vabariigi Suursaatkond Pekingis: Eesti nimed - vaheseinad ja kardinad / koos [[Krista Leesi]]ga * 2010 – Lugemistuba - [[Jüri Kaarma]] loomingust inspireeritud mööbliriie / koos Krista Leesiga * 2011 – Totentanz in Reval - [[Bernt Notke]] maalist inspireeritud padi / koos Krista Leesiga * 2017 – 250 uut Eesti vaibadisaini / Tekero OÜ kataloog * 2017 – Totentanz in Reval - põrandavaip / Tekero OÜ * 2018 – Streets of Old Tallinn - põrandavaip / Tekero OÜ === Isikunäitused === * 1999 – Vaalogo. Vaal Galerii, Tallinn * 2010 – Tallinn by PC, Hop Galerii, Tallinn * 2012 – Tom of Tallinn, Tuglas-galleria, Viro-keskus / [[Eesti Maja]], Helsingi * 2013 – Heino Prunsvelt pakka sanoja, Töölön Kirjasto, Helsingi * 2013 – Heino Prunsvelt pakka sanoja, Kontulan Kirjasto, Helsingi * 2015 – Logo 25, Hop Galerii, Tallinn === Grupinäitused === * 2003 – Trükitud 1, Eesti graafilise disaini näitus, [[Rahvusraamatukogu]], Tallinn * 2005 – Trükitud 2, EKGL aastanäitus, Rahvusraamatukogu, Tallinn * 2006 – Trükitud 3, Rahvusraamatukogu, Tallinn * 2006 – DISAIN 40, Eesti Kunstiakadeemia, [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum]], Tallinn * 2008 – Trükitud 4/5, Rahvusraamatukogu, Tallinn * 2009 – Joonistustriennaali MANU PROPRIA näitus ARHITEKTIDE JOONISTUSED, Rotermanni galerii, Tallinn * 2010 – Jüri Kaama: Lugemistuba, [[Vabaduse galerii|Vabaduse Galerii]], Tallinn / koos Krista Leesiga * 2011 – Hiiibrand 2010 International Logo Design Award, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Nanjing Higher Vocational College of Nanjing Art Institute, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Hangzhou Zhejiang Gongshang University Art Design College Exhibition Hall, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Fuzhou Venue: Fujian Art Gallery No.96 Hutou Street, Fuzhou, Hiina * 2011 – Hiiibrand 2010: The International Logo Design Award Exhibitions – Urumqi Venue: Mustang Art Gallery No.158 Kunming Road, Urumqi, Hiina * 2011 – FROM ESTONIA WITH LOVE, Galerii Artifex, Vilnius / koos Krista Leesiga * 2011 – Eesti Disain, Eesti Maja, Suvilahti Sörnäisten rantatie 22, Helsingi * 2011 – Experiments with Light, Art Lab, Gallery Balta, Kaunas  * 2011 – 10th International Poster Competition Francisco Mantecón, Maritime Station of Vigo, Hispaania  * 2013 – FROM ESTONIA WITH LOVE, La Cite internationales des Arts, Pariis / koos Krista Leesiga * 2013 – Open Studios, La Cite internationales des Arts, Pariis / koos Krista Leesiga * 2013 – POP-UP Eesti disain, Tallinna Kaubamaja *2018 – RAHAKUNST, Mikkeli Muuseum, Tallinn *2019 – Laulupeoraamatukogu. Eesti laulupidu sõnas, pildis ja helis, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinn *2019 – Krista Leesi TUBA / ROOM, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tallinn *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Haapsalu Kultuurikeskus *2021 – HGDF näitus VÄRSKE EESTI KULTUURIPLAKAT 2021, Viljandi Linnagalerii *2023 – Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn === Näitusekujundused === * 1989 – Jakob Hurt 150, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsingi *2020 – Krista Leesi / Väike moodne tekstiili sõnastik / Evald Okase Muuseum *2021 – Krista Leesi / Verbarium / Tartu Kunstimuuseum *2024 – Krista Leesi / In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit / Draakoni galerii === Konkursivõidud === * 2005 – [[Jõgevamaa]] teenetemärkide kavandite konkurss: vapimärk, kuldrist, hõberist *2006 – Baruto Kesho Mawashi kujundus / koos Krista Leesiga *2007 – Eesti Pank: Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud meenemüntide konkurss: I koht, II koht, III koht *2007 – Konkurss "Kujunda oma Flakes tool", [[Elke Mööbel]] OÜ, Eesti Sisearhitektide Liit, Piiroinen OY * 2009 – Coin of the Year by Krause Publications, USA. Nominee - Most Inspirational Coin, Estonia - 10 Krooni silver 90th Anniversary of Independence * 2010 – [[Eesti Post]]: [[Euroopa kultuuripealinn Tallinn]] 2011 postmark, konkursi I ja II koht * 2011 – Hiiibrand 2010, Merit Award of Professional group – Lugemisaasta 2010 * 2011 – Minu Mark: Korp! Tehnola 90. aastapäeva postmark * 2012 – Hiiibrand Awards 2011 Brand / Logo / Package / Nomination – Tallinn Cards * 2013 – Eesti Pank: Raimond Valgre meenemündi konkursi III koht * 2014 – Eesti Post: Eesti Kunstiakadeemia 100 postmark * 2017 – Eesti Pank: Eesti Vabariik 100 kuldmeenemündi konkursi II koht * 2018 – Põltsamaa valla vapp ja lipp *2018 – Eesti Pank: Johann Voldemar Jannsen 200 meenemündi konkursi I koht *2020 – Eesti Pank: Hansalinn Pärnu meenemündi konkursi III koht *2021 – Eesti Pank: Liivimaa Maapäev meenemündi konkursi II koht *2022 – Eesti Pank: Eesti taluperenaine ja -peremees meenemündi konkursi II koht *2022 – Eesti Pank: Konstantin Päts 150 meenemündi konkursi I koht *2023 – Eesti Pank: Hansalinn Tartu meenemündi konkursi I ja III koht *2024 – Eesti Pank: Lilli Suburgi meenemündi konkursi II koht *2024 – Eesti Pank: Otto Strandmani meenemündi konkursi II koht *2024 – Eesti Pank: Soomepoiste meenemündi konkursi III koht *2026 – Eesti Pank: Hiiumaa pühendusmündi konkursi II koht === Raamatukujunduse auhinnad === * 2001 – [[25 kaunimat Eesti raamatut]] 2000, diplom kaunima dokumentaalteose eest – "[[Kommunismi must raamat]]" Varrak 2000 * 2003 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2002, diplom – [[Jari Leskinen]], [[Antti Juutilainen]] "[[Talvesõda]]" Varrak 2002 * 2003 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2002, diplom – [[Tullio Ilomets]] "Tartu Ülikool 1632-1802-2002" Aasta Raamat 2002 * 2005 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2004, diplom – [[Udo Uibo]] "Ilus Armin" Varrak 2004 * 2008 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2007, diplom – Urmas Alender "Truu nailonkuu" Pegasus 2007 * 2008 – [[Eesti Rahvusraamatukogu]] eriauhind Kuldraamat – Urmas Alender "Truu nailonkuu" Pegasus 2007 * 2014 – Hiii Illustration 2014 Merit Award – [[Christer Pursiainen]] "Enoch, the seventh from Adam" Chan Puma House 2014 * 2017 – 25 kaunimat Eesti raamatut 2016, diplom parima sarja eest – [[Mika Waltari]] "Riigi saladus", "Turms, surematu" Varrak 2016 === Albumikujunduse auhinnad === * 2003 – Eesti Muusikaauhinnad, Aasta albumikujunduse nominent – Rein Rannap "Varajased laulud" Hyper Records 2002 * 2004 – Eesti Muusikaauhinnad, Aasta albumikujundus – Urmas Alender "Kohtumine Albertiga" Hyper Records 2003 === Artiklid === *[[Dan Mikkin]] ja Heino Prunsvelt, Ilusaimad raamatud, [[Eesti Kirjastuste Liit]] RAAMAT Nr.1 (54) 17. veebruar 2011 * Justina Kučinskaité, Šalis kaip žensklas ir suvenyras, 7 MENO DIENOS, 20.5.2011 Vilnius * The winners of Hiiibrand 2010 Page 54, Design>Magazine No.19 June 2011, South-Africa *[[Ille Grün-Ots]], Lõpetamata laused: disainer Heino Prunsvelt, Elukiri, august 2011 * Heino Prunsvelt, Keck'n'Roll, Sirp nr 4 / 25. jaanuar 2013  *[[Andres Põime]], EV Pekingi Suursaatkond, MAJA 4 / 2016 *Karin Paulus, Romantiline Lühikese Jala külalistemaja, DIIVAN Nr. 10 / 2022 === Kogumikud === * 1993 – Graphis Logo 3, Graphis Press Corp. Zürich * 1994 – Graphis T-Shirt Design 1, Graphis Press Corp. Zürich * 1997 – [[Eesti Graafiline Disain]] / Estonian Graphic Design, [[EKGL]] Tallinn *2005 – [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] aastaraamat 2004, EKL Tallinn *2006 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2005, EKL Tallinn *2007 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2006, EKL Tallinn *2010 – Jackie Herald, Experimental Pattern Sourcebook: 300 Inspired Designs from Around the World. Rockport, USA *2013 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2010–2012, EKL Tallinn *2016 – Eesti Kunstnike Liidu aastaraamat 2013–2015, EKL Tallinn * 2017 – 250 uut Eesti vaibadisaini / Tekero, Tallinn * 2018 – Michael Dumiak, Woods and the Sea: Estonian Design and the Virtual Frontier, Tallinn *2018 – Konkurss "25 kauneimat Eesti raamatut 2017", Tallinn *2018 – Rahakunst ja Eesti 1918–2018 / The Art of Money and Estonia, Tallinn == Õppejõud == Heino Prunsvelt on aastast 2000 külalisõppejõud, diplomitööde juhendaja ja retsensent Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonnas ja Avatud Akadeemias. Aastal 2012 kujundas koos sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna üliõpilastega albumi "Mööbel + ruum". Aastatel 2015, 2016 ja 2023 osales [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikool]]i Pallas lõputööde hindamistele. == Liikmesus == * 2000 – Deutsche Gesellschaft für Ordenskunde e.V. * 2002 – [[Eesti Kujundusgraafikute Liit]] MTÜ * 2004 – [[Arhitektuuripärandi Sõprade Selts]] MTÜ == Faleristika == Heino Prunsvelt on [[Faleristika|falerist]], kogudes aumärke ja teadmisi nende ajaloost. Aastast 2000 on Deutsche Gesellschaft für Ordenskunde e.V. (DGO) ehk Saksa Faleristide Seltsi liige. Avaldanud seltsi ajakirjas Orden und Ehrenzeichen uurimuslikke artikleid. Osalenud ajaloo- ja faleristikakonverentsidel nii Eestis kui välismaal. === Artiklid === * Ritterkreuzträger Harald Nugiseks 80, S. 34–36, Freiwillige Heft 2 / Februar 2002 *Der letzte Träger des Estnischen Freiheitskreuzes ist verstorben, S. 34–35, OuE 20 / August 2002 *Raudrist 190, Võitleja Nr. 2 - 4 / 2003, Võitleja Nr. 1–2 / 2004 *Neue Bücher: Eesti Sõjalised Autasud ja Rinnamärgid 1918–1940 / Estnische militärische Auszeichungen 1918–1940, S. 45, OuE 40 / Dezember 2005 * Zum Tode des letzten Teilnehmers am Estnischen Freiheitskrieg 1918 bis 1920, S. 33–35, OuE 48 / April 2007 * Der Türkische Eiserne Halbmonde und seine Tragweise in der K.u.K. Armee, S. 8, Militaria No 1 / Januar 2008 *Die Litzmann Plakette 1944, S. 284–287, OuE 69 / Oktober 2010 * Hauptmann William Laanekõrb, S. 155–159, OuE 79 / Juni 2012 *Neue Bücher: Eesti Vabadusristi Risti Kavalerid / Träger der Estnischen Freiheitskreuzes, OuE 105 / Oktober 2016 *Teeneterist Naistele ja Neidudele / Das Verdienstkreuz für Frauen und Jungfrauen 1871, Tallinna Rüütliordude Muuseum / Märts 2021 *Mees, kes oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissar, Küllo Arjakas. Postimees / 24. juuni 2022 *Raudrist 1813, Tallinna Rüütliordude Muuseum 10. märts 2023 *Paul Maitla. Sinimägede sangar, Sõjaajaloo konverents. Sinimägede lahingud 80 / 26. juuli 2024 === Konverentsid === * V European Conference of Phaleristic Societies Copenhagen 2011 * VI European Conference of Phaleristic Societies Brussels 2012 * X European Conference of Phaleristic Societies Dresden 2016 * XI European Conference of Phaleristic Societies Tallinn 2017 * XII European Conference of Phaleristic Societies Stockholm 2018 *XIII European Conference of Phaleristic Societies Vienna 2019 *XIV European Conference of Phaleristic Societies Paris 2021 *XV European Conference of Phaleristic Societies Madrid 2022 *XVI European Conference of Phaleristic Societies Amsterdam 2023 *XVII European Conference of Phaleristic Societies Brussels 2024 *XVIII European Conference of Phaleristic Societies Stuttgart 2025 == Raamatud == * Nugiseks. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2012) ISBN 9789949448746 * Maitla. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2013) ISBN 9789949512034 * Sõjasurmad aastatel 1939/1945 (Grenader 2013) ISBN 9789949512263 * Riipalu. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2014) ISBN 9789949512454 * Rebane. Ühe Rüütliristi kavaleri elutee kroonika (Grenader 2015) ISBN 9789949512706 *Neuhammeri nimekiri 1944-1945 (Signum 2018) ISBN 9789949888573 *Nugiseks. Rüütlirist noorele sangarile (Signum 2021) ISBN 9789916405321 *Litzmann (Signum 2021) ISBN 9789916970805 *Wabaduse sangarid. Aleks Kivinuk, Jaak Pihlak, Heino Prunsvelt. Tallinn 2023 ISBN 9789916416198 *Eesti Leegioni kadunud 1944-1945 (Signum 2025) ISBN 9789916970812 *Oskar Ruut (Signum 2026) <nowiki>ISBN 9789916970829</nowiki> {{JÄRJESTA:Prunsvelt, Heino}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Raamatukujundajad]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 53do8m1vnm6da09lhl3lyyey4cgpban 0 428709 7175525 6994932 2026-06-18T15:47:08Z Paks Margareta 137072 7175525 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Eva Kübar | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|06|19}} | pilt = Eva Kübar, režissöör ja kultuuriajakirjanik. MAFF-il 2023.jpg | pildiallkiri = Eva Kübar 2023. aastal | elukutse = režissöör, kultuurikriitik, filmipedagoog }} '''Eva Kübar''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1981]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.temuki.ee/numbers/2009/8-9/article4936.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-05 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310001530/http://www.temuki.ee/numbers/2009/8-9/article4936.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://www.ekabl.ee/id/kybareva "Eva Kübar"], EKABL (vaadatud 18.06.2023)</ref>) on eesti režissöör, kultuurikriitik ja filmipedagoog. Ta tegutseb peamiselt [[Dokumentaalfilm|dokumentaal]]- ja [[Lühifilm|lühifilmi]] valdkonnas ning on töötanud ka stsenaristi, operaatori ja heliga seotud rollides.<ref name="EFIS">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/1355 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> == Haridus == Eva Kübar õppis aastatel 1987–1999 [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Koolis]]. Ta omandas bakalaureusekraadid [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[semiootika]] ning ajakirjanduse erialal (2006).<ref name="EFIS" /> Seejärel õppis ta [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]] interaktiivse multimeedia magistriõppes (2006–2007) ning [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Balti Filmi- ja Meediakoolis]] (BFM) stsenaristika ja filmirežii magistriõppes (2007–2009). Hiljem lõpetas ta BFM-i filmirežii eriala bakalaureuseõppe (2013).<ref name="EFIS" /> Tema lõputöö oli lühifilm „Kolm“ (2013), mis pälvis mitmeid auhindu rahvusvahelistel festivalidel ning tunnustati BFM-is parima operaatoritöö ja publiku lemmiku auhinnaga.<ref name="EFIS" /> == Looming == Eva Kübar on tegutsenud nii dokumentaal-, mängu- kui tudengifilmide valdkonnas erinevates rollides (režissöör, operaator, stsenarist, helitöö jm).<ref name="EFIS" /> Tema dokumentaalfilmide hulka kuuluvad „[[Minu kallimad]]“ (2024), „[[Hilda Ha. Võrgust väljas]]“ (2024) ja „[[Suled või glamuur]]“ (2023). Tema loomingut iseloomustab vaatlev dokumentalistika ja pikaajaline tegelaste jälgimine.<ref name="EFIS" /> Lisaks filmitegemisele on ta avaldanud kultuurikriitikat väljaannetes [[Postimees]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ning [[Teater. Muusika. Kino]].<ref name="EFIS" /> Varem on ta töötanud ajakirjanikuna ka ETV saates "[[Aktuaalne kaamera]]". == Filmograafia == === Filmitegijana === * 2025 – "Kõlab nagu muinasjutt" (dokumentaalfilm) – režissöör, produtsent * 2024 – "[[Minu kallimad]]" (dokumentaalfilm) – operaator, režissöör, helioperaator * 2024 – "[[Hilda Ha. Võrgust väljas]]" (dokumentaalfilm) – režissöör, helioperaator * 2023 – "[[Suled või glamuur]]" (dokumentaalfilm) – operaator, režissöör, helioperaator * 2023 – "Hendrik" (üheminutiline lühifilm) – režissöör, idee autor, helirežissöör * 2022 – "Janu" (üheminutiline lühifilm) – režissöör, idee autor * 2017 – "Paha lugu: Kokkulepe" (lühimängufilm) – režissööri esimene assistent * 2013 – "Karikakramäng II: Foto" (lühimängufilm) – näitlejate valija * 2013 – "Karikakramäng II: Hõbepulm" (lühimängufilm) – näitlejate valija * 2013 – "2084: Mälukrambid" (tudengifilm) – režissöör, stsenarist * 2013 – "[[Kolm (film)|Kolm]]" (tudengifilm) – režissöör, stsenarist * 2012 – "Mõttetu" (tudengifilm) – klapilööja * 2012 – "Valge doomino" (tudengifilm) – animaator, režissöör, stsenarist * 2012 – "Üksikjuhtum" (tudengifilm) – režissöör * 2012 – "Päikeseratas" (tudengifilm) – režissööri assistent * 2011 – "Idatuuled vinguvad" (tudengifilm) – režissööri assistent, toimetaja * 2011 – "Paar lugu enne väljalendu" (tudengifilm) – produtsent * 2010 – "Lumi matab jäljed" (tudengifilm) – režissöör, monteerija * 2009 – "Koguja" (tudengifilm) – režissöör, stsenarist * 2009 – "Valikud" (tudengifilm) – režissööri assistent * 2009 – "Float" (tudengifilm) – poomioperaator, klapilööja * 2009 – "Graatsiast" (tudengifilm) – toimetaja * 2008 – "Peatus" (tudengifilm) – toimetaja * 2008 – "Kuraditõestus" (tudengifilm) – toimetaja === Näitlejana === * 2017 – "Paha lugu: Kokkulepe" (lühimängufilm) – esimene assistent * 2013 – "2084: Mälukrambid" (tudengifilm) – peaosatäitja * 2012 – "Mõttetu" (tudengifilm) – ''episoodides'' * 2012 – "Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne" (tudengifilm) – inimene Vabaduse väljakul == Auhinnad == Tema lühifilm „Kolm“ (2013) on saanud Best of BFM (BOB) 2014 auhinna (parim operaatoritöö ja publiku lemmik). Film on pälvinud ka STIFF festivali eriauhinna Horvaatias visuaalse esteetika eest ning osalenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel, sealhulgas TIFF (Kreeka), 2ANNAS (Läti) ja Roija Film Festival (Läti). Samuti valiti see Pekingi Filmikooli rahvusvahelisele lühifilmide festivalile.<ref name="EFIS" /> 2025. aastal pälvisid Eva Kübar ja [[Liina Särkinen]] DocPoint Tallinna noore dokumentalisti preemia Kinomaja Filmikooli eestvedamise eest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-05 |pealkiri=Docpoint Tallinna noore dokumentalisti preemia pälvis Kinomaja filmikool |url=https://kultuur.err.ee/1609595984/docpoint-tallinna-noore-dokumentalisti-preemia-palvis-kinomaja-filmikool |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aastal oli tema film "[[Minu kallimad]]" nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindadel]] parima dokumentaalfilmi kategoorias.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-30 |pealkiri=Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1609981743/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Artikleid== * [http://www.postimees.ee/?id=58044 Vene Teater tõusis jalule ja peab nüüd suuri tulevikuplaane]. [[Postimees]], 13. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=78371 Aarne Üksküla: ma ei salli raha, aga olen rõõmus, et saan jagada]. [[Postimees]], 5. veebruar 2009 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{EFIS|inimesed||1355}} {{JÄRJESTA:Kübar, Eva}} [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] b317ru45n2eyerth26t6ncbkufrsu4m 7175526 7175525 2026-06-18T15:51:35Z Paks Margareta 137072 7175526 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Eva Kübar | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|06|19}} | pilt = Eva Kübar, režissöör ja kultuuriajakirjanik. MAFF-il 2023.jpg | pildiallkiri = Eva Kübar 2023. aastal | elukutse = režissöör, kultuurikriitik, filmipedagoog }} '''Eva Kübar''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1981]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.temuki.ee/numbers/2009/8-9/article4936.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-05 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310001530/http://www.temuki.ee/numbers/2009/8-9/article4936.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://www.ekabl.ee/id/kybareva "Eva Kübar"], EKABL (vaadatud 18.06.2023)</ref>) on eesti režissöör, kultuurikriitik ja filmipedagoog. Ta tegutseb peamiselt [[Dokumentaalfilm|dokumentaal]]- ja [[Lühifilm|lühifilmi]] valdkonnas ning on töötanud ka stsenaristi, operaatori ja heliga seotud rollides.<ref name="EFIS">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/1355 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Ta asutas 2022. aastal koos [[Liina Särkinen|Liina Särkineniga]] Tallinnas [[Kinomaja Filmikool|Kinomaja Filmikooli]], mis on suunatud noorte filmihariduse edendamisele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinomaja Filmikool |url=https://koolifilm.ee/kool/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Koolifilm |keel=et}}</ref> == Haridus == Eva Kübar õppis aastatel 1987–1999 [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Koolis]]. Ta omandas bakalaureusekraadid [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[semiootika]] ning ajakirjanduse erialal (2006).<ref name="EFIS" /> Seejärel õppis ta [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]] interaktiivse multimeedia magistriõppes (2006–2007) ning [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Balti Filmi- ja Meediakoolis]] (BFM) stsenaristika ja filmirežii magistriõppes (2007–2009). Hiljem lõpetas ta BFM-i filmirežii eriala bakalaureuseõppe (2013).<ref name="EFIS" /> Tema lõputöö oli lühifilm „Kolm“ (2013), mis pälvis mitmeid auhindu rahvusvahelistel festivalidel ning tunnustati BFM-is parima operaatoritöö ja publiku lemmiku auhinnaga.<ref name="EFIS" /> == Looming == Eva Kübar on tegutsenud nii dokumentaal-, mängu- kui tudengifilmide valdkonnas erinevates rollides (režissöör, operaator, stsenarist, helitöö jm).<ref name="EFIS" /> Tema dokumentaalfilmide hulka kuuluvad „[[Minu kallimad]]“ (2024), „[[Hilda Ha. Võrgust väljas]]“ (2024) ja „[[Suled või glamuur]]“ (2023). Tema loomingut iseloomustab vaatlev dokumentalistika ja pikaajaline tegelaste jälgimine.<ref name="EFIS" /> Lisaks filmitegemisele on ta avaldanud kultuurikriitikat väljaannetes [[Postimees]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ning [[Teater. Muusika. Kino]].<ref name="EFIS" /> Varem on ta töötanud ajakirjanikuna ka ETV saates "[[Aktuaalne kaamera]]". == Filmograafia == === Filmitegijana === * 2025 – "Kõlab nagu muinasjutt" (dokumentaalfilm) – režissöör, produtsent * 2024 – "[[Minu kallimad]]" (dokumentaalfilm) – operaator, režissöör, helioperaator * 2024 – "[[Hilda Ha. Võrgust väljas]]" (dokumentaalfilm) – režissöör, helioperaator * 2023 – "[[Suled või glamuur]]" (dokumentaalfilm) – operaator, režissöör, helioperaator * 2023 – "Hendrik" (üheminutiline lühifilm) – režissöör, idee autor, helirežissöör * 2022 – "Janu" (üheminutiline lühifilm) – režissöör, idee autor * 2017 – "Paha lugu: Kokkulepe" (lühimängufilm) – režissööri esimene assistent * 2013 – "Karikakramäng II: Foto" (lühimängufilm) – näitlejate valija * 2013 – "Karikakramäng II: Hõbepulm" (lühimängufilm) – näitlejate valija * 2013 – "2084: Mälukrambid" (tudengifilm) – režissöör, stsenarist * 2013 – "[[Kolm (film)|Kolm]]" (tudengifilm) – režissöör, stsenarist * 2012 – "Mõttetu" (tudengifilm) – klapilööja * 2012 – "Valge doomino" (tudengifilm) – animaator, režissöör, stsenarist * 2012 – "Üksikjuhtum" (tudengifilm) – režissöör * 2012 – "Päikeseratas" (tudengifilm) – režissööri assistent * 2011 – "Idatuuled vinguvad" (tudengifilm) – režissööri assistent, toimetaja * 2011 – "Paar lugu enne väljalendu" (tudengifilm) – produtsent * 2010 – "Lumi matab jäljed" (tudengifilm) – režissöör, monteerija * 2009 – "Koguja" (tudengifilm) – režissöör, stsenarist * 2009 – "Valikud" (tudengifilm) – režissööri assistent * 2009 – "Float" (tudengifilm) – poomioperaator, klapilööja * 2009 – "Graatsiast" (tudengifilm) – toimetaja * 2008 – "Peatus" (tudengifilm) – toimetaja * 2008 – "Kuraditõestus" (tudengifilm) – toimetaja === Näitlejana === * 2017 – "Paha lugu: Kokkulepe" (lühimängufilm) – esimene assistent * 2013 – "2084: Mälukrambid" (tudengifilm) – peaosatäitja * 2012 – "Mõttetu" (tudengifilm) – ''episoodides'' * 2012 – "Juhe, kiip ja suitsev kaheraudne" (tudengifilm) – inimene Vabaduse väljakul == Auhinnad == Tema lühifilm „Kolm“ (2013) on saanud Best of BFM (BOB) 2014 auhinna (parim operaatoritöö ja publiku lemmik). Film on pälvinud ka STIFF festivali eriauhinna Horvaatias visuaalse esteetika eest ning osalenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel, sealhulgas TIFF (Kreeka), 2ANNAS (Läti) ja Roija Film Festival (Läti). Samuti valiti see Pekingi Filmikooli rahvusvahelisele lühifilmide festivalile.<ref name="EFIS" /> 2025. aastal pälvisid Eva Kübar ja [[Liina Särkinen]] DocPoint Tallinna noore dokumentalisti preemia Kinomaja Filmikooli eestvedamise eest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-05 |pealkiri=Docpoint Tallinna noore dokumentalisti preemia pälvis Kinomaja filmikool |url=https://kultuur.err.ee/1609595984/docpoint-tallinna-noore-dokumentalisti-preemia-palvis-kinomaja-filmikool |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aastal oli tema film "[[Minu kallimad]]" nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindadel]] parima dokumentaalfilmi kategoorias.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-30 |pealkiri=Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1609981743/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Artikleid== * [http://www.postimees.ee/?id=58044 Vene Teater tõusis jalule ja peab nüüd suuri tulevikuplaane]. [[Postimees]], 13. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=78371 Aarne Üksküla: ma ei salli raha, aga olen rõõmus, et saan jagada]. [[Postimees]], 5. veebruar 2009 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{EFIS|inimesed||1355}} {{JÄRJESTA:Kübar, Eva}} [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 995q0pk9axapkj1xfjqwkf1zyuow315 0 429210 7175582 5994648 2026-06-18T18:25:16Z Hmermark her3 231570 Ma muutsin sõnastust kujule „tähendab pidevat asendumist”, sest see väljendab mõiste definitsiooni grammatiliselt korrektsemalt. 7175582 wikitext text/x-wiki '''Valikraie''' on [[raie]], mida tehakse [[mets]]a majandamiseks püsimetsana puistus, mis on saavutanud kehtestatud raievanuse. Valikraiel raiutakse üksikuid puid ja väikehäile. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni pool puistu keskmisest kõrgusest. Püsimetsana majandamine tähendab välja raiutud või välja langenud puude pidevat asendumist või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. <ref name="ERT_Metsaseadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/MS?leiaKehtiv eRT Metsaseadus]</ref> ==Vaata ka== *[[põlismets]] *[[turberaie]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Metsaraie]] d01ml4cap4og3e0slkox1jyr50yfs27 0 429211 7175579 6040829 2026-06-18T18:22:18Z Hmermark her3 231570 Ma lisasin sõna „üks”, sest väljend „üks peamisi puiduvarumise viise” on grammatiliselt korrektne. 7175579 wikitext text/x-wiki '''Uuendusraie''' on [[raie]], mida tehakse, et võimaldada [[mets]]a uuendamist või uuenemist. Ühtlasi on uuendusraie üks peamisi puiduvarumise viise. Uuendusraiet tehakse [[lageraie|lage-]] või [[turberaie]]na [[puistu]]s, mis on saavutanud raievanuse. ==Vaata ka== *[[metsauuendus]] [[Kategooria:Metsaraie]] 928ikooeu6vj0bpeiuax3yaep54dn8c 0 432634 7175505 6942882 2026-06-18T14:46:58Z Kuriuss 38125 7175505 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Laura Dahlmeier | pilt =Porträts bei der Olympia-Einkleidung München 2018 (Martin Rulsch) 48.jpg | pildisuurus =220px | pildiallkiri = | riik = Saksamaa | sünniaeg = | sünnikoht = [[Garmisch-Partenkirchen]] | medalid ={{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]]|[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#7,5 km sprint|7,5 km sprint]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]]|[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#10 km jälitussõit|10 km jälitussõit]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]]|[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km eraldistart|15 km indiv.]]}} {{MedalVõistlus|[[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Teatevõistlus 4x6 km|Teatesõit]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#10 km jälitussõit|10 km jälitussõit]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Ühisstart 12,5 km|12,5 km ühisstart]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Naiskonnavõistlus 4x6 km|Teatesõit]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Individuaaldistants 15 km|15 km indiv.]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Jälitussõit 10 km|10 km jälitussõit]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Segateatevõistlus 2x6+2x7,5 km|Segateade]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Jälitussõit 10 km|10 km jälitussõit]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Ühisstart 12,5 km|12,5 km ühisstart]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Sprint 7,5 km|7,5 km sprint]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Individuaaldistants 15 km|15 km indiv.]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#7,5 km sprint|7,5 km sprint]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2016]]|[[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Teatevõistlus 4x6 km|Teatesõit]]}} |pikkus = 1,62 m|spordiklubi=SC Partenkirchen}} '''Laura Dahlmeier '''([[22. august]] [[1993]] [[Garmisch-Partenkirchen]] – [[28. juuli]] [[2025]] Laila mägi, [[Gilgit-Baltistan]], [[Pakistan]]) oli [[Saksamaa]] [[laskesuusataja]], kahekordne [[olümpiavõitja]].<ref>{{IBU|BTGER22208199301}}</ref> Dahlmeier hakkas laskesuusatamist treenima 2002. aastal ja esimest korda osales ta maailma karikasarjas [[2012.–2013. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2012/13]] hooajal.<ref>{{Netiviide|autor=Laura Dahlmeier|url=http://laura-dahlmeier.de/uebermich/|pealkiri=Über mich|väljaanne=laura-dahlmeier.de|aeg=|vaadatud=16.02.2017|arhiivimisaeg=20.02.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170220053141/http://www.laura-dahlmeier.de/uebermich/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2011. aastal võitis ta juunioride maailmameistrivõistlustel kaks pronksmedalit ning 2013. aastal juba kolm kuldmedalit ja ühe hõbemedali. Täiskasvanute seas tuli ta esimest korda maailmameistriks [[2015. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2015. aastal]] [[Kontiolahti]]s teatesõidus. [[2016. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2016]]. aastal Oslos, tuli ta maailmameistriks ka jälitussõidus. [[2017. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] oli Dahlmeier selge liider, võites viis kuldmedalit (sh kõik individuaalsed distantsid peale sprindi) ja ühe hõbemedali. Teda nimetati nende maailmameistrivõistluste kuningannaks. [[2018. aasta taliolümpiamängud]]el [[Pyeongchang]]is võitis ta kaks kuldmedalit (sprindis ja jälitussõidus) ning ühe pronksmedali (tavadistantsil). [[2019. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta kaks pronksmedalit ning teatas seejärel, et lõpetab sportlaskarjääri 25-aastaselt. Maailma karikasarjas tuli Dahlmeier üldvõitjaks 2017. aastal. Ta võitis kokku 22 individuaalvõistluse MK-etappi ja 13 teatesõitu. Pärast sportlaskarjääri töötas ta Saksamaa telekanalis [[ZDF]] laskesuusatamise ekspertkommentaatorina. == Hukkumine == 28. juulil 2025 hukkus Dahlmeier [[Pakistan]]is [[Karakoram]]i mäestikus [[Hushe org|Hushe orus]] asuva [[Laila tipp (Hushe org)|Laila tipu]] vallutamisel juhtunud kaljuõnnetuse tagajärjel. Esialgu arvati, et ta oli raskelt vigastada saanud, mistõttu alustati päästeoperatsiooni, kuid päästemeeskonnad ei saanud tema asukohta halbade ilmaolude tõttu jõuda. 30. juulil 2025 kinnitasid Dahlmeieri esindajad, et sportlane suri õnnetuse hetkel. Samuti teatati, et Dahlmeier oli selgesõnaliselt väljendanud soovi, et tema päästmiseks ei seataks kellegi elu ohtu ning et tema surnukeha jäetaks mäele. == [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasari]] == Laura Dahlmeier võitis individuaalarvestuses 22 maailma karikasarja etappi. === Maailma karikasarja etapivõidud === {| class="wikitable" |- !Nr ! Hooaeg ! Kuupäev ! Võistluspaik ! Võistlus |- |'''1.''' | rowspan="2" style="text-align:center;" | '''[[2014.–2015. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2014/15]]''' ||5. veebruar 2015 ||{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Nové Město na Moravě|Nové Město]]|| [https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1415/BT/SWRL/CP07/SWSP/BT_C73B_1.0.pdf 7,5&nbsp;km sprint] |- |'''2.''' |22. märts 2015 |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1415/BT/SWRL/CP09/SWMS/BT_C73E_1.0.pdf 12,5 km ühisstart] |- |'''3.''' | rowspan="5" |'''[[2015.–2016. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2015/16]]''' |12. detsember 2015 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1516/BT/SWRL/CP02/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''4.''' |19. detsember 2015 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Pokljuka]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1516/BT/SWRL/CP03/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''5.''' |9. jaanuar 2016 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ruhpoldingi vald|Ruhpolding]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1516/BT/SWRL/CP04/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''6.''' |10. jaanuar 2016 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ruhpoldingi vald|Ruhpolding]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1516/BT/SWRL/CP04/SWMS/BT_C73E_1.0.pdf 12,5 km ühisstart] |- style="background:#ccffcc" |'''7.''' |6. märts 2016 |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1516/BT/SWRL/CH__/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''8.''' | rowspan="10" |'''[[2016.–2017. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2016/17]]''' |30. november 2016 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Östersund]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP01/SWIN/BT_C73A_1.1.pdf 15 km eraldistart] |- |'''9.''' |9. detsember 2016 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Pokljuka]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP02/SWSP/BT_C73B_1.0.pdf 7,5&nbsp;km sprint] |- |'''10.''' |10. detsember 2016 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Pokljuka]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP02/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''11.''' |19. jaanuar 2017 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rasun Anterselva vald|Antholz-Anterselva]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP06/SWIN/BT_C73A_1.0.pdf 15 km eraldistart] |- style="background:#ccffcc" |'''12.''' |12. veebruar 2017 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CH__/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- style="background:#ccffcc" |'''13.''' |15. veebruar 2017 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CH__/SWIN/BT_C73A_1.0.pdf 15 km eraldistart] |- style="background:#ccffcc" |'''14.''' |19. veebruar 2017 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CH__/SWMS/BT_C73E_1.0.pdf 12,5 km ühisstart] |- |'''15.''' |2. märts 2017 |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP07/SWSP/BT_C73B_1.0.pdf 7,5&nbsp;km sprint] |- |'''16.''' |4. märts 2017 |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP07/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''17.''' |11. märts 2017 |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Kontiolahti]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP08/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''18.''' | rowspan="4" |'''[[2017.–2018. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2017/18]]''' |16. detsember 2017 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Le Grand-Bornand]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1718/BT/SWRL/CP03/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''19.''' |20. jaanuar 2018 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rasun Anterselva vald|Antholz-Anterselva]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1718/BT/SWRL/CP06/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''20.''' |10. veebruar 2018 |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1718/BT/SWRL/OG__/SWSP/BT_C73B_1.0.pdf 7,5&nbsp;km sprint] |- |'''21.''' |10. veebruar 2018 |{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1718/BT/SWRL/OG__/SWPU/BT_C73D_1.0.pdf 10 km jälitussõit] |- |'''22.''' | rowspan="1" |'''[[2018.–2019. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2018/19]]''' |27. jaanuar 2019 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rasun Anterselva vald|Antholz-Anterselva]] |[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1819/BT/SWRL/CP06/SWMS/BT_C73E_1.0.pdf 12,5 km ühisstart] |} === Maailma karikasarjas saadud kohad === {| class="wikitable" style="font-size:95%; text-align:center; border:grey solid 1px; border-collapse:collapse; background:#ffffff;" |- class="hintergrundfarbe5" |- style="background:#efefef;" ! rowspan="2" style="background-color:#369; color:white; width:65px| Hooaeg ! colspan="3" style="background-color:#4180be; color:white; width:115px;"| Üldkarikas ! colspan="2" style="background-color:#4180be; color:white; width:115px;"| Individuaal ! colspan="2" style="background-color:#4180be; color:white; width:115px;"| Sprint ! colspan="2" style="background-color:#4180be; color:white; width:115px;"| Jälitussõit ! colspan="2" style="background-color:#4180be; color:white; width:115px;"| Ühisstart |- class="hintergrundfarbe5" ! style="width:55px;"| <small>Võistlused</small> ! style="width:55px;"| <small>Punktid</small> ! style="width:55px;"| <small>Koht</small> ! style="width:55px;"| <small>Punktid</small> ! style="width:55px;"| <small>Koht</small> ! style="width:55px;"| <small>Punktid</small> ! style="width:55px;"| <small>Koht</small> ! style="width:55px;"| <small>Punktid</small> ! style="width:55px;"| <small>Koht</small> ! style="width:55px;"| <small>Punktid</small> ! style="width:55px;"| <small>Koht</small> |- | |[[2012.–2013. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2012-13]]|| '''7/26''' || '''220''' || '''35.''' || — || — || 101 || 32. || 69 || 36. || 50 || 29. |- | |[[2013.–2014. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2013-14]]|| '''17/22''' || '''410''' || '''15.''' || 54 || 12. || 138 || 23. || 145 || 14. || 73 || 14. |- | |[[2014.–2015. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2014-15]]||'''17/25''' || '''725''' || '''8.''' || 81 || 8. || 292 || 8. ||| 224 || 4. || 128 || 12. |- | |[[2015.–2016. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2015-16]]||'''18/25''' || '''786''' || '''6.''' || 80 || 10. || 213 || 9. ||| 265 || 5. || 228 || style="background:#cfaa88;"|'''3.''' |- | |[[2016.–2017. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2016-17]]||'''24/26''' || '''1211''' || style="background:gold;"|''' [https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP09/SWMS/BT_C78B_1.0.pdf 1].''' || 180 || style="background:gold;"|'''[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CH__/SWIN/BT_C78A_1.0.pdf 1.]''' || 372 || style="background:silver;"|'''2.''' ||| 404 || style="background:gold;"|'''[https://ibu.blob.core.windows.net/docs/1617/BT/SWRL/CP09/SWPU/BT_C78A_1.0.pdf 1.]''' || 254|| style="background:silver;"|'''2.''' |- | |[[2017.–2018. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2017-18]]||'''19/22''' || '''730''' || '''4.''' || — || — || 252 || 4. || 271 || style="background:#cfaa88;"|'''3.'''|| 207|| style="background:silver;"|'''2.''' |- | |[[2018.–2019. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2018/19]]|| '''15/25''' || '''554''' || '''12.''' || 75 || 9. || 191 || 10. || 163 || 14. || 125 || 13. |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dahlmeier, Laura}} [[Kategooria:Saksamaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] [[Kategooria:Surnud 2025]] mliayqkoy1ubojku3ly2c0b1m5nkvzx 0 436343 7175559 6511090 2026-06-18T17:50:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175559 wikitext text/x-wiki {{Muuseum | nimi = Galerii Steinek | omakeelne nimi = Galerie Steinek | pilt = | pildiallkiri = | asutatud = 1982 | lõpetanud = | asukoht = [[Viin]], [[Austria]] | aadress = Eschenbachgasse 4, 1010 | laiuskoordinaat = 48/12/11/ | pikkuskoordinaat = 16/21/49/ | liik = kaasaegse kunsti muuseum | kollektsioon = | külastajaid = | direktor = Heinrich Steinek<br>Silvia Steinek | president = | kuraator = }} '''Galerii Steinek''' ([[saksa keel]]es ''Galerie Steinek'') on kaasaegse [[kunst]]i galerii [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is. == Asukoht == Aadress Viini kesklinnas:<ref name="innerestadt" /> Eschenbachgasse 4, 1010 Viin, Austria.<ref name="asub" /> == Avamine ja tegevus == Muuseumi avas Silvia Steinek koos oma isa, kogenud kunstivahendaja ja -kollektsionääri Heinrich Steinekiga<ref name="cv" /> 1982. aastal Himmelpfortgasse galeriis, aadressil Himmelpfortgasse 17 originaalse näitusega mitte üksnes Austria, vaid samuti rahvusvahelisest kujutavast kunstist.<ref name="auhind" /> Eesmärk oli toetada ja täiendada Viini kunstimaailma, demonstreerides moodsa ja kaasaegse kunsti avangardi ja arengut, mis õnnestus tänu Heinrich Steineki varajastele kontaktidele ja sõprussuhetele selliste kunstnikega nagu [[Adolf Frohner]] ja [[Arnulf Rainer]]. 1990. aastal sai muuseum lisaks teise väljapanekuruumi "die Halle". 2006. aastast asub galerii praeguses asukohas Eschenbachgasse 4, mille läheduses muuhulgas leiduvad Galerii Ulysses, Galerii Meyer Kainer, Kro Design&Kunst GmbH ja [[Viini kunstiajaloomuuseum]]. 2012. aastal galerii Steinek tähistas oma 30. tegevusaastat uute julgete väljapanekutega nagu "Sesshaft", "Pig Pieces" ja "Silikonbusen" jne.<ref name="30aastat" /> Steinek korraldab nüüdiskunsti isiku- ja grupinäitusi. 2008. aastast on seal oma teoseid eksponeerinud näiteks Elke Krystufek, Arnulf Rainer ja Matthias Herrmann. Rahvusvahelist [[kollaaž]]i on toonud ameeriklase Tony Oursleri pastelsetes toonides maalitud [[akvarell]]id, videoskulptuurid koos teatud esemete, nukkude või patjadega, poolikult värvitud kehaosad või näod või vahenditeks koguni sprei ja ajalehelõiked.<ref name="ouslerkoll" /> 2008. aastal tunnustati galerii omanikku Heinrich Steinekit kui Viini ja rahvusvahelise kunstielu silmapaistvat mõjutajat Viini linna auhinnaga Golden Medal – teenete eest Viini maakonnas (''Goldene Ehrenzeichen für Verdienste um das Land Wien'').<ref name="auhind" /> == Kunstnikke == Steineki galerii kunstnike hulka kuuluvad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kunstnikud [[Robert Barry (kunstnik)|Robert Barry]]<ref name="barry" /> ja [[Tony Oursler]] ning tänapäeva Austria kunstnikud [[Ilse Haider]],<ref name="haidertööd" /><ref name="bigisback" /> Gudrun Kampl,<ref name="gudrun" /> Julius Deutschauer ja Michaela Spiegel. 2000. aastast on lisandunud austerlane Clemens Wolf,<ref name="wolfitööd" /><ref name="artsy" /><ref name="kunsthandel" /> [[Bulgaaria]]s sündinud Olga Georgieva<ref name="olgacv" /> ja [[Saksamaa]]l sündinud Karen Holländer. Fotograafiagaleriis on väljapanekuid Matthias Herrmannilt<ref name="denkmal" /><ref name="matthias" /> ja [[Hiina]] kunstnikult Rong Rongilt.<ref name="rongrong" /><ref name="kunsthandel" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="innerestadt">[https://www.google.com/search?q=Galerie+Richard+Ruberl&ie=utf-8&oe=utf-8&client=firefox-b-ab#q=about+gallery+Steinek&start=10 Galerie Steinek – Innere Stadt – 1 tip from 16 visitors – Foursquare]</ref> <ref name="asub">{{Netiviide |url=https://www.wien.info/en/locations/galerie-steinek |pealkiri=Galerie Steineki asukoht. |vaadatud=2016-05-10 |arhiivimisaeg=2021-01-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210128085224/https://www.wien.info/en/locations/galerie-steinek |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="cv">[https://www.wien.gv.at/wiki/index.php/Heinrich_Steinek Heinrich Steinek]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Wien geschichte Wiki. (saksa keeles)</ref> <ref name="auhind">[https://web.archive.org/web/20140501013346/http://www.wien.gv.at/rk/msg/2008/0616/018.html Auhinnad galerist Steinekile ja skulptor Würtingerile] [Auszeichnungen für Galerist Steinek und Bildhauer Würtinger], RK vom 16.06.2008. (saksa keeles)</ref> <ref name="30aastat">[http://www.wienerzeitung.at/nachrichten/kultur/termine/449516_Lego-mich-doch-am-Allerwertesten.html Kogu mind ka tagant!] [Lego mich doch am Allerwertesten!], Wiener Zeitung, 10.04.2012. (saksa keeles)</ref> <ref name="ouslerkoll">[http://derstandard.at/1338559550952/Galerie-Steinek-Pastellfarbene-Entgrenzung Pastellvärvide lõpp, Viini galerii Steinek esitab Tony Oursler'i jooniseid ja kollaaže] [Pastellfarbene Entgrenzung, Die Wiener Galerie Steinek zeigt Zeichnungen und Collagen von Tony Oursler], Der Standard, 13. juuni 2012. (saksa keeles)</ref> <ref name="barry">[http://derstandard.at/2587301/Keine-Abenteuer-mehr Ei enam seiklusi, Ameerika kontseptuaalne kunstnik Robert Barry Viini galerii Steineki uutes ruumides Eschenbachgasses] [Keine Abenteuer mehr, Der amerikanische Konzeptkünstler Robert Barry im neuen Raum der Wiener Galerie Steinek in der Eschenbachgasse], Der Standard, 21. september 2006. (saksa keeles)</ref> <ref name="haidertööd">[http://www.galerie.steinek.at/artists/ILSE_HAIDER.php Ilse Haideri töid] [Ilse Haider works]</ref> <ref name="bigisback">[https://web.archive.org/web/20150722010840/http://www.widewalls.ch/galerie-steinek-ilse-haider-mr-big-is-back-in-vienna/ Ilse Haider: Härra Suur on tagasi Viinis [Ilse Haider: Mr. Big is Back in Vienna], WideWalls. (inglise keeles)</ref> <ref name="gudrun">[http://www.galerie.steinek.at/artists/GUDRUN_KAMPL.php Gudrun Kampl]</ref> <ref name="wolfitööd">[https://web.archive.org/web/20160716044431/http://www.clemenswolf.com/contact Clemens Wolf, teosed ja kontakt] [Clemens Wolf, works and contact]</ref> <ref name="artsy">[https://www.artsy.net/galerie-steinek Galerii Steinek] [Galerie Steinek]</ref> <ref name="kunsthandel">[https://web.archive.org/web/20150311081739/http://www.kunsthandel-steinek.at/?page_id=21 Kunstivahendaja Steinek Viinis] [Kunsthandel Steinek Wien]</ref> <ref name="olgacv">[http://www.olgageorgieva.com/cv/OlgaGeorgieva_EN.pdf Olga Georgieva], (inglise keeles)</ref> <ref name="denkmal">[http://www.artmagazine.cc/content65032.html Mälestusmärk elule. (Denkmal zu Lebzeiten)], Nina Schedlmayer, 26.11.12. Artmagazine, Ihre online Kunstzeitung. (saksa keeles)</ref> <ref name="matthias">[https://web.archive.org/web/20170406184054/http://www.widewalls.ch/matthias-herrmann-at-steinek-vienna-2015/ Matthias Herrmann Steinekis] [Matthias Herrmann at Steinek], (inglise keeles)</ref> <ref name="rongrong">[https://www.artsy.net/search?q=rong%20rong Rong Rong]</ref> }} == Välislingid == * [https://www.galerie.steinek.at/ Galerii koduleht] [[Kategooria:Galeriid]] [[Kategooria:Viin]] oqwebq9kh1oqyflqapby1hbfkq7xgie 0 437761 7175944 6895318 2026-06-19T11:58:34Z Juhan121 25066 /* Viide */ 7175944 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eiki Berg.jpg|pisi|Eiki Berg 2007. aastal]] '''Eiki Berg''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1970]]) on eesti [[politoloog]]. Tema põhilised uurimisteemad on piirid ja piiritlemise praktikad, geopoliitiline mõtestamine, [[identiteet]] ja [[välispoliitika]], [[Suveräänsus|suveräänsuse]] ja territoriaalsuse küsimused, ''[[de facto]]'' riikide kaasamine ja integreeritus rahvusvahelisse ühiskonda, rahvusvahelised normide hägustumine. == Haridustee == Berg lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli geograafia erialal, 1995. aastal sai sealsamas magistrikraadi ning 1999. aastal kaitses bioloogia-geograafiaosakonnas [[doktoritöö]] "Estonia's Northeastern Periphery in Politics: Socio-Economic and Ethnic Dimensions" (juhendajad [[Ott Kurs]] ja Jörgen Elklit).<ref name=":0">{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Eiki Berg. |url=https://www.etis.ee/CV/Eiki_Berg/est |vaadatud= |väljaanne=}}</ref> Ta on erialaselt täiendanud end Arhusis (1996–1998), Oslos (1997–1998), Kopenhaagenis (1999), Münchenis (2000), Helsingis (2006) ja Taipeis (2011).<ref name=":0" /> == Töökäik == Eiki Berg oli aastatel 1993–1995 [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumi]] teadur, 1996–1999 Tartu Ülikooli korraline lektor ning 1999–2001 politoloogia osakonna juhataja. Aastatel 2001–2003 oli ta sotsiaalteaduskonna prodekaan ning 2006–2009 sama teaduskonna dekaan. Alates 2004. aastast on ta [[Tartu Ülikool]]i [[rahvusvahelised suhted|rahvusvaheliste suhete]] teooria professor.<ref name=":0" /> === Teadusorganisatsiooniline tegevus === Berg oli aastatel 2001–2010 [https://ecpr.eu/StandingGroups/StandingGroupHome.aspx?ID=14 ECPR Standing Group on International Relations] juhatuse liige, 2006–2010 [https://www.ceeisa.net/ Central and Eastern European International Studies Association (CEEISA)] nõukogu liige, alates 2014. aastast teadlasvõrgustiku [https://www.ponarseurasia.org/ “New Approaches to Research and Security in Eurasia (PONARS-Eurasia)”] liige ning alates 2018. aastast on ta Soome Välispoliitika Instituudi teadusalase nõukoja liige.<ref name=":0" /> Ta on mitme rahvusvahelise väljaande toimetuskolleegiumi liige, nagu [https://www.um.edu.mt/sst Small States and Territories], [https://eisa-net.org/publications/global-affairs/ Global Affairs], [https://journals.sagepub.com/home/cac Cooperation and Conflict] ning [https://www.palgrave.com/gp/journal/41268 Journal of International Relations and Development].<ref name=":0" /> Aastatel 2011–2017 nõustas Berg Armeenia Diplomaatide Kooli ülesehitustööd, algul [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] nõuandva rühma (EU Advisory Group) liikmena ja hiljem Brugges paikneva [[Euroopa Kolledž|Euroopa Kolledži]] väliseksperdina.<ref name=":0" /> ==Poliitiline tegevus== Ta on kuulunud [[Erakond Res Publica|ÜVE Res Publica]] fraktsiooni liikmena [[Riigikogu]] X koosseisu 04.2003–09.2004, <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/x-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|pealkiri=Riigikogu koduleht. Juhatus ja liikmed. X Riigikogu liikmed.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> olles samal ajal ka [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] vaatleja. Euroopa Rahvaerakonna (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liikmena tegutses Berg Euroopa Parlamendis 01.05.2004–19.07.2004.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.europarl.europa.eu/meps/et/23859/EIKI_BERG/history/5#detailedcardmep|pealkiri=Euroopa Parlamendi koduleht. Parlamendiliikmed. Eiki Berg.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Tunnustus == * [[2012]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli "Identiteedid, konfliktne enesemääratlemine ja ''de facto'' riigid" eest * [[2014]] [[Ida-Soome Ülikool|Ida-Soome Ülikooli]] audoktor <ref name=":0" /> * [[2018]] [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> == Teosed == * Berg, Eiki 1998. Geopoliitika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus * Berg, E. (koost.) 2002. Eesti tähendused, piirid ja kontekstid. Tartu Ülikooli Kirjastus * Berg, E., H. van Houtum (eds) 2003. Routing Borders Between Territories, Discourses and Practices. Ashgate Publishers * Berg, E. and P. Ehin (eds) 2009. Identity and Foreign Policy: Baltic-Russian Relations and European Integration. Ashgate Publishers * Berg, E. and J. Ker-Lindsay (eds) 2018. The Politics of International Interaction with de facto States: Conceptualising Engagement without Recognition. Routledge. * Berg, Eiki, Piret Ehin, Andres Kasekamp, Maria Mälksoo, Eva Piirimäe, Raul Toomla ja Rein Toomla 2018. Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus * Berg, Eiki 2019. Vähem on parem. Mõtisklusi Eesti poliitikast, Euroopa integratsioonist, rahvusvahelistest suhetest ja rahvusülikoolist. Tallinn: Varrak ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Eiki_Berg/est Eiki Berg Eesti Teadusinfosüsteemis] *[https://scholar.google.com/citations?user=QnuwBIsAAAAJ&hl=en Eiki Berg Google Scholar lehekülg] *[https://www.researchgate.net/profile/Eiki_Berg Eiki Berg ResearchGate lehekülg] *[https://www.linkedin.com/in/eiki-berg-20968329/?originalSubdomain=ee Eiki Berg LinkedIn lehekülg] {{Commons|Category:Eiki Berg}} ==Viide== {{viited}} {{JÄRJESTA:Berg, Eiki}} [[Kategooria:Eesti politoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 1nw5bv0yt1smw0n7n3zetj9yzkunil8 0 437862 7175857 7174401 2026-06-19T09:21:59Z Metsavend 738 7175857 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hanno Soans must-valge portree 1.jpg|pisi|Hanno Soans (2014)]] '''[[Hanno Soans|Hanno]] Soans''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1974]]) on eesti [[kuraator]] ja [[kunstikriitik]]. Ta lõpetas 1998. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[kunstiteadus]]e eriala. Ta valiti üheks [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajaks aastatel 2022‒2024.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608405788/uued-kunstnikupalgalised-on-karlson-kongi-malk-soans-ja-toomik "Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik"]. ERR kultuur, 17. november 2021</ref> == Tunnustus == * 1998 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (kuraatoriprojektid 1998. aastal) * 2023 [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] (viimaste aastate kunstitekstid ja kunstikriitika) == Teoseid == *"Egotripp kellegi teisena. Sisselõikeid kaasaegsesse kunsti aastatest 1994-2024", Eesti Kunstiakadeemia 2026. ISBN 9789916740774 == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Hanno_Soans/est ETIS] {{JÄRJESTA:Soans, Hanno}} [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Eesti näitusekuraatorid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] d83757oqc9kcqzj6oaohowr5m8txors 7175858 7175857 2026-06-19T09:24:25Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] 7175858 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hanno Soans must-valge portree 1.jpg|pisi|Hanno Soans (2014)]] '''[[Hanno Soans|Hanno]] Soans''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1974]]) on eesti [[kuraator]] ja [[kunstikriitik]]. Ta lõpetas 1998. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] [[kunstiteadus]]e eriala. Ta valiti üheks [[kunstnikupalk|kunstnikupalga]] saajaks aastatel 2022‒2024.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608405788/uued-kunstnikupalgalised-on-karlson-kongi-malk-soans-ja-toomik "Uued kunstnikupalgalised on Karlson, Kongi, Mälk, Soans ja Toomik"]. ERR kultuur, 17. november 2021</ref> == Tunnustus == * 1998 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (kuraatoriprojektid 1998. aastal) * 2023 [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] (viimaste aastate kunstitekstid ja kunstikriitika) == Teoseid == *"Egotripp kellegi teisena. Sisselõikeid kaasaegsesse kunsti aastatest 1994-2024", Eesti Kunstiakadeemia 2026. ISBN 9789916740774 == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Hanno_Soans/est ETIS] {{JÄRJESTA:Soans, Hanno}} [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Eesti näitusekuraatorid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] 3rcucvouvz68l12ncmfubb8pjt1lgf3 0 439673 7175454 6617619 2026-06-18T13:04:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175454 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Final 2013 Fencing WCH FMS-IN t200006.jpg|pisi|[[Arianna Errigo]] (vasakul) vehklemas Carolin Golubytskyiga [[2013. aasta vehklemise maailmameistrivõistlused|2013. aasta vehklemise maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is]] '''Florett''' on üks kolmest sport[[Vehklemine|vehklemise]] kategooriast. Floretis kasutatakse kerget ja paindlikku relva. Punkti saamiseks tuleb torge sooritada [[torso]] piirkonda. Sarnaselt [[Epee (spordiala)|epee]]ga tuleb punkti saamiseks torgata vastast relva otsaga, kuid floretis kannavad vehklejad vehklemisjaki peal elektrit juhtivat vesti (''lamé''d), mis tagab selle, et korrektselt registreeritakse ainult lubatud kehapiirkonda sooritatud torked. Erinevalt epeevehklemisest saab üheaegse torke korral punkti ainult see vehkleja, kellel on prioriteet ehk eelõigus. == Ajalugu == Tänapäeva florett arenes välja 17. sajandil [[Prantsusmaa]]l, kus [[duell]]ipidamist õpetati kergemat tüüpi tömbi relvaga. Koos relvaga arenes välja ka floretile omane prioriteedi ehk eelõiguse reeglistik, mis aitas vältida seda, et duellandid teineteist raskelt vigastada saaksid. Õnnetuste vältimiseks pidi kaitsepositsioonil olev vehkleja enne ise ründamist alati vastase löögi pareerima ning alles seejärel rünnakuga vastama. Mõõgavõitluses sai löömisest olulisemaks torkamine ning vehklejad muutusid oma liigutustes kiiremaks. Koos reeglistiku väljaarenemisega muutus florettvehklemine eelkõige elegantseks mänguks [[Louis XIV]] õukonnas <ref>http://fie.org/fie/history</ref>. Reeglistiku kasutuselevõtt muutis vehklemine ohutumaks ning duellide tõttu hukkunud inimeste arv vähenes.<ref>{{Netiviide |url=http://acfencers.tripod.com/briefhistory.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-25 |arhiivimisaeg=2018-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180315200324/http://acfencers.tripod.com/briefhistory.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Florettvehklemine oli kavas [[1896. aasta suveolümpiamängud|esimestel olümpiamängudel]] 1896. aastal. Naiste floretivehklemine oli olümpiamängudel kavas esimest korda [[1924]]. aastal. Kuni [[1996]]. aastani oli see ainuke vehklemisala, milles naised olümpiamängudel osalesid. == Reeglid == [[Pilt:Fencing foil valid surfaces 2009.svg|pisi|Florettvehklemises lubatud torkepiirkond (oranžiga)]] Punkti saamiseks tuleb florettvehklemises vastast relva otsaga torgata. Kui vehkleja puutub vastast floreti tera küljega, siis punkti ei registreerita. Floreti ots peab olema vastase elektrit juhtiva jakiga (''lamé''ga) vooluringi katkestamata kontaktis vähemalt 15 (± 1) millisekundit minimaalselt 4,90-[[njuuton]]ilise jõuga. Lubatud torke sooritamise alad on torso (samuti vehklemismaski kaelakaitse alumine osa) ja kubemepiirkond. Torked jalgade, käte ja pea piirkonda pole lubatud. Kogemata väljapoole lubatud piirkonda tehtud torked ei too karistusi, kuid ei anna ka punkte. === Prioriteet === Florettvehklemises ei saa alati punkti mitte esimesena torke sooritanud vehkleja, vaid see, kellel on prioriteet. Prioriteet on sel vehklejal, kes sooritab korrektse rünnaku. Kui rünnak ebaõnnestub (torge läheb mööda, vastane pareerib jne), siis kaotab vehkleja prioriteedi. Kui vastane sooritab otsekohe vasturünnaku, on temal prioriteet. Vastane saab automaatselt prioriteedi, kui ta pareerib. Pärast pareerimist on vehklejal õigus rünnata. Kui vehkleja kõhkleb või viivitab, kaotab ta prioriteedi. Sellisel juhul on esimesena rünnanud vehklejal õigus uuesti rünnata, kuid punkti saamiseks peab ta kindlustama, et tal on prioriteet (st. vastane ei ole alustanud uut rünnakut). Ainult prioriteediga sooritatud torked annavad punkte. Kui ainult üks vehkleja sooritab õnnestunud torke lubatud alasse, siis ei ole prioriteedi reegel oluline (vehkleja sooritas õnnestunud rünnaku, mida vastane ei pareerinud). Kui mõlemad vehklejad sooritavad torke korraga, siis saab punkti prioriteediga vehkleja. Kui prioriteediga vehkleja sooritab torke keelatud alasse ja tema vastane lubatud alasse, siis ei saa keegi punkti (prioriteet puudus). Olukorras, kus mõlemad vehklejad sooritavad õnnestunud torke lubatud alasse, kuid prioriteet ei ole selge, ei saa punkti kumbki vehkleja<ref>{{Netiviide |url=http://www.hpfc.org.uk/basics.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-06-25 |arhiivimisaeg=2016-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160706224141/http://www.hpfc.org.uk/basics.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Vaata ka== *[[Epee]] *[[Espadron]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vehklemine]] abs3ieq2e43otcaxh4q0jb05hjzdswy 0 445668 7175810 6970176 2026-06-19T08:26:22Z Svencapoeira 67038 7175810 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Torbikseen | pilt = Must torbikseen2.jpg | pildi_seletus = [[Must_torbikseen|Must torbikseen]] ''Craterellus cornucopioides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = [[Kukeseenelised]] ''Cantharellaceae'' | perekond = '''Torbikseen''' ''Craterellus'' | perekonna_autor = [[Christiaan Hendrik Persoon|Pers.]] (1825) | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''Torbikseen''' (''Craterellus'') on perekond seeni [[Kukeseenelised|kukeseeneliste]] sugukonnast. ==Eesti liike== *''Craterellus caeruleofuscus'' – [[hallikaspruun torbikseen]] *''Craterellus cinereus'' – [[hall toruseen]] *''Craterellus cornucopioides'' – [[must torbikseen]] *''Craterellus lutescens'' – [[kollakas torbikseen]], varem kollakas kukeseen *''Craterellus melanoxeros'' – [[mustuv torbikseen]], varem mustuv kukeseen *''[[Craterellus squamatus]]'' *''Craterellus tubaeformis'' – [[lehter-torbikseen]], varem lehter-kukeseen *''Craterellus undulatus'' – [[pruun toruseen]] ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== *[[kukeseen (perekond)]] [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] 6fe7alh4g3309ixn377bhuit87igga3 0 456095 7175417 6975254 2026-06-18T12:17:46Z Helveh 149459 Link Maramaa pst artiklile. 7175417 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viljandi 2006.jpg|pisi|[[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänava]] ja [[Tartu tänav (Viljandi)|Tartu tänava]] vahele jääv Lossi tänava lõik]] {{teekaart}} '''Lossi tänav''' on [[tänav]] [[Viljandi]] kesklinnas. Tänav saab alguse [[Viljandi lossimäed|Viljandi lossimägede]] servast, [[Varese sild|Varese silla]] juurest, ristub [[Pikk tänav (Viljandi)|Pika tänavaga]], [[Munga tänav (Viljandi)|Munga tänavaga]], [[Johan Laidoneri plats]]iga, [[Kauba tänav (Viljandi)|Kauba tänavaga]], [[Väike-Turu tänav (Viljandi)|Väike-Turu tänav]], [[Oru tänav (Viljandi)|Oru tänavaga]], [[Tartu tänav (Viljandi)|Tartu tänavaga]], [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänavaga]] ning [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänavaga]] ja lõppeb [[Uus tänav (Viljandi)|Uuel tänaval]], kus läheb üle [[August Maramaa puiestee]]ks. Tänav on Johan Laidoneri platsilt kuni Carl Robert Jakobsoni tänavani ühesuunaline. Tänava pikkus on 756 m<ref>{{netiviide | URL=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/3201/8059/lisa.pdf | Pealkiri = Viljandi linna kohalike teede nimekiri | Failitüüp = [[PDF]] | Täpsustus = Lisa Viljandi Linnavolikogu 22.02.2018 määrusele nr 12 | Väljaanne = [[Riigi Teataja]] | Aeg = 5. märts 2018 | Väljaandja = [[Viljandi Linnavolikogu]] | Kasutatud = 21.08.2018}}</ref>. [[Pilt:Lossi tänav, Viljandi.jpg|pisi|Lossi tänava algus]] == Hoonestus == * Elamu Viljandis [[Lossi tänav 11]] ([[ehitismälestis]] nr 14706)<ref name="KRR_14706">{{kultuurimälestis|14706|Elamu Viljandis Lossi 11, 19. saj}} (vaadatud 09.01.2022)</ref> ja ait Viljandis Lossi tänav 11<ref name="KRR_14707">{{kultuurimälestis|14707|Ait Viljandis Lossi 11, 19.saj. I pool}} (vaadatud 09.01.2022)</ref> *Lossi tänav 12/[[Johan Laidoneri plats]] 10, [[Viljandi muuseumihoone]] *Lossi tänav 21 asus[[Rubiin (kino)| kino Rubiin]] hoone, kino lõpetas tegevuse 2011. aastal. Enne seda asus kinnistul [[Viljandi linavabrik]]. *Lossi tänav 22 ja [[Tartu tänav (Viljandi)|Tartu tänav]]a nurgal asus [[Sakala Pank]] ja [[Viljandi Majaomanike Ühispank]]. *[[Eduard Pohli maja]], Lossi tänav 26/ Tartu tänav 13 (Tartu ja Lossi tänava ristmikul), hoones on tegutsenud ka [[Sakala Pank]] ja [[Sakala (ajaleht)|ajalehe Sakala]] toimetus ** [[Viljandi hotellihoone]], [[Tartu tänav (Viljandi)|Tartu tänav]] 11/Lossi tänav 29<ref name="KRR_14055">{{kultuurimälestis|14055|Viljandi hotellihoone}} (vaadatud 09.01.2022)</ref>. Hoone arhitekt [[Eugen Sacharias]], ehitati ärihooneks-hotelliks "EVE" 1939. aastal. *Lossi tänav 31 asub [[Viljandi Nukuteater]], tänapäeval esimesel korrusel äripinnad ja hoones korterid *[[Lossi 35|Lossi tänav]] 35 / [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 18, valmis 1912. aastal.<ref name="KRR_14708">{{kultuurimälestis|14708|Pangahoone-elamu Viljandis Lossi 35/Posti18, 1913-1915.a.}} (vaadatud 09.01.2022)</ref> Algselt asus esimesel korrusel [[Tartu Pank|Tartu Panga]] Viljandi osakond ja teisel korrusel korterid == Galerii == <gallery> Viljandi Architektur rote Ziegelsteine mit rautenförmigen Fenster im Dachgeschoss 4.jpg|Hoone Lossi tänav 3 / [[Pikk tänav (Viljandi)|Pikk tänav]] 17 Architecture of Viljandi, Estonia.jpg|Elamu Lossi tänav 5 Munga ja Lossi tänava nurk Viljandis.jpg|Lossi tn 9 ja [[Munga tänav (Viljandi)|Munga tänav]]a ristmik Elamu Lossi 11.JPG|Elamu ja ehitismälestis Lossi tänav 11 Wiljandi muuseum.JPG|Lossi tänav 12/[[Johan Laidoneri plats]] 10, [[Viljandi muuseumihoone]] Viljandi, Estonia (7182836211).jpg|Lossi tänav 13 Lossi tänav II, Viljandi.jpg|Lossi tn Pohli maja vasakul, ja Lossi tn 31 paremal, vaatega Lossi/[[Tartu tänav (Viljandi)|Tartu]] ristmikule |Endine turuplats (praegu [[Johan Laidoneri plats]]) pildistatuna Lossi tänavalt </gallery> ==Ajalugu== [[Pilt:E.Pohli maja, Lossi tn 26, Viljandi, 1912.jpg|pisi|[[Eduard Pohli maja]], Lossi tänav 26 (Tartu ja Lossi tänava ristmikul), 1912]] [[Pilt:Lossi tn, Viljandi, 1911.jpg|pisi|Lossi tänav pildistatuna Kauba tänava ristmikult, 1911]] Lossi tänav (sks. ''Schlossgasse'', ''Schloss-strasse<ref name=":0" />'') oli keskaegse linna peatänav<ref name="MUINAS1">{{netiviide | Autor = Laarmann, E. | Pealkiri = Viljandi vanalinna hoonestuse väärtushinnanguline analüüs | URL = https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2017/pdf/era5025_002_0005041.pdf | Täpsustus = lk 6 | Väljaandja = Muinsuskaitseamet | Aeg = 1996 | Kasutatud = 05.09.2018 | Keel =}}</ref> ja viis [[Viljandi ordulinnus]]est üle turuväljaku ([[Kindral Laidoneri plats]])<ref name="MUINAS1" /> [[Viljandi linnamüür|linnamüüri]] Tartu väravani (ligikaudu praegune Lossi tänav 22) ja omandas tähenduse pärast linnusega ühendavate sildade valmimist. Pärast 1789. aastat pikendati tänavat põhja suunas''<ref name=":0" />''. Tänava alal tehtud arheoloogilised uuringud on olnud napid ega anna ühest vastust tänava tekkimise aja kohta. Tänava alalt ja ümberkaudsetelt aladelt leitud sillutised annavad põhjuse eeldada, et tänav oli sillutatud juba [[14. sajand]]il.<ref>{{netiviide |Autor=Arvi Haak |Pealkiri=Keskaegse Viljandi tänavate võrk |Väljaanne=Viljandi Muuseumi aastaraamat 2002 |Väljaandja=[[Viljandi Muuseum]] |Koht= |Aeg= |URL=http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=140&op=body |Kasutatud=11.09.2017}}</ref> Veel 20. sajandi esimesel poolel oli linna peatänav, mille ääres asusid nii ärid kui ettevõtted. ''<ref name=":0" />'' Tänav sai nime [[1915]]. aastal{{lisa viide}}. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal kandis tänav koos [[August Maramaa puiestee|August Maramaa puiesteega]] ''Viktor Kingissepa tänava'' nime<ref name=":0">{{netiviide | URL = https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/3096/Lisa2_m58.pdf | Pealkiri = Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine | Väljaanne = [[Riigi Teataja]] | Kasutatud = 29.03.2017}}</ref>. Lossi 4 tegutses [[Viljandi linavabrik|Viljandi Linavabrik]]. V. Kingissepa tänav nr. 26, 28 ja 31 tegutses [[Eesti NSV]] ajal trükikoda "[[Kiir (trükikoda)|Kiir]]"<ref>Avo Agasild, [https://dea.digar.ee/article/teekommunismileviljandi/1981/11/26/6 350 aastat esimese trükikoja asutamisest Eestis], Tee Kommunismile: EKP Viljandi Rajoonikomitee ja Viljandi Rajooni RSN häälekandja, nr. 138, 26 november 1981</ref> ==Viited== {{commonskat|}} {{viited}} {{koord|NS=58.365299|EW=25.600926}} {{Viljandi tänavad}} [[Kategooria:Viljandi tänavad]] ii4msoal7u4lvhr75jjx33l9lw7c4kg 4 456136 7175467 7174812 2026-06-18T13:24:00Z KarinaSazonova 226686 /* PK KA */ 7175467 wikitext text/x-wiki {{EMÜ Keelekeskus}} '''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. '''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]''' [[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.] Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist. ==Nõuded terminitöö sissekandele== ===Eesmärgid=== Üliõpilased 1) saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada; 2) oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada. ===Tööülesanded=== 1) rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna; 2) rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 3) vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada<sub>; 4) info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles; 5) erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles; 6) üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. ====Arutelulehtede kommentaarid==== Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.<br /> Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>)<br /> või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.<br /> Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.<br /> ===Vormistusreeglid (viitamine)=== Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine. NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 1) sobiva vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]] 2) sobimatu vormistuse näide: [[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]] 3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale. '''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul "Lisa keeled" /"Teistes keeltes" tööriistaga. Näiteid viitamisest: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Piltide lisamine=== Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]] ===Kirje osad=== 1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]]; 2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles ("kes on kes ja mis on mis"); 3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]]; 5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale; 6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend]; 7) kui kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. '''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna. ===Terminibaasid ja sõnastikud=== *[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] *[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium] *Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm] *Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED]) *Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica]) *Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] *[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]] *Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]] * [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti *Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html] ==Hästi õnnestunud artiklid== *[[Kennelköha]] 2019/2020 *[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020 *[[Siinuskulissajam]] 2019/2020 ==Näpunäiteid töö alustamiseks== ===Harjutamine=== '''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. '''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin]. Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. "[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]". Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada, [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel "Näita ajalugu". Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul "[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]" - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada. Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida). Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]]. Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page "What is Wikipedia?" video in Spanish with subtitles]. ===KKK=== Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. '''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. Viitamise näited: *[[Eesti Maaülikool]] *[[Maastik]] *[[Harilik kuusk]] ===Keelesaade: Vikitund=== Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund] Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]]. ===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias=== Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]]. [http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu. ===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles === ==2025/2026 õppeaasta== ====MI EH==== Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'. näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]]) [https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted [[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]] Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') * [[Ehitise rekonstrueerimine]] * [[Vahtbetoon]] ''(Foam concrete)'' * [[Soojusisolatsioon]] ''(Thermal insulation)'' ====MI VE==== * [[näidis]] ''(sample, the term in English)'' ====MI GM==== * [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'') * [[Amsterdami null]] (''Amsterdam Ordnance Datum'') ====MI MN==== * [[Jahikeeld]] ====MI PU==== ====MS==== * [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)'' * [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)'' * [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)'' * [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)'' * [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)'' * [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)'' * [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)'' * [[Kaardimakse]] ''(Card payment)'' * [[Müügijuht]] ''(Sales manager)'' * [[Klaaslae efekt]] ''(Glass ceiling)'' * [[Hinnastruktuur]] ''(Pricing structure)'' * [[Tasustamise läbipaistvus]] ''(Pay transparency)'' * [[Konto väljavõte]] ''(Bank statement)'' ====PK KV==== ====PK KA==== [[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'') [[Harilik merikeel]] (''Solea solea'') ====PK AI==== * [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)'' * [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)'' * [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)'' * [[Habanero]] ''(Habanero)'' ====PK LU==== * [[Botaanikaaed]] * [[Loodusteraapia]] * [[Siberi tõmmuvaeras]] ''(Siberian Scoter)'' * [[Siberi Võhumõõk]] ''(Siberian Iris)'' ====PK PS==== * [[Segasööt]] ''(Compound feed)'' * [[Läga]] ''(Slurry)'' * [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)'' * [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)'' * [[Allakülv]] ''(Undersowing)'' * [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)'' * [[Kattevili]] ''(Cover crop)'' * [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)'' * [[Süsinikupõllumajandus]] ''(Carbon Farming)'' ====PK KJ==== * [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)'' * [[Multš]] ''(Mulch)'' * [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)'' * [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)'' ====PK KK==== ====MI TT==== Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad "sobivad", aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu). Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'') *[[Katalüüsmuundur]] (''Catalytic converter'') *[[Tsentrifugaalpump]] (''Centrifugal pump'') *[[Petrooleum]] (''Petroleum'') *[[Volvo Redblock]] (''Volvo Redblock'') *[[Ülerõhk sisepõlemismootoris]] (''boost pressure'') ====MI TN==== * [[Martensiit]] * [[Pneumosilinder]] ====VL TL==== •[[Kanaliha]] ====VL RM==== ====VL LK==== *[[Zooloogia]] (Zoology) squrw0q9f3r7b0rffu2hldf18mfm81b 0 462381 7175931 7175359 2026-06-19T11:40:41Z ~2026-23883-11 227477 /* Sündmused Eestis */ 7175931 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni - Tartu maakohus kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pannakse nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – Tartu linna päev * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] hdht3xuy7bsrrg3j1c4wc2zm0nj1bvc 7175937 7175931 2026-06-19T11:54:59Z ~2026-23883-11 227477 /* Kohaliku tähtsusega */ 7175937 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avatakse mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] pysy9qbrkovz1uqnzunlhezu8vfnqit 0 462855 7175826 6888569 2026-06-19T08:40:51Z Svencapoeira 67038 7175826 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lakkvaabik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Lakkvaabik2.jpg | pildi_seletus = Lakkvaabik ''Ganoderma lucidum'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Vaabikulised]] ''Ganodermataceae'' | perekond = [[Vaabik]] ''Ganoderma'' | liik = '''Lakkvaabik''' | binaarne = ''Ganoderma lucidum'' | binaarse_autor = [[Petter Adolf Karsten|Karst]], 1881 | sünonüümid = | levikukaart = }} '''Lakkvaabik''' (''Ganoderma lucidum''), ka läikvaabik, vanasti punane läiktorik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[vaabik]]u perekonda [[vaabikulised|vaabikuliste]] (''Ganodermataceae'') sugukonda [[torikulaadsed|torikulaadsete]] (''Polyporales'') seltsi kuuluv seeneliik. Viljakeha pealt punakas, läikiv. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] 9ytgi2samvyo7fbpci8whz5v0ppyr98 0 477307 7175799 7054724 2026-06-19T08:02:35Z Metsavend 738 7175799 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Harry Kane | pilt = Harry Kane in Russia 2.jpg | pildi_suurus = 180px | pildiallkiri = Kane Inglismaa U19-ga 2012. aastal | täisnimi = Harry Edward Kane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1993|7|28}} | sünnilinn = [[Walthamstow]] | sünnimaa = [[Inglismaa]] | pikkus = 188 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]] | särginumber = 10 | aastad1 = 2009–2023| mänge1 = 317| väravaid1 = 213| klubi1 = [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]] | aastad2 = 2011 | mänge2 = 18 | väravaid2 = 5 | klubi2 = → [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]] (laenul) | aastad3 = 2012 | mänge3 = 22 | väravaid3 = 7 | klubi3 = → [[Millwall FC|Millwall]] (laenul) | aastad4 = 2012–2013| mänge4 = 3 | väravaid4 = 0 | klubi4 = → [[Norwich City FC|Norwich City]] (laenul) | aastad5 = 2013 | mänge5 = 13 | väravaid5 = 2 | klubi5 = → [[Leicester City FC|Leicester City]] (laenul) | aastad6 = 2023– | mänge6 = 0 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Müncheni Bayern]] | koondiseaastad1 = 2010 | koondisemänge1 = 3 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = Inglismaa U17 | koondiseaastad2 = 2010–2012| koondisemänge2 = 14| koondiseväravaid2 = 6 | koondis2 = Inglismaa U19 | koondiseaastad3 = 2013 | koondisemänge3 = 3 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Inglismaa U20 | koondiseaastad4 = 2013–2015| koondisemänge4 = 14| koondiseväravaid4 = 8 | koondis4 = Inglismaa U21 | koondiseaastad5 = 2015– | koondisemänge5 = 115| koondiseväravaid5 = 81| koondis5 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] | klubi_seisuga = 18. august 2023 | koondis_seisuga = 31. detsember 2028 }} '''Harry Edward Kane''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1993]] [[Walthamstow]]is) on [[Inglismaa]] jalgpallur, kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Bundesliga|Saksa kõrgliiga]] klubis [[Müncheni Bayern]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.<ref name="zt2S3" /> Kane on võitnud hooaegadel 2015–16 ja 2016–17 [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]].<ref name="saabas" /> == Klubikarjäär == Kane debüteeris [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham]]i rivistuses 25. augustil 2011, kui mängiti [[UEFA Euroopa Liiga]] raames [[šotlased|šoti]] klubiga [[Heart of Midlothian FC|Heart of Midlothian]]. Hooajal 2010–11 mängis ta laenulepinguga [[Leyton Orient FC|Leyton Orient]]is, 2011–12 laenul [[Millwall FC|Millwall]]is ja 2012–13 esimese poole hooajast laenul [[Norwich City FC|Norwich City]]s ning teise poole [[Leicester City FC|Leicester City]]s. Alates 2014–15 hooajast mängib Kane Tottenhami põhirivistuses. Ta valiti 2015. aasta jaanuaris ning veebruaris [[Premier League]]'i kuu parimaks mängijaks. Lüües kõikide sarjade peale 31 väravat, millest 21 olid liigas, nimetati Kane [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängijaks. 2015–16 lõi Kane liigas 25 väravat, mille eest võitis ta ka oma karjääri esimese [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]]. 2016. aasta märtsis nimetati ta taas [[Inglismaa]] kõrgliiga kuu parimaks mängijaks. Kane võitis juba järgmisel hooajal oma teise Kuldsaapa, kui lõi Premier League's 29 ja kõikide sarjade peale 35 väravat.<ref name="saabas" /> 9. septembril 2017 lõi Kane [[Everton FC|Everton]]i vastu oma 100. värava Tottenhami meeskonnas. 13. septembril 2017 lõi ta kaks väravat [[UEFA Meistrite Liiga]] kohtumises [[Borussia Dortmund]]iga, aidates oma koduklubi 3:1 võiduni [[Wembley staadion]]il. Suvel 2023 liitus ta ligi 100 miljoni euro eest Müncheni Bayerniga. == Koondisekarjäär == Kane on esindanud Inglismaad nii U17-, U19-, U20- kui ka U21-koondises. [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa täiskasvanute koondis]]es debüteeris Kane 27. märtsil 2015 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] vastu. Ta lõi samas mängus ka oma debüütvärava. 2016. aastal esindas Kane Inglismaad [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel]], kus langeti kaheksandikfinaalis [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu. 13. juunil 2017 lõi ta kaks väravat sõpruskohtumises [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]ga. Inglased kaotasid võõrsil 2:3.<ref name="UGRbO" /> [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus 18. juunil võitsid inglased Kane'i kahe värava toel [[Tuneesia jalgpallikoondis|Tuneesiat]] 2:1.<ref>[https://sport.err.ee/840308/kapten-kane-i-uleminutite-varav-toi-inglismaale-raske-voidu "Kapten Kane'i üleminutite värav tõi Inglismaale raske võidu"]. sport.err.ee. 18.6.2018. Vaadatud 19.6.2018</ref> 24. juunil toimunud teises alagrupimängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu tegi Kane [[kübaratrikk|kübaratriki]]. Ta sai sellega esimeseks Inglismaa mängijaks pärast [[Ron Flowers]]it ([[1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1962]]), kes on maailmameistrivõistluste kahes esimeses mängus värava löönud, lisaks esimeseks Inglismaa mängijaks, kes on alagrupiturniiril löönud neli väravat, ning üheks kolmest Inglismaa mängijast [[Geoff Hurst]]i ([[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966]]) ja [[Gary Lineker]]i ([[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986]]) kõrval, kes on maailmameistrivõistlustel teinud kübaratriki.<ref>[https://sport.err.ee/841893/harry-kane-tousis-kubaratrikiga-mm-finaalturniiri-parimaks-varavakutiks "Harry Kane tõusis kübaratrikiga MM-finaalturniiri parimaks väravakütiks"]. sport.err.ee. 24.6.2018. Vaadatud 26.6.2018</ref> Kaheksandikfinaalis lõi ta penaltist värava [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu.<ref>[https://sport.err.ee/843842/esmakordselt-penaltiseerias-voidutsenud-inglismaa-joudis-veerandfinaali "Esmakordselt penaltiseerias võidutsenud Inglismaa jõudis veerandfinaali"]. sport.err.ee. 3.7.2018. Vaadatud 8.7.2018</ref> == Saavutused == === Individuaalsed === * [[Professional Footballers' Association|PFA]] aasta noormängija: 2014–15 * [[Premier League]]'i hooaja sümboolne koosseis: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="saabas">{{Netiviide|url=http://www.independent.co.uk/sport/football/premier-league/harry-kane-premier-league-golden-boot-tottenham-hotspur-a7747771.html|pealkiri=Tottenham striker Harry Kane wins the Premier League's Golden Boot for the second season in a row|väljaanne=[[The Independent]]|aeg=21. mai 2017 |vaadatud=22. mail 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="zt2S3">{{Netiviide|url=https://www.transfermarkt.com/harry-kane/profil/spieler/132098|pealkiri=Harry Kane|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=1. oktoobril 2017}}</ref> <ref name="UGRbO">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4145719/video-inglismaa-sai-prantsusmaa-kaest-piinliku-kaotuse|pealkiri=Inglismaa sai Prantsusmaa käest piinliku kaotuse|väljaanne=Postimees|aeg=13. juuni 2017|vaadatud=1. oktoobril 2017}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.tottenhamhotspur.com/first-team-squad/harry-kane/ Profiil Tottenham Hotspur FC kodulehel] {{Tottenham Hotspur FC}} {{UEFA Euro 2016 Inglismaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Inglismaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Inglismaa koondis}} {{JÄRJESTA:Kane, Harry}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Millwall FC mängijad]] [[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Leicester City FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] rb4xawqle9pv4h5c16le30spm191is9 0 479125 7175775 7026004 2026-06-19T06:55:40Z Amherst99 15496 /* */ 7175775 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} '''Riia Õpetajate Instituut''' ([[läti keel]]es ''Rīgas (Valsts) Skolotāju institūts'', [[lühend]] ''RSI'') oli [[Riia]]s Liepāja tänaval paiknev riiklik pedagoogiline ülikool (praegu asuvad samas kohas Pauls Stradiņši kliinilise ülikooli haigla kliinikud ja muud ühekorruselised puidust hooned). Instituudi internaatkool asus aadressil Talsu 7a. Instituudi asutaja ja esimene direktor oli Ludis Bērziņš. == Tekkelugu == Kui 1915. aastal muudeti 2. Riia haigla Vene impeeriumi Punasele Ristiks, siis ehitati nakkushaiguste raviks neli eraldiseisvat puust kasarmut, mida kasutasid ka Saksa väed pärast Riia allutamist 1918. aastal. Pärast [[Läti Vabadussõda]] ehitasid Vene võimud haiglatesse ja barakkidesse karantiinijaama ja laste varjupaiga. Hiljem ehitas siseministeerium riikliku emigrantide maja, Riia lastekodu, emade ja laste osakonna ning laste ajutise varjupaiga. 1922. aastal alustas kolmes kasarmus tööd Riia õpetajate instituut, mille peahoone oli kuni 1924. aastani Vana-Pihlava majas aadressil Talsu 7a. Hiljem hakkas see tegutsema ainult instituudi internaatkoolis. 1938. aastal viidi instituut üle Cesisesse, kus see tegutses endises Berzaini gümnaasiumihoones Cespi õpetajate instituudi nime all kuni 1940. aastani. Pärast teist maailmasõda asutati 1946. aastal Riia õpetajate koolituskool, mis 1957. aastal muutus Riia pedagoogikakooliks. 1987. aastal asutati Riia 2. pedagoogikakool, mis alustas tegevust Riias värskelt ehitatud hoones aadressil Imantas 7. 1992. aastal lõi Läti Vabariigi haridus- ja teadusministeerium pedagoogikakoolide baasil Riia ja Imanta õpetajate instituudid. 1994. aastal asutati Riia pedagoogikaülikool ja selle esimeseks rektoriks sai Juris Stabiņš. 1995. aastal muutus see Riia õpetajakoolituse ja hariduse juhtimise akadeemiaks. [[Kategooria:Läti koolid]] 8zce0c7tg5pxekstkknql1nvugprkw7 1 479292 7175468 4817721 2026-06-18T13:24:11Z Kuriuss 38125 7175468 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ''Tema mänedžeri Jukka Härköneni '''arvates''' on Semenya läbinud sootesti juba 2008. aastal'' – entsüklopeedia ei peaks paljundama kellegi kolmanda arvamusi, vaid esitama kindlaid, tõendamist leidnud fakte. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 16:24 (EEST) 03fkhoi9oni2qfgm0q2151h6izogssj 4 483450 7175716 7157274 2026-06-19T02:20:48Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7175716 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P1140 ?dummy0 . ?item wdt:P131* wd:Q180200. } |section= |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,p31,p131,P1140 |thumb=128 |min_section=2 |freq=30 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! üksikjuht nähtusest ! asub haldusüksuse territooriumil ! EHAK-i kood |- | [[Aavere (Anija)|Aavere]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1046 |- | [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 1050 |- | [[Adra]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 1084 |- | [[Aegviidu]] | alev Harjumaal Anija vallas | [[alev]] | [[Anija vald]] | 1086 |- | [[Aegviidu vald]] | alevvald | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0112 |- | [[Aela]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1089 |- | [[Ahisilla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1113 |- | [[Aila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1141 |- | [[Alansi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1174 |- | [[Alavere (Anija)|Alavere]] | küla Harjumaal Anija vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1184 |- | [[Allika (Saue)|Allika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1206 |- | [[Allika (Kuusalu)|Allika]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1202 |- | [[Alliklepa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1208 |- | [[Alliku (Saue)|Alliku]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1216 |- | [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1221 |- | [[Andineeme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1256 |- | [[Anija]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1278 |- | [[Anija vald (2002)|Anija vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0140 |- | [[Anija vald]] | vald Harjumaal (2017) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0141 |- | [[Arava]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1321 |- | [[Ardu]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 1340 |- | [[Aru (Kuusalu)|Aru]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1363 |- | [[Aruaru]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 1367 |- | [[Aruküla]] | alevik Raasiku vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Raasiku vald]] | 1373 |- | [[Arusta]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 1388 |- | [[Aruvalla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 1391 |- | [[Assaku]] | alevik Rae vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 1408 |- | [[Aude]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1449 |- | [[Audevälja]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1450 |- | [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1585 |- | [[Haabersti linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0176 |- | [[Haabneeme]] | alevik Viimsi vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Viimsi vald]] | 1675 |- | [[Haapse]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 1691 |- | [[Haavakannu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1701 |- | [[Habaja]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 1708 |- | [[Haiba]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1720 |- | [[Haljava]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 1741 |- | [[Hara (Kuusalu)|Hara]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1761 |- | [[Harju maakond]] | maakond Eestis | [[maakond]] | [[Eesti]] | 0037 |- | [[Harju-Risti]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1771 |- | [[Harku]] | alevik Harku vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Harku vald]] | 1774 |- | [[Harku vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0198 |- | [[Harkujärve]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 1776 |- | [[Harmi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1779 |- | [[Hatu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1782 |- | [[Hingu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1854 |- | [[Hirvli]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1877 |- | [[Humala]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 1903 |- | [[Härma (Raasiku)|Härma]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 1954 |- | [[Härmakosu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1961 |- | [[Hüüru]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1975 |- | [[Idaotsa]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 1984 |- | [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 1994 |- | [[Ihasalu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2009 |- | [[Illurma]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2045 |- | [[Ilmandu]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 2047 |- | [[Ilmastalu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2046 |- | [[Iru]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2100 |- | [[Jaanika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2135 |- | [[Joaveski]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2194 |- | [[Juminda]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2209 |- | [[Juuliku]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2217 |- | [[Jägala]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2299 |- | [[Jägala-Joa]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2301 |- | [[Jälgimäe]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2307 |- | [[Järsi]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 2335 |- | [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2353 |- | [[Jõelähtme]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2234 |- | [[Jõelähtme vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0245 |- | [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2248 |- | [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2267 |- | [[Jüri]] | alevik Rae vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 2377 |- | [[Kaasiku (Saue)|Kaasiku]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2427 |- | [[Kaberla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2450 |- | [[Kaberneeme]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2452 |- | [[Kabila (Saue)|Kabila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2455 |- | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2474 |- | [[Kadja]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2485 |- | [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2509 |- | [[Kajamaa]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2552 |- | [[Kalesi]] | küla Harjumaal Raasiku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 2575 |- | [[Kallavere]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2601 |- | [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2629 |- | [[Kanavere]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2657 |- | [[Kangru (Kiili)|Kangru]] | alevik Harjumaal Kiili vallas | [[alevik]] | [[Kiili vald]] | 2673 |- | [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2690 |- | [[Karilepa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2731 |- | [[Karjaküla]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 2749 |- | [[Karla (Rae)|Karla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2763 |- | [[Karla (Kose)|Karla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2764 |- | [[Kasemetsa]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2795 |- | [[Kasepere]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2797 |- | [[Kasispea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2804 |- | [[Kata]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2848 |- | [[Katsina]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2852 |- | [[Kaunissaare]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 2877 |- | [[Kautjala]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2885 |- | [[Keelva]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2909 |- | [[Kehra]] | linn Harjumaal Anija vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Anija vald]] | 2928 |- | [[Kehra küla|Kehra]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 2925 |- | ''[[:d:Q44950720|Kehra linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0290 |- | [[Keibu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2927 |- | [[Keila]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | ''[[:d:Q23890555|Keila linn]]'' | 0296 |- | ''[[:d:Q23890555|Keila linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0296 |- | [[Keila vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0295 |- | [[Keila-Joa]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 2931 |- | [[Kelnase]] | küla Harjumaal Viimsi vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 2944 |- | [[Kelvingi]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 2945 |- | [[Kemba]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2949 |- | [[Kernu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2976 |- | [[Kernu vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0297 |- | [[Kersalu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2978 |- | [[Kesklinna linnaosa]] | Tallinna linnaosa | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0298 |- | [[Kibuna]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3001 |- | [[Kihmla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 3022 |- | [[Kiia]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3025 |- | [[Kiili]] | alev Harjumaal Kiili vallas | [[alev]] | [[Kiili vald]] | 3039 |- | [[Kiili vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0305 |- | [[Kiisa]] | alevik Harjumaal Saku vallas | [[alevik]] | [[Saku vald]] | 3048 |- | [[Kiiu]] | alevik Harjumaal Kuusalu vallas | [[alevik]] | [[Kuusalu vald]] | 3056 |- | [[Kiiu-Aabla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3055 |- | [[Kirdalu]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 3119 |- | [[Kirikla küla|Kirikla]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3120 |- | [[Kirivalla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3140 |- | [[Kiruvere]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3156 |- | [[Kiviloo]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 3183 |- | [[Kivitammi]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3195 |- | [[Klooga]] | alevik Harjumaal Lääne-Harju vallas | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 3205 |- | [[Kloogaranna]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3207 |- | [[Kobru]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3224 |- | [[Kodasoo]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3232 |- | [[Kohatu (Saue)|Kohatu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3266 |- | [[Koidu (Saue)|Koidu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3285 |- | [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3296 |- | [[Koipsi]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3301 |- | [[Koitjärve]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3300 |- | [[Kolga]] | alevik Harjumaal Kuusalu vallas | [[alevik]] | [[Kuusalu vald]] | 3336 |- | [[Kolga-Aabla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1007 |- | [[Kolgaküla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3343 |- | [[Kolgu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3342 |- | [[Kolu (Kose)|Kolu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3363 |- | [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3385 |- | [[Kopli (Rae)|Kopli]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 3435 |- | [[Koplimetsa]] | küla Harjumaal Rae vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 3440 |- | [[Koppelmaa]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3439 |- | [[Kose]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 3460 |- | [[Kose vald]] | vald Harjumaal (2013) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0338 |- | ''[[:d:Q44917721|Kose vald]]'' | vald Harjumaal (kuni 2013) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0337 |- | [[Kose-Uuemõisa]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 3464 |- | [[Kostiranna]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3471 |- | [[Kostivere]] | alevik Jõelähtme vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Jõelähtme vald]] | 3472 |- | [[Kosu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3474 |- | [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3480 |- | [[Krei]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3492 |- | [[Kristiine linnaosa]] | Tallinna linnaosa | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0339 |- | [[Kuivajõe]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3546 |- | [[Kukepala]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3553 |- | [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3588 |- | [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 3597 |- | [[Kulna]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3603 |- | [[Kumna]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 3608 |- | [[Kupu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3630 |- | [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 3653 |- | [[Kurgla]] | küla Harjumaal Raasiku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 3668 |- | [[Kurkse]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3682 |- | [[Kurna]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 3687 |- | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3691 |- | [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 3697 |- | [[Kustja]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3705 |- | [[Kuusalu küla|Kuusalu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3718 |- | [[Kuusalu]] | alevik Harjumaal Kuusalu vallas | [[alevik]] | [[Kuusalu vald]] | 3714 |- | [[Kuusalu vald]] | vald Harjumaal (2005) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0353 |- | ''[[:d:Q44954285|Kuusalu vald]]'' | vald Harjumaal (kuni 2005) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0352 |- | [[Kuusemäe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 3716 |- | [[Käesalu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3857 |- | [[Kõmmaste]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3762 |- | [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3768 |- | [[Kõrvenurga]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3829 |- | [[Kõue]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3834 |- | [[Kõue vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0363 |- | [[Külmaallika]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3993 |- | [[Kütke]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 3997 |- | [[Laabi]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 4002 |- | [[Laagri]] | alevik Saue vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Saue vald]] | 4014 |- | [[Laane (Kose)|Laane]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4020 |- | [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4019 |- | [[Lagedi]] | alevik Harjumaal Rae vallas | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 4043 |- | [[Laiaküla]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4064 |- | [[Laitse]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4075 |- | [[Langa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4096 |- | [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4112 |- | [[Lasnamäe linnaosa]] | Tallinna linnaosa | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0387 |- | [[Laulasmaa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4148 |- | [[Leesi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 4188 |- | [[Lehetu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4207 |- | [[Lehmja]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 4208 |- | [[Lehola]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4211 |- | [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4213 |- | [[Leistu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4242 |- | [[Lemmaru]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4263 |- | [[Lepaste]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4289 |- | [[Leppneeme]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4299 |- | [[Liiapeksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 4334 |- | [[Liikva]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 4344 |- | [[Liiva (Kose)|Liiva]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4352 |- | [[Liivamäe]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4359 |- | [[Lilli (Anija)|Lilli]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4369 |- | [[Limu]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 4378 |- | [[Linnakse]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4397 |- | [[Lohusalu]] | küla Harjumaal Lääne-Harju vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4456 |- | [[Loksa]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | ''[[:d:Q23890528|Loksa linn]]'' | 0424 |- | [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 4471 |- | ''[[:d:Q23890528|Loksa linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0424 |- | [[Loksa vald]] | | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0423 |- | [[Lokuti]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 4481 |- | [[Loo]] | alevik Jõelähtme vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Jõelähtme vald]] | 4496 |- | [[Loo küla|Loo]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4494 |- | [[Looküla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4506 |- | [[Lubja]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4534 |- | [[Luige (Kiili)|Luige]] | alevik Harjumaal Kiili vallas | [[alevik]] | [[Kiili vald]] | 4549 |- | [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4577 |- | [[Lähtse]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 4633 |- | [[Lääne-Harju vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0431 |- | [[Lääneotsa]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4656 |- | [[Lõunaküla]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4618 |- | [[Lööra]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4667 |- | [[Lükati]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4672 |- | [[Maardu]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | ''[[:d:Q23890524|Maardu linn]]'' | 0446 |- | [[Maardu küla|Maardu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4704 |- | ''[[:d:Q23890524|Maardu linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0446 |- | [[Madila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4717 |- | [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4722 |- | [[Maeru]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4725 |- | [[Maidla (Saue)|Maidla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4739 |- | [[Mallavere]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 4758 |- | [[Manniva]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4776 |- | [[Marguse]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4788 |- | [[Meremõisa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4876 |- | [[Merenuka]] | küla Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4878 |- | [[Meriküla (Harku)|Meriküla]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 4880 |- | [[Metsakasti]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4887 |- | [[Metsanurga (Kiili)|Metsanurga]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 4902 |- | [[Metsanurga (Saue)|Metsanurga]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4903 |- | [[Metsanurme]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 4912 |- | [[Metslõugu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4931 |- | [[Miiduranna]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4943 |- | [[Munalaskme]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5028 |- | [[Muraste]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 5038 |- | [[Murksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5048 |- | [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5064 |- | [[Mustamäe linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0482 |- | [[Mustjõe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 5081 |- | [[Mustu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5093 |- | [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 5104 |- | [[Muuksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5108 |- | [[Muusika küla|Muusika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5110 |- | [[Mäepea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5208 |- | [[Männiku (Saku)|Männiku]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 5260 |- | [[Määra]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5290 |- | [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 5125 |- | [[Mõnuste]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5157 |- | [[Naage]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 5327 |- | [[Nabala]] | küla Harjumaal Kiili vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 5329 |- | [[Nahkjala]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5343 |- | [[Naissaare]] | endine küla Harjumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 5346 |- | [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 5389 |- | [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 5400 |- | [[Niitvälja]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5424 |- | [[Nissi vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0517 |- | [[Nurme (Saue)|Nurme]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5467 |- | [[Nutu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5485 |- | [[Nõmbra]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5506 |- | [[Nõmme linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0524 |- | [[Nõmmeri]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5518 |- | [[Nõmmeveski]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5533 |- | [[Nõrava]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5537 |- | [[Odulemma]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5601 |- | [[Ohtu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5628 |- | [[Ojasoo]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5656 |- | [[Oru (Kose)|Oru]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5738 |- | [[Paasiku]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 5789 |- | [[Padise]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5812 |- | [[Padise vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0562 |- | [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5821 |- | [[Paekna]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 5824 |- | [[Pajupea]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 5891 |- | [[Pala (Kuusalu)|Pala]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5901 |- | [[Pala (Kose)|Pala]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5907 |- | [[Paldiski]] | linn Harjumaal Lääne-Harju vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5925 |- | ''[[:d:Q27790896|Paldiski linn]]'' | endine haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0580 |- | [[Palvere]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5962 |- | [[Parasmäe]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 5997 |- | [[Parila (Anija)|Parila]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6009 |- | [[Parksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6016 |- | [[Partsaare]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6022 |- | [[Patika (Rae)|Patika]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 6036 |- | [[Paunaste]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6052 |- | [[Paunküla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6053 |- | [[Pedase]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 6062 |- | [[Pedaspea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6065 |- | [[Peetri (Rae)|Peetri]] | alevik Harjumaal Rae vallas | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 6086 |- | [[Peningi]] | küla Harjumaal Raasiku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 6098 |- | [[Perila]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 6122 |- | [[Piissoo]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 6198 |- | [[Pikavere]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 6228 |- | [[Pikva]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6241 |- | [[Pildiküla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 6240 |- | [[Pillapalu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6251 |- | [[Pirita linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0596 |- | [[Pohla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6308 |- | [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6370 |- | [[Pudisoo]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6378 |- | [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6483 |- | [[Pällu (Saue)|Pällu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6588 |- | [[Pärinurme]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6603 |- | [[Pärispea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6606 |- | [[Pärnamäe]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6613 |- | [[Põhja]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6497 |- | [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0614 |- | [[Põllküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 6528 |- | [[Püha (Saue)|Püha]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6652 |- | [[Püünsi]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6672 |- | [[Raasiku]] | alevik Harjumaal Raasiku vallas | [[alevik]] | [[Raasiku vald]] | 6694 |- | [[Raasiku vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0651 |- | [[Rae]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 6713 |- | [[Rae vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0653 |- | [[Rahula]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 6739 |- | [[Rammu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 6785 |- | [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6797 |- | [[Rannamõisa]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 6814 |- | [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6828 |- | [[Raudoja küla|Raudoja]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6855 |- | [[Rava (Kose)|Rava]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6869 |- | [[Raveliku]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6872 |- | [[Ravila]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 6875 |- | [[Rebala]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 6882 |- | [[Rehatse]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6898 |- | [[Riidamäe]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6981 |- | [[Riisipere]] | alevik Saue vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Saue vald]] | 6989 |- | [[Rohuneeme]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 7039 |- | [[Rohusi]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7037 |- | [[Roobuka]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 7056 |- | [[Rooküla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7068 |- | [[Ruila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 7110 |- | [[Rummu]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 7121 |- | [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7122 |- | [[Ruu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7141 |- | [[Rätla]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 7226 |- | [[Rõõsa]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7191 |- | [[Saarnakõrve]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7308 |- | [[Sae (Kose)|Sae]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7324 |- | [[Saha]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7335 |- | [[Saku]] | alevik Harjumaal Saku vallas | [[alevik]] | [[Saku vald]] | 7362 |- | [[Saku vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0719 |- | [[Salmistu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7390 |- | [[Salu (Rae)|Salu]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7392 |- | [[Salumetsa]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7396 |- | [[Salumäe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7398 |- | [[Sambu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7405 |- | [[Saue]] | linn Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Saue vald]] | 7453 |- | [[Saue küla|Saue]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2652 |- | ''[[:d:Q23890467|Saue linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0728 |- | [[Saue vald (1991)|Saue vald]] | vald Harjumaal (1991–2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0727 |- | [[Saue vald]] | vald Harjumaal (2017) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0725 |- | [[Saula]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7457 |- | [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7466 |- | [[Sausti]] | küla Harjumaal Kiili vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7474 |- | [[Saustinõmme]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 7467 |- | [[Saviranna]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7498 |- | [[Seli (Rae)|Seli]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7517 |- | [[Sigula]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7562 |- | [[Siimika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 7571 |- | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7597 |- | [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7688 |- | [[Soodla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7693 |- | [[Sookaera]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7701 |- | [[Sookaera-Metsanurga]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 7704 |- | [[Soorinna]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7734 |- | [[Suru]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7809 |- | [[Suuresta]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7852 |- | [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 7856 |- | [[Suurpea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7866 |- | [[Suursoo küla|Suursoo]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7868 |- | [[Suurupi]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 7870 |- | [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7963 |- | [[Sõgula]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7880 |- | [[Sõitme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7882 |- | [[Sõmeru (Kiili)|Sõmeru]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7894 |- | [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7891 |- | [[Sõrve]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 7905 |- | [[Tabara]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8006 |- | [[Tabasalu]] | alevik Harku vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Harku vald]] | 8009 |- | [[Tade]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8022 |- | [[Tagadi]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8034 |- | [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 8039 |- | [[Tagametsa]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8045 |- | [[Tallinn]] | Eesti pealinn ja suurim asula | [[hansalinn]]<br/>''[[:d:Q11881845|linn]]''<br/>''[[:d:Q1549591|suurlinn]]''<br/>[[sadamalinn]]<br/>''[[:d:Q1200957|tourist destination]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0784 |- | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0784 |- | [[Tammejärve]] | endine küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Saku vald]] | 8096 |- | [[Tammemäe]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8098 |- | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8112 |- | [[Tammispea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8118 |- | [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8125 |- | [[Tammneeme]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 8126 |- | [[Tapurla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8144 |- | [[Tiskre küla|Tiskre]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8257 |- | [[Triigi (Kose)|Triigi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8346 |- | [[Tsitre]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8367 |- | [[Tuhala]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8396 |- | [[Turba]] | alevik Saue vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Saue vald]] | 8421 |- | [[Turbuneeme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8424 |- | [[Tutermaa]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8442 |- | [[Tuula]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8450 |- | [[Tuulevälja]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8454 |- | [[Tuulna]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 8460 |- | [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8572 |- | [[Tõdva]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8472 |- | [[Tõhelgi]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 8477 |- | [[Tõmmiku]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 8499 |- | [[Tõreska]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8193 |- | [[Türisalu]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8599 |- | [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8731 |- | [[Uuearu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 8764 |- | [[Uuesalu]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8774 |- | [[Uueveski]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8773 |- | [[Uuri]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8782 |- | [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 8783 |- | [[Vaela]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 8824 |- | [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8839 |- | [[Vahetüki]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8847 |- | [[Vahi (Harku)|Vahi]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8848 |- | [[Vaida]] | alevik Harjumaal Rae vallas | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 8867 |- | [[Vaidasoo]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8869 |- | [[Vaila]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8877 |- | [[Valgejõe]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8919 |- | [[Valingu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8946 |- | [[Valkla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8954 |- | [[Valkse]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 8956 |- | [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9014 |- | [[Vanamõisa (Kose)|Vanamõisa]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9032 |- | [[Vanamõisa (Saue)|Vanamõisa]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9033 |- | [[Vandjala]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 9041 |- | [[Vansi]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9049 |- | [[Vardja (Kose)|Vardja]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9071 |- | [[Vasalemma]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 9101 |- | [[Vasalemma vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0868 |- | [[Vaskjala]] | küla Harjumaal Rae vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 9108 |- | [[Vatsla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9146 |- | [[Veskiküla]] | küla Harjumaal Lääne-Harju vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9231 |- | [[Veskitaguse]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 9236 |- | [[Vetla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9248 |- | [[Vihasoo]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9257 |- | [[Vihterpalu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9265 |- | [[Viimsi]] | alevik Harjumaal Viimsi vallas | [[alevik]] | [[Viimsi vald]] | 9280 |- | [[Viimsi vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0890 |- | [[Viinistu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9283 |- | [[Vikipalu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9318 |- | [[Vilama]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9323 |- | [[Vilivalla (Lääne-Harju)|Vilivalla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9339 |- | [[Vilumäe]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9362 |- | [[Vintse]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9380 |- | [[Virla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9385 |- | [[Viruküla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9401 |- | [[Virve]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9411 |- | [[Viskla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9417 |- | [[Viti]] | küla Harjumaal Harku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 9434 |- | [[Voose (Anija)|Voose]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9480 |- | [[Väikeheinamaa]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 9619 |- | [[Vääna]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 9683 |- | [[Vääna-Jõesuu]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 9685 |- | [[Võerdla]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 9491 |- | [[Võlle]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9558 |- | [[Äigrumäe]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 9744 |- | [[Äksi (Kose)|Äksi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9749 |- | [[Ämari]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 9752 |- | [[Änglema]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9767 |- | [[Ääsmäe]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9794 |- | [[Üksnurme]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 9821 |- | [[Ülejõe (Rae)|Ülejõe]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 9832 |- | [[Ülejõe (Anija)|Ülejõe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9827 |- | [[Ülgase]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 9838 |- | [[Ürjaste]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9846 |} {{Wikidata loendi lõpp}} 40q5uf3drtio7n6io7tpshxio81o8un 4 486727 7175461 7172723 2026-06-18T13:13:28Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7175461 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aare Reinomägi]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1958" | 1958-10-05 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124327059|Q124327059]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aarne Idavain]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1952" | 1952-02-19 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124312555|Q124312555]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adam Hinrich Schwartz]] | | data-sort-value="1678" | 1678-05-24 | data-sort-value="1762" | 1762-07-11 | [[Fail:BM10086Am.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q52159501|Q52159501]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adam Johann von Bennigsen]] | | data-sort-value="1776" | 1776-11-10 | data-sort-value="1816" | 1816-11-17 | [[Fail:Adam Leontievich von Bennigsen.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q15205099|Q15205099]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adam von Moeller (Möller)]] | | data-sort-value="1772" | 1772-07-12 | data-sort-value="1813" | 1813-03-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q117021918|Q117021918]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Adelbert von Löwenstern]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-05 | data-sort-value="1879" | 1879-03-08 | | [[Jäneda]] | [[:d:Q42311059|Q42311059]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Adolf Graf]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1962" | 1962 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089716|Q55089716]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Adolf Hasselblatt]] | | data-sort-value="1823" | 1823-06-19 | data-sort-value="1896" | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Adolf Jastrzębski]] | | data-sort-value="1866" | 1866-05-11 | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q9141040|Q9141040]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Ago Herkül]] | eesti tantsuõpetaja, -kriitik ja tantsija | data-sort-value="1937" | 1937-03-25 | data-sort-value="2020" | 2020-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375775|Q50375775]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ago Tint]] | | data-sort-value="1956" | 1956-11-24 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134509430|Q134509430]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Aili Engelberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1897" | 1897-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-02-02 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q125350187|Q125350187]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aili Lilleorg]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aimi Herkül]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375776|Q50375776]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Ain Otstavel]] | eesti bridžimängija ja korvpallikohtunik | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | data-sort-value="2022" | 2022-11-27 | | [[Jäneda]] | [[:d:Q124247016|Q124247016]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aino Kask]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Airi Avameri]] | Eesti lauatennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-18 | | [[Fail:Airi Avameri, lauatennisist.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q98285759|Q98285759]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | data-sort-value="1923" | 1923-12-05 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Albert-Leopold Vahtel]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1905" | 1905-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28096753|Q28096753]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Aidarov]] | | data-sort-value="1978" | 1978 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133585054|Q133585054]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandr Drozdov]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1992" | 1992-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096834|Q21096834]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Aleksandra Alumäe]] | | data-sort-value="1923" | 1923-12-01 | data-sort-value="2006" | 2006 | | [[Tapa]] | [[:d:Q134527348|Q134527348]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Aleksei Hõbemägi]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-18 | data-sort-value="2021" | 2021-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375887|Q50375887]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Aleksey Khodorchenkov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-09-18 | | | [[Narva]] | [[:d:Q29865527|Q29865527]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Barclay de Tolly-Weymarn]] | | data-sort-value="1824" | 1824-12-22 | data-sort-value="1905" | 1905-04-25 | [[Fail:Barclay de Tolly-Weimarn.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4078295|Q4078295]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Baumann]] | | data-sort-value="1850" | 1850-03-31 | data-sort-value="1915" | 1915 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q53179458|Q53179458]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Enmann]] | | data-sort-value="1856" | 1856-08-20 | data-sort-value="1903" | 1903-07-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q2642046|Q2642046]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander Fadeyev]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1889" | 1889-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043810|Q21043810]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexander Heinrich Eggers]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089139|Q55089139]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander Jegorowitsch von Wrangell]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-23<br/>1833-06-23<br/>1833-03-07 | data-sort-value="1915" | 1915-09-12<br/>1915-08-25<br/>1915-09-25 | [[Fail:Vrangel, Aleksandr Egorovich.jpg|center|120px]] | [[Narva]]<br/>[[Jamburgi maakond]] | [[:d:Q15782243|Q15782243]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | data-sort-value="1802" | 1802-08-18 | data-sort-value="1876" | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexander Musselius]] | | data-sort-value="1822" | 1822-07-27 | data-sort-value="1892" | 1892-02-12 | [[Fail:Alexander Musselius.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q28499943|Q28499943]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexander Ritter]] | Saksamaa helilooja | data-sort-value="1833" | 1833-06-27 | data-sort-value="1896" | 1896-04-12 | [[Fail:Alexander Ritter (1833-1896) Jung.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q325751|Q325751]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alexander Rybakov]] | Venemaa jalgrattur | data-sort-value="1988" | 1988-05-17 | | [[Fail:Tongeren - Ronde van Limburg, 14 juni 2015 (B093).JPG|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q1575839|Q1575839]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Alexandra Kurakina]] | | data-sort-value="1711" | 1711-02-16 | data-sort-value="1786" | 1786-02-24 | [[Fail:Georg Christoph Grooth 05.jpeg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4247748|Q4247748]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Alexis Adolphi]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-13 | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Alfred Mõttus]] | | data-sort-value="1899" | 1899-05-29 | data-sort-value="1951" | 1951-12-08 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135006336|Q135006336]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1881" | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andrei Stalev]] | Eesti sportlane | data-sort-value="1989" | 1989-05-01 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148490|Q21148490]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Andres Allikmäe]] | eesti tööstusjuht | data-sort-value="1957" | 1957-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50379581|Q50379581]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Andrey Andreyev]] | | data-sort-value="1855" | 1855-09-05 | data-sort-value="1924" | 1924-04-07 | | [[Narva]] | [[:d:Q2846834|Q2846834]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Andrey Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-11-21 | data-sort-value="1842" | 1842-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099172|Q21099172]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Andrey Yakupov]] | Eesti võitlussporditreener | data-sort-value="1974" | 1974-05-06 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q111334735|Q111334735]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anette Busch]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16628576|Q16628576]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anita Seppa]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1966" | 1966-10-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28099620|Q28099620]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Anna Kramer]] | | data-sort-value="1694" | 1694-04-06 | data-sort-value="1770" | 1770-04-12 | | [[Narva]] | [[:d:Q51130606|Q51130606]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anne Arold]] | | data-sort-value="1954" | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Anneli Niinre]] | eesti kirjandusteadlane | data-sort-value="1979" | 1979-12-24 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q61702908|Q61702908]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Annemarie Stackelberg]] | | data-sort-value="1904" | 1904-02-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27991446|Q27991446]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Anton Kuivanen]] | | data-sort-value="1984" | 1984-01-05 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4775869|Q4775869]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Anton Naumov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1983" | 1983-05-08 | | | [[Narva]] | [[:d:Q4314338|Q4314338]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Ants Tamme]] | | data-sort-value="1952" | 1952-09-18 | data-sort-value="2016" | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Ants Veldermann]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1931" | 1931-09-25 | data-sort-value="2008" | 2008-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28354895|Q28354895]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Ants Viira]] | | data-sort-value="1951" | 1951-01-21 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q135088265|Q135088265]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Ants Viljus]] | | data-sort-value="1955" | 1955-06-17 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q137759947|Q137759947]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Anu Kõlar]] | | data-sort-value="1961" | 1961-12-25 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134452112|Q134452112]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1947" | 1947-06-26 | data-sort-value="2009" | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Arli Jõgi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-02 | data-sort-value="1979" | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Arno Mägi]] | | data-sort-value="1950" | 1950-10-12 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135006355|Q135006355]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arnold Altmäe]] | | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Arnold Eglon]] | | data-sort-value="1885" | 1885-03-27 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1889" | 1889-10-15 | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1905" | 1905-05-15 | data-sort-value="1988" | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Artur Vanderer]] | | data-sort-value="1900" | 1900-03-23 | | | [[Porkuni]] | [[:d:Q137869293|Q137869293]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | data-sort-value="1903" | 1903-05-19 | data-sort-value="1977" | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Arvid Vilms]] | | data-sort-value="1906" | 1906-06-27 | data-sort-value="1981" | 1981-07-16 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134953729|Q134953729]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Arvo Eljari]] | | data-sort-value="1908" | 1908-10-17 | data-sort-value="2003" | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Astrid Bernard]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1969" | 1969-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21089161|Q21089161]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[August Heinrich Hesse]] | | data-sort-value="1837" | 1837-11-28 | data-sort-value="1916" | 1916-10-23 | | [[Narva]] | [[:d:Q109493183|Q109493183]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[August Konrad von Hirschhausen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-05-12 | data-sort-value="1893" | 1893-10-28 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q112164000|Q112164000]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1882" | 1882-11-26 | data-sort-value="1955" | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | data-sort-value="1881" | 1881-10-24 | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[August Tibar]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1888" | 1888-07-24 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q105719336|Q105719336]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[August von Miaskowski]] | Saksamaa majandusteadlane | data-sort-value="1838" | 1838-02-07 | data-sort-value="1899" | 1899-11-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q765143|Q765143]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[August Zort]] | | data-sort-value="1861" | 1861-01-23 | No/unknown value | | [[Narva]] | [[:d:Q85860503|Q85860503]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Aurelius Mandel]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-06-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134720182|Q134720182]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Avo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016488|Q29016488]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Axel Heinrich von Bruiningk]] | | data-sort-value="1705" | 1705 | data-sort-value="1775" | 1775 | | [[Narva]] | [[:d:Q94938725|Q94938725]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1922" | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Beata Oxenstierna]] | | data-sort-value="1591" | 1591 | data-sort-value="1652" | 1652-03-16 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q15255681|Q15255681]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Bernhard Lukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-18 | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Bernhard Oskar Alexander von Riesemann]] | | data-sort-value="1880" | 1880-02-29 | data-sort-value="1934" | 1934-09-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507427|Q54507427]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Boris Vinner]] | | data-sort-value="1837" | 1837-08-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Carl August von Gernet]] | | data-sort-value="1819" | 1819-04-18 | data-sort-value="1892" | 1892-12-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21093460|Q21093460]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Carl Larsson Sparre]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1702" | 1702-04-11<br/>1702 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6184910|Q6184910]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Carl Michael von Strokirch]] | | data-sort-value="1702" | 1702-07-14 | data-sort-value="1776" | 1776-05-01 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q6192671|Q6192671]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | data-sort-value="1755" | 1755-06-24 | data-sort-value="1833" | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Carl-Otto Märtson]] | | data-sort-value="1917" | 1917-06-25 | data-sort-value="1999" | 1999-05-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q139179912|Q139179912]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Christian Giertta]] | | data-sort-value="1671" | 1671-09-07 | data-sort-value="1746" | 1746-12-05 | | [[Narva]] | [[:d:Q5758656|Q5758656]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Christian Salomon]] | | data-sort-value="1797" | 1797 | data-sort-value="1851" | 1851 | | [[Narva]] | [[:d:Q55098695|Q55098695]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | data-sort-value="1782" | 1782-12-17 | data-sort-value="1863" | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Clarissa Parts]] | | data-sort-value="1906" | 1906-01-22 | data-sort-value="1994" | 1994-01-27 | | [[Tapa]] | [[:d:Q134868646|Q134868646]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Conrad Friedrich von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1884" | 1884-01-01 | data-sort-value="1945" | 1945-10-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54506869|Q54506869]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Daisy Järva]] | eesti ettevõtja ja kunstikoguja | data-sort-value="1950" | 1950-03-06 | | [[Fail:Daisy Järva. Eesti Turismifirmade Liidu juht 1994.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824566|Q50824566]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1896" | 1896-01-25 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | data-sort-value="1997" | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Dietrich von Taube]] | | data-sort-value="1594" | 1594 | data-sort-value="1639" | 1639-01-29 | | [[Maardu]] | [[:d:Q1224203|Q1224203]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Dorothea Elisabeth von Arpshoven]] | | data-sort-value="1764" | 1764-07-04 | data-sort-value="1841" | 1841-03-09 | | [[Narva]] | [[:d:Q105495668|Q105495668]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Ecil Rööpson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-07-13 | data-sort-value="2022" | 2022-02-08 | | [[Tapa]] | [[:d:Q134394988|Q134394988]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Edgar von Uexküll]] | | data-sort-value="1884" | 1884-05-23 | data-sort-value="1952" | 1952-05-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29168152|Q29168152]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Edith Holm]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Eduard Alexander Sutthof]] | | data-sort-value="1835" | 1835 | data-sort-value="1904" | 1904-12-08 | | [[Narva]] | [[:d:Q55105613|Q55105613]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Eduard Bosse]] | Venemaa insener | data-sort-value="1854" | 1854-10-19 | data-sort-value="1927" | 1927-06-27 | [[Fail:Эдуард Боссе.jpg|center|120px]] | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q4095033|Q4095033]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Eduard Karjatse]] | eesti keeglimänguaktivist | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1998" | 1998-05-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q124296031|Q124296031]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Eduard Säremat]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-30 | data-sort-value="1999" | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Eduard Verber]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1877" | 1877-06-20 | data-sort-value="1927" | 1927-08 | | [[Narva]] | [[:d:Q56025749|Q56025749]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1930" | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-09-13 | data-sort-value="2013" | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Elisabeth Kaerrick]] | | data-sort-value="1886" | 1886 | data-sort-value="1966" | 1966 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q2691942|Q2691942]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | data-sort-value="1972" | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1935" | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Ellu Meister]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-24 | data-sort-value="2002" | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Elmar Hallmägi]] | | data-sort-value="1920" | 1920-12-08 | data-sort-value="1986" | 1986-03-22 | | [[Narva]] | [[:d:Q50375655|Q50375655]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Elsa Wagner (Witzel).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | data-sort-value="1851" | 1851-07-30 | data-sort-value="1933" | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Emmanuel Steinschneider]] | | data-sort-value="1886" | 1886-12-21 | data-sort-value="1970" | 1970-12-02 | | [[Narva]] | [[:d:Q4526688|Q4526688]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-01-21 | data-sort-value="2004" | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Endel Jaama]] | | data-sort-value="1931" | 1931-10-07 | data-sort-value="1992" | 1992-06-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134987180|Q134987180]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | data-sort-value="1922" | 1922-07-19 | data-sort-value="1992" | 1992-02-04 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | data-sort-value="1938" | 1938-12-24 | data-sort-value="1993" | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Ene Alop]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Enno Jürima]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008-12-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016556|Q29016556]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Ergo Treier]] | eesti operaator | data-sort-value="1971" | 1971-09-02 | | | [[Lehtse]] | [[:d:Q110777258|Q110777258]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Erich Kuuskmann]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-22 | data-sort-value="2000" | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | data-sort-value="1913" | 1913-04-07 | data-sort-value="1992" | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Erki Aavik]] | firmajuht | data-sort-value="1961" | 1961-10-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50374997|Q50374997]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Eva Rinne]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1967" | 1967-03-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28500402|Q28500402]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Eve Vait]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1965" | 1965-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28497035|Q28497035]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Evert II Bretholt]] | | data-sort-value="1580" | 1580 | data-sort-value="1646" | 1646 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Ewald Ovir]] | | data-sort-value="1873" | 1873-02-06 | data-sort-value="1896" | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Ewald Peter Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1869" | 1869-06-16 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Ewald Peter Gottlieb von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q28358865|Q28358865]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Feliks-Ėmmanuil Gustavovich Tolʹ]] | | data-sort-value="1823" | 1823-02-17 | data-sort-value="1867" | 1867-11-09 | | [[Narva]] | [[:d:Q15720416|Q15720416]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Felix Tomberg]] | | data-sort-value="1911" | 1911-04-19 | data-sort-value="1941" | 1941-07-23 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q124365552|Q124365552]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Friedrich Justin von Bruiningk]] | | data-sort-value="1707" | 1707-05-22 | data-sort-value="1774" | 1774-02-28 | | [[Narva]] | [[:d:Q55089004|Q55089004]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Friedrich von Nasakin]] | | data-sort-value="1797" | 1797-06-28 | data-sort-value="1876" | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Gabriel Oxenstierna]] | | data-sort-value="1619" | 1619-03-06 | data-sort-value="1673" | 1673-01-12 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6031735|Q6031735]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Galija Sattarova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1983" | 1983-07-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21152854|Q21152854]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Gennadiy Shugurov]] | | data-sort-value="1951" | 1951-05-29 | | [[Fail:Шугуров Геннадий Игоревич.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4527335|Q4527335]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Georg Friedrich von Schreiber]] | | data-sort-value="1806" | 1806 | | | [[Narva]] | [[:d:Q95236432|Q95236432]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Georg Odar]] | | data-sort-value="1915" | 1915-10-03 | data-sort-value="1982" | 1982-09-07 | | [[Narva]] | [[:d:Q41187211|Q41187211]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Georg Saleman]] | Taani maalikunstnik | data-sort-value="1665" | 1665<br/>1670 | data-sort-value="1729" | 1729-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20888950|Q20888950]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Baron de Staal Vanity Fair 5 December 1885.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Gori Valgur]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Grigory Grigoryev]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-25 | data-sort-value="1966" | 1966-07-09 | | [[Narva]] | [[:d:Q4149277|Q4149277]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Hanna Heinmaa]] | eesti pianist | data-sort-value="1978" | 1978-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698025|Q50698025]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Hannes Sarv]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50573245|Q50573245]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Hans Varik]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1894" | 1894-01-17 | | | [[Imastu]] | [[:d:Q28096902|Q28096902]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Hans Wachtmeister af Björkö]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Harald Läänemets]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-19 | data-sort-value="1992" | 1992-12-26 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q132176873|Q132176873]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1906" | 1906-10-01 | data-sort-value="1976" | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1991" | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Hedda von Schmid]] | | data-sort-value="1864" | 1864-09-23 | data-sort-value="1921" | 1921-01-13 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q1593183|Q1593183]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Heigo Kaldra]] | linnaametnik | data-sort-value="1968" | 1968-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824603|Q50824603]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Heiki Kivimaa]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-04 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134998474|Q134998474]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Heino Annus]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-07 | data-sort-value="1997" | 1997-02-25 | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q134983279|Q134983279]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-03-17 | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Heino Freyberg]] | Eesti-Rootsi bobisõitja | data-sort-value="1922" | 1922-10-31 | data-sort-value="1978" | 1978-01-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51621305|Q51621305]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | data-sort-value="1920" | 1920-10-13 | data-sort-value="2008" | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Heino Reesel]] | | data-sort-value="1930" | 1930-03-08 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135032663|Q135032663]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | data-sort-value="1783" | 1783-01-11 | data-sort-value="1853" | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | data-sort-value="1907" | 1907-08-12 | data-sort-value="1987" | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heinrich von Stryk]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-16 | data-sort-value="1938" | 1938-09-10 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q21002256|Q21002256]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heldur Kallis]] | eesti jalgpallur | data-sort-value="1935" | 1935-03-14 | data-sort-value="2002" | 2002-08-29 | | [[Tallinn]]<br/>[[Harju maakond]] | [[:d:Q124325738|Q124325738]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | data-sort-value="1938" | 1938-12-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Helgi Arjut]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1950" | 1950-07-11 | | | [[Jäneda]] | [[:d:Q124259017|Q124259017]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Helgi Sardis]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-17 | data-sort-value="2018" | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Heli Reimann]] | | data-sort-value="1968" | 1968-12-26 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134478916|Q134478916]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2001" | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helve Halla]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | | | [[Narva]] | [[:d:Q50377651|Q50377651]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Henno Kallam]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1938" | 1938-12-08 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q134587585|Q134587585]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Henry Christian Rutherford]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-17 | data-sort-value="1991" | 1991-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21033157|Q21033157]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Herbert von Denffer]] | | data-sort-value="1907" | 1907-06-04 | data-sort-value="1988" | 1988 | | [[Narva]] | [[:d:Q35284358|Q35284358]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Hermann Bluhm]] | | data-sort-value="1743" | 1743-12-20 | data-sort-value="1810" | 1810-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55088950|Q55088950]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Hilda Sestov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hindrek Tamvelius]] | Eesti keemik | data-sort-value="1933" | 1933-01-09 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q135444818|Q135444818]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hugo Alamäe]] | Eesti insener | data-sort-value="1912" | 1912-11-06 | data-sort-value="1991" | 1991-01-16 | | [[Maardu]] | [[:d:Q134881881|Q134881881]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Igor Kislov]] | Ukraina jalgpallur | data-sort-value="1966" | 1966-07-19 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q3655498|Q3655498]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Igor Kotšetkov]] | | data-sort-value="1970" | 1970-05-13 | | [[Fail:Igor Kochetkov - 32° Lovers Film Festival (2017).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q4236740|Q4236740]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Igor Ossipenkov]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1963" | 1963-04-28 | | | [[Narva]] | [[:d:Q55104667|Q55104667]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Ilmar Kirjanen]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1950" | 1950-05-25 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q134604500|Q134604500]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Ilmari Solin]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-19 | data-sort-value="1976" | 1976-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043965|Q21043965]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ilse Rumbalu]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-02-14 | data-sort-value="1952" | 1952-01-01 | | [[Tapa]] | [[:d:Q134394215|Q134394215]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Imre Eenma]] | Eesti muusik | data-sort-value="1965" | 1965-05-05 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q125263328|Q125263328]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Iraklii Torinava]] | jalgpallur | data-sort-value="1994" | 1994-04-12 | | | [[Narva]] | [[:d:Q30345213|Q30345213]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivan Istomin]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1823" | 1823-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099173|Q21099173]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ivan Loginov]] | Eesti-Vene jäähokimängija ja kohtunik | data-sort-value="1974" | 1974-04-03 | | | [[Narva]] | [[:d:Q30346014|Q30346014]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Ivan Petrovich Voronitsyn]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-28 | data-sort-value="1938" | 1938-01-25 | [[Fail:Вороницын И.П.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4125565|Q4125565]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Ivan Štšeglov]] | | data-sort-value="2000" | 2000 | | | [[Narva]] | [[:d:Q31030560|Q31030560]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Ivar Järving]] | Eesti keemik | data-sort-value="1957" | 1957-07-13 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134580103|Q134580103]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Ivar Palmsalu]] | | data-sort-value="1976" | 1976-04-23 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q138008461|Q138008461]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Ivo Aulik]] | firmajuht | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625607|Q50625607]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaak Triefeld]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1902" | 1902-10-04 | data-sort-value="1983" | 1983-05-19 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q124337237|Q124337237]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1864" | 1864-05-18 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Kents]] | | data-sort-value="1894" | 1894-05-23<br/>1894-01-04 | | | [[Lehtse]] | [[:d:Q139570428|Q139570428]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jaan Roose]] | | data-sort-value="1992" | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jaan Soonvald]] | | data-sort-value="1890" | 1890-08-05 | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jaan Sulev]] | | data-sort-value="1906" | 1906-11-10 | data-sort-value="1947" | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jaanus Romandi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-08-21 | data-sort-value="2020" | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jacob von Schilling]] | | data-sort-value="1790" | 1790-03-20<br/>1790 | data-sort-value="1860" | 1860-01-21<br/>1860 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q1440533|Q1440533]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Jakob Friedrich von Schmidt]] | | data-sort-value="1787" | 1787-01-20 | data-sort-value="1865" | 1865-03-11 | | [[Narva]] | [[:d:Q4424896|Q4424896]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | data-sort-value="1823" | 1823<br/>1823-11-01 | data-sort-value="1879" | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Jenny Ananjeva]] | Eesti õigusteadlane | data-sort-value="1910" | 1910-03-22 | data-sort-value="1976" | 1976-02-08 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124362071|Q124362071]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Joachim von Dittmer]] | Rootsi diplomaat | data-sort-value="1681" | 1681 | data-sort-value="1755" | 1755-02-11 | | [[Narva]] | [[:d:Q4162445|Q4162445]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Johan Bär]] | | data-sort-value="1620" | 1620-06-29 | data-sort-value="1688" | 1688-05-24 | | [[Narva]] | [[:d:Q5591818|Q5591818]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Johan Henrik von Kochen]] | | data-sort-value="1681" | 1681-10-21 | data-sort-value="1758" | 1758-03-05 | | [[Narva]] | [[:d:Q5916344|Q5916344]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johan Veltson]] | | data-sort-value="1898" | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johann Christoph Schwartz]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1699" | 1699 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q52159584|Q52159584]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johann Friedrich Weisse]] | | data-sort-value="1792" | 1792-02-22 | data-sort-value="1869" | 1869-08-05 | [[Fail:Weiße Johann Friedrich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091992|Q21091992]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johann Georg Heroldt]] | | | data-sort-value="1693" | 1693 | | [[Narva]] | [[:d:Q55093383|Q55093383]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1830" | 1830<br/>1830-03-30 | data-sort-value="1910" | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johann Ludwig Werder]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-17 | data-sort-value="1885" | 1885-08-04 | [[Fail:Johann Ludwig Werder 001.JPG|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q14548797|Q14548797]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johann Wilhelm Donat]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1849" | 1849 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089103|Q55089103]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johann-Peter Friedrich Busch]] | | data-sort-value="1771" | 1771-02-20 | data-sort-value="1843" | 1843-10-24 | [[Fail:Portrait of Ivan Fedorovich Bush.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4100647|Q4100647]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johannes Adam Getz]] | | data-sort-value="1824" | 1824 | data-sort-value="1871" | 1871 | | [[Narva]] | [[:d:Q54506815|Q54506815]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johannes Altsoo]] | eesti võimleja ja treener | data-sort-value="1920" | 1920-01-18 | data-sort-value="1995" | 1995-11-20 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124315923|Q124315923]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | data-sort-value="1916" | 1916-02-06 | data-sort-value="2007" | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johannes Gezelius]] | | data-sort-value="1686" | 1686-05-06 | data-sort-value="1733" | 1733-07-18<br/>1733-05-18 | [[Fail:Johannes Gezelius nepos, copy by Lindh.jpeg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q5757590|Q5757590]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Johannes Hio]] | | data-sort-value="1879" | 1879-05-14 | data-sort-value="1967" | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johannes Juhans]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-07 | data-sort-value="1956" | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1892" | 1892-06-24 | data-sort-value="1980" | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1889" | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Johannes Toom]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1896" | 1896-07-26 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Juhan Raude]] | | data-sort-value="1919" | 1919 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q133643532|Q133643532]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-07-09 | data-sort-value="2020" | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Jukk Reintam]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-11-13 | data-sort-value="1976" | 1976-08-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016554|Q29016554]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Julius Otto Grimm]] | | data-sort-value="1827" | 1827-03-06 | data-sort-value="1903" | 1903-12-07 | [[Fail:Julius Otto Grimm.png|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q1712868|Q1712868]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Jörn Beckmann]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-07 | data-sort-value="2024" | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Jüri Bergmann]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1988" | 1988-09-12 | | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q111449493|Q111449493]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | data-sort-value="1959" | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1926" | 1926-05-09 | data-sort-value="2004" | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Jüri Tammleht]] | Eesti kelguhokimängija | data-sort-value="1963" | 1963-01-28 | data-sort-value="2010" | 2010-10-05 | | [[Narva]] | [[:d:Q111372300|Q111372300]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Jüri Tüli]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-01 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134510121|Q134510121]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Kadi Herkül]] | eesti kultuuriajakirjanik, teatrikriitik | data-sort-value="1968" | 1968-02-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698208|Q50698208]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Kadri Loigom]] | | data-sort-value="1966" | 1966-11-24 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134459780|Q134459780]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | data-sort-value="1942" | 1942-08-10 | data-sort-value="2015" | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1935" | 1935-04-25 | data-sort-value="2006" | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Kalju Potter]] | | data-sort-value="1933" | 1933-07-31 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135012352|Q135012352]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Karin Pääbo]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-25 | data-sort-value="2013" | 2013-03-12 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q21503718|Q21503718]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Karl Aleksander Pettai]] | | data-sort-value="1929" | 1929-11-01 | data-sort-value="2008" | 2008-11-21 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q136471417|Q136471417]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karl Friedrich von Klingenberg]] | | data-sort-value="1772" | 1772-10-01 | data-sort-value="1849" | 1849-12-01 | [[Fail:Портрет к статье «Клингенберг, Карл Федорович» № 2. Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4223860|Q4223860]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karl Georg von Arpshoven]] | | data-sort-value="1742" | 1742-10-19 | data-sort-value="1804" | 1804-09-29 | | [[Narva]] | [[:d:Q105494458|Q105494458]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl Kaasik]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl Krahe]] | | data-sort-value="1890" | 1890-03-06 | data-sort-value="1922" | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1985" | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Karl Viileberg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Karl Voigt]] | | data-sort-value="1808" | 1808-04-07 | data-sort-value="1873" | 1873-10-30 | | [[Narva]] | [[:d:Q12165881|Q12165881]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Karl von Knorring]] | | data-sort-value="1746" | 1746-05-22 | data-sort-value="1820" | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Karl Werner Curtius]] | | data-sort-value="1736" | 1736 | data-sort-value="1795" | 1795 | | [[Narva]] | [[:d:Q94889342|Q94889342]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Kaupo Olt]] | | data-sort-value="1946" | 1946-05-15 | | | [[Porkuni]] | [[:d:Q134469092|Q134469092]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Klas Horn]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1583" | 1583-09-15 | data-sort-value="1632" | 1632-08-22 | | [[Narva]] | [[:d:Q1744481|Q1744481]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Koit Tsefels]] | | data-sort-value="1946" | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1995" | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Konstantin Wilhelm Wiedemann]] | | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1911" | 1911 | | [[Narva]] | [[:d:Q55091027|Q55091027]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Kristel Leedjärv]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Kristian Heinolainen]] | | data-sort-value="1999" | 1999-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55081001|Q55081001]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Kristofer Siimar]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29325100|Q29325100]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Ksenia Kärk]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1994" | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1926" | 1926-08-01 | data-sort-value="2006" | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Kuno Janson]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-23 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134574235|Q134574235]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Kustas Kaleviste]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Kyra Platovská]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-16 | data-sort-value="1991" | 1991-10-23 | | [[Narva]] | [[:d:Q65102433|Q65102433]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Käthe Wulff-Maslo]] | | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1993" | 1993-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54316652|Q54316652]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | data-sort-value="1946" | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Leida Voll]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1931" | 1931-09-14 | data-sort-value="2014" | 2014-01-27 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124296421|Q124296421]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Lembit Joorits]] | | data-sort-value="1930" | 1930-02-11 | data-sort-value="2022" | 2022 | | [[Tapa]] | [[:d:Q134576667|Q134576667]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | data-sort-value="1954" | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | data-sort-value="1963" | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | data-sort-value="1884" | 1884-11-26 | data-sort-value="1957" | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Leonhard Tammeväli]] | | data-sort-value="1929" | 1929-06-23 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q135062387|Q135062387]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Leonid Mel]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-01 | data-sort-value="1981" | 1981-09-01 | | [[Narva]] | [[:d:Q28660244|Q28660244]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Leonid Pelešev]] | Eesti maletaja ja maletreener | data-sort-value="1951" | 1951-09-03 | data-sort-value="2019" | 2019-07-17 | | [[Narva]] | [[:d:Q71295056|Q71295056]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Leonid Zubov]] | Eesti kelguhokimängija | data-sort-value="1958" | 1958-10-14 | data-sort-value="2019" | 2019-11-09 | | [[Narva]] | [[:d:Q111376393|Q111376393]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1839" | 1839 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1918" | 1918-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Lii Unt]] | Eesti ajakirjanik ja kirjanik | data-sort-value="1960" | 1960-03-15 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q95211229|Q95211229]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2002" | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Lilian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Loit Laidna]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1917" | 1917-12-07 | data-sort-value="1994" | 1994-06-02 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q124301988|Q124301988]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Ludvig Ehala]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-23 | data-sort-value="1998" | 1998-03-30 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134284086|Q134284086]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Lydia Roos]] | eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-01-31 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q125753968|Q125753968]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Lydia Vohu]] | | data-sort-value="1916" | 1916-01-14 | data-sort-value="1990" | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-06-07 | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Madis Metsis]] | | data-sort-value="1958" | 1958-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50907582|Q50907582]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Mai Wellner]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004 | [[Fail:Mai Wellner.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50997008|Q50997008]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Maie Helm]] | kunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Maldar Mäesalu]] | | data-sort-value="1959" | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Mare Garšnek]] | | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q130362888|Q130362888]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Margus Kangur]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29413828|Q29413828]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Margus Värav]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1964" | 1964-05-05 | | | [[Narva]] | [[:d:Q107602203|Q107602203]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Mari Kipp]] | | data-sort-value="1906" | 1906-08-20 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q40015662|Q40015662]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Maria Kozlova]] | | data-sort-value="1983" | 1983-07-04 | | [[Fail:Козлова, Мария Владимировна.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q2135017|Q2135017]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Marie Elisabeth von Arpshoven]] | | data-sort-value="1785" | 1785 | data-sort-value="1819" | 1819-08-06 | | [[Narva]] | [[:d:Q105405504|Q105405504]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | data-sort-value="2024" | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Mart Avarmaa]] | | data-sort-value="1943" | 1943-11-09 | | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q134983669|Q134983669]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Mart Jaagus]] | | data-sort-value="1921" | 1921-04-26 | data-sort-value="2009" | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Mart Marguste]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Martin Heinrich Arvelius]] | | data-sort-value="1760" | 1760-12-29 | data-sort-value="1799" | 1799-03-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54555888|Q54555888]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Martin Kruus]] | | data-sort-value="1912" | 1912-03-02 | data-sort-value="1990" | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Martin Lihu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Mati Kallemets]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-18 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134359542|Q134359542]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2004" | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Meelis Arumeel]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625456|Q50625456]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Meelis Pohlak]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Meeta Anton]] | | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="1987" | 1987-11-25 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q134272243|Q134272243]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Meeta Luhakõiv]] | | data-sort-value="1913" | 1913-08-14 | data-sort-value="1993" | 1993-05-28 | [[Fail:Meeta Luhakoiv.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q40013603|Q40013603]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Merily Väster]] | | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Michael Tarakus]] | | data-sort-value="1903" | 1903-01-20 | data-sort-value="1982" | 1982-07-23 | | [[Narva]] | [[:d:Q15074912|Q15074912]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Michał Czakul]] | | data-sort-value="1885" | 1885-10-11 | data-sort-value="1937" | 1937-08-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28359421|Q28359421]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Mihhail Hodarjonok]] | | data-sort-value="1954" | 1954-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51670117|Q51670117]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Mihhail Stseglov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1997" | 1997 | | | [[Narva]] | [[:d:Q31030541|Q31030541]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Mikhail Gorelik]] | | data-sort-value="1946" | 1946-10-02 | data-sort-value="2015" | 2015-01-12 | [[Fail:Gorelik.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4143997|Q4143997]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Milvi Alas]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-14 | data-sort-value="1987" | 1987-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375134|Q50375134]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1938" | 1938-01-10 | data-sort-value="2018" | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | data-sort-value="1935" | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Mitrofan Kuzmitj Turskij]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-21 | data-sort-value="1899" | 1899-09-16 | [[Fail:Turskiy mk.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4466384|Q4466384]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | data-sort-value="1991" | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Méry von Bruiningk]] | | data-sort-value="1818" | 1818-08-11 | data-sort-value="1853" | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Naima Saar]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-28 | data-sort-value="2010" | 2010-07-15 | | [[Sooviku]] | [[:d:Q30345662|Q30345662]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Nathalia Löwenhielm]] | | data-sort-value="1814" | 1814-06-09 | data-sort-value="1867" | 1867-11-26 | [[Fail:Josef Kriehuber - Grevinnan Natalia Alexandra von Buxhövden, gift med K.G. Löwenhielm - NMH 283-1965 - Nationalmuseum.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q20652758|Q20652758]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Neeme Pajusaar]] | eesti laskur | data-sort-value="1957" | 1957-03-31 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q124338617|Q124338617]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Neeme Roosimägi]] | | data-sort-value="1954" | 1954-04-13 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q135036655|Q135036655]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Nicolai Guleke]] | | data-sort-value="1878" | 1878-04-25 | data-sort-value="1958" | 1958-04-04 | [[Fail:Nikolai Guleke.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q1986291|Q1986291]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Nikolai Skrobotov]] | | data-sort-value="1841" | 1841 | data-sort-value="1920" | 1920 | [[Fail:Н. А. Скроботов в редакции «Петербургского листка» (1909).jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q75156420|Q75156420]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Nikolai Wrangell]] | | data-sort-value="1809" | 1809-03-10 | data-sort-value="1856" | 1856 | | [[Narva]] | [[:d:Q4126987|Q4126987]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Nils Ferberg]] | | data-sort-value="1931" | 1931-06-10 | data-sort-value="2017" | 2017-11-17 | | [[Narva]] | [[:d:Q29962006|Q29962006]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Norbert Lindtrop]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-02 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28790034|Q28790034]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Oleg Kurotskin]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1971" | 1971-05-11 | | [[Fail:Oleg Kurotškin on Jõhvis.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q65138818|Q65138818]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Olev Kents]] | | data-sort-value="1957" | 1957-05-23 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134436313|Q134436313]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Olga Helisalu]] | eesti ratsutaja | data-sort-value="1930" | 1930-10-16 | | | [[Jäneda]] | [[:d:Q124324290|Q124324290]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Olga Tallmeister]] | | data-sort-value="1905" | 1905-01-20 | data-sort-value="1971" | 1971-07-19 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134499286|Q134499286]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Olly Kukepuu]] | | data-sort-value="1900" | 1900-04-11 | data-sort-value="1987" | 1987-01-11 | | [[Naistevälja]] | [[:d:Q134445177|Q134445177]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1930" | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Oskar Kleemeier]] | | data-sort-value="1895" | 1895-09-07 | data-sort-value="1968" | 1968-04-03 | | [[Näo]] | [[:d:Q134437388|Q134437388]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Oskar Lehtsalu]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-06-01 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q28025692|Q28025692]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-09-30 | data-sort-value="2005" | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Oskar Tamjärv]] | | data-sort-value="1888" | 1888-01-16 | data-sort-value="1980" | 1980-01-11 | | [[Tapa]] | [[:d:Q133894055|Q133894055]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | data-sort-value="1915" | 1915-12-17 | data-sort-value="2011" | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Osvald Lannes]] | | data-sort-value="1898" | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1913" | 1913-02-09 | data-sort-value="1995" | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Otto Paulson]] | | data-sort-value="1834" | 1834-01-10 | data-sort-value="1886" | 1886-06-01 | | [[Narva]] | [[:d:Q30961196|Q30961196]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Otto Tamm]] | eesti veterinaarbakterioloog ja farmakoloog | data-sort-value="1913" | 1913-01-19 | data-sort-value="1990" | 1990-01-22 | | [[Moe]] | [[:d:Q124640653|Q124640653]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Paavo-Valdur Püvi]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1948" | 1948-07-27 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124339408|Q124339408]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Parbo Juchnewitsch]] | firmajuht | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50700321|Q50700321]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Paris van Spandko]] | | data-sort-value="1600" | 1600 | data-sort-value="1675" | 1675-07-13 | | [[Narva]] | [[:d:Q108938025|Q108938025]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2007" | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Paul Härm]] | Eesti laulja | data-sort-value="1908" | 1908-02-10 | data-sort-value="1996" | 1996-07-23 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134424415|Q134424415]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Paul von Essen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-03 | data-sort-value="1914" | 1914-06-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089145|Q55089145]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Pavel Belikov]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1911" | 1911-07-29 | data-sort-value="1982" | 1982-05-15 | | [[Narva]] | [[:d:Q4081912|Q4081912]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Peep Laansoo]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29079450|Q29079450]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Peeter Kallas]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1963" | 1963-09-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824609|Q50824609]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Peeter Vaik]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1948" | 1948-11-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091881|Q21091881]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Peter Arthur Zoege von Manteuffel]] | Saksamaa kirjanik | data-sort-value="1866" | 1866-02-05 | data-sort-value="1947" | 1947-10-17 | [[Fail:Peter Arthur Zoege von Manteuffel.jpg|center|120px]] | [[Võhmuta]] | [[:d:Q45026353|Q45026353]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Peter August Moritz von Kotzebue]] | | data-sort-value="1827" | 1827-09-20 | data-sort-value="1911" | 1911-12-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q12113873|Q12113873]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | data-sort-value="1732" | 1732-03-27 | data-sort-value="1799" | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Peter Plath]] | | data-sort-value="1933" | 1933-08-22 | data-sort-value="2017" | 2017-11-11 | | [[Narva]] | [[:d:Q65124696|Q65124696]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | data-sort-value="1965" | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Priit Uring]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Priit Vaher]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Pyotr Kalitin]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-11 | data-sort-value="1927" | 1927-06-06 | [[Fail:Pyotr P. Kalitin.jpeg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q511946|Q511946]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Pyotr Ryazanov]] | | data-sort-value="1899" | 1899-10-21 | data-sort-value="1942" | 1942-10-11 | [[Fail:1930s PBRyazanov.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4402596|Q4402596]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Pyotr Shumakher]] | | data-sort-value="1817" | 1817-08-06 | data-sort-value="1891" | 1891-05-11 | [[Fail:Schumacher,PyotrVasilyevich.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4527701|Q4527701]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-09-27 | data-sort-value="2010" | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1988" | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1949" | 1949-05-23 | data-sort-value="2004" | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Reet Hääl]] | Eesti ettevõtja ja sporditegelane | data-sort-value="1964" | 1964-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698453|Q50698453]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Reet-Ly Lindal]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1956" | 1956-05-31 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124316615|Q124316615]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Rein Annik]] | omavalitsustegelane | data-sort-value="1935" | 1935-06-19 | | | [[Narva]] | [[:d:Q50625206|Q50625206]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Rein Elevant]] | | data-sort-value="1952" | 1952-03-19 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134984392|Q134984392]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Rein Lillak]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Rein Roos]] | | data-sort-value="1952" | 1952-03-30 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134484896|Q134484896]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Rein Viiralt]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Reinhold Johann Nasackin]] | | data-sort-value="1787" | 1787-03-27 | data-sort-value="1831" | 1831-05-19 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16679679|Q16679679]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Rembert Paloson]] | | data-sort-value="1932" | 1932-09-18 | data-sort-value="2013" | 2013-07-13 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q15077587|Q15077587]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Riina Juul]] | | data-sort-value="1944" | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Robert Kilevein]] | | data-sort-value="1825" | 1825-04-28 | data-sort-value="1895" | 1895 | [[Fail:Robert Kilevain.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q15125653|Q15125653]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Robert von Peltzer]] | | data-sort-value="1846" | 1846-01-16 | data-sort-value="1940" | 1940-11-17 | | [[Narva]] | [[:d:Q2159317|Q2159317]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Rolf von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507687|Q54507687]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Roman Aland]] | eesti kalandusjuht | data-sort-value="1928" | 1928-04-18 | data-sort-value="1978" | 1978-10-27 | | [[Narva]] | [[:d:Q97658867|Q97658867]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Roman Grigorevskiy]] | Venemaa jalgpallur | data-sort-value="1997" | 1997-06-11 | | | [[Narva]] | [[:d:Q39083872|Q39083872]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Romeo Ulrich]] | | data-sort-value="1809" | 1809-11-18 | data-sort-value="1884" | 1884-01-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4474951|Q4474951]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Rudolf Karl Wilhelm von Freymann]] | | data-sort-value="1860" | 1860-04-14 | data-sort-value="1934" | 1934-07-11 | | [[Narva]] | [[:d:Q44834777|Q44834777]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Rudolf Kimelfeld]] | | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="1991" | 1991-05-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21100249|Q21100249]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Ruppert Kaik]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-28 | data-sort-value="2013" | 2013-01-14 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q60695044|Q60695044]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Ruth Lauk]] | | data-sort-value="1970" | 1970-05-10 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q135313368|Q135313368]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1957" | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Saima Veidenberg]] | | data-sort-value="1924" | 1924-12-27 | data-sort-value="2004" | 2004-07-04 | | [[Loksa]] | [[:d:Q133930856|Q133930856]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Salme Aul]] | | data-sort-value="1911" | 1911-03-19 | data-sort-value="1998" | 1998-03-31 | | [[Assamalla]] | [[:d:Q134529029|Q134529029]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Sergei Dolgov]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-26 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q135234470|Q135234470]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Sergei Javorski]] | | data-sort-value="1902" | 1902-06-09 | data-sort-value="1993" | 1993-06-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29342200|Q29342200]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Sergei Kazakov]] | jalgpallur | data-sort-value="1980" | 1980-01-02 | | | [[Narva]] | [[:d:Q48953491|Q48953491]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Sergey Kapustin]] | Venemaa jalgpallur | data-sort-value="1998" | 1998-03-06 | | | [[Narva]] | [[:d:Q28498154|Q28498154]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-02 | data-sort-value="1942" | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Sigismund Adam Wolff]] | | data-sort-value="1675" | 1675-02-24 | data-sort-value="1752" | 1752-05-11 | | [[Narva]] | [[:d:Q55237114|Q55237114]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Simon Affleck]] | | data-sort-value="1660" | 1660 | data-sort-value="1725" | 1725 | | [[Narva]] | [[:d:Q5543191|Q5543191]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Sulev Kivimäe]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-29 | data-sort-value="1984" | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Sulev Kübarsepp]] | | data-sort-value="1955" | 1955-06-16 | | | [[Saksi]] | [[:d:Q137736279|Q137736279]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Sulev Sommer]] | | data-sort-value="1961" | 1961-11-18 | | | [[Tapa]] | [[:d:Q134496680|Q134496680]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Sven Findeisen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-25 | data-sort-value="2023" | 2023-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27929278|Q27929278]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Svetlana Kuzmina]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1946" | 1946-10-12 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q4245384|Q4245384]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Tapani Löfving]] | | data-sort-value="1689" | 1689-12-24 | data-sort-value="1777" | 1777-10-22 | | [[Narva]] | [[:d:Q5969650|Q5969650]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Tatjana Krikun]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Tiina Aunin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625637|Q50625637]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Tiina Lõugas]] | | data-sort-value="1975" | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | data-sort-value="1954" | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Tiiu Krünberg]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1943" | 1943-06-11 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124314712|Q124314712]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Tiiu Reissar]] | | data-sort-value="1936" | 1936-09-29 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q133883570|Q133883570]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Timofei Tarakus-Tarakusio]] | | data-sort-value="1897" | 1897-01-04 | data-sort-value="1958" | 1958-03-04 | | [[Narva]] | [[:d:Q15074913|Q15074913]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Toomas Olbrei]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1956" | 1956-04-27 | | | [[Loksa]] | [[:d:Q124327204|Q124327204]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Triin Paumer]] | eesti nukutegija | data-sort-value="1982" | 1982-04-30 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q126003944|Q126003944]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Tõnis Avingo]] | | data-sort-value="1913" | 1913-05-06 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Tõnis Haavel]] | eesti pangandustegelane | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50664073|Q50664073]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Udo Miller]] | | data-sort-value="1931" | 1931-02-14 | | | [[Jõgeva maakond]] | [[:d:Q135006306|Q135006306]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Ulrich Johann Herbers]] | | data-sort-value="1697" | 1697 | | | [[Narva]] | [[:d:Q95270310|Q95270310]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1923" | 1923-01-25 | data-sort-value="1994" | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | data-sort-value="1932" | 1932-04-01 | data-sort-value="1998" | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Urve Sunny-Dzidzaria]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1949" | 1949-11-04 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q47453094|Q47453094]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Vadim Demchog]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1963" | 1963-03-13 | | [[Fail:Вадим Демчог1.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4157739|Q4157739]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1936" | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Valdeko Kulvere]] | | data-sort-value="1922" | 1922-12-22 | data-sort-value="1993" | 1993-05-29 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134999230|Q134999230]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Valdemar Madis]] | | data-sort-value="1909" | 1909-08-26 | data-sort-value="1997" | 1997-03-14 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135267594|Q135267594]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Valdo Liblik]] | | data-sort-value="1941" | 1941-12-15 | data-sort-value="2019" | 2019-09-07 | | [[Tapa]] | [[:d:Q134703676|Q134703676]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Valeria Milova]] | | data-sort-value="1988" | 1988-03-13 | | | [[Narva]] | [[:d:Q60215508|Q60215508]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Valter Kruustee]] | Eesti stsenarist | data-sort-value="1908" | 1908-12-09 | data-sort-value="1978" | 1978-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50424308|Q50424308]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Valter Kruut]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133657794|Q133657794]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Vasiliy Kuznetsov]] | | data-sort-value="1886" | 1886-12-10 | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | [[Narva]] | [[:d:Q4244939|Q4244939]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Veera Rumjantseva]] | Eesti laskur | data-sort-value="1987" | 1987-08-30 | | | [[Narva]] | [[:d:Q111382817|Q111382817]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Vello Prangel]] | Eesti ujuja ja allveesportlane | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2003" | 2003-12-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20742471|Q20742471]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Vello Prints]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Velve Tamm]] | Eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375881|Q50375881]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Viktors Šulcs]] | | data-sort-value="1896" | 1896-01-24 | data-sort-value="1957" | 1957-10-16 | | [[Narva]] | [[:d:Q16355902|Q16355902]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Villar Aron]] | | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2023" | 2023 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q134983608|Q134983608]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | data-sort-value="2018" | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Vladimir Dubrovsky]] | | data-sort-value="1951" | 1951-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096868|Q21096868]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Vladimir Streltsov]] | | data-sort-value="1902" | 1902-06-26 | data-sort-value="1947" | 1947-07-02 | | [[Narva]] | [[:d:Q109492250|Q109492250]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Vladimir Vasilyev]] | | data-sort-value="1828" | 1828 | data-sort-value="1900" | 1900-08-24 | [[Fail:Vasiliev1 leporello.JPG|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4104573|Q4104573]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Voldemar Songi]] | eesti ajakirjanik | data-sort-value="1887" | 1887-11-09 | data-sort-value="1968" | 1968-02-29 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124412363|Q124412363]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Voldemar Uustalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1907" | 1907-07-10<br/>1907 | data-sort-value="1983" | 1983-07-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28064836|Q28064836]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-11-15 | data-sort-value="2005" | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Werner Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1938" | 1938-05-29 | data-sort-value="2022" | 2022-03-28 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q2561512|Q2561512]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Wilhelm Gustav von Becker]] | | data-sort-value="1811" | 1811-11-23 | data-sort-value="1874" | 1874-03-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21088880|Q21088880]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Wilhelm Otto Ferdinand Thilo]] | | data-sort-value="1796" | 1796-02-26 | data-sort-value="1879" | 1879-06-14 | | [[Narva]] | [[:d:Q110193079|Q110193079]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Wilhelm Sigismund von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1779" | 1779<br/>1781 | data-sort-value="1857" | 1857-11-06 | [[Fail:86 portraits of Decembrists 391.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q4457162|Q4457162]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1906" | 1906-03-26 | data-sort-value="1989" | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Woldemar von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1825" | 1825-02-25 | data-sort-value="1902" | 1902-02-02 | | [[Narva]] | [[:d:Q3569644|Q3569644]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Yelena Smirnova]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1987" | 1987-04-07 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148970|Q21148970]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Ärni Kiisküla]] | Eesti laulja | data-sort-value="1924" | 1924-09-01 | data-sort-value="2019" | 2019 | | [[Jootme (Tapa)|Jootme]] | [[:d:Q134436588|Q134436588]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Ülo Läänemets]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-15 | data-sort-value="2014" | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Разумихин, Пётр Иванович]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21055980|Q21055980]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] 1mydconn1px19hbd11pa2yktw3dcjls 0 495474 7175927 6481719 2026-06-19T11:35:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175927 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2018|kuu=jaanuar}} {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2018}} '''Heavy Airlift Wing''' ('''HAW''') on rahvusvaheline sõjalise õhutranspordiga tegelev organisatsioon, mis asub Ungaris [[Pápa õhubaas]]is. HAW loodi 27. juulil 2009 [[NATO strateegilise õhutranspordivõime programm]]i raames.<ref>{{Netiviide |url=http://www.af.mil/news/story.asp?id=123160566 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-20 |arhiivimisaeg=2012-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121018064208/http://www.af.mil/news/story.asp?id=123160566 |url-olek=ei tööta }}</ref> HAW-i kuulub kolm [[C-17 Globemaster III]] lennukit, mis lendavad Ungari lipu all. Praegu juhib HAW-i [[Norra kuninglik õhuvägi|Norra kuningliku õhuväe]] kolonel ja seal teenib kuni 155 sõjaväelast 12 riigist: [[Bulgaaria]], [[Eesti]], [[Soome]], [[Ungari]], [[Leedu]], [[Holland]], [[Norra]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Sloveenia]], [[Rootsi]] ja [[Ameerika Ühendriigid]]. Strateegilise õhutranspordivõime programmis osalevad riigid saadavad oma esindajaid teenima grupi tähtajalistele ja tähtajatutele ametikohtadele. Alates organisatsiooni loomisest on SACi kuuluvad riigid tellinud missioone, et täita oma kohustusi vägede ja varustuse kasutamisel/siirmisel/naasmisel riiklike, [[ÜRO]], [[EL]]i, [[NATO]] kohustuste, õppuste, koolituste ja humanitaaroperatsioonide toetamisel. Siia kuuluvad [[International Security Assistance Force|rahvusvahelised julgeolekuabiväed]] (''International Security Assistance Force'') 2009–2014, [[Operatsioon Resolute Support]] Afganistanis 2015; [[Operatsioon Unified Protector]]) Liibüas 2011; [[ÜRO stabiliseerimismissioon Malis]] (''United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission'') 2013; [[Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis]] (''EUFOR RCA'') 2014–2015; [[ÜRO stabiliseerimismissioon Kesk-Aafrika Vabariigis]] (''MINUSCA'') aastal 2015. Samuti on HAW viinud läbi missioone, et toetada logistiliselt 2014. a Ukrainas [[Malaysia Airlinesi lend 17]] allatulistamise seotud asjaolude uurimist. Olulisemad toetatud humanitaaroperatsioonid on maavärinajärgne kriisioperatsioon Haitil 2010. aastal, üleujutusjärgne kriisioperatsioon Pakistanis aastal 2010 ja orkaanijärgne kriisioperatsioon St. Maarteni saarel aastal 2017. Missioonid on olnud edukad, ohutud ja kulutõhusad. HAW ei ole ühegi [[NATO]], Euroopa Liidu ega [[ÜRO]] käsuliini osa, kuid tema tegevust jälgib SACi juhtkomitee (''Steering Board'') ja teda toetab NATO õhutranspordi juhtprogrammi büroo (''NATO Airlift Management Programme Office'', NAM PO). NAM PO hangib suure osa SACi C-17 lennukitele mõeldud tehnilisest, logistilisest ja koolitustoetusest Ameerika Ühendriikide valitsuselt "[[Foreign Military Sales]]]"-programmi abil. Siia kuulub ka C-17 hooldus, mille osas on sõlmitud leping Boeinguga. ==Juhid== HAW ülema ametikoha täidavad need osalisriigid, kellel on SAC-programmis suurim lennutundide arv: Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Holland ja Norra. * '''Kolonel Bjørn Gohn-Hellum''' Norra kuninglikust õhuväest on HAWi ülem * '''Kolonel James S. Sparrow''' Ameerika Ühendriikide õhuväest on HAWi ülema asetäitja * '''Staabiveebel Jerry S. Glover''' Ameerika Ühendriikide õhuväest on HAWi vanemnõunik ==Struktuur== HAW koosneb juhtimisstaabist, juhtimisdivisjonist (C2S), transpordidivisjonist (HAS) ja logistikadivisjonist (LSS)<ref>www.sacprogram.org</ref>. ===HAW-i juhtimisstaap=== HAW-i juhtimisstaap (HAW Command Staff) koosneb grupi üldosakonna, juhtimise toetamise, protokolli, avalike suhete, õigusnõustamise, ohutuse ja kvaliteedikindlustamisega seotud funktsioonidest. Juhtimisstaabi eesotsas on HAWi juhtimisstaabi tegevjuht (''Command Staff Executive Officer'') koos HAWi kvaliteedijuhiga, kes juhivad kvaliteedikindlustamis- ja ohutussektsiooni. ===Juhtimisdivisjon (C2S)=== Transpordilennukite grupi juhtimisdivisjoni (''Command and Control Squadron'', C2S) kaudu toimub nii kogu suhtlus HAWi sees kui ka HAWi ja SAC-riikide õhutranspordivajadust puudutav suhtlus. C2Si funktsioonide hulka kuulub riikidelt õhutranspordinõuetele vastamine ja nende alusel läbiviidavate lahinguülesannete andmine. C2S vastutab selle eest, et tellitavad missioonid on poliitiliselt teostatavad ja et soovitav kaubakogus oleks õhu kaudu transporditav. Divisjon määrab ka missiooni fookuse ja aitab määrata kättetoimetamiskuupäeva (required delivery date). C2S teeb tihedat koostööd SACi toetava NATO õhutranspordi juhtprogrammi büroo, Pápa lennubaasi ja Boeingu meeskonnaga Pápas. Koostöö eesmärk on tagada kogu õhutranspordimissiooniks vajalik operatsioonide, administreerimise ja tehnilise valdkonna toetus. C2S koosseis on jagatud kolmeks jaoskonnaks: missioonide planeerimine ja läbiviimine (Mission Planning and Execution), diplomaatilised load (Diplomatic Clearance) ja administratiivne toetus (Administrative Support). Lisaks on see üksus ka väga rahvusvaheline, kuna 12 SAC-riigist on C2Si personali hulgas esindatud seitse (Ungari, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi). ===Transpordidivisjon (HAS)=== Transpordidivisjon (HAS) on maailma esimene ja ainus rahvusvaheline divisjon, kuhu kuuluvad C-17 lennukid.[2] HAS koosneb transpordilennukite grupi lennumeeskondadest ja järgmistest eraldi funktsioonidest: luure, taktika, väljaõpe, standardimine ja hindamine ning HAWi lahingutegevuse julgeolek ja lennujuhtimine. HASi tegevuspõhimõtted rajanevad USA õhupaiske (air mobility) väljaõppel, juhistel ja standarditel. See süsteem on aluseks ka USA õhuväele, kes on C-17 lennukite peamine kasutaja. Lisaks lähtub HAS oma tegevuses parimatest eeskujudest: sarnastest divisjonidest USA õhuväes, Kanada kuninglikus õhuväes, Austraalia kuninglikus õhuväes ja Ühendkuningriigi kuninglikus õhuväes. Divisjoni struktuur, tegevusjuhised ja -põhimõtted on loodud selleks, et toetada SAC-riikide strateegilisi juhiseid, sh lahingutegevuse ja humanitaaroperatsioonide õhutransporti ajal ja kohtades, kus need riigid seda vajavad. HASi lennumeeskonnad on erineva taustaga: nad on tegutsenud oma riigi relvajõudude koosseisus nii transpordilennukitel, hävituslennukitel kui ka helikopteritel. Enne HAWiga liitumist ei ole peale USA isikkoosseisu keegi teine läbinud varasemat C-17 väljaõpet. Pärast C-17 väljaõpet nii USAs kui Pápas on HASi lennumeeskondadel olemas väga head oskused, et kasutada lennuki erinevaid võimalusi. Praegu on HAS ainus Foreign Military Sales-programmi C-17-üksus, millel on ettevalmistus ja mis on võimeline läbi viima C-17 ülesannete koguspektrit: kauba ja inimeste transporti koos maandumisega (airland) ning lasti ja inimeste maandamist lennult (airdrop). ===Logistikadivisjon (LSS)=== Logistikadivisjon (''Logistic Support Squadron'', LSS) vastutab transpordilennukite grupi erinevate toetusfunktsioonide eest. Divisjon koosneb hooldus-, varustus-, lennujaama- (aerial port) ja elutoetusjaoskonnast. LSSi lennumeeskonna ülemad ja lennukihooldusspetsialistid reisivad lennukis kaasa meeskonnaliikmetena ja teostavad teel olles hooldustöid. Hoolduse käigus tagatakse, et SACi sõidukid oleks litsentseeritud juhtidele parimas seisukorras. LSSi varustusjaoskond töötab koostöös firmaga Boeing, et kindlustada varuosade ja toetusvarustuse olemasolu hooldusspetsialistidele nii kodulennuväljal kui ka teel olles. LSSi elutoetusjaoskond tagab, et lennumeeskonna lennuvarustus (aircrew flight equipment) oleks hooldatud ja et tagatud oleks meeskonna ohutus. LSSi lennujaamajaoskond vastutab reisijate ja kauba ohutu peale- ja mahalaadimise eest kodulennuväljal ja selle eest, et järgitaks ohtlike veoste käitlemisreegleid kõigis lennujaamades, kus SACi C-17s kaupu peale laadib. Lisaks teeb LSS pidevalt koostööd Pápa lennubaasiga ja Ungari tsiviilasutustega erinevates toetust puudutavates küsimustes, nt kütus, maapealne transport, toll jt teenused. Lisaks on vähemalt 50% HASi lennumeeskonna ülematest võimelised läbi viima õhustankimisülesannet (air refueling). Olemas on ka kaks lennumeeskonda, kes on võimelised igal ajal läbi viima raskevarustuse, konteinerite, kaubaaluste ja isikkoosseisu lennupildu ühelt lennukilt (single ship airdrop). ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:NATO]] 7i862ilra3ttm8yzmznpkzjf5rzcj34 0 506317 7175678 6453682 2026-06-18T22:41:07Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7175678 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Arthur Melo | pilt = FC Zenit Saint Petersburg vs. Juventus, 20 October 2021 52 (Arthur Melo).jpg | pildiallkiri = Arthur Melo (2021) | täisnimi = Arthur Henrique Ramos de Oliveira Melo | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1996|8|12}} | sünnilinn = [[Goiânia]] | sünnimaa = Brasiilia | surmaaeg = | pikkus = 171 cm | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = [[ACF Fiorentina|Fiorentina]] (laenul [[Torino Juventus|Juventusest]]) | särginumber = | aastad1 = 2015–2018 | klubi1 = [[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]] | mänge1 = 35 | väravaid1 = 2 | aastad2 = 2018–2020 | klubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | mänge2 = 48 | väravaid2 = 3 | aastad3 = 2020– | klubi3 = [[Juventus]] | mänge3 = 42 | väravaid3 = 1 | aastad4 = 2022–2023 | klubi4 = → [[Liverpool FC|Liverpool]] (laenul) | mänge4 = 0 | väravaid4 = 0 | aastad5 = 2023– | klubi5 = → [[ACF Fiorentina|Fiorentina]] (laenul) | mänge5 = 0 | väravaid5 = 0 | klubi_seisuga = 31. juuli 2023 | koondiseaastad1 = 2018– | koondis1 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | koondisemänge1 = 22 | koondiseväravaid1 = 1 | koondis_seisuga = 31. juuli 2023 | medalid = {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|}} }} '''Arthur Henrique Ramos de Oliveira Melo''' (mängijanimega '''Arthur'''; sündinud [[12. august]]il [[1996]] [[Goiânia]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na [[Serie A|Itaalia kõrgliiga]] klubis [[ACF Fiorentina]] (laenul [[Torino Juventus]]est) ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. Arthur alustas klubikarjääri kodumaa klubis [[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]]. Brasiilia kõrgliiga hooajal [[Campeonato Brasileiro Série A 2017|2017]] valiti ta kõrgliiga hooaja parimaks uustulijaks ja samuti hooaja sümboolsesse koosseisu. 2018. aasta juulis sõlmis ta Hispaania kõrgliiga klubiga [[FC Barcelona|Barcelona]] kuue aasta pikkuse lepingu.<ref>[https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/news/2018-2019/fc-barcelona-signs-brazilian-midfielder-arthur-from-gremio "Agreement for the transfer of Arthur"]. FC Barcelona. 9.7.2018. Vaadatud 14.8.2018</ref> Debüüdi Hispaania kõrgliigas tegi ta sama aasta 18. augustil kodumängus [[Deportivo Alavés]]e vastu. 2019. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Juventusega. 2022–2023 oli ta laenul [[Premier League|Inglismaa kõrgliiga]] klubis [[FC Liverpool|Liverpool]], kus ta mängis vaid 13 minutit. Suvel 2023 siirdus ta laenulepingu alusel Fiorentinasse. Debüüdi [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia rahvuskoondise]] meeskonnas tegi ta 8. septembril 2018 [[sõprusmäng]]us [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu. [[2019. aasta Copa América]]l valiti ta turniiri sümboolsesse koosseisu. == Saavutused == ;Grêmio *[[Copa Libertadores]]: 2017 *[[Recopa Sudamericana]]: 2018 *[[Campeonato Gaúcho]]: 2018 ;Barcelona *[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercopa de España]]: 2018 == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Melo, Arthur}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] tmu2goxp8tfwl33byymknwhacjpc40z 4 507617 7175462 7132007 2026-06-18T13:14:35Z KarinaSazonova 226686 väikesed parandused 7175462 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik merikeel | pilt = Solea solea de tong bijzonder lekker mooie platvis.jpg | seisund = DD | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Solea solea | ID = 198739 | hindaja = Tous, P., Sidibe, A., Mbye, E., de Morais, L., Camara, Y.H., Adeofe, T.A., Monroe, T., Camara, K., Cissoko, K., Djiman, R., Sagna, A. & Sylla, M. | aasta = 2014 | IUCN_aasta = 2015}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Lestalised]] ''Pleuronectiformes'' | sugukond = [[Merikeelellased]] ''Soleidae'' | perekond = [[Merikeel (perekond)|Merikeel]] ''Solea'' | liik = [[Harilik merikeel]] | binaarne = ''Solea solea'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | pildi_seletus = | värvus = loomad }} '''Harilik merikeel''' (''Solea solea'') on merekala, kes kuulub lestaliste (''Pleuronectiformes'') seltsi ja merikeellaste (''Soleidae'') sugukonda.Ta on parempoolsete silmadega lapik põhjakala, kes elab Euroopa rannikuvete liivasel või mudasel merepõhjal. == Morfoloogia == Merikeeled on ovaalse pikliku kehaga, mis on kuni 50 cm pikk. Silmad asuvad paremal küljel. Pealmine külg on hallikasroheline või pruun. Esinevad mustad tähnid. Ülemisel rinnauimel on must laik. Sabauim on liitunud selja- ja anaaluimega, mis on teistest [[Uim|uimedest]] tumedam.<ref>etbl.teatriliit.ee/meedia/merikeel/nene5_page_0150 Eesti teatri biograafiline leksikon. Nene 5, lk 150. s.a.</ref> == Levila == Nad  on levinud [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] idaosas Norra rannikust kuni Lääne-Aafrika rannikuni, sh [[Senegal]]i veteni. Kala elab ka Vahemeres ning Mustas meres, Põhjamere ning esineb [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Solea solea summary page |url=https://www.fishbase.us/summary/Solea-solea.html |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=FishBase |keel=en}}</ref> == Toitumine == Harilik merikeel on põhjalähedane kala, kes toitub väikestest kaladest ja põhjaselgrootutest nagu ussid, molluskid ja koorikloomad.<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.taylorfrancis.com/books/9781498727846 |pealkiri=The Biology of Sole |kuupäev=2019-05-13 |kirjastus=CRC Press |isbn=978-1-315-12039-3 |toimetaja-perekonnanimi=Muñoz-Cueto |toimetaja-eesnimi=José A. |trükk=1 |koht=Boca Raton, FL: CRC Press, Taylor & Francis Group, [2019] {{!}} “A science publishers book.” |keel=en |doi=10.1201/9781315120393 |toimetaja2-perekonnanimi=Sánchez |toimetaja2-eesnimi=Evaristo L. Mañanós |toimetaja3-perekonnanimi=Vázquez |toimetaja3-eesnimi=F. Javier Sánchez}}</ref> == Paljunemine == [[Kudemine]] toimub madalates rannikuvetes temperatuuril 6–12 °C. Kala saab suguküpseks 3–5 aasta vanuselt, kui on saavutanud 25–30 cm pikkuse. Kudemine leiab aset veebruarist maini (näiteks Galicia [[Rannik|rannikul]]). Soojemates piirkondades, näiteks Vahemeres, võib see alata juba detsembris. Haudumine kestab umbes 5 päeva (12 °C juures) ning vastsejärk ligikaudu 35 päeva (18 °C juures).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Solea solea summary page |url=https://www.fishbase.us/summary/Solea-solea.html |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=FishBase |keel=en}}</ref> == Eluviis == Ta on aktiivne öösel. Vastsed elavad algul [[Plankton|planktonina]], hiljem muutuvad lapikuks ja siirduvad mere sügavamatesse kihtidesse.<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.taylorfrancis.com/books/9781498727846 |pealkiri=The Biology of Sole |kuupäev=2019-05-13 |kirjastus=CRC Press |isbn=978-1-315-12039-3 |toimetaja-perekonnanimi=Muñoz-Cueto |toimetaja-eesnimi=José A. |trükk=1 |koht=Boca Raton, FL: CRC Press, Taylor & Francis Group, [2019] {{!}} “A science publishers book.” |keel=en |doi=10.1201/9781315120393 |toimetaja2-perekonnanimi=Sánchez |toimetaja2-eesnimi=Evaristo L. Mañanós |toimetaja3-perekonnanimi=Vázquez |toimetaja3-eesnimi=F. Javier Sánchez}}</ref> == Haigused == Parasiit ''Entobdella soleae'' elab merikeele nahal ja nõrgestab naha kaitsefunktsiooni [4]<ref>Kearn, G. C. (2002). Entobdella soleae—pointers to the future. International Journal for Parasitology, 32(3), 369–374.</ref>.Teine parasiit ''Hemibdella soleae''põhjustab koekahjustusi ja verekaotust<ref>Llewellyn, L. C. (1965). Some aspects of the biology of the marine leech Hemibdella soleae. Journal of Zoology.</ref>. ''Vibrio tapetis'' tekitab nahale hallikaid valgeid laike, mis muutuvad villideks ja haavanditeks. <ref>Declercq, A. M., Chiers, K., Soetaert, M., Lasa, A., Romalde, J. L., Polet, H., Haesebrouck, F., Decostere, A., & Pasmans, F. (2015). Vibrio tapetis isolated from vesicular skin lesions in Dover sole Solea solea. Diseases of Aquatic Organisms, 115, 81–86.</ref> Siseparasiitidest imiussid nakatavad noorkalu, mis mõjutab kasvu ja füsioloogilist seisundit..<ref>Laffargue, P., Baudouin, G., Sasal, P., Arnaud, C., Bégout Anras, M.-L., & Lagardère, F. (2004). Parasitic infection of sole Solea solea by Prosorhynchus spp. Metacercariae (Digenea, Bucephalidae) in Atlantic nurseries under mussel cultivation influence. Diseases of Aquatic Organisms, 58(2–3), 179–184.</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lestalised]] no0vqsp45f4p8tue1vxmb2sxdtk478c 0 507802 7175450 6907009 2026-06-18T13:00:36Z Kuriuss 38125 7175450 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:8C88:66BA:92A3:8D4B|aasta=2018|kuu=mai}}{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2018}} {{linn | nimi = Alpbach | vapp = AUT Alpbach COA.svg | asendikaardi_pilt = Alpbach im Bezirk KU.png | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Kufsteini ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Alpbach_sommer.jpg|pisi|püsti|Alpbach]] '''Alpbach''' on linn ja vald (''Gemeinde'') Austrias [[Tirool]]i liidumaal [[Kufsteini ringkond|Kufsteini ringkonnas]]. Vald asub 975 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 58,38 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 2561 inimest. == Ajalugu == Nime Alpbach on esmamainitud 1150. aastal, kuigi teadaolevalt algas inimasustus seal 1000. aasta paiku või varemgi. Steinberger Jochist (Zillertali viiv kuru) 1860. aastal leitud pronkskirves osutab, et marsruut oli kasutusel juba Hallstatti perioodil. [[Kristlus|Kristluse]] viisid sellesse piirkonda 7. ja 8. sajandil iiri ja šoti mungad. Kihelkonnakiriku [[kaitsepühak]] on [[Oswald (Northumbria)|püha Oswald]], endine [[Northumbria]] kuningas. 15. sajandi alguses avastati [[Gratlspitz]]il ja [[Schatzberg]]il ning Luegergrabenis [[Vask|vase-]] ja [[Hõbe|hõbedalasundid]]. Sel ajal omas [[Fugger]]i kaupmeheperekond Augsburgist kontrolli kaevandustööde üle [[Schwaz]]is ja [[Kitzbühel]]is ning nad laiendasid oma tegevust Alpbachtali. Böglerhof majutas Fuggeri kontorit ja oli ka kaevanduskohtu asukoht. Tol ajal oli Alpbachis juba kaks võõrastemaja, Böglerhof ja Jakober Inn, kus külamehed said juua piiritusjooke (nt ''schnapps''). 19. sajandi keskpaigaks oli kaevanduste tootlikkus sedavõrd väike, et need tuli sulgeda. Vorder-Unterbergi talu, mille aastatel 1636–1638 ehitasid kohalikud puusepad ja mis kestis 1952. aastani, seisab Inneralpbachis metsaserval väikesest kirikust kõrgemal. Nüüdisajal on hoones mägipõllumajanduse muuseum, kus on eksponeeritud ka vana võõrastetuba, kabel, kombineeritud köök ja suitsutamisruum ning üle 800 argi- ja tööeset. [[Pilt:Alpbach 2.jpg|thumb|Tüüpiline küün Alpbachis]] Alpbachtali viiv tee ehitati alles 1926. aastal. Küla kui kõrvalise koha isoleeritus tõi kaasa eripärase arhitektuuri- ja sisustusstiili arengu ning aitas kohalikul rahvapärimusel säilida kauem kui enamikus [[Tirool]]i orgudes. == Turismiajastu == Turistid hakkasid Alpbachi saabuma 20. sajandi alguses ja 1938. aastal oli külas majutust 110 külastajale. Sellest ajast on see arv kasvanud 2500-ni ja Alpbachi külastab nüüd umbes 22 000 külalist suviti ja umbes samapalju talviti, igal aastal kokku 300 000 ööbimist. [[Turism]] on peamine sissetulekuallikas tänapäeval 2300 kohalikule elanikule, kuid siiski on Alpbachis 105 töötavat talumajapidamist ehk sama palju kui sada aastat tagasi. 1945. aastast toimub Alpbachis [[European Forum Alpbach]], [[teadus]]-, [[äritegevus]]-, [[Kunst|kunsti-]] ja [[poliitika]]maailma juhtfiguuride iga-aastane kahenädalane konverents. Forum ja nii paljude inimeste osavõtt, kes on kujundanud oma aja mõtet, on andnud Alpbachile [[Hüüdnimi|hüüdnime]] "Mõtlejate küla". Esimene konverentsisaal Alpbachis ehitati 1950. aastate keskpaigas ja nimetati Austria poeedi [[Paula von Preradović]]i järgi, kes kirjutas Austria [[riigihümn]]i sõnad. Täiskogu saal on nimetatud füüsiku ja [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadi [[Erwin Schrödinger]]i järgi. Ta on maetud Alpbachi kalmistule. [[Pilt:Schrödinger sírja 2.JPG|pisi|püsti|Erwin Schrödingeri haud]] Alpbachi linnapea Alfons Moseri (aastatel 1945–1979) ettepanekul andis volikogu 1953. aastal välja kohaliku planeerimise seaduse, mis muutis traditsioonilises stiilis arhitektuuri Alpbachis kohustuslikuks kõigile uutele ehitistele. 1975. aastal kinnitas Austria Rahvatervise Instituut, et Alpbachis on puhtaim ja selgeim õhk kogu Austrias. Austria Televisiooni telekonkursiga hääletati see 1983. aastal "Austria ilusaimaks külaks". 1985. aasta juunis andis Euroopa Nõukogu Strasbourgis Alpbachile õiguse heisata Euroopa lipp, tunnustades kogukonna teeneid Euroopa ühtsusele. 1993. aastal võitis Alpbach auhinna "Euroopa kõige ilusam lilleline küla". == Tänapäevane Alpbach == 1999. aastal avati uus Alpbachi kongressikeskus, koos 55. Euroopa Foorumiga. Koos põneva arhitektuuri ja minimaalse keskkonnamõjuga on peamine arhitektuuriline joon spiraalikujuline galerii põrandast laeni klaasidega unikaalse vaatega tähelepanuväärsele mägisele taustale. Alpbach on ka tuntud suusakeskus, kust leiavad jõukohaseid suusaradu nii algajad, edasijõudnud kui ka suurte kogemustega suusatajad. Aastatel 2006–2007 avati uus tõstuk, mis on gondel ja võimaldab inimestel liikuda Inner-Alpbachist Wiedersbergerhorni tipu lähedale (mägi, mida kasutatakse kõigi radade jaoks). Alpbach on ka populaarne rohkem suusatajate kui lumelaudurite hulgas, kuna puuduvad ekstreemsed rajad, kuid see on väga populaarne koht algajatele lauduritele, või neile, kes soovivad oma lumelauakirge taaselustada. Seiklushimulistele on ka renn. Külas on kaks suusakooli, esimene on Sepp Margreiteri 1932. aastal loodud esialgne suusa- ja lumelauakool Alpbach-Inneralpbachi rajal (liidumaal tõendatud suusainstruktor ja suusagiid). Teine on Alpbachi suusakool. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.alpbach.tirol.gv.at www.alpbach.tirol.gv.at] {{Kufsteini ringkonna vallad}} [[Kategooria:Tirooli liidumaa vallad]] 4ffsppgk41isxxk178077ih30a3dwct 0 513533 7175441 7175298 2026-06-18T12:48:48Z Teomees 97479 /* L alagrupp */ 7175441 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> <br>a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;<br> b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;<br> c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. <br>Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ; === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 1 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 2 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || –2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Šveits}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Boualem Khoukhi|Khoukhi]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] (pen.) {{värav|17}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Haiti}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 4 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] (o.v.) {{värav|7}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31}}, {{värav|45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik }} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 7 || -6 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] (pen.) {{värav|45+5; 88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 5 || 1 || +4 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Holland}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 5 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7; 90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Iraan}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Belgia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Egiptus }} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] (o.v.) {{värav|66}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7, 54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Uruguay}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Hispaania}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Norra}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Senegal }} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 4 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66; 90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29; 43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] (o.v.) {{värav|90+6}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 0 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Austria}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 3 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17; 60; 76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] (o.v.) {{värav|76}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Colombia}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Portugal}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan }} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 2 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ghana}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav| (pen.) 12; 42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav| 47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav| 85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav| 36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == === Väravakütid === ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] {{Div col end}} ;Omavärav * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] hefrexyn7v450uic4ltptdios2a0fla 7175790 7175441 2026-06-19T07:47:16Z Teomees 97479 /* A alagrupp */ 7175790 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> <br>a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;<br> b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;<br> c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. <br>Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ; === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 2 || 2 || 0 || 0 || 3 || 0 || +3 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 2 || 1 || 0 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 2 || 0 || 1 || 1 || 2 || 3 || -1 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 2 || 0 || 1 || 1 || 1 || 3 || –2 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav| (pen.) 83}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Šveits}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kanada}} '''K''' | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Katar}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Boualem Khoukhi|Khoukhi]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] (pen.) {{värav|17}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Haiti}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 4 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] (o.v.) {{värav|7}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31}}, {{värav|45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik }} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 7 || -6 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] (pen.) {{värav|45+5; 88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 5 || 1 || +4 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Holland}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 5 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7; 90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Iraan}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Belgia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Egiptus }} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] (o.v.) {{värav|66}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7, 54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Uruguay}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Hispaania}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Norra}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Senegal }} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 4 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66; 90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29; 43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] (o.v.) {{värav|90+6}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 0 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Austria}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 3 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17; 60; 76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] (o.v.) {{värav|76}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Colombia}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Portugal}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan }} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 2 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ghana}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav| (pen.) 12; 42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav| 47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav| 85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav| 36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == === Väravakütid === ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] {{Div col end}} ;Omavärav * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] sfmb5j5hydzetvz6ls5mhgoml7h6vir 7175800 7175790 2026-06-19T08:03:40Z Teomees 97479 /* B alagrupp */ 7175800 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV]] ja [[Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril 1974. aastal.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. Retrieved November 19, 2025.</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist 1998. aastal. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. Retrieved April 3, 2026</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. </ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peetakse kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimub avatseremoonia 11. juunil 2026 Estadio Banorte'is ja seal esinevad Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad Alejandro Fernández, Belinda ja Lila Downs ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimub avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinevad Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimub Los Angelese SoFi staadionil Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinevad Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja Blackpinki liige Lisa, Brasiilia laulja Anitta, Nigeeria laulja Rema ja Lõuna-Aafrika laulja Tyla.<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimuvad samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamängus, mis toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadiu|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määratakse kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal on võrdne punktisumma, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> <br>a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid;<br> b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses;<br> c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. <br>Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist on meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine ​​kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis ; === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 2 || 2 || 0 || 0 || 3 || 0 || +3 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea}} | 2 || 1 || 0 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 2 || 0 || 1 || 1 || 2 || 3 || -1 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} | 2 || 0 || 1 || 1 || 1 || 3 || –2 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav| (pen.) 83}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''' | 2 || 1 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" | align="left" | {{jp|Šveits}} | 2 || 1 || 1 || 0 || 5 || 2 || +3 ||'''4''' |- | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} | 2 || 0 || 1 || 1 || 2 || 5 || -3 ||'''1''' |- | align="left" | {{jp|Katar}} | 2 || 0 || 1 || 1 || 1 || 7 || -6 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Boualem Khoukhi|Khoukhi]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] (pen.) {{värav|17}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74; 90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav| (pen.) 97+7}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|David]] {{värav|29; 45+3; 90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav| (o.v.) 75}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Maroko}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Brasiilia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Haiti}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= |väravad2= |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''' | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Austraalia}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 2 || 0 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Türgi}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 2 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Paraguay}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 4 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] (o.v.) {{värav|7}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31}}, {{värav|45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saksamaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik }} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Ecuador}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 7 || -6 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] (pen.) {{värav|45+5; 88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Rootsi}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 5 || 1 || +4 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Jaapan}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Holland}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 5 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7; 90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Iraan}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Belgia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Egiptus }} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] (o.v.) {{värav|66}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7, 54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp| Uruguay}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp| Hispaania}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Norra}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Prantsusmaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Senegal }} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Iraak}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 4 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66; 90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29; 43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] (o.v.) {{värav|90+6}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Argentina}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 0 || +3 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Austria}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Alžeeria}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 3 || -3 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17; 60; 76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] (o.v.) {{värav|76}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Colombia}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 3 || 1 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Kongo DV}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Portugal}} | 1 || 0 || 1 || 0 || 1 || 1 || 0 ||'''1''' |- | align="left" |{{jp|Usbekistan }} | 1 || 0 || 0 || 1 || 1 || 3 || -2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Inglismaa}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 4 || 2 || +2 ||'''3''' |- style="background:#cfc;" | align="left" |{{jp|Ghana}} | 1 || 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || +1 ||'''3''' |- | align="left" |{{jp|Panama}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 0 || 1 || -1 ||'''0''' |- | align="left" |{{jp|Horvaatia}} | 1 || 0 || 0 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav| (pen.) 12; 42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav| 47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav| 85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav| 36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == === Väravakütid === ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] {{Div col end}} ;Omavärav * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] ps8l87kopifqpfg5nwe1ht8zqouxg7e 0 513739 7175679 6988178 2026-06-18T22:43:25Z Ollin Masa 227337 Pilt 7175679 wikitext text/x-wiki {{Infokast |name = |bodystyle = |title = Hailey Bieber |titlestyle = |image = |imagestyle = |caption = |captionstyle = |headerstyle = background:#ccf; |labelstyle = |datastyle = |label1 = Nimi emakeeles |data1 = |label2 = Sünninimi |data2 = Hailey Rhode Baldwin |label3 = Sünniaeg |data3 = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|22}} |label4 = Sünnikoht |data4 = [[Tucson]], [[Arizona]], [[Ameerika Ühendriigid]] |label5 = Surmaaeg |data5 = |label6 = Surmakoht |data6 = |label7 = Surma põhjus |data7 = |label8 = Elukoht |data8 = |label9 = Rahvus |data9 = |label10= Kodakondus |data10 = |label11= Hüüdnimi |data11 = |label12= ''Alma mater'' |data12 = |label13= Ametid |data13 = modell, teleesineja |label14= Tegutsemisaastad |data14 = |label15= Tuntud |data15 = |label16= Abikaasa |data16 = |label17= Partner |data17 = [[Justin Bieber]] (2018; abielus)<ref name="CNN" /> |label18= Sugulased |data18 = [[Stephen Baldwin]] <small>(isa)</small>, [[Eumir Deodato]] <small>(emapoolne vanaisa)</small><br/> <small>(vt ka [[Baldwinite suguvõsa]])</small> |label19= Pikkus |data19 = 171 cm<ref name="IMG" /> |label20= Juuste värv |data20 = blond |label21= Silmade värv |data21 = pähkelpruun |label22= Agentuur |data22 = [[IMG Models]]<ref name="BCwny" /> |label23= Veeb |data23 = }} [[File:Hailey Bieber at WWD Style Awards 2026.jpg|thumb|Hailey Bieber (2026)]] '''Hailey Rhode Bieber (Baldwin)''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1996]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] modell ja televisiooniesineja.<ref name="sBIR4" /> Lisaks modellindusele on ta tegelenud näitlemise, telesaadete juhtimise ja oma brändi turundamisega. ==Isiklikku== Ta on näitleja [[Stephen Baldwin]]i tütar. Ta abiellus 2018. aastal [[Justin Bieber]]iga.<ref>Katharina Toomemets. [https://www.ohtuleht.ee/897246/justin-bieber-ja-hailey-baldwin-abiellusid-kaks-kuud-parast-kihlumist Justin Bieber ja Hailey Baldwin abiellusid kaks kuud pärast kihlumist!] Õhtuleht 15.09.2018</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CNN">{{cite web|url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/klops-nii-suur-justin-bieber-kinkis-hailey-baldwinile-silmipimestava-kihlasormuse?id=82976343|title=Nii suur! Justin Bieber kinkis Hailey Baldwinile silmipimestava kihlasõrmuse|work=[[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] |accessdate=9. juuli 2018}}</ref> <ref name="IMG">{{cite web|url=http://imgmodels.com/haileybaldwin|title=IMG Models - Portfolio - Hailey Baldwin|work=[[IMG Models]]|accessdate=23. detsember 2017|archive-date=24. detsember 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171224134914/http://www.imgmodels.com/haileybaldwin|url-status=dead}}</ref> <ref name="BCwny">{{cite web|url=https://models.com/models/hailey-baldwin|title=Hailey Baldwin - Model|access-date=2018-07-09|archive-date=2018-11-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20181126165429/https://models.com/models/hailey-baldwin|url-status=dead}}</ref> <ref name="sBIR4">{{cite web|url=http://www.tmz.com/person/hailey-baldwin|title=Hailey Baldwin - TMZ.com|website=TMZ}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Baldwin, Hailey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] b0mgoghaiq54a51k3swkc5d9p1zb9mp 0 527459 7175689 7154108 2026-06-18T23:01:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175689 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=mai|aasta=2020}} {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Giovanni Battista Piranesi | Pilt = Piranesi-1001.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = 4. oktoober 1720 | Sünnikoht = Veneetsia, Itaalia | Surmaaeg = 9. november 1778 | Surmakoht = Rooma | Rahvus = | Tegevusala = [[arhitektuur]], [[joonestamine]], [[kunstiteooria]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[uusklassitsism]] | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Kodulehekülg = }} '''Giovanni Battista Piranesi''' (ka '''Giambattista Piranesi'''; [[4. oktoober]] [[1720]] [[Veneetsia]], [[Itaalia]] – [[9. november]] [[1778]] [[Rooma]]) oli Itaalia [[joonestaja]], graafik, [[arhitekt]] ja kunstiteoreetik. == Elust == Elu esimesed 20 aastat veetis Piranesi Veneetsias ning õppis oma arhitektist onu Matteo Lucchesi käe all. Onu juures õppides sai Piranesi algteadmisi ehitiste konstruktsioonidest ja joonestamisest. Need teadmised tulid talle kasuks terve ülejäänud elu jooksul. Arhitektidest mõjutas Piranesit enim [[Andrea Palladio]] ja tema arhitektuuriteosed. Piranesit on suuresti inspireerinud ka arhitekt ja maalija [[Ferdinando Bibiena]]. Lisaks õppis Piranesi ka lavakujundust.<ref name="biography.yourdictionary.com">{{Netiviide|Autor=|URL=http://biography.yourdictionary.com/giovanni-battista-piranesi|Pealkiri=Giovanni Battista Piranesi Facts|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181112181802/http://biography.yourdictionary.com/giovanni-battista-piranesi|url-olek=ei tööta}}</ref> Loomingu algperioodil sai Piranesi üsna palju mõjutusi ka kohalikust [[Topograafia|topograafiakunstist]], mida tema ajal ennekõike viljeles [[Canaletto]]. Lisaks vaimustus ta Marco Ricci ja [[Giovanni Battista Tiepolo]] fantaasial põhinevatest [[Ofort|ofortidest]].<ref name="encyclopedia.com">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.encyclopedia.com/people/literature-and-arts/architecture-biographies/giovanni-battista-piranesi|Pealkiri=Piranesi, Giovanni Battista|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 1740. aastal asus Piranesi joonestajana [[Rooma]] ning töötas Veneetsia suursaadiku Marco Foscarini palgalisena. Roomas ta ka õppis söövitustehnikat Giuseppe Vasilt. Roomas tegutsedes omandas ta arhitekti elukutse, kuigi tööd ta sel alal ei leidnud. 1743. aastal teose avaldas, mis sisaldas fantaasiapilte hoonetest, mis olid tugevalt inspireeritud [[Rooma keisririik|Rooma impeeriumi]] arhitektuurist. Paraku oli teos majanduslik ebaõnnestumine. 1744. aastal suundus Piranesi tagasi Veneetsiasse, kus töötas peamiselt [[Giovanni Battista Tiepolo]] stuudios. Sel perioodil olid Piranesi ofordid üsna grotesksed: [[Rokokoo|rokokoolikud]] vormid vaheldusid fragmentidega antiiksetest varemetest. Rooma pöördus ta tagasi 1745. aastal ning jäi sinna elama. 50. eluaastates reisis Piranesi Lõuna-Itaaliasse, kus ta avaldas [[Vana-Kreeka|Vana-Kreeka arhitektuurist]] inspireeritud [[gravüür]]e. Terviseprobleemide tõttu oli Piranesi sunnitud tagasi pöörduma Rooma, kus sai tööd Paestrumist äsja avastatud templite joonistamisel. Ta suri 1778. aastal 58-aastaselt. <ref name="biography.yourdictionary.com"/> == Loomingust == Suurema osa Piranesi loomingust moodustavad oforditehnikas linnavaated. Lisaks antiiksetele muististele kujutas ka kaasaegseid meistriteoseid, nagu Piazza Navona. Linnastseenid muudavad elavateks väikesed inimfiguurid. 1745. aastal valmis Piranesil teos "Carceri d'invenzione" ehk kujuteldavad vanglad. Antud teos tõi talle laiema tuntuse. Tegemist oli 16 plaadist koosneva sarjaga, mida peetakse tema meistriteoseks. Hiljem on ta tööd täiendanud, muutes varjud teravamaks ja tumedamaks ning teose üldmõjult dramaatilisemaks.<ref name="biography.yourdictionary.com"/> 1748. aastal alustas Piranesi Rooma linnavaadete (veduutide) sarja "Vedute di Roma", millest valmis lehti üksikteoste ja sarjadena terve ta edasise elu. Need teatraalsete piltide eesmärk oli anda tugevalt laetud emotsionaalne ettekujutus Igavesest linnast ja selle ümbrusest.<ref name="encyclopedia.com"/> 1750. aastatel huvitus Piranesi [[arheoloogia|arheoloogiast]]. 1756. aastal avaldas ta teose "Le Antichità Romane de' tempo della prima Repubblica e dei primi imperatori". Teos, mis sisaldas üle 200 lehe Rooma ehitistest, tõi Piranesile ülemaailmse kuulsuse. Teosest sai ka uute arheoloogiliste meetodite teerajaja. Piranesist sai Londoni Antiigiühingu auliige ning 1761. aastal võeti ta Rooma Püha Luuka Akadeemia liikmeks. Oma ainsa arhitektuuritöö tegi Piranesi kardinal Giovanni Battista Rezzonico jaoks. Ta juhatas [[St. Maria del Priorato]] kiriku renoveerimist. Piranesi kavandatud dekoratiivsed elemendid paistsid silma ennekõike originaalsuse poolest: ta kombineeris klassikalisi motiive mitteklassikalisel viisil. Piranesi tegi kirikule mitmeid lisandusi ning arendas neid edasi oma uues gravüürisarjas "Diverse maniere d'adornre i cammini..." Teos ilmus 1769. aastal ning sellest sai hiljem [[Ampiirstiil|ampiirstiili]] eelkäija.<ref name="biography.yourdictionary.com"/> Viimastel eluaastatel joonistas Piranesi peamisel kujutletavaid antiikseid esemeid väljakaevamistel leitud fragmentide põhjal. Enamiku neist moodustasid suured vaasid ja dekoratiivsed küünlajalad. Piranesi viimase töö avaldas postuumselt tema poeg Francesco Piranesi.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.encyclopedia.com/people/literature-and-arts/architecture-biographies/giovanni-battista-piranesi|Pealkiri=Piranesi, Giovanni Battista (1720–1778)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Olulisus kunstiajaloos == Piranesi gravüürid kujuteldavatest vanglatest on inspireerinud paljusid arhitekte, disainereid ja isegi kirjanikke. Näiteks on [[Jean-Philippe Rameau|Jean Philippe Rameau]] ooperis "Dardanu" kujutatud vanglaruume just Piranesi teose "Vangid" eeskujul. Samuti on ka [[Harry Potter (filmisari)|Harry Potteri]] filmides [[Sigatüügas|Sigatüüka kooli l]]<nowiki/>iikuvad trepid inspireeritud Piranesi loomingust. Tänapäeval on Piranesi mõjutusi võimalik näha Londoni kunstigalerii [[Tate Modern]] arhitektuuris ning Londoni maa-aluse metrooliini Jubilee Line juures.<ref>{{Netiviide|Autor=Jonathan Jones|URL=https://www.theguardian.com/culture/2002/nov/06/artsfeatures.highereducation|Pealkiri=No way out|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Lisaks on Piranesi looming inspireerinud ka selliseid romantistlikke kirjanikke nagu [[Samuel Taylor Coleridge]] ja [[Victor Hugo]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.encyclopedia.com/people/literature-and-arts/architecture-biographies/giovanni-battista-piranesi|Pealkiri=Piranesi, Giovanni Battista (1720-1778)|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Piranesi teost on peetud ka üheks [[sürrealism]]i eeskujuks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/piranesi.html|Pealkiri=Piranesi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-11-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181125204546/http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/piranesi.html|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Uusklassitsism|Uusklassitsistlikud]] disainerid ja vararomantilised kirjanikud tunnustasid tema eklektilist nägemust. Piranesi ulatuslik kunstilloome levis laialt turistidele müüdud graafika kaudu. Tema graafikat reprodutseeriti rohkelt ka pärast tema surma.''<ref>{{Netiviide|Autor=The J. Paul Getty Museum|URL=http://www.getty.edu/art/collection/artists/804/giovanni-battista-piranesi-italian-1720-1778/|Pealkiri=Giovanni Battista Piranesi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>'' == Galerii == <gallery mode=packed> Fail:Giovanni Battista Piranesi, The Colosseum.png|"Di colosseo" (1757) Fail:Santa Maria Egyziaca in Rome (5350534).jpg|"Vedula del Tempio dello Fortuna Virile" (1758) Fail:Piranesi04.jpg|"Veduta del Pantheon" (1751) Fail:Giovanni Battista Piranesi - Le Carceri d'Invenzione - First Edition - 1750 - 10 - Prisoners on a Projecting Platform.jpg|"Carceri d'Invenzione", X plaat (1761) Fail:Giovanni Battista Piranesi - Prison - Google Art Project.jpg|"Carceri d'invenzione" (1749–1750) Fail:Giovanni Battista Piranesi - Carceri. Folder 7 - Google Art Project.jpg|"Carceri d'invenzione" VII plaat (1761) </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.wga.hu/index1.html/ Web Gallery of Art] {{JÄRJESTA:Piranesi, Giovanni Battista}} [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1720]] [[Kategooria:Surnud 1778]] 171cncsiyqyuuad1pra9h3nnozj3dfp 0 529918 7175673 6914945 2026-06-18T22:30:45Z Ollin Masa 227337 Pilt 7175673 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=november}} {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=november}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[File:6ix9ine (Daniel Hernadez).jpg|thumb|6ix9ine (2017)]] '''Daniel Hernandez''' (tuntud ka kui '''6ix9ine''' või '''Rat või Rat9ine''' ; sündinud [[8. mai]]l [[1996]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] räppar ja veebitegelane. Ta sai tuntuks tänu omapärasele välimusele, väga agressiivsele räppimisstiilile ja vastuolulisele taustale. 2017. aasta lõpus tuli välja tema esimene räpisingel “Gummo”. Tema esimene album “Day69” debüteeris 4. kohal Billboard 200 albumite kategoorias. Praegu{{millal}} viibib räppar vanglas, kus ta ootab kohtumõistmist. Teda süüdistatakse mitmes kuriteos, sealhulgas vägistamises ja jõukudega seotud kuritegudes. Ei ole välistatud, et Tekashi69 saab eluaegse vanglakaristuse.{{lisa viide}} Hetkel{{lisa viide}} viibib elektroonilise jälgimise all vabaduses{{lisa viide}}, tehes uut muusikat oma fännidele. == Lapsepõlv == Daniel Hernandez sündis Bushwickis [[Brooklyn]]is [[New York|New Yorgis]]. Tema 1. isa on [[Mehhiko]] ja 2. isa [[Puerto Rico]] päritolu. Tema lapsepõlv oli keeruline. Kui Daniel oli 13-aastane, tapeti ta isa – kaotus mõjus poisile väga rusuvalt. Tekashil tekkisid probleemid koolis, kust ta 8. klassis välja visati, ning haridustee jätkamise asemel tegi Daniel erinevaid kergemaid töid, et perekonda rahaliselt toetada. Hiljem hakkas ta narkootikume müüma ning seostama end kohaliku jõuguga Nine Trey Gangsters. Sealt said alguse tema esimesed õigusrikkumised. == Karjäär == === 2014 – 2017. aasta algus === 6ix9ine hakkas laule internetti üles panema juba 2014. aastal. Ta paistis silma omapärase välimusega – vikerkaarevärvides juuksed ja hambad ning suur “69” tätoveering näo peal tegid ta internetis üsna populaarseks. 2017. aasta aprillis tuli välja Trippie Reddi laul “Poles1469”, kus tegi kaasa Tekashi69, ning räppari populaarsus kasvas. === Pärast 2017. aastat === 6ix9ine r3dr0se kasvas tunduvalt 2017. aasta suvel, kui rida tema [[Instagram]]i postitusi sai väga palju tähelepanu. Sama aasta 10. novembril tuli välja mehe esimene singel “Gummo”, mis sai 5. mail 2018 plaatinaplaadi. “Gummole” järgnesid “Kooda” ja “Keke”, mis jõudsid samuti Billboardi 100 loo hulka. Hernandeze esimene mixtape “Day69” tuli välja 23. veebruaril 2018. Album debüteeris 4. kohal Billboardi 200 albumite kategoorias ning seda osteti 55 000 eksemplari. Kaks laulu albumilt, “Billy” ja “Rondo”, debüteerisid Billboard 100-s vastavalt 50. ja 73. kohal. Vahemikus aprillist augustini tulid 9ix9inel välja laulud “Gotti”, “Tati” ja “Fefe”. Kõik need olid samuti Billboard 100-s ning eriti edukas oli “Fefe”, kus lõid kaasa [[Nicki Minaj]] ja Murda Beatz. “Fefe” on saanud kaks plaatinaplaati. Tekashi järgmised singlid “Bebe” ja “Stoopid” jõudsid Billboardi 100 parema hulka. == Isiklikku == Hernandezel on tütar Saraiyah. Tüdruku ema on Sara Molina. === Õigusrikkumised === Esimesed probleemid seadusega tekkisid 6ix9inel juba noorukieas, kui ta hakkas narkootikume müüma.{{lisa viide}} 2015. aastal süüdistati Tekashit selles, et ta oli seksuaalvahekorras alaealisega.{{lisa viide}} 2018. aasta novembris võeti Tekashi vahi alla{{lisa viide}}. Teda süüdistati tulirelvade illegaalses omamises{{lisa viide}}, relvastatud varguses ning ta võis olla seotud mõrvaga{{lisa viide}}. Kaasuse uurimine kestab tänapäevani.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.thefamouspeople.com/profiles/6ix9ine-41395.php "Thefamouspeople artikkel"] ''TheFamousPeople.'' Vaadatud 10.12.2018 * [https://www.instagram.com/6ix9ine/ "6ix9ine'i Instagram"] ''Instagram.'' Vaadatud 11.12.2018 * [https://twitter.com/6ix9ine "6ix9ine'i Twitter"] ''Twitter.'' Vaadatud 11.12.2018 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] ew997v54ttpjq69tdq4d5r3g1p6crfm 0 531258 7175639 6350610 2026-06-18T21:01:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175639 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = George | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | George | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | George | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = George_-_Western_Cape_10_-_Downtown.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 83,8 | elanikke = 157 394 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''George''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonna]] halduskeskus. Linn asub [[India ookean]]ist mõne kilomeetri kaugusel. George on asutatud [[1811]]. aastal. Linn on saanud nime kuningas [[George III]] järgi.<ref>[https://www.gardenroute.com/george-history_content_op_view_id_71 George Garden Route history] gardenroute.com</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli George'i elanikest [[värvilised|värvilisi]] 47,4%, mustanahalisi aafriklasi 32,3%, valgeid 18,6%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,5% ja teisi 1,2%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 63,1% inimesi, [[koosa keel]]t 25,8%, [[inglise keel]]t 7,8% ja teisi keeli 3,2%.<ref>{{Netiviide |url=https://census2011.adrianfrith.com/place/177006 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-19 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304213040/http://census2011.adrianfrith.com/place/177006 |url-olek=ei tööta }}</ref>,<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/177007</ref> ==Galerii== <gallery> George_NG_Moedergemeente4.JPG George Station b.JPG Cape Dutch architecture in George.jpg St Pauls Church School.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Kapimaa provintsi linnad]] neilm3yimxirqd3gbk8fvoeyjwzej4o 0 534275 7175452 7174716 2026-06-18T13:01:26Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7175452 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Musta mere laevastik | pilt = Great emblem of the Black Sea fleet.svg | pildiallkiri = Musta mere laevastiku embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa merevägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk ]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Musta mere laevastik''' ([[vene keel]]es Черноморский флот, [[lühend]] ЧФ) on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastikukoondis]], mille põhiline tegevuspiirkond on [[Must meri]]. Laevastiku tegevuspiirkonnad on ka [[Vahemeri]] ja [[Aasovi meri]]. [[Peabaas]] asub [[Sevastopol]]is. Musta mere laevastik on asutatud [[1873]]. aastal. Musta mere laevastik on [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] [[operatiivalluvus]]es. Alates aprillist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-03 |pealkiri=Утверждены перестановки в командовании ВМФ |url=http://flot.com/2024/%C2%EC%F411/ |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Центральный Военно-Морской Портал}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Epstein |eesnimi=Jake |pealkiri=A new commander is taking over Russia's Black Sea Fleet after the last one let its warships get torn apart by exploding drones |url=https://www.businessinsider.com/russia-replaced-black-sea-fleet-commander-after-ukraine-battered-warships-2024-4 |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref>. == Väeüksused == === Maaväeüksused === * [[22. armeekorpus]] * [[Pilt:810th marine brigade patch.png|25px]] [[810. merejalaväebrigaad]] == Laevastiku koosseis == === Laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''Valvelaev – 2''' |- | rowspan="2" |'''Burevestnik-klassi valvelaev projekt 1135''' |Ladnõi |861 |29.12.1980 |Teenistuses | |- |Põtlivõi |868 |16.01.1982 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Fregatt]] –''' '''3''' |- | rowspan="3" |'''Burevestnik-klassi fregatt projekt 11356R''' |[[Admiral Grigorovitš]] |494 |11.03.2016 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Anonym |pealkiri=Russian frigate "Admiral Grigorovich 745" docked in the port of Algiers |url=https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.txtreport.com |keel=en |arhiivimisaeg=2024-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240215183900/https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |[[Admiral Essen]] |490 |07.06.2016 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian armed forces ‘damage’ Russian frigate Admiral Essen, official says |url=https://www.aa.com.tr/en/russia-ukraine-war/ukrainian-armed-forces-damage-russian-frigate-admiral-essen-official-says/2555448 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.aa.com.tr}}</ref>. |- |[[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] |499 |27.12.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Korvett]] – 8 + (1)''' |- | rowspan="2" |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]''' |Merkuri |734 |15.05.2023 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grotnik |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Russia's Black Sea Fleet Gets New Corvette... Kind of |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/russias-black-sea-fleet-gets-new-corvette-kind-of/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Naval News |keel=en-US}}</ref>. |- |Strogi | | |Ehitamisel | |- | rowspan="4" |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]''' |Võšni Volotšok |609 |28.05.2018 |Teenistuses | |- |Orehhovo-Zujevo |626 |10.12.2018 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/10/russian-forces-in-mediterranean-wk422022.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022}}</ref>. |- |Ingušetija |630 |28.12.2019 |Teenistuses | |- |Graivoron |600 |30.01.2021 |Teenistuses | |- | rowspan="3" |'''[[Karakurt-klassi korvett]]''' |Askold | | |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jankowicz |eesnimi=Mia |pealkiri=Ukraine says it struck a brand-new Russian cruise-missile carrier before it even got a chance to fight |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-strikes-damages-askold-new-russia-missile-carrier-black-sea-2023-11 |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> | |- |Tutša |606 |21.12.2024 |Teenistuses | |- |Taifun |648 |28.08.2025 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Allveetõrjelaev]] – 4''' |- | rowspan="4" |'''Allveetõrjelaev projekt 1124M Albatross-M''' |Muromets |064 |10.12.1982 |Teenistuses | |- |Suzdalets |071 |03.10.1983 |Teenistuses | |- |Kassimov |055 |07.10.1986 |Teenistuses | |- |Jeisk |054 |26.12.1989 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Raketikaater]] – 4''' |- | rowspan="2" |[[Projekt 1241|'''Tarantul-klassi raketikaater projekt 1241''']] |R-60 |955 |12.12.1987 |Teenistuses | |- |R-239 Naberežnõje Tšelnõ |953 |21.09.1989 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Raketikaater projekt 1239 Sivutš''' |Bora |615 |30.12.1989 |Teenistuses | |- |Samum |616 |26.02.2000 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Writer |eesnimi=Andrew Stanton Weekend Staff |kuupäev=2023-09-16 |pealkiri=Russian Black Sea missile ship towed away after drone attack: Ukraine |url=https://www.newsweek.com/russian-black-sea-missile-ship-towed-away-after-drone-attack-ukraine-1827544 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''[[Dessantlaev]] – 4''' |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 1171''' |Orsk |148 |05.12.1968 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-07-02 |pealkiri=Russia salvages landing ship hit by Ukraine missile fire |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62022476 |vaadatud=2024-02-15}}</ref>. |- |Nikolai Filtšenkov |152 |30.12.1975 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 775''' |Jamal |156 |30.04.1988 |Kahjustatud <ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine Just Blew Up Two More Russian Landing Ships. It’s Too Late To Matter. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/24/ukraine-just-blew-up-two-more-russian-landing-ships-its-too-late-to-matter/ |vaadatud=2024-03-29 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- |Azov |151 |12.10.1990 |Kahjustatud <ref name=":2" /> | |- ! colspan="6" |'''Dessantkaater – 5''' |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 11770''' |D-144 |575 |19.02.2008 |Teenistuses | |- |D-199 |544 |05.08.2014 |Teenistuses | |- |'''Dessantkaater projekt 1176''' |D-106 |543 |23.10.2009 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 02510''' |D-296 |677 |19.06.2015 |Teenistuses | |- |D-309 |655 |07.2018 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |[[Valvelaev|'''Patrull-laev''']] '''– 4 + (1)''' |- | rowspan="5" |'''[[Valvelaev|Patrull-laev]] projekt 22160''' |Vassili Bõkov |368 |20.12.2018 |Teenistuses | |- |Dmitri Rogatšov |375 |11.06.2019 |Teenistuses | |- |Pavel Deržavin |363 |27.11.2020 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Russian ship Pavel Derzhavin "damaged" in Crimea after "blasts" reported |url=https://www.newsweek.com/russia-black-sea-fleet-ship-damaged-pavel-derzhavin-1834163 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- |Viktor Veliki |417 |28.08.2025 |Teenistuses | |- |Nikolai Sipjagin | | |Ehitamisel | |- ! colspan="6" |'''[[Patrullkaater]]''' '''– 6''' |- | rowspan="6" |'''[[Gratšonok-klassi patrullkaater]] projekt 21980''' |P-191 Kadett |840 |10.2011 |Teenistuses | |- |P-349 Suvorovets |841 |14.11.2012 |Teenistuses | |- |P-350 Kurssant Kirovets |842 |22.08.2013 |Teenistuses | |- |P-355 Junarmeets Krõma |843 |22.08.2014 |Teenistuses | |- |P-424 Kinel |837 |09.10.2014 |Teenistuses | |- |P-433 |844 |16.09.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Miinitraaler]]''' '''– 6 + (1)''' |- | rowspan="4" |'''[[Aleksandrit-klassi miiniotsija]]''' |Ivan Antonov |601 |26.01.2019 |Teenistuses | |- |Vladimir Jemeljanov |659 |28.12.2019 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/05/russian-forces-in-mediterranean-wk212022.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022}}</ref>. |- |Georgi Kurbatov |631 |20.08.2021 |Teenistuses | |- |Dmitri Gluhhov | | |Ehitamisel | |- |'''Miinitraaler projekt 12660''' |Železnjakov |901 |30.12.1988 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Miinitraaler projekt 02668''' |Valentin Pikul |770 |03.01.2002 |Teenistuses | |- |Vitse-admiral Zahharjin |908 |18.11.2008 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Luurelaev]]''' '''– 2''' |- |'''Luurelaev projekt 864''' |Priazovje |437 |12.06.1987 |Teenistuses | |- |'''Luurelaev projekt 18280''' |Ivan Hurss | |18.06.2018 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=In One Massive Attack, Ukrainian Missiles Hit Four Russian Ships—Including Three Landing Vessels |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/26/in-one-massive-attack-ukrainian-missiles-hit-four-russian-ships-including-three-landing-ships/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''Toetuslaev''' |- |'''Tanker projekt 03182''' |Vitse-admiral Paromov | |29.05.2021 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":3" />. |- |'''Logistikatoetuslaev''' |[[Vsevolod Bobrov (laev)|Vsevolod Bobrov]] | |20.08.2021 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120005827/kurikuulus-maosaar-noudis-uue-ohvri-neptuniga-sai-pihta-vene-laevastiku-uusim-alus |vaadatud=2024-04-01 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''[[Allveelaev]] – 7''' |- |'''Allveelaev projekt 877V Paltuss''' |B-871 Alrossa |554 |01.12.1990 |Teenistuses | |- | rowspan="6" |'''Allveelaev projekt 636.3 Varšavjanka''' |B-261 Novorossiisk |555 |22.08.2014 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-25 |pealkiri=Russian submarine Novorossiysk will undergo repairs in 2023 |url=https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Navy Naval News Navy Recognition |keel=en-gb |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027110742/https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |B-237 Rostov-na-Donu |556 |30.12.2014 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-09-18 |pealkiri=Photos show gaping hole in Russian submarine's hull after Crimea attack |url=https://www.newsweek.com/photos-submarine-damage-rostov-crimea-attack-explosion-ukraine-1827757 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- |B-262 Starõi Oskol |481 |03.07.2015 |Teenistuses | |- |B-265 Krasnodar |482 |05.11.2015 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":1" />. |- |B-268 Veliki Novgorod |476 |26.10.2016 |Teenistuses | |- |B-271 Kolpino |485 |24.11.2016 |Teenistuses | |} === Lisatud laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''[[Dessantlaev]] – 6''' |- | rowspan="5" |'''Suur dessantlaev projekt 775''' |Olenegorski Gornjak |012 |30.06.1976 |Kahjustatud<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Russian ship hit in Novorossiysk, Black Sea drone attack, Ukraine sources say |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66402046 |vaadatud=2024-02-16}}</ref> |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}</ref>. |- |Minsk |127 |30.05.1983 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |Kaliningrad |102 |09.12.1984 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |Georgi Pobedonosets |016 |05.03.1985 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |Koroljov |130 |10.07.1991 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |'''Suur dessantlaev projekt 11711''' |Pjotr Morgunov |117 |23.12.2020 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |} == Vene-Ukraina sõjas kaotatud laevad == {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Teenistusse võetud !Kaotatud !Märkused |- |'''Suur dessantlaev projekt 1171''' |[[Saratov (dessantlaev)|Saratov]] |18.08.1966 |24.03.2022 |Põhja lastud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Brendan Cole Senior News |kuupäev=2023-03-25 |pealkiri=Ukraine posts video of burning ship as Russia finally admits its loss |url=https://www.newsweek.com/russia-ukraine-black-sea-ship-burning-loss-1790285 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref>. |- |'''Raketiristleja projekt 1164''' |[[Moskva (raketiristleja)|Moskva]] |30.12.1982 |14.04.2022 |Põhja lastud<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podbityy-zaschitnikami-ukrainy-rossiyskiy-kreyser-moskva-zatonul-minoborony-rf Подбитый защитниками Украины российский крейсер "Москва" затонул — Минобороны РФ] - Liga Novosti, 14.04.2022 (vaadatud: 14.04.2022)</ref>. |- |'''Dessantkaater projekt 02510''' |D-310 |2021 |02.05.2022 |Hävitatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Malyasov |eesnimi=Dylan |kuupäev=2. mai 2022 |pealkiri=Ukraine sank two Russian Raptor-class patrol boats in Black Sea |url=https://defence-blog.com/ukraine-sank-two-russian-raptor-class-patrol-boats-in-black-sea/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Defense blog}}</ref>. |- | rowspan="2" |'''Patrullkaater projekt 03160''' |P-342 |19.08.2015 |02.05.2022 |Hävitatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newdick |eesnimi=Thomas |kuupäev=2022-05-02 |pealkiri=Ukraine Claims TB2 Drones Sunk Russian Patrol Boats Off Snake Island (Updated) |url=https://www.twz.com/ukraine-claims-tb2-drones-sunk-russian-patrol-boats-off-snake-island |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=The War Zone |keel=en}}</ref>. |- |P-275 |05.03.2015 |08.05.2022 |Hävitatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Созыкина |eesnimi=Полина |kuupäev=2022-07-30 |pealkiri=Память погибших моряков-новороссийцев почтили мемориальной доской в Мариуполе |url=https://360tv.ru/news/ukrainian-crisis/pamjat-pogibshih-morjakov-novorossijtsev-pochtili-memorialnoj-doskoj-v-mariupole/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=360°}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Zmiinyi (“Snake”) Island: Bayraktar UCAVs destroy three Russian Serna and Raptor boats |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344781/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Ukrainska Pravda |keel=en}}</ref>. |} # Päästepuksiir [[Vassili Behh]] (vene keeles Василий Бех), põhja lastud 17.06.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Danylov |eesnimi=Oleg |kuupäev=17. juuni 2022 |pealkiri=The Ukrainian Navy sank the modern rescue tug Vasily Bekh |url=https://mezha.media/en/2022/06/17/the-ukrainian-navy-sank-the-modern-rescue-tug-vasily-bekh/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Mezha media}}</ref> # Dessantkaater [[D-144]], põhja lastud 09.11.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Russia’s Landing Craft Are Slow, Boxy And Boring. They’re Also Top Targets For Ukraine’s Exploding Drone Boats. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/10/russias-landing-craft-are-slow-boxy-and-boring-theyre-also-top-targets-for-ukraines-exploding-drone-boats/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Suur dessantlaev [[Novotšerkassk (laev)|Novotšerkassk]] (vene keeles Новочеркасск), hävitatud 26.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gigova |eesnimi=Paul P. Murphy, Rob Picheta, Radina |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Russian navy ship seen burning after Ukrainian strike in Crimea |url=https://www.cnn.com/2023/12/28/europe/novocherkask-russia-navy-ship-damage-images-intl/index.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> # Valvekaater [[205 P Tarantul]], põhja lastud vahemikus 28.12.2023-31.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine’s Drone Boats Blew Up A Russian Warship Three Weeks Ago. But Few People Noticed Until Now. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/01/19/ukraines-drone-boats-blew-up-a-russian-warship-three-weeks-ago-but-few-people-noticed-until-now/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Raketikaater [[Ivanovets]], põhja lastud 31.01.2024<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-02-01 |pealkiri=Ukraine 'hits Russian missile boat Ivanovets in Black Sea' |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68165523 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # Suur dessantlaev [[Tsezar Kunikov]] (vene keeles Цезарь Куников), põhja lastud 14.02.2024<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=How Ukraine sank the Caesar Kunikov—and is beating Russia at sea |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/the-economist-explains/2024/02/14/how-ukraine-sank-the-caesar-kunikov-and-is-beating-russia-at-sea |vaadatud=2024-02-15 |issn=0013-0613}}</ref> # Patrull-laev [[Sergei Kotov]], ehitatud 2022, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Harried By Ukraine’s Drone Boats, A Russian Navy Warship Goes Hunting For Grain Ships |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/07/26/harried-by-ukraines-drone-boats-a-russian-navy-warship-goes-hunting-for-grain-ships/ |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, hävitatud 05.03.2024<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Murray |eesnimi=Warren |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Ukraine war briefing: another Russian warship sunk in Black Sea, says Ukrainian intelligence |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2024/mar/05/ukraine-russia-war-briefing-taurus-missiles-germany |vaadatud=2024-03-05 |issn=0261-3077}}</ref> # Miinitraaler [[Kovrovets (laev)|Kovrovets]], ehitatud 1974, hävitatud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rommen |eesnimi=Rebecca |pealkiri=Ukraine said it destroyed a Russian minesweeper. 'Another bad day for the Black Sea fleet' — ministry. |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-destroys-russian-minesweeper-in-black-sea-ministry-celebrates-2024-5 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> # Raketikaater [[Tsiklon (laev)|Tsiklon]], ehitatud 2023, põhja lastud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega väidetavalt põhja Vene väike raketilaev Tsiklon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzgerald |eesnimi=Clare |kuupäev=2024-05-21 |pealkiri=Ukraine Confirms Sinking of Russia's 'Last Cruise Missile Carrier' in Crimea |url=https://www.warhistoryonline.com/news/tsiklon-sinking.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=warhistoryonline |keel=en}}</ref> == Galerii == <gallery> Soviet and Russian Black Sea Fleet.jpg|Suuremaid Musta mere laevastiku sõjalaevu Patrol ship Vasily Bykov.jpg|Patrull-laev Vassili Bõkov 06.02.2022 «Ростов-на-Дону».jpg|Allveelaev Rostov-na-Donu </gallery> == Vaata ka == * [[Balti laevastik]] * [[Põhjalaevastik]] * [[Vaikse ookeani laevastik]] * [[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kchf.ru/ KChF.ru - Musta mere laevastiku infoleht] *[https://flot.com/nowadays/structure/black/ Flot.com: Black] *[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx russian equipment losses] {{Commons category|Black Sea fleet of Russia}} {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Musta mere laevastik| ]] [[Kategooria:Venemaa merevägi]] 8tn8yszh6c2t8eqqo6iy94963t4vb7y 7175479 7175452 2026-06-18T13:45:37Z Artifint1 189767 /* Laevad */ 7175479 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Musta mere laevastik | pilt = Great emblem of the Black Sea fleet.svg | pildiallkiri = Musta mere laevastiku embleem | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa merevägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk ]] | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Musta mere laevastik''' ([[vene keel]]es Черноморский флот, [[lühend]] ЧФ) on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] [[laevastikukoondis]], mille põhiline tegevuspiirkond on [[Must meri]]. Laevastiku tegevuspiirkonnad on ka [[Vahemeri]] ja [[Aasovi meri]]. [[Peabaas]] asub [[Sevastopol]]is. Musta mere laevastik on asutatud [[1873]]. aastal. Musta mere laevastik on [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] [[operatiivalluvus]]es. Alates aprillist 2024 on laevastiku ülem [[viitseadmiral]] [[Sergei Pintšuk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-03 |pealkiri=Утверждены перестановки в командовании ВМФ |url=http://flot.com/2024/%C2%EC%F411/ |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Центральный Военно-Морской Портал}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Epstein |eesnimi=Jake |pealkiri=A new commander is taking over Russia's Black Sea Fleet after the last one let its warships get torn apart by exploding drones |url=https://www.businessinsider.com/russia-replaced-black-sea-fleet-commander-after-ukraine-battered-warships-2024-4 |vaadatud=2024-04-03 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref>. == Väeüksused == === Maaväeüksused === * [[22. armeekorpus]] * [[Pilt:810th marine brigade patch.png|25px]] [[810. merejalaväebrigaad]] == Laevastiku koosseis == === Laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''Valvelaev – 2''' |- | rowspan="2" |'''Burevestnik-klassi valvelaev projekt 1135''' |Ladnõi |861 |29.12.1980 |Teenistuses | |- |Põtlivõi |868 |16.01.1982 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Fregatt]] –''' '''3''' |- | rowspan="3" |'''Burevestnik-klassi fregatt projekt 11356R''' |[[Admiral Grigorovitš]] |494 |11.03.2016 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Anonym |pealkiri=Russian frigate "Admiral Grigorovich 745" docked in the port of Algiers |url=https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.txtreport.com |keel=en |arhiivimisaeg=2024-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240215183900/https://www.txtreport.com/news/2023-11-12-russian-frigate-%22admiral-grigorovich-745%22-docked-in-the-port-of-algiers.HkY1QYA7T.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |[[Admiral Essen]] |490 |07.06.2016 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian armed forces ‘damage’ Russian frigate Admiral Essen, official says |url=https://www.aa.com.tr/en/russia-ukraine-war/ukrainian-armed-forces-damage-russian-frigate-admiral-essen-official-says/2555448 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=www.aa.com.tr}}</ref>. |- |[[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] |499 |27.12.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Korvett]] – 8 + (1)''' |- | rowspan="2" |'''[[Stereguštši-klassi korvett]]''' |Merkuri |734 |15.05.2023 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grotnik |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Russia's Black Sea Fleet Gets New Corvette... Kind of |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/russias-black-sea-fleet-gets-new-corvette-kind-of/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=Naval News |keel=en-US}}</ref>. |- |Strogi | | |Ehitamisel | |- | rowspan="4" |'''[[Bujan-M-klassi korvett]]''' |Võšni Volotšok |609 |28.05.2018 |Teenistuses | |- |Orehhovo-Zujevo |626 |10.12.2018 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/10/russian-forces-in-mediterranean-wk422022.html |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk42/2022}}</ref>. |- |Ingušetija |630 |28.12.2019 |Teenistuses | |- |Graivoron |600 |30.01.2021 |Teenistuses | |- | rowspan="3" |'''[[Karakurt-klassi korvett]]''' |Askold | | |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jankowicz |eesnimi=Mia |pealkiri=Ukraine says it struck a brand-new Russian cruise-missile carrier before it even got a chance to fight |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-strikes-damages-askold-new-russia-missile-carrier-black-sea-2023-11 |vaadatud=2026-06-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> | |- |Tutša |606 |21.12.2024 |Teenistuses | |- |Taifun |648 |28.08.2025 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Allveetõrjelaev]] – 4''' |- | rowspan="4" |'''Allveetõrjelaev projekt 1124M Albatross-M''' |Muromets |064 |10.12.1982 |Teenistuses | |- |Suzdalets |071 |03.10.1983 |Teenistuses | |- |Kassimov |055 |07.10.1986 |Teenistuses | |- |Jeisk |054 |26.12.1989 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Raketikaater]] – 4''' |- | rowspan="2" |[[Projekt 1241|'''Tarantul-klassi raketikaater projekt 1241''']] |R-60 |955 |12.12.1987 |Teenistuses | |- |R-239 Naberežnõje Tšelnõ |953 |21.09.1989 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Raketikaater projekt 1239 Sivutš''' |Bora |615 |30.12.1989 |Teenistuses | |- |Samum |616 |26.02.2000 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Writer |eesnimi=Andrew Stanton Weekend Staff |kuupäev=2023-09-16 |pealkiri=Russian Black Sea missile ship towed away after drone attack: Ukraine |url=https://www.newsweek.com/russian-black-sea-missile-ship-towed-away-after-drone-attack-ukraine-1827544 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''[[Dessantlaev]] – 4''' |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 1171''' |Orsk |148 |05.12.1968 |Teadmata |2022. aastal oli kahjustatud<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-07-02 |pealkiri=Russia salvages landing ship hit by Ukraine missile fire |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62022476 |vaadatud=2024-02-15}}</ref>. |- |Nikolai Filtšenkov |152 |30.12.1975 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Suur dessantlaev projekt 775''' |Jamal |156 |30.04.1988 |Kahjustatud <ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine Just Blew Up Two More Russian Landing Ships. It’s Too Late To Matter. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/24/ukraine-just-blew-up-two-more-russian-landing-ships-its-too-late-to-matter/ |vaadatud=2024-03-29 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- |Azov |151 |12.10.1990 |Kahjustatud <ref name=":2" /> | |- ! colspan="6" |'''Dessantkaater – 5''' |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 11770''' |D-144 |575 |19.02.2008 |Teenistuses | |- |D-199 |544 |05.08.2014 |Teenistuses | |- |'''Dessantkaater projekt 1176''' |D-106 |543 |23.10.2009 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Dessantkaater projekt 02510''' |D-296 |677 |19.06.2015 |Teenistuses | |- |D-309 |655 |07.2018 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |[[Valvelaev|'''Patrull-laev''']] '''– 4 + (1)''' |- | rowspan="5" |'''[[Valvelaev|Patrull-laev]] projekt 22160''' |Vassili Bõkov |368 |20.12.2018 |Teenistuses | |- |Dmitri Rogatšov |375 |11.06.2019 |Teenistuses | |- |Pavel Deržavin |363 |27.11.2020 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Russian ship Pavel Derzhavin "damaged" in Crimea after "blasts" reported |url=https://www.newsweek.com/russia-black-sea-fleet-ship-damaged-pavel-derzhavin-1834163 |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- |Viktor Veliki |417 |28.08.2025 |Teenistuses | |- |Nikolai Sipjagin | | |Ehitamisel | |- ! colspan="6" |'''[[Patrullkaater]]''' '''– 6''' |- | rowspan="6" |'''[[Gratšonok-klassi patrullkaater]] projekt 21980''' |P-191 Kadett |840 |10.2011 |Teenistuses | |- |P-349 Suvorovets |841 |14.11.2012 |Teenistuses | |- |P-350 Kurssant Kirovets |842 |22.08.2013 |Teenistuses | |- |P-355 Junarmeets Krõma |843 |22.08.2014 |Teenistuses | |- |P-424 Kinel |837 |09.10.2014 |Teenistuses | |- |P-433 |844 |16.09.2017 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Miinitraaler]]''' '''– 6 + (1)''' |- | rowspan="4" |'''[[Aleksandrit-klassi miiniotsija]]''' |Ivan Antonov |601 |26.01.2019 |Teenistuses | |- |Vladimir Jemeljanov |659 |28.12.2019 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022 |url=https://russianfleetanalysis.blogspot.com/2022/05/russian-forces-in-mediterranean-wk212022.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Russian forces in the Mediterranean - Wk21/2022}}</ref>. |- |Georgi Kurbatov |631 |20.08.2021 |Teenistuses | |- |Dmitri Gluhhov | | |Ehitamisel | |- |'''Miinitraaler projekt 12660''' |Železnjakov |901 |30.12.1988 |Teenistuses | |- | rowspan="2" |'''Miinitraaler projekt 02668''' |Valentin Pikul |770 |03.01.2002 |Teenistuses | |- |Vitse-admiral Zahharjin |908 |18.11.2008 |Teenistuses | |- ! colspan="6" |'''[[Luurelaev]]''' '''– 2''' |- |'''Luurelaev projekt 864''' |Priazovje |437 |12.06.1987 |Teenistuses | |- |'''Luurelaev projekt 18280''' |Ivan Hurss | |18.06.2018 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=In One Massive Attack, Ukrainian Missiles Hit Four Russian Ships—Including Three Landing Vessels |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/03/26/in-one-massive-attack-ukrainian-missiles-hit-four-russian-ships-including-three-landing-ships/ |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''Toetuslaev''' |- |'''Tanker projekt 03182''' |Vitse-admiral Paromov | |29.05.2021 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":3" />. |- |'''Logistikatoetuslaev''' |[[Vsevolod Bobrov (laev)|Vsevolod Bobrov]] | |20.08.2021 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kurikuulus Maosaar nõudis uue ohvri: Neptuniga sai pihta Vene laevastiku uusim alus |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120005827/kurikuulus-maosaar-noudis-uue-ohvri-neptuniga-sai-pihta-vene-laevastiku-uusim-alus |vaadatud=2024-04-01 |väljaanne=Forte |keel=et}}</ref> | |- ! colspan="6" |'''[[Allveelaev]] – 7''' |- |'''Allveelaev projekt 877V Paltuss''' |B-871 Alrossa |554 |01.12.1990 |Teenistuses | |- | rowspan="6" |'''Allveelaev projekt 636.3 Varšavjanka''' |B-261 Novorossiisk |555 |22.08.2014 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-25 |pealkiri=Russian submarine Novorossiysk will undergo repairs in 2023 |url=https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Navy Naval News Navy Recognition |keel=en-gb |arhiivimisaeg=2022-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221027110742/https://www.navyrecognition.com/index.php/naval-news/naval-news-archive/2022/october/12402-russian-submarine-novorossiysk-will-undergo-repairs-in-2023.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. |- |B-237 Rostov-na-Donu |556 |30.12.2014 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2023-09-18 |pealkiri=Photos show gaping hole in Russian submarine's hull after Crimea attack |url=https://www.newsweek.com/photos-submarine-damage-rostov-crimea-attack-explosion-ukraine-1827757 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- |B-262 Starõi Oskol |481 |03.07.2015 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Коваль |eesnimi=Сергей |kuupäev=2025-12-17 |pealkiri=«Калибры» без «Варшавянки»: станет ли меньше обстрелов Украины? |url=https://ru.krymr.com/a/kalibry-varshavyanka-akvatoriya-chernogo-morya-rossiyskiye-obstrely-ukrainy/33625692.html |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Крым.Реалии |keel=ru}}</ref>. |- |B-265 Krasnodar |482 |05.11.2015 |Teenistuses |Ei asu Mustal merel<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=UK warship tracks Russian submarine on NATO mission |url=https://www.royalnavy.mod.uk/news/2025/may/09/250509-royal-navy-track-russian-submarine-krasnodar |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.royalnavy.mod.uk |keel=en}}</ref>. |- |B-268 Veliki Novgorod |476 |26.10.2016 |Teenistuses | |- |B-271 Kolpino |485 |24.11.2016 |Teenistuses | |} === Lisatud laevad === {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Parda- tähis !Teenistusse võetud !Seisukord !Märkused |- ! colspan="6" |'''[[Dessantlaev]] – 6''' |- | rowspan="5" |'''Suur dessantlaev projekt 775''' |Olenegorski Gornjak |012 |30.06.1976 |Kahjustatud<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Russian ship hit in Novorossiysk, Black Sea drone attack, Ukraine sources say |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66402046 |vaadatud=2024-02-16}}</ref> |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Шесть российских больших десантных кораблей взяли курс на Крым |url=https://www.korabel.ru/news/comments/shest_rossiyskih_bolshih_desantnyh_korabley_vzyali_kurs_na_krym.html |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=www.korabel.ru |keel=ru}}</ref>. |- |Minsk |127 |30.05.1983 |Kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Correspondent |eesnimi=David Brennan Diplomatic |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=Video reveals Russian 'Minsk' landing ship damage after Crimea strike |url=https://www.newsweek.com/video-reveals-russian-minsk-landing-ship-damage-crimea-strike-sevastopol-1827249 |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |Kaliningrad |102 |09.12.1984 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |Georgi Pobedonosets |016 |05.03.1985 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |Koroljov |130 |10.07.1991 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |- |'''Suur dessantlaev projekt 11711''' |Pjotr Morgunov |117 |23.12.2020 |Teenistuses |Alates veebruarist 2022 asub Mustal merel<ref name=":0" />. |} == Vene-Ukraina sõjas kaotatud laevad == {| class="wikitable" !Tüüp !Nimetus !Teenistusse võetud !Kaotatud !Märkused |- |'''Suur dessantlaev projekt 1171''' |[[Saratov (dessantlaev)|Saratov]] |18.08.1966 |24.03.2022 |Põhja lastud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Brendan Cole Senior News |kuupäev=2023-03-25 |pealkiri=Ukraine posts video of burning ship as Russia finally admits its loss |url=https://www.newsweek.com/russia-ukraine-black-sea-ship-burning-loss-1790285 |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref>. |- |'''Raketiristleja projekt 1164''' |[[Moskva (raketiristleja)|Moskva]] |30.12.1982 |14.04.2022 |Põhja lastud<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podbityy-zaschitnikami-ukrainy-rossiyskiy-kreyser-moskva-zatonul-minoborony-rf Подбитый защитниками Украины российский крейсер "Москва" затонул — Минобороны РФ] - Liga Novosti, 14.04.2022 (vaadatud: 14.04.2022)</ref>. |- |'''Dessantkaater projekt 02510''' |D-310 |2021 |02.05.2022 |Hävitatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Malyasov |eesnimi=Dylan |kuupäev=2. mai 2022 |pealkiri=Ukraine sank two Russian Raptor-class patrol boats in Black Sea |url=https://defence-blog.com/ukraine-sank-two-russian-raptor-class-patrol-boats-in-black-sea/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Defense blog}}</ref>. |- | rowspan="2" |'''Patrullkaater projekt 03160''' |P-342 |19.08.2015 |02.05.2022 |Hävitatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Newdick |eesnimi=Thomas |kuupäev=2022-05-02 |pealkiri=Ukraine Claims TB2 Drones Sunk Russian Patrol Boats Off Snake Island (Updated) |url=https://www.twz.com/ukraine-claims-tb2-drones-sunk-russian-patrol-boats-off-snake-island |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=The War Zone |keel=en}}</ref>. |- |P-275 |05.03.2015 |08.05.2022 |Hävitatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Созыкина |eesnimi=Полина |kuupäev=2022-07-30 |pealkiri=Память погибших моряков-новороссийцев почтили мемориальной доской в Мариуполе |url=https://360tv.ru/news/ukrainian-crisis/pamjat-pogibshih-morjakov-novorossijtsev-pochtili-memorialnoj-doskoj-v-mariupole/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=360°}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Zmiinyi (“Snake”) Island: Bayraktar UCAVs destroy three Russian Serna and Raptor boats |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344781/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Ukrainska Pravda |keel=en}}</ref>. |} # Päästepuksiir [[Vassili Behh]] (vene keeles Василий Бех), põhja lastud 17.06.2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Danylov |eesnimi=Oleg |kuupäev=17. juuni 2022 |pealkiri=The Ukrainian Navy sank the modern rescue tug Vasily Bekh |url=https://mezha.media/en/2022/06/17/the-ukrainian-navy-sank-the-modern-rescue-tug-vasily-bekh/ |vaadatud=15. veebruaril 2024 |väljaanne=Mezha media}}</ref> # Dessantkaater [[D-144]], põhja lastud 09.11.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Russia’s Landing Craft Are Slow, Boxy And Boring. They’re Also Top Targets For Ukraine’s Exploding Drone Boats. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/10/russias-landing-craft-are-slow-boxy-and-boring-theyre-also-top-targets-for-ukraines-exploding-drone-boats/ |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Suur dessantlaev [[Novotšerkassk (laev)|Novotšerkassk]] (vene keeles Новочеркасск), hävitatud 26.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gigova |eesnimi=Paul P. Murphy, Rob Picheta, Radina |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Russian navy ship seen burning after Ukrainian strike in Crimea |url=https://www.cnn.com/2023/12/28/europe/novocherkask-russia-navy-ship-damage-images-intl/index.html |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> # Valvekaater [[205 P Tarantul]], põhja lastud vahemikus 28.12.2023-31.12.2023<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukraine’s Drone Boats Blew Up A Russian Warship Three Weeks Ago. But Few People Noticed Until Now. |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/01/19/ukraines-drone-boats-blew-up-a-russian-warship-three-weeks-ago-but-few-people-noticed-until-now/ |vaadatud=2024-02-16 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref> # Raketikaater [[Ivanovets]], põhja lastud 31.01.2024<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-02-01 |pealkiri=Ukraine 'hits Russian missile boat Ivanovets in Black Sea' |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68165523 |vaadatud=2024-02-15}}</ref> # Suur dessantlaev [[Tsezar Kunikov]] (vene keeles Цезарь Куников), põhja lastud 14.02.2024<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=How Ukraine sank the Caesar Kunikov—and is beating Russia at sea |väljaanne=The Economist |url=https://www.economist.com/the-economist-explains/2024/02/14/how-ukraine-sank-the-caesar-kunikov-and-is-beating-russia-at-sea |vaadatud=2024-02-15 |issn=0013-0613}}</ref> # Patrull-laev [[Sergei Kotov]], ehitatud 2022, kahjustatud<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Harried By Ukraine’s Drone Boats, A Russian Navy Warship Goes Hunting For Grain Ships |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/07/26/harried-by-ukraines-drone-boats-a-russian-navy-warship-goes-hunting-for-grain-ships/ |vaadatud=2024-02-19 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, hävitatud 05.03.2024<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Murray |eesnimi=Warren |kuupäev=2024-03-05 |pealkiri=Ukraine war briefing: another Russian warship sunk in Black Sea, says Ukrainian intelligence |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2024/mar/05/ukraine-russia-war-briefing-taurus-missiles-germany |vaadatud=2024-03-05 |issn=0261-3077}}</ref> # Miinitraaler [[Kovrovets (laev)|Kovrovets]], ehitatud 1974, hävitatud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rommen |eesnimi=Rebecca |pealkiri=Ukraine said it destroyed a Russian minesweeper. 'Another bad day for the Black Sea fleet' — ministry. |url=https://www.businessinsider.com/ukraine-destroys-russian-minesweeper-in-black-sea-ministry-celebrates-2024-5 |vaadatud=2024-05-19 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> # Raketikaater [[Tsiklon (laev)|Tsiklon]], ehitatud 2023, põhja lastud 19.05.2024<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sevastopoli sadamas lasti ATACMS-idega väidetavalt põhja Vene väike raketilaev Tsiklon |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120294360/sevastopoli-sadamas-lasti-atacms-idega-vaidetavalt-pohja-vene-vaike-raketilaev-tsiklon |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzgerald |eesnimi=Clare |kuupäev=2024-05-21 |pealkiri=Ukraine Confirms Sinking of Russia's 'Last Cruise Missile Carrier' in Crimea |url=https://www.warhistoryonline.com/news/tsiklon-sinking.html |vaadatud=2024-05-21 |väljaanne=warhistoryonline |keel=en}}</ref> == Galerii == <gallery> Soviet and Russian Black Sea Fleet.jpg|Suuremaid Musta mere laevastiku sõjalaevu Patrol ship Vasily Bykov.jpg|Patrull-laev Vassili Bõkov 06.02.2022 «Ростов-на-Дону».jpg|Allveelaev Rostov-na-Donu </gallery> == Vaata ka == * [[Balti laevastik]] * [[Põhjalaevastik]] * [[Vaikse ookeani laevastik]] * [[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kchf.ru/ KChF.ru - Musta mere laevastiku infoleht] *[https://flot.com/nowadays/structure/black/ Flot.com: Black] *[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx russian equipment losses] {{Commons category|Black Sea fleet of Russia}} {{NSV Liidu sõjaväeringkonnad}} [[Kategooria:Musta mere laevastik| ]] [[Kategooria:Venemaa merevägi]] lb8l6qy9i6hzw2qw9d1g7lkxzv9309u 0 534350 7175536 5202531 2026-06-18T16:28:38Z Tonisee 1211 /* Välislingid */ Väga oluline dokument on Välisministeeriumi kodulehelt kadunud, taastasin lingi archive.org kaudu 7175536 wikitext text/x-wiki '''ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon''' on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|Peaassamblee]] poolt 13. septembril 2007 vastu võetud deklaratsioon [[pärismaalased|pärismaalaste]] õigustest. Eesti kuulus deklaratsiooni resolutsiooni esitajate hulka koos järgmiste riikidega: [[Belgia]], [[Boliivia]], [[Costa Rica]], [[Kuuba]], [[Taani]], [[Dominikaani Vabariik]], [[Ecuador]], [[Soome]], [[Saksamaa]], [[Kreeka]], [[Guatemala]], [[Ungari]], [[Läti]], [[Nicaragua]], [[Peruu]], [[Portugal]], [[Sloveenia]] ja [[Hispaania]]. ==Vaata ka== *[[pärismaalased]] *[[Rahvusvaheline maailma põlisrahvaste päev]] ==Välislingid== * {{netiviide | url = https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/web-static/298/Polisrahvaste_deklaratsioon_EST.pdf | pealkiri = ÜRO Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon | väljaandja = [[Välisministeerium]] | keel = eesti | kuupäev = 7 September 2007 | vaadatud = 18. juunil 2026 | arhiivimisaeg = 6. aprill 2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170406023128/https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/web-static/298/Polisrahvaste_deklaratsioon_EST.pdf }} [[Kategooria:ÜRO]] [[Kategooria:Põlisrahvad]] dykx6e2fpvj2eoc2rctcuwkeegyd2ih 7175538 7175536 2026-06-18T16:32:49Z Tonisee 1211 /* Välislingid */ Leidsin teksti ka välisministeeriumi veebist, lisasin mõlemad... 7175538 wikitext text/x-wiki '''ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon''' on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|Peaassamblee]] poolt 13. septembril 2007 vastu võetud deklaratsioon [[pärismaalased|pärismaalaste]] õigustest. Eesti kuulus deklaratsiooni resolutsiooni esitajate hulka koos järgmiste riikidega: [[Belgia]], [[Boliivia]], [[Costa Rica]], [[Kuuba]], [[Taani]], [[Dominikaani Vabariik]], [[Ecuador]], [[Soome]], [[Saksamaa]], [[Kreeka]], [[Guatemala]], [[Ungari]], [[Läti]], [[Nicaragua]], [[Peruu]], [[Portugal]], [[Sloveenia]] ja [[Hispaania]]. ==Vaata ka== *[[pärismaalased]] *[[Rahvusvaheline maailma põlisrahvaste päev]] ==Välislingid== * {{netiviide | url = https://vm.ee/sites/default/files/documents/2025-01/Polisrahvaste_deklaratsioon_EST.pdf | pealkiri = ÜRO Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon | väljaandja = [[Välisministeerium]] | keel = eesti | kuupäev = 7 September 2007 | vaadatud = 18. juunil 2026 | arhiivimisaeg = 6. aprill 2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170406023128/https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/web-static/298/Polisrahvaste_deklaratsioon_EST.pdf }} [[Kategooria:ÜRO]] [[Kategooria:Põlisrahvad]] ivhervxlvzo76jeirlxcurko5hojsca 0 537671 7175422 6132110 2026-06-18T12:26:57Z Hannesvalk 176021 /* Nime kandjaid */ 7175422 wikitext text/x-wiki '''Lember''' on [[perekonnanimi]]. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Lember 743 inimesel: 347 mehel ja 396 naisel. Perekonnanimede levikult on Lember meeste puhul 122. kohal ja naiste puhul 116. kohal.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20200804124204/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere/LEMBER (vaadatud 23.02.2019)</ref> ==Nime kandjaid== *[[Ain Lember]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Andres Lember]], eesti arhitekt (1972–) *[[Ira Lember]], eesti lastekirjanik (1926–) *[[Juta Lember]], eesti sisearhitekt (1943–) *[[Jüri Lember (matemaatik)|Jüri Lember]], eesti statistikaprofessor (1968–) *[[Kajar Lember]], eesti poliitik (1976–) *[[Margus Lember]], eesti arstiteadlane (1960–) *[[Mati Lember]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Valli Lember-Bogatkina]], eesti kunstnik (1921–2016) *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Lember|pere}} [[Kategooria:Perekonnanimed]] eneg7tpvkph1hsofq0qjqugvzjfhnmc 0 558644 7175470 6948947 2026-06-18T13:31:13Z Makenzis 95198 7175470 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Maribor | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Nogometni klub Maribor | hüüdnimi = ''Vijoličasti'' ('lillad')<br>''Vijolice'' ('violetid') | lühend = | asutatud = 12. detsembril 1960 | lõpp = | väljak = [[Ljudski vrt]] | mahutavus = 11 709 | ametinimetus1 = President | esimees = Drago Cotar | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Tuğberk Tanrıvermiş]] | liiga = [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = 5. koht | muster_la1= _maribor1819h|muster_b1= _maribor1819h|muster_ra1= _maribor1819h|muster_so1=_3_stripes_white|muster_sh1=_adidaswhite | vasakkäsi1=48097F |kere1=48097F |paremkäsi1=48097F|püksid1=48097F|sokid1=48097F | muster_la2= _maribor1819a|muster_b2=_maribor1819a|muster_ra2= _maribor1819a|muster_so2= _maribor1819a|muster_sh2=_maribor1617A | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.nkmaribor.com/ }} [[Pilt:Viole - Maribor 089.jpg|pisi|250px|Klubi toetajad staadionil]] '''Nogometni klub Maribor''' on [[Sloveenia]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Maribor]]is. See mängib riigi kõrgliigas [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]]. Klubi on asutatud 12. detsembril 1960. Maribor on tulnud Sloveenia meistriks 15 korda, millega ollakse riigi kõige edukam klubi. Aastatel 1996–2003 tuldi Sloveenia meistriks seitsmel hooajal järjest. Alates hooajast 2008–09 on meistrivõidust ilma jäädud vaid kolmel hooajal. Lisaks on võidetud üheksa Sloveenia karikat ja neli superkarikat. Enne Sloveenia iseseisvumist mängis Maribor [[Jugoslaavia]] liigasüsteemis, kus peale Jugoslaavia esiliiga võitmist 1967. aastal suurt edu ei saavutatud. Maribor on üks Sloveenia kõrgliiga kolmest asutajaklubist, mis pole riigi kõrgliigast kunagi välja langenud. Maribor on Sloveenia ainus klubi, mis on osalenud [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril (hooaegadel [[UEFA Meistrite Liiga 1999–2000|1999–2000]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] ja [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]]). Lisaks on mitmel korral osaletud [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril ning parimaks tulemuseks on 32 parima hulka jõudmine hooajal [[UEFA Euroopa Liiga 2013–2014|2013–14]]. Klubi suurim rivaal on [[Ljubljana NK Olimpija|Ljubljana Olimpija]] ning kahe nende klubi vaheline mäng on tuntud igavese derbina (''Večni derbi''). == Saavutused == *[[Prva liga (Sloveenia)|Sloveenia liiga]]: 15 **1996–97, 1997–98, 1998–99, 1999–2000, 2000–01, 2001–02, 2002–03, 2008–09, 2010–11, 2011–12, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2016–17, 2018–19 *[[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikas]]: 9 **1991–92, 1993–94, 1996–97, 1998–99, 2003–04, 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2015–16 *[[Sloveenia superkarikas jalgpallis|Sloveenia superkarikas]]: 4 **2009, 2012, 2013, 2014 *[[UEFA Intertoto karikas]]: 1 **2006 == Mängijaid == {{Veergude loend|laius=30em| *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Amir Karić]] (1993–1997, 1999–2000, 2002–2003) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Željko Milinovič]] (1995–1998) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Marcos Tavares]] (2008–2022) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Josip Iličić]] (2010, 2022–2025) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Jasmin Handanović]] (2011–2021) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] (2012–2016) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Dare Vršič]] (2014–2019) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Erik Janža]] (2015–2016) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Milivoje Novaković]] (2016–2017) *{{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Hillal Soudani]] (2023–) }} == Välislingid == * [http://www.nkmaribor.com/ Klubi koduleht] {{JÄRJESTA:Maribor}} [[Kategooria:Sloveenia jalgpalliklubid]] 0v2yolzlbop9hkgo06ce10iiexom1a2 0 560516 7175850 6836427 2026-06-19T09:01:38Z Svencapoeira 67038 7175850 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Liivapuidik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Liivapuidik.jpg | pildi_seletus = Liivapuidik ''Coltricia perennis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Hymenochaetales]]'' | sugukond = [[Taelikulised]] ''Hymenochaetaceae'' | perekond = [[Puidik]] ''Coltricia'' | liik = '''Liivapuidik''' ''Coltricia perennis'' | binaarne = ''Coltricia perennis'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Liivapuidik''' (''Coltricia perennis''), vanasti liiva kõbjas<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 109</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] 2ck2yc89nwz1wlxff3ojcd2ef4xjp3m 0 560531 7175804 6836426 2026-06-19T08:15:51Z Svencapoeira 67038 7175804 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik pehmik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik pehmik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt = Harilik pehmik2.jpg | pildi_seletus = Harilik pehmik ''Datronia mollis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Pehmik]] ''Datronia'' | liik = '''Harilik pehmik''' | binaarne = ''Datronia mollis'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Harilik pehmik''' (''Datronia mollis''), vanasti pehme pess, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 118</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] lsk5ckb3jjzza2qy666395bbpea4usr 7175806 7175804 2026-06-19T08:16:11Z Svencapoeira 67038 7175806 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik pehmik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik pehmik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Harilik pehmik2.jpg | pildi2_seletus = Harilik pehmik ''Datronia mollis'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Pehmik]] ''Datronia'' | liik = '''Harilik pehmik''' | binaarne = ''Datronia mollis'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Harilik pehmik''' (''Datronia mollis''), vanasti pehme pess, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 118</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] ol3mfyxfu4afk08s593hxn28ca84xcq 7175807 7175806 2026-06-19T08:17:51Z Svencapoeira 67038 7175807 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik pehmik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik pehmik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Harilik pehmik2.jpg | pildi2_seletus = Harilik pehmik ''Datronia mollis'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Pehmik]] ''Datronia'' | liik = '''Harilik pehmik''' | binaarne = ''Datronia mollis'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Harilik pehmik''' (''Datronia mollis''), vanasti pehme pess<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn, 56–91.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 118</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] qivvk3rqwxd32eldiyiguwi0mn8n287 0 560539 7175848 6836424 2026-06-19T08:59:50Z Svencapoeira 67038 7175848 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punapoorik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Punapoorik1.jpg | pildi_seletus = '''Punapoorik''' ''Trametes cinnabarina'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Tagel]] ''Trametes'' | liik = '''Punapoorik''' | binaarne = ''Trametes cinnabarina'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünonüüm = ''Pycnoporus cinnabarinus'' }} '''Punapoorik''' (''Trametes cinnabarina'', varem ''Pycnoporus cinnabarinus''), vanasti punane pess<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 119</ref> Seen kuulus varem [[punapoorik_(perekond)|punapooriku]] perekonda. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] symatpslmbplhot420z3i8j7tvdpubg 0 560551 7175842 7172470 2026-06-19T08:54:32Z Svencapoeira 67038 7175842 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mustjas kõrbik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Mustjas kõrbik.jpg | pildi_seletus = '''Mustjas kõrbik''' ''Gloeophyllum sepiarium'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Polyporales]]'' | sugukond = ''[[Gloeophyllaceae]]'' | perekond = ''[[Gloeophyllum]]'' | liik = '''Mustjas kõrbik''' | binaarne = ''Gloeophyllum sepiarium'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Mustjas kõrbik''' (''Gloeophyllum sepiarium''), pruun kõrbik, vanasti koerapehik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, mustjas pruunpehik<ref>Kalamees, K. (1966). Seened. Kirjastus Valgus, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 125</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] [[Kategooria:Gloeophyllaceae]] h7flnxzau2yufxnl05au6teqidhbusc 0 560553 7175841 7141122 2026-06-19T08:53:47Z Svencapoeira 67038 7175841 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuusekõrbik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Kuusekõrbik2.jpg | pildi_seletus = '''Kuusekõrbik''' ''Gloeophyllum abietinum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = ''[[Gloeophyllales]]'' | sugukond = ''[[Gloeophyllaceae]]'' | perekond = [[Kõrbik]] ''Gloeophyllum'' | liik = '''Kuusekõrbik''' | binaarne = ''Gloeophyllum abietinum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kuusekõrbik''' (''Gloeophyllum abietinum''), vanasti kuusepehik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 125</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Gloeophyllaceae]] em4fcp921gt1qp74qgjpemmka4w721h 0 560567 7175812 6693839 2026-06-19T08:28:00Z Svencapoeira 67038 7175812 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Must torbikseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Must torbikseen2.jpg | pildi_seletus = '''Must torbikseen''' ''Craterellus cornucopioides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = [[Kukeseenelised]] ''Cantharellaceae'' | perekond = [[Torbikseen]] ''Craterellus'' | liik = '''Must torbikseen''' | binaarne = ''Craterellus cornucopioides'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Must torbikseen''' (''Craterellus cornucopioides''), vanasti trompeet-rupik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 141</ref> Seen on söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] s7gnb25w8yiwk4es85xvty9iw4xb8ud 7175813 7175812 2026-06-19T08:28:27Z Svencapoeira 67038 7175813 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Must torbikseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Must torbikseen2.jpg | pildi_seletus = '''Must torbikseen''' ''Craterellus cornucopioides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = [[Kukeseenelised]] ''Cantharellaceae'' | perekond = [[Torbikseen]] ''Craterellus'' | liik = '''Must torbikseen''' | binaarne = ''Craterellus cornucopioides'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Must torbikseen''' (''Craterellus cornucopioides''), vanasti trompeet-rupik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist, seen on söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 141</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] bv8derobqht9a64ygzsyc55l0mhv5pz 0 561304 7175844 7156179 2026-06-19T08:57:01Z Svencapoeira 67038 7175844 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kännuvammik | värvus = seened | pilt = Kännuvammik2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Kännuvammik3.jpg | pildi2_seletus = '''Kännuvammik''' ''Merulius tremellosus'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Meruliaceae]]'' | perekond = ''[[Merulius]]'' | liik = '''Kännuvammik''' | binaarne = ''Merulius tremellosus'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Kännuvammik''' (''Merulius tremellosus'', varem ''Phlebia tremellosa''), vanasti kännuvamm<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist, seen kasvab lehtpuudel. Seen on maheda maitsega, mittesöödav.<ref name="Seenelise teejuht, 2011">Hans E. Laux. Seenelise teejuht. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2011. Lk 488</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] l1gu2h15zp66rpr7pip12ym1htk3r0e 0 561420 7175847 7004952 2026-06-19T08:59:12Z Svencapoeira 67038 7175847 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lilla ebanahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Lilla ebanahkis1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Chondrostereum purpureum 051120A.jpg | pildi2_seletus = Lilla ebanahkis ''Chondrostereum purpureum'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Cyphellaceae]]'' | perekond = [[Ebanahkis]] ''Chondrostereum'' | liik = '''Lilla ebanahkis''' | binaarne = ''Chondrostereum purpureum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Lilla ebanahkis''' (''Chondrostereum purpureum''), vanasti pruun nahkis<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 98</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} *[[Aleksander Laane]], [https://tervis.postimees.ee/7745589/esimest-korda-nakatas-taimeseen-inimest Esimest korda nakatas taimeseen inimest], Postimees, 3. aprill 2023 [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] i9t302adxuz0quh3lyxjlizmawrnjb2 0 561423 7175875 6844911 2026-06-19T09:47:29Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7175875 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olevistekirik.jpg|pisi|Hans Pawelsi kenotaaf]] [[Fail:HansPawelsiKenotaafEeroKangor2023 03.jpg|pisi|Püha õhtusöömaaeg]] [[Fail:HansPawelsiKenotaafEeroKangor2023 01.jpg|pisi|Kristuse vangistamine]] '''Hans Pawelsi kenotaaf''' on [[Hilisgootika|hilisgooti]] [[tiibaltar]]ina kujundatud ja [[niššhaud]]a meenutav mälestusmärk [[16. sajand]]i algusest, mis asub [[Tallinn]]as [[Oleviste kirik]]u [[Maarja kabel]]i idapoolses välisseinas kahe [[tugipiilar]]i vahel. Tegemist on silmapaistva teostuse ja kompositsiooniga [[hilisgootika|hilisgooti]] siilis kunstiteosega Eestis, mille puhul on tuvastatud dokumentaalselt nii valmimisaeg kui ka kunstnik. Kunstiajaloolane [[Sten Karling]] on Pawelsi kenotaafi niši-tüüpi haua ja skeleti järgi määranud [[Burgundia]]-[[Brabanti hertsogkond|Brabandi]] (Ida-Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa) kunstiringi, millel oli ulatuslik mõju [[Vestfaal]]i aladel. Ühtlasi märgib see Tallinna ajalooliste kultuurisidemete ulatust 16. sajandi alguses<ref name="ReferenceA">H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII–XVII sajandini. Tallinn, Kirjastus "Kunst", 1987</ref>. == Kirjeldus == Kenotaaf on valmistatud [[Dolomiit|dolomiidist]], reljeefid on tahutud välja [[Orgita dolomiit|Orgita dolomiidist]], ehisraamistus [[Märjamaa dolomiit|Märjamaa kivist]]. Valmimisaeg on dateeritud aastaisse 1513–1516. Kompositsioon sarnaneb avatud [[tiibaltar]]ile, mis seisab kitsamal [[predella]]l. Kõrgemas osas asub ristuvatest hilisgooti [[Krabi (arhitektuur)|krabi]]de ja [[ristlillik]]utega [[kiilkaar]]test kroonitud ornamentaalses raamistuses tühi kesk[[nišš]], millest vasakule ja paremale jäävad avatud altaritiivad. Mõlemal tiival paiknevad neli [[passioon]]iteemalist [[Reljeef (kunst)|raidreljeefi]], igaüks omakorda profileeritud raidraamistuses, ülemised [[kiilkaar]]setes, alumised [[ristikkaar]]setes raamides. Reljeefide ülemine ja alumine rida erinevad stiililt ja pärinevad eri autoritelt.<ref name="register.muinas.ee">https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1318</ref> Altari predellaks on hilisgooti [[varvistik]]raamistuses, samuti krabide ja ristlillikutega kaunistatud kiilkaarne nišš, mille tagaseinal on [[vapikilp]] [[Hans Pawels]]i [[Peremärk|peremärgiga]] ja viierealine [[Alamsaksa keel|alamsaksakeelne]] tekst: :Dat ick vorgaf is mi gebl[even] :Wes ick behelt helf my bo[geven] :[H]irvme sal sik nemant to h[och] [er] / heven :Also roek vorgheyt des myn/scen leuen :hans pawls / gedechtenisze 1513.<ref name="kirj.ee">[http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2011/issue_1/acta-2011-16-3-30.pdf Anu Mänd. Church Art, Commemoration of the Dead and the Saints' Cult: Constructing Individual and Corporate Memoria in Late Medieval Tallinn. – Acta Historica Tallinnensia, 2011, 16, 3–30]</ref> Teksti tõlge: :Kõik, mis olen ära andnud, on minuga jäänud, :kõik, mida olen hoidnud, on mu maha jätnud. :Sestap ei tohi end keegi liiga kõrgeks tõsta. :Inimese elu hajub nagu suits. :Hans Pawelsi mälestuseks. 1513 Niši põhjas lamab [[luukere]], mille rinnal on [[kärnkonn]] ja [[madu]]. 2017. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|EKA]] juhtimisel tehtud uurimistöödel leiti kenotaafil kunagise [[polükroomia]] jälgi<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/arvamus/tallinn-toetab-oleviste-kiriku-restaureerimisprojekti-7000-euroga-n199941 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-23 |arhiivimisaeg=2019-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190723143900/http://www.pealinn.ee/tagid/arvamus/tallinn-toetab-oleviste-kiriku-restaureerimisprojekti-7000-euroga-n199941 |url-olek=ei tööta }}</ref>. === Mõõdud === [[Fail:HansPawelsiKenotaafEeroKangor2023 02.jpg|pisi|Kristus Õlimäel]] Hauamärgi üldlaius 445&nbsp;cm, üldkõrgus 370&nbsp;cm, ülemise osa kõrgus 210&nbsp;cm ja alumise osa (predella) kõrgus 165&nbsp;cm. Reljeeftahvlite mõõt on umbes 100 × 80&nbsp;cm. Keskniši sügavus 70&nbsp;cm, predella niši sisemine laius 173, sügavus müüris 56&nbsp;cm (sellele liitub raami paksus 19&nbsp;cm). Tekstitahvli laius on 150&nbsp;cm. === Hilisemad muutused === Kenotaafi skulptuure on [[19. sajand]]il parandatud, ilmselt [[betoon]]iseguga, mille tulemuseks oli 1970. aastatel fikseeritud kirju pind. Pärast 1980. aastat on kenotaaf üle võõbatud kollakasvalge ainega, mis tänaseks on samuti osaliselt irdunud. Niiskuskahjustused on osaliselt hävitanud teksti predella osas, mis on asukoha tõttu eriti vastuvõtlik iga aastaaja ilmastikule. Kenotaafi piirab ilmselt 19. sajandil paigaldatud malmaed, mille võrestiku mõned vertikaalpostid on murdunud. Vihma kaitseks ehitatud plekk-katus on hilisem.<ref name="register.muinas.ee"/> == Tellija == [[Hans Pawels]] oli Tallinna kaupmees ja Oleviste kiriku eestseisja<ref>https://oleviste.ee/kirikuhoone/maarja-kabel/</ref>. Dokumentides on ta esmamainitud noore mustpeana 1489/90. aasta jõulujootudel, saab kodanikuks 1495. aastal ja sureb 1520. aasta vastlateks<ref>[https://ktu.artun.ee/articles/2007_1-2/ktu_16_1_mxnd.pdf Anu Mänd. Lucia legendi meister identifitseeritud? Lucia legendi meistrist, Tallinna mustpeade retaablist ja "Eesti kunsti ajaloo" 2. köite avapeatükist. - Kunstiteaduslikke uurimusi, 1–2. 2007. lk 185–186]</ref>. == Kunstnikud == [[File:Riga und Reval 1908 (139929484).jpg|pisi|Hans Pawelsi kenotaaf, 1909]] === Clemens Pale === Ülemises reas asuvad vormilt lihtsamad, ent monumentaalselt üldistuselt ja traagikalt mõjuvamad reljeefid raius [[Poola]]st pärit kujur ja ehitusmeister, hilisgooti kunstitraditsioonide jätkaja [[Clemens Pale]] (Pale, Polle 'poolakas'). Tema loodud reljeefidel on kujutatud järgmised süžeed kannatusloost: * [[Kristus Kaifase ees]] * [[Kristuse piitsutamine]] * [[Kristus Pilaatuse ees]] * [[Ristikandmine]] Clemens Pale töö on ka kenotaafi ornamentaalne raamistus ja predella tekstitahvel. Kõrge mütsiga ja habemega mehe figuuri esimesel tahvlil on peetud Pale autoportreeks (skulptori poolfiguur ehib ka Maarja kabeli lõunakonsooli)<ref name="ReferenceA"/>. === Hinrik Byldensnyder === 1513. aastal Pale loobus tööst ja kenotaafi lõpetas 1516. aastaks [[Vestfaal]]ist pärit kiviraidur [[Hinrik Byldensnyder]] (identne [[Hinrik Bradender]]iga [[Münster]]ist). Reljeefidel on järgnevad süžeed: * [[Sissesõit Jeruusalemma]] (daatumiga 1514) * [[Püha õhtusöömaaeg]] * [[Kristus Õlimäel]] * [[Kristuse vangistamine]] Byldensnyderi raiutud alumiste pilditahvlite ja predella reljeefide väljenduslaad on elav ja tundeline, figuurid liikuvamad ja detailsemalt teostatud, kompositsioon rahutum võrreldes Palega. Hinrik Byldensnyderit peetakse ka kenotaafi kompositsiooni ja asukoha kavandajaks. == Tõlgendused == Levinud [[legend]] räägib, et Oleviste kiriku ehitaja Olev (Olaf, Olav) kukkus pärast kiriku valmimist torni otsast alla surnuks ning kui tema keha kohtus maapinnaga, siis madu ja kärnkonn hüppasid tema suust välja<ref>https://www.vara.ee/artiklid/index.php?id=496</ref>. Lugu on jõudnud sel kujul [[Eesti Joonisfilm]]i [[animafilm]]i "Tallinna legendid"<ref>https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/6452/huvitavat-lugemist{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Kodu-uurija Vladimir Lesment tõlgendab kenotaafil leiduvaid sümboleid järgmiselt: "Maine inimelu on üürike (skelett), kuid tema hing on surematu. Kaheksa motiivi passiooniloost kinnitavad, et oma elu hinnaga lunastas Jeesus Kristus inimeste patud ja päästis nende hinged. Ja nüüd peab iga kristlane elama puhast, pattudega koormamata elu. [[Seitse surmapattu|Seitsmest surmapatust]] – ahnus, kadedus, kõrkus, viha, õgardlus, kõlvatu himurus ja masendus – on inimesele kõige ohtlikumad ahnus (madu) ja kõrkus (konn)."<ref>[https://epl.delfi.ee/eesti/oleviste-kenotaafi-madu-ja-konn-lubavad-eri-tolgendusi?id=50978061 V. Lesment. Oleviste kenotaafi madu ja konn lubavad eri tõlgendusi. – Eesti Päevaleht, 3. märts 2004]</ref> Kunstiajaloolane [[Anu Mänd]] näeb kenotaafis hiliskeskajal levinud ''[[memento mori]]'' temaatikaga hauatähist. Skelett kärnkonna ja maoga, kes mõlemad on surma, patu ja lagunemise sümbolid, osutab hauatähise tüübile, mida nimetatakse ''[[transi]]''-hauaks või ''memento-mori''-hauaks (inglise keeles ''cadaver tomb''), mis hakkas Euroopas levima 14. sajandi lõpul ja mille iseloomulikuks jooneks oli kujutada naturalistlikult lagunenud või lagunevat surnukeha. Nii skeletikuju hauapaadil kui didaktiline värss pidid meenutama vaatajale elu lühidust ja surma vältimatust, samas on mälestusmärk meenutus konkreetsest inimesest, kes oli lugupeetud ja sotsiaalselt mõjukas linnakodanik, kellele olid teatud ootused ka mälestuse osas, mis temast jääma pidi<ref name="kirj.ee"/>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1318 Hans Pawelsi kenotaaf kultuurimälestiste riiklikus registris] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Gooti skulptuur]] h65rvxrqtsj99u15bealkveg46kel94 0 562353 7175684 6701011 2026-06-18T22:54:10Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7175684 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Caeleb Dressel | pilt = Caeleb Dressel before winning 100 fly (42769914221).jpg | image_size = 350px | pildisuurus = | pildiallkiri = Dressel 2018. aastal | riik = Ameerika Ühendriigid | sünniaeg = {{süv|1996|8|16}} | sünnikoht = [[Green Cove Springs]], [[Florida]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 191 cm | kaal = | spordiklubi= Gator Swim Club | treener = Anthony Nesty | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|4x100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Ujumine 2016. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|4x100 m kompleksi]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#50 m vabalt|50 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m vabalt|100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m liblikat|100 m liblikat]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|4x100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Ujumine 2020. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|4x100 m kompleksi]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Ujumine 2024. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m vabalt|4x100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Ujumine 2024. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi_3|4x100 m kompleksi segateade]]}} {{Hõbemedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Ujumine 2024. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m kompleksi|4x100 m kompleksi]]}} {{MedalVõistlus|[[Ujumise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#50 m vabalt|50 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m vabalt|100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m liblikat|100 m liblikat]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×100 m vabalt|4×100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×100 m kompleksi|4×100 m kompleksi]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×100 m vabalt 3|4×100 m vabalt segateade]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2017 Budapest]]|[[Ujumine 2017. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4×100 m segateate kompleksi 3|4×100 m kompleksi segateade]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#50 m vabalt|50 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m vabalt|100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#50 m liblikat|50 m liblikat]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#100 m liblikat|100 m liblikat]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4x100 m vabalt|4x100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4x100 m vabalt segateade|4x100 m vabalt segateade]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2022 Budapest]]|[[Ujumine 2022. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#50 m liblikat|50 m liblikat]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2022 Budapest]]|[[Ujumine 2022. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4x100 m vabalt|4x100 m vabalt]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4x100 m kompleksi|4x100 m kompleksi]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta ujumise maailmameistrivõistlused|2019 Gwangju]]|[[Ujumine 2019. aasta veealade maailmameistrivõistlustel#4x100 m kompleksi segateade|4x100 m kompleksi segateade]]}} {{MedalVõistlus|[[Ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|Lühiraja maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#100 m vabalt|100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×50 m vabalt|4×50 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×100 m vabalt|4×100 m vabalt]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×100 m kompleksi|4×100 m kompleksi]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×50 m vabalt_3|4×50 m vabalt segateade]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×50 m kompleksi_3|4×50 m kompleksi segateade]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#50 m vabalt|50 m vabalt]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#100 m liblikat|100 m liblikat]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused|2018 Hangzhou]]|[[2018. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlused#4×50 m kompleksi|4×50 m kompleksi]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride ujumise maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlused ujumises|2013 Doha]]|100 m vabalt}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlused ujumises|2013 Doha]]|4×100 m vabalt}} {{Hõbemedal|[[2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlused ujumises|2013 Doha]]|4×100 m vabalt segavõistkond}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlused ujumises|2013 Doha]]|50 m vabalt}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlused ujumises|2013 Doha]]|4×200 m vabalt}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta juunioride maailmameistrivõistlused ujumises|2013 Doha]]|4×100 m kompleksi segavõistkond}} }} '''Caeleb Remel Dressel''' (sündinud [[16. august|16. augustil]] [[1996]] Green Cove Springsis [[Florida|Florida osariigi]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[ujumine (spordiala)|ujuja]], seitsmekordne olümpiavõitja ja kolmeteistkordne maailmameister. Ta on spetsialiseerunud vabaltujumise [[50 meetri vabaujumine|50 meetri]] ja [[100 meetri vabaujumine|100 meetri]] ja liblikujumise [[50 meetri liblikujumine|50 meetri]] ja [[100 meetri liblikujumine|100 meetri]] distantsile. ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * [https://www.fina.org/athletes/caeleb-dressel Caeles Dressel FINA kodulehel] * [https://www.usaswimming.org/meet-the-team/national-team-bios?personid=9bc8f0a6-b339-4f58-8c1f-338c2a442ca9 Caeleb Dressel ujumisföderatsiooni kodulehel] * [https://www.teamusa.org/Athletes/DR/Caeleb-Dressel Caeleb Dressel Olümpiakomitee kodulehel] {{DEFAULTSORT:Dressel, Caeleb Remel}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] dtj0vouo0bmt1bfxwg73mz358cehped 0 564500 7175590 7061505 2026-06-18T18:48:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175590 wikitext text/x-wiki '''Gattšina lipnikekool''' oli ohvitseride ettevalmistamiseks loodud õppeasutus [[Gattšina]]s. Gattšina lipnikekool asutati 6. armee ([[Peterburi|Petrograd]]i kaitseva armee) tarvis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.<ref name="Tannberg 2014">Tõnu Tannberg. ''[http://lawsdocbox.com/65634585-Immigration/Esimene-maailmasoda-ja-eesti.html Esimene maailmasõda ja Eesti]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}'', lk 165. Tartu, 2014</ref> [[1915]]. aasta augustis jagati Looderinne Põhjarindeks ja Läänerindeks. Sel ajal hakati kooli nimetama '''Põhjarinde lipnikekooliks'''.<ref name="Tannberg 2014" /> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[http://history-gatchina.ru/article/psf.htm Гатчинская школа прапорщиков] (vene keeles) [[Kategooria:Gattšina]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjakoolid]] [[Kategooria:Tsarskoje Selo maakond]] 1k4ttw55kgq0q1s57wsoqyo4ohyqsx9 0 566523 7175750 7120136 2026-06-19T05:57:50Z Juhan242 213253 /* */ 7175750 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Indrek Jürgenson''' (sündinud 31. märtsil 1976 Tarvastus) on [[Eesti]] IT-spetsialist, [[ettevõtja]] ja ärijuht. ==== Haridus ==== Jürgenson õppis Pärnu Koidula Gümnaasiumis keemia- ja bioloogiakallakuga klassis ning osales olümpiaadidel. 1994. aastal asus ta õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli füüsika ja informaatika erialale. Ülikooliõpingute kõrvalt juhendas ta Nõmme Noortemajas arvutiringi. Hiljem täiendas ta end Estonian Business Schoolis IT-juhtimise erialal ning 2009. aastal õppis ta Nevada ülikoolis Ameerika Ühendriikides.[[Indrek Jürgenson|1]] ==== Tööalane tegevus ==== 1995. aastal töötas Jürgenson ETK Agros IT-insenerina ning 1996. aastast Eesti Telefoni arvutiadministraatorina. Hiljem sai temast Eesti Telefonis geoinfosüsteemide koordinaator ning koos akadeemik Jüri Lippusega koostas ta 2001. aastal Eesti geodeesiastandardi. 2001–2003 töötas ta Londonis, kus aitas ettevõttel Eurofone äritegevust laiendada. 1996. aastast töötas Jürgenson Olympic Casino IT-juhina, vastutades nii igapäevase IT-süsteemide toimimise kui ka ettevõtte laienemise eest. 2008. aastaks oli Olympic Casinost saanud rahvusvaheline ettevõte, millel oli 136 kasiinot kaheksas riigis. Aastatel 2009–2012 oli ta Olympic Entertainment Groupi juhatuse esimees. 2010. aastal käivitas ta Eesti esimese ametliku online-kasiino Olympic-Online kaubamärgi all. 2013–2017 töötas Jürgenson tarkvaraettevõttes Helmes ärisuuna juhi ja partnerina. 2017. aasta märtsist töötas ta Cleveron AS-is tarkvaraarenduse osakonna juhatajana. 2020. aastal asutas Jürgenson koos Andres Sampka ja Tanel Raunaga nutipakiautomaatide arendaja ParcelSea, kus ta oli tehnoloogiajuht (CTO) ja kaasasutaja. ParcelSea arendas isiklikke nutipostkaste ja kogus investeeringuid nii Eesti kui ka välisinvestoritelt. 2024. aastal omandas Jetbeep ettevõtte tehnoloogia ja kliendilepingud ning kogu meeskond liitus Jetbeepiga, et jätkata lähikonna pakiautomaatide võrgustiku arendamist Euroopas. 2023–2024 töötas Jürgenson Ridango AS-is VP of Engineering ametikohal, juhtides arendusprojekte ühistranspordi automatiseeritud piletisüsteemide ja reaalajas reisijate infosüsteemide valdkonnas. ==== Nõukogu ja muud rollid ==== Alates 2019. aastast kuulub Jürgenson AS Wavecom nõukogusse. ==== Isiklikku ==== Indrek Jürgensonil on üle 20 aasta kogemust nii IT- kui ka juhtimisvaldkonnas. Ta on olnud seotud mitmete Eesti tehnoloogiaettevõtete arenguga ning panustanud innovaatiliste lahenduste loomisesse. ----'''Viited:''' * [[Indrek Jürgenson|Indrek Jürgenson – Vikipeedia]] * [[Parcelsea, an Estonian last-mile technology company, was acquired by Jetbeep]] * [[Estonian startup ParcelSea raises close to €1M to scale smart mailboxes to new markets]] * [[Significant change in the management - Andres Kukk joined the owners circle (Wavecom)]] * [[Indrek Jurgenson LinkedIn: Career Update]] * {{JÄRJESTA:Jürgenson, Indrek}} [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] 6pwmymp5hrvcy5r8eq8abw44v2rd4e8 7175751 7175750 2026-06-19T05:59:30Z Juhan242 213253 /* Haridus */ 7175751 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Indrek Jürgenson''' (sündinud 31. märtsil 1976 Tarvastus) on [[Eesti]] IT-spetsialist, [[ettevõtja]] ja ärijuht. == Haridus == Jürgenson õppis [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]is keemia- ja bioloogiakallakuga klassis ning osales [[olümpiaad]]idel. 1994. aastal asus ta õppima [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[füüsika]] ja [[informaatika]] erialale. Ülikooliõpingute kõrvalt juhendas ta [[Nõmme Noortemaja]]s arvutiringi. Hiljem täiendas ta end [[Estonian Business School]]is IT-juhtimise erialal ning 2009. aastal õppis ta [[Nevada ülikool]]is Ameerika Ühendriikides.[[Indrek Jürgenson|1]] ==== Tööalane tegevus ==== 1995. aastal töötas Jürgenson ETK Agros IT-insenerina ning 1996. aastast Eesti Telefoni arvutiadministraatorina. Hiljem sai temast Eesti Telefonis geoinfosüsteemide koordinaator ning koos akadeemik Jüri Lippusega koostas ta 2001. aastal Eesti geodeesiastandardi. 2001–2003 töötas ta Londonis, kus aitas ettevõttel Eurofone äritegevust laiendada. 1996. aastast töötas Jürgenson Olympic Casino IT-juhina, vastutades nii igapäevase IT-süsteemide toimimise kui ka ettevõtte laienemise eest. 2008. aastaks oli Olympic Casinost saanud rahvusvaheline ettevõte, millel oli 136 kasiinot kaheksas riigis. Aastatel 2009–2012 oli ta Olympic Entertainment Groupi juhatuse esimees. 2010. aastal käivitas ta Eesti esimese ametliku online-kasiino Olympic-Online kaubamärgi all. 2013–2017 töötas Jürgenson tarkvaraettevõttes Helmes ärisuuna juhi ja partnerina. 2017. aasta märtsist töötas ta Cleveron AS-is tarkvaraarenduse osakonna juhatajana. 2020. aastal asutas Jürgenson koos Andres Sampka ja Tanel Raunaga nutipakiautomaatide arendaja ParcelSea, kus ta oli tehnoloogiajuht (CTO) ja kaasasutaja. ParcelSea arendas isiklikke nutipostkaste ja kogus investeeringuid nii Eesti kui ka välisinvestoritelt. 2024. aastal omandas Jetbeep ettevõtte tehnoloogia ja kliendilepingud ning kogu meeskond liitus Jetbeepiga, et jätkata lähikonna pakiautomaatide võrgustiku arendamist Euroopas. 2023–2024 töötas Jürgenson Ridango AS-is VP of Engineering ametikohal, juhtides arendusprojekte ühistranspordi automatiseeritud piletisüsteemide ja reaalajas reisijate infosüsteemide valdkonnas. ==== Nõukogu ja muud rollid ==== Alates 2019. aastast kuulub Jürgenson AS Wavecom nõukogusse. ==== Isiklikku ==== Indrek Jürgensonil on üle 20 aasta kogemust nii IT- kui ka juhtimisvaldkonnas. Ta on olnud seotud mitmete Eesti tehnoloogiaettevõtete arenguga ning panustanud innovaatiliste lahenduste loomisesse. ----'''Viited:''' * [[Indrek Jürgenson|Indrek Jürgenson – Vikipeedia]] * [[Parcelsea, an Estonian last-mile technology company, was acquired by Jetbeep]] * [[Estonian startup ParcelSea raises close to €1M to scale smart mailboxes to new markets]] * [[Significant change in the management - Andres Kukk joined the owners circle (Wavecom)]] * [[Indrek Jurgenson LinkedIn: Career Update]] * {{JÄRJESTA:Jürgenson, Indrek}} [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] di3wdrobclkl199muw6dcje9mf4arru 7175752 7175751 2026-06-19T06:02:29Z Juhan242 213253 /* Tööalane tegevus */ 7175752 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Indrek Jürgenson''' (sündinud 31. märtsil 1976 Tarvastus) on [[Eesti]] IT-spetsialist, [[ettevõtja]] ja ärijuht. == Haridus == Jürgenson õppis [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]is keemia- ja bioloogiakallakuga klassis ning osales [[olümpiaad]]idel. 1994. aastal asus ta õppima [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[füüsika]] ja [[informaatika]] erialale. Ülikooliõpingute kõrvalt juhendas ta [[Nõmme Noortemaja]]s arvutiringi. Hiljem täiendas ta end [[Estonian Business School]]is IT-juhtimise erialal ning 2009. aastal õppis ta [[Nevada ülikool]]is Ameerika Ühendriikides.[[Indrek Jürgenson|1]] == Tööalane tegevus == 1995. aastal töötas Jürgenson ETK Agros IT-insenerina ning 1996. aastast [[Eesti Telefon]]i arvutiadministraatorina. Hiljem sai temast Eesti Telefonis geoinfosüsteemide koordinaator ning koos akadeemik [[Jüri Lippus]]ega koostas ta 2001. aastal Eesti geodeesiastandardi. 2001–2003 töötas ta [[London]]is, kus aitas ettevõttel Eurofone äritegevust laiendada. 1996. aastast töötas Jürgenson [[Olympic Casino]] IT-juhina, vastutades nii igapäevase IT-süsteemide toimimise kui ka ettevõtte laienemise eest. 2008. aastaks oli Olympic Casinost saanud rahvusvaheline ettevõte, millel oli 136 kasiinot kaheksas riigis. Aastatel 2009–2012 oli ta [[Olympic Entertainment Group]]i juhatuse esimees. 2010. aastal käivitas ta Eesti esimese ametliku online-kasiino Olympic-Online kaubamärgi all. 2013–2017 töötas Jürgenson tarkvaraettevõttes [[Helmes]] ärisuuna juhi ja partnerina. 2017. aasta märtsist töötas ta [[Cleveron]] AS-is tarkvaraarenduse osakonna juhatajana. 2020. aastal asutas Jürgenson koos Andres Sampka ja Tanel Raunaga [[nutipakiautomaat]]ide arendaja ParcelSea, kus ta oli tehnoloogiajuht (CTO) ja kaasasutaja. ParcelSea arendas isiklikke [[nutipostkast]]e ja kogus investeeringuid nii Eesti kui ka välisinvestoritelt. 2024. aastal omandas Jetbeep ettevõtte tehnoloogia ja kliendilepingud ning kogu meeskond liitus Jetbeepiga, et jätkata lähikonna pakiautomaatide võrgustiku arendamist [[Euroopa]]s. 2023–2024 töötas Jürgenson [[Ridango]] AS-is VP of Engineering ametikohal, juhtides arendusprojekte ühistranspordi automatiseeritud piletisüsteemide ja reaalajas reisijate infosüsteemide valdkonnas. ==== Nõukogu ja muud rollid ==== Alates 2019. aastast kuulub Jürgenson AS Wavecom nõukogusse. ==== Isiklikku ==== Indrek Jürgensonil on üle 20 aasta kogemust nii IT- kui ka juhtimisvaldkonnas. Ta on olnud seotud mitmete Eesti tehnoloogiaettevõtete arenguga ning panustanud innovaatiliste lahenduste loomisesse. ----'''Viited:''' * [[Indrek Jürgenson|Indrek Jürgenson – Vikipeedia]] * [[Parcelsea, an Estonian last-mile technology company, was acquired by Jetbeep]] * [[Estonian startup ParcelSea raises close to €1M to scale smart mailboxes to new markets]] * [[Significant change in the management - Andres Kukk joined the owners circle (Wavecom)]] * [[Indrek Jurgenson LinkedIn: Career Update]] * {{JÄRJESTA:Jürgenson, Indrek}} [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] 1utc0s4qkw09n3iknz84ul5835dio6h 7175753 7175752 2026-06-19T06:05:07Z Juhan242 213253 /* Nõukogu ja muud rollid */ 7175753 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Indrek Jürgenson''' (sündinud 31. märtsil 1976 Tarvastus) on [[Eesti]] IT-spetsialist, [[ettevõtja]] ja ärijuht. == Haridus == Jürgenson õppis [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]is keemia- ja bioloogiakallakuga klassis ning osales [[olümpiaad]]idel. 1994. aastal asus ta õppima [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[füüsika]] ja [[informaatika]] erialale. Ülikooliõpingute kõrvalt juhendas ta [[Nõmme Noortemaja]]s arvutiringi. Hiljem täiendas ta end [[Estonian Business School]]is IT-juhtimise erialal ning 2009. aastal õppis ta [[Nevada ülikool]]is Ameerika Ühendriikides.[[Indrek Jürgenson|1]] == Tööalane tegevus == 1995. aastal töötas Jürgenson ETK Agros IT-insenerina ning 1996. aastast [[Eesti Telefon]]i arvutiadministraatorina. Hiljem sai temast Eesti Telefonis geoinfosüsteemide koordinaator ning koos akadeemik [[Jüri Lippus]]ega koostas ta 2001. aastal Eesti geodeesiastandardi. 2001–2003 töötas ta [[London]]is, kus aitas ettevõttel Eurofone äritegevust laiendada. 1996. aastast töötas Jürgenson [[Olympic Casino]] IT-juhina, vastutades nii igapäevase IT-süsteemide toimimise kui ka ettevõtte laienemise eest. 2008. aastaks oli Olympic Casinost saanud rahvusvaheline ettevõte, millel oli 136 kasiinot kaheksas riigis. Aastatel 2009–2012 oli ta [[Olympic Entertainment Group]]i juhatuse esimees. 2010. aastal käivitas ta Eesti esimese ametliku online-kasiino Olympic-Online kaubamärgi all. 2013–2017 töötas Jürgenson tarkvaraettevõttes [[Helmes]] ärisuuna juhi ja partnerina. 2017. aasta märtsist töötas ta [[Cleveron]] AS-is tarkvaraarenduse osakonna juhatajana. 2020. aastal asutas Jürgenson koos Andres Sampka ja Tanel Raunaga [[nutipakiautomaat]]ide arendaja ParcelSea, kus ta oli tehnoloogiajuht (CTO) ja kaasasutaja. ParcelSea arendas isiklikke [[nutipostkast]]e ja kogus investeeringuid nii Eesti kui ka välisinvestoritelt. 2024. aastal omandas Jetbeep ettevõtte tehnoloogia ja kliendilepingud ning kogu meeskond liitus Jetbeepiga, et jätkata lähikonna pakiautomaatide võrgustiku arendamist [[Euroopa]]s. 2023–2024 töötas Jürgenson [[Ridango]] AS-is VP of Engineering ametikohal, juhtides arendusprojekte ühistranspordi automatiseeritud piletisüsteemide ja reaalajas reisijate infosüsteemide valdkonnas. == Nõukogu ja muud rollid == Alates 2019. aastast kuulub Jürgenson AS-i Wavecom nõukogusse. ==== Isiklikku ==== Indrek Jürgensonil on üle 20 aasta kogemust nii IT- kui ka juhtimisvaldkonnas. Ta on olnud seotud mitmete Eesti tehnoloogiaettevõtete arenguga ning panustanud innovaatiliste lahenduste loomisesse. ----'''Viited:''' * [[Indrek Jürgenson|Indrek Jürgenson – Vikipeedia]] * [[Parcelsea, an Estonian last-mile technology company, was acquired by Jetbeep]] * [[Estonian startup ParcelSea raises close to €1M to scale smart mailboxes to new markets]] * [[Significant change in the management - Andres Kukk joined the owners circle (Wavecom)]] * [[Indrek Jurgenson LinkedIn: Career Update]] * {{JÄRJESTA:Jürgenson, Indrek}} [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] js1ukhdr4gfh52uwkz7km750e0vo273 7175754 7175753 2026-06-19T06:06:15Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7175754 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Indrek Jürgenson''' (sündinud 31. märtsil 1976 Tarvastus) on [[Eesti]] IT-spetsialist, [[ettevõtja]] ja ärijuht. == Haridus == Jürgenson õppis [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]is keemia- ja bioloogiakallakuga klassis ning osales [[olümpiaad]]idel. 1994. aastal asus ta õppima [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[füüsika]] ja [[informaatika]] erialale. Ülikooliõpingute kõrvalt juhendas ta [[Nõmme Noortemaja]]s arvutiringi. Hiljem täiendas ta end [[Estonian Business School]]is IT-juhtimise erialal ning 2009. aastal õppis ta [[Nevada ülikool]]is Ameerika Ühendriikides.[[Indrek Jürgenson|1]] == Tööalane tegevus == 1995. aastal töötas Jürgenson ETK Agros IT-insenerina ning 1996. aastast [[Eesti Telefon]]i arvutiadministraatorina. Hiljem sai temast Eesti Telefonis geoinfosüsteemide koordinaator ning koos akadeemik [[Jüri Lippus]]ega koostas ta 2001. aastal Eesti geodeesiastandardi. 2001–2003 töötas ta [[London]]is, kus aitas ettevõttel Eurofone äritegevust laiendada. 1996. aastast töötas Jürgenson [[Olympic Casino]] IT-juhina, vastutades nii igapäevase IT-süsteemide toimimise kui ka ettevõtte laienemise eest. 2008. aastaks oli Olympic Casinost saanud rahvusvaheline ettevõte, millel oli 136 kasiinot kaheksas riigis. Aastatel 2009–2012 oli ta [[Olympic Entertainment Group]]i juhatuse esimees. 2010. aastal käivitas ta Eesti esimese ametliku online-kasiino Olympic-Online kaubamärgi all. 2013–2017 töötas Jürgenson tarkvaraettevõttes [[Helmes]] ärisuuna juhi ja partnerina. 2017. aasta märtsist töötas ta [[Cleveron]] AS-is tarkvaraarenduse osakonna juhatajana. 2020. aastal asutas Jürgenson koos Andres Sampka ja Tanel Raunaga [[nutipakiautomaat]]ide arendaja ParcelSea, kus ta oli tehnoloogiajuht (CTO) ja kaasasutaja. ParcelSea arendas isiklikke [[nutipostkast]]e ja kogus investeeringuid nii Eesti kui ka välisinvestoritelt. 2024. aastal omandas Jetbeep ettevõtte tehnoloogia ja kliendilepingud ning kogu meeskond liitus Jetbeepiga, et jätkata lähikonna pakiautomaatide võrgustiku arendamist [[Euroopa]]s. 2023–2024 töötas Jürgenson [[Ridango]] AS-is VP of Engineering ametikohal, juhtides arendusprojekte ühistranspordi automatiseeritud piletisüsteemide ja reaalajas reisijate infosüsteemide valdkonnas. == Nõukogu ja muud rollid == Alates 2019. aastast kuulub Jürgenson AS-i Wavecom nõukogusse. == Isiklikku == Indrek Jürgensonil on üle 20 aasta kogemust nii IT- kui ka juhtimisvaldkonnas. Ta on olnud seotud mitmete Eesti [[tehnoloogiaettevõte]]te arenguga ning panustanud innovaatiliste lahenduste loomisesse. ==Viited== * [[Indrek Jürgenson|Indrek Jürgenson – Vikipeedia]] * [[Parcelsea, an Estonian last-mile technology company, was acquired by Jetbeep]] * [[Estonian startup ParcelSea raises close to €1M to scale smart mailboxes to new markets]] * [[Significant change in the management - Andres Kukk joined the owners circle (Wavecom)]] * [[Indrek Jurgenson LinkedIn: Career Update]] {{JÄRJESTA:Jürgenson, Indrek}} [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] gzsdjgrvvklwy8ltapw4wywixpxgryo 0 567031 7175860 7099163 2026-06-19T09:30:31Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7175860 wikitext text/x-wiki [[File:Folio 161v - The Temptation of Christ.jpg|thumb|Kristuse kiusatused. Illustratsioon vendade Limbourgide loodud [[Berry hertsog]]i [[tundideraamat]]us [[Très riches heures du Duc de Berry]] (folio 161v). Keskne sündmus on paigutatud peaaegu tagaplaanile, fantastilise looduse keskele, samas kui põhilise osa pildipinnast hõlmab detailselt kujutatud fantaasiarikka arhitektuuriga loss ja erinevaid sümboolseid tähendusi kandvad olendid ja objektid]] [[File:Madonna and Child from the Church in Kruzlowa Wyzna - MNK I-119 (96516).tiff|thumb|Krużlowi madonna, umbes 1410. Tugevalt rõhutatud on S-kujuline kehahoid, pehmelt rulluvana kujutatud rõivavoldistik ja naeratavad ilmed]] [[File:Meister des Frankfurter Paradiesgärtleins 001.jpg|thumb|[[Maarja]] ja [[Kristuslaps]] [[pühak]]utega paradiisiaias. Ülem-Reinimaa meister, umbes 1410. Humoorikalt on kujutatud Jeesuslast kannelt mängimas ja Püha Jüri lohet selili maas pikutamas, realistlikult kõiki aiakese lilli ja linde]] [[File:Bust of the Virgin.jpg|thumb|Neitsi rinnakuju. [[Terrakota]], [[polükroomia]], umbes 1390]] [[File:Meister der Schule von Arras 001.jpg|thumb|Arrasi vaip kurtuaasse armastajapaariga, 1410. Realistlikud lõbusad detailid on lustiv koer ja jänesed]] [[File:Torun SS Johns Mary Magdalene.jpg|thumb|[[Maarja Magdaleena]] inglitega [[Torun]]i Püha Johannese kirikus, 14. sajandi lõpp]] [[File:Dijon mosesbrunnen7.jpg|thumb|Claus Sluter. Polükroomsed kiviskulptuurid [[kalvaarmägi|kalvaarmäe]] postamendil ("Moosese kaevul") [[Dijon]]is]] '''Rahvusvaheline gootika''' või '''internatsionaalne gootika'''<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/531/ivaskkrista.pdf Kolgatagrupp Harju-Risti kirikust. Stiilist, tüübist ja meetoditest keskaegse puuskulptuuri uurimisel. Magistritöö. Tartu, 2006]</ref> ([[prantsuse keel]]es ''gothique international''<ref>https://www.larousse.fr/encyclopedie/peinture/gothique_international/152425</ref>, [[itaalia keel]]es ''gotico internationale''<ref name="ReferenceA">http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/international-gothic.htm</ref>), eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka sõnapaari '''"pehme stiil"'''<ref>V. Raam. Gooti puuskulptuur Eestis. Tallinn, 1976</ref><ref>A. Kartna. Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn, Kunst, 1991</ref> ([[saksa keel]]es ''weicher Stil'', prantsuse keeles ''style adouci''), on [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] Euroopa [[maalikunst]]is, [[skulptuur]]is ja dekoratiivkunstis valitsenud stiilisuund, mis levis üle terve Lääne-Euroopa [[14. sajand]]i viimasest veerandis ja [[15. sajand]]i esimesel poolel. Stiili iseloomustab elegants ja delikaatne realism, mis vastas õukondlikule maitsele ja oli silmnähtavalt mõjutatud ilmalikust [[rüütlikultuur]]ist, sõltumata sellest kui religioosne või traagiline oli kunstiteose aines. Rahvusvahelist gootikat on peetud vaheastmeks keskaegse kunsti juurest renessansskunsti.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/1960249/euroopa-kunst-kahel-pool-alpi-maestikku Euroopa kunst kahel pool Alpi mäestikku. - Postimees, 26, august 2002 (Craig Harbisoni "Renessansskunst põhja pool Alpe" arvustus)]</ref> == Lähtekohad == Uue kunsti teket stimuleeris kasvav kultuuriline rivaliteet Euroopa kuninglike õukondade vahel: [[Böömimaa]] pealinn [[Praha]], mis oli sel ajal ka [[Püha Rooma Keisririik|Püha Rooma keisririigi]] trooni asukoht; [[Prantsusmaa]] kuninga õukond [[Pariis]]is, millega võistlesid [[Berry hertsog]]i ja [[Burgundia hertsog]]i õukonnad; [[Aragon]] ja [[Kastiilia]], kus olid [[Hispaania]] esinduslikemad õukonnad; [[Westminster]] [[Inglismaa]]l ja [[Lombardia]] ülikusuguvõsad [[Itaalia]]s.<ref name="ReferenceA" /> Stiili rahvusvahelisus lähtub asjaolust, et kuna väga palju kunsti loodi õukondade juures, mis omakorda olid üle terve Euroopa seotud sugulussidemete kaudu, liikusid kunstnikud ja motiivid üle riigipiiride; kohalikud traditsioonid siiski säilisid ja tänapäeval on Prantsusmaa "pehme stiil" vaevata eristatav Saksamaa või Lombardia omast. Olgugi et rahvusvahelises gootikas on kokku sulanud [[Põhja-Euroopa]] ja Itaalia kunstitraditsioonid, on selle lähtepunkt Itaalias, ennekõike [[Siena koolkond|Siena koolkonnas]]<ref>https://www.britannica.com/art/Western-painting/International-Gothic#ref582559</ref>. == Üldised jooned == Rahvusvahelist pehmet stiili iseloomustab loodusvormide mahendamine ja ilustamine, inimfiguurid on saledad, elegantsed ja graatsilised, mõjudes seejuures paratamatult pisut kunstlikena, hoolimata asjaolust, et [[hilisgootika]]s üldiselt kasvas huvi ümbritseva maailma detailse realistliku kujutamise vastu nii detailides kui ka üldises kompositsioonis. Üldine mulje on malbe, luksuslikult dekoratiivne ja [[Eskapism|eskapistlik]]. === Üldine kujutusviis === * Palju looklevat, lainelist joont üldkompositsioonis * kaunid puhtad värvid, teatav lamedus pildiruumis (märgatavate varjude puudumine) * väikesed [[Anekdoot|anekdootlikud]] realistlikud detailid * mittearistokraatlike detailide kujutamisel [[Realism (kunst)|realism]] ja [[huumor]] === Inimese kujutamine === * Inimfiguurid on saledad, väljavenitatud ja kurvilises poosis (S-kurv, nn [[gooti poos]] on rõhutatud) * mõjuvad kerge ja hõljuvana, raskust ei rõhutata * õrnad näojooned, heledad juuksed, väikesed huuled * puuduvad tugevad emotsioonid ilmes ja suured žestid, kujud on malbed ja naeratavad === Dekoratiivvormid, mustrid ja värvid === * Hoolikalt kujutatud rikkalike ehitusdetailidega arhitektuur * Detailselt kujutatud luksuslike materjalide, ehete ja kaunistustega rikkalik riietus * Rõivavoldistikku kujutatakse ümaralt ja pehmelt langevana, moodustades karika- või kellakujulisi kaskaade === Materjalid === * Palju [[Kuldamine|kuldamist]], lisaks taustadele ja [[aupaiste]]tele kroonid, rõivakaunistused * Kõrgendatud kipskrunt ([[gesso]]), mis on kullatud ja omakorda [[Puntsimine|puntsimise]] ja uurendustega ornamenteeritud<ref>http://www.ruf.rice.edu/~fellows/hart206/igothic.htm</ref> == Kunstnikke == === Skulptuur === * [[Andre Beauneveu]] (u 1335 – 1400) * [[Claus Sluter]] (u 1340 – 1406) * [[Hans Multscher]] (u 1400–1467) * [[Giorgio da Sebenico]] (1410–1473) * [[Adam Kraft]] (suri 1509) * [[Michel Colombe]] (u 1430 – 1512) * [[Veit Stoss]] (1450–1533) * [[Tilman Riemenschneider]] (1460–1531) * [[Gregor Erhart]] (u 1460 – 1540) === Maalikunst === * [[Ugolino di Nerio]] (tegutses 1317–1327) * [[Meister Theodoric]] (tegutses 1348–1368) * [[Lorenzo Monaco]] (1370–1425) * [[Gentile da Fabriano]] (u 1370 – 1427) * [[Melchior Broederlam]] (tegutses 1381–1409) * [[Meister Bertram]] (u 1340 – u 1415) * [[Meister Francke]] (u 1380 – u 1436) * [[Masolino da Panicale]] (1383–1447) * [[Jacquemart de Hesdin]] (tegutses 1384–1409) * [[Stefano di Giovanni Sassetta]] (1392–1450) * [[Antonio Pisanello]] (1394–1455) * [[vennad Limbourgid]] (Herman, Jean ja Pol Limbourg, surid 1416 katku) * [[Konrad von Soest]] (tegutses 1390.–1400. aastatel) * [[Püha Veronika meister]] (1395–1420) * [[Jean Fouquet]] (1425–1480) * [[Michael Pacher]] (1435–1498) Rahvusvahelise gootika mõju ilmneb nähtavalt juba vararenessansi kunstnikeks loetud [[Lorenzo Ghiberti]] (1378–1455), [[Paolo Uccello]] (1397–1475) ja [[Fra Angelico]] (u 1400–1455) teostes. == Eesti kunstis == Üksikutes Eestis asuvates kunstiteostes on nähtud rahvusvahelise gootika mõjusid. Küllalt varakult on "pehmesse stiili" kuuluvaks pidanud [[Harju-Risti kirik]]us asunud [[krutsifiks]]i ja saatjafiguure, [[apostel Johannes]]t ja [[Maarja]]t, [[Gertrude Oldemeyer]] oma 1964. aastal ilmunud töös "Die Darstellung des gekreuzigten Christus in der Kunst des "Weichen Stils"". Sama skulptuurigrupiga seoses analüüsib [[Krista Ivask]] rahvusvahelise gootika mõistet ja selle määratlemist (peatükk "Kunst 1400. aasta paiku ja "internatsionaalse gootika" mõiste") põhjalikumalt oma [[magistritöö]]s<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/531/ivaskkrista.pdf K. Ivask. Kolgatagrupp Harju-Risti kirikust. Stiilist, tüübist ja meetoditest keskaegse puuskulptuuri uurimisel. Magistritöö. Tartu, 2006]</ref>. [[Krista Andreson]] möönab, et kujude valmistamise sidumist kindla geograafilise piirkonnaga raskendab just stiili rahvusvahelisus, kuna Euroopa kunstiloos iseloomustab perioodi 14. sajandi IV veerandist kuni 15. sajandi I veerandini omalaadne stiiliühtsus<ref>[https://ktu.artun.ee/articles/2009_1_2/ktu_2009_18_1_041-064_andreson.pdf K. Andreson. Kolgata-skulptuurid Harju-Risti kirikust. Vanusest, valmistamispiirkondadest ning algsest asukohast. - Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2009/1−2 (18), 2009]</ref>. Hamburgis töötanud "pehme stiili" [[meister Bertram|meistri Bertrami]] laadiga, kelle loominguline mõju ulatus ka [[Skandinaavia]]sse, seob [[Villem Raam]] mõningaid 15. sajandi alguses loodud puuskulptuure: [[puhkav Kristus|puhkavat Kristust]] kujutava puuskulptuuri, mis asus [[Kihelkonna kirik]]us ja kadus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] päevil, [[Vormsi kirik]]us asunud [[Maarja lapsevoodis|lapsevoodis puhkava neitsi Maarja koos Jeesuslapsega]], mis ilmselt oli mingi suurema kompositsiooni osa, ja [[Ruhnu puukirik]]u krutsifiksi (mõlemad praegu [[Stockholmi Ajaloomuuseum|Stockholmi ajaloomuuseum]]is). Samuti täheldab ta rahvusvahelisele gootikale omast kõrgaadli prantsuspärast maitset kahe [[Saaremaa Muuseum]]is asuva kuningafiguuri eksootiliselt pidulikus rõivastuses, eriti selle pehmelt rulluvana kujutatud voldistikukäsitluses. Seevastu [[Rode altar|Niguliste altar]]i puhul märgib ta eraldi ära voldistikukäsitluse eemaldumist varasemates puuskulptuurides ilmnenud "pehme stiili" lüürikast.<ref>V. Raam. Gooti puuskulptuur Eestis. Tallinn, 1976, lk 39</ref> <gallery> Tallinn, Niguliste Museum 042.jpg|Harju-Risti kiriku võidukaaregrupp Niguliste kiriku Antoniuse kabelis </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/international-gothic.htm International Gothic (c.1375-1450). - visual-arts-cork.com] {{lääne kunst}} [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Gooti skulptuur]] 8zy1nk3klimkeld2ihkzmq7cy7cs0se 0 568601 7175692 6354069 2026-06-18T23:05:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175692 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=september|aasta=2021}} {{keeletoimeta}} {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Giovanni da Bologna | Pilt = Portrait of Giambologna.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = Jean de Boulogne | Sünniaeg = 1529 | Sünnikoht = Prantsusmaa | Surmaaeg = 13. august 1608 | Surmakoht = Firenze | Rahvus = | Tegevusala = skulptor | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Kodulehekülg = | Stiil =barokk, manerism }} '''Giovanni da Bologna''' (õieti '''Jean de Boulogne''', ka ''Giambologna''; [[1529]] [[Douai ringkond|Douai]] – [[13. august]] [[1608]] [[Firenze]]) oli itaalia skulptor.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://bigenc.ru/fine_art/text/1951358|pealkiri=джамболонья|väljaanne=|aeg=27.10.2019|vaadatud=|arhiivimisaeg=7.05.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200507014421/https://bigenc.ru/fine_art/text/1951358|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Florence statue hercules killing the centaur.jpg|pisi|püsti|"Herakles ja Nessos" (1599)]] Ta on hilisrenessansi skulptor, kes on kuulus maneristlike marmor- ja pronksskulptuuride poolest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://knowledge.su/d/dzhambolonya--dzhovanni-da-bolonya|pealkiri=Джамболонья Джованни да Болонья|väljaanne=|aeg=27.10.2019|vaadatud=}}</ref> == Elukäik == Giambologna on pärit [[Habsburg]]ide võimu all olnud [[Flandria]]st. Noorena sai oma esimese väljaõppe flaami skulptori Jacques Dubrucki stuudios. Pärast õpinguid [[Antwerpeni provints|Antwerpenis]] kolis ta [[1550]]. aastal [[Itaalia|Itaaliasse]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://biography.yourdictionary.com/giovanni-da-bologna|pealkiri=Giovanni da Bologna Facts|väljaanne=|aeg=27.10.2019|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Giambolognale meeldis Itaalia kaasaegne kunst ja see, et Itaalia kunstis domineerisid selged klassikalised juured. Ta töötas umbes kaks aastat [[Michelangelo]] juhendamisel ja arendas enda isikupärase maneristliku stiil, mida iseloomustavad elegantsed pinnad, külmus ja ilu. Roomas tal oli võimalus uurida Michelangelo vanemaid teoseid. Sel ajal, kui ta elas Itaalias lihvis ta ka oma käsitööoskusi, tegi klassikalise skulptuuri ainetel koopiad ja mitmeid savi- ja vahakujusid. Giambologna sai Roomas tuttavaks [[Willem Tedrode]]ga, kes oli juba kuulsa Firenze skulptori Benvenuto Cellini abiline, sai ta tutvus ka itaalia hilisrenessansi skulptori [https://issuu.com/guglielmodellaporta/docs/guglielmo_della_porta Guglielmo della Portaga.]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.travelingintuscany.com/art/giambologna.htm|pealkiri=Giambologna|väljaanne=|aeg=27.10.2019|vaadatud=}}</ref> [[1552]]. aasta paiku kolis Giambologna Roomast Firenzesse, kus teda tunnustas kollektsionäär ja skulptuuri asjatundja [[Bernardo Veccietti]]. Veccgietti kaudu tutvus ta ka hertsog Cosimo ja tema poja Francesco de Mediciga. Rooma paavsti [[Pius IV]] tellimusel lõi Giambologna Neptuni pronkskuju [[Bologna]] purskkaevu jaoks, mille eest sai ta oma esimese suure tasu. Ta valmistas marmorist ja pronksist skulptuure, kaunistusi purskkaevudele, tegi tellimustöid Itaalia rikkaile inimestele ja Medicitele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://smallbay.ru/artitaly/giambologna.html|pealkiri=Джамболонья Джованни Скульптуры и биография|väljaanne=|aeg=27.10.2019|vaadatud=}}</ref> Giambologna veetis oma viljakamad aastad Firenzes. Giambologna sai väga kuulsaks, kui Francesco de Medici tegi talle [[1561]]. aastal ülesandeks luua [[Pisa torn]]i juurde Firenze võidukäigu grupp. Selle teose tööprotsessist on säilinud nii vahamudel, keskmine krohvimudel kui ka lõplik marmorkompositsioon, mis võimaldab meil jälgida Michelangelo vormide järkjärgulist muutumist graatsilisteks ja käänakulisteks joonteks, mis on nii iseloomulik Giambologna stiilile. [[1563]]. aastal nimetati ta prestiižse [[Accademia delle Arti del Disegno|Arti del Disegno]], Firenze akadeemia liikmeks, mille asutas [[Giorgio Vasari|Vasari]] soovitusel hertsog [[Cosimo I|Cosimo I Medici]]. Sel ajal sai Giambolognast ka Medicite perekonna üks olulisemaid skulptoreid. Medicite perekond keelas Giambolognal Firenzest lahkuda, kuna nad kartsid, et teda võivad õukonnaskulptoriks soovida ka teised, näiteks Habsburgide dünastia. Giambologna suri 79-aastaselt Firenzes. Giambologna on maetud tema enda projekti järgi ehitatud kabelisse Santissima Annunziata kirikus.<ref name=":1" /> == Teosed == Giambologna on teinud väga palju pargi- ja aiaskulptuure, mitmed neist asuvad Firenzes Boboli aias (Ookeani purskkaev, 1571–1576; Grotticella Venus, 1573) ja Medicite villas Pratolinos, Petrarias ja Castellos.<ref name=":1" /> ===“Sabiinitaride röövimine”=== Sabiinitaride röövimine – on episood Rooma ajaloost, kui [[750. aastad eKr|750. aastal eKr]] roomlaste esimene põlvkond hankis naisi naabruses asuvatest sabiinitaride hulgast. [[Loggia della Signoria]] parempoolses kaareosas domineerib, Gimbologna tehniline meistriteos. Kunstnikku ei paelunud mitte niivõrd teema, kui kolm figuuri, kes on liikumises, pidevas suhtluses üksteisega. Neid kolme figuuri saab eristada: küps mees, noorusaeg ja ilus naine.<ref name=":1" /> ===“Herakles ja kentaur Nessos”=== [[Loggia della Signoria]]s asub ka Herakules võitlema kentaur Nessosega, mille Giambolognalte tellis suurvürst Ferdinand I [[1594]] paiku. [[Vanakreeka mütoloogia|Kreeka mütoloogias]] oli Nessus kuulus kentaur, kelle tappis Herakles ja kelle verest läbi imbunud rüü tappis omakorda Heraklese. Võrreldes „Sabiinitaride röövimisega“ on see skulptuur staatilisem. Tegelikult saame ainult teose ees paiknevast vaatenurgast hinnata kontrasti Heraklese näo ja kentauri metsiku ilme vahel. Kangelase keha liikumine vastandub diagonaalselt tagasi painduva koletise tagakeha ekspressiivsele liikumisele. Tegelikult kavatseti skulptuur algselt paigutada pjedestaalile [[Canto dei Carnesecchi]] ristmikul.<ref name=":1" /> ===„Venus”=== Venuse skulptuur asub Francesco I palvel ehitatud Buontalenti grotis. Firenzes kuulsate Boboli aedade hulgas 16. sajandil ehitatud suur grott. Bernardo Buontalenti ehitati see grott aastatel 1583–1593 Francesco I de Medici käsul. Venusele on iseloomulikud paljas keha ja õlad, vaid ka elegantsed marmorist, pehmed ja siledad jooned. Tema keha jooned näevad välja nii reaalsed, et tundus, et tema keha jooned näevad välja nii reaalsed, et tundus, et kivist purskkaevus tundus seisvat lihast ja verest kaunis jumalanna. Atraktiivne jumalanna toetab ühe jalaga toetaval pjedestaalil ja ta kavatseb kalju all vette siseneda. Mitmevärvilises marmoris asuvat basseini piiri kaunistavad neli saatürit, kes ronides vaatavad selle üle alasti naist imetledes. Kõik skulptuurid kujutavad dünaamilises liikumises objekte, kombineerituna spiraal kompositsiooniks, mis ilmneb ootamatute nurkade muutumisel.<ref name=":0" /> === Tuntud teoseid === * "Samson tapab vilisti" (1560–1562) * "Sabiinitaride röövimine" (1582) * "Herakles ja kentaur Nessos" (1595–1600) * "Venus" (1575) * "Mars" (1565–1570) * "Ookeani purskkaev" (1575) * "Mercurius" (1563) <gallery> Fail:Mercurio volante, Giambologna, Bargello Florenz-01.jpg|"Mercurius", Firenze Fail:Grotta del buontalenti, terza stanza, venere e satiri del giambologna 07.JPG|"Venus" (1575) Fail:Florence Rape of the Sabine Women 1.jpg|"Sabine naiste röövimine" (1582) </gallery> == Viited == <references /> {{commons|Category:Giambologna}} [[Kategooria:Itaalia skulptorid]] [[Kategooria:Sündinud 1529]] [[Kategooria:Surnud 1608]] rgyhl9tb4sm99f74ox5rsade7u7tzwp 0 569105 7175501 7135850 2026-06-18T14:33:13Z Avjoska 1538 /* Isiklikku */ 7175501 wikitext text/x-wiki '''Anne Loho''' (neiupõlvenimega '''Anne Soro'''; sündinud [[12. jaanuar]]il [[1982]] [[Valga]]s) on eesti poplaulja. Ta on lõpetanud [[Tõrva Gümnaasium]]i. Anne Loho laulis ansamblis Anmatino (2006–2018), pärast seda on esinenud soololauljana. Tuntumad lood on "See väike saar", "Algus uus", "Tagasi toob", "Sa suudad". == Isiklikku == Tal on kolm õde ja kolm venda. Tema vend [[Aarne Soro]] on [[Ugala]] teatri näitleja. Ta oli aastatel [[2002]]–[[2019]] abielus muusikaprodutsent [[Gunnar Loho]]ga, paaril on kolm poega. {{JÄRJESTA:Loho, Anne}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] at5yctbzh0ksjpobiu4ap8qtv0fyh16 0 571805 7175797 6830001 2026-06-19T08:00:03Z Metsavend 738 7175797 wikitext text/x-wiki '''Leonhard Vene''' ([[30. september]] [[1902]] – [[31. mai]] [[1994]]) oli eesti mööblikollektsionäär. [[1981]]. aastal valmis [[Mark Soosaar]]e dokumentaalfilm "Härra Vene maailm". {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Vene, Leonhard}} [[Kategooria:Eesti kollektsionäärid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 9tlbzgqjk374hut8aqwl3kwbn9rj282 7175802 7175797 2026-06-19T08:06:13Z ~2026-33388-69 231045 7175802 wikitext text/x-wiki '''Leonhard Vene''' ([[30. september]] [[1902]] – [[31. mai]] [[1994]]) oli eesti mööblikollektsionäär. [[1981]]. aastal valmis [[Mark Soosaar]]e dokumentaalfilm "Härra Vene maailm".<ref>https://jupiter.err.ee/1608486773/harra-vene-maailm</ref><ref>https://www.temuki.ee/2023/10/enn-sade-fotoalbum-35-harra-ja-teised-mark-soosaare-votteplatsidel/</ref> {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Vene, Leonhard}} [[Kategooria:Eesti kollektsionäärid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1994]] gy4j0dp7s21s3zz7opd9mvmbj7u4wit 0 575332 7175714 5543463 2026-06-19T00:42:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175714 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Goshogawara | hääldus = | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 五所川原市 | nimi1_latin = Goshogawara-shi | lipp = Flag of Goshogawara, Aomori.svg | lipu_link = Goshogawara lipp | vapp = | vapi_link = | pindala = 404,18 | elanikke = | asendikaart = Jaapan }} '''Goshogawara''' ([[jaapani keel]]es 五所川原) on linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is [[Honshū]] saare põhjaosas. Haldusüksusena koosneb Goshogawara kahest lahusosast, mis asuvad [[Tsugaru poolsaar]]el. Algne Goshogawara linn paikneb sisemaal. 2005. aastal liideti linnaga [[Kanagi]] alev ja lahusosana põhja pool mere ääres asuv [[Shiura]] küla. Elanike arv oli 2019. aastal 51 900. Igal aastal toimub 4.–8. augustil toimub linnas Tachineputa festival.<ref>{{Netiviide |url=https://www.en-aomori.com/culture-040.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-25 |arhiivimisaeg=2019-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191113175834/https://www.en-aomori.com/culture-040.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Linna läbib [[Tsugaru raudtee]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Goshogawara, Aomori}} *[http://www.city.goshogawara.lg.jp/ Goshogawara koduleht] [[Kategooria:Jaapani linnad]] [[Kategooria:Aomori prefektuur]] p1vx30eel7zl50v019ubfm9xrwcox2i 0 579657 7175681 7150237 2026-06-18T22:48:13Z Cmoked 231926 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:1|1|0 */ 7175681 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Ropz 2023.jpg|pisi|Robin Kool]] '''Robin Kool''' (mängijanimega '''ropz'''; sündinud 22. detsembril 1999) on [[Eesti]] edukaim kutseline [[e-sport]]lane, "[[Counter-Strike|CS:GO]]" mängija. Robin mängis 2017–2022. aastal meeskonnas [[Mousesports]]. Aastatel 2022–2024 mängis Robin meeskonnas [[FaZe Clan]]. Alates aastast 2025 mängib Robin meeskonnas [[Team Vitality|Vitality]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Official: Vitality unveil ropz |url=https://www.hltv.org/news/40728/official-vitality-unveil-ropz |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> Robin on siiani võitnud Faze`iga: PGL Major Antwerp`i, ESL Pro League Season 15, IEM Katowice 2022, IEM Cologne 2022, ESL Pro League Season 17, IEM Sydney 2023, IEM Chengdu 2024 ning Vitalityga: IEM Katowice 2025, ESL Pro League Season 21, IEM Melbourne 2025, IEM Dallas 2025 ja BLAST.tv Austin Major 2025. Robin on võitnud kaks ESL Grand Slam'i (varem [[Intel]] Grand Slam). == Varajane ja isiklik elu == Kool sündis 22. detsembril 1999.<ref>{{Cite news|last=Biazzi|first=Leonardo|url=https://dotesports.com/news/12-top-csgo-players-younger-than-franchise|title=Twelve top CS:GO players who are younger than the franchise itself|work=Dot Esports|date=January 20, 2019|access-date=May 13, 2021|archive-date=2021-05-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20210513175707/https://dotesports.com/news/12-top-csgo-players-younger-than-franchise|url-status=dead}}</ref> Ta kasvas üles Eestis, [[Jõgeva|Jõgeval]]. == Karjäär == Enne seda kui Kool liitus mousesportsiga, mängis ta Team Horizoni rivistuses [[Call of Duty]]-t; ta mängis snaiperi positsioonis.<ref>{{Cite web|url=https://emanager.gg/en/csgo/players/ropz/biography|title=Biography of CS:GO Player ropz – Get The Full Story|website=emanager.gg|access-date=2021-03-03|language=en}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kool ühines mousesportsiga 2017. aasta aprillis ja võitis meeskonna rivistuses olles üheksa karikat. Teda peeti ESL Pro League'i 10. hooaja finaalide MVP-ks (Most Valuable Player) ja ta on alates 2018. aastast pidevalt olnud HLTV 20 parima mängija nimekirjas (vastavalt #19, #10, #7 ja #18).<ref name="trophies">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/player/11816/ropz#tab-trophiesBox|title=Robin 'ropz' Kool's CS:GO Player Profile – Trophies|website=HLTV.org}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/25749/top-20-players-of-2018-ropz-19|title=Top 20 players of 2018: ropz (19)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/28816/top-20-players-of-2019-ropz-10|title=Top 20 players of 2019: ropz (10)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/30978/top-20-players-of-2020-ropz-7|title=Top 20 players of 2020: ropz (7)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref> Kool saavutas 2019. ja 2020. aastal selles nimekirjas top 10 koha.<ref name=":0" /> Peale peaaegu viie-aastast mänguhooaega mousesportsiga liitus Robin 2022. aasta jaanuaris FaZe Claniga.<ref name=":0">{{Cite web|last=Robertson|first=Scott|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/faze-clan-confirms-ropz-signing|title=FaZe Clan confirms ropz signing|website=Dot Esports|date=2022-01-03|access-date=2022-03-16|language=en-US|archive-date=2022-03-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20220316052353/https://dotesports.com/counter-strike/news/faze-clan-confirms-ropz-signing|url-status=dead}}</ref> Tema tiimivahetus osutus edukaks; tema ja ta tiim kvalifitseerusid BLAST Premier: Spring Finalsile ja võitsid aasta esimese LAN-turniiri – IEM Katowice 2022.<ref>{{Cite web|url=https://afkgaming.com/csgo/news/ropz-talks-about-all-the-csgo-offers-he-received-before-joining-faze|title=Ropz Talks About All the CS:GO Offers He Received Before Joining FaZe|website=afkgaming.com|date=8 April 2022}}</ref> Sellele järgnes Faze'i ja ropzi ESL Pro League'i 15. hooajal teise järjestikuse tiitli võitmine ning ropz nimetati turniiri MVP-ks.<ref>{{Cite web|url=https://afkgaming.com/csgo/news/faze-clan-wins-esl-pro-league-season-15-claims-second-consecutive-csgo-title|title=FaZe Clan Wins ESL Pro League Season 15, Claims Second Consecutive CS:GO Title|website=afkgaming.com|date=11 April 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://csgo.com/news/65219-ropz-named-esl-pro-league-season-15-mvp|title=ropz named ESL Pro League Season 15 MVP|website=csgo.com|date=11 April 2022}}</ref> Ropz lahkus Faze'ist 1. jaanuaril 2025<ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40646/faze-release-ropz|title=FaZe release ropz|website=HLTV.org|access-date=2025-02-24|language=en}}</ref> ja 10. jaanuaril sõlmis ta lepingu Vitalityga.<ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40728/official-vitality-unveil-ropz|title=Official: Vitality unveil ropz|website=HLTV.org|access-date=2025-02-24|language=en}}</ref> Vaid 30 päeva pärast Vitalityga ühinemist võitis Ropz IEM Katowice 2025, mis on ta karjääri teine IEM Katowice võit.<ref name="IEM Katowice 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40960/vitality-sweep-spirit-to-win-iem-katowice-2025|title=Vitality sweep Spirit to win IEM Katowice 2025|website=HLTV.org|access-date=2025-02-12|language=en}}</ref> Team Vitalityga võitis ta ESL Pro League'i hooaja 21,<ref name="ESL Pro League S21">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41215/vitality-dismantle-mouz-to-win-esl-pro-league-s21|title=Vitality dismantle MOUZ to win ESL Pro League S21|website=HLTV.org|access-date=2025-03-16|language=en}}</ref> BLAST Open Lisbon 2025,<ref name="BLAST Open Lisbon 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41318/vitality-lift-third-straight-trophy-with-blast-open-lisbon-victory-over-mouz|title=Vitality lift third straight trophy with BLAST Open Lisbon victory over MOUZ|website=HLTV.org|access-date=2025-04-27|language=en}}</ref> IEM Melbourne 2025<ref name="IEM Melbourne 2025" /> ja BLAST Rivals Spring 2025<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=BLAST Rivals Spring 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Rivals/2025/Spring |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref>. Melbourne'i võiduga võitis ropz koos Team Vitalityga ESL Grand Slam 5. hooaja, tehes ropzist teise kahekordse ESL Grand Slami võitja profimänguri Twistzzi järel.<ref name="IEM Melbourne 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41556/vitality-outlast-falcons-in-iem-melbourne-final-thriller-to-clinch-grand-slam|title=Vitality outlast Falcons in IEM Melbourne final thriller to clinch Grand Slam|website=HLTV.org|date=2025-04-27|access-date=2025-04-27|language=en}}</ref> Sellele järgnesid IEM Dallas 2025 ja BLAST.tv Austin Major 2025 võidud. == Märkimisväärsed saavutused turniiridel == === Suurfinaalid === '''''Paksus fondis kiri''' tähistab CS Majorit.'' {| class="sortable wikitable" !Aasta !Koht !Turniir !Meeskond !Skoor !Vastane !Auhinnaraha !Auhind !Viide |- | colspan="9" |Vitalityga: |- |2026 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Krakow 2026 |Vitality |3-1 |Furia |$400,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=IEM Kraków 2026 |url=https://www.hltv.org/events/8240/iem-krakw-2026 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''PGL Budapest Major 2025''' |Vitality |3-1 |FaZe Clan |$500,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=StarLadder Budapest Major 2025 |url=https://www.hltv.org/events/8042/starladder-budapest-major-2025 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League season 22 |Vitality |3-0 |Falcons |$100,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=ESL Pro League Season 22 |url=https://www.hltv.org/events/8040/esl-pro-league-season-22 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''BLAST.tv Austin Major 2025''' |Vitality |2-1 |Mongolz |$500,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=BLAST.tv Austin Major 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Major/2025/Austin |vaadatud=2025-09-03 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Dallas 2025 |Vitality |3-0 |Mouz |$125,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Intel Extreme Masters Dallas 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/Intel_Extreme_Masters/2025/Dallas |vaadatud=2025-09-03 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |BLAST Rivals Spring 2025 |Vitality |3–2 |Team Falcons |$125,000.00 | |<ref name=":1" /> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Melbourne 2025 |Vitality |3–2 |Team Falcons |$125,000.00 | |<ref name="IEM Melbourne 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |BLAST Open Lisbon 2025 |Vitality |3–2 |Mouz |$150,000.00 | |<ref name="BLAST Open Lisbon 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 21 |Vitality |3–0 |Mouz |$100,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|DHL MVP]] DHL MVP |<ref name="ESL Pro League S21"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Katowice 2025 |Vitality |3–0 |Spirit |$500,000.00 | |<ref>{{Cite web|url=https://www.gosugamers.net/counterstrike/news/74280-zywoo-and-ropz-shine-as-team-vitality-sweep-team-spirit-to-win-iem-katowice-2025|title=ZywOo and Ropz shine as Team Vitality sweep Team Spirit to win IEM Katowice 2025 {{!}} GosuGamers|website=www.gosugamers.net|access-date=2025-02-12|language=en-GB}}</ref><ref name="IEM Katowice 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |IEM Chengdu 2025 |Vitality |0-3 |Furia |$50,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=IEM Chengdu 2025 |url=https://www.hltv.org/events/8041/iem-chengdu-2025 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- | colspan="9" |FaZe claniga: |- |2023 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters Sydney 2023 |FaZe Clan |2–1 |Complexity Gaming |$100,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|DHL MVP]] DHL MVP |<ref>{{Cite news|url=https://www.forbes.com/sites/mikestubbs/2023/10/22/faze-clan-wins-the-first-big-counter-strike-2-lan-at-iem-sydney/|title=FaZe Clan Wins The First Big ‘Counter-Strike 2’ LAN At IEM Sydney|work=[[Forbes]]|date=October 22, 2023}}</ref><ref name="esl">{{Cite web|url=https://pro.eslgaming.com/tour/cs/mvp/|title=DHL MVP - ESL Pro Tour|website=pro.eslgaming.com|access-date=2023-12-16}}</ref> |- |2023 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 17 |FaZe Clan |3–1 |Cloud9 |$200,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite web|url=https://www.fragster.com/ropz-wins-an-mvp-in-esl-pro-league-for-third-time/|title=Ropz wins an MVP in ESL Pro League for third time|website=Fragster.com|date=March 28, 2023}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''PGL Major Antwerp 2022''' |FaZe Clan |2–0 |Natus Vincere |$500,000.00 | |<ref name="csblog-antwerp">{{Cite news|url=https://blog.counter-strike.net/index.php/2022/05/38300/|title=PGL Antwerp 2022 Champions!|work=counter-strike.net|date=May 23, 2022|access-date=August 8, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters XVII – Cologne |FaZe Clan |3–2 |Natus Vincere |$400,000.00 | |<ref>{{Cite news|last=Amos|first=Andrew|url=https://www.dexerto.com/csgo/iem-cologne-2022-stream-schedule-results-teams-1848095/|title=FaZe Clan win IEM Cologne 2022: Full recap and results|publisher=Dexerto|date=July 18, 2022}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/07/record-breaking-event-concluded-as-faze-clan-were-crowned-intel-extreme-masters-cologne-2022-champions/|title=Record Breaking Event Concluded as FaZe Clan were Crowned Intel® Extreme Masters Cologne 2022 Champions|publisher=ESL Gaming|date=July 19, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 15 |FaZe Clan |3–1 |ENCE |$190,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/04/esl-pro-league-season-15-concludes-as-faze-clan-beats-ence-esports-in-the-grand-finals/|title=ESL Pro League Season 15 concludes as FaZe Clan beats ENCE Esports in the Grand Finals|publisher=ESL Gaming|date=April 13, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters XVI – Katowice |FaZe Clan |3–0 |G2 |$400,000.00 | |<ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/03/serral-and-faze-clan-secure-intel-extreme-masters-katowice-2022-champion-titles/|title=Serral and FaZe Clan Secure Intel® Extreme Masters Katowice 2022 Champion Titles|publisher=ESL Gaming|date=March 4, 2022}}</ref> |- |2024 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |'''Perfect World Shanghai Major 2024''' |FaZe Clan |1–2 |Team Spirit |$170,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Perfect World Shanghai Major 2024 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/Perfect_World/Major/2024/Shanghai |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2024 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |'''PGL Major Copenhagen 2024''' |FaZe Clan |1–2 |Natus Vincere |$170,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=PGL Major Copenhagen 2024 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/PGL/2024/Copenhagen |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |Roobet Cup |FaZe Clan |1–2 |BIG |$50,000.00 | |<ref>{{Cite news|last=FIELD LEVEL MEDIA|url=https://www.reuters.com/article/esports-csgo-roobet-cup-recap/big-edges-faze-clan-to-win-roobet-cup-idUSFLM2PG3d3|title=BIG edges FaZe Clan to win Roobet Cup|publisher=[[Reuters]]|date=June 30, 2022}}</ref> |- | colspan="9" |Mousesportsiga: |- |2020 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Ice Challenge 2020 |mousesports |3–1 |Natus Vincere |$125,000.00 | |<ref>{{Cite news|url=https://estnn.com/mousesports-defeat-navi-to-win-ice-challenge-2020/|title=CS:GO: Mousesports Defeat Natus Vincere to Win ICE Challenge 2020|publisher=ESTNN|date=February 6, 2020}}</ref> |- |2019 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |CS:GO Asia Championships 2019 |mousesports |2–0 |ENCE |$250,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=CS:GO Asia Championships 2019 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/CS:GO_Asia_Championships/2019 |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2019 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 10 |mousesports |3–0 |Fnatic |$250,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite news|last=Zachary|url=https://gamezo.co.uk/mousesports-win-esl-pro-league-season-10/|title=Mousesports Win ESL Pro League Season 10!|publisher=Gamezo|date=December 10, 2019}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Cite web|last=Biazzi|first=Leonardo|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/mousesports-sweep-fnatic-to-win-esl-pro-league-season-10-grand-finals|title=Mousesports sweep Fnatic to win ESL Pro League season 10 grand finals|website=Dot Esports|date=2019-12-08|access-date=2022-08-11|language=en-US}}</ref> |- |2018 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |[[ESL (eSport)|ESL One]] New York 2018 |mousesports |3–2 |Team Liquid |$125,000.00 | |<ref>{{Cite web|last=O’Keefe|first=David|url=https://www.redbull.com/us-en/esl-one-new-york-2018-csgo-recap|title=With ESL One New York over, we look ahead to the rest of CS:GO for 2018|website=[[Red Bull]]|date=October 1, 2018|access-date=2022-08-11|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220811211634/https://www.redbull.com/us-en/esl-one-new-york-2018-csgo-recap|archive-date=2022-08-11}}</ref> |- |2018 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |[[ESL (eSport)|ESL One]] Belo Horizonte 2018 |mousesports |2–3 |FaZe Clan |$40,000.00 | | |- |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.hltv.org/player/11816/ropz Robin 'ropz' Kool profiil] hltv.org {{JÄRJESTA:Kool, Robin}} [[Kategooria:E-sportlased]] [[Kategooria:Jõgevalt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] ktx66qhjcee64y68dny3a653sh95ffv 7175688 7175681 2026-06-18T23:00:19Z Ollin Masa 227337 7175688 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Ropz 2023.jpg|pisi|Robin Kool (2023)]] '''Robin Kool''' (mängijanimega '''ropz'''; sündinud 22. detsembril 1999) on [[Eesti]] edukaim kutseline [[e-sport]]lane, "[[Counter-Strike|CS:GO]]" mängija. Robin mängis 2017–2022. aastal meeskonnas [[Mousesports]]. Aastatel 2022–2024 mängis Robin meeskonnas [[FaZe Clan]]. Alates aastast 2025 mängib Robin meeskonnas [[Team Vitality|Vitality]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Official: Vitality unveil ropz |url=https://www.hltv.org/news/40728/official-vitality-unveil-ropz |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> Robin on siiani võitnud Faze`iga: PGL Major Antwerp`i, ESL Pro League Season 15, IEM Katowice 2022, IEM Cologne 2022, ESL Pro League Season 17, IEM Sydney 2023, IEM Chengdu 2024 ning Vitalityga: IEM Katowice 2025, ESL Pro League Season 21, IEM Melbourne 2025, IEM Dallas 2025 ja BLAST.tv Austin Major 2025. Robin on võitnud kaks ESL Grand Slam'i (varem [[Intel]] Grand Slam). == Varajane ja isiklik elu == Kool sündis 22. detsembril 1999.<ref>{{Cite news|last=Biazzi|first=Leonardo|url=https://dotesports.com/news/12-top-csgo-players-younger-than-franchise|title=Twelve top CS:GO players who are younger than the franchise itself|work=Dot Esports|date=January 20, 2019|access-date=May 13, 2021|archive-date=2021-05-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20210513175707/https://dotesports.com/news/12-top-csgo-players-younger-than-franchise|url-status=dead}}</ref> Ta kasvas üles Eestis, [[Jõgeva|Jõgeval]]. == Karjäär == Enne seda kui Kool liitus mousesportsiga, mängis ta Team Horizoni rivistuses [[Call of Duty]]-t; ta mängis snaiperi positsioonis.<ref>{{Cite web|url=https://emanager.gg/en/csgo/players/ropz/biography|title=Biography of CS:GO Player ropz – Get The Full Story|website=emanager.gg|access-date=2021-03-03|language=en}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kool ühines mousesportsiga 2017. aasta aprillis ja võitis meeskonna rivistuses olles üheksa karikat. Teda peeti ESL Pro League'i 10. hooaja finaalide MVP-ks (Most Valuable Player) ja ta on alates 2018. aastast pidevalt olnud HLTV 20 parima mängija nimekirjas (vastavalt #19, #10, #7 ja #18).<ref name="trophies">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/player/11816/ropz#tab-trophiesBox|title=Robin 'ropz' Kool's CS:GO Player Profile – Trophies|website=HLTV.org}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/25749/top-20-players-of-2018-ropz-19|title=Top 20 players of 2018: ropz (19)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/28816/top-20-players-of-2019-ropz-10|title=Top 20 players of 2019: ropz (10)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/30978/top-20-players-of-2020-ropz-7|title=Top 20 players of 2020: ropz (7)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref> Kool saavutas 2019. ja 2020. aastal selles nimekirjas top 10 koha.<ref name=":0" /> Peale peaaegu viie-aastast mänguhooaega mousesportsiga liitus Robin 2022. aasta jaanuaris FaZe Claniga.<ref name=":0">{{Cite web|last=Robertson|first=Scott|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/faze-clan-confirms-ropz-signing|title=FaZe Clan confirms ropz signing|website=Dot Esports|date=2022-01-03|access-date=2022-03-16|language=en-US|archive-date=2022-03-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20220316052353/https://dotesports.com/counter-strike/news/faze-clan-confirms-ropz-signing|url-status=dead}}</ref> Tema tiimivahetus osutus edukaks; tema ja ta tiim kvalifitseerusid BLAST Premier: Spring Finalsile ja võitsid aasta esimese LAN-turniiri – IEM Katowice 2022.<ref>{{Cite web|url=https://afkgaming.com/csgo/news/ropz-talks-about-all-the-csgo-offers-he-received-before-joining-faze|title=Ropz Talks About All the CS:GO Offers He Received Before Joining FaZe|website=afkgaming.com|date=8 April 2022}}</ref> Sellele järgnes Faze'i ja ropzi ESL Pro League'i 15. hooajal teise järjestikuse tiitli võitmine ning ropz nimetati turniiri MVP-ks.<ref>{{Cite web|url=https://afkgaming.com/csgo/news/faze-clan-wins-esl-pro-league-season-15-claims-second-consecutive-csgo-title|title=FaZe Clan Wins ESL Pro League Season 15, Claims Second Consecutive CS:GO Title|website=afkgaming.com|date=11 April 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://csgo.com/news/65219-ropz-named-esl-pro-league-season-15-mvp|title=ropz named ESL Pro League Season 15 MVP|website=csgo.com|date=11 April 2022}}</ref> Ropz lahkus Faze'ist 1. jaanuaril 2025<ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40646/faze-release-ropz|title=FaZe release ropz|website=HLTV.org|access-date=2025-02-24|language=en}}</ref> ja 10. jaanuaril sõlmis ta lepingu Vitalityga.<ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40728/official-vitality-unveil-ropz|title=Official: Vitality unveil ropz|website=HLTV.org|access-date=2025-02-24|language=en}}</ref> Vaid 30 päeva pärast Vitalityga ühinemist võitis Ropz IEM Katowice 2025, mis on ta karjääri teine IEM Katowice võit.<ref name="IEM Katowice 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40960/vitality-sweep-spirit-to-win-iem-katowice-2025|title=Vitality sweep Spirit to win IEM Katowice 2025|website=HLTV.org|access-date=2025-02-12|language=en}}</ref> Team Vitalityga võitis ta ESL Pro League'i hooaja 21,<ref name="ESL Pro League S21">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41215/vitality-dismantle-mouz-to-win-esl-pro-league-s21|title=Vitality dismantle MOUZ to win ESL Pro League S21|website=HLTV.org|access-date=2025-03-16|language=en}}</ref> BLAST Open Lisbon 2025,<ref name="BLAST Open Lisbon 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41318/vitality-lift-third-straight-trophy-with-blast-open-lisbon-victory-over-mouz|title=Vitality lift third straight trophy with BLAST Open Lisbon victory over MOUZ|website=HLTV.org|access-date=2025-04-27|language=en}}</ref> IEM Melbourne 2025<ref name="IEM Melbourne 2025" /> ja BLAST Rivals Spring 2025<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=BLAST Rivals Spring 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Rivals/2025/Spring |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref>. Melbourne'i võiduga võitis ropz koos Team Vitalityga ESL Grand Slam 5. hooaja, tehes ropzist teise kahekordse ESL Grand Slami võitja profimänguri Twistzzi järel.<ref name="IEM Melbourne 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41556/vitality-outlast-falcons-in-iem-melbourne-final-thriller-to-clinch-grand-slam|title=Vitality outlast Falcons in IEM Melbourne final thriller to clinch Grand Slam|website=HLTV.org|date=2025-04-27|access-date=2025-04-27|language=en}}</ref> Sellele järgnesid IEM Dallas 2025 ja BLAST.tv Austin Major 2025 võidud. == Märkimisväärsed saavutused turniiridel == === Suurfinaalid === '''''Paksus fondis kiri''' tähistab CS Majorit.'' {| class="sortable wikitable" !Aasta !Koht !Turniir !Meeskond !Skoor !Vastane !Auhinnaraha !Auhind !Viide |- | colspan="9" |Vitalityga: |- |2026 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Krakow 2026 |Vitality |3-1 |Furia |$400,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=IEM Kraków 2026 |url=https://www.hltv.org/events/8240/iem-krakw-2026 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''PGL Budapest Major 2025''' |Vitality |3-1 |FaZe Clan |$500,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=StarLadder Budapest Major 2025 |url=https://www.hltv.org/events/8042/starladder-budapest-major-2025 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League season 22 |Vitality |3-0 |Falcons |$100,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=ESL Pro League Season 22 |url=https://www.hltv.org/events/8040/esl-pro-league-season-22 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''BLAST.tv Austin Major 2025''' |Vitality |2-1 |Mongolz |$500,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=BLAST.tv Austin Major 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Major/2025/Austin |vaadatud=2025-09-03 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Dallas 2025 |Vitality |3-0 |Mouz |$125,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Intel Extreme Masters Dallas 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/Intel_Extreme_Masters/2025/Dallas |vaadatud=2025-09-03 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |BLAST Rivals Spring 2025 |Vitality |3–2 |Team Falcons |$125,000.00 | |<ref name=":1" /> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Melbourne 2025 |Vitality |3–2 |Team Falcons |$125,000.00 | |<ref name="IEM Melbourne 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |BLAST Open Lisbon 2025 |Vitality |3–2 |Mouz |$150,000.00 | |<ref name="BLAST Open Lisbon 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 21 |Vitality |3–0 |Mouz |$100,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|DHL MVP]] DHL MVP |<ref name="ESL Pro League S21"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Katowice 2025 |Vitality |3–0 |Spirit |$500,000.00 | |<ref>{{Cite web|url=https://www.gosugamers.net/counterstrike/news/74280-zywoo-and-ropz-shine-as-team-vitality-sweep-team-spirit-to-win-iem-katowice-2025|title=ZywOo and Ropz shine as Team Vitality sweep Team Spirit to win IEM Katowice 2025 {{!}} GosuGamers|website=www.gosugamers.net|access-date=2025-02-12|language=en-GB}}</ref><ref name="IEM Katowice 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |IEM Chengdu 2025 |Vitality |0-3 |Furia |$50,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=IEM Chengdu 2025 |url=https://www.hltv.org/events/8041/iem-chengdu-2025 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- | colspan="9" |FaZe claniga: |- |2023 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters Sydney 2023 |FaZe Clan |2–1 |Complexity Gaming |$100,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|DHL MVP]] DHL MVP |<ref>{{Cite news|url=https://www.forbes.com/sites/mikestubbs/2023/10/22/faze-clan-wins-the-first-big-counter-strike-2-lan-at-iem-sydney/|title=FaZe Clan Wins The First Big ‘Counter-Strike 2’ LAN At IEM Sydney|work=[[Forbes]]|date=October 22, 2023}}</ref><ref name="esl">{{Cite web|url=https://pro.eslgaming.com/tour/cs/mvp/|title=DHL MVP - ESL Pro Tour|website=pro.eslgaming.com|access-date=2023-12-16}}</ref> |- |2023 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 17 |FaZe Clan |3–1 |Cloud9 |$200,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite web|url=https://www.fragster.com/ropz-wins-an-mvp-in-esl-pro-league-for-third-time/|title=Ropz wins an MVP in ESL Pro League for third time|website=Fragster.com|date=March 28, 2023}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''PGL Major Antwerp 2022''' |FaZe Clan |2–0 |Natus Vincere |$500,000.00 | |<ref name="csblog-antwerp">{{Cite news|url=https://blog.counter-strike.net/index.php/2022/05/38300/|title=PGL Antwerp 2022 Champions!|work=counter-strike.net|date=May 23, 2022|access-date=August 8, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters XVII – Cologne |FaZe Clan |3–2 |Natus Vincere |$400,000.00 | |<ref>{{Cite news|last=Amos|first=Andrew|url=https://www.dexerto.com/csgo/iem-cologne-2022-stream-schedule-results-teams-1848095/|title=FaZe Clan win IEM Cologne 2022: Full recap and results|publisher=Dexerto|date=July 18, 2022}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/07/record-breaking-event-concluded-as-faze-clan-were-crowned-intel-extreme-masters-cologne-2022-champions/|title=Record Breaking Event Concluded as FaZe Clan were Crowned Intel® Extreme Masters Cologne 2022 Champions|publisher=ESL Gaming|date=July 19, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 15 |FaZe Clan |3–1 |ENCE |$190,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/04/esl-pro-league-season-15-concludes-as-faze-clan-beats-ence-esports-in-the-grand-finals/|title=ESL Pro League Season 15 concludes as FaZe Clan beats ENCE Esports in the Grand Finals|publisher=ESL Gaming|date=April 13, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters XVI – Katowice |FaZe Clan |3–0 |G2 |$400,000.00 | |<ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/03/serral-and-faze-clan-secure-intel-extreme-masters-katowice-2022-champion-titles/|title=Serral and FaZe Clan Secure Intel® Extreme Masters Katowice 2022 Champion Titles|publisher=ESL Gaming|date=March 4, 2022}}</ref> |- |2024 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |'''Perfect World Shanghai Major 2024''' |FaZe Clan |1–2 |Team Spirit |$170,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Perfect World Shanghai Major 2024 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/Perfect_World/Major/2024/Shanghai |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2024 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |'''PGL Major Copenhagen 2024''' |FaZe Clan |1–2 |Natus Vincere |$170,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=PGL Major Copenhagen 2024 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/PGL/2024/Copenhagen |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |Roobet Cup |FaZe Clan |1–2 |BIG |$50,000.00 | |<ref>{{Cite news|last=FIELD LEVEL MEDIA|url=https://www.reuters.com/article/esports-csgo-roobet-cup-recap/big-edges-faze-clan-to-win-roobet-cup-idUSFLM2PG3d3|title=BIG edges FaZe Clan to win Roobet Cup|publisher=[[Reuters]]|date=June 30, 2022}}</ref> |- | colspan="9" |Mousesportsiga: |- |2020 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Ice Challenge 2020 |mousesports |3–1 |Natus Vincere |$125,000.00 | |<ref>{{Cite news|url=https://estnn.com/mousesports-defeat-navi-to-win-ice-challenge-2020/|title=CS:GO: Mousesports Defeat Natus Vincere to Win ICE Challenge 2020|publisher=ESTNN|date=February 6, 2020}}</ref> |- |2019 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |CS:GO Asia Championships 2019 |mousesports |2–0 |ENCE |$250,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=CS:GO Asia Championships 2019 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/CS:GO_Asia_Championships/2019 |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en}}</ref> |- |2019 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 10 |mousesports |3–0 |Fnatic |$250,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite news|last=Zachary|url=https://gamezo.co.uk/mousesports-win-esl-pro-league-season-10/|title=Mousesports Win ESL Pro League Season 10!|publisher=Gamezo|date=December 10, 2019}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Cite web|last=Biazzi|first=Leonardo|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/mousesports-sweep-fnatic-to-win-esl-pro-league-season-10-grand-finals|title=Mousesports sweep Fnatic to win ESL Pro League season 10 grand finals|website=Dot Esports|date=2019-12-08|access-date=2022-08-11|language=en-US}}</ref> |- |2018 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |[[ESL (eSport)|ESL One]] New York 2018 |mousesports |3–2 |Team Liquid |$125,000.00 | |<ref>{{Cite web|last=O’Keefe|first=David|url=https://www.redbull.com/us-en/esl-one-new-york-2018-csgo-recap|title=With ESL One New York over, we look ahead to the rest of CS:GO for 2018|website=[[Red Bull]]|date=October 1, 2018|access-date=2022-08-11|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220811211634/https://www.redbull.com/us-en/esl-one-new-york-2018-csgo-recap|archive-date=2022-08-11}}</ref> |- |2018 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |[[ESL (eSport)|ESL One]] Belo Horizonte 2018 |mousesports |2–3 |FaZe Clan |$40,000.00 | | |- |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.hltv.org/player/11816/ropz Robin 'ropz' Kool profiil] hltv.org {{JÄRJESTA:Kool, Robin}} [[Kategooria:E-sportlased]] [[Kategooria:Jõgevalt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] lfdylydoowxpnu603shbse85m7zkpme 0 581740 7175600 6503330 2026-06-18T19:09:08Z Eiusmod 200998 Pilt 7175600 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mürbeteig-1.jpg|pisi]] '''Muretainas''' ehk '''liivatainas''' on suure [[rasvaine]]- ja [[jahu]]sisaldusega ning vähese [[vedelik]]uga [[tainas]]. Muretainast ei [[kergitamine|kergitata]] eelnevalt ja sellest valmistatavad [[küpsetis]]ed ei kerki ka [[küpsetamine|küpsetamise]] ajal (juhul, kui ei ole lisatud spetsiaalselt [[kergitusaine]]t). Vähese vedelikusisalduse tõttu on see tainas mureda struktuuriga. Valmistatud tooted on seega samuti muredad ja kergelt rabedad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://koogimaailm.eu/kuidas-valmistada-muretainast/|pealkiri=Kuidas valmistada muretainast?|väljaanne=koogimaailm.eu|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200812055635/https://koogimaailm.eu/kuidas-valmistada-muretainast/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kokandus]] 4dwu0g19qybxs5wt88vfnf3fgjkie6x 7175638 7175600 2026-06-18T20:54:08Z Eiusmod 200998 Kasutatakse 7175638 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mürbeteig-1.jpg|pisi]] '''Muretainas''' ehk '''liivatainas''' on suure [[rasvaine]]- ja [[jahu]]sisaldusega ning vähese [[vedelik]]uga [[tainas]]. Muretainast ei [[kergitamine|kergitata]] eelnevalt ja sellest valmistatavad [[küpsetis]]ed ei kerki ka [[küpsetamine|küpsetamise]] ajal (juhul, kui ei ole lisatud spetsiaalselt [[kergitusaine]]t). Vähese vedelikusisalduse tõttu on see tainas mureda struktuuriga. Valmistatud tooted on seega samuti muredad ja kergelt rabedad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://koogimaailm.eu/kuidas-valmistada-muretainast/|pealkiri=Kuidas valmistada muretainast?|väljaanne=koogimaailm.eu|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200812055635/https://koogimaailm.eu/kuidas-valmistada-muretainast/|url-olek=ei tööta}}</ref> Muretainast kasutatakse ka koogi- ja pirukapõhjade valmistamiseks, see võib olla nii magus kui ka soolane. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kokandus]] rym01arag39bv4ga2a08dwylsz7ovz9 0 581963 7175879 7169694 2026-06-19T09:59:35Z Kk 6201 /* Välimus ja tunnused */ 7175879 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Põualiblikas (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Põualiblikas | staatus = | pilt = Baumweißling (Aporia crataegi).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Põualiblikas (perekond)|Põualiblikas]] ''Aporia'' | liik = '''Põualiblikas''' | binaarne = ''Aporia crataegi'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Põualiblikas''' (''Aporia crataegi'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. == Nimetuse etümoloogia == Ladinakeelne liiginimetus ''crataegi'' viitab [[Viirpuu|viirpuule]], mis kuulub tema röövikute võimalike toidutaimede hulka. == Välimus ja tunnused == Põualiblika tiibade siruulatus on 51–68 mm. Põualiblikas on suur valge liblikas, kelle tiivad on poolläbipaistvad. Tiibadel on selgelt nähtavad tumedad sooned. Emase tiivad on poolläbipaistvamad. Põualiblikat saab sarnastest valgetest liblikatest eristada ees­tiiva kesk- ja kannaosa hõredama tolmumise järgi. Teiste [[põualibliklased|põualibliklastega]] võrreldes on ta suurem kui enamik kapsaliblikaid ning tema tiibade must soonemuster on silmatorkav.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=124}}</ref> Põualiblikale sarnanevad teised suured valged liblikad, eriti [[mustlaik-apollo]] ja [[suur-kapsaliblikas]]. Mustlaik-apollol on ees­tiival alati kaks suurt musta laiku. Suur-kapsaliblika tiiva sooned ei ole põualiblikale omaselt tugevalt tumedamad. Teised valged põualiblikad on põualiblikast tunduvalt väiksemad.<gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Aporia crataegi- Foret de Soreze Tarn France - male dorsal.jpg|''Aporia crataegi'' ♂ (MHNT) Aporia crataegi- Foret de Soreze Tarn France - male ventral.jpg|''Aporia crataegi'' ♂ △ (MHNT) Aporia crataegi- Prapic, Parc des Ecrins, Hautes-Alpes, France - female dorsal.jpg| ''Aporia crataegi'' ♀ (MHNT) Aporia crataegi- Prapic, Parc des Ecrins, Hautes-Alpes, France - female ventral.jpg| ''Aporia crataegi'' ♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga, keda Eestis kohatakse [[Puisniit|puisniitudel]], lehtmetsaservadel, [[Võsa|võsaservadel]], arukamatel [[Looniit|looniitudel]], [[Niit|niitudel]], [[Aed|aedades]] ja muudes avatud või poolavatud puuderohketes paikades.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=203}}</ref> == Levila == Põualiblikas on transpalearktilise levikuga metsaliik.<ref name=":1" /> Laialt levinud [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Skandinaavia]] lõunaosa ja Kesk-[[Soome|Soomeni]]. == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Pihlakas|pihlakatel]], [[Tuhkpuu|tuhkpuudel]], harvem [[Toomingas|toomingal]], [[Õunapuu|õuna]]- ja [[Pirnipuu (perekond)|pirnipuul]]. Röövikud talvituvad noortena toidupuu oksa külge kinnitatud lehtedest puntras. Nukud on köidisnukud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><gallery mode="packed"> Fail:Aporia crataegi eggs podgorje 2012 01.jpg|Munad Fail:Aporia crataegi (larva) - Black-veined white (caterpillar) - Боярышница (гусеница) (39367012090).jpg|Röövik Fail:Aporia crataegi - Black-veined white (pupa) - Боярышница (куколка) (41133257262).jpg|Nukk </gallery> == Lennuaeg == Eestis lendab põualiblikas ühe põlvkonnana. Valmikuid võib kohata juuni keskpaigast juuli keskpaigani. <ref name=":0" /> ==Viited== <references /> == Välislingid == {{commons|Aporia crataegi}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] amna953c8sn5vl9ro3ppka2xlfvmtjz 7175880 7175879 2026-06-19T10:00:31Z Kk 6201 /* Välimus ja tunnused */ 7175880 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Põualiblikas (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Põualiblikas | staatus = | pilt = Baumweißling (Aporia crataegi).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Põualiblikas (perekond)|Põualiblikas]] ''Aporia'' | liik = '''Põualiblikas''' | binaarne = ''Aporia crataegi'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Põualiblikas''' (''Aporia crataegi'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. == Nimetuse etümoloogia == Ladinakeelne liiginimetus ''crataegi'' viitab [[Viirpuu|viirpuule]], mis kuulub tema röövikute võimalike toidutaimede hulka. == Välimus ja tunnused == Põualiblika tiibade siruulatus on 51–68 mm. Põualiblikas on suur valge liblikas, kelle tiivad on poolläbipaistvad. Tiibadel on selgelt nähtavad tumedad sooned. Emase tiivad on poolläbipaistvamad. Põualiblikat saab sarnastest valgetest liblikatest eristada ees­tiiva kesk- ja kannaosa hõredama tolmumise järgi. Teiste [[põualibliklased|põualibliklastega]] võrreldes on ta suurem kui enamik {{Kapsaliblikas|kapsaliblikaid]] ning tema tiibade must soonemuster on silmatorkav.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=124}}</ref> Põualiblikale sarnanevad teised suured valged liblikad, eriti [[mustlaik-apollo]] ja [[suur-kapsaliblikas]]. Mustlaik-apollol on ees­tiival alati kaks suurt musta laiku. Suur-kapsaliblika tiiva sooned ei ole põualiblikale omaselt tugevalt tumedamad. Teised valged põualiblikad on põualiblikast tunduvalt väiksemad.<gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Aporia crataegi- Foret de Soreze Tarn France - male dorsal.jpg|''Aporia crataegi'' ♂ (MHNT) Aporia crataegi- Foret de Soreze Tarn France - male ventral.jpg|''Aporia crataegi'' ♂ △ (MHNT) Aporia crataegi- Prapic, Parc des Ecrins, Hautes-Alpes, France - female dorsal.jpg| ''Aporia crataegi'' ♀ (MHNT) Aporia crataegi- Prapic, Parc des Ecrins, Hautes-Alpes, France - female ventral.jpg| ''Aporia crataegi'' ♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga, keda Eestis kohatakse [[Puisniit|puisniitudel]], lehtmetsaservadel, [[Võsa|võsaservadel]], arukamatel [[Looniit|looniitudel]], [[Niit|niitudel]], [[Aed|aedades]] ja muudes avatud või poolavatud puuderohketes paikades.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=203}}</ref> == Levila == Põualiblikas on transpalearktilise levikuga metsaliik.<ref name=":1" /> Laialt levinud [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Skandinaavia]] lõunaosa ja Kesk-[[Soome|Soomeni]]. == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Pihlakas|pihlakatel]], [[Tuhkpuu|tuhkpuudel]], harvem [[Toomingas|toomingal]], [[Õunapuu|õuna]]- ja [[Pirnipuu (perekond)|pirnipuul]]. Röövikud talvituvad noortena toidupuu oksa külge kinnitatud lehtedest puntras. Nukud on köidisnukud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><gallery mode="packed"> Fail:Aporia crataegi eggs podgorje 2012 01.jpg|Munad Fail:Aporia crataegi (larva) - Black-veined white (caterpillar) - Боярышница (гусеница) (39367012090).jpg|Röövik Fail:Aporia crataegi - Black-veined white (pupa) - Боярышница (куколка) (41133257262).jpg|Nukk </gallery> == Lennuaeg == Eestis lendab põualiblikas ühe põlvkonnana. Valmikuid võib kohata juuni keskpaigast juuli keskpaigani. <ref name=":0" /> ==Viited== <references /> == Välislingid == {{commons|Aporia crataegi}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] pqr8ufsdw5bsoa5z50djcz36ghugwsj 7175881 7175880 2026-06-19T10:00:46Z Kk 6201 /* Välimus ja tunnused */ 7175881 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Põualiblikas (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Põualiblikas | staatus = | pilt = Baumweißling (Aporia crataegi).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Põualibliklased]] ''Pieridae'' | perekond = [[Põualiblikas (perekond)|Põualiblikas]] ''Aporia'' | liik = '''Põualiblikas''' | binaarne = ''Aporia crataegi'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = }} '''Põualiblikas''' (''Aporia crataegi'') on [[põualibliklased|põualibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[liblikas]]. == Nimetuse etümoloogia == Ladinakeelne liiginimetus ''crataegi'' viitab [[Viirpuu|viirpuule]], mis kuulub tema röövikute võimalike toidutaimede hulka. == Välimus ja tunnused == Põualiblika tiibade siruulatus on 51–68 mm. Põualiblikas on suur valge liblikas, kelle tiivad on poolläbipaistvad. Tiibadel on selgelt nähtavad tumedad sooned. Emase tiivad on poolläbipaistvamad. Põualiblikat saab sarnastest valgetest liblikatest eristada ees­tiiva kesk- ja kannaosa hõredama tolmumise järgi. Teiste [[põualibliklased|põualibliklastega]] võrreldes on ta suurem kui enamik [[Kapsaliblikas|kapsaliblikaid]] ning tema tiibade must soonemuster on silmatorkav.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=124}}</ref> Põualiblikale sarnanevad teised suured valged liblikad, eriti [[mustlaik-apollo]] ja [[suur-kapsaliblikas]]. Mustlaik-apollol on ees­tiival alati kaks suurt musta laiku. Suur-kapsaliblika tiiva sooned ei ole põualiblikale omaselt tugevalt tumedamad. Teised valged põualiblikad on põualiblikast tunduvalt väiksemad.<gallery mode=packed heights="140px"> (MHNT) Aporia crataegi- Foret de Soreze Tarn France - male dorsal.jpg|''Aporia crataegi'' ♂ (MHNT) Aporia crataegi- Foret de Soreze Tarn France - male ventral.jpg|''Aporia crataegi'' ♂ △ (MHNT) Aporia crataegi- Prapic, Parc des Ecrins, Hautes-Alpes, France - female dorsal.jpg| ''Aporia crataegi'' ♀ (MHNT) Aporia crataegi- Prapic, Parc des Ecrins, Hautes-Alpes, France - female ventral.jpg| ''Aporia crataegi'' ♀ △ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga, keda Eestis kohatakse [[Puisniit|puisniitudel]], lehtmetsaservadel, [[Võsa|võsaservadel]], arukamatel [[Looniit|looniitudel]], [[Niit|niitudel]], [[Aed|aedades]] ja muudes avatud või poolavatud puuderohketes paikades.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=203}}</ref> == Levila == Põualiblikas on transpalearktilise levikuga metsaliik.<ref name=":1" /> Laialt levinud [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Skandinaavia]] lõunaosa ja Kesk-[[Soome|Soomeni]]. == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Pihlakas|pihlakatel]], [[Tuhkpuu|tuhkpuudel]], harvem [[Toomingas|toomingal]], [[Õunapuu|õuna]]- ja [[Pirnipuu (perekond)|pirnipuul]]. Röövikud talvituvad noortena toidupuu oksa külge kinnitatud lehtedest puntras. Nukud on köidisnukud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><gallery mode="packed"> Fail:Aporia crataegi eggs podgorje 2012 01.jpg|Munad Fail:Aporia crataegi (larva) - Black-veined white (caterpillar) - Боярышница (гусеница) (39367012090).jpg|Röövik Fail:Aporia crataegi - Black-veined white (pupa) - Боярышница (куколка) (41133257262).jpg|Nukk </gallery> == Lennuaeg == Eestis lendab põualiblikas ühe põlvkonnana. Valmikuid võib kohata juuni keskpaigast juuli keskpaigani. <ref name=":0" /> ==Viited== <references /> == Välislingid == {{commons|Aporia crataegi}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põualibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] cl2s6j487y1g8dqxmvpr4kvtcxu4ero 0 585715 7175869 6546872 2026-06-19T09:39:22Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175869 wikitext text/x-wiki [[File: Piers plowman drolleries.gif|thumb|Lehekülg [[Luttrelli psalter|Luttrelli psaltrist]] (BL Add MS 42130, u 1325–1335). All realistlik kujutis kündjast, paremal drolerii.]] '''Drolerii''' ([[prantsuse keel]]es ''drôlerie'', sõnast ''drôle'' 'naljakas', 'lõbus'<ref>[http://www.beyars.com/kunstlexikon/lexikon_2273.html Drolerie. – Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann]</ref>) on [[keskaja kunst]]ile (eelkõige [[Gooti kunst|gootika]]le) iseloomulikud jämekoomilised või grotesksed inimeste, loomade ja fantaasiaolendite kujutised. Drolerii oli sage motiiv [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] [[initsiaal]]idel ja servaillustratsioonidel, [[arhitektuur]]is võis seda leida [[veesüliti]]te ja [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]ide [[skulptuur]]kaunistustes ja vahel on droleriina kujundatud kirikute [[kooritoolistik]]u ''[[misericordia]]''<nowiki>'</nowiki>d<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Drolerii on iseloomulik eriti põhja pool [[Alpid|Alpe]] loodud kunstile. See sai alguse umbes 13. sajandi algul [[La Manche]]'i mõlemal kaldal. Sealt levis see [[Pariis]]i ning Pariisist koos gooti kunstiga juba kõikjale. Drolerii motiivistik hõlmas laia valikut igapäevaelu stseenidest, inimestest nagu [[Talupojad|talupojad]], [[narr]]id, [[muusik]]ud, [[kerjus]]ed, aga ka [[kleerik]]ud ja [[Rüütel|rüütlid]], inimeste kombel tegutsevate loomadeni ja kõige kummalisemate fantaasiaolenditeni. Kujutusviisi iseloomustas [[huumor]], [[grotesk]] ja vahel [[satiir]]. Selle kunstinähtuse põhiline idee on mängulisus – droleriis sai kunstnik rakendada piirideta tegevusvabadust, mida võis kõrvutada keskaegse narri omaga<ref>H. W. Janson, A. F. Janson. History of Art: The Western Tradition. Prentice Hall Professional, 2004</ref>. == Pildid == === Skulptuuris === <gallery> Fail:Paris. Notre Dame Cathedral Tower. Chimeras and Man.jpg|Grotesksed veesülitid [[Pariisi Jumalaema kirik]]ul Fail:Cathedrale-de-Strasbourg-IMG 1381.jpg|Skulptuur [[Strasbougi katedraal]]il, 1381 Fail:BrnoJakubNehanba.jpg|Skulptuur [[Brno]] Jakobi kiriku torni lõunaküljel Fail:Misericord, St Mary, Whalley.jpg|''[[Misericordia]]'' Whalley Maarja kirikus Fail:Astley Dragon Misericord.JPG|''[[Misericordia]]'' Astley Maarja kirikus Fail:Nidaros Cathedral in Trondheim detail 8849.jpg|Drolerii [[Nidarosi toomkirik]]ul [[Trondheim]]is Fail:Nidaros Cathedral in Trondheim detail 8836.jpg|Grotesk toomkirikul Trondheimis </gallery> === Raamatumaalis === <gallery> Psalm 103; a watermill - Luttrell Psalter (c.1325-1335), f.181 - BL Add MS 42130.jpg|Psalm 103 Luttrelli psaltris Two knights Jousting - Luttrell Psalter (c.1325-1335), f.82 - BL Add MS 42130.jpg|Lehekülg Luttrelli psaltrist BM-Metz MS1588 0112.jpg|Metzi tundideraamat (BM, Ms 1588). 1300–1310. Maastricht Book of Hours, BL Stowe MS17 f049r (detail).png|Maastrichti tundideraamat (BL Stowe MS17 fo49r) The Hours of Jeanne d&#039;Evreux, Queen of France MET DP233784.jpg|[[Jean Pucelle]]. Kujutised Jeanne d'Evreux' tundideraamatus Psałterz florianski1.jpg|Väikesed looma- ja inimfiguurid servaillustratsioonil. [[Wawel]]is loodud psalter, 14.–15. sajandi vahetus Stundenbuch der Maria von Burgund Wien cod. 1857 Steinbock mit Drolerie Hinterleib.jpg|[[Burgundia Maria]] tundideraamat (Wien MS 1857) </gallery> == Vaata ka == * [[Maskaroon]] * [[Grotesk (ornament)|Grotesk]] * [[Kimäär]] * [[Sheela-na-gig]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Skulptuur]] [[Kategooria:Gooti illuminatsioon]] sn5iv1whmfmpgn3chelgqgri27nadxm 7175870 7175869 2026-06-19T09:40:03Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175870 wikitext text/x-wiki [[File: Piers plowman drolleries.gif|thumb|Lehekülg [[Luttrelli psalter|Luttrelli psaltrist]] (BL Add MS 42130, u 1325–1335). All realistlik kujutis kündjast, paremal drolerii.]] '''Drolerii''' ([[prantsuse keel]]es ''drôlerie'', sõnast ''drôle'' 'naljakas', 'lõbus'<ref>[http://www.beyars.com/kunstlexikon/lexikon_2273.html Drolerie. – Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann]</ref>) on [[keskaja kunst]]ile (eelkõige [[Gooti kunst|gootika]]le) iseloomulikud jämekoomilised või grotesksed inimeste, loomade ja fantaasiaolendite kujutised. Drolerii oli sage motiiv [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] [[initsiaal]]idel ja servaillustratsioonidel, [[arhitektuur]]is võis seda leida [[veesüliti]]te ja [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]ide [[skulptuur]]kaunistustes ja vahel on droleriina kujundatud kirikute [[kooritoolistik]]u ''[[misericordia]]''<nowiki>'</nowiki>d<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Drolerii on iseloomulik eriti põhja pool [[Alpid|Alpe]] loodud kunstile. See sai alguse umbes 13. sajandi algul [[La Manche]]'i mõlemal kaldal. Sealt levis see [[Pariis]]i ning Pariisist koos gooti kunstiga juba kõikjale. Drolerii motiivistik hõlmas laia valikut igapäevaelu stseenidest, inimestest nagu [[Talupojad|talupojad]], [[narr]]id, [[muusik]]ud, [[kerjus]]ed, aga ka [[kleerik]]ud ja [[Rüütel|rüütlid]], inimeste kombel tegutsevate loomadeni ja kõige kummalisemate fantaasiaolenditeni. Kujutusviisi iseloomustas [[huumor]], [[grotesk]] ja vahel [[satiir]]. Selle kunstinähtuse põhiline idee on mängulisus – droleriis sai kunstnik rakendada piirideta tegevusvabadust, mida võis kõrvutada keskaegse narri omaga<ref>H. W. Janson, A. F. Janson. History of Art: The Western Tradition. Prentice Hall Professional, 2004</ref>. == Pildid == === Skulptuuris === <gallery> Fail:Paris. Notre Dame Cathedral Tower. Chimeras and Man.jpg|Grotesksed veesülitid [[Pariisi Jumalaema kirik]]ul Fail:Cathedrale-de-Strasbourg-IMG 1381.jpg|Skulptuur [[Strasbougi katedraal]]il, 1381 Fail:BrnoJakubNehanba.jpg|Skulptuur [[Brno]] Jakobi kiriku torni lõunaküljel Fail:Misericord, St Mary, Whalley.jpg|''[[Misericordia]]'' Whalley Maarja kirikus Fail:Astley Dragon Misericord.JPG|''[[Misericordia]]'' Astley Maarja kirikus Fail:Nidaros Cathedral in Trondheim detail 8849.jpg|Drolerii [[Nidarosi toomkirik]]ul [[Trondheim]]is Fail:Nidaros Cathedral in Trondheim detail 8836.jpg|Grotesk toomkirikul Trondheimis </gallery> === Raamatumaalis === <gallery> Psalm 103; a watermill - Luttrell Psalter (c.1325-1335), f.181 - BL Add MS 42130.jpg|Psalm 103 Luttrelli psaltris Two knights Jousting - Luttrell Psalter (c.1325-1335), f.82 - BL Add MS 42130.jpg|Lehekülg Luttrelli psaltrist BM-Metz MS1588 0112.jpg|Metzi tundideraamat (BM, Ms 1588). 1300–1310. Maastricht Book of Hours, BL Stowe MS17 f049r (detail).png|Maastrichti tundideraamat (BL Stowe MS17 fo49r) The Hours of Jeanne d&#039;Evreux, Queen of France MET DP233784.jpg|[[Jean Pucelle]]. Kujutised Jeanne d'Evreux' tundideraamatus Psałterz florianski1.jpg|Väikesed looma- ja inimfiguurid servaillustratsioonil. [[Wawel]]is loodud psalter, 14.–15. sajandi vahetus Stundenbuch der Maria von Burgund Wien cod. 1857 Steinbock mit Drolerie Hinterleib.jpg|[[Burgundia Maria]] tundideraamat (Wien MS 1857) </gallery> == Vaata ka == * [[Maskaroon]] * [[Grotesk (ornament)|Grotesk]] * [[Kimäär]] * [[Sheela-na-gig]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Gooti skulptuur]] [[Kategooria:Gooti illuminatsioon]] m9xtc5v4q0xi0dvo6skr5teb0oxcpdl 7175890 7175870 2026-06-19T10:13:47Z Ohpuu 1638 7175890 wikitext text/x-wiki [[File: Piers plowman drolleries.gif|thumb|Lehekülg [[Luttrelli psalter|Luttrelli psaltrist]] (BL Add MS 42130, u 1325–1335). All realistlik kujutis kündjast, paremal drolerii.]] '''Drolerii''' ([[prantsuse keel]]es ''drôlerie'', sõnast ''drôle'' 'naljakas', 'lõbus'<ref>[http://www.beyars.com/kunstlexikon/lexikon_2273.html Drolerie. – Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann]</ref>) on [[keskaja kunst]]ile (eelkõige [[Gooti kunst|gootika]]le) iseloomulikud jämekoomilised või grotesksed inimeste, loomade ja fantaasiaolendite kujutised. Drolerii oli sage motiiv [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud käsikirjade]] [[initsiaal]]idel ja servaillustratsioonidel, [[arhitektuur]]is võis seda leida [[veesüliti]]te ja [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]ide [[skulptuur]]kaunistustes ja vahel on droleriina kujundatud kirikute [[kooritoolistik]]u ''[[misericordia]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref> Drolerii on iseloomulik eriti põhja pool [[Alpid|Alpe]] loodud kunstile. See sai alguse umbes 13. sajandi algul [[La Manche]]'i mõlemal kaldal. Sealt levis see [[Pariis]]i ning Pariisist koos gooti kunstiga juba kõikjale. Drolerii motiivistik hõlmas laia valikut igapäevaelu stseenidest, inimestest nagu [[Talupojad|talupojad]], [[narr]]id, [[muusik]]ud, [[kerjus]]ed, aga ka [[kleerik]]ud ja [[Rüütel|rüütlid]], inimeste kombel tegutsevate loomadeni ja kõige kummalisemate fantaasiaolenditeni. Kujutusviisi iseloomustas [[huumor]], [[grotesk]] ja vahel [[satiir]]. Selle kunstinähtuse põhiline idee on mängulisus – droleriis sai kunstnik rakendada piirideta tegevusvabadust, mida võis kõrvutada keskaegse narri omaga.<ref>H. W. Janson, A. F. Janson. History of Art: The Western Tradition. Prentice Hall Professional, 2004</ref> == Pildid == === Skulptuuris === <gallery> Fail:Paris. Notre Dame Cathedral Tower. Chimeras and Man.jpg|Grotesksed veesülitid [[Pariisi Jumalaema kirik]]ul Fail:Cathedrale-de-Strasbourg-IMG 1381.jpg|Skulptuur [[Strasbougi katedraal]]il, 1381 Fail:BrnoJakubNehanba.jpg|Skulptuur [[Brno]] Jakobi kiriku torni lõunaküljel Fail:Misericord, St Mary, Whalley.jpg|''[[Misericordia]]'' Whalley Maarja kirikus Fail:Astley Dragon Misericord.JPG|''[[Misericordia]]'' Astley Maarja kirikus Fail:Nidaros Cathedral in Trondheim detail 8849.jpg|Drolerii [[Nidarosi toomkirik]]ul [[Trondheim]]is Fail:Nidaros Cathedral in Trondheim detail 8836.jpg|Grotesk toomkirikul Trondheimis </gallery> === Raamatumaalis === <gallery> Psalm 103; a watermill - Luttrell Psalter (c.1325-1335), f.181 - BL Add MS 42130.jpg|Psalm 103 Luttrelli psaltris Two knights Jousting - Luttrell Psalter (c.1325-1335), f.82 - BL Add MS 42130.jpg|Lehekülg Luttrelli psaltrist BM-Metz MS1588 0112.jpg|Metzi tundideraamat (BM, Ms 1588). 1300–1310. Maastricht Book of Hours, BL Stowe MS17 f049r (detail).png|Maastrichti tundideraamat (BL Stowe MS17 fo49r) The Hours of Jeanne d&#039;Evreux, Queen of France MET DP233784.jpg|[[Jean Pucelle]]. Kujutised Jeanne d'Evreux' tundideraamatus Psałterz florianski1.jpg|Väikesed looma- ja inimfiguurid servaillustratsioonil. [[Wawel]]is loodud psalter, 14.–15. sajandi vahetus Stundenbuch der Maria von Burgund Wien cod. 1857 Steinbock mit Drolerie Hinterleib.jpg|[[Burgundia Maria]] tundideraamat (Wien MS 1857) </gallery> == Vaata ka == * [[Maskaroon]] * [[Grotesk (ornament)|Grotesk]] * [[Kimäär]] * [[Sheela-na-gig]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Gooti skulptuur]] [[Kategooria:Gooti illuminatsioon]] 68d6me2e77sgjdlfwa60jgnzwt4sfqn 0 587989 7175735 7037799 2026-06-19T05:16:20Z ~2026-34375-41 231433 7175735 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TLA 1465 1 3868 Das Städt. Waaghaus mit Anbauten. Vaekoda juurdeehitustega.jpg|pisi|Tallinna vaekoda juurdeehitistega]] '''Tallinna vaekoda''' oli [[Tallinn]]as [[16. sajand Eestis|16. sajandil]] rajatud [[vaekoda]], mis asus aadressil [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 9.<ref name="tla">[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/03/21/vaekoda/ Vaekoda. Tallinna Linnaarhiiv] (vaadatud 21.07.2020)</ref> 1554–1555. aastal Raekoja platsi loodenurka ehitatud vaekoda oli varaseim [[Renessanss|renessanss]]ehitis [[Tallinna all-linn]]as. Hoonet nimetati algselt suureks ehk uueks vaekojaks, eristamaks seda varasemast, [[Raeapteek|raeapteegi]] kohal asunud vaekojast. See oli kaupade kaalumiskoht [[Raekoja plats|Suure turu]] juures ning seda kasutati ka muuks otstarbeks.<ref name="tla"/> 1558. aastal ehitati vaekotta väike [[Vahtkond|vahtkonnaruum]]. Tallinna vaekoda oli [[trapets]]ikujulise põhiplaaniga, kahekorruseline, keldri ja kõrge [[kelpkatus]]ega paekivihoone. 1583. aastast kasutati vaekoda ka linna [[veinikelder|veinikeldrina]].<ref name="tla"/> Vae- ehk kaalukoda oli linna tähtsaim kaubandusasutus: seal kaaluti linna sisse- ja väljaveetavat kaupa ning kontrolliti selle kvaliteeti, kaaluti ja pakiti kottidesse soola ja vilja. 1780. aasta paiku vaekoja põhjaküljele püstitatud ühekorruseline pritsikuur lammutati 1930. aastal. [[Pilt:TLA 1465 1 5557 põlev vaekoda 9 10 märts 1944.jpg|pisi|Põlev Tallinna vaekoda, mille varemed lammutati lõplikult 1945. aastal]] 19. sajandi algul ühendati vaekoja ja pritsikuuri hooned kitsa vaheehitisega ja vaekoja külge ehitati mitmesuguseid poeruume ja muid juurdeehitisi. Pritsikuuri (aadressiga Raekoja plats 7) ruume üüris Tallinna linn välja poeruumideks (Fritz Tambergi (1842–1927) lillekauplus, Jürgensi habemeajamistöökoda). Vaekojas tegutses M. Szewczyki lillekauplus. [[File:AM N06019.jpg|pisi|left|Tallinna vaekoda ja [[Raekoja plats]], enne 1926. a.]] 1918. aastal omandas Raekoja platsi põhjaküljel tegutsenud riidekaupmees [[Ivan Jegorov|Ivan Jegorow]] kaks maja [[Pikk tänav|Pika]], [[Mündi tänav|Mündi]], [[Kinga tänav|Kinga]] ja [[Teenri tänav|Teenri tänava]] vahelises kvartalis, seejärel laiendas ta oma valdusi peaaegu tervele kvartalile ning püstitas sinna moodsa hooneteansambli – [[Jegorovi maja]]<ref name="tla" /> (Raekoja plats 8). 1929. aastal saavutas Ivan Jegorov vaekoda ümbritsenud Teenri ja Kinga uulitsa vahel asunud vanade juurdeehitiste (pritsikuuri, klosettide ja ladude) ning hilisemate inetute juurdeehitiste ja poekeste lammutamise<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1926/08/27/30 Kaubamaja Raekojaplatsil lammutatakse.], Päewaleht, nr. 231, 27 august 1926</ref>. {{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2020}} Põles märtsipommitamises, kevadeks 1945 varemed lammutati. ==Vaata ka== *[[Märtsipommitamine Tallinnas]] == Viited == {{viited}} {{koord | NS = 59.43758443065106 | EW = 24.745053216982452 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Tallinna ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] 2czf2rm1rpo4w71w09cseyrjkan2nur 0 589141 7175676 6974091 2026-06-18T22:39:38Z Ollin Masa 227337 7175676 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rasmus Andersson - Barrie Colts.jpg|pisi|Rasmus Andersson [[Barrie Colts]]is (2016)]] '''Rasmus Calle Alfred Andersson''' (sündinud [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1996]] [[Malmö]]s) on [[Rootsi]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Calgary Flames]]. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[Malmö Redhawks]], mille koosseisus debüteeris ta Rootsi esiliigas hooajal 2012–13. 2014. aastal suundus ta mängima Põhja-Ameerikasse, liitudes [[Ontario Hockey League]]'i klubiga [[Barrie Colts]]. 2015. aastal valiti ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is [[Carolina Hurricanes]]i poolt 53. valikuna. Hooajal 2016–17 asus ta mängima Flamesi noorteklubis [[Stockton Heat]] [[American Hockey League]]'is. Flamesi meeskonnas tegi Andersson NHL-is debüüdi 8. aprillil 2017 mängus [[San Jose Sharks]]i vastu. Flamesi põhikoosseisu murdis ta hooajal [[NHL-i hooaeg 2018–19|2018–19]]. 2019. aasta jaanuaris pikendas ta Flamesiga lepingut kuue aasta võrra. Tema isa [[Peter Andersson (1965)|Peter Andersson]] oli samuti jäähokimängija. Jäähokit mängib ka Rasmuse vend [[Calle Andersson]]. == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/rasmus-andersson-8478397 Rasmus Andersson NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=165972 Rasmus Andersson hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Andersson, Rasmus}} [[Kategooria:Rootsi jäähokimängijad]] [[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 4j1tjtfw740ly4q9rl999xv6khv9mgu 0 589938 7175687 6933471 2026-06-18T22:58:29Z Ollin Masa 227337 Defaultsort 7175687 wikitext text/x-wiki [[Pilt:France_-_England_U19,_20150331_15.jpg|pisi|Maxwel Cornet 2016. aastal Prantsusmaa U19 koondises]] '''Gnaly Albert Maxwel Cornet''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1996]] [[Bregbo]]s) on [[Elevandiluurannik]]u [[jalgpallur]], kes mängib vasaku äärepoolkaitsjana Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[West Ham United |West Ham United]] ja [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis]]es.<ref>https://www.transfermarkt.com/maxwel-cornet/profil/spieler/234781 (vaadatud 14.11.2021)</ref> Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaa klubis [[FC Metz|Metz]], millega liitus 2004. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Prantsusmaa tugevuselt kolmandas ligias 2012. aastal. 2015. aasta jaanuaris liitus Cornet Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Lyoni Olympique]]. Esimese värava Prantsusmaa kõrgliigas lõi ta 23. oktoobril 2015 mängus [[Toulouse FC|Toulouse]]'i vastu. 2021. aasta augustis siirdus ta 15 miljoni naelsterlingi eest Inglismaa kõrgliiga klubisse Burnley, kellega sõlmis viieaastase lepingu.<ref>[https://www.skysports.com/football/news/12040/12394183/burnley-sign-maxwel-cornet-from-lyon-on-five-year-deal "Burnley sign Maxwel Cornet from Lyon on five-year deal"]. skysports.com. 29.8.2021. Vaadatud 14.11.2021</ref> Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 25. septembril 2021 mängus [[Leicester City]] vastu. Cornet kuulus Prantsusmaa noortekoondistesse, kuid esindab alates 2017. aastast koondises Elevandiluurannikut. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 5. septembril 2017 MM-i valikmängus [[Gaboni jalgpallikoondis|Gaboni]] vastu. [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistluste]] viimases alagrupimängus lõi ta värava [[Namiibia jalgpallikoondis|Namiibia]] vastu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{DEFAULTSORT:Cornet, Maxwell}} [[Kategooria:Elevandiluuranniku jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Metzi mängijad]] [[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]] [[Kategooria:Burnley FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 17d146xrqd21gvzqgwsttye5z3dynbv 0 590364 7175658 6717594 2026-06-18T22:08:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175658 wikitext text/x-wiki '''Gert Bavendamp''' oli [[Holland|hollandi]] [[tisler]] ja [[puunikerdaja]], kes tegutses [[Pärnu]]s [[17. sajand]]i keskpaigas<ref name="Karling">{{Netiviide |url=http://docplayer.org/28558534-Holzschnitzerei-und-tischlerkunst-der-renaissance-und-des-barocks-in-estland.html |pealkiri=S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. – Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused. XXXIV. Dorpat 1943 |vaadatud=2020-09-05 |arhiivimisaeg=2023-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230418212537/http://docplayer.org/28558534-Holzschnitzerei-und-tischlerkunst-der-renaissance-und-des-barocks-in-estland.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Eluloolist == Gert Bavendamp sai Pärnu kodanikuks 1647. aastal ja kuulus alates 1649. aastast Pärnu [[tisler]]ite ja [[klaasija]]te [[tsunft]]i koos klaasija Marten Geistmanni ja tisler Heinrich Schwartziga.<ref name="Karling" /> == Looming == Gert Bavendampi tööks peetakse [[Pärnu Nikolai kirik]]u [[Kantsel|kantslit]] (hävis põlengus 1944), mis oli tehtud 1648. aasta paiku. Kantsli korpus ja trepp olid eelkõige äratuntavalt hea tisleritöö, kaunistatud arvukate profileeritud [[ehisliist]]ude ja puitpanustega; kaunistusteks olid lamedad [[moresk]]itaolised pinnaornamendid koos lopsakakalt nikerdatud [[maskaroon]]idega. Kantsli välispind oli osadeks liigendatud [[hermpilaster|hermpilastritega]], nende vahel seisid igal paneelil [[nišš]]ides [[skulptuur]]id: neli [[evangelist]]i ja viies figuur, mis võis olla [[Paulus]]. Tüüpiliselt hollandipärased olid nišše kroonivad [[murdsegmentfrontoon]]id kuulidega. Figuurid polnud oma suurte peadega ja jändrike kehadega klassikaliselt ilusad, kuid nad olid väljendusrikkad ja karakteersed. Omapärane oli [[kõlakatus]]e hari: see koosnes pehmelt kaarduvatest [[Kõhrornament|kõhrornamendist]] [[voluut]]idest, mis radiaalselt ühendatuna moodustasid õhulise teravatipulise baldahhiini ja mis kogumuljelt filigraanset [[Barokk|barokset]] [[sepis]]t meenutas. [[Sten Karling]] peab Pärnu Nikolai kiriku originaalset kõlakatust väga sarnaseks [[Dordrecht]]i Maarja kiriku ([[Onze-Lieve-Vrouwekerk]]) kantsli kõlakatusega.<ref name="Karling" /> Bavendampile on veel ühe tööna omistatud ka [[Rūjiena kirik]]u kantsel, mis oli aastaks 1943 samuti hävinud.<ref name="Karling" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Bavendamp, Gert}} [[Kategooria:Eesti puunikerdajad]] [[Kategooria:17. sajand Eestis]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Pärnu inimesed]] dpx4na4dgz3kwoif55azbrbyf1jm3h3 0 591655 7175717 7154169 2026-06-19T02:28:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175717 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Groupe PSA | logo = Groupe PSA logo.svg | tüüp = [[Aktsiaselts]] (S.A.) | asutamisaeg = 1976 | lõpetatud = 16. jaanuar 2021 (liitus [[Stellantis]]ega) | peakorter = [[Rueil-Malmaison]], [[Prantsusmaa]] | valdkonnad = [[autotööstus]] | tooted = autod, varuosad, mootorrattad | tütarfirmad = [[Peugeot]], [[Citroën]], [[DS Automobiles]], [[Opel]], [[Vauxhall Motors|Vauxhall]] | märkused = Endine nimi '''PSA Peugeot Citroën''' }} '''Groupe PSA''' (juriidiline nimi '''Peugeot S.A.''') oli rahvusvaheline Prantsuse autode ja mootorrataste tootja. Ettevõtte tooteid müüdi kaubamärkide [[Peugeot]], [[Citroën]], [[DS Automobiles]], [[Opel]] ja [[Vauxhall Motors|Vauxhall]] all. 2021. aastal liitus Groupe PSA kontserniga [[Fiat Chrysler Automobiles]] (FCA), mille tulemusena moodustati uus autohiid '''[[Stellantis]]'''.<ref name="Merger2021">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/article/us-fca-m-a-psa-completion-idUSKBN29L0G0 |pealkiri=Fiat Chrysler and PSA Group complete merger to become Stellantis |väljaanne=Reuters |vaadatud=2026-02-12}}</ref> == Ajalugu == Ettevõtte ajalugu sai alguse 1976. aastal, kui Peugeot S.A. võttis üle rahalistesse raskustesse sattunud Citroëni. Uue kontserni nimeks sai '''PSA Peugeot Citroën''' (lühend PSA tuleneb nimest ''Peugeot Société Anonyme''). === Laienemine === * '''1978:''' Kontsern ostis Chrysler Europe'i üksuse, saades enda valdusse kaubamärgid Simca ja Sunbeam, mis nimetati hiljem ümber Talbotiks. * '''2012:''' Alustati strateegilist koostööd USA kontserniga [[General Motors]] (GM). * '''2017:''' Groupe PSA ostis General Motorsilt kaubamärgid [[Opel]] ja [[Vauxhall Motors|Vauxhall]] 2,2 miljardi euro eest, tõustes sellega Euroopa suuruselt teiseks autotootjaks Volkswageni järel.<ref name="OpelAcquisition">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/news/business-39175704 |pealkiri=PSA Group buys Opel and Vauxhall from GM with £1.9bn deal |väljaanne=BBC News |vaadatud=2026-02-12 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Stellantis === 2019. aasta oktoobris teatasid Groupe PSA ja [[Fiat Chrysler Automobiles]] plaanist ühineda võrdsetel alustel (50/50 ühinemine). 2020. aasta juulis avalikustati uue ühendettevõtte nimi [[Stellantis]] (ladinakeelsest sõnast ''stello'', mis tähendab "tähtedega särama").<ref name="StellantisName">{{Netiviide |url=https://www.stellantis.com/en/news/press-releases/2020/july/stellantis-the-name-of-the-new-group-resulting-from-the-merger-of-fca-and-groupe-psa |pealkiri=STELLANTIS: The name of the new group resulting from the merger of FCA and Groupe PSA |vaadatud=2026-02-12 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ühinemisprotsess viidi lõpule 16. jaanuaril 2021. == Struktuur ja kaubamärgid == Kontserni tegevus oli jaotatud viie peamise automargi vahel: * '''Peugeot:''' Kontserni tuumikmark, keskendunud laiatarbe- ja preemiumsõidukitele. * '''Citroën:''' Tuntud innovaatilise disaini ja mugavuse poolest. * '''DS Automobiles:''' 2014. aastal Citroënist eraldatud luksusbränd. * '''Opel ja Vauxhall:''' 2017. aastal lisandunud Saksa ja Briti kaubamärgid. Lisaks kuulusid gruppi ka varuosade tootja Faurecia ning finantsteenuste ja logistikaga tegelevad üksused. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Stellantis]] [[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] b2ku9brwgn9x86ir5x8syk9ico0ygvx 0 593344 7175776 6938946 2026-06-19T07:04:53Z Amherst99 15496 /* */ 7175776 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Patriarh Daniel | pilt = Patriarch Daniel 2018.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Rumeenia Õigeusu Kiriku patriarh]] | ametiajaalgus = 2007 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Daniel''' (kodanikunimega '''Dan Ilie Ciobotea''', sündinud [[22. juuli]]l [[1951]]) on [[Rumeenia Õigeusu Kirik]]u [[patriarh]]. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2020}} [[Kategooria:Õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Rumeenia vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] og2r0jwguq89m57oheifm897molqxko 0 594749 7175459 7025398 2026-06-18T13:10:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175459 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik |Taustavärv=valge |Nimi=Florine Stettheimer |Pilt=Florine Stettheimer.jpg |Pildi info=Florine Stettheimer oma koduaias. 1917–1920 |Sünniaeg=19. august 1871 |Sünnikoht=Rochester, New York, USA |Surmaaeg=11. mai 1944 (72-aastaselt) |Surmakoht=New York, USA |Rahvus=ameeriklane }} '''Florine Stettheimer''' ([[19. august]] [[1871]] – [[11. mai]] [[1944]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu ameerika [[Modernistlik kunst|modernistlik]] [[maalikunstnik]] ja [[disainer]]. Teda peetakse [[20. sajand]]i üheks esimeseks [[Feministlik sotsioloogia|feministiks]] ja [[džässiajastu]] ikooniks.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Reis, Victoria|url=https://stories.thejewishmuseum.org/the-stetties-florine-stettheimer-and-her-sisters-a377eaa7b04d?gi=ef3c321654fe|pealkiri=The Stetties: Florine Stettheimer and Her Sisters|väljaanne=|aeg=2. august 2017|vaadatud=26.11.2020}}</ref> Florine Stettheimer maalis taotluslikult naiivseid, värvirohkeid ja ühiskonnakriitilisi teoseid.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/biography/Florine-Stettheimer|pealkiri=Florine Stettheimer|väljaanne=Britannica|aeg=|vaadatud=28.11.2020}}</ref> == Lapsepõlv ja haridustee == Florine Stettheimer sündis [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Rochester (New York)|Rochesteri]] linnas. Ta kuulus rikkasse juudi suguvõssa. Tema isa Joseph Stettheimer oli pankur, kes hülgas pere üsna ruttu, kuid tänu ema Rosetta jõukale päritolule ei pidanud Florine ega ta õed [[Carrie Stettheimer|Carrie]] ja [[Ettie Stettheimer|Ettie]] mugavast elustiilist loobuma. Florine alustas kunstiõpinguid New Yorgi kunstiüliõpilaste liidus (The Art Students League).<ref name=":0" /> Perekond kolis 1906. aastal Euroopasse, kus noort Florine’i mõjutasid sealsed populaarsed kunstistiilid, nagu [[postimpressionism]], [[fovism]], [[ekspressionism]] ja [[sümbolism]]. Esimese maailmasõja puhkedes 1914. aastal kolisid Stettheimerid tagasi [[New York|New Yorki]]. Kogu ülejäänud elu veetis Florine [[New York|New Yorgis]] koos õdede ja emaga.<ref name=":0" /> == Side õdedega == Stettheimeri õdesid ühendas suur huvi kunsti vastu. Neid peeti [[20. sajand]]i esimesteks [[Feminism|feministideks]]. Carrie, Florine ja Ettie ei allunud ühiskonna survele kanda seelikuid ja kleite, vaid otsustasid pükste kasuks, nad suitsetasid ja suhtusid põlglikult kõigesse, mis puudutas romantikat: meestesse, abiellu, lastesse. Nad küll pidasid mehi flirtimisväärseteks, aga mitte millekski rohkemaks. Ükski õdedest ei abiellunud kunagi. Stettheimeri õed ehk „Stetties“, nagu nad end ise kutsusid, elasid peaaegu elu lõpuni koos ning nende omavaheline tihe side väljendub ka Florine'i kunstis. Hoolimata jõukusest ja andekusest pidid Stettheimerid oma juudi päritolu tõttu hoidma Ameerikas madalat profiili ning olid kunstimaailmas pigem tõrjutud.<ref name=":0" /> == Salongiõhtud == Kui Florine koos ema ja õdedega tagasi New Yorki kolis, hakkasid nad oma korteris korraldama salongiõhtuid, mida külastasid paljud tolleaegsed olulised kultuuritegelased, näiteks maalikunstnikud [[Marcel Duchamp]], [[Man Ray]], [[Charles Demuth]] ja [[Marsden Hartley]], kirjanikud [[Carl Van Vechten|Carl van Vechten]] ja [[Francis Picabia]].<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://brbl-archive.library.yale.edu/exhibitions/cvvpw/gallery/stetthe1.html|pealkiri=Stettheimer sisters|väljaanne=|aeg=|vaadatud=28.11.2020|arhiivimisaeg=22.02.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200222130108/http://brbl-archive.library.yale.edu/exhibitions/cvvpw/gallery/stetthe1.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Salongiõhtutel maalis Stettheimer tuntud külalistest portreesid ning kuna Florine oma teoseid laiemalt ei eksponeerinud, olid need samad salongikülalised ka tema kunstiteoste peamine publik. Kokkusaamised ei piirdunud ainult Stettheimerite korteris toimuvate vestlusõhtutega. Aeg-ajalt renditi mõni mõis [[New Jersey osariik|New Jersey]] rannikul või mujal maakohas ning veedeti üheskoos terve nädalalõpp, nautides elu ja olustikku.<ref name=":2" /> == Maalikunst == [[Fail:Florine_stettheimer,_domenica_pomeriggio_in_campagna,_1917.jpg|pisi|330x330px|"Laupäeva pärastlõuna maal". 1917. Clevelandi kunstimuuseum, Cleveland, USA]] Florine Stettheimer maalis peamiselt enda ja sõprade rõõmuks.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Editors of Phaidon Press|pealkiri=The American Art Book|aasta=2001|koht=|kirjastus=PHAIDON|lehekülg=215}}</ref> Ta on nimetanud oma teoseid ka oma pere- ja ringkonna elu dokumenteeringuks.<ref name=":2" /> Pärast 1916. aastal toimunud näitust, mis ebaõnnestus, keeldus Florine oma teoseid laiemale avalikkusele eksponeerimast ning selleks polnud ka otsest vajadust, sest rahaliselt oldi väga heal järjel.<ref name=":1" /> Tal kujunes välja omapärane stiil, mida on kirjeldatud tantsulise ja fantaasiarikkana. Florine'i maalidele on omane elav koloriit, dekoratiivselt looklevad ja androgüünsed figuurid, uuenduslikud kompositsioonid ja julge materjalikasutus.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Barbara Haskell|pealkiri=The American Century: Art and Culture 1900-1950|aasta=1999|koht=New York|kirjastus=Whitney Museum of American Art|lehekülg=137}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=https://ago.ca/exhibitions/florine-stettheimer-painting-poetry|pealkiri=FLORINE STETTHEIMER: PAINTING POETRY|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2020}}</ref> Kui 1929. aastani tegutses Stettheimer peamiselt privaatse kunstnikuna ning maalis vaid enda ja sõprade meelelahutuseks, oli ta sunnitud pärast [[Ülemaailmne majanduskriis|suurt majanduskriisi]] esinema ka laiemale avalikkusele. Nii hakkas ta maalima ka patriootlikel teemadel nagu näiteks seeria neljast maalist "Ameerika kunstikatedraalid" (''Cathedrals of Art)'', kus ta ülistas kõike Ameerikale omast.<ref name=":4" /> Siiski säilitas ta ühiskonnakriitilise meele ning lähenes kujutavale läbi omapärase huumoriprisma.<ref name=":1" /> Stettheimer läks kunstiajalukku kui üks julgemaid ja fantaasiarikkamaid [[20. sajand]]il tegutsenud kunstnikke.<ref name=":5" /> === "Laupäeva pärastlõuna maal" (''Sunday Afternoon in the Country)'' === Selle teose aines pärineb Stettheimerite korraldatud salongiürituselt, kus Florine ja tema suhtlusringkond on läinud veetma nädalalõppu Stettheimerite suvekodusse [[Hudson]]i jõe kaldal. Teosel on äratuntavad mitmed nende seltskonna liikmed. Näiteks on all vasakul nurgas kujutatud fotograaf [[Edward Steichen]]it üritamas jäädvustada maalikunstnik [[Marcel Duchamp]]i. Punases riietuses naisterahvas on kujutus Florine'i nooremast õest Ettiest ning ülal paremas nurgas on autor kaasanud pildile ka iseenda lõuendiga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.clevelandart.org/art/1948.28|pealkiri=Sunday Afternoon in the Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=28.11.2020}}</ref> [[Fail:'The_Cathedrals_of_Broadway'_by_Florine_Stettheimer,_1929.jpg|pisi|290x290px|"Broadway katedraalid". 1929. [[Metropolitani Kunstimuuseum]], [[New York]], [[USA]]]] === "Ameerika kunstikatedraalid" === "Ameerika kunstikatedraalid" on maalisari, mis koosneb neljast maalist, kuid kunstnik suri enne, kui jõudis sarja täielikult lõpetada.<ref name=":1" />Neli teost on nimetatud järgmiselt: nimiteos "Ameerika kunstikatedraalid", "[[Broadway]] katedraalid", "[[Fifth Avenue|Viienda avenüü]] katedraalid" ja "[[Wall Street]]i katedraalid".<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/488732|pealkiri=The Cathedrals of Art|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2020}}</ref> ==== "Ameerika kunstikatedraalid" (''Cathedrals of Art'') ==== Teos on New Yorgi kunstimaailma portree. Pildil on lihtsustatud versioonid kolmest suuremast New Yorgi kunstimuuseumist ja nende kollektsioone on vaatlemas erinevad inimesed.<ref name=":6" /> ==== "Broadway katedraalid" (C''athedrals of Broadway'') ==== [[Fail:'The_Cathedrals_of_Wall_Street'_by_Florine_Stettheimer,_1939.jpg|pisi|290x290px|"Wall Streeti katedraalid". 1939. Metropolitani Kunstimuuseum, New York, USA]] Teos valmis 1929. aastal ning kujutab mitmekülgset teatrit, kus näidatakse nii filme kui ''live-''etendusi. Must-valgel kinolinal on toonane New Yorgi linnapea [[Jimmy Walker]] avamas pesapallihooaega ning ekraani alla on paigutatud keerulise kompositsiooniga lava-show. Teose ülaosas on kujutatud mitme suure teatri nimesid. Meeleolu maalil näib justkui maagilisena. Teos on inspireeritud raskest majanduslikust olukorrast USA-s, kui paljud inimesed põgenesid reaalsuse eest teatritesse ja kinodesse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/488734|pealkiri=The Cathedrals of Broadway|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2020}}</ref> ==== "Viienda avenüü katedraalid" (''The Cathedrals of Fifth Avenue'') ==== Selle teosega vaatab Florine Stettheimer [[New York|New Yorgi]]i kõrgklassi peale humoorikal ja ironiseerival pilgul. Maal kujutab vastabiellunud paari kirikust välja astumas. Maali ülaosas on New Yorgi kõige eksklusiivsemate kaubamajade nimed. Näiteks on "[[Tiffany & Co.|Tiffany's]]" kirjutatud juveelides ja "Altman's" on kirja pandud kodusisustuselementide abil. Kunstnik on kaasanud kompositsiooni ka enda ja õed: all paremas nurgas on näha kolme naisterahvast limusiinist väljumas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/488735|pealkiri=The Cathedrals of Fifth Avenue|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2020}}</ref> ==== "Wall Streeti katedraalid" (''The Cathedrals of Wall Street'') ==== Sellel teosel ühendab Stettheimer toonased suurimad finantsasutused ja avaliku elu tegelased, et viidata poliitika ja suurte ettevõtete omavahelistele soojadele suhetele. New Yorgi börsihoone fassaadil on kujutatud austusavaldusena president [[Theodore Roosevelt]]i. Samas on hoiatuseks ahvatluste eest lisatud teosele päästearmee liikmed. Jälle on kunstnik kaasanud maalil ka iseend. Florine’i näeme seismas lillekimbuga president [[George Washington]]i skulptuuri jalamil.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.metmuseum.org/art/collection/search/488733|pealkiri=The Cathedrals of Wall Street|väljaanne=|aeg=|vaadatud=27.11.2020}}</ref> == Galerii == <gallery> Stettheimer Picnic at Bedford Hills.jpg|"Piknik Bedford Hillsis". 1918. Pennsylvania Kunstiakadeemia, USA Florine Stettheimer, La Fete a Duchamp 1917.jpg|"La Fete a Duchamp". 1917. Erakogu, New York A Model (Nude Self-Portrait) by Florine Stettheimer, c 1915-16.jpg|Alasti autoportree. 1915-1916. Columbia Ülikooli raamatukogu, New York Florine Stettheimer - Lake Placid - 47.1541 - Museum of Fine Arts.jpg|"Rahulik järv". 1919. Kunstimuuseum, Boston, USA 'The Cathedrals of Fifth Avenue' by Florine Stettheimer, 1931.jpg|"Viienda avenüü katedraalid". 1931. Metropolitani Kunstimuuseum, New York 'The Cathedrals of Art' by Florine Stettheimer, 1942.jpg|"Ameerika kunstikatedraalid". 1942. Metropolitani Kunstimuuseum, New York </gallery> == Elu lõpp == Florine Stettheimer suri 1944. aastal, olles 72 aastat vana. Tema elu ajal ei osatud teda kui oma aja väga olulist kunstnikku tunnustada.<ref name=":4" /> Surivoodil palus ta õdedel hävitada kõik oma teosed, mis olid dokumenteering nende elust ja sellest, kellega nad suhtlesid, kuid noorem õde Ettie ignoreeris seda palvet ning pärandas kõik Florine'i teosed koolidele ja muuseumidele.<ref name=":0" /> Tänu sellele sai Ameerika Kaasaegse Kunsti Muuseum kaks aastat pärast tema surma korraldada neist näituse.<ref name=":3" /> == Pärand == Florine Stettheimer polnud küll elu ajal tunnustatud, peamiselt seetõttu, et ta töötas privaatselt ega jaganud oma kunsti väljaspool salongi seltskonda, kuid tänu tema nooremale õele Ettiele on tema maalid tänapäeval laiema publiku ees.^2;1 Stettheimer oli oma ajastu ikoone ning üks esimesi feministe, keda meenutatakse ühe 20. sajandi julgema ja fantaasiarikkama kunstnikuna.<ref name=":5" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Stettheimer, Florine}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1944]] obplsnlq01z4damm2ot6vqix03sr835 0 600247 7175578 7093162 2026-06-18T18:21:35Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7175578 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Gospel of Thomas.jpg|pisi|[[Tooma evangeelium]], üks tuntumaid [[uus testament|uue testamendi]] [[Apokrüüfid|apokrüüfe]]]] '''Uue testamendi apokrüüfid''' ([[kreeka keel]]es ''apokryphos'' 'salajane') on sellised kristlikus laadis kirjutised, mis on kas sisult, vormilt või apostelliku järjepidevuse väidetelt sarnased [[uus testament|uue testamendi]] tekstidega, kuid mis ei kuulu uue testamendi kaanonisse.<ref name=":0">Patterson, Stephen J. 1992. "New Testament Apokrypha" ''The Anchor Bible Dictionary, vol. 1,'' ed. David Noel Freedman: 525-531. New York: Doubleday. </ref> Need teosed sisaldavad lugusid uue testamendi peamistest isikutest ning erinevate [[Apostel|apostlite]] tegudest.<ref name=":3">Elliott, J. K. 2008. "The Non-Caononical Gospels and the New Testament Apocrypha: Currents in Early Christian Thought and Beyond". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 1-12. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> Osasid [[apokrüüfid]]est loeti jätkuvalt ka [[Keskaeg|keskajal]] ning avaldati trükistena [[Renessanss|renessansi]] ajal, aga paljud on kuulsaks saanud vaid tsitaatide ja väljavõttudena teiste teoste kaudu. Tihtipeale ei ole leitud teksti algset kreekakeelset varianti, vaid selle asemel on leitud kas tõlked või tõlgete tõlked, nt ladina, kopti või araabia keelde. Selliste teoste autorluse, ajastu ja algse vormi leidmine on tihtipeale keerukas, kuna selleks tuleb vaadeldavat teksti hoolikalt võrrelda teiste allikatega.<ref name=":1">Koester, Helmut. 1987. ''Introduction to the New Testament: Volume 2. History and literature of early Christianity.'' Berlin: Walter de Gruyter & Co.</ref> Nagu uue testamendi kanoniseeritud raamatud, pärinevad ka apokrüüfid erinevatest perioodidest.<ref name=":0" /> On pigem ebatõenäoline, et ükski apokrüüfsetest teostest oleks kirjutatud apostlite eluajal, küll aga on osad kirjutatud 1. sajandi pKr lõpul ja suur osa 2. sajandil pKr.<ref name=":1" /> Erinevalt aga kanoonilistest raamatutest, ei saavutanud apokrüüfsed kirjutised heakskiitu ega laialdast kasutust kogudustes, mis oleks ajendanud neid lisama uue testamendi kaanonisse. Apokrüüfide puhul on problemaatiline ka teose autor, sageli ei teata täpselt, kes on teose kirjutanud.<ref name=":0" /> Apokrüüfsetes kirjutistes on tuntavad [[gnostitsism]]i, [[doketism]]i ja [[müstitsism]]i mõjud. Näiteks leiab sealt ebarealistlikke või vääraid kujutlusi Jeesusest (mh kujutluspilt Jeesuse abielust Maarjaga) ning Jeesuse ütluste moonutatud kujul esitamist.<ref>Kaptein, Veljo. n.d. "Oleviste Piiblikool: Piibel rongiaknast. Evangeeliumid ja Apostlite Teod". [https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite https://oleviste.ee/wp-content/uploads/2019/02/Evangeeliumid-ja-apostlite-teod24veebruar2019.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (25.10.2020)</ref> == Väärtus == Uue Testamendi apokrüüfid on olulised varakristliku ja hilisantiikse kristliku kirjanduse, vagaduse, legendiloome, askeesi, pärimuse, õpetuslike vaidluste ning kanooniliste tekstide retseptsiooni uurimiseks. Nende väärtus ei seisne eeskätt selles, nagu annaksid need kanooniliste evangeeliumidega samaväärseid andmeid ajaloolise Jeesuse või apostlite kohta, vaid selles, et nad näitavad, kuidas hilisemates kristlikes, kristlusega seotud või sellest lahknenud rühmade keskkondades tõlgendati ja laiendati Uue Testamendi isikute, sündmuste ja õpetustega seotud pärimusi.<ref name="OxfordStudiesApocrypha">{{Raamatuviide |autor=Stephen J. Shoemaker |peatükk=Christian Apocrypha |toimetaja=Susan Ashbrook Harvey; David G. Hunter |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Studies |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2008}}</ref><ref name="OxfordInterpretationApocrypha">{{Raamatuviide |autor=Stephen J. Shoemaker |peatükk=Christian Apocrypha |toimetaja=Paul M. Blowers; Peter W. Martens |pealkiri=The Oxford Handbook of Early Christian Biblical Interpretation |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2019}}</ref> Apokrüüfsete tekstide ajalooline väärtus on tekstiti erinev. Mõni tekst võib säilitada varasemaid pärimuse jooni või anda tunnistust 2.–3. sajandi kristlike ja kristlusega seotud rühmade arusaamadest, kuid suur osa säilinud apokrüüfsest kirjandusest on kanoonilistest evangeeliumidest hilisem ning sõltub otseselt või kaudselt Uue Testamendi tekstidest. Seetõttu ei saa apokrüüfseid kirjutisi üldiselt pidada ajaloolise Jeesuse või 1. sajandi apostliku kuulutuse uurimisel kanooniliste tekstidega samaväärseks allikakogumiks.<ref name="BockMissingGospels">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006}}</ref><ref name="CambridgeApocryphalNT">{{Raamatuviide |autor=J. K. Elliott |peatükk=The Apocryphal New Testament |toimetaja=James Carleton Paget; Joachim Schaper |pealkiri=The New Cambridge History of the Bible. Volume 1: From the Beginnings to 600 |koht=Cambridge |kirjastus=Cambridge University Press |aasta=2013}}</ref> Eriti ettevaatlik tuleb olla gnostiliste ja gnostilise mõjuga apokrüüfide kasutamisel varaseima kristluse allikana. Ühtki säilinud gnostilist Uue Testamendi apokrüüfi ei saa kindlalt paigutada 1. sajandi apostlikku perioodi. Nende peamine tähtsus seisneb pigem 2.–4. sajandi õpetuslike vaidluste, alternatiivsete liikumiste ja hilisema kristliku mõttemaailma uurimises. Ka siis, kui mõnes tekstis võib leiduda varasemaid traditsioonikihte või üksikuid väidetavaid Jeesuse ütlusi, tuleb neid hinnata teksti- ja ütlusekaupa, et kogu teosele ei omistataks automaatselt varast apostlikku kaalu.<ref name="BockMissingGospels" /><ref name="HabermasResurrection2">{{Raamatuviide |autor=Gary R. Habermas |pealkiri=On the Resurrection. Vol. 2: Refutations |koht=Brentwood |kirjastus=B&H Academic |aasta=2024}}</ref> Apokrüüfid näitavad seega, kuidas Uue Testamendi tegelasi ja sündmusi hiljem erinevate rühmituste poolt edasi kujutati. Autorid püüdsid tõenäoliselt täita kanoonilistes jutustustes kohti, mida peeti lünkadeks, koostades lugusid apostlite rännakutest, luues Maarja ja Jeesuse lapsepõlvega seotud pärimusi ning erinevaid apokalüptilisi nägemusi. Samuti sõnastati eri rühmade teoloogilisi rõhuasetusi. Sellised hilisemad laiendused võivad ajalooliselt olla väljamõeldud või vagast kujutlusest sündinud, kuid nad on siiski uurimises väärtuslikud, sest need peegeldavad nende tekkimise ja kasutamise aja uskumusi, kirjanduslikke vorme ja religioosseid vajadusi.<ref name="CambridgeApocryphalNT" /> == Jaotus == Uue testamendi apokrüüfid jagatakse tänapäevase jaotuse kohaselt kuude kategooriasse.<ref name=":0" /> {| class="wikitable" |+ UUE TESTAMENDI APOKRÜÜFID !Kategooria !Näited |- |[[Evangeelium]]id |Peetruse evangeelium, Tooma evangeelium, Juuda evangeelium |- |Lepingud |Tõe evangeelium, Kopti-Egiptuse evangeelium |- |Apokalüpsid |Peetruse ja Pauluse ilmutused, Tooma ilmutus |- |Tegude raamatud |Andrease teod, Andrease ja Mattiase teod, Pauluse teod, Peetruse teod, Tooma teod |- |Kirjad |Pseudo-Tituse epistel, Pauluse kiri laodikealastele |- |Liturgilised materjalid |Homiiliad, psalmid ja palved |} == Tuntumad uue testamendi apokrüüfid == === Evangeeliumid === ==== Tooma evangeelium ==== [[Tooma evangeelium]] on lühike tekst, umbes 20 lk pikkune, milles sisalduvate Jeesuse sõnade kirjapanijaks arvatakse Jeesuse jüngrit [[Toomas]]t, keda mainitakse ka kanoonilistes [[evangeelium]]ides. [[Markuse evangeelium|Markuse]] ja [[Matteuse evangeelium]]is kõneldakse Jeesuse vennast Juudast, Toomas tähendab aga [[aramea keel]]es "kaksikut". Seega arvataksegi siis autoriks Jeesuse venda Juudas Toomast.<ref name=":2">Lahe, Jaan. 2005. "Sissejuhatus". ''Tooma evangeelium.'' Tallinn: Johannes Esto Ühing.</ref> Evangeelium sisaldab 114 Jeesuse ütlust, aga seal ei ole läbivat [[narratiiv]]i – ei anta edasi Jeesuse elulugu. Ütlused ei ole reastatud mitte pikkuse järjekorras, vaid on ühendatud temaatiliselt. Igale ütlusele eelneb fraas: "Jeesus ütleb".<ref name=":2" /> Tooma evangeelium on kõige rohkem uuritud apokrüüfne evangeelium. 1945. aastal leiti Egiptusest Tooma evangeeliumi täielikult säilinud [[Kopti keel|koptikeelne]] [[koopia]], mis sisaldas ka kolme kreekakeelsest fragmenti -selle põhjal arvavad teadlased, et originaalis oli teos kirjutatud [[kreeka keel]]es. Tooma evangeeliumi [[proloog]]is seisab, et tegemist on elava Jeesuse ütlustega, mille on kirja pannud Didyamus Judas Thomos. 114st Tooma evangeeliumis sisalduvas ütlusest pooled esitavad sama materjali, mida [[Uus testament|uue testamendi]] kanoniseeritud tekstid, ja pooled erinevat. Kirjanduslikult on Tooma evangeeliumil täheldatud enim sarnasust hüpoteetilise Jeesuse ütluste allikaga Q. Osad uurijad on leidnud seoseid ka juudi tarkusekirjandusega, aga põhiline seisukoht on, et tegemist on mingit laadi [[Gnostitsism|gnostilise]] taustaga. Peetakse tõenäoliseks, et Tooma evangeeliumis on tõepoolest mõningaid autentseid Jeesuse ütlusi (nagu ütlused 97 ja 98), mis kanoniseeritud tekstides ei esine.<ref name=":4">Bauckham, R. J. 1992. "Gospels (apocryphal)". ''Dictionary of Jesus and the Gospels,'' edd. Joel B. Green, Scot McKnight, Howard Marshall. </ref> Eesti keelde on Tooma evangeeliumi tõlkinud [[Uku Masing]].<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Tooma evangeelium. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing|aasta=2005|koht=Tartu|kirjastus=Johannes Esto ühing|lehekülg=|autor=}}</ref> ==== Peetruse evangeelium ==== [[Peetruse evangeelium]] ei ole täielikult säilinud, Egiptusest on leitut jututusekatkend, mis algab Jeesuse kohtuprotsessiga ning räägib ka tema ristilöömisest, mahamatmisest ja ülestõusmisest. Teos on dateeritud 2. saj ning see algab sõnadega "Mina, Siimon Peetrus". Peetruse evangeeliumit iseloomustavaks märksõnaks on juudivastane meelestus – rõhutatakse juutide ainuvastutust Jeesuse surma eest, sest ristilöömise viisid läbi juudid. Eraldi rõhutatakse imesid ning huvi ülestõusmise tõendite suhtes. Teoses mainitakse veel Heroodese osalemist Jeesuse ristilöömisel ning tunnistust, et ülestõusnud Kristus on inglite saatel hauast lahkunud.<ref name=":4" /> ==== Juuda evangeelium ==== [[Juuda evangeelium]] on pälvinud palju tähelepanu, kuna see annab uue ja hoopis teistsuguse tõlgenduse Jeesuse reetmisest. Lähtudes Juuda evangeeliumist, andis Jeesus Juudale reetmise jaoks oma õnnistuse.<ref>Gathercole, Simon J. 2008. "The Gospel of Judas: An Unlikely Hero". ''The Non-Canonical Gospels,'' ed. Paul Foster: 84-95. London: Bloomsburg T&T Clark.</ref> === Muude apokrüüfide näited === ==== Apostel Pauluse palve ==== Tegemist on lühikese [[Kreeka keel|kreekakeelse]] [[palve]]ga, kus kõigepealt palutakse [[Jumal]]at [[Jeesus]]e tagasipöördumise eest, teises osas kehalise tervise ja vaimse valgustuse eest ning viimases osas, mida ükski ingel ei ole näinud, valitseja kuulnud ega mis pole inimeste südametesse jõudnud.<ref>Kirby, Peter. 2001. "The Prayer of the Apostle Paul". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/prayerpaul.html (03.11.2020).</ref> ==== Tooma teod ==== Tekst, mis kirjeldab apostel Juudas Tooma seiklusi Indias, kus ta tegi kristlikku misjonitööd. Teos on kirjutatud juhendaval ja meelelahutuslikul eesmärgil ning sealt saab ülevaate ka [[Süüria]] varajaste kristlike traditsioonide kohta.<ref>Kirby, Peter. 2001. "Acts of Thomas". ''Early Christian Writings,'' http://www.earlychristianwritings.com/actsthomas.html (06.11.2020).</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Uus testament|Apokrüüfid]] [[Kategooria:Apokrüüfid]] 9c2oymvrctafctkfnztdbf5g170lbhr 0 605006 7175625 7150569 2026-06-18T20:29:25Z ~2026-35726-45 231918 /* */ 7175625 wikitext text/x-wiki [[Fail:Amanda Hermiine Künnapas.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]] [[1996]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Alates 2019. aastast andis Künnapas balletitunde V.A.T Stuudios. Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2025. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Künnapas Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] emoaxzb6kg8czqq7pgeoxkp3izmwp19 7175627 7175625 2026-06-18T20:29:48Z ~2026-35726-45 231918 /* */ 7175627 wikitext text/x-wiki [[Fail:Amanda Hermiine Künnapas.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]] [[1996]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Alates 2019. aastast andis Künnapas balletitunde V.A.T Stuudios. Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2025. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Künnapas Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] ipp3k94371mkt9aijqpup5fzmksxo3k 7175629 7175627 2026-06-18T20:35:39Z ~2026-35726-45 231918 /* Töö */ 7175629 wikitext text/x-wiki [[Fail:Amanda Hermiine Künnapas.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]] [[1996]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2025. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 4t09ihi8v9st5ycdfamnyxqtynjkped 7175640 7175629 2026-06-18T21:02:39Z OpalGirl2 231920 Muutsin pealkirja 7175640 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]] [[1996]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2025. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 0d6gm6x1ma8zdhchxqtf5o1cuv35bic 7175657 7175640 2026-06-18T22:07:13Z OpalGirl2 231920 sünniaasta 7175657 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2025. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 8lzlfywe5xvvnflt74q4fdskc4ysbsb 7175659 7175657 2026-06-18T22:08:45Z OpalGirl2 231920 aasta 7175659 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 1we1vagh6cqegk7c3zy8s98dhvvnsoq 7175660 7175659 2026-06-18T22:10:22Z OpalGirl2 231920 /* Teatrirollid */ 7175660 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar) === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] augyy1jdto0iugb8tanrko786uq7aas 7175663 7175660 2026-06-18T22:11:57Z OpalGirl2 231920 /* Teatrirollid */ 7175663 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar), Puusepp Music * 2026 – üks peategelasi, "Vennale" (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] rvrnc73dr6zxtew1wehrtv579edbnnj 7175664 7175663 2026-06-18T22:16:53Z OpalGirl2 231920 /* Teatrirollid */ 7175664 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2019 – Etendaja, "Iha" (Keithy Kuuspu), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2023 – "Väikesed saladused" (Andrus Kivirähk, Peeter Tammearu), teater Nuutrum * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – üks peategelasi – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar), Puusepp Music * 2026 – üks peategelasi, "Vennale" (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 8km85nzm22uxx67p06dgw1x9wgwznfv 7175667 7175664 2026-06-18T22:19:46Z OpalGirl2 231920 /* Teatrirollid */ 7175667 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2019 – Etendaja, "Iha" (Keithy Kuuspu), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2024 – Rõõmusõnum, "Aja oma atra üle koolnute kontide" (Hendrik Toompere), Eesti Draamateater * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – Abby – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar), Puusepp Music * 2026 – üks peategelasi, "Vennale" (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 686etm5yo9du1gotuxa651it5fndaox 7175668 7175667 2026-06-18T22:21:22Z OpalGirl2 231920 /* Teatrirollid */ 7175668 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name=staar/> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2015 - Irina Sergejevna, "Kolm õde" (A. Tšehhov, Maria Peterson), Theatrum * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2019 – Etendaja, "Iha" (Keithy Kuuspu), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2024 – Rõõmusõnum, "Aja oma atra üle koolnute kontide" (Hendrik Toompere), Eesti Draamateater * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – Abby – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar), Puusepp Music * 2026 – üks peategelasi, "Vennale" (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> Alates 2020. aastast on tema elukaaslane muusik [[Uku Haasma]].<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref><ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata]. Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] t9m7r8r7y33gckwwgqc5euxp3c5ur9u 7175671 7175668 2026-06-18T22:22:56Z OpalGirl2 231920 /* Isiklikku */ 7175671 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2015 - Irina Sergejevna, "Kolm õde" (A. Tšehhov, Maria Peterson), Theatrum * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2019 – Etendaja, "Iha" (Keithy Kuuspu), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2024 – Rõõmusõnum, "Aja oma atra üle koolnute kontide" (Hendrik Toompere), Eesti Draamateater * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – Abby – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar), Puusepp Music * 2026 – üks peategelasi, "Vennale" (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] gxyelubyjuc5i527nughjie6iv5kkcq 7175672 7175671 2026-06-18T22:24:31Z OpalGirl2 231920 /* Teatrirollid */ 7175672 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} [[Fail:Amanda Hermiine.jpg|pisi|Amanda Hermiine (2021)]] '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2015 - Irina Sergejevna, "Kolm õde" (A. Tšehhov, Maria Peterson), Theatrum * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2019 – Etendaja, "Iha" (Keithy Kuuspu), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots|Loone Ots, Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2024 – Rõõmusõnum, "Aja oma atra üle koolnute kontide" (O. Tokarczuk, Hendrik Toompere), Eesti Draamateater * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – Abby – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar), Puusepp Music * 2026 – üks peategelasi, "Vennale" (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 3vyyx4lfv499b5nry1kfnj0mc59w5b4 7175675 7175672 2026-06-18T22:33:56Z ~2026-35726-45 231918 /* */ 7175675 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Amanda Hermiine}} '''Amanda Hermiine Künnapas''' (sündinud [[20. veebruar|20. veebruaril]]) on eesti näitleja ja koreograaf. == Haridus == Künnapas lõpetas põhikooli [[Tallinna Balletikool]]is.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/775682/tubli-ja-andekas-amanda-hermiine-kunnapas-sooritas-balletikooli-eksami Amanda Hermiine Künnapas sooritas balletikooli eksami!] ohtuleht.ee, 9. detsember 2016.</ref> Ta on õppinud [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriklassis ja lõpetanud 2020. aastal [[Tallinna Ülikool]]i koreograafia erialal.<ref name="amanda">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/28789 Amanda Hermiine Künnapas] [[Eesti Filmi Andmebaas]].</ref> == Töö == Ta oli [[PolygonTeater|Polygon Teatri]] lavastuse "Roheline nagu laulaks" (2020) liikumisjuht ning on olnud Polygoni teatrikooli lavalise liikumise õpetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021.</ref> Näitlejana on Künnapas vabakutseline.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> Alates 2016. aastast on ta mänginud külalisnäitlejana mitmes Eesti Draamateatri lavastuses ja alates 2021. aastast kehastab üht peaosalist telesarjas "[[Kättemaksukontor]]". Künnapase rekordteatritükk (2026. aasta veebruari seisuga) on [[Priit Pedajas]]e lavastus "Vaimude tund Koidula tänavas", mille etendustes on ta mänginud alates 2017. aastast üle 200 korra.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609611866/amanda-hermiine-kunnapas-unistan-huvitavast-elust Amanda Hermiine Künnapas: unistan huvitavast elust] ERR Kultuur, 21.02.2025.</ref> === Tegevus meelelahutajana === Künnapas laulab ansamblis Dramanda. Ta osales enda kirjutatud lauluga "Tule minu sisse" lauluvõistlusel [[Eesti Laul 2022]], kus jõudis veerandfinaali.<ref name="staar">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- "Kättemaksukontori" staar Amanda Hermiine Künnapas] ohtuleht.ee, 06.09.2023.</ref> 2026. aastal annab ta kontserte Amanda Hermiine Trioga. 2024. aastal võistles ta meelelahutussarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja võitis ühe saate, kus kehastas [[Lembit Ulfsak]]it, esitades "Nõuniku laulu" ETV telelavastusest "Lumekuninganna". Võidetud auhinnaraha annetas ta [[vähiravifond Kingitud Elu|vähiravifondile Kingitud Elu]]. Saatesarja finaalis sai ta kolmanda koha.<ref>Liisa Tupits. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120347637/amanda-hermiine-kunnapas-jattis-balletikooli-pooleli-kui-ma-ei-ole-luik-keda-koik-imetlevad-pole-motet-opingutega-jatkata Amanda Hermiine Künnapas jättis balletikooli pooleli: kui ma ei ole luik, keda kõik imetlevad, pole mõtet õpingutega jätkata] Kroonika/Delfi, 10.01.2025.</ref> ==Looming== === Teatrirollid === * 2015 - Irina Sergejevna, "Kolm õde" (A. Tšehhov, Maria Peterson), Theatrum * 2017 – Carol Conway, "Aeg ja perekond Conway" ([[J. B. Priestley]], [[Elmo Nüganen]]), Tallinna Linnateater * 2017 – koolitüdruk Kristi, "Vaimude tund Koidula tänavas" ([[Andrus Kivirähk]], [[Priit Pedajas]]), Eesti Draamateater * 2017 – Cathy, "Põhiküsimus" ([[Tom Stoppard]], [[Hendrik Toompere]]), Eesti Draamateater * 2019 – Porila Tiiu, "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" ([[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2019 – Etendaja, "Valem" (Irmeli Terras / Heliliis Hõim), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2019 – Etendaja, "Iha" (Keithy Kuuspu), [[Kanuti Gildi SAAL]] * 2021 – Tessa, "Igatsuse rapsoodia" ([[Brian Friel]], Priit Pedajas), Eesti Draamateater * 2021 – Amalie, "Jõulumõõk" ([[Loone Ots|Loone Ots, Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Sofia/Bianca "Võõrad" ([[Paolo Genovese]], [[Taavi Teplenkov]]), Eesti Draamateater * 2022 – Reene, "Kuninganna ja Viinakurat" (Loone Ots, [[Jaanus Nuutre]]), teater Nuutrum * 2022 – Emily, "U-TUBE" ([[Peep Maasik]]), Lavastusprojektid<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4224 Amanda Hermiine Künnapas.] Eesti Teatri Agentuur. Statistika.</ref> * 2023 – Lenna; Elviine, "Naisteranna needus" ([[Sven Karja]], Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2024 – Rõõmusõnum, "Aja oma atra üle koolnute kontide" (O. Tokarczuk, Hendrik Toompere), Eesti Draamateater * 2025 – Anna Caravatti, "Nimi" (Jaanus Nuutre), teater Nuutrum * 2025 – Liina, "Vihmana ma sajan" ([[Toomas Uibo]], [[Andres Puustusmaa]]) * 2025 – Abby – "Pikk nädalavahetus" (Norm Foster, Ivo Martinsons), Art Management Group * 2026 – Pabra, "Romeo ja Julia" (Tanel Saar), Puusepp Music * 2026 – üks peategelasi, "Vennale" (Tamur Tohver), Claresis Collective/Fine5 Tantsuteater === Filmirollid === * 2019 – "Reiv" (lühifilm) – Rave girl * 2018 – "Täiuslik elu" (lühifilm) – Maria * 2020 – "[[O2 (film)|O₂]]" – Johan Sõbra armuke * 2021 – "[[Öölapsed]]" – Kate * 2021 – "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" – teenijatüdruk * 2023 – "[[Vaba raha]]" – Armani<ref name=amanda /> * 2024 – "Mind on kaks" – Camilla === Telesarjarollid === * 2012 – "[[Ühikarotid]]. Õed" – üliõpilane * 2015 – "[[Keeris]]" – Lilli Looren * 2016 – "[[Padjaklubi]]" – Gretta/Elisabeth * 2016 – "[[Viimane võmm]]" – Agne Pärl * 2018 – "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – Piret * 2021 – "[[Kättemaksukontor]]" – Lumi-Lee Aigo<ref>[https://www.imdb.com/name/nm7175887/ Amanda Hermiine Künnapas]. IMDb.</ref> * 2024 – "[[Siis kui elu maitses hästi]]" – Liivika == Isiklikku == Amanda Hermiine Künnapase ema on näitleja [[Piret Kalda]] ja isa oli näitlejaharidusega [[Priit Künnapas]] (1962–2013). Tal on vanem õde Laura-Helene ja noorem õde Aurora Aleksandra.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Amanda Hermiine Künnapas: "Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte."] Õhtuleht.ee, 26.03.2021.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=7175887}} *[https://www.ohtuleht.ee/elu/1029650/amanda-hermiine-kunnapas-vaga-oige-et-ma-lavakooli-sisse-ei-saanud-sain-oppetunni-et-koik-ei-tule-nii-lihtsalt-katte- Väga õige, et ma lavakooli sisse ei saanud. Sain õppetunni, et kõik ei tule nii lihtsalt kätte.] ohtuleht.ee, 26. märts 2021 *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1091398/kattemaksukontori-staar-amanda-hermiine-kunnapas-kuna-elu-ongi-raske-siis-tuleb-voidelda-ja-julge-olla- Amanda Hermiine Künnapas: Kuna elu ongi raske, siis tuleb võidelda ja julge olla]. ohtuleht.ee, 6. september 2023 {{JÄRJESTA:Künnapas, Amanda Hermiine}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 1vr083tsaf3jyzf48ffkjpr00z17dot 0 607027 7175482 6810626 2026-06-18T13:54:05Z Amherst99 15496 /* Kloostrikirik */ 7175482 wikitext text/x-wiki [[Fail:Coat of Klaster Tepla coloured.png|vasakul|pisi|204x204px|Kloostri vapp]] [[File:Klater Tepla.jpg|thumb|Vaade kloostri kirikule kirdest]] [[File:Kl Teplá 4.jpg|thumb|Vaade kloostri romaani-gooti stiilis kirikule sisehoovist. Kloostri muud hooned on barokkstiilis]] [[File:Stift Tepl 10.JPG|thumb|Vaade läbi kesklöövi peaaltarile]] [[File:Tepla klaster 09082009.JPG|thumb|Kloostri kiriku peaportaal]] '''Teplá klooster''' ([[tšehhi keel]]es ''Klášter Teplá''; [[saksa keel]]es ''Stift Tepl'') on [[premonstraatide ordu]] [[klooster]] [[Böömimaa]] lääneosas Praha peapiiskopkonnas [[Tšehhi]]s.<ref name="tepl-catho">[https://www.newadvent.org/cathen/14514a.htm Tepl. - Catholic Encyclopedia. newadvent.com]</ref> == Ajaloost == Kloostri asutas pärimuse kohaselt 1193. aastal [[õnnis]] Hroznata, Böömimaa [[aadlik]]. Esimesed mungad läksid kloostrisse [[Strahovi klooster|Strahovi kloostrist]] [[Praha]]s.<ref name="tepl-catho" /> Kloostri esimesel [[missa]]l osales Böömimaa kuningas [[Václav I (Böömimaa kuningas)|Václav I]]. Klooster on oma asukoha tõttu piirialal kannatanud sagedaste sõdade läbi. Kuigi ta erandlikult jäi puutumata [[hussiitide sõjad|hussiitide sõdadest]], on ta mitu korda purustatud ja paljaks röövitud, aga iga kord jälle üles ehitatud. Kloostri [[abt]]id juhtisid keskajal Lääne-Böömimaa alade [[Idaasustus|asustamist saksa kolonistidega]], elasid üle [[reformatsioon]]i, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ja kloostri jäämise keset [[luterlus]]e piirkonda, seejärel hoidsid nad olulist positsiooni [[Böömimaa rekatoliseerimine|Böömimaa rekatoliseerimisel]] [[17. sajand]]il. [[20. sajand]]il pärast [[Maailmasõda|maailmasõda]]sid läks klooster [[Sudeedimaa]] koosseisus [[Saksamaa]]le aastaiks 1938–1945, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[sudeedisakslased]] deporteeriti ja Tepla klooster läks koos muu Sudeedimaaga [[Tšehhoslovakkia]]le.<ref>[http://www.pruvodce.com/klastertepla/historie_de.php3 Klášter Teplá. - pruvodce.com]</ref> 1948. aastast alates muutis riigi [[Kommunism|kommunistlik]] valitsus kloostri hooned [[kasarmu]]teks, alates 1978. aastast seisid ruumid tühjalt.<ref>[http://www.orden-online.de/news/2011/10/25/neuer-abt-im-tschechischen-praemonstratenserkloster-tepl/ Neuer Abt im tschechischen Prämonstratenserkloster Tepl. - Orden online. 25. Oktober 2011]</ref> Pärast [[Sametrevolutsioon]]i taastati klooster 1990. aastal. Alates 2008. aastast kuulub Teplá klooster Tšehhi riiklike kultuurimälestiste hulka. == Arhitektuur == === Kloostrikirik === Kloostri [[Maarja kuulutamine|Maarja kuulutamise]] kirik, [[gooti arhitektuur]]i elementidega [[Romaanika|romaani]] kirik esindab romaanikalt gootikale [[üleminekustiil]]i ja on üks vanimaid kirikuid Böömimaal. Ehitis püstitati 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul. Hoone on 65,25 meetrit pikk ja 15,6 meetrit kõrge [[kodakirik]]<ref name="tepla-mona">[https://www.private-prague-guide.com/article/tepla-monastery/ Teplá monastery. - Private Prague Guide]</ref>, mille [[pikihoone]]l on [[ümarkaar]]sed aknad kõrgel seintes, kaks madalamat poolümarat külg[[apsiid]]i ja polügonaalne [[koorilõpmik]] kõrgete [[teravkaar]]sete akendega. Ka [[transept]]i viiludel on teravkaarsed gooti aknad. 17. ja 18. sajandi vahetusel ehitati kirik [[barokk]]stiilis ümber, ümberehitus puudutas eelkõige kiriku siseruumi, kuid ka kaks [[läänetorn]]i said baroksed [[Tornikiiver|tornikiivrid]]. Kiriku ümarkaarne lääneportaal on [[pseudoromaani stiil]]is laia [[Arhivolt|arhivoldi]] ja kolmnurkse [[ehisviil]]uga, mida kaunistavad skulptuurid. === Muud hooned === Enamik kloostri säilinud hoonetest on püstitatud aastail 1688–1724. [[Kapiitlisaal]]i interjöör on kaunistatud rikkaliku [[stukkdekoor]]iga ja lae[[fresko]]dega, mis kujutavad kahtteist [[Apostlid|apostlit]] ja [[Xanteni Norbert]]it. Ühel laefreskol on kujutatud Xanteni Norberti säilmete kirstu viimist Praha Strahovi kloostrisse 1627. aastal. Talve[[refektoorium]]i seinafresko on maalitud 1816. aastal ja kujutab [[püha õhtusöömaaeg]]a, laefreskol on [[püha Paulus]]. Sisehoovis on neli barokkskulptuuri: [[Prokopius Sázavast|püha Prokopius]], [[püha Jan Nepomuk]], püha Václav ja [[püha Veit]]. === Raamatukogu === Kloostri raamatukogu ehitati 1900. aastatel. Raamatukoguruum on 24 meetrit pikk ja 12 meetrit kõrge. Hiiglaslik laefresko kujutab munki ja ingleid rõõmutsemas koos nelja kiriku doktori ja nelja evangelistiga. Raamatukogus on enam kui 100 000 raamatut, sealhulgas 700 käsikirja ja 540 esmatrükki. Umbes 40 protsenti raamatutest on [[ladina keel]]es, ülejäänud saksa- või tšehhikeelsed. Vanim raamat kogus on aastaist 915–930, võib-olla kõige laiemalt tuntud raamat raamatukogu aarete hulgas on "Codex Teplensis", vanim "[[Uus Testament|Uue testamendi]]" tõlge saksa keelde, pärit 15. sajandist. Enamik raamatuid pärineb 18. ja 19. sajandist.<ref name="tepla-mona" /> == Kiriku sisustus == Kiriku pealöövis on kaks [[altar]]it, idaotsas Maarja kuulutamise peaaltar ja löövi keskel Püha risti altar. Kiriku [[rokokoo]]stiilis peaaltar kujutab skulptuuridena Xanteni Norbertit, [[püha Vaclav]]it, [[püha Augustinus]]t, [[püha Miikael]]i ja [[püha Anna]]t. [[Altariretaabel]] pärineb 1750. aastast, selle lõid skulptorid [[Josef Lauermann]] ja [[Ignatius Platzer]]; Maarja kuulutamist kujutava altarimaali autor on [[Jan Petr Molitor]]. Teine altar on Ignatius Platzeri töö, samuti suured, [[marmor]]it imiteerivalt valgeks värvitud ja [[kullatis]]ega kaunistatud [[puuskulptuur]]id, mis kujutavad [[pühak]]uid ja nelja suurt [[kiriku doktor]]it: püha Augustinust, [[püha Ambrosius]]t, [[püha Hieronymus]]t ja [[Gregorius Suur]]t. Peaaltarist kahel pool on kaks tohutu suurt plafoonmaali, mis kujutavad Moosest ja ristilöödud Jeesus Kristust. Kirikus on [[vitraaž]]aknad ja barokk[[orel]].<ref name="tepla-mona" /> Kloostri asutaja Hroznata kuulutati 1897. aastal õndsaks ja [[relikviaar]] tema säilmetega eksponeeriti väikeses kabelis kiriku [[apsiid]]is. Endine hauakoht on märgitud suure puust tahvli ja mälestusplaadiga kiriku põrandas seal, kuhu 1217. aastal sängitati tema [[sarkofaag]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.lobkowitz.de/Reiseziele_in_Boehmen/Tepl/Grundseite.htm Teplá. - Kulturfreunde Lobkowitz Neustadt a.d. Waldnaab] * [http://www.pruvodce.com/klastertepla/historie_de.php3 Klášter Teplá. - pruvodce.com] * [https://www.newadvent.org/cathen/14514a.htm Tepl. - Catholic Encyclopedia. newadvent.com] {{commonskat|}} {{koord}} [[Kategooria:Tšehhi kloostrid]] [[Kategooria:Tšehhi kirikud]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] sirwmau9v1qf8whffoniowl22hm57pu 7175484 7175482 2026-06-18T13:55:01Z Amherst99 15496 7175484 wikitext text/x-wiki [[Fail:Coat of Klaster Tepla coloured.png|vasakul|pisi|204x204px|Kloostri vapp]] [[File:Klater Tepla.jpg|thumb|Vaade kloostri kirikule kirdest]] [[File:Kl Teplá 4.jpg|thumb|Vaade kloostri romaani-gooti stiilis kirikule sisehoovist. Kloostri muud hooned on barokkstiilis]] [[File:Stift Tepl 10.JPG|thumb|Vaade läbi kesklöövi peaaltarile]] [[File:Tepla klaster 09082009.JPG|thumb|Kloostri kiriku peaportaal]] '''Teplá klooster''' ([[tšehhi keel]]es ''Klášter Teplá''; [[saksa keel]]es ''Stift Tepl'') on [[premonstraatide ordu]] [[klooster]] [[Böömimaa]] lääneosas Praha peapiiskopkonnas [[Tšehhi]]s.<ref name="tepl-catho">[https://www.newadvent.org/cathen/14514a.htm Tepl. - Catholic Encyclopedia. newadvent.com]</ref> == Ajaloost == Kloostri asutas pärimuse kohaselt 1193. aastal [[õnnis]] Hroznata, Böömimaa [[aadlik]]. Esimesed mungad läksid kloostrisse [[Strahovi klooster|Strahovi kloostrist]] [[Praha]]s.<ref name="tepl-catho" /> Kloostri esimesel [[missa]]l osales Böömimaa kuningas [[Václav I (Böömimaa kuningas)|Václav I]]. Klooster on oma asukoha tõttu piirialal kannatanud sagedaste sõdade läbi. Kuigi ta erandlikult jäi puutumata [[hussiitide sõjad|hussiitide sõdadest]], on ta mitu korda purustatud ja paljaks röövitud, aga iga kord jälle üles ehitatud. Kloostri [[abt]]id juhtisid keskajal Lääne-Böömimaa alade [[Idaasustus|asustamist saksa kolonistidega]], elasid üle [[reformatsioon]]i, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ja kloostri jäämise keset [[luterlus]]e piirkonda, seejärel hoidsid nad olulist positsiooni [[Böömimaa rekatoliseerimine|Böömimaa rekatoliseerimisel]] [[17. sajand]]il. [[20. sajand]]il pärast [[Maailmasõda|maailmasõda]]sid läks klooster [[Sudeedimaa]] koosseisus [[Saksamaa]]le aastaiks 1938–1945, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[sudeedisakslased]] deporteeriti ja Tepla klooster läks koos muu Sudeedimaaga [[Tšehhoslovakkia]]le.<ref>[http://www.pruvodce.com/klastertepla/historie_de.php3 Klášter Teplá. - pruvodce.com]</ref> 1948. aastast alates muutis riigi [[Kommunism|kommunistlik]] valitsus kloostri hooned [[kasarmu]]teks, alates 1978. aastast seisid ruumid tühjalt.<ref>[http://www.orden-online.de/news/2011/10/25/neuer-abt-im-tschechischen-praemonstratenserkloster-tepl/ Neuer Abt im tschechischen Prämonstratenserkloster Tepl. - Orden online. 25. Oktober 2011]</ref> Pärast [[Sametrevolutsioon]]i taastati klooster 1990. aastal. Alates 2008. aastast kuulub Teplá klooster Tšehhi riiklike kultuurimälestiste hulka. == Arhitektuur == === Kloostrikirik === Kloostri [[Maarja kuulutamine|Maarja kuulutamise]] kirik, [[gooti arhitektuur]]i elementidega [[Romaanika|romaani]] kirik esindab romaanikalt gootikale [[üleminekustiil]]i ja on üks vanimaid kirikuid Böömimaal. Ehitis püstitati 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul. Hoone on 65,25 meetrit pikk ja 15,6 meetrit kõrge [[kodakirik]]<ref name="tepla-mona">[https://www.private-prague-guide.com/article/tepla-monastery/ Teplá monastery. - Private Prague Guide]</ref>, mille [[pikihoone]]l on [[ümarkaar]]sed aknad kõrgel seintes, kaks madalamat poolümarat külg[[apsiid]]i ja polügonaalne [[koorilõpmik]] kõrgete [[teravkaar]]sete akendega. Ka [[transept]]i viiludel on teravkaarsed gooti aknad. 17. ja 18. sajandi vahetusel ehitati kirik [[barokk]]stiilis ümber, ümberehitus puudutas eelkõige kiriku siseruumi, kuid ka kaks [[läänetorn]]i said baroksed [[Tornikiiver|tornikiivrid]]. Kiriku ümarkaarne lääneportaal on [[pseudoromaani stiil]]is laia [[Arhivolt|arhivoldi]] ja kolmnurkse [[ehisviil]]uga, mida kaunistavad skulptuurid. === Muud hooned === Enamik kloostri säilinud hoonetest on püstitatud aastail 1688–1724. [[Kapiitlisaal]]i interjöör on kaunistatud rikkaliku [[stukkdekoor]]iga ja lae[[fresko]]dega, mis kujutavad kahtteist [[Apostlid|apostlit]] ja [[Xanteni Norbert]]it. Ühel laefreskol on kujutatud Xanteni Norberti säilmete kirstu viimist Praha Strahovi kloostrisse 1627. aastal. Talve[[refektoorium]]i seinafresko on maalitud 1816. aastal ja kujutab [[püha õhtusöömaaeg]]a, laefreskol on [[püha Paulus]]. Sisehoovis on neli barokkskulptuuri: [[Prokopius Sázavast|püha Prokopius]], [[püha Jan Nepomuk]], püha Václav ja [[püha Veit]]. === Raamatukogu === Kloostri raamatukogu ehitati 1900. aastatel. Raamatukoguruum on 24 meetrit pikk ja 12 meetrit kõrge. Hiiglaslik laefresko kujutab munki ja ingleid rõõmutsemas koos nelja kiriku doktori ja nelja evangelistiga. Raamatukogus on enam kui 100 000 raamatut, sealhulgas 700 käsikirja ja 540 esmatrükki. Umbes 40 protsenti raamatutest on [[ladina keel]]es, ülejäänud saksa- või tšehhikeelsed. Vanim raamat kogus on aastaist 915–930, võib-olla kõige laiemalt tuntud raamat raamatukogu aarete hulgas on "Codex Teplensis", vanim [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlge saksa keelde, pärit 15. sajandist. Enamik raamatuid pärineb 18. ja 19. sajandist.<ref name="tepla-mona" /> == Kiriku sisustus == Kiriku pealöövis on kaks [[altar]]it, idaotsas Maarja kuulutamise peaaltar ja löövi keskel Püha risti altar. Kiriku [[rokokoo]]stiilis peaaltar kujutab skulptuuridena Xanteni Norbertit, [[püha Vaclav]]it, [[püha Augustinus]]t, [[püha Miikael]]i ja [[püha Anna]]t. [[Altariretaabel]] pärineb 1750. aastast, selle lõid skulptorid [[Josef Lauermann]] ja [[Ignatius Platzer]]; Maarja kuulutamist kujutava altarimaali autor on [[Jan Petr Molitor]]. Teine altar on Ignatius Platzeri töö, samuti suured, [[marmor]]it imiteerivalt valgeks värvitud ja [[kullatis]]ega kaunistatud [[puuskulptuur]]id, mis kujutavad [[pühak]]uid ja nelja suurt [[kiriku doktor]]it: püha Augustinust, [[püha Ambrosius]]t, [[püha Hieronymus]]t ja [[Gregorius Suur]]t. Peaaltarist kahel pool on kaks tohutu suurt plafoonmaali, mis kujutavad Moosest ja ristilöödud Jeesus Kristust. Kirikus on [[vitraaž]]aknad ja barokk[[orel]].<ref name="tepla-mona" /> Kloostri asutaja Hroznata kuulutati 1897. aastal õndsaks ja [[relikviaar]] tema säilmetega eksponeeriti väikeses kabelis kiriku [[apsiid]]is. Endine hauakoht on märgitud suure puust tahvli ja mälestusplaadiga kiriku põrandas seal, kuhu 1217. aastal sängitati tema [[sarkofaag]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.lobkowitz.de/Reiseziele_in_Boehmen/Tepl/Grundseite.htm Teplá. - Kulturfreunde Lobkowitz Neustadt a.d. Waldnaab] * [http://www.pruvodce.com/klastertepla/historie_de.php3 Klášter Teplá. - pruvodce.com] * [https://www.newadvent.org/cathen/14514a.htm Tepl. - Catholic Encyclopedia. newadvent.com] {{commonskat|}} {{koord}} [[Kategooria:Tšehhi kloostrid]] [[Kategooria:Tšehhi kirikud]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] kf0v0adzq9e5xuyd4guwvi8jo1ddomy 7175485 7175484 2026-06-18T13:57:28Z Amherst99 15496 7175485 wikitext text/x-wiki [[Fail:Coat of Klaster Tepla coloured.png|vasakul|pisi|204x204px|Kloostri vapp]] [[File:Klater Tepla.jpg|thumb|Vaade kloostri kirikule kirdest]] [[File:Kl Teplá 4.jpg|thumb|Vaade kloostri romaani-gooti stiilis kirikule sisehoovist. Kloostri muud hooned on barokkstiilis]] [[File:Stift Tepl 10.JPG|thumb|Vaade läbi kesklöövi peaaltarile]] [[File:Tepla klaster 09082009.JPG|thumb|Kloostri kiriku peaportaal]] '''Teplá klooster''' ([[tšehhi keel]]es ''Klášter Teplá''; [[saksa keel]]es ''Stift Tepl'') on [[premonstraatide ordu]] [[klooster]] [[Böömimaa]] lääneosas Praha peapiiskopkonnas [[Tšehhi]]s.<ref name="tepl-catho">[https://www.newadvent.org/cathen/14514a.htm Tepl. - Catholic Encyclopedia. newadvent.com]</ref> == Ajaloost == Kloostri asutas pärimuse kohaselt 1193. aastal [[õnnis]] Hroznata, Böömimaa [[aadlik]]. Esimesed mungad läksid kloostrisse [[Strahovi klooster|Strahovi kloostrist]] [[Praha]]s.<ref name="tepl-catho" /> Kloostri esimesel [[missa]]l osales Böömimaa kuningas [[Václav I (Böömimaa kuningas)|Václav I]]. Klooster on oma asukoha tõttu piirialal kannatanud sagedaste sõdade läbi. Kuigi ta erandlikult jäi puutumata [[hussiitide sõjad|hussiitide sõdadest]], on ta mitu korda purustatud ja paljaks röövitud, aga iga kord jälle üles ehitatud. Kloostri [[abt]]id juhtisid keskajal Lääne-Böömimaa alade [[Idaasustus|asustamist saksa kolonistidega]], elasid üle [[reformatsioon]]i, [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ja kloostri jäämise keset [[luterlus]]e piirkonda, seejärel hoidsid nad olulist positsiooni [[Böömimaa rekatoliseerimine|Böömimaa rekatoliseerimisel]] [[17. sajand]]il. [[20. sajand]]il pärast [[Maailmasõda|maailmasõda]]sid läks klooster [[Sudeedimaa]] koosseisus [[Saksamaa]]le aastaiks 1938–1945, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[sudeedisakslased]] deporteeriti ja Tepla klooster läks koos muu Sudeedimaaga [[Tšehhoslovakkia]]le.<ref>[http://www.pruvodce.com/klastertepla/historie_de.php3 Klášter Teplá. - pruvodce.com]</ref> 1948. aastast alates muutis riigi [[Kommunism|kommunistlik]] valitsus kloostri hooned [[kasarmu]]teks, alates 1978. aastast seisid ruumid tühjalt.<ref>[http://www.orden-online.de/news/2011/10/25/neuer-abt-im-tschechischen-praemonstratenserkloster-tepl/ Neuer Abt im tschechischen Prämonstratenserkloster Tepl. - Orden online. 25. Oktober 2011]</ref> Pärast [[Sametrevolutsioon]]i taastati klooster 1990. aastal. Alates 2008. aastast kuulub Teplá klooster Tšehhi riiklike kultuurimälestiste hulka. == Arhitektuur == === Kloostrikirik === Kloostri [[Maarja kuulutamine|Maarja kuulutamise]] kirik, [[gooti arhitektuur]]i elementidega [[Romaanika|romaani]] kirik esindab romaanikalt gootikale [[üleminekustiil]]i ja on üks vanimaid kirikuid Böömimaal. Ehitis püstitati 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul. Hoone on 65,25 meetrit pikk ja 15,6 meetrit kõrge [[kodakirik]]<ref name="tepla-mona">[https://www.private-prague-guide.com/article/tepla-monastery/ Teplá monastery. - Private Prague Guide]</ref>, mille [[pikihoone]]l on [[ümarkaar]]sed aknad kõrgel seintes, kaks madalamat poolümarat külg[[apsiid]]i ja polügonaalne [[koorilõpmik]] kõrgete [[teravkaar]]sete akendega. Ka [[transept]]i viiludel on teravkaarsed gooti aknad. 17. ja 18. sajandi vahetusel ehitati kirik [[barokk]]stiilis ümber, ümberehitus puudutas eelkõige kiriku siseruumi, kuid ka kaks [[läänetorn]]i said baroksed [[Tornikiiver|tornikiivrid]]. Kiriku ümarkaarne lääneportaal on [[pseudoromaani stiil]]is laia [[Arhivolt|arhivoldi]] ja kolmnurkse [[ehisviil]]uga, mida kaunistavad skulptuurid. === Muud hooned === Enamik kloostri säilinud hoonetest on püstitatud aastail 1688–1724. [[Kapiitlisaal]]i interjöör on kaunistatud rikkaliku [[stukkdekoor]]iga ja lae[[fresko]]dega, mis kujutavad kahtteist [[Apostlid|apostlit]] ja [[Xanteni Norbert]]it. Ühel laefreskol on kujutatud Xanteni Norberti säilmete kirstu viimist Praha Strahovi kloostrisse 1627. aastal. Talve[[refektoorium]]i seinafresko on maalitud 1816. aastal ja kujutab [[püha õhtusöömaaeg]]a, laefreskol on [[püha Paulus]]. Sisehoovis on neli barokkskulptuuri: [[Prokopius Sázavast|püha Prokopius]], [[püha Jan Nepomuk]], püha Václav ja [[püha Veit]]. === Raamatukogu === Kloostri raamatukogu ehitati 1900. aastatel. Raamatukoguruum on 24 meetrit pikk ja 12 meetrit kõrge. Hiiglaslik laefresko kujutab munki ja ingleid rõõmutsemas koos nelja kiriku doktori ja nelja evangelistiga. Raamatukogus on enam kui 100 000 raamatut, sealhulgas 700 käsikirja ja 540 esmatrükki. Umbes 40 protsenti raamatutest on [[ladina keel]]es, ülejäänud saksa- või tšehhikeelsed. Vanim raamat kogus on aastaist 915–930, võib-olla kõige laiemalt tuntud raamat raamatukogu aarete hulgas on ''Codex Teplensis'', vanim [[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlge saksa keelde, pärit 15. sajandist. Enamik raamatuid pärineb 18. ja 19. sajandist.<ref name="tepla-mona" /> == Kiriku sisustus == Kiriku pealöövis on kaks [[altar]]it, idaotsas Maarja kuulutamise peaaltar ja löövi keskel Püha risti altar. Kiriku [[rokokoo]]stiilis peaaltar kujutab skulptuuridena Xanteni Norbertit, [[püha Vaclav]]it, [[püha Augustinus]]t, [[püha Miikael]]i ja [[püha Anna]]t. [[Altariretaabel]] pärineb 1750. aastast, selle lõid skulptorid [[Josef Lauermann]] ja [[Ignatius Platzer]]; Maarja kuulutamist kujutava altarimaali autor on [[Jan Petr Molitor]]. Teine altar on Ignatius Platzeri töö, samuti suured, [[marmor]]it imiteerivalt valgeks värvitud ja [[kullatis]]ega kaunistatud [[puuskulptuur]]id, mis kujutavad [[pühak]]uid ja nelja suurt [[kiriku doktor]]it: püha Augustinust, [[püha Ambrosius]]t, [[püha Hieronymus]]t ja [[Gregorius Suur]]t. Peaaltarist kahel pool on kaks tohutu suurt plafoonmaali, mis kujutavad Moosest ja ristilöödud Jeesus Kristust. Kirikus on [[vitraaž]]aknad ja barokk[[orel]].<ref name="tepla-mona" /> Kloostri asutaja Hroznata kuulutati 1897. aastal õndsaks ja [[relikviaar]] tema säilmetega eksponeeriti väikeses kabelis kiriku [[apsiid]]is. Endine hauakoht on märgitud suure puust tahvli ja mälestusplaadiga kiriku põrandas seal, kuhu 1217. aastal sängitati tema [[sarkofaag]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.lobkowitz.de/Reiseziele_in_Boehmen/Tepl/Grundseite.htm Teplá. - Kulturfreunde Lobkowitz Neustadt a.d. Waldnaab] * [http://www.pruvodce.com/klastertepla/historie_de.php3 Klášter Teplá. - pruvodce.com] * [https://www.newadvent.org/cathen/14514a.htm Tepl. - Catholic Encyclopedia. newadvent.com] {{commonskat|}} {{koord}} [[Kategooria:Tšehhi kloostrid]] [[Kategooria:Tšehhi kirikud]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] mre98qi6cv3jp5aw0l89prtihvt2br8 0 607406 7175486 6707844 2026-06-18T14:00:11Z Amherst99 15496 /* */ 7175486 wikitext text/x-wiki [[File:Zbraslav.jpg|thumb|Vaade hoonetekompleksile linnulennult]] [[File:Zbraslav plan1.jpg|thumb|Kunagise kloostrikompleksi põhiplaan]] [[File:Zbraslav kostel.jpg|thumb|17.–18. sajandi joonistus Zbraslavi kloostrikirikust]] [[File:Zbraslavskamadona.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] '''Zbraslavi tsistertslaste klooster''' ([[tšehhi keel]]es ''Zbraslavský klášter'', [[saksa keel]]es ''Schloss Königssaal'', [[ladina keel]]es ''Aula Regia'') oli üks tähtsamaid [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] [[klooster|kloostreid]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigis]]. See asus [[Vltava]] ääres [[Zbraslav (Praha)|Zbraslav]]is [[Praha]] lähedal (tänapäeval on koht osa Praha linnast). == Ajaloost == Kloostri asutas [[Böömimaa kuningas]] [[Václav II]] 1292. aastal ja sellest sai kuninglik [[nekropol]] [[Přemysliidide dünastia]] viimastele kuningatele.<ref name="the-cister">[https://www.historyofroyalwomen.com/elisabeth-of-bohemia/the-cistercian-abbey-of-zbraslav/ The Cistercian Abbey of Zbraslav. - History of Royal Women]</ref>. Kloostri tuntuim [[abt]] oli [[Peter Zittaust]] (surnud 1339), kes kirjutas [[Zbraslavi kroonika]] (''Chronicon Aulae Regiae''), mis on tähtsaim [[Čechy|Böömimaa]] ajaloo allikas 14. sajandi esimesel poolel. Václav II tütar ja [[Karl IV]] ema [[Eliška Přemyslovna]] (ka Böömimaa Elisabeth) toetas kloostri ehitust ja tema põrm maeti Zbraslavi 1330. aastal. Kloostrisse on maetud veel mitu kuningannat. [[Böömimaa Margaret]], [[Baier]]i hertsoginna, pidi [[Poola]]s saama kuningas [[Kazimierz III]] naiseks, kuid ta suri äkitselt ja ka tema põrm on maetud kloostrisse. Viimane Přemysliidide dünastia kuningas, kes Zbraslavi maeti, oli kuningas [[Wenceslaus IV]] 1419. aastal<ref name="zbraslav-c">[http://czech-castles.blogspot.com/2006/07/zbraslav-chateau.html Zbraslav Chateau. - Czech Castles]</ref>. Wenceslaus IV abikaasa [[Baieri Johanna]] oli võib-olla ka algselt maetud sinna, kuid tema säilmed viidi hiljem [[Praha Püha Vituse katedraal]]i<ref name="the-cister" />. 1420. aastal rüüstasid kloostrit ja kirikut [[Hussiidid|hussiitide väed]]. Zbraslavi kloostri uus tähetund saabus [[18. sajand]]il, kui abt [[Wolfgang Lochner]] kutsus kuulsa itaalia päritolu tšehhi [[arhitekt]]i [[Jan Santini Aichel|Giovanni Santini Aicheli]] projekteerima kloostri uut hoonetekompleksi ajakohases [[barokkstiil]]is. Tööd viis lõpule [[Frantisek Maxmilian Kanka]] 1732. aastal<ref name="zbraslav-c" />. 1785. aastal saadeti klooster [[Joseph II]] käsul laiali ja Zbraslavist sai [[Valloonia|vallooni]] [[aadlik]]u [[Joseph de Souvaige]]'i valdus. Uus omanik pani hoonetes käima [[Suhkur|suhkru]]vabriku. Vürst [[Friedrich von Öttingen-Wallerstein]] omandas Zbraslavi [[19. sajand]]i algul ja tegi sellest oma residentsi. Alates sellest ajast tuntakse kohta '''Zbraslavi lossi''' nime all, mitte enam kloostrina. Valduse viimased omanikud on Bartoň-Dobenínid, kes elavad lossis tänaseni. Osa lossist on [[Tšehhi Rahvusgalerii]] käsutuses ja seal on eksponeeritud Aasia kunsti püsinäitus<ref name="zbraslav-c" />. == Zbraslavi madonna == Zbraslavi kloostri kirikus asus 1340. aastatest pärit [[tahvelmaal]], nn [[Zbraslavi madonna]], Böömimaa [[Gooti kunst|gooti]] [[maalikunst]]i tähtteos, mis praegu asub [[Praha Rahvusgalerii]]s. == Pildid == <gallery> Zbraslav 18.jpg|Zbraslavi kloostrit kujutav 18. sajandi [[veduut]] Lovro Janša - Cistercijanski samostan Zbraslav ob Vltavi.jpg|[[Laurenz Janscha]] maal lossist aastast 1798 Zbraslavský klášter, kostel svatého Jakuba.jpg|Kloostriplats Jakobi kirikuga Zbraslav3.jpg|Kirikutorn Zbraslav11.jpg|[[Apostel]] [[Jakobus vanem]]ale pühitsetud barokse kloostrikiriku [[kooriruum]] Zbraslav Eliska Vaclav.jpg|Vaclav II ja Eliška Přemyslovna hauakohad </gallery> {{commonskat|}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.prague.fm/86736/zbraslav-chateau/ Zbraslav Chateau. - Prague Guide] {{koord}} [[Kategooria:Tšehhi kloostrid]] [[Kategooria:Tšehhi lossid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] 1smggh6o5cp2mkgo3u1kmvlyxvc5se7 7175487 7175486 2026-06-18T14:00:39Z Amherst99 15496 /* */ 7175487 wikitext text/x-wiki [[File:Zbraslav.jpg|thumb|Vaade hoonetekompleksile linnulennult]] [[File:Zbraslav plan1.jpg|thumb|Kunagise kloostrikompleksi põhiplaan]] [[File:Zbraslav kostel.jpg|thumb|17.–18. sajandi joonistus Zbraslavi kloostrikirikust]] [[File:Zbraslavskamadona.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] '''Zbraslavi tsistertslaste klooster''' ([[tšehhi keel]]es ''Zbraslavský klášter'', [[saksa keel]]es ''Schloss Königsaal'', [[ladina keel]]es ''Aula Regia'') oli üks tähtsamaid [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] [[klooster|kloostreid]] [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigis]]. See asus [[Vltava]] ääres [[Zbraslav (Praha)|Zbraslav]]is [[Praha]] lähedal (tänapäeval on koht osa Praha linnast). == Ajaloost == Kloostri asutas [[Böömimaa kuningas]] [[Václav II]] 1292. aastal ja sellest sai kuninglik [[nekropol]] [[Přemysliidide dünastia]] viimastele kuningatele.<ref name="the-cister">[https://www.historyofroyalwomen.com/elisabeth-of-bohemia/the-cistercian-abbey-of-zbraslav/ The Cistercian Abbey of Zbraslav. - History of Royal Women]</ref>. Kloostri tuntuim [[abt]] oli [[Peter Zittaust]] (surnud 1339), kes kirjutas [[Zbraslavi kroonika]] (''Chronicon Aulae Regiae''), mis on tähtsaim [[Čechy|Böömimaa]] ajaloo allikas 14. sajandi esimesel poolel. Václav II tütar ja [[Karl IV]] ema [[Eliška Přemyslovna]] (ka Böömimaa Elisabeth) toetas kloostri ehitust ja tema põrm maeti Zbraslavi 1330. aastal. Kloostrisse on maetud veel mitu kuningannat. [[Böömimaa Margaret]], [[Baier]]i hertsoginna, pidi [[Poola]]s saama kuningas [[Kazimierz III]] naiseks, kuid ta suri äkitselt ja ka tema põrm on maetud kloostrisse. Viimane Přemysliidide dünastia kuningas, kes Zbraslavi maeti, oli kuningas [[Wenceslaus IV]] 1419. aastal<ref name="zbraslav-c">[http://czech-castles.blogspot.com/2006/07/zbraslav-chateau.html Zbraslav Chateau. - Czech Castles]</ref>. Wenceslaus IV abikaasa [[Baieri Johanna]] oli võib-olla ka algselt maetud sinna, kuid tema säilmed viidi hiljem [[Praha Püha Vituse katedraal]]i<ref name="the-cister" />. 1420. aastal rüüstasid kloostrit ja kirikut [[Hussiidid|hussiitide väed]]. Zbraslavi kloostri uus tähetund saabus [[18. sajand]]il, kui abt [[Wolfgang Lochner]] kutsus kuulsa itaalia päritolu tšehhi [[arhitekt]]i [[Jan Santini Aichel|Giovanni Santini Aicheli]] projekteerima kloostri uut hoonetekompleksi ajakohases [[barokkstiil]]is. Tööd viis lõpule [[Frantisek Maxmilian Kanka]] 1732. aastal<ref name="zbraslav-c" />. 1785. aastal saadeti klooster [[Joseph II]] käsul laiali ja Zbraslavist sai [[Valloonia|vallooni]] [[aadlik]]u [[Joseph de Souvaige]]'i valdus. Uus omanik pani hoonetes käima [[Suhkur|suhkru]]vabriku. Vürst [[Friedrich von Öttingen-Wallerstein]] omandas Zbraslavi [[19. sajand]]i algul ja tegi sellest oma residentsi. Alates sellest ajast tuntakse kohta '''Zbraslavi lossi''' nime all, mitte enam kloostrina. Valduse viimased omanikud on Bartoň-Dobenínid, kes elavad lossis tänaseni. Osa lossist on [[Tšehhi Rahvusgalerii]] käsutuses ja seal on eksponeeritud Aasia kunsti püsinäitus<ref name="zbraslav-c" />. == Zbraslavi madonna == Zbraslavi kloostri kirikus asus 1340. aastatest pärit [[tahvelmaal]], nn [[Zbraslavi madonna]], Böömimaa [[Gooti kunst|gooti]] [[maalikunst]]i tähtteos, mis praegu asub [[Praha Rahvusgalerii]]s. == Pildid == <gallery> Zbraslav 18.jpg|Zbraslavi kloostrit kujutav 18. sajandi [[veduut]] Lovro Janša - Cistercijanski samostan Zbraslav ob Vltavi.jpg|[[Laurenz Janscha]] maal lossist aastast 1798 Zbraslavský klášter, kostel svatého Jakuba.jpg|Kloostriplats Jakobi kirikuga Zbraslav3.jpg|Kirikutorn Zbraslav11.jpg|[[Apostel]] [[Jakobus vanem]]ale pühitsetud barokse kloostrikiriku [[kooriruum]] Zbraslav Eliska Vaclav.jpg|Vaclav II ja Eliška Přemyslovna hauakohad </gallery> {{commonskat|}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.prague.fm/86736/zbraslav-chateau/ Zbraslav Chateau. - Prague Guide] {{koord}} [[Kategooria:Tšehhi kloostrid]] [[Kategooria:Tšehhi lossid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] tqlirrkh00rpef2kn94msn6767wmr4p 0 615036 7175811 6930815 2026-06-19T08:27:01Z Svencapoeira 67038 7175811 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Kollakas torbikseen | pilt = Kollakas torbikseen1.jpg | pildi_seletus = Kollakas torbikseen ''Craterellus lutescens'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Kukeseenelaadsed]] ''Cantharellales'' | sugukond = [[Kukeseenelised]] ''Cantharellaceae'' | perekond = [[Torbikseen]] ''Craterellus'' | liik = '''Kollakas torbikseen''' ''Craterellus lutescens'' }} '''Kollakas torbikseen''' (''Craterellus lutescens'', varem ''Cantharellus aurora'') on [[seened|seen]] [[torbikseen]]e perekonnas. Varem oli selle nimetused kollakas rupik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref> ja kollakas kukeseen<ref>http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2017.pdf</ref>. ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[kukeseen (perekond)]] *[[lehter-torbikseen]] == Välislingid == * [https://nami-nami.ee/sonastik/sona/1928/kollakas%20kukeseen%20e.%20lehterkantarell Kollakas kukeseen e. lehterkantarell] nami-nami.ee * Oleg Tsõmbarevich: [https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/veel-pole-aeg-korve-ara-peita "Veel pole aeg korve ära peita"] RMK, 19. oktoober 2019 [[Kategooria:Kukeseenelaadsed]] hssnr2ar37h1utchm9wakr2m0np3jp4 14 615183 7175864 6916905 2026-06-19T09:35:02Z Evlper 104506 7175864 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gooti illuminatsioon]] [[Kategooria:Illumineeritud käsikirjad sajanditi]] [[Kategooria:13. sajand Euroopas]] 33wjql80hb91ghaapsftsuj3jt6nkw0 14 615184 7175865 6916906 2026-06-19T09:35:29Z Evlper 104506 7175865 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gooti illuminatsioon]] [[Kategooria:Illumineeritud käsikirjad sajanditi]] [[Kategooria:14. sajand Euroopas]] ok9g8nxf9bdfcjnkkqjrofqgpunuz3b 0 624012 7175820 7134175 2026-06-19T08:35:28Z Svencapoeira 67038 7175820 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Torikulised | värvus = seened | pilt = Nabatorik.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Nabatorik]] ''Polyporus umbellatus'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = '''Torikulised''' ''Polyporaceae'' }} '''Torikulised''' (''Polyporaceae'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente sugukond. ==Perekondi== *''Cerioporus'' — [[Soomustorik_(perekond)|soomustorik]] *''[[Coriolopsis]]'' *''Daedaleopsis'' — [[Pajukakk_(perekond)|pajukakk]] *''Datronia'' — [[pehmik]] *''Dichomitus'' — [[ebakorgik]] *''[[Donkioporia]]'' *''Fomes'' — [[tuletael_(perekond)|tuletael]] *''Funalia'' — [[pruuntagel]] *''Haploporus'' — [[puunääts]] *''[[Hexagonia]]'' *''Lentinus'' — [[hammaslehik]] *''[[Lopharia]]'' *''[[Neofavolus]]'' *''Perenniporia'' — [[püsipoorik]] *''[[Picipes]]'' *''Polyporus'' — [[torik]] *''Pycnoporus'' — [[punapoorik_(perekond)|punapoorik]] *''[[Royoporus]]'' *''[[Szczepkamyces]]'' *''[[Tinctoporellus]]'' *''Trametes'' — [[tagel]] ==Inaktiivseid perekondi== *''[[Coriolus]]'' *''Lenzites'' — [[kasepehik_(perekond)|kasepehik]] *''[[Pachykytospora]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/667776 Torikulised] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Torikulaadsed]] j7lz2fznzvf0cvxpu0nuuepxvmqbkd0 0 624015 7175779 7157333 2026-06-19T07:11:31Z Svencapoeira 67038 7175779 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Torik | värvus = seened | pilt = Nabatorik.jpg | pildi_seletus = [[Nabatorik]] ''Polyporus umbellatus'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Torik''' ''Polyporus'' }} '''Torik''' (''Polyporus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''Polyporus badius'' — [[läiktorik]], tõmmu torik *''Polyporus brumalis'' — [[silmtorik]] *''Polyporus ciliatus'' — [[ripstorik]], väike torik *''Polyporus melanopus'' — [[mustjalg-torik]] *''[[Polyporus parvivarius]]'' *''Polyporus pseudobetulinus'' – [[käsntorik]] *''[[Polyporus submelanopus]]'' *''Polyporus tubaeformis'' – [[kariktorik]] *''Polyporus tuberaster'' – [[mugultorik]] *''[[Polyporus ulleungensis]]'' *''Polyporus umbellatus'' – [[nabatorik]] ==Varasemaid liike== *''Cerioporus varius'' — [[kännu-soomustorik]] *''Cerioporus rangiferinus'' – [[juur-soomustorik]] *''Cerioporus squamosus'' — [[harilik soomustorik]] *''Szczepkamyces campestris'' — [[sarapuu-ebakorgik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|127702}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] kmsimt3uj0b9zg2sw19e4tl4em3im8i 0 624389 7175784 7153011 2026-06-19T07:17:06Z Svencapoeira 67038 7175784 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Võlvnutt | pilt = Aas-võlvnutt1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Aas-võlvnutt]] ''Cuphophyllus pratensis'' | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Võlvnutt''' ''Cuphophyllus'' | perekonna_autor = | tüüpliik = | tüüpliigi_autor = }} '''Võlvnutt''' (''Cuphophyllus'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''Cuphophyllus colemannianus'' – [[Colemani võlvnutt]] *''Cuphophyllus monteverdae'' – [[mets-võlvnutt]] *''Cuphophyllus pratensis'' – [[aas-võlvnutt]], ka aas-vesinutt *''Cuphophyllus virgineus'' – [[niit-võlvnutt]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122580}} [[Kategooria:Limanutilised]] a14r9ikvck43978kl9gei75ecqiecmy 0 625712 7175666 6803441 2026-06-18T22:19:27Z ThreeTHOUSANDSANDGRAINS 158361 abielu 7175666 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Näitleja info | sünninimi = Thomas Stanley Holland | sünniaeg = 1. juuni 1996 | sünnikoht = [[London]], [[Ühendkuningriik]] | rahvus = inglane | vanemad = [[Dominic Holland]] (isa) Nikki Holland (ema) | sugulased = Harry Holland Sam Holland Paddy Holland | pilt = Tom Holland Bali 2019 1 (cropped).jpg | pildi allkiri = Holland 2019. aastal filmi "Ämblikmees: Kodust kaugel" promoüritusel | aktiivne = 2006. aastast | amet = näitleja, režissöör, produtsent | nimi = Tom Holland | abikaasa = [[Zendaya | Zendaya Coleman]] }} '''Thomas Stanley Holland''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1996]]) on inglise [[näitleja]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/name/nm4043618/|pealkiri=IMDB profiil|väljaanne=IMDB.com|vaadatud=5. juuni 2022}}</ref> Ta on võitnud [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia|BAFTA]] parima tõusva tähe auhinna ja kolm [[Saturn (auhind)|Saturni auhinda]], on püstitanud [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi maailmarekordi]] ning teda on mainitud ka [[:en:Forbes_30_Under_30|Forbesi 30 alla 30-aastaste]] nimekirjas. Hollandi karjäär sai alguse üheksa-aastaselt, mil ta ema pani ta tantsutrenni, kus üks koreograaf teda märkas ja korraldas talle osalemise [[Billy Elliot (muusikal)|"Billy Ellioti" muusikali]] prooviesinemisel. Pärast kaheaastast väljaõpet sai ta 2008. aastal kõrvalosa ja samal aastal hiljem nimiosa, mida ta mängis 2010. aastani. Holland tegi filmidebüüdi katastroofidraamas "[[Ilmvõimatu]]" (2012), kus mängis Tais tsunamilõksu jäänud teismelist poissi. Selle rolli eest sai ta rohkelt tunnustust filmikriitikutelt ning seda peetakse üheks tema paremaks etteasteks. Pärast seda rolli otsustas Holland pühenduda näitlejakarjäärile ning astus üles filmides "[[Nii ma nüüd elan]]" (2013) ja "[[Mere südames]]" (2015) ning minisarjas "[[Wolf Hall]]" (2015). Holland saavutas rahvusvahelise tunnustuse, mängides [[Ämblikmees]]t kuues [[Marveli Universum]]i (MCU) filmis alates filmist "[[Kapten Ameerika: Kodusõda]]" (2016). Aasta hiljem pälvis Holland [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia|BAFTA]] tõusva tähe auhinna ja temast sai noorim MCU filmis nimiosa mänginud näitleja filmiga "[[Ämblikmees: Kojutulek]]". Järjefilmid "[[Ämblikmees: Kodust kaugel]]" (2019) ja "[[Ämblikmees: Pole koduteed]]" (2021) teenisid kumbki globaalselt üle 1 miljardi dollari ning viimasest sai 2021. aasta kõige tulusam film. Sel perioodil pälvis Holland ka tunnustust süngemate rollide eest krimidraamades "[[Saatan ei puhka]]" (2020) ja "[[Cherry (2021)|Cherry]]" (2021). Holland on lavastanud lühifilmi "Tweet" (2015) ja dubleerinud inglise keeles animafilme, nagu "[[Maskeeritud spioonid]]" (2019) ja "[[Edasi (2020)|Edasi]]" (2020). == Isiklikku == Tom Holland elab Londonis. Tema perekond on asutanud heategevusorganisatsiooni [[The Brothers Trust]], mille eesmärk on kasutada tema populaarsust humanitaarabi eesmärkidel raha kogumiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.thebrotherstrust.org/about|pealkiri=The Brothers Trust tutvustus|väljaanne=thebrotherstrust.com|vaadatud=5. juuni 2022|arhiivimisaeg=2021-05-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210503180912/https://www.thebrotherstrust.org/about|url-olek=ei tööta}}</ref> Holland hindab privaatsust ja pigem ei soovi oma eraelu avalikkuse ette tuua. Ta on rääkinud, kuidas tal esineb paparatsode tõttu [[uneparalüüs]]i ning kuidas meediatähelepanu on ta vaimsele tervisele halvasti mõjunud. Holland on abielus oma "Ämblikmehe" filmipartneri [[Zendaya]]ga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tom Holland Confirms He and Zendaya Secretly Got Married |url=http://www.ellecanada.com/culture/celebrity/zendaya-tom-holland-married-confirmation |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ELLE Canada Magazine {{!}} Beauty, Fashion and Lifestyle Trends & Celebrity News |keel=en}}</ref> == Rolle == {| class="wikitable sortable mw-collapsible" |+ !Aasta !Tüüp !Pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |2008 |Muusikal |Billy Elliot: The musical |Billy Elliot |Billy Elliot |- |2010 |Animafilm |The Secret World of Arrietty |Arrietty |Shô |- |2012 |Mängufilm |The Impossible |Ilmvõimatu |Lucas Bennett |- |2013 |Mängufilm |Locke |Locke |Eddie |- |2013 |Mängufilm |How I Live Now |Nii ma nüüd elan |Isaac |- |2015 |Miniseriaal |Wolf Hall |Wolf Hall |Gregory Cromwell |- |2015 |Mängufilm |In The Heart of The Sea |Mere südames |Thomas Nickerson |- |2016 |Mängufilm |Captain America: Civil War |Kapten Ameerika: Kodusõda |Ämblikmees / Peter Parker |- |2016 |Mängufilm |The Edge of Winter |Talvetorm |Bradley Baker |- |2016 |Mängufilm |The Lost City of Z |Kadunud linn Z |Jack Fawcett |- |2017 |Mängufilm |Pilgrimage |Pilgrimage |Vend Diarmuid |- |2017 |Mängufilm |Spider-man: Homecoming |[[Ämblikmees: Kojutulek]] |Ämblikmees / Peter Parker |- |2017 |Mängufilm |The Current War |Voolusõda |Samuel Insull |- |2018 |Mängufilm |Avengers: Infinity War |Tasujad: Igaviku sõda |Ämblikmees / Peter Parker |- |2019 |Mängufilm |Avengers: Endgame |Tasujad: Lõppmäng |Ämblikmees / Peter Parker |- |2019 |Mängufilm |Spider-Man: Far From Home |[[Ämblikmees: Kodust kaugel]] |Ämblikmees / Peter Parker |- |2019 |Animafilm |Spies in Disguise |Maskeeritud spioonid |Walter Beckett |- |2020 |Animafilm |Onward |Edasi |Ian Lightfoot |- |2020 |Mängufilm |Dolittle |Doktor Dolittle |Jip |- |2020 |Mängufilm |The Devil All the Time |Saatan ei puhka |Arvin Russell |- |2021 |Mängufilm |Chaos Walking |Kaose planeet |Todd Hewitt |- |2021 |Mängufilm |Cherry |Cherry |Cherry |- |2021 |Mängufilm |Venom: Let There Be Carnage |Venom: Carnage alustab |Ämblikmees / Peter Parker |- |2021 |Mängufilm |Spider-Man: No Way Home |Ämblikmees: Pole koduteed |Ämblikmees / Peter Parker |- |2022 |Mängufilm |Uncharted |Uncharted: Kaardilt kadunud |Nathan Drake |} == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Holland, Tom}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] cr4ajkqcgpx8eacjuhje8k0grvpb96d 1 626978 7175899 6075340 2026-06-19T10:14:53Z Andres 5 Ma puterdasin siin vahepeal ja nüüd ma ei oska ajalugu taastada. 7175899 wikitext text/x-wiki Vt ka [[Arutelu:Dünastiate loend]]. Siin on dünastia kitsamas tähenduses? Laiemas tähenduses on dünastia ja [[valitsejasugu]] sünonüümid? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 31. märts 2022, kell 13:11 (EEST) ---- Ma puterdasin siin vahepeal ja nüüd ma ei oska ajalugu taastada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2026, kell 13:14 (EEST) lf3s6y1dxze3pj769lcx7h0q9upcf4z 0 633033 7175622 6718395 2026-06-18T20:18:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175622 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Geoagiu | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Geoagiu | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Algyógy | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Gergesdorf | pilt = Liceu agricol geoagiu.jpg | pildiallkiri = Geoagiu põllumajanduslütseum | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_HD_Geoagiu_CoA.png | vapi_link = [[Geoagiu vapp]] | pindala = 155.69 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Geoagiu''' ([[ungari keel]]es ''Algyógy'', [[saksa keel]]es ''Gergesdorf'') on linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]. Linn asub maakonnakeskusest [[Deva]]st ligikaudu 23 km idas. Linna haldusalasse kuulub kümme küla: Aurel Vlaicu (''Bencenc''), Băcâia (''Bakonya''), Bozeș (''Bózes''), Cigmău (''Csigmó''), Gelmar (''Gyalmár''), Geoagiu-Băi (''Feredőgyógy''), Homorod (''Homoród''), Mermezeu-Văleni (''Nyírmező''), Renghet (''Renget'') ja Văleni (''Valény''). Linna koosseisu kuuluvas Geoagiu-Băi külas asuvad geotermilised allikad.<ref>[https://web.archive.org/web/20220812061814/https://transylvaniabeyond.com/destination/geoagiu-bai/ Geoagiu-Băi] Transilvania Beyond</ref> [[Rumeenia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli linna elanikest [[rumeenlased|rumeenlasi]] 85,3%, [[mustlased|mustlasi]] 8,61% ja teistest rahvustest inimesi 1,05%. Rahvus oli teadmata 5,02%-l elanikest. Asulat on ürikutes esmamainitud [[1291]]. aastal, linnaõigused sai Geoagiu [[2000]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20220518000408/https://www.cniptgeoagiubai.ro/?lang=en Geoagiu] Centru Național de Informare și Promovare Turistică, Stațiunea Geoagiu Băi</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Transilvaania]] [[Kategooria:Hunedoara maakond]] ahhein466cxz0v0vznwhmip1cw7mkrl 0 635840 7175587 6787438 2026-06-18T18:33:02Z Hmermark her3 231570 Ma lisasin sõna „ning” enne sõna „seega”, sest see seob kaks tegevust grammatiliselt selgemalt. 7175587 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fig63Movement of Plants.png|pisi|200px|[[Roosa jänesekapsas|Roosa jänesekapsa]] (''Oxalis articulata'') liigessõlme joonis Charles ja Francis Darwini raamatus ''The Power of Movement in Plants'' (1880).]] '''Liigessõlm''' (liigespaksend, liigespadjand, ''pulvinus'') on [[taimeleht]]ede alusel olev kude, mille funktsioon on liigutada lehte pärast kasvu lõppemist. Liigessõlm võimaldab selle rakkude turgori muutumise kaudu liigutada (tõsta, langetada ja pöörata) lehelaba ning seega reguleerida taimelehe asendit.<ref>Koller, Dov 2000. Plants in search of sunlight. ''Advances in Botanical Research'' 33: 35–131.</ref><ref>Koller, Dov; Sigalit Ritter 1994. Phototropic Responses of the Pulvinules and Associated Laminar Reorientation in the Trifoliate Leaf of Bean ''Phaseolus vulgaris'' (''Fabaceae''). ''Journal of Plant Physiology'' 143(1): 52–63.</ref> Liigessõlm integreerib mõjud, mis tulevad lehele [[valgus]]est, [[raskusjõud|raskusjõust]], [[Taktiilsus|puudutusest]], veevarustusest ja [[õhuniiskus]]est, kuivõrd lehel on [[tundlikkus]] nende faktorite suhtes. Liigessõlme rakud on väiksemad kui selle kõrval olevad rakud. Liigessõlme uurimise üks algatajaid olid [[Charles Darwin]] ja tema poeg Francis Darwin, kes sellest tööst kirjutasid raamatus "The Power of Movement in Plants" (1880). Liigessõlmed on olemas enamiku [[soontaimed]]e [[bilateraalsümmeetria|bilateraalsümmeetriliste]] [[leht]]ede alusel. [[Liitleht]]ede [[leheke]]ste alusel on '''liigessõlmekesed''' (''pulvinulus''). ==Vaata ka== *[[leheroots]] *[[fütosemiootika]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Leht]] q6bphpmfttzjriynkh07fwe0eu4iiie 0 636626 7175437 6200981 2026-06-18T12:46:10Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7175437 wikitext text/x-wiki [[File:Caves in Pskov-Caves Monastery.svg|thumb|Kiriku ja koobaste plaan. Numbritega on tähistatud [[nekropol]]i seitse käiku-haudadegaleriid, millesse sissepääs on Jumalaema Uinumise koobaskiriku kõrval. Sissepääsu lähedal asuvad [[arkosoolium]]id kloostri rajajate [[Joona Petserist|Joona]] ja [[Vassa Petserist|Vassa]] haudadega. 6. käigu lõpus asub väike Kristuse Ülestõusmisele pühitsetud pühamu altariga.]] '''Jumalaema Uinumise koobaskirik''' ([[vene keel]]es Успенский пещерный храм) on [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] vanim [[Kirik (pühakoda)|kirik]] ja peamine pühamu, mis on osaliselt uuristatud [[liivakivi]]sse ja 1473. aasta 15. ({{Kas|28.}}) augustil pühitsetud [[Jumalaema uinumine|Jumalaema uinumisele]]<ref>[https://ppmon.ru/putevoditel/arhitektura/uspenskij-peschernyj-hram/ Успенский пещерный храм. - Свято‑Успенский Псково‑Печерский монастырь]</ref>. Kiriku peale on 18. sajandil ehitatud [[Petseri Jumalaema Kaitsmise kirik|Jumalaema Kaitsmise kirik]]. == Ajaloost == Kirikul on ainult esifassaad, selle tagakülg on mäe sees. 1523. aastal kloostriülem Dorotheuse ajal kirikut uuendati ja laiendati ning ehitati külgkabel [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] pühadele [[Kiievi Antonius|Antonile]] ja [[Kiievi vaga Feodossi|Feodossile]]. Aastail 1758—1759 ehitati kiriku peale Jumalaema Kaitsmise kirik, millel on koobaskirikuga ühine esifassaad. Sissepääs kirikusse on läbi loodusliku koopa. 19. sajandil püstitati kiriku katusele värvilised [[ukraina barokk]]stiilis kiivritega tornid, mis kujult meenutavad [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u kiivreid. Kirikus asuvad * 1521. aastal valminud imettegev Jumalaema Uinumise ikoon koos [[Maarja]] elulooga * 16. sajandil maalitud imettegev Jumalaema "[[Eleusa|Heldimus]]e" ikoon * eelmise [[koopia]] 19. sajandist * sarkofaag-[[relikviaar]] [[Vagamärter|vagamärter]] [[Kornelius Petserist|Kornelius]]e säilmetega * 16. sajandist pärit [[Nikolai Imetegija]] ikoon == Pildid == <gallery> Свя́то-Успе́нский Пско́во-Пече́рский монасты́рь. Успенский пещерный храм.jpg|Jumalaema Uinumise ja Jumalaema Kaitsmise kirik vaadatuna kloostriõue poolt Umilenie.jpg|Petseri kloostri imettegev Jumalaema "Heldimuse" ikoon, mida hoitakse Jumalaema Uinumise koobaskirikus </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Petseri]] 8jxpkpf10qqfyuv8wyfrckuqztvkkyg 7175439 7175437 2026-06-18T12:48:03Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7175439 wikitext text/x-wiki [[File:Caves in Pskov-Caves Monastery.svg|thumb|Kiriku ja koobaste plaan. Numbritega on tähistatud [[nekropol]]i seitse käiku-haudadegaleriid, millesse sissepääs on Jumalaema Uinumise koobaskiriku kõrval. Sissepääsu lähedal asuvad [[arkosoolium]]id kloostri rajajate [[Joona Petserist|Joona]] ja [[Vassa Petserist|Vassa]] haudadega. 6. käigu lõpus asub väike Kristuse Ülestõusmisele pühitsetud pühamu altariga.]] '''Jumalaema Uinumise koobaskirik''' ([[vene keel]]es Успенский пещерный храм) on [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] vanim [[Kirik (pühakoda)|kirik]] ja peamine pühamu, mis on osaliselt uuristatud [[liivakivi]]sse ja 1473. aasta 15. ({{Kas|28.}}) augustil pühitsetud [[Jumalaema uinumine|Jumalaema uinumisele]]<ref>[https://ppmon.ru/putevoditel/arhitektura/uspenskij-peschernyj-hram/ Успенский пещерный храм. - Свято‑Успенский Псково‑Печерский монастырь]</ref>. Kiriku peale on 18. sajandil ehitatud [[Petseri Jumalaema Kaitsmise kirik|Jumalaema Kaitsmise kirik]]. == Ajaloost == Kirikul on ainult esifassaad, selle tagakülg on mäe sees. 1523. aastal kloostriülem Dorotheuse ajal kirikut uuendati ja laiendati ning ehitati külgkabel [[Kiievi koobasklooster|Kiievi koobaskloostri]] pühadele [[Kiievi vaga Antoni|Antonile]] ja [[Kiievi vaga Feodossi|Feodossile]]. Aastail 1758—1759 ehitati kiriku peale Jumalaema Kaitsmise kirik, millel on koobaskirikuga ühine esifassaad. Sissepääs kirikusse on läbi loodusliku koopa. 19. sajandil püstitati kiriku katusele värvilised [[ukraina barokk]]stiilis kiivritega tornid, mis kujult meenutavad [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik]]u kiivreid. Kirikus asuvad * 1521. aastal valminud imettegev Jumalaema Uinumise ikoon koos [[Maarja]] elulooga * 16. sajandil maalitud imettegev Jumalaema "[[Eleusa|Heldimus]]e" ikoon * eelmise [[koopia]] 19. sajandist * sarkofaag-[[relikviaar]] [[Vagamärter|vagamärter]] [[Kornelius Petserist|Kornelius]]e säilmetega * 16. sajandist pärit [[Nikolai Imetegija]] ikoon == Pildid == <gallery> Свя́то-Успе́нский Пско́во-Пече́рский монасты́рь. Успенский пещерный храм.jpg|Jumalaema Uinumise ja Jumalaema Kaitsmise kirik vaadatuna kloostriõue poolt Umilenie.jpg|Petseri kloostri imettegev Jumalaema "Heldimuse" ikoon, mida hoitakse Jumalaema Uinumise koobaskirikus </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Petseri]] 0l7wfdpyuf9zp09o9xt2rc08bh33ti1 0 639255 7175500 7042494 2026-06-18T14:33:12Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175500 wikitext text/x-wiki [[File:Ołtarz otwarty.jpg|thumb|Grabowi altari sisekülg]] [[File:Meister Bertram von Minden - Grabow Altarpiece - WGA14309.jpg|thumb|Grabowi altari keskmine osa tahvelmaalidega]] '''Grabowi altar''' on [[tiibaltar]], mille maalis [[meister Bertram]] umbes aastail 1379–1383. Algselt asus see [[Hamburgi St. Petri kirik]]us, tänapäeval on [[Hamburgi Kunstihall]]i vanade meistrite ekspositsioonis [[Hamburg]]is [[Saksamaa]]l. Altar leiti [[Grabowi Püha Georgi kirik]]ust ja on Hamburgi Kunstihallis alates 1900. aastast. == Kirjeldus == Grabowi tiibaltar kujutab endast varast näidet keerukast mitme tiivapaariga [[Altariretaabel|altariretaablist]]. [[Polüptühhon]] koosneb keskkorpusest, kahest paarist mõlemalt poolt maalitud tiibadest, [[predella]]st ja kunagisest alusstruktuurist, mis pole säilinud. Erinevalt liikumatute osadega retaablist sai selle tiibasid avada ja sulgeda, muutes [[pildiprogramm]]i vastavalt [[liturgia]] vajadustele. Sisemus, mis avati ainult erilistel pühadel, oli reeglina kõige külluslikuma kujundusega, tavaliselt asusid selles [[Polükroomia|polükroomsed]] ja [[Kuldamine|kullatud]] [[puuskulptuur]]id. Altari siseküljel on keskkorpuses [[kõrgreljeef]]ne [[Kolgata]] stseen, millest kahel pool on kaks rida [[prohvet]]ite ja [[pühak]]ute skulptuure, kes hoiavad oma [[atribuut (kunst)|atribuute]]. Liikuvate tiibade vaheosal - välistiibade siseküljel ja sisetiibade välisküljel - on [[tahvelmaal]]id kahekümne nelja stseeniga, mis moodustavad ühe [[pannoo]] [[Vana testament|vana]] ja [[Uus testament|uue testamendi]] stseenidest. Meister Bertrami maalitud on tahvelmaalid ning oletatavasti on tema värvitud ja kullatud ka sisekülje skulptuurid. <ref>[https://www.wga.hu/html_m/m/master/bertram/grabow.html St Peter (Grabow) Altarpiece. - Master Bertram. - Web Gallery of Art (sisekülg)]</ref> Maalides on palju tähelepanu pööratud realistlikele detailidele ja tervele emotsioonideskaalale, samuti viitab tervet [[Piibel|piiblit]] hõlmav teemaring eraisikust tellijale, kes arvatakse olevat vanast Hamburgi [[patriits]]iperekonnast pärinev Wilhelm Horborch. Märgatud on Bertrami käekirja ja värvikäsitluse sarnasust [[Böömimaa]] gooti kunstiga, oletatud on, et ta õppis Böömimaal mõne [[Praha]] meistri juures ja altar võidi tellida ajal, kui ta töötas veel Prahas. Bertram Horborch, Wilhelmi vend, oli aastail 1366–1396 Hamburgi linnapea ja tal olid sidemed nii keiser [[Karl IV]]-ga Prahas kui [[Avignoni vangipõlv|Avignoni]] [[paavst]]iga.<ref>[https://www.wga.hu/html_m/m/master/bertram/grabow0.html St Peter (Grabow) Altarpiece. - Master Bertram. - Web Gallery of Art (väliskülg)]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Altariretaablid]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Saksamaa kunst]] mujgah7wqynvk5j52hqpgfzg5h4hfbb 7175502 7175500 2026-06-18T14:33:51Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175502 wikitext text/x-wiki [[File:Ołtarz otwarty.jpg|thumb|Grabowi altari sisekülg]] [[File:Meister Bertram von Minden - Grabow Altarpiece - WGA14309.jpg|thumb|Grabowi altari keskmine osa tahvelmaalidega]] '''Grabowi altar''' on [[tiibaltar]], mille maalis [[meister Bertram]] umbes aastail 1379–1383. Algselt asus see [[Hamburgi St. Petri kirik]]us, tänapäeval on [[Hamburgi Kunstihall]]i vanade meistrite ekspositsioonis [[Hamburg]]is [[Saksamaa]]l. Altar leiti [[Grabowi Püha Georgi kirik]]ust ja on Hamburgi Kunstihallis alates 1900. aastast. == Kirjeldus == Grabowi tiibaltar kujutab endast varast näidet keerukast mitme tiivapaariga [[Altariretaabel|altariretaablist]]. [[Polüptühhon]] koosneb keskkorpusest, kahest paarist mõlemalt poolt maalitud tiibadest, [[predella]]st ja kunagisest alusstruktuurist, mis pole säilinud. Erinevalt liikumatute osadega retaablist sai selle tiibasid avada ja sulgeda, muutes [[pildiprogramm]]i vastavalt [[liturgia]] vajadustele. Sisemus, mis avati ainult erilistel pühadel, oli reeglina kõige külluslikuma kujundusega, tavaliselt asusid selles [[Polükroomia|polükroomsed]] ja [[Kuldamine|kullatud]] [[puuskulptuur]]id. Altari siseküljel on keskkorpuses [[kõrgreljeef]]ne [[Kolgata]] stseen, millest kahel pool on kaks rida [[prohvet]]ite ja [[pühak]]ute skulptuure, kes hoiavad oma [[atribuut (kunst)|atribuute]]. Liikuvate tiibade vaheosal - välistiibade siseküljel ja sisetiibade välisküljel - on [[tahvelmaal]]id kahekümne nelja stseeniga, mis moodustavad ühe [[pannoo]] [[Vana testament|vana]] ja [[Uus testament|uue testamendi]] stseenidest. Meister Bertrami maalitud on tahvelmaalid ning oletatavasti on tema värvitud ja kullatud ka sisekülje skulptuurid. <ref>[https://www.wga.hu/html_m/m/master/bertram/grabow.html St Peter (Grabow) Altarpiece. - Master Bertram. - Web Gallery of Art (sisekülg)]</ref> Maalides on palju tähelepanu pööratud realistlikele detailidele ja tervele emotsioonideskaalale, samuti viitab tervet [[Piibel|piiblit]] hõlmav teemaring eraisikust tellijale, kes arvatakse olevat vanast Hamburgi [[patriits]]iperekonnast pärinev Wilhelm Horborch. Märgatud on Bertrami käekirja ja värvikäsitluse sarnasust [[Böömimaa]] gooti kunstiga, oletatud on, et ta õppis Böömimaal mõne [[Praha]] meistri juures ja altar võidi tellida ajal, kui ta töötas veel Prahas. Bertram Horborch, Wilhelmi vend, oli aastail 1366–1396 Hamburgi linnapea ja tal olid sidemed nii keiser [[Karl IV]]-ga Prahas kui [[Avignoni vangipõlv|Avignoni]] [[paavst]]iga.<ref>[https://www.wga.hu/html_m/m/master/bertram/grabow0.html St Peter (Grabow) Altarpiece. - Master Bertram. - Web Gallery of Art (väliskülg)]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Altariretaablid]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Saksamaa kunst]] oxirw5xwzzngkb76pzamwe20bv0y628 7175877 7175502 2026-06-19T09:48:47Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175877 wikitext text/x-wiki [[File:Ołtarz otwarty.jpg|thumb|Grabowi altari sisekülg]] [[File:Meister Bertram von Minden - Grabow Altarpiece - WGA14309.jpg|thumb|Grabowi altari keskmine osa tahvelmaalidega]] '''Grabowi altar''' on [[tiibaltar]], mille maalis [[meister Bertram]] umbes aastail 1379–1383. Algselt asus see [[Hamburgi St. Petri kirik]]us, tänapäeval on [[Hamburgi Kunstihall]]i vanade meistrite ekspositsioonis [[Hamburg]]is [[Saksamaa]]l. Altar leiti [[Grabowi Püha Georgi kirik]]ust ja on Hamburgi Kunstihallis alates 1900. aastast. == Kirjeldus == Grabowi tiibaltar kujutab endast varast näidet keerukast mitme tiivapaariga [[Altariretaabel|altariretaablist]]. [[Polüptühhon]] koosneb keskkorpusest, kahest paarist mõlemalt poolt maalitud tiibadest, [[predella]]st ja kunagisest alusstruktuurist, mis pole säilinud. Erinevalt liikumatute osadega retaablist sai selle tiibasid avada ja sulgeda, muutes [[pildiprogramm]]i vastavalt [[liturgia]] vajadustele. Sisemus, mis avati ainult erilistel pühadel, oli reeglina kõige külluslikuma kujundusega, tavaliselt asusid selles [[Polükroomia|polükroomsed]] ja [[Kuldamine|kullatud]] [[puuskulptuur]]id. Altari siseküljel on keskkorpuses [[kõrgreljeef]]ne [[Kolgata]] stseen, millest kahel pool on kaks rida [[prohvet]]ite ja [[pühak]]ute skulptuure, kes hoiavad oma [[atribuut (kunst)|atribuute]]. Liikuvate tiibade vaheosal - välistiibade siseküljel ja sisetiibade välisküljel - on [[tahvelmaal]]id kahekümne nelja stseeniga, mis moodustavad ühe [[pannoo]] [[Vana testament|vana]] ja [[Uus testament|uue testamendi]] stseenidest. Meister Bertrami maalitud on tahvelmaalid ning oletatavasti on tema värvitud ja kullatud ka sisekülje skulptuurid. <ref>[https://www.wga.hu/html_m/m/master/bertram/grabow.html St Peter (Grabow) Altarpiece. - Master Bertram. - Web Gallery of Art (sisekülg)]</ref> Maalides on palju tähelepanu pööratud realistlikele detailidele ja tervele emotsioonideskaalale, samuti viitab tervet [[Piibel|piiblit]] hõlmav teemaring eraisikust tellijale, kes arvatakse olevat vanast Hamburgi [[patriits]]iperekonnast pärinev Wilhelm Horborch. Märgatud on Bertrami käekirja ja värvikäsitluse sarnasust [[Böömimaa]] gooti kunstiga, oletatud on, et ta õppis Böömimaal mõne [[Praha]] meistri juures ja altar võidi tellida ajal, kui ta töötas veel Prahas. Bertram Horborch, Wilhelmi vend, oli aastail 1366–1396 Hamburgi linnapea ja tal olid sidemed nii keiser [[Karl IV]]-ga Prahas kui [[Avignoni vangipõlv|Avignoni]] [[paavst]]iga.<ref>[https://www.wga.hu/html_m/m/master/bertram/grabow0.html St Peter (Grabow) Altarpiece. - Master Bertram. - Web Gallery of Art (väliskülg)]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Altariretaablid]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Gooti skulptuur]] [[Kategooria:Saksamaa kunst]] krx7hvivg165jaxr2evqt1e851zg71n 14 639538 7175863 6237527 2026-06-19T09:33:48Z Evlper 104506 7175863 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Renessanss]] [[Kategooria:Maalikunstnikud]] ijymx0ywq5bsnggzab4gte3isveah50 0 639699 7175874 6239436 2026-06-19T09:45:30Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175874 wikitext text/x-wiki [[File:Martin Schongauer 003.jpg|thumb|Martin Schongauer. Madonna roosilehtlas. 1473]] [[File:Copie de la Vierge au buisson de roses Schongauer.jpg|thumb|Bostonis asuv koopia, millel on oletatav algupärane tervikkompositsioon]] '''"Madonna roosilehtlas"''' on [[Martin Schongauer]]i [[tempera]]maal puittahvlil, loodud 1473. aastal [[Colmari Püha Martini kirik]]u [[altarimaal]]iks. Maali peetakse ainsaks täiesti kindlalt Schongauerile omistatud teoseks. Kuulub tänapäeval [[Unterlindeni muuseum]]i ([[Musée d'Unterlinden]]) kogusse. Teos kuulub [[Madonna roosilehtlas|samanimelisse pilditüüpi]], mis on üks ''[[Hortus conclusus|hortus conclusus]]''{{'}}e variante. == Kirjeldus == Maal on mõõtmetelt 201 × 115 cm, maalitud puutahvlile. See kujutab [[neitsi Maarja]]t punases rikkalike voltidega kleidis ja mantlis, hoidmas [[Jeesuslaps|Jeesuslast]] oma vasakul käsivarrel ja toetamas teda parema käega. Maarja pead ümbritseb ümmargune kuldne [[Aupaiste|aupaiste]], Jeesuse aupaiste on kujutatud [[rist]]ikujuliselt säravate kiirtena. Maarja aupaiste kohal hõljuvad kaks väikest sinistes pikkades rüüdes [[ingel|inglit]], kes hoiavat ta pea kohal [[kroon]]i. Nii [[Madonna]] kui ka lapse pilk on suunatud pildist välja allapoole. Madonna selja taga on [[kuldamine|kullatud]] taustale maalitud sõrestikule toetuv punaste õitega [[roos]]ipõõsas väikeste [[Laululinnud|laululind]]udega nagu [[Ohakalind|ohakalinnud]] ja [[Punarind|punarinnad]]. Maal on paigutatud puust nikerdatud [[Uusgootika|uusgooti]] raami umbes 1900. aastal koos rikkalikult kaunistatud altaripealmiku ja tiibadega. Ühe teosest loodud vähendatud [[koopia]] järgi arvatakse, et teos on algselt olnud suurem, umbes 250 × 165 cm<ref>[https://www.artbible.info/art/large/799.html Madonna of the Rose Bower. - Art and the Bible]</ref>. Seda on külgedelt ja ülalt maha lõigatud, nii et kaotsi on läinud selle ülemises osas olnud [[Jumal-Isa]] ja [[tuvi]]na kujutatud [[Püha Vaim]].<ref>[https://www.wga.hu/html_m/s/schongau/martin/rosebush.html Madonna and Child in a Rose Arbour. - Web Gallery of Art]</ref> Bostonis asuv koopia pole kindlasti loodud kunstniku enda käega, sellest annab tunnistust nägude teostuse nõrgem kvaliteet. == Pildid == <gallery> Colmar (Haut-Rhin) - Eglise des Dominicains - Retable "La Vierge au buisson de roses" (Martin Schongauer, 1473) (50988295836).jpg|Teos uusgooti altarisse paigutatuna Colmari püha Martini kirikus 11 Colmar dominikanska cerkev (11).jpg|Altaripealmiku detail Martin Schongauer Madonna in Rose Garden with birds (detail).jpg|Lähivaade roosipõõsa ja lindudega </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] 6w6mf064284c29ejwqlgvvfq3x82cmb 0 640689 7175819 7157724 2026-06-19T08:34:03Z Svencapoeira 67038 7175819 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõlvharik | värvus = seened | pilt = Tömp tõlvharik.jpg | pildi_seletus = '''Tömp tõlvharik''' ''Clavariadelphus truncatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Vurrikulaadsed]] ''Gomphales'' | sugukond = [[Vurrikulised]] ''Gomphaceae'' | perekond = '''Tõlvharik''' ''Clavariadelphus'' }} '''Tõlvharik''' (''Clavariadelphus'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond]]. ==Liike== *''Clavariadelphus ligula'' – [[keel-tõlvharik]], keelharik *''Clavariadelphus pistillaris'' – [[suur tõlvharik]] *''Clavariadelphus sachalinensis'' – [[taiga-tõlvharik]] *''Clavariadelphus truncatus'' – [[tömp tõlvharik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122105}} [[Kategooria:Vurrikulaadsed]] b25m3ae5hkepm4rxkdumy1c9wqvg445 0 641104 7175829 7092764 2026-06-19T08:43:12Z Svencapoeira 67038 7175829 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik tubaknahkis | värvus = seened | pilt = Tubaknahkis1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Tubaknahkis2.jpg | pildi2_seletus = '''Harilik tubaknahkis''' ''Hydnoporia tabacina'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond = [[Taelikulised]] ''Hymenochaetaceae'' | perekond = ''[[Hydnoporia]]'' | liik = '''Harilik tubaknahkis''' ''Hydnoporia tabacina'' }} '''Harilik tubaknahkis''' (''Hydnoporia tabacina''), vanasti lavanahkis<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] liik. Seen kasvab surnud [[paju]]okstel, aga on leitud ka kuuselt. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus|760840}} [[Kategooria:Taelikulaadsed]] cnr4gp0yi2ozygebmiip79d20q23qjf 0 641455 7175516 7157857 2026-06-18T15:24:37Z Svencapoeira 67038 7175516 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sametkoorik | värvus = seened | pilt = Narmik-tomentell.jpg | pildi_seletus = [[Narmik-tomentell]] ''Tomentella crinalis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''Agaricomycotina'' | klass = ''Agaricomycetes'' | alamklass = ''Agaricomycetes sbc Incertae sedis'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = [[Lehternahkiselised]] ''Thelephoraceae'' | perekond = '''Sametkoorik''' ''Tomentella'' | perekonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Sametkoorik''' (''Tomentella'') on perekond [[seen]]i, mis kuulub [[Lehternahkiselised|lehternahkiseliste]] sugukonda. ==Liike== *''Tomentella crinalis'' – [[narmik-tomentell]], roostepruun sametkoorik ''Tomentella ferruginea'' *''[[Tomentella fibrosa]]'' ==Endisi liike== *''Thelephora atroarenicolor'' – [[piik-sametkoorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|129813}} [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] hd8ww0vi7vmva578gjupg431v4uxxkt 0 649266 7175708 6500960 2026-06-19T00:03:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175708 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:66a3aDTMFpad.jpg|alt=66a3aDTMFpad|pisi|[[Autovon]]i klahvistikel kasutati DTFM-signaali, mille tuvastamiseks saab kasutada Goertzeli algoritmi]] '''Goertzeli algoritmi''' (ka Goertzeli filter, inglise keeles ''Goertzel algorithm'') kasutatakse [[Digitaalne signaalitöötlus|digitaalses signaalitöötluses]] (DSP) diskreetse [[Fourier' teisendus|Fourier' pöörde]] (DFT) üksikute komponentide tõhusaks määramiseks. Algoritmi leiutas [[Gerald Goertzel]] aastal 1958 ning seda algoritmi kasutatakse näiteks [[Multisageduslik kakstoonvalimine|multisageduslikul kakstoonvalimisel]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Goertzel |eesnimi=G. |kuupäev=Jaanuar 1958 |pealkiri=An Algorithm for the Evaluation of Finite Trigonometric Series |ajakiri=American Mathematical Monthly |aastakäik=65 |üksiknumber=1 |leheküljed=34-35 |doi=10.2307/2310304 |jstor=2310304 |via=}}</ref> Goertzeli algoritm analüüsib üksikut sageduskomponenti [[Digitaalsignaal|digitaalsignaalist]], kuid erinevalt tavalisest DFT arvutusest, rakendab Goertzeli algoritm igal iteratsioonil üht reaalarvulist koefitsienti, kasutades reaalarvulistel sisenditel reaalarvulist aritmeetikat.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mock |eesnimi=P. |kuupäev=21. märts 1985 |pealkiri=Add DTMF Generation and Decoding to DSP-μP Designs |url=https://www.ti.com/lit/ml/spra168/spra168.pdf?ts=1679863120934&ref_url=https%253A%252F%252Fen.wikipedia.org%252F |ajakiri=EDN |issn=0012-7515 |via=}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=Chiouguey J. |kuupäev=Juuni 1996 |pealkiri=Modified Goertzel Algorithm in DTMF Detection Using the TMS320C80 DSP |väljaanne=Application report, Texas Instruments, SPRA066 |url=http://focus.ti.com/lit/an/spra066/spra066.pdf}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shmer |eesnimi=Gunter |kuupäev=Mai 2000 |pealkiri=DTMF Tone Generation and Detection: An Implementation Using the TMS320C54x |url=http://focus.ti.com/lit/an/spra066/spra066.pdf |ajakiri=Application Report, Texas Instruments, SPRA066}}</ref> Goertzeli algoritmi saab kasutada ka tagurpidi (sinusoidi sünteesimiseks), kusjuures iga [[Sämpel|sämpli]] arvutamiseks tuleb teha üks korrutus- ning üks lahutamistehe. Lisaks ei pea Goertzeli algoritmis kasutatav akna suurus olema arvu 2 aste (erinevalt DFT-st) ning algoritm ei vaja nii palju mälu, kui DFT. Kuigi Goertzeli algoritm on kiirem, kui DFT, ei ole selle arvutamine oluliselt keerulisem ning tulemuse saamiseks on vaja teha vaid mõned arvutustehted. Samas ei ole Goertzeli algoritmi tulemus keerulisemate signaalide puhul nii täpne, kui DFT-l, seega tuleks mõnedel juhtudel (kui täpsus on olulisem kui kiirus) eelistada siiski DFT-d. Täieliku spektri katmisel (diskreetse sisendandmete hulga korral) on Goertzeli algoritmi keerukus suurem, kui [[Fourier' kiirteisendus|Fourier' kiirteisendusel]] (FFT), kuid väikese arvu sageduskomponentide arvutamisel on see efektiivsem, kui FFT - seetõttu ei vaja algoritmi kasutamine suurt arvutusvõimsust. Kuna Goertzeli algoritm on optimeeritud väikeste sagedusvahemike jaoks, ei ole seda mõistlik kasutada kogu spektri uurimiseks. On olemas ka Goertzeli algoritmi optimeeritud versioon, mis on veelgi efektiivsem, kuid ei anna nii täpseid tulemusi.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Embedded |kuupäev=2002-08-28 |pealkiri=The Goertzel Algorithm |url=https://www.embedded.com/the-goertzel-algorithm/ |vaadatud=2023-03-26 |väljaanne=Embedded.com |keel=en-US}}</ref> Goertzeli algoritmi kasutatakse näiteks helitöötluses üksiku tooni tuvastamiseks<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. november 2012 |pealkiri=Single tone detection with the Goertzel algorithm |url=https://www.embedded.com/single-tone-detection-with-the-goertzel-algorithm/ |vaadatud=2. mail 2023 |väljaanne=embedded.com}}</ref>, energeetikas signaalide analüüsimiseks<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kim |eesnimi=Jae-Hyung |perekonnanimi2=Lee |eesnimi2=Suwon |perekonnanimi3=Lee |eesnimi3=S. |perekonnanimi4=Lee |eesnimi4=T. |perekonnanimi5=Won |eesnimi5=C. |kuupäev=2009 |pealkiri=Power quality control using the Goertzel algorithm for grid-connected system |url=https://www.semanticscholar.org/paper/Power-quality-control-using-the-Goertzel-algorithm-Kim-Lee/4bf2b2b1dbc5c3330c21e45b67dc11ff0591bd60 |ajakiri=INTELEC 2009 - 31st International Telecommunications Energy Conference |keel=en}}</ref> ning arhitektuuris hoonete struktuurikahjustuste tuvastamiseks<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bocca |eesnimi=Maurizio |perekonnanimi2=Toivola |eesnimi2=Janne |perekonnanimi3=Eriksson |eesnimi3=Lasse M. |perekonnanimi4=Hollmén |eesnimi4=Jaakko |perekonnanimi5=Koivo |eesnimi5=Heikki |kuupäev=aprill 2011 |pealkiri=Structural Health Monitoring in Wireless Sensor Networks by the Embedded Goertzel Algorithm |url=https://ieeexplore.ieee.org/document/5945435 |ajakiri=2011 IEEE/ACM Second International Conference on Cyber-Physical Systems |leheküljed=206–214 |doi=10.1109/ICCPS.2011.19}}</ref>. == Algoritm == Goertzeli algoritmi rakendamiseks on vaja kaht hulka: sisendandmete hulk X ning tulemuste hulk Y. Iga elemendi arvutamiseks tuleb kasutada kaht eelnevat tulemust ning üht eelnevalt välja arvutatud koosinust. <ref name=":0" /> Algoritmi üldine matemaatiline kuju: <math>Y(z) = (1-e^{-j*2*\pi*k/N}*z^{-1})/(1-\cos(2*\pi*k/N)*z^{-1}+z^{-2}) </math><ref>{{Netiviide |pealkiri=L10: Frequency Synthesis and Detection — Real Time Digital Signal Processing B Term 2020 documentation |url=https://schaumont.dyn.wpi.edu/ece4703b20/lecture10.html#frequency-detection-goertzel-algorithm |vaadatud=2023-05-01 |väljaanne=schaumont.dyn.wpi.edu |arhiivimisaeg=2023-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230501224353/https://schaumont.dyn.wpi.edu/ece4703b20/lecture10.html#frequency-detection-goertzel-algorithm |url-olek=ei tööta }}</ref>, kus <math>Y </math> on tulemuste hulk, <math>z </math> on vaadeldava sageduse indeks, <math>z^{-1} </math> on eelmine element ning <math>z^{-2 } </math> üle-eelmine element hulgas <math>Y </math>. Ülejäänud muutujad on täpsemalt kirjeldatud allpool. Enne Goertzeli algoritmi kasutamist tuleb teha järgnevad sammud: # Valida [[diskreetimissagedus]] (inglise keeles ''Sample rate''); # Valida ploki suurus N ehk uuritava sagedusvahemiku suurus. Diskreetimissagedus määratakse enamasti rakenduse järgi (näiteks helisignaali puhul kasutatakse tavaliselt 44,1 kHz sagedust ehk diskreeditakse signaali 44100 korda sekundis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sample Rates - Audacity Manual |url=https://manual.audacityteam.org/man/sample_rates.html |vaadatud=2023-03-26 |väljaanne=manual.audacityteam.org}}</ref>), kuid seda saab leida ka näiteks [[Nyquisti teoreem|Nyquisti teoreemi]] abil, mille alusel peab diskreetimissagedus olema vähemalt kaks korda suurem sisendsignaali suurimast sagedusest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is the Nyquist theorem? |url=https://www.techtarget.com/whatis/definition/Nyquist-Theorem |vaadatud=2023-03-26 |väljaanne=WhatIs.com |keel=en}}</ref> Ploki suuruse valimisel tuleb arvestada, et mida suurem on N, seda suurem on sageduse resolutsioon, kuid seda pikem on algoritmi tööks kuluv aeg. Lisaks tuleb arvutada välja järgnevad konstandid: <math>k = (0.5+\frac{N*f}{diskreetimissagedus})</math>, kus <math>f </math> on otsitav sagedus (inglise keeles ''target frequency'') <math>W = (2*\pi/N)*k</math> Seejärel saab rakendada Goertzeli algoritmi, kasutades sisendandmete hulka X ning väljundandmete hulka Y (n-ndal kohal asuv element vastavalt x[n] või y[n]). Esimese kahe väärtuse arvutamiseks tuleb y[n-1] ja y[n-2] väärtustada nulliga. Iga sämpli peal tuleb teostada järgnevad tehted: <math>y[n] = 2 * \cos(W) * y[n-1]-y[n-2]+x[n] </math>, kus <math>x[n] </math> on vaadeldav sämpel <math>y[n-2] = y[n-1] </math> <math>y[n-1]=y[n] </math> Pärast tehete teostamist igal N sämplil, saame muutujate lõppväärtusi kasutades leida sagedusploki magnituudi reaal- ja imaginaarosa: <math>real = (y[N-1]-y[N-2]*\cos(W)) </math> <math>imag = (y[N-2]*\sin(W)) </math> Selleks et leida magnituudi väärtust, võtame ruutjuure reaalosa ja imaginaarosa ruutude summast: <math>magnituud = \sqrt{real^2+imag^2} </math> === Optimeeritud Goertzeli algoritm === Optimeeritud Goertzeli algoritm erineb tavalisest Goertzeli algoritmist vaid selle poolest, et algoritmi viimases faasis ei arvutata välja magnituudi reaal- ja imaginaarosa, vaid leitakse magnituud järgneva valemi abil: <math>magnituud=\sqrt{(y[N-1])^2+(y[N-2])^2-y[N-1]*y[N-2]*2*\cos(W)} </math> Kusjuures sämplite töötlemine toimub samamoodi, nagu tavalises Goertzeli algoritmis. Algoritmi optimeeritud versioon on rohkem levinud, kuna see on efektiivsem. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Digitaalne signaalitöötlus| ]] 9hvje98xad2iv481r1j7i6l5bm08brt 0 650342 7175721 6951155 2026-06-19T03:26:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175721 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gundega Muzikante mazs.png|pisi|Gundega Muzikante]] '''Gundega Muzikante''' (sündinud [[15. november|15. novembril]] [[1964]] [[Riia]]s) on läti [[illustraator]].<ref name="ibby">{{Netiviide |pealkiri=Gundega Muzikante |url=https://www.ibby.org/fileadmin/user_upload/Gundega_Muzikante.pdf |vaadatud=2023-04-04 |väljaanne=ibby.org }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on [[IBBY|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu]] (IBBY) Läti osakonna aktiivne liige.<ref name="ibby" /> Gundega Muzikante õppis aastail 1984–1990 [[Läti Kunstiakadeemia]]s [[graafika]] erialal, 2009. aastal sai magistrikraadi.<ref name="ibby" /> Oma esimese raamatu illustreeris ta [[1990]]. aastal ja juba samal aastal võitis ta lasteraamatute illustraatorina [[Indriķis Zeberiņši auhind|Indrikis Zeberiņši auhinna]].<ref name="ibby" /> Sellest ajast peale on ta illustreerinud või kujundanud igal aastal vähemalt ühe raamatu.<ref name="ibby" /> Paljude teiste seas on Gundega Muzikante illustreerinud [[Juhani Püttsepp]]a lasteraamatu "On kuu kui kuldne laev" ([[Tammerraamat]], 2020), mis sai 2020. aastal [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e [[Aasta Rosin]]a auhinna ja 2022. aastal ilmunud "Pauline unistuste mets". == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Muzikante, Gundega}} [[Kategooria:Läti kunstnikud]] [[Kategooria:Illustraatorid]] [[Kategooria:Läti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] b1aucx1g7dr874eo1at17nvbinauyrj 0 653331 7175606 6957841 2026-06-18T19:41:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175606 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gelnica | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = slovaki | Gelnica | | omakeelne_nimi_2 = ungari | Gölnicbánya | | omakeelne_nimi_3 = saksa | Göllnitz | | pilt = Gelnica Kostol Nanebovzatia Panny Márie-1.JPG | pildiallkiri = Vaade Gelnicale | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Gelnica.svg | vapi_link = [[Gelnica vapp]] | pindala = | elanikke = }} '''Gelnica''' ([[ungari keel]]es ''Gölnicbánya'', [[saksa keel]]es ''Göllnitz'') on linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Gelnica ringkond|Gelnica ringkonna]] halduskeskus. ==Geograafiline asend== Gelnica asub [[Slovaki maagimäestik|Slovaki maagimäestikku]] kuuluva [[Voloveci mäestik]]u nõlvadel [[Hnilec]]i jõe ääres, [[Košice]]st ligi 19 km kirdes. ==Ajalugu== Asulat on esmamainitud [[1246]]. aastal. Linnaõigused sai Gelnica [[1264]]. aastal. [[1435]]. aastal kuulutati Gelnica vabaks kaevanduslinnaks. Piirkonnas kaevandati [[hõbe]]dat, [[vask]]e, [[plii]]d ja [[rauamaak]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20230505170008/https://www.nakup-detem.sk/detske-obleceni-v-mestech-ceske-republiky/gelnica Detské oblečenie - Gelnice] Nákupy dětem</ref> ==Rahvastik== {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Gelnica elanikkonnast [[slovakid|slovakke]] 91,38%, [[mustlased|mustlasi]] 2,45%, [[sakslased|sakslasi]] 0,32% ja [[tšehhid|tšehhe]] 0,3%. Rahvus oli teadmata 4,89% elanikest.<ref>[https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0421526509/OB Number of population by ethnicity in the municipality Gelnica at 1. 1. 2021] Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 5. mail 2023</ref> ==Sõpruslinnad== *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Horní Suchá vald]], [[Tšehhi]] *{{Riigi ikoon|Holland}} [[Gennep]], [[Holland]] *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Rudnik nad Sanem]], [[Poola]] *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Le Pradet]], [[Prantsusmaa]] *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Novodnistrovsk]], [[Ukraina]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Košice maakond]] 1u31is5qz11ukygw7zg1dvrf8z6zq8b 0 658347 7175682 6943922 2026-06-18T22:51:51Z Ollin Masa 227337 7175682 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mackenzie_Blackwood_-_New_Jersey_Devils.jpg|pisi|Mackenzie Blackwood (2015)]] '''Mackenzie Blackwood''' (sündinud [[9. detsember|9. detsembril]] [[1996]] [[Thunder Bay]]s [[Ontario|Ontario provintsis]]) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[väravavaht (jäähoki)|väravavahina]] [[NHL]]-i klubis [[San Jose Sharks]]. == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/mackenzie-blackwood-8478406 Mackenzie Blackwood NHL.com lehel] {{San Jose Sharksi mängijad}} {{JÄRJESTA:Blackwood, Mackenzie}} [[Kategooria:Kanada jäähokiväravavahid]] [[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] gqcg6c0eaeghs68uk5p7y7jk7bvedet 0 659330 7175818 6888666 2026-06-19T08:31:19Z Svencapoeira 67038 7175818 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Viltjas vöötnarmik | seisund = | pilt = V. vöötnarmik.jpg | pildi_seletus = Viltjas vöötnarmik ''Phellodon tomentosus'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = [[Lehternahkiselised]] ''Thelephoraceae'' | perekond = [[Vöötnarmik]] ''Phellodon'' | liik = '''Viltjas vöötnarmik''' ''Phellodon tomentosus'' }} '''Viltjas vöötnarmik''' (''Phellodon tomentosus''), varem ruupjas narmik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[seen]]eliik. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] pl4x5knsdkjfjcseicp0sqt5c85ofq3 0 660356 7175715 7128673 2026-06-19T01:10:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175715 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Grajewo maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat grajewski | lipp = POL_powiat_grajewski_flag.svg | lipu_link = Grajewo maakonna lipp | vapp = POL_powiat_grajewski_COA.svg | vapi_link = Grajewo maakonna vapp | pindala = 967,24 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Grajewo]] | asendikaardi_pilt = POL_powiat_grajewski_map.svg | osm = pind }} '''Grajewo maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat grajewski'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]]. Maakonna halduskeskus on [[Grajewo]] linn. Grajewo maakond on moodustatud [[1999]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20230827094632/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_podlaskie_10,powiat_grajewski_222 Powiat grajewski - Informacje] Infopolska. Vaadatud 27. augustil 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on kolm linna: [[Grajewo]], [[Rajgród]] ja [[Szczuczyn]]. Grajewo maakonnas on viis valda: *[[Grajewo vald]] *[[Radziłówi vald]] *[[Rajgródi vald]] *[[Szczuczyni vald]] *[[Wąsoszi vald (Podlaasia vojevoodkond)|Wąsoszi vald]] == Viited == {{viited}} {{Podlaasia vojevoodkond}} [[Kategooria:Podlaasia vojevoodkonna maakonnad]] pzfb1dx7nvorxjzju2h3qsfb8av42cg 0 661095 7175713 6616292 2026-06-19T00:40:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175713 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Gorlice maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat gorlicki | lipp = POL_powiat_gorlicki_flag.svg | lipu_link = Gorlice maakonna lipp | vapp = POL_powiat_gorlicki_COA.svg | vapi_link = Gorlice maakonna vapp | pindala = 966,46 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Gorlice]] | asendikaardi_pilt = POL_powiat_gorlicki_on_voivodship_map.svg | osm = pind }} '''Gorlice maakond''' ([[poola keel]]es ''powiat gorlicki'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]] kaguosas. Piirneb lõunas [[Slovakkia]]ga. Maakonna keskus asub [[Gorlice]] linnas. Gorlice maakond moodustati [[1999]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20230908125449/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_malopolskie_6,powiat_gorlicki_122 Powiat gorlicki - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 12. septembril 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on kolm linna: [[Biecz]], [[Bobowa]] ja [[Gorlice]]. Gorlice maakonnas on üheksa valda: *[[Bieczi vald]] *[[Bobowa vald]] *[[Gorlice vald]] *[[Lipinki vald]] *[[Łużna vald]] *[[Moszczenica vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Moszczenica vald]] *[[Ropa vald]] *[[Sękowa vald]] *[[Uście Gorlickie vald]] == Viited == {{viited}} {{Väike-Poola vojevoodkond}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna maakonnad]] pxx92v085st6b4zely9l2a6llssh4z1 0 661351 7175588 6642008 2026-06-18T18:33:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175588 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Garwolini maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = Powiat garwoliński | lipp = POL_powiat_garwoliński_flag.svg | lipu_link = Garwolini maakonna lipp | vapp = POL_Herb_powiat_garwolinski_COA.svg | vapi_link = Garwolini maakonna vapp | pindala = 1284,29 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Garwolin]] | asendikaardi_pilt = Mazowsze_Garwoliński.png | osm = pind }} '''Garwolini maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat garwoliński'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] kaguosas. Garwolini maakonna lääne- ja edelapiiriks on [[Wisła]] jõgi. Maakonna keskus asub [[Garwolin]]i linnas. Garwolini maakond likvideeriti [[1975]]. aastal, kuid loodi uuesti [[1999]]. aastal haldusreformi käigus.<ref>[https://web.archive.org/web/20250222165224/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_mazowieckie_7,powiat_garwolinski_144 Powiat garwoliński - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 17. septembril 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on neli linna: [[Garwolin]], [[Łaskarzew]], [[Pilawa]] ja [[Żelechów]]. Garwolini maakonnas on 12 valda: *[[Borowie vald]] *[[Garwolini vald]] *[[Górzno vald (Masoovia vojevoodkond)|Górzno vald]] *[[Łaskarzewi vald]] *[[Maciejowice vald]] *[[Miastków Kościelny vald]] *[[Parysówi vald]] *[[Pilawa vald]] *[[Sobolewi vald]] *[[Żelechówi vald]] *[[Trojanówi vald]] *[[Wilga vald]] == Viited == {{viited}} {{Masoovia vojevoodkond}} [[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna maakonnad]] tt3kx69gxw4jv8ho7rczy3kt8qhimmr 0 661356 7175719 6616349 2026-06-19T02:51:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175719 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Grójeci maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat grójecki | lipp = POL_powiat_grójecki_flag.svg | lipu_link = Grójeci maakonna lipp | vapp = POL_powiat_grójecki_COA.svg | vapi_link = Grójeci maakonna vapp | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Grójec]] | asendikaardi_pilt = Mazowsze_Grójecki.png | osm = pind }} '''Grójeci maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat grójecki'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]]. Maakonna keskus asub [[Grójec]]i linnas. Grójeci maakond moodustati [[1999]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20240521135831/http://www.infopolska.com.pl/polska/wojewodztwo_mazowieckie_7,powiat_grojecki_147 Powiat grójecki - Informacje] Info-Polska. Vaadatud 17. septembril 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on neli linna: [[Grójec]], [[Mogielnica]], [[Nowe Miasto nad Pilicą]] ja [[Warka]]. Grójeci maakonnas on kümme valda: *[[Belsk Duży vald]] *[[Błędówi vald]] *[[Chynówi vald]] *[[Goszczyni vald]] *[[Grójeci vald]] *[[Jasienieci vald]] *[[Mogielnica vald]] *[[Nowe Miasto nad Pilicą vald]] *[[Pniewy vald (Masoovia vojevoodkond)|Pniewy vald]] *[[Warka vald]] == Viited == {{viited}} {{Masoovia vojevoodkond}} [[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna maakonnad]] hyww95s42jjjpuds3ms5inu1rmbpjo6 0 663811 7175825 7105471 2026-06-19T08:39:44Z Svencapoeira 67038 7175825 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jänesvaabik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Jänesvaabik1.jpg | pildi_seletus = Jänesvaabik ''Ganoderma applanatum'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Vaabikulised]] ''Ganodermataceae'' | perekond = [[Vaabik]] ''Ganoderma'' | liik = '''Jänesvaabik''' | binaarne = ''Ganoderma applanatum'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | levikukaart = }} '''Jänesvaabik''' (''Ganoderma applanatum''), ka harilik vaabik, jänesetael<ref>Hanso, M., Hanso, S. Andmeid juuremädanike tekitajate kohta Eesti metsades. 1999</ref>, vanasti harilik läiktorik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[vaabik]]u perekonda [[vaabikulised|vaabikuliste]] (''Ganodermataceae'') sugukonda [[torikulaadsed|torikulaadsete]] (''Polyporales'') seltsi kuuluv seeneliik. == Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{elurikkus}} [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] 3dnwowy8sgik8ewvmgcsekhwe5qxw4b 1 664917 7175460 7175389 2026-06-18T13:12:47Z Andres 5 7175460 wikitext text/x-wiki Millises allikas on valitsejasugu ja dünastiat eristavad definitsioonid antud? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. november 2023, kell 17:45 (EET) :Ei tea, aga neid tuleks kindlasti eristada, sest [[dünastia]]sse kuuluvad ainult monarhid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2023, kell 22:52 (EET) :EKI järgi on "dünastia" ja "valitsejasugu" täissünonüümid. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 16. juuni 2026, kell 22:49 (EEST) ::Sõnaveeb ei ole ei ole sisulistes küsimustes usaldatav allikas. Pealegi on sealset näidetest näha, et valitsejasugu ei ole sama mis dünastia. "Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost." "Sigismund abiellus katoliiklikust Habsburgide valitsejasoost ertshertsoginnaga." [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:32 (EEST) :::Ma ei vaadanud vaid Sõnaveebi, kuigi see toetas seda ka. Aga sama kinnitasid veel EKI Võõrsõnade leksikon, "Eesti keele seletav sõnaraamat" (2009 ja 2018) ja Eesti-vene sõnaraamat. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 10:23 (EEST) ::Keegi ei saa pärineda dünastiast. Ma kirjutasin neile. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:42 (EEST) ::: Ei ole nõus. Samuti ei näe, kuidas need näited seda kinnitaksid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. juuni 2026, kell 10:36 (EEST) Dünastia on rida üksteisele järgnevaid samast suguvõsast pärinevaid monarhe. Pärinetakse ju suguvõsast, mitte reast. Dünastia liikmed ei saa omavahel lapsi. Nii et see suguvõsa, kust monarhid ja nende sugulased pärinevad, on dünastiast erinev. Ma arvasin, et seda suguvõsa nimetataksegi valitsejasooks, aga ju siis mitte. Tuleks siis vist nimetada seda valitsejasuguvõsaks. Aga ikkagi mulle tundub, et sel juhul on nendes näidetes sõna "valitsejasugu" valesti kasutatud või on sel sõnal kaks tähendust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 14:09 (EEST) :Teises näites on jutt valitsejasoost naisest, kes ei ole dünastia liige. Me ei saa sõna "valitsejasugu" asemele panna sõna "dünastia". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 14:13 (EEST) Ma jõudsin nüüd arusaamisele, et traditsiooniliselt kasutatakse monarhide rea kohta mõlemat sõna, aga mõlemat sõna (ja sõna "valitsejasuguvõsa") võib kasutada ka suguvõsa enda kohta. Ja me peame ikkagi mõtlema, kuidas ühemõtteliselt väljenduda. Sõna dünastia võidakse kasutada ka riigi ja ajastu kohta, aga seda tuleks vältida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 16:12 (EEST) m60j5ksfc6ts7oxjsu8zh81q3odnqmt 0 665170 7175822 6931241 2026-06-19T08:36:29Z Svencapoeira 67038 7175822 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tagel | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Vill-tagel1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Vill-tagel2.jpg | pildi2_seletus = '''Vill-tagel''' ''Trametes hirsuta'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Tagel]] ''Trametes'' | liik = '''Vill-tagel''' ''Trametes hirsuta'' }} '''Vill-tagel''' (''Trametes hirsuta''), vanasti villkõbjas<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[torikulaadsed|torikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[torikulised|torikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te liik. Seene alaküljel on väiksed korrapärased poorid. Sarnasel [[lambakorrik]]ul on labürintjad poorid ja [[kasepehik]]ul eoslehekesed. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Torikulised]] 11xnxhjs760ifnzuyi7jn1vsp6mvov8 0 668170 7175859 7068037 2026-06-19T09:26:11Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] 7175859 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Öövel | sünd = 11.03 1983 | rahvus = eestlane | tegevusala = jurist, haldusjuht, haridustegelane | amet = [[RARA|Rahvusraamatukogu peadirektor]] | ametiajaalgus = 17.09.2023 | ametiajalõpp = 17.09.2028 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | alma_mater = [[Stockholmi Ülikool]]<br/> (õigusteadus (MA)) [[Tartu Ülikool]]<br/> (õigusteadus (BA), 2007) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|11|03}} | pilt = martin-oovel.png }} '''Martin Öövel''' (sündinud [[3. november]] [[1983]]) on [[Eesti]] jurist ja haldusjuht. Alates 2023. aastast töötab ta [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti Rahvusraamatukogu]] peadirektorina. Varem on ta olnud juhtivatel ametikohtadel Eesti avalikus sektoris ning töötanud koolijuhina Tabasalu ja Keila Koolis. == Haridus == Öövel lõpetas 2007. aastal [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse bakalaureuseõppe ja 2009. aastal omandas magistrikraadi IT-õiguse alal [[Stockholmi Ülikool]]ist. Hiljem on ta täiendanud end mitmetes juhtimiskoolitustes, sealhulgas Riigikantselei tippjuhtide arenguprogrammis Newton. == Töö avalikus sektoris == Aastatel 2009–2016 töötas Öövel [[Eesti Justiitsministeerium]]is, [[Statistikaamet]]is ja [[Sotsiaalministeerium]]is keskastme juhina, vastutades e-teenuste ja infosüsteemide strateegilise arenduse eest. Justiitsministeeriumis juhtis ta muu hulgas avaliku e-toimiku projekti, mis võimaldas veebipõhist ligipääsu tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluse dokumentidele. Projekt pälvis Euroopa Nõukogu auhinna ''The Crystal Scales of Justice'' kui üks mõjukamaid õigusvaldkonna IT-lahendusi Euroopas.<ref>[https://rm.coe.int/-the-crystal-scales-of-justice-prize-the-european-prize-for-innovative/168078d0bc The Crystal Scales of Justice Prize], Euroopa Nõukogu</ref> Samuti kuulus ta töögruppi, mis töötas välja [[Avaliku teabe seadus|avaliku teabe seaduse]] muudatused, mida tunnustati 2012. aastal Eesti parima seadusena Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu ja ajalehe ''Postimees'' korraldatud konkursil.<ref>[https://transparency.ee/artiklid/selgusid-2012-aasta-parim-ja-halvim-seadus Transparency International Eesti: Selgusid 2012. aasta parim ja halvim seadus]</ref> == Haridusvaldkond == Öövel osales [[Tartu Ülikool]]iga koostöös IT-õiguse magistriprogrammi väljatöötamises, mis pälvis 2013. aastal Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ''Aasta Idee'' tunnustuse.<ref>[https://oigus.ut.ee/et/sisu/it-oiguse-oppekava-palvis-eesti-infotehnoloogia-ja-telekommunikatsiooni-liidu-itl-aasta-idee TÜ õigusteaduskond]</ref> Alates 2014. aastast on ta selles programmis ka lektor. 2016. aastal asus Öövel juhtima [[Tabasalu Kool]]i. Tema juhtimisel kujunes kool Eesti üheks digihariduse ja ettevõtlusõppe eestkõnelejaks. Tabasalu Kool pälvis haridustehnoloogia kuldtaseme tunnustuse HITSA-lt ning ettevõtlusõppe arendamise eest rahvusvahelise TES-auhinna.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/88445189/kool-peaks-ettevotlusoppele-lahenema-kui-arile Ärileht]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kooli tulemused paranesid oluliselt mitmes võtmenäitajas, sh õpitulemustes ja kaasava hariduse rakendamises.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Tabasalu Kool |pealkiri=Lastevanemate üldkoosolek 2021 |kuupäev=2021-09-28 |url=https://www.youtube.com/watch?v=kpdhjfKP3QU |vaadatud=2025-08-11}}</ref> 2021. aastal pälvis Öövel Harku Vallavalitsuse tänukirja silmapaistvate tulemuste eest hariduselu edendamisel. <ref>Harku Valla Teataja „Harku valla haridus- ja kultuuritöötajad pidasid õpetajate päeva” [https://www.harku.ee/documents/2846092/32358399/19.+HVT+20.10.21.pdf/a3ae13f8-f1bb-4dc7-a841-8c9cdad91583?version=1.0&inheritRedirect=true]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Öövel on üks haridusinnovatsiooni iduettevõtte ClassAct asutajatest. Ettevõtte tegevus pälvis 2023. aastal [[Tallinna Ülikool]]i haridusuuenduse aastapreemia kategoorias ''Aasta Haridusuuendus''.<ref>[https://www.tlu.ee/hik/tunnustus#_023-aasta-haridusuuendus---classact-ou-koolijuhtimissusteem Tallinna Ülikool]</ref> == Eesti Rahvusraamatukogu == 2023. aasta sügisel nimetati Martin Öövel [[Eesti Rahvusraamatukogu]] peadirektoriks.<ref>[https://www.err.ee/1609105225/rahvusraamatukogu-uueks-juhiks-sai-martin-oovel ERR]</ref> Tema ametiaja fookuses on olnud Rahvusraamatukogu peahoone taas-avamine, kultuuripärandi digitaalse kättesaadavuse suurendamine, koostöö haridus- ja teadusasutustega ning ühiskondliku kaasatuse edendamine. Samuti on ta rõhutanud väikekeelte, sealhulgas eesti keele, tugevdamise vajadust digitaalses keskkonnas.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609126922/martin-oovel-eestis-ei-saa-piirduda-rahvusraamatukogu-traditsioonilise-rolliga ERR kultuuriuudis]</ref> == Eraelu == 2011–2012. aastal osales Martin Öövel ümbermaailmareisil ''Inspiratsiooniretk'' koos lapsepõlvesõbra Martin Simmermanniga, mille käigus läbiti jalgrattal üle 31 000 kilomeetri ning purjekal ligikaudu 10 000 km, külastades 27 riiki.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/64929022/eesti-mehed-soitsid-ratastel-umber-maailma Delfi]{{Kõdulink|aeg=september 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2023. aastal kajastas meedia juhtumit, kus Martin Öövel osales amatöörsaalihoki mängus aset leidnud konfliktis. Kuigi juhtum tõi kaasa uurimismenetluse, ei esitatud kummalegi poolele süüdistust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120150350/see-on-spordi-pahupool-prokuratuur-menetleb-koolijuhi-osalusel-toimunud-verist-saalihokikaklust Delfi]</ref> Martin Ööveli isa on ekspoliitik [[Andrus Öövel]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Carolin Kadaja | nimi= [[Tabasalu kool|Tabasalu ühisgümnaasiumi direktor]] | aeg=2016–2022 | järgnev=Olga Saikovskaja}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mait Tõitoja]] | nimi= [[Keila kool|Keila Kooli direktor]] | aeg=2022–2023 | järgnev=Kristine Laanisto}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Janne Andresoo]] | nimi= [[RARA|Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor]] | aeg=17.09.2023–17.09.2028 | järgnev=pole ametisse nimetatud}} {{lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nlib.ee Eesti Rahvusraamatukogu] {{JÄRJESTA:Öövel, Martin}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] mvmklj162dgkjrz2xanz9w958iv00pa 0 670173 7175808 7170941 2026-06-19T08:24:11Z Svencapoeira 67038 7175808 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Puccinia'' | värvus = seened | pilt = Puccinia sessilis1.jpg | pildi_seletus = ''[[Puccinia sessilis]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = [[Roosteseened]] ''Pucciniomycetes'' | selts = [[Roosteliselaadsed]] ''Pucciniales'' | sugukond = [[Roostelised]] ''Pucciniaceae'' | perekond = '''''Puccinia''''' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''''Puccinia''''' on perekond [[kandseened|kandseeni]]. ==Liike== *''Puccinia aegopodii'' – [[naadirooste]] *''Puccinia alli'' – [[sibularooste]] *''[[Puccinia agrostidis]]'' *''[[Puccinia arenariae]]'' *''Puccinia asteris'' – [[astrirooste]] *''Puccinia coronata'' – [[kroonrooste]] *''Puccinia graminis'' – [[harilik kõrrerooste]], ka rooste kukerpuul *''[[Puccinia hieracii]]'' *''[[Puccinia hysterium]]'' *''Puccinia pelargonii-zonalis'' – [[rooste kurerehal]] *''[[Puccinia phragmitis]]'' *''[[Puccinia poarum]]'' *''[[Puccinia polygoni-amphibii]]'' *''Puccinia pruni-spinosae'' – [[ploomipuu-leherooste]] *''[[Puccinia pulverulenta]]'' *''[[Puccinia punctiformis]]'' *''Puccinia recondita'' – [[pruunrooste]] *''Puccinia ribesii-caricis'' – [[sõstra-karusmarja rooste]] *''[[Puccinia sessilis]]'' *''Puccinia striiformis'' – [[kollane rooste]] *''[[Puccinia taraxaci]]'' *''Puccinia urticata'' – [[nõgeserooste]] *''[[Puccinia vincae]]'' *''[[Puccinia violae]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|128112}} [[Kategooria:Roosteseened]] 7pwvlilwfg6nxuq1siitekxvblcpsz7 0 672947 7175508 7170310 2026-06-18T14:53:55Z Kuriuss 38125 7175508 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Pia Skrzyszowska | pilt = 2022-08-21 European Championships 2022 – Women's 100 Metres Hurdles by Sandro Halank–061.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Pia Skrzyszowska [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|2001|04|20}} | sünnikoht = [[Varssav]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = [[Jarosław Skrzyszowski]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026 Toruń]]|[[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4×100 meetri teatejooks_2|4×100 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025 Apeldoorn]]|[[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#60 meetri tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|100 m tõkkejooks}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019 Borås]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Pia Skrzyszowska''' (sündinud [[20. aprill]]il [[2001]] [[Varssav]]is) on poola jooksja, kes võistleb peamiselt [[tõkkejooks]]u lühidistantsidel. [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta [[100 meetri tõkkejooks]]us kuldmedali ja [[4×100 meetri teatejooks]]us hõbemedali. [[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis ta [[60 meetri tõkkejooks]]us isiklikku rekordit kordava tulemusega 7,78 pronksmedali. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s võitis ta 100 meetri tõkkejooksus isikliku rekordiga 12,42 pronksmedali. [[2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Apeldoorn]]is võitis Skrzyszowska 60 meetri tõkkejooksus [[Ditaji Kambundji]] ja [[Nadine Visser]]i järel ajaga 7,83 pronksmedali. [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sama aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Nanjing Shi|Nanjingis]] jooksis ta finaalis Poola rekordi 7,74 ja sai neljanda koha. Tasavägises finaalis kaotas ta maailmameistriks tulnud [[Devynne Charlton]]ile 2 sajandiksekundiga ja pronksmedali võitnud [[Ackera Nugent]]ile vaid 3 tuhandiksekundiga. [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sama aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s sai ta 100 meetri tõkkejooksus viienda koha. [[2026. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2026. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Toruń]]is võitis ta 60 meetri tõkkejooksus Poola rekordiga 7,73 pronksmedali. Tema ema [[Jolanta Bartczak]] on endine kaugushüppaja. == Isiklikud rekordid == <small>Allikas: IAAF</small> *Seisuga 9. juuni 2024 {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Võistluspaik |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"|'''7,73''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[23. märts]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Nanjing Shi]] |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''11,12''' || [[21. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kalamáta]] |- | [[100 m tõkkejooks]] || align="center"|'''12,37''' || [[14. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[La Chaux-de-Fonds]] |} == Välislingid == *{{Commonsi kategooria tekstina}} *{{IAAF}} *{{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Skrzyszowska, Pia}} [[Kategooria:Poola tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Poola sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] itqeue0kcn88tqctdahsidpuyv911ac 0 673709 7175507 7175271 2026-06-18T14:53:15Z Kuriuss 38125 7175507 wikitext text/x-wiki '''Enduuro''' on maastikul sõidetav [[Mootorrattasport|motospordiala]]. Enduurovõistluse eesmärk on proovile panna [[Mootorratas|mootorratta]] vastupidavus ja võistlejate võimed. Enduuro võistlusrajal on nii motokrossi kui ka enduuro kiiruskatsed. Võistlusring on umbes 50–70 km pikk, mida läbitakse võistluse jooksul 2–3 korda. Kolmandik võistlusrajast on asfaldil ja ülejäänud osa maastikul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Enduro |url=https://msport.ee/enduro/ |vaadatud=2024-04-10 |väljaanne=Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] pqzpchsj3tagzao1e9e1g0bzx6mceqh 0 674448 7175769 6651561 2026-06-19T06:41:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175769 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Halka Třešňáková Kancelář Blaník 2017.jpg|pisi|Halka Třešňáková seriaali "Kantsler Blaník" võtetel (2017)]] '''Halka Třešňáková''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1972]] [[Praha]]s) on tšehhi näitleja ja koreograaf. == Elulugu == Halka isa Vlastimil Třešňák kirjutas alla [[Harta 77]]-le ja oli sunnitud [[1982]]. aastal [[Rootsi]] emigreeruma.<ref>[https://www.csfd.cz/tvurce/47127-vlastimil-tresnak/biografie/ Vlastimil Třešňák] Česko-Slovenská filmová databáze. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> [[1983]]. aastal emigreerus 11-aastane Halka koos vendade, ema, vanaema ja ema uue elukaaslasega [[Saksamaa]]le. Ta õppis [[Heidelberg]]is reaalkoolis.<ref>[https://www.fdb.cz/lidi-zivotopis-biografie/91056-halka-tresnakova.html Halka Třešňáková] Filmová databáze online FDb.cz. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> Halka Třešňáková pöördus [[Tšehhoslovakkia]]sse tagasi [[1991]]. aastal. Ta lõpetas Praha Etenduskunstide Akadeemia mitteverbaalse teatri ja komöödia osakonna.<ref>[https://celebwiki.blesk.cz/osobnost/3942/halka-tresnakova/ Halka Třešňáková] Celebwiki. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> == Näitlejatöö == Halka Třešňáková on osalenud alternatiivteatrite (Divadle Alfred ve dvoře, Roxy/NoD ja teised) lavastustes. Ta kuulub Tšehhi alternatiivse liikumis- (füüsilise) teatri juhtivate loojate hulka. Ta juhib ka erinevate etenduskunstide vormide töötubasid ning teeb liikumiskonsultandi ja koreograafina koostööd professionaalsete draamateatritega.<ref>[https://www.narodni-divadlo.cz/cs/profil/halka-tresnakova-1608139 Halka Třešňáková] Národní divadlo. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> Alates [[2009]]. aastast on ta mänginud nii filmides kui ka teleseriaalides.<ref>[https://web.archive.org/web/20240420151728/https://www.filmovyprehled.cz/cs/person/24197/halka-tresnakova Halka Třešňáková] Filmový přehled. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> Satiirilises veebiseriaalis "Kantsler Blaník" mängis ta aastatel [[2014]]–[[2018]] sekretär Lenkat.<ref>[https://www.csfd.cz/film/370986-kancelar-blanik/prehled/ Kancelář Blaník (seriál)] Česko-Slovenská filmová databáze. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> == Isiklikku == Halka Třešňáková isa on muusik ja maalikunstnik [[Vlastimil Třešňák]] ja ema kunstnik [[Marcela Třebická]].<ref>[https://www.csfd.cz/tvurce/64214-halka-jerabek-tresnakova/prehled/ Halka Jeřábek Třešňáková] Česko-Slovenská filmová databáze. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> Vanaema oli näitleja [[Jiřina Třebická]] ja vanaisa lavastaja [[Karel Třebický]].<ref>[https://www.csfd.cz/tvurce/20578-jirina-trebicka/prehled/ Jiřina Třebická] Česko-Slovenská filmová databáze. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> Suhtest Daniel Blattnýga on tal [[1990]]. aastal sündinud poeg Alan Blattný.<ref>Michaela Špačková: [https://www.krajskelisty.cz/praha/19121-kdyz-se-narodil-ten-falesny-mesias-on-si-koupil-televizi-proto-se-asistentka-tondy-blanika-vdala-az-po-11-letech.htm Když se narodil ten falešný Mesiáš, on si koupil televizi. Proto se asistentka Tondy Blaníka vdala až po 11 letech?] Krajské listy, 12. märts 2018. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> Halka Třešňákovái on olnud suhe ajakirjaniku ja muusiku [[Jan Macháček]]iga. Alates [[2015]]. aastast on Halka Třešňáková abielus näitleja ja saatejuhi [[Tomáš Jeřábek]]iga.<ref>[https://www.idnes.cz/zpravy/revue/spolecnost/tomas-jerabek-halka-jerabek-tresnakova-dite-rodicovstvi.A230207_105742_lidicky_nh Máme syndrom staršího rodiče, říkají manželé Jeřábek s Třešňákovou] iDNES, 7. veebruar 2023</ref> Neil on [[2018]]. aastal sündinud poeg Teodor.<ref>Eliška Zajíc Vinterová: [https://www.super.cz/clanek/celebrity-sekretarka-tondy-blanika-a-banker-z-reklamy-vyrazili-do-spolecnosti-manzele-se-pochlubili-roztomilym-synem-894297 Sekretářka Tondy Blaníka a bankéř z reklamy vyrazili do společnosti: Manželé se pochlubili roztomilým synem] Super.cz, 3. juuni 2022. Vaadatud 20. aprillil 2024</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{imdb nimi|id=1221972}} {{JÄRJESTA:Trešnakova, Halka}} [[Kategooria:Tšehhi näitlejad]] [[Kategooria:Koreograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] mm4llaem81vcbkhipnq4nbwva9m5tj2 0 677804 7175918 6677427 2026-06-19T11:16:28Z Sillerkiil 58396 7175918 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Norstat AS''' on Euroopas tegutsev Norra turu-uuringute [[ettevõte]]. Norstat alustas tegevust Norras 1997. aastal. 2024. aasta seisuga tegutsetakse 15 Euroopa riigis. Norstat Eesti AS loodi 2007. aastal. == Välislingid == * [https://norstat.co/et Norstati koduleht] [[Kategooria:Norra ettevõtted]] 749j06kjwqaopfgvaff2vpgayjcr9s6 0 678105 7175447 6887465 2026-06-18T12:59:32Z Makenzis 95198 7175447 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Celje | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Nogometni klub Celje | hüüdnimi = ''Grofje'' ('Krahvid')<br>''Rumeno-modri'' ('Kollasinised') | lühend = | asutatud = 28. detsembril 1919 | lõpp = | väljak = [[Stadion Z'dežele]] | mahutavus = 13 059 | ametinimetus1 = President | esimees = Valeriy Kolotilo | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Damir Krznar]] | liiga = [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = '''1. koht''' | muster_la1= |muster_b1=_niketrophy5mnpb|muster_ra1= |muster_so1= _fcsm2021h |muster_sh1= | vasakkäsi1=0080FF|kere1=000055|paremkäsi1=0080FF|püksid1=000055|sokid1=FFFF00 | muster_la2=_nikeacademy22wrb|muster_b2=_nikeacademy22wrb|muster_ra2=_nikeacademy22wrb|muster_so2= |muster_sh2= | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = https://www.nk-celje.si/sl/ }} [[File:Arena Petrol 2013.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Stadion Z'dežele]]]] '''Nogometni klub Celje''' ('Celje jalgpalliklubi') on [[Sloveenia]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Celje]]s. See mängib Sloveenia kõrgliigas [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]]. Klubi asutati 1919. aastal nime all '''SK Celje'''. Aastatel 1946–1992 oli klubi nimi '''Celje Kladovar'''. Enne Sloveenia iseseisvumist 1991. aastal mängis Celje Jugoslaavia liigasüsteemi kuulunud Sloveenia Vabariigi liigas, mille Celje võitis korra, hooajal 1963/64. See on [[NK Maribor|Maribori]] kõrval üks kahest klubist, mis pole 1991. aastal loodud Sloveenia kõrgliigast kordagi välja langenud. Celje on tulnud Sloveenia meistriks hooaegadel 2019/20 ja 2023/24. [[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikavõistlused]] on Celje võitnud korra, hooajal 2004/05, kuid koguni üheksal korral on karikavõistlustel tuldud teiseks. Euroopa klubide sarjades on Celje osalenud alates hooajast 1993/94. Samal hooajal osales Celje [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karikavõistlustel]], mille kvalifikatsiooniringis kaotati Taani klubile [[Odense Boldklub|Odense]] kahe mängu kokkuvõttes 0:1. Hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020/21]] võitis Celje [[UEFA Meistrite Liiga]] esimeses kvalifikatsiooniringis Iirimaa klubi [[Dundalk F.C.|Dundalk]] 5:0, kuid kaotas teises ringis Norra klubile [[Molde FK|Molde]] 1:2 ja seejärel [[UEFA Euroopa Liiga]] kolmandas kvalifikatsiooniringis Armeenia klubile [[FC Ararat-Armenia|Ararat-Armenia]] 0:1 Hooajal 2023/24 võitis Celje [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]] kvalifikatsiooniringides Portugali klubi [[Vitória de Guimarães]] ja seejärel Valgevene klubi [[Grodna FK Njoman|Grodna Njoman]]i, kuid kaotas ''play-off''-ringis Iisraeli klubile [[Tel Avivi FC Maccabi|Tel Avivi Maccabi]]. Klubi kodustaadion on [[Stadion Z'dežele]], mis mahutab 13 059 pealtvaatajat. == Mängijad == === Praegune koosseis === ''Seisuga 15. veebruar 2024''<ref>{{cite web |title=Seznam igralcev|url=https://www.nk-celje.si/sl/igralski-kader|publisher=NK Celje |access-date=19 July 2023|language=sl}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Metod Jurhar]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Damjan Vuklišević]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=ROU|pos=PK|nimi=[[Marco Dulca]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[David Zec]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=SLO|pos=RÜ|nimi=[[Aljoša Matko]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Luka Bobičanec]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=SLO|pos=RÜ|nimi=[[Gregor Bajde]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Nino Kouter]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Denis Popović]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Matic Vrbanec]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=BIH|pos=PK|nimi=[[Mario Kvesić]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=JAM|pos=RÜ|nimi=[[Rolando Aarons]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Mark Zabukovnik]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=SLO|pos=RÜ|nimi=[[Lucas Mačak]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Nejc Ajhmajer]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Matjaž Rozman]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Žan Karničnik]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Edmilson]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=BLR|pos=PK|nimi=[[Ivan Mayewski]]}} {{JK koosseis mängija|no=43|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Aljaž Krefl]]}} {{JK koosseis mängija|no=67|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Nino Milić]]}} {{JK koosseis mängija|no=69|rah=CRO|pos=VV|nimi=[[Matko Obradović]]}} {{JK koosseis mängija|no=70|rah=BIH|pos=RÜ|nimi=[[Luka Menalo]]|märkus=laenul [[Zagrebi Dinamo]]st}} {{JK koosseis mängija|no=73|rah=RUS|pos=RÜ|nimi=[[Jegor Prutsev]]|märkus=laenul [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]]st}} {{JK koosseis mängija|no=81|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Klemen Nemanič]]}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Tamar Svetlin]]}} {{JK koosseis mängija|no=90|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=[[Sunday Adetunji]]|märkus=laenul [[FK Čukarički|Čukarički]]st}} {{JK koosseis lõpp}} === Endiseid mängijaid === * {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Nejc Pečnik]] (2003–2009) * {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Benjamin Verbič]] (2011–2015) * {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Miha Zajc]] (2013–2014) * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Mislav Oršić]] (2014) == Saavutused == *'''[[Prva liga (Sloveenia)|Sloveenia kõrgliiga]]''' (alates 1991. aastast) **'''Võitja''' (2): 2019–20, 2023–24 **Teised kohad (3): 2002–03, 2014–15, 2022–23 *'''Sloveenia Vabariigi liiga''' (enne 1991. aastat) **'''Võitja''' (1): 1963–64 **Teised kohad (6): 1936–37, 1950, 1959–60, 1960–61, 1970–71, 1973–74 *'''[[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikas]]''' (alates 1991. aastast) **'''Võitja''' (2): 2004–05, 2024–25 **Teised kohad (9): 1992–93, 1994–95, 2002–03, 2005–06, 2011–12, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2020–21 *'''Sloveenia Vabariigi karikas''' (enne 1991. aastat) **'''Võitja''' (1): 1964 ==Mängud Eesti klubide vastu== {| class="wikitable " style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2024–2025|2024/25]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] |1. kvalifikatsiooniring |align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora|Flora]] | | | | | | |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nk-celje.si/sl/ Koduleht] * [https://www.prvaliga.si/tekmovanja/?action=klub&id_kluba=32&id_menu=217 Celje Prva liga kodulehel] {{JÄRJESTA:Celje}} [[kategooria:Sloveenia jalgpalliklubid]] sotcpkpx6y8dmc0ml3cszqmcqa1hdug 7175449 7175447 2026-06-18T13:00:01Z Makenzis 95198 /* Saavutused */ 7175449 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Celje | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Nogometni klub Celje | hüüdnimi = ''Grofje'' ('Krahvid')<br>''Rumeno-modri'' ('Kollasinised') | lühend = | asutatud = 28. detsembril 1919 | lõpp = | väljak = [[Stadion Z'dežele]] | mahutavus = 13 059 | ametinimetus1 = President | esimees = Valeriy Kolotilo | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Damir Krznar]] | liiga = [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = '''1. koht''' | muster_la1= |muster_b1=_niketrophy5mnpb|muster_ra1= |muster_so1= _fcsm2021h |muster_sh1= | vasakkäsi1=0080FF|kere1=000055|paremkäsi1=0080FF|püksid1=000055|sokid1=FFFF00 | muster_la2=_nikeacademy22wrb|muster_b2=_nikeacademy22wrb|muster_ra2=_nikeacademy22wrb|muster_so2= |muster_sh2= | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = https://www.nk-celje.si/sl/ }} [[File:Arena Petrol 2013.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Stadion Z'dežele]]]] '''Nogometni klub Celje''' ('Celje jalgpalliklubi') on [[Sloveenia]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Celje]]s. See mängib Sloveenia kõrgliigas [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]]. Klubi asutati 1919. aastal nime all '''SK Celje'''. Aastatel 1946–1992 oli klubi nimi '''Celje Kladovar'''. Enne Sloveenia iseseisvumist 1991. aastal mängis Celje Jugoslaavia liigasüsteemi kuulunud Sloveenia Vabariigi liigas, mille Celje võitis korra, hooajal 1963/64. See on [[NK Maribor|Maribori]] kõrval üks kahest klubist, mis pole 1991. aastal loodud Sloveenia kõrgliigast kordagi välja langenud. Celje on tulnud Sloveenia meistriks hooaegadel 2019/20 ja 2023/24. [[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikavõistlused]] on Celje võitnud korra, hooajal 2004/05, kuid koguni üheksal korral on karikavõistlustel tuldud teiseks. Euroopa klubide sarjades on Celje osalenud alates hooajast 1993/94. Samal hooajal osales Celje [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karikavõistlustel]], mille kvalifikatsiooniringis kaotati Taani klubile [[Odense Boldklub|Odense]] kahe mängu kokkuvõttes 0:1. Hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020/21]] võitis Celje [[UEFA Meistrite Liiga]] esimeses kvalifikatsiooniringis Iirimaa klubi [[Dundalk F.C.|Dundalk]] 5:0, kuid kaotas teises ringis Norra klubile [[Molde FK|Molde]] 1:2 ja seejärel [[UEFA Euroopa Liiga]] kolmandas kvalifikatsiooniringis Armeenia klubile [[FC Ararat-Armenia|Ararat-Armenia]] 0:1 Hooajal 2023/24 võitis Celje [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]] kvalifikatsiooniringides Portugali klubi [[Vitória de Guimarães]] ja seejärel Valgevene klubi [[Grodna FK Njoman|Grodna Njoman]]i, kuid kaotas ''play-off''-ringis Iisraeli klubile [[Tel Avivi FC Maccabi|Tel Avivi Maccabi]]. Klubi kodustaadion on [[Stadion Z'dežele]], mis mahutab 13 059 pealtvaatajat. == Mängijad == === Praegune koosseis === ''Seisuga 15. veebruar 2024''<ref>{{cite web |title=Seznam igralcev|url=https://www.nk-celje.si/sl/igralski-kader|publisher=NK Celje |access-date=19 July 2023|language=sl}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Metod Jurhar]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Damjan Vuklišević]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=ROU|pos=PK|nimi=[[Marco Dulca]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[David Zec]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=SLO|pos=RÜ|nimi=[[Aljoša Matko]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=CRO|pos=PK|nimi=[[Luka Bobičanec]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=SLO|pos=RÜ|nimi=[[Gregor Bajde]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Nino Kouter]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Denis Popović]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Matic Vrbanec]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=BIH|pos=PK|nimi=[[Mario Kvesić]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=JAM|pos=RÜ|nimi=[[Rolando Aarons]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Mark Zabukovnik]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=SLO|pos=RÜ|nimi=[[Lucas Mačak]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Nejc Ajhmajer]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Matjaž Rozman]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Žan Karničnik]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Edmilson]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=BLR|pos=PK|nimi=[[Ivan Mayewski]]}} {{JK koosseis mängija|no=43|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Aljaž Krefl]]}} {{JK koosseis mängija|no=67|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Nino Milić]]}} {{JK koosseis mängija|no=69|rah=CRO|pos=VV|nimi=[[Matko Obradović]]}} {{JK koosseis mängija|no=70|rah=BIH|pos=RÜ|nimi=[[Luka Menalo]]|märkus=laenul [[Zagrebi Dinamo]]st}} {{JK koosseis mängija|no=73|rah=RUS|pos=RÜ|nimi=[[Jegor Prutsev]]|märkus=laenul [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]]st}} {{JK koosseis mängija|no=81|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Klemen Nemanič]]}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Tamar Svetlin]]}} {{JK koosseis mängija|no=90|rah=NGR|pos=RÜ|nimi=[[Sunday Adetunji]]|märkus=laenul [[FK Čukarički|Čukarički]]st}} {{JK koosseis lõpp}} === Endiseid mängijaid === * {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Nejc Pečnik]] (2003–2009) * {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Benjamin Verbič]] (2011–2015) * {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Miha Zajc]] (2013–2014) * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Mislav Oršić]] (2014) == Saavutused == *'''[[Prva liga (Sloveenia)|Sloveenia kõrgliiga]]''' (alates 1991. aastast) **'''Võitja''' (3): 2019–20, 2023–24, 2025–26 **Teised kohad (3): 2002–03, 2014–15, 2022–23 *'''Sloveenia Vabariigi liiga''' (enne 1991. aastat) **'''Võitja''' (1): 1963–64 **Teised kohad (6): 1936–37, 1950, 1959–60, 1960–61, 1970–71, 1973–74 *'''[[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikas]]''' (alates 1991. aastast) **'''Võitja''' (2): 2004–05, 2024–25 **Teised kohad (9): 1992–93, 1994–95, 2002–03, 2005–06, 2011–12, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2020–21 *'''Sloveenia Vabariigi karikas''' (enne 1991. aastat) **'''Võitja''' (1): 1964 ==Mängud Eesti klubide vastu== {| class="wikitable " style="font-size:100%; ! Hooaeg ! Võistlus ! Voor ! Vastane ! Kodus ! Võõrsil ! Kokku |-align=center | [[UEFA Meistrite Liiga 2024–2025|2024/25]] | [[UEFA Meistrite Liiga]] |1. kvalifikatsiooniring |align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora|Flora]] | | | | | | |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nk-celje.si/sl/ Koduleht] * [https://www.prvaliga.si/tekmovanja/?action=klub&id_kluba=32&id_menu=217 Celje Prva liga kodulehel] {{JÄRJESTA:Celje}} [[kategooria:Sloveenia jalgpalliklubid]] cb7oewkslqar0cp22mrt24vu9im4yu4 0 679579 7175643 7175179 2026-06-18T21:32:07Z ~2026-35412-30 231872 7175643 wikitext text/x-wiki Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Ungari]] * '''Kaks''': [[Leedu]] ja [[Taani]] * '''Kolm''': [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Ukraina]] * '''Neli''': [[Soome]] * '''Viis''': [[Läti]] * '''Kolmteist''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel. Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine. |- | {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s. Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt. 20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele. 25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga. 23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga. 28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel. 14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial. 15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil. 5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. Pärast tippkohtumist tutvustas Kristen Michal Tivati vanalinna, mereranda ja muuseumi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli fookus [[Ukraina]]l ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisel, uuel Euroopa Liidu pikaajalisel eelarvel (MFF), [[Lähis-Ida]]l ja [[Hiina]]l. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Poola peaministri Donald Tuskega, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga ja Soome peaministri Petteri Orpoga, mil arutlusel oli Ukraina ja Moldova laienemisprotsessi teema. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] 5dshetsprvxlc8z37nk23hdu8ubfqom 0 681590 7175903 6839348 2026-06-19T10:26:24Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7175903 wikitext text/x-wiki [[File:13-century manuscript Egerton MS 2615, Danielis ludus.jpg|thumb|"[[Taanieli mäng]]u" algusleht versaalidega A, N, C, Q ja S. Egerton MS 2615, 13. sajand.]] [[File:Lombardic_capitals_Ambraser_Heldenbuch_folio_75v.jpg|thumb|16. sajandi lombardia versaalid (Ambraser Heldenbuch, fo 75v, u 1516)]] [[File:Jenson De viris illustribus.jpg|thumb|Maalitud lombardia versaalid inkunaablis, Nicolas Jensoni trükitud Cicero "De viris illustribus", 1474]] [[File:Lombardic Caps metal type.jpg|thumb|Frederic Goudy kujundatud lombardia initsiaalid]] '''Lombardia versaal''' on teatud tüüpi dekoratiivne [[majuskel]], mida on kasutatud [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaegsetes]] [[Käsikiri|käsikirjades]] (pärast [[1200]]. aastat) [[Gooti kirjad|gooti kirjas]] tekstide värviliste [[initsiaal]]idena<ref>[https://www.nottingham.ac.uk/manuscriptsandspecialcollections/researchguidance/medievalbooks/decorationandillumination.aspx Decoration and illumination. - Manuscripts and Special Collections. - University of Nottingham]</ref>, samuti [[Suurtähtkiri|majuskelkirjana]] [[Raidkiri|raidkirjades]]<ref>[http://www.typeoff.de/2005/09/lombardic-lettering-at-chartres/ D. Reynolds. Lombardic Lettering at Chartres. - typeoff.de]</ref> ja (erinevalt [[gooti majusklid|gooti majusklitest]]) ka lühemates tekstides, näiteks [[veerisepealkiri|veerisepealkirjades]]. == Kirjeldus == Lombardia versaali iseloomustavad paksud, vahel veidi nõgusate külgedega tähepostid ja jämedad, kuid otstest sujuvalt üheks jooneks peenenevad tähekaared. Need suurtähed olid joonistatud kas [[Peensulg|peensulega]] või peene [[Pintsel|pintsliga]]. Enamik tähekujusid põhineb [[rooma kapitaal]]il, kuid märgatud on osa tähevormide sugulust [[untsiaal]]kirjaga. Tähekujud varieeruvad käsikirjades vastavalt piirkonnale või käsikirjade kaunistaja suvale, näiteks T, V, W, M, N, D, A võivad esineda nii untsiaaltähega sarnaneval kujul kui ka rooma majuskli sarnasena. == Ajaloost == [[Versaal]], tuletatud ladinakeelsest sõnast ''versus'' 'salm', tähendab igasugust algussuurtähte laiemalt<ref>[https://hmmlschool.org/lexicon/14790/ Versals. - Lexikon. HMML School]</ref> ja on vähemalt inglise keeles tänaseni kasutuses majuskli tähenduses<ref>[https://www.thomasingmire.com/correspondence-teaching.html Correspondence Teaching Programs. - Thomas Ingmire]</ref>. [[Karolingid]]e-aegsetes käsikirjades kasutati algussuurtähtedena nii põhitekstist suuremana kirjutatud [[untsiaal]]e kui ka [[rooma kapitaal|rooma majuskleid]], lombardia versaali on peetud nende vormide segunemise tulemiks<ref>I. Sakk. Aa kuni Xz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011</ref>. Nimetus "lombardia versaal" on mõistena tulnud [[Inkunaabel|inkunaablite]] uurimise sõnavarast<ref>[https://books.google.ee/books?id=CMZKDwAAQBAJ&pg=PA183&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false L. Hellinga. Incunabula in Transit: People and Trade. BRILL, 2018]</ref>. Varastes trükitud raamatutes joonistati [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajale]] iseloomulikud värvilised, vahel teises värvis ehisjoontega suured initsiaalid spetsiaalselt nende jaoks jäetud trükita alale<ref>[https://exhibitions.ed.ac.uk/exhibitions/aesops-fables/early-printing Early Printing. - The University of Edinburgh]</ref>. Sageli olid need tehtud kahe värviga, näiteks sinised ja punased, või algas iga lõik kas punase või sinise algustähega, mis paiknesid vaheldumisi. Erinevalt [[jutustav initsiaal|jutustavatest]] (''historiated'') või [[asustatud initsiaal|asustatud]] (''inhabited'') initsiaalidest (mis võisid samuti kasutada lombardia versaali tähekujusid) ei lisatud neile tekstisisestele lombardia versaalidele hiljem mitmevärvilisi kaunistusi. [[Tüpograafia]]s on lombardia versaalil põhinevaid [[font]]e loonud paljud kirjakujundajad, tuntuimad on [[Frederic Goudy]] versaalid, kes lülitas Lombardia versaalil põhinevad alternatiivsed majusklid oma fonti Goudy Text.<ref>[https://luc.devroye.org/fonts-88753.html Goudy Text. - Luc Devroye. School of Computer Science. McGill University Montreal, Canada]</ref> == Pildid == === Lombardia versaal raamatutes === <gallery> B-Initiale-GettyMS100-8.jpg|Kahevärviline B [[fleuronné]]-kaunistusega, 1250. Getty MS 100. Meta-moerbeke jpeg031-part.jpg|Kahevärviline E fleuronné-kaunistusega, 14. sajand Flemish - Leaf from the Beaupré Antiphonary (Volume I) - Walters W7591V - Open Group.jpg|[[Beaupré antifonaal]], [[kuldamine|kullatud]] versaalidega L ja I, kõrvallehel A H ja E. 1290 Italy, Campania(?), 13th century - Fragment from a Gradual with Historiated Initial (V)- The Virgin Mary - 1955.77 - Cleveland Museum of Art.tif|V koos kaunistava figuuriga 13. sajandi [[graduaal]]is Mariam matrem virginem.jpg|Lombardia versaal M ja musta tindiga lihtsad [[kadell]]id [[Llibre Vermell]]is Biblia de Gutenberg, 1454 (Letra V) (21647439890).jpg|Kahevärviline Lombardia V [[Gutenbergi piibel|Gutenbergi piiblis]], 1454 Cenni di Francesco di Ser Cenni - Leaf from Antiphonary - Walters W1533R - Open Obverse.jpg|Untsiaali kujuga T 14. sajandi [[antifonaal]]is ja kaks väiksemat versaali Zanobi strozzi e filippo di matteo torelli, graduale della trinità S, 1453 ca. 02.jpg|Rooma majuskli kujuline T [[graduaal]]i alguses, 1453 CodexFrisianus.jpg|14. sajandi [[Codex Frisianus]] ([[Heimskringla]]), tähed H ja V Biblia de Gutenberg, 1454 (Letra H) (21845648621).jpg|H Gutenbergi piiblis, 1454 Gebetbuch für Herzog Albrecht V. Cod. 2722 fol. 100v OeNB 12656804.jpg|Saksakeelne palveraamat kullatud O ja suurema W-ga Decorated initial Q (detail) (5352531045).jpg|Kahevärviline [[pusleinitsiaal]] Q varatrükises, 1478 </gallery> === Muudel materjalidel === <gallery> King David in Augsburg Cathedral.jpg|[[Taavet]] vitraažil Augsburgi katedraalis, 12. sajand Prophet Daniel in Augsburg Cathedral.jpg|[[Taaniel]] vitraažil Augsburgi katedraalis, 12. sajand Verduner Altar Weintraube.jpg|[[Verduni Nikolaus]]e [[Verduni altar]]i detail Inscription Thierry.png|[[Vitraaž]] [[Chartresi katedraal]]is, 1205–1215 Katedrála v Chartres 03.jpg|Skulptuurid Chartresi katedraalis English - Silver Ring Brooch - Walters 571990.jpg|[[Rõngassõlg]] kirjaga IESVS, 14 sajand </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.typeoff.de/2005/09/lombardic-lettering-at-chartres/ D. Reynolds. Lombardic Lettering at Chartres. - typeoff.de] [[Kategooria:Kirjastiilid (paleograafia)]] [[Kategooria:Gooti illuminatsioon]] dut8kb1qdchdplfrp3kuobn9ur65wc2 0 683599 7175430 7028083 2026-06-18T12:41:59Z Hannesvalk 176021 7175430 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Karl Valk''' [[VR II/3]] (23. veebruar ([[vkj]])/ [[7. märts]] [[1893]] [[Mäetaguse (Vinni)|Mäetaguse küla]], [[Rakvere kihelkond]], [[Virumaa]] – [[3. oktoober]] [[1935]] Rakvere, Virumaa) oli eesti sõjaväelane ([[reamees]]).<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:321115/279539/page/350 "Eesti Vabadusristi kavalerid"]. Tallinn 1935. Lk 342 ja 343 (kaader 350 ja 351)</ref> Ta sõdis [[I maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] Venemaa Keisririigi sõjaväes, sai [[Kovel]]i all haavata. Võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] 26. jaanuarist 1919 kuni 21. aprillini 1920, oli [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolgus]] [[kuulipildur]]. Sai 3. augustil 1919 [[Petserimaa]]l [[Ussadisse]] küla all haavata. Ta maeti 6. oktoobril 1935 [[Rakvere Pauluse kalmistu]]le. See oli äsja rajatud kalmistu esimene matus. ==Tunnustus== *1920 – [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järk<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/17531-karl-valk Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid]</ref> ==Isklikku== Eesti kunstniku ja ühiskonnategelase [[Heinz Valk]]i lell. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Valk, Karl}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:5. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1935]] [[Kategooria:Rakvere Pauluse kalmistule maetud]] 8klylgoszv4071a1xhr1rukntx6c6ib 0 683734 7175873 6754545 2026-06-19T09:44:05Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7175873 wikitext text/x-wiki [[File:Meister von Schloß Lichtenstein 001.jpg|thumb|Maarja surma kujutav tahvelmaal Lichtensteini lossis]] [[File:Meister von Schloss Lichtenstein - Geburt Mariens - 4904 - Kunsthistorisches Museum.jpg|thumb|Maarja sündimise stseen, asub Viini Kunstiajaloomuuseumis]] [[File:Meister von Schloss Lichtenstein - Versuchung Christi - 4778 - Belvedere.jpg|thumb|Kristuse kiusamine. Belvedere, Viin.]] '''Lichtensteini lossi meister''' on anonüümne [[Hilisgootika|hilisgooti]] perioodi maalikunstnik, kes tegutses [[Viin]]is [[Austria]]s ligikaudu 1440.–1450. aastatel. Hüüdnimi on kunstnikule antud [[Baden-Württemberg]]is asuva, [[19. sajand]]il ehitatud [[Lichtensteini loss (Württemberg)|Lichtensteini loss]]i järgi, kus asuvad kaks tema teost. == Looming == Arvatakse, et meister töötas Viinis.<ref name="lexikon" /> Tema käekirjas on nähtud sarnasust [[Albrechti altari meister|Albrechti altari meistri]] teostega ja tema loomingut peetakse silmapaistvaks varase realismi näiteks saksakeelses ruumis<ref name="wien1450" />, samuti on selles leitud [[Madalmaad]]e renessansi mõjusid. Üheks tellijaks kunstniku hilisperioodil on peetud [[Habsburgid]]est [[ertshertsog]] [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]] (suri 1463). Tuntuimad on Lichtensteini lossi meistri suuremamõõtmelised, ilmselt [[Tiibaltar|altaritiibadel]] asunud "Maarja surm" ja "Maarja kroonimine" (u 1440–1450), mis asuvad erakogus Lichtensteini lossis ja mille järgi on autor nimetatud. Nende kõrval on teada 14 [[tahvelmaal]]i [[Maarja]] elu ja [[Jeesus]]e elu tsüklitest (u 1445) ja seitse tahvelmaali [[passioon]]itsüklist (u 1440–1445), mis asuvad eri muuseumides ja erakogudes.<ref name="lexikon" /> Eri kogudesse laiali pillatud üksikud maalid tuvastati ühe tervikliku altari osadena alles 21. sajandil<ref name="wien1450" />. [[Eesti Kunstimuuseum]]i kogusse kuulub temalt umbes 1450. aastatesse dateeritud "Jeesuse esitamine templis", mis on olnud osa Maarja [[altar]]ist. Teos on eksponeeritud [[Niguliste muuseum]]is. [[Mai Lumiste]] on pidanud kunstniku käekirja pigem vanadest traditsioonidest juhituks, kuid toonud esile mõnede nägude portreelist ilmekust ja stiili teatavat üldist aristokraatlikkust, mis avaldub eriti koloriidis.<ref>Mai Lumiste. XV–XVI sajandi kunsti ekspositsioon Kadrioru lossis. - Kunst, 1967, nr 2, lk 44–53.</ref> == Valik teoseid == * [[Maarja surm]]. Erakogu, Lichtensteini loss * [[Maarja kroonimine]] (osa). Erakogu, Lichtensteini loss === Tsüklid === Maarja tsükkel (14 maali) * [[Joachim]]i kuulutus. [[Belvedere (Viin)|Belvedere]], Viin * [[Kohtumine Kuldvärava juures]]. [[Philadelphia Kunstimuuseum]], [[Philadelphia]] * [[Maarja sünd]]. Belvedere, Viin * [[Maarja templisseminemine]]. Belvedere, Viin * [[Maarja külastus]]. Asus [[Berliin]]i Saksa Muuseumis, sõjas kadunud * [[Jeesuse sündimine]]. [[Puškini Muuseum]], Moskva * [[Jeesuse ümberlõikamine]]. Asus Berliini Saksa Muuseumis, sõjas kadunud * [[Kuningate kummardamine]]. Puškini Muuseum, Moskva * [[Jeesuse esitlemine templis]]. [[Eesti Kunstimuuseum|EKM]], Tallinn * [[Puhkus põgenemisel Egiptusse]]. Endine Rothschildi kogu, Viin * [[Petlemma lastemõrv]]. [[Vana Pinakoteek]], [[München]] * [[Kaheteistaastane Jeesus templis]]. Belvedere, Viin * [[Kristuse ristimine]]. Muzeum Narodowe we Wrocławiu, [[Wrocław]] * [[Kristuse kiusamine]]. Endine Carl Askonase kogu, Belvedere, Viin [[Passioon]]itsükkel (7 maali): * [[Kristus Õlimäel]]. Baseli Kunstimuuseum * [[Kristuse piitsutamine]]. [[Keresztény Múzeum]], [[Esztergom]] * [[Kroonimine okaskrooniga]]. Keresztény Múzeum, Esztergom * [[Ristikandmine]]. Katharinenkirche (1835. aastast vana kunsti galerii), [[Augsburg]] * [[Kristuse taganutmine]]. Katharinenkirche, Augsburg * [[Haudapanek]]. Baseli Kunstimuuseum * [[Kristuse ülestõusmine]]. Katharinenkirche, Augsburg == Viited == {{viited|allikad= <ref name="lexikon">[https://austria-forum.org/af/AEIOU/Meister_von_Schloss_Lichtenstein Meister von Schloss Lichtenstein. - AEIOU. Das Lexikon aus Österreich]</ref> <ref name="wien1450">[https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20131107_OTS0093/belvedere-wien-1450-der-meister-von-schloss-lichtenstein-und-seine-zeit Belvedere: WIEN 1450 - Der Meister von Schloss Lichtenstein und seine Zeit]</ref> }} == Välislingid == * [https://digikogu.ekm.ee/authors/author_id-404 Niguliste muuseumis asuv tahvelmaal "Jeesuse esitamine templis" EKM digikogus] * [https://www.europeana.eu/en/search?query=who%3A%22Meister%20von%20Schloss%20Lichtenstein%22&rows=12 Lichtensteini lossi meistri teosed Europeana lehel] * [https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20131107_OTS0093/belvedere-wien-1450-der-meister-von-schloss-lichtenstein-und-seine-zeit Belvedere: WIEN 1450 - Der Meister von Schloss Lichtenstein und seine Zeit] [[Kategooria:Austria maalikunstnikud]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] 20gbcdb5bxzv94aq2faz68ddfxva1tv 0 684788 7175795 6972248 2026-06-19T07:58:44Z Svencapoeira 67038 7175795 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Laxitextum'' | värvus = seened | pilt = Laxitextum bicolor2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''[[Laxitextum bicolor]]'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Korallnarmikulised]] ''Hericiaceae'' | perekond = '''''Laxitextum''''' }} '''''Laxitextum''''' on [[Kandseened|kandseente]] hõimkonna ''[[Agaricomycetes]]'' klassi kuuluv [[perekond]] [[seen]]i. ==Liike== *''[[Laxitextum bicolor]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/125163 ''Laxitextum''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] [[Kategooria:Korallnarmikulised]] 7d5vaqhby90rywzhmx027svwf8ah239 0 685198 7175653 7171428 2026-06-18T21:55:27Z ~2026-35412-30 231872 7175653 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud: * '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]] * '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]] * '''Kolm''': [[Albaania]] ja [[Eesti]] * '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Küpros]] ja [[Luksemburg]] * '''Kuus''': [[Prantsusmaa]] * '''Seitse''': [[Saksamaa]] * '''Nelikümmend kaks''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]<nowiki/>ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]]. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde. Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]]. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest. |- | {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve. |- | {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]). |- | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO). |- | {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek. Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga. 25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni. |- | {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada. |- | {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]]. |- | {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu. 29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma. |- | {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga. Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal. 22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega. 23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel. 25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga. 23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il. Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. 4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil. |- | {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal. |- | {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama. 26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga. 27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega. 3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid. 12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“. 14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel. 15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s. Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond. |- | {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni. |- | {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema. |- | {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]]. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. |- | {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks. 5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist. Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele. 8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]]. 12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini. |- | {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses. 21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides. 22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast. |- | {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 7.-8. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stojanov]]iga, [[Horvaatia asepea- ja kaitseminister|Horvaatia asepea- ja kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ga, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Malta sise- ja julgeolekuminister|Malta sise- ja julgeolekuministri]] [[Glenn Bedingfield]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutluse teemad olid [[Ukraina]], [[varjulaevastik]] ja [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 9. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Dublin]]is [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga ning [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseminister|Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseministri]] [[Thomas Byrne]]ga, mil arutlusel oli Iirimaa üle Euroopa Nõukogu roteeruva eesistujariigi rolli, kus teema olid väärtused, julgeolek ja konkurentsivõime. Iirimaa eesistumise prioriteedid peegeldavad täpselt seda, mida Euroopa vajas: meie väärtuste kaitsmist, meie julgeoleku tugevdamist ja meie konkurentsivõime suurendamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 10. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Korea Vabariigi president|Korea Vabariigi presidendi]] [[Lee Jae-myung]]iga ja [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, kus tööd teabeturbelepinguga, et võimaldada salastatud teabe turvalist vahetamist. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 12. juuni 2026 || Kaja Kallas osales [[Pariis]]is „Pariisi üleskutse kahe riigi lahendusele, rahu ja piirkondliku julgeoleku saavutamiseks“ foorumil, kus kohtus [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 15. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister|Sloveenia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Tone Kajzer]]ega, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Tšamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni Ukraina]] vastu, olukorda [[Lähis-Ida]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Hiina]] suhteid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil hommikul Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Ukraina]]s ja [[Lähis-Ida]]s rahuprotsessi. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] toetus Ukrainale ja olukord Lähis-Idas ning 21. sanktsioonide paketi suunas. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Euroopa Komisjon]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] e6bdqvt0v4o2airjf9wfrmhech5hp8g 0 690669 7175867 6843060 2026-06-19T09:37:11Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7175867 wikitext text/x-wiki [[File:Wycliffe John Gospel.jpg|thumb|Lihtsad kahes värvis ''fleuronné''-initsiaalid olid tüüpilised kaunistused gooti raamatumaalis (Inglismaa käsikiri 14. sajandi lõpust, Wycliffi piiblitõlge)<ref>Glasgow, University Library, Ms. Hunter 191.</ref>]] '''''Fleuronné''''' (ka ''fleuronnée'', prantsuse keeles 'õitega kaunistatud', 'õieline', inglise keeles ''filigree decoration'', ''pen-flourished initial'', ''filigree initial''<ref>[https://hmmlschool.org/lexicon/14439/ Lexikon. - HMML School]</ref>) on [[gooti kunst]]is [[Illuminatsioon|raamatumaalis]] kasutatud peen suleornament, millega kaunistati eelkõige [[initsiaal]]e, ent ornament võis ulatuda ka lehekülje [[veeris]]tele.<ref name="rdk" /> Eesti keeles on ''fleuronné'' kohta kasutatud sõna '''sulejoonisornament'''.<ref>Manu scripta et illuminata : kalender 2010. - Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2009</ref> ''Fleuronné''-kaunistusi leidub Prantsusmaal loodud käsikirjades alates 12. sajandi algusest ja seda peetakse tüüpiliseks eelkõige gooti kunstile. Stiil levis 12. sajandi jooksul laialt, jõudes Inglismaale, saksa keelealale Kesk- ja Ida-Euroopas, Itaaliasse ja Hispaaniasse.<ref name="rdk" /> Tüüpiliselt on ''fleuronné'' tehtud teise värviga kui initsiaal ja koosneb stiliseeritud taimevormidest nagu lehed, väädid, pungad ja ogad. Kaunistuses võidakse eristada alatüüpe nagu palmett-''fleuronné'', pung-''fleuronné'', esineb geomeetrilisi ja vähesel määral isegi zoomorfseid motiive.<ref name="rdk" /> Tavaliselt on ornament tehtud sinise ja punase värviga, näiteks täidavad ja ümbritsevad sinist initsiaali punased ornamendid. Kaunistus võis initsiaalist ulatuda ka lehe veeristele teksti ümber: initsiaali nurkadest lähtusid pikad varretaolised joontegrupid, mis kulgesid piki veeru vasakut külge ja paindusid üla- ja alaveerisele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rdk">[https://www.rdklabor.de/wiki/Fleuronn%c3%a9 Fleuronné. - Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte IX (1996)]</ref> }} == Välislingid == * [https://www.rdklabor.de/wiki/Fleuronn%c3%a9 Fleuronné. - Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte IX (1996)] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Gooti illuminatsioon]] bqnb16y2rd0ipt4yn84xk92fs22hqli 0 690777 7175796 7169789 2026-06-19T07:59:15Z Svencapoeira 67038 7175796 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Laxitextum bicolor'' | värvus = seened | pilt = Laxitextum bicolor2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | pilt2 = Laxitextum bicolor.jpg | pildi2_laius = 250px | pildi2_seletus = ''Laxitextum bicolor'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Korallnarmikulised]] ''Hericiaceae'' | perekond = ''[[Laxitextum]]'' | liik = '''''Laxitextum bicolor''''' }} '''''Laxitextum bicolor''''' on [[Kandseened|kandseente]] hõimkonna ''[[Agaricomycetes]]'' klassi kuuluv [[liik]] [[seen]]i. Seen kasvab lamavatel lehtpuudel ja ei muutu vigastamisel punaseks nagu sarnane [[kare nahkis]]. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/125163 ''Laxitextum bicolor''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] [[Kategooria:Korallnarmikulised]] dmb2dzvwxw9xgqxmdw94k5y7ljt2mh8 0 692231 7175410 7118534 2026-06-18T12:01:58Z Paks Margareta 137072 7175410 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = Pikad paberid | stsenaarium = [[Meel Paliale]]<br>[[Urmet Piiling]] | toimetaja = | kunstnik = [[Jasmin Kulagina]] | montaaž = Meel Paliale | operaator = [[Markus Mikk]] | helilooja = [[Joonas Taimla]] | peaosades = [[Mihkel Kuusk]] | filmistuudio = [[Tallifornia]] | jutustaja = | produtsent = [[Rain Rannu]]<br>[[Urmet Piiling]]<br>[[Tõnu Hiielaid]] | režissöör = Meel Paliale | žanr = [[noortefilm]]<br>[[komöödiafilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = | originaalpealkiri = | levitaja = Tallifornia | eelnev = | filmiveebi_id = | efis_id = 21546 | imdb_id = 29579308 | amg_id = | koduleht = | järgnev = | piletitulu = | tootja = Tallifornia | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]] | kestus = 98 minutit | esilinastus = 13. november 2024 | aasta = 2024 | movies.ee_id = }} '''"Pikad paberid"''' on [[2024]]. aastal valminud [[Eesti]] mängufilm. Filmi stsenarist ja režissöör on [[Meel Paliale]]. Filmi tootja ja levitaja on [[Tallifornia]]. Filmi kaasrahastajad olid [[Eesti Filmi Instituut]], [[Kultuurkapital]] ja Tallifornia filmifond. == Sisu == Tallinna väikepoes töötava Sebastiani rutiinne tööpäev muutub oluliselt, kui ta kohtub hipster-hipi Siloga. Kahekümnendates eluaastates noormehed otsustavad, et on ühiskonna ootuste sabas tolknemisest väsinud ja unistavad üheotsapiletist Brasiiliasse. Noored täiskasvanud kulgevad ennast­unustavas nihilismis ning ei mõtle eriti homsele. Neid ühendab teadmatus tuleviku ees ja ühine soov elada tähendusrikast elu. Kindlat lugu või sõnumit nad endas justkui ei kannagi – nad lihtsalt on, et olla. Noored jäävad noorteks: nad peavad täiskasvanuks sirgudes vältimatult lahendama samu probleeme ja rõõme, mida on läbi elanud iga põlvkond enne neid. == Osatäitjad == *[[Mihkel Kuusk]] – Sebastian *[[Karl Birnbaum]] – Silo *[[Edgar Vunš]] – mr. Maze *[[Maria Helena Seppik]] – Nora *[[Kaur Tõra]] – Siim Pojeng *[[Urmet Piiling]] – Reigo *[[Herman Pihlak]] – Herman *[[Hanna Jaanovits]] – vahetusevanem *jt == Vaadatavus == Filmi käis esimesel nädalavahetusel kinodes vaatamas 2837 inimest ning esimese kuu jooksul kasvas vaatajate arv 9950-ni.<ref>[https://efis.ee/film/21546 Pikad paberid.] Eesti filmi andmebaas, vaadatud 18. aprill 2025</ref> Kokku kogus film 2025. aastal Eesti kinolevis 13 886 vaatajat, millega see platseerus sel aastal vaadatavuselt kuuendaks Eesti filmiks.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609918205/edetabel-2025-aasta-vaadatuimad-filmid-eesti-kinodes "Edetabel. 2025. aasta vaadatuimad filmid Eesti kinodes"] ERR kultuur, 22. jaanuar 2026</ref> == Tunnustused == Mängufilm „Pikad paberid“ on pälvinud auhindu ja nominatsioone nii Eesti filmiauhindadel kui ka rahvusvahelistel festivalidel. 2024. aastal sai linateos [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-02 |pealkiri=Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-6 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.kulka.ee |keel=et}}</ref> Samal aastal osales film [[Pimedate Ööde filmifestival|Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali]] alafestivali [[Just Film]] rahvusvahelises noortefilmide võistlusprogrammis, kus sellele määrati žürii eripreemia.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Just Film 2024 võitjad on selgunud - Grand Prix läheb Taani |url=https://justfilm.ee/uudis/just-film-2024-voitjad-on-selgunud-grand-prix-laeheb-taani/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=justfilm.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal valis [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]] teose aasta filmi auhinna [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Neitsi Maali]] võitjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=maarja.hi |kuupäev=2026-03-26 |pealkiri=Aasta 2025 film |url=https://filmikriitik.ee/2026/03/26/aasta-2025-film/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Eesti Filmiajakirjanike Ühing |keel=en}}</ref> 2026. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) jagamisel pälvis film parima helirežissööri auhinna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võitjad |url=https://eftagala.ee/voitjad/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=en}}</ref> Samal EFTA auhinnagalal oli film nomineeritud veel seitsmes kategoorias: parim mängufilm, režissöör, stsenarist, monteerija, helilooja, kunstnik ja kostüümikunstnik.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-30 |pealkiri=Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1609981743/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Rahvusvahelises ulatuses valiti teos 2025. aastal Eesti riiklikuks kandidaadiks Ameerika Ühendriikide Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhinnale Oscar parima rahvusvahelise mängufilmi kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uudised |url=https://www.efis.ee/news/406 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Lisaks linastus film 2025. aastal Saksamaal Cottbusi filmifestivali (''FilmFestival Cottbus'') noortefilmide võistlusprogrammis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sections 2025 - FilmFestival Cottbus - Festivals des osteuropäischen Films |url=https://www.filmfestivalcottbus.de/en/program-en/sections-en/section/5.html |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.filmfestivalcottbus.de}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Andrei Liimets. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120352582/nadala-film-hammeldunud-ja-kivis-pikad-paberid-annab-haale-tervele-polvkonnale Hämmeldunud ja kivis: „Pikad paberid“ annab hääle tervele põlvkonnale] ekspress.delfi.ee, 29. jaanuar 2025. * [https://kultuur.err.ee/1609598744/paliale-osal-inimestel-on-pikkade-paberitega-nii-palju-paralleele-et-kohe-hakkab Paliale: osal inimestel on "Pikkade paberitega" nii palju paralleele, et kõhe hakkab] kultuur.err.ee, 7. veebruar 2025. * [https://kultuur.err.ee/1609599611/arvustus-pikad-paberid-popid-poisid-ja-printsess-valgel-hobusel "Pikad paberid": popid poisid ja printsess valgel hobusel] kultuur.err.ee, 8. veebruar 2025. == Välislingid == * [https://elektriteater.ee/filmid/pikad-paberid/#video "Pikad paberid"] Treiler * [[imdbtitle:29579308|"Pikad paberid" IMDb andmebaasis]] [[Kategooria:Eesti noortefilmid]] [[Kategooria:Eesti komöödiafilmid]] [[Kategooria:2024. aasta filmid]] i1fceac6aymoel6npbhj1mhuskj79hj 0 692751 7175791 7083171 2026-06-19T07:53:54Z ~2026-35709-28 231942 /* Ajakirjandus */ 7175791 wikitext text/x-wiki '''Elora haiglad''' on Eesti suurim õendushaiglate ja hooldekodude grupp, mis pakub statsionaarset õendusabi ja pikaajalist hooldekoduteenust. Elora haiglate koosseisu kuuluvad Elora Keila Haigla, Elora Hiiu Haigla ja Elora Maardu Haigla. Kolme haigla peale töötab Eloras üle 500 inimese, sealhulgas arst-konsultandid, õendusjuhid, õed, abiõed, hooldusjuhid, hooldajad, abihooldajad, sotsiaaltöötajad, tegevusterapeudid, tegevusjuhendajad, füsioterapeudid ning tugipersonal. == Haiglate ajalugu ja areng == Elora haiglate võrgustik on kujunenud välja viimase 15 aasta jooksul, kui uued omanikud omandasid kolm eraldiseisvat haiglat eesmärgiga luua ühtne ja professionaalne tervishoiu- ja hoolekandeteenuste grupp. Uue juhtkonna käe all on kolm haiglat läbi teinud ulatuslikud muutused – uuendatud on infrastruktuuri, kaasajastatud teenuseid ning investeeritud personali koolitamisse ja arendamisse. == Teenused ja roll tervishoius == Elora haiglad on olulised partnerid Eesti tervishoiusüsteemis, pakkudes integreeritult statsionaarset õendusabi ja pikaajalist hooldust eeskätt eakatele ja krooniliste haigustega patsientidele. Erakorralistes olukordades, näiteks [[koroonapandeemia]] ajal, on just Elora haiglad aidanud vähendada suurhaiglate koormust. Tänu sellele on kõrgema etapi haiglatel võimalik vastu võtta uusi patsiente ning vältida erakorralise meditsiiniosakondade ummistumist. == Teaduspõhine õendusjuhtimine == Elora on rakendanud oma haiglates Eestis ainulaadset ja teaduspõhist õendusjuhtimise mudelit, mis jagab õendusjuhtimise valdkonna töö kliiniliseks ja kvaliteedialaseks. Tänu kliinilisele õendusjuhile saab patsient tavapärase süsteemiga võrreldes oma raviteekonnal rohkem ja põhjalikumat tähelepanu ning lähedased märgatavalt parema ülevaate. Tänu kvaliteedivaldkonna õendusjuhile saab õenduspersonal selgemad juhised oma igapäevatöö tegemiseks. Läbi järjepideva arendustöö ja mitmetasandilise kvaliteedijuhtimise on Elora haiglad end tõestanud ühe usaldusväärseima erasektori tervishoiuasutusena Eestis, mis on võimelime toime tulema nii kliiniliselt kui ka sotsiaalselt keerukamate hoolealustega. == Elora haiglad == * Elora Keila Haigla * Elora Hiiu Haigla * Elora Maardu Haigla == Ajakirjandus == * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120374629/merle-vaher-saatke-nad-sinna-kus-on-nende-koht-ukski-arenenud-riik-ei-tohi-aktsepteerida-et-dementsed-kukuvad-susteemist-valja Merle Vaher: Saatke nad sinna, kus on nende koht!] (Delfi) * [https://arvamus.postimees.ee/7782275/merle-vaher-hooldekodu-pole-lahedase-reetmine-vaid-teadlik-valik Merle Vaher: Hooldekodu pole lähedase reetmine, vaid teadlik valik] (Postimees) * [https://arvamus.postimees.ee/7442651/merle-vaher-koroonaoppetunnid-uhe-oendushaigla-naitel Merle Vaher: koroonaõppetunnid ühe õendushaigla näitel] (Postimees) * [https://kuku.pleier.ee/podcast/arataja/154588 Rahvusvahelisest õdede päevast] (Kuku raadio) * [https://www.delfi.ee/artikkel/120198684/loodi-eesti-suurim-oendushaiglate-ja-hooldekodude-grupp Loodi Eesti suurim õendushaiglate ja hooldekodude grupp] (Delfi) * [https://60pluss.postimees.ee/7007910/uuring-oendushaiglas-olevate-eakate-lahedaste-ootuste-ja-haigekassa-voimaluste-vahel-on-kaarid Uuring: õendushaiglas olevate eakate lähedaste ootuste ja haigekassa võimaluste vahel on käärid] (Postimees) == Välislingid == * [http://www.elora.ee Elora haiglate koduleht] [[Kategooria:Eesti hoolekandeasutused]] snx8s5oa7q682g6eq8vzsxignq0jyd5 0 697590 7175465 6938063 2026-06-18T13:18:13Z Makenzis 95198 7175465 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Ljubljana NK Olimpija | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Nogometni klub Olimpija Ljubljana | hüüdnimi = Zmaji ('Draakonid')<br>Zeleno-beli ('Rohevalged') | lühend = | asutatud = 2. märtsil 2005 | lõpp = | väljak = [[Stožice staadion]] | mahutavus = 16 038 | ametinimetus1 = President | esimees = Adam Delius | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Jorge Simão]] | liiga = [[Prva liga (Sloveenia)|Sloveenia Prva liga]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 4. koht | muster_la1=_olimpija2425h |muster_b1=_olimpija2425h|muster_ra1=_olimpija2425h| muster_sh1 =_olimpija2425h | vasakkäsi1=|kere1=|paremkäsi1=|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF | muster_la2=_pumaglory22b |muster_b2=_pumaglory24b|muster_ra2=_pumaglory22b | vasakkäsi2=000000|kere2=|paremkäsi2=000000|püksid2=000000|sokid2=000000 | veeb = https://www.fredrikstadfk.no/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[File:Stožice (31523159192).jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Stožice staadion]]]] '''Ljubljana NK Olimpija''' ([[sloveeni keel]]es ''Nogometni klub Olimpija Ljubljana'' 'Ljubljana jalgpalliklubi Olimpija') on [[Sloveenia]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb riigi pealinnas [[Ljubljana]]. See mängib riigi kõrgliigas [[Prva liga (Sloveenia)|Prva liga]]. Klubi asutati 2005. aastal. See loodi algse, 1945. aastal asutatud ja pärast hooaega 2004/05 pankrotti läinud Ljubljana Olimpija nime kandnud klubi asemele. 2005. aastal asutatud klubi kandis algul nime '''NK Bežigrad'''. Alates hooajast 2008/09 on klubi tuntud Ljubljana Olimpija nime all. Pärast seda, kui klubi hooajal 2005/06 Sloveenia tugevuselt viiendas liigas debüteeris, tõusis see iga hooaja järele kõrgemasse liigasse, kuni jõudis 2009. aastal Sloveenia kõrgliigasse. Hooajal 2015/16 tuli Olimpija Sloveenia meistriks. Pärast seda on Sloveenia meistriliiga võidetud veel hooaegadel 2017–18, 2022–23 ja 2024–25. Sloveenia karikavõistlused on Olimpija võitnud samuti neli korda. Hooajal osales [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]] alagrupiturniiril, kus oma alagrupis saadi Prantsusmaa klubi [[Lille OSC|Lille]]'i ja Slovakkia klubi [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovani]] järel kolmas koht. Järgmisel hooajal jõudis Olimpija Konverentsiliiga liigafaasist väljalangemismängude esimesesse ringi, milles kaotati Bosnia ja Hertsegoviina klubile [[Banja Luka FK Borac|Banja Luka Boracile]] kahe mängu kokkuvõttes 0:1. Alates 2010. aastast on klubi kodustaadion olnud [[Stožice staadion]], mis mahutab 16 038 pealtvaatajat. Klubi suurim rivaal on [[NK Maribor]] ning kahe nende klubi vaheline mäng on tuntud igavese derbina (''Večni derbi''). == Mängijad == === Praegune koosseis === ''Seisuga 10. juuli 2025''<ref>{{cite web |title=Igralci |url=https://www.nkolimpija.si/prva-ekipa/igralci/ |publisher=NK Olimpija Ljubljana |access-date=10 July 2025|language=sl}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=BIH|pos=RÜ|nimi=[[Admir Bristrić]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Jošt Urbančič]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=BUL|pos=KA|nimi=[[Veljko Jelenković]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=NGR|pos=PK|nimi=[[Peter Agba]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=NED|pos=RÜ|nimi=[[Reda Boultam]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Dino Kojić]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=MKD|pos=RÜ|nimi=[[Dimitar Mitrovski]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Álex Blanco]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Marko Ristić]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=ALB|pos=PK|nimi=[[Jurgen Çelhaka]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=AUT|pos=KA|nimi=[[Ahmet Muhamedbegović]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=SLO|pos=RÜ|nimi=[[Marko Brest]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=CRO|pos=RÜ|nimi=[[Ivan Durdov]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Nemanja Motika]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Manuel Pedreño]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=POR|pos=PK|nimi=[[Diogo Pinto]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Alex Tamm]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=TOG|pos=KA|nimi=[[Frederic Ananou]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Diga|Diogo Almeida]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Jan Gorenc]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Tijan Vasić]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=ECU|pos=KA|nimi=[[Jordi Govea]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Agustín Doffo]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Gal Lubej Fink]]}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Pedro Lucas]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=SLO|pos=KA|nimi=[[Matej Dvoršak]]}} {{JK koosseis mängija|no=45|rah=SLO|pos=PK|nimi=[[Mateo Aćimović]]}} {{JK koosseis mängija|no=52|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Matevž Dajčar]]}} {{JK koosseis mängija|no=69|rah=SLO|pos=VV|nimi=[[Matevž Vidovšek]]}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Thalisson]]}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=CRO|pos=RÜ|nimi=[[Antonio Marin]]}} {{JK koosseis lõpp}} === Endiseid mängijaid === *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Jan Oblak]] (2009–2010) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Dare Vršič]] (2011–2012) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Filip Valenčič]] (2011–2015) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Andraž Šporar]] (2012–2015) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Miha Zajc]] (2014–2017) *{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Daniel Avramovski]] (2017–2019) *{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Marko Putinčanin]] (2018–2020) *{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Timi Max Elšnik]] (2020–2024) *{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Ćorić]] (2021) == Saavutused == *[[Prva liga (Sloveenia)|Sloveenia kõrgliiga]]: **'''Võitja''': 2015–16, 2017–18, 2022–23, 2024–25 **Teised kohad: 2011–12, 2012–13, 2018–19 *[[Sloveenia jalgpalli esiliiga|Sloveenia esiliiga]]: **'''Võitja''': 2008–09 *Sloveenia tugevuselt kolmas liiga: **'''Võitja''': 2007–08 (Läänepiirkond) *Ljubljana piirkondlik liiga (tugevusel neljas liiga): **'''Võitja''': 2006–07 *Sloveenia tugevuselt 5. liiga: **'''Võitja''': 2005–06 *[[Sloveenia karikavõistlused jalgpallis|Sloveenia karikas]]: **'''Võitja''': 2017–18, 2018–19, 2020–21, 2022–23 **Teised kohad: 2016–17 *[[Sloveenia superkarikas jalgpallis|Sloveenia superkarikas]]: **Teised kohad: 2012, 2013 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://nkolimpija.si/ Koduleht] [[Kategooria:Sloveenia jalgpalliklubid]] 9gzsuqpbdgah5gyju2hho0l967i1ugf 0 700035 7175693 7158431 2026-06-18T23:07:23Z Kuriuss 38125 7175693 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast muusik | nimi = Teyana Taylor | pilt = Teyana Taylor (cropped).jpg | pildiallkiri = Teyana Taylor (2023) | horisontaalne = Taylor 2023. aasta aprillis | taust = soolo_laulja | sünninimi = Teyana Me Shay Jacqueline | alias = {{hlist|Spike Tee|Jimmy Neutch}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|12|10}} | sünnikoht = [[New York]], Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|R&B|hiphop|pop}} | amet = {{hlist|näitleja|laulja|laulukirjutaja|tantsija|modell|muusikavideo režissöör|koreograaf}} | tegev = 2006– | plaadifirma = {{hlist|Def Jam|GOOD|Star Trak|Interscope}} | url = {{URL|teyanataylor.com}} }} '''Teyana Me Shay Jacqueli Taylor''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1990]])<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-12-10 |pealkiri=Happy Birthday To New Rochelles Teyana Taylor |url=https://dailyvoice.com/new-york/newrochelle/neighbors/happy-birthday-to-new-rochelles-teyana-taylor/422425/ |vaadatud=2025-08-24 |väljaanne=The Daily Voice |keel=en}}</ref> on Ameerika laulja, näitleja, modell, tantsija, koreograaf ja muusikavideo režissöör.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-08-29 |pealkiri=Everything You Need to Know About Teyana Taylor, the Dancer in Kanye West's "Fade" Video |url=https://www.wmagazine.com/story/teyana-taylor-kanye-west-fade-video-dancer |vaadatud=2025-08-24 |väljaanne=W Magazine |keel=en}}</ref> Ta on pälvinud [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]], kaks USA kriitikute ühingu auhinda ning [[National Association for the Advancement of Colored People|NAACP]]-i filmiauhinna. Lisaks on ta olnud nomineeritud [[Oscar|Oscarile]], kahele [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind|Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale]], Briti filmiauhinnale ja [[Grammy]] auhinnale. Pärast [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]] 2006. aasta singli "Ring the Alarm" muusikavideole koreograafia tegemist sõlmis ta plaadilepingu Neptunesi firmaga Star Trak Entertainmentiga. Enne oma debüütsingli "Google Me" ilmumist 2008. aastal tegi Taylor kaasa [[MTV]] saates "My Super Sweet 16". Laiemat tähelepanu pälvis ta 2010. aastal, kui laulis tausta [[Kanye West|Kanye Westi]] lugudele "Dark Fantasy" ja "Hell of a Life", mis ilmusid Westi albumil "My Beautiful Dark Twisted Fantasy''"''. Kaks aastat hiljem lahkus ta Star Traki plaadifirmast ning liitus Kanye Westi GOOD Musicu plaadifirmaga. Ta tegi kaasa GOOD Musicu kogumikalbumil "Cruel Summer" (2012), mis jõudis [[Billboard 200]] edetabelis teisele kohale. Tema debüütalbum „VII” (2014) jõudis Billboard 200 edetabelis 20 parima hulka, nagu ka tema teine album „K.T.S.E.” (2018), millel olev laul "Gonna Love Me" sai [[Ameerika Fonogrammitootjate Liit|Ameerika Fonogrammitootjate Liidu]] poolt plaatina-staatuse. Taylori kolmas album "The Album" (2020) jõudis Billboardi edetabelis esikümnesse. == Diskograafia == === Albumid === * "VII" (2014) * "K.T.S.E." (2018) * "The Album" (2020) * "Escape Room" (2025) === Singlid === * "Google Me" (2008) * "Maybe" (koos [[Yo Gotti]] ja [[Pusha T|Pusha T'ga]]) (2014) * "Do Not Disturb" (koos [[Chris Brown|Chris Browniga]]) (2014) * "Gonna Love Me" (2018) * "Issues / Hold On" (2019) * "How You Want It?" (koos King Combsiga) (2019) * "Morning" (koos [[Kehlani|Kehlaniga]]) (2019) * "We Got Love" (2019) * "Made It" (2020) * "Wake Up Love" (koos [[Iman Shumpert|Imaniga]]) (2020) == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Taylor, Teyana}} [[Kategooria:Sündinud 1990]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tantsijad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] 0rvm96w0ccy69ouxuvnef4xeazi15bk 7175694 7175693 2026-06-18T23:07:53Z Kuriuss 38125 7175694 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast muusik | nimi = Teyana Taylor | pilt = Teyana Taylor (cropped).jpg | pildiallkiri = Teyana Taylor (2023) | horisontaalne = Taylor 2023. aasta aprillis | taust = soolo_laulja | sünninimi = Teyana Me Shay Jacqueline | alias = {{hlist|Spike Tee|Jimmy Neutch}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|12|10}} | sünnikoht = [[New York]], Ameerika Ühendriigid | stiil = {{hlist|R&B|hiphop|pop}} | amet = {{hlist|näitleja|laulja|laulukirjutaja|tantsija|modell|muusikavideo režissöör|koreograaf}} | tegev = 2006– | plaadifirma = {{hlist|Def Jam|GOOD|Star Trak|Interscope}} | url = {{URL|teyanataylor.com}} }} '''Teyana Me Shay Jacqueli Taylor''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1990]])<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-12-10 |pealkiri=Happy Birthday To New Rochelles Teyana Taylor |url=https://dailyvoice.com/new-york/newrochelle/neighbors/happy-birthday-to-new-rochelles-teyana-taylor/422425/ |vaadatud=2025-08-24 |väljaanne=The Daily Voice |keel=en}}</ref> on Ameerika laulja, näitleja, modell, tantsija, koreograaf ja muusikavideo režissöör.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-08-29 |pealkiri=Everything You Need to Know About Teyana Taylor, the Dancer in Kanye West's "Fade" Video |url=https://www.wmagazine.com/story/teyana-taylor-kanye-west-fade-video-dancer |vaadatud=2025-08-24 |väljaanne=W Magazine |keel=en}}</ref> Ta on pälvinud [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]], kaks USA kriitikute ühingu auhinda ning [[National Association for the Advancement of Colored People|NAACP]]-i filmiauhinna. Lisaks on ta olnud nomineeritud [[Oscar|Oscarile]], kahele [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind|Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale]], Briti filmiauhinnale ja [[Grammy]] auhinnale. Pärast [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]] 2006. aasta singli "Ring the Alarm" muusikavideole koreograafia tegemist sõlmis ta plaadilepingu Neptunesi firmaga Star Trak Entertainment. Enne oma debüütsingli "Google Me" ilmumist 2008. aastal tegi Taylor kaasa [[MTV]] saates "My Super Sweet 16". Laiemat tähelepanu pälvis ta 2010. aastal, kui laulis tausta [[Kanye West|Kanye Westi]] lugudele "Dark Fantasy" ja "Hell of a Life", mis ilmusid Westi albumil "My Beautiful Dark Twisted Fantasy''"''. Kaks aastat hiljem lahkus ta Star Traki plaadifirmast ning liitus Kanye Westi GOOD Musicu plaadifirmaga. Ta tegi kaasa GOOD Musicu kogumikalbumil "Cruel Summer" (2012), mis jõudis [[Billboard 200]] edetabelis teisele kohale. Tema debüütalbum „VII” (2014) jõudis Billboard 200 edetabelis 20 parima hulka, nagu ka tema teine album „K.T.S.E.” (2018), millel olev laul "Gonna Love Me" sai [[Ameerika Fonogrammitootjate Liit|Ameerika Fonogrammitootjate Liidu]] poolt plaatina-staatuse. Taylori kolmas album "The Album" (2020) jõudis Billboardi edetabelis esikümnesse. == Diskograafia == === Albumid === * "VII" (2014) * "K.T.S.E." (2018) * "The Album" (2020) * "Escape Room" (2025) === Singlid === * "Google Me" (2008) * "Maybe" (koos [[Yo Gotti]] ja [[Pusha T|Pusha T'ga]]) (2014) * "Do Not Disturb" (koos [[Chris Brown|Chris Browniga]]) (2014) * "Gonna Love Me" (2018) * "Issues / Hold On" (2019) * "How You Want It?" (koos King Combsiga) (2019) * "Morning" (koos [[Kehlani|Kehlaniga]]) (2019) * "We Got Love" (2019) * "Made It" (2020) * "Wake Up Love" (koos [[Iman Shumpert|Imaniga]]) (2020) == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Taylor, Teyana}} [[Kategooria:Sündinud 1990]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tantsijad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] tt8lfukyn749mvcb1y5f1pyi0zx055t 0 701629 7175413 7157969 2026-06-18T12:10:53Z Paks Margareta 137072 7175413 wikitext text/x-wiki '''Meel Paliale''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1998]] [[Tallinn]]as)<ref>[https://www.themoviedb.org/person/3273834-meel-paliale?language=et-EE Meel Paliale] Biography, themoviedb.org</ref> on eesti [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]]. ==Hariduskäik== Meel Paliale lõpetas [[2017]]. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i [[multimeedia]] õppesuunal, kus õpetati [[filmikunst]]i, [[disain]]i ja [[fotograafia]]t.<ref>[https://32kk.edu.ee/et/uudised/meie-multimeediaklassi-vilistlaste-meel-paliale-ja-urmet-piilingu-esimene-taispikk-debuutfilm Meie multimeediaklassi vilistlaste Meel Paliale ja Urmet Piilingu esimene täispikk debüütfilm on kinodes!] 32kk.edu.ee, 22. märts 2022.</ref> Pärast [[gümnaasium]]i lõpetamist tahtis ta asuda õppima [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut]]i, kuid ei läbinud sisseastumiskatseid edukalt. Aastatel 2018–2022 õppis Paliale [[Eesti Kunstiakadeemia]]s fotograafia erialal.<ref>[https://www.artun.ee/et/fotograafia/ Vilistlased] Eesti Kunstiakadeemia, artun.ee.</ref> ==Loominguline töö== Meel Paliale alustas [[film]]ide tegemist juba algklassides.<ref>[https://www.temuki.ee/2025/04/persona-grata-meel-paliale/ Persona grata Meel Paliale] Teater. Muusika. Kino, aprill 2025.</ref> Gümnaasiumi ajal tegi ta [[lühifilm]]id "Kui tuleb päev", "Raisatud miilid" ja "Tüdruk punases Golfis", mis osalesid ka [[Eesti]] [[filmifestival]]idel.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120366172/tegime-klassikaaslastega-igal-suvel-uhe-luhifilmi-pikkade-paberite-rezissoor-meel-paliale-motles-juba-lapsest-saati-suurelt Tegime klassikaaslastega igal suvel ühe lühifilmi. "Pikkade paberite" režissöör Meel Paliale mõtles juba lapsest saati suurelt] epl.delfi.ee, 29. märts 2025.</ref> ===Filmograafia=== * 2017 – [[mängufilm]] "[[Keti lõpp]]" (operaatori assistent, monteerija) * 2019 – mängufilm "[[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]]" ([[näitleja]] – Ethereumi-kutt) * 2021 – mängufilm "[[Kiik, kirves ja igavese armastuse puu]]" (stsenarist, režissöör, [[helilooja]], monteerija, [[kunstnik]]) * 2023 – mängufilm "[[Vaba raha]]" (näitleja episoodis) * 2024 – mängufilm "[[Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas|Tulnukas 2]]" (näitleja – Herman, [[ükssarvik]]) * 2024 – mängufilm "Mind on kaks" (häälenäitleja) * 2024 – mängufilm "[[Pikad paberid]]" (stsenarist, režissöör, helilooja, muusika esitaja, monteerija, [[tõlkija]]) * 2025 – lühimängufilm "Plaanid homseks" (operaator, monteerija) ==Osalemine festivalidel== * 2021 – [[Pimedate Ööde filmifestival]]i noorte- ja lastefilmide alafestival [[Just Film]] mängufilmiga "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu"{{Lisa viide}} * 2022 – [[Cottbus]]i (Saksamaa) FilmFestivali programm Spectrum mängufilmiga "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu"{{Lisa viide}} * 2024 – Pimedate Ööde filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival Just Film mängufilmiga "Pikad paberid"{{Lisa viide}} * 2025 – CinÉast (Luksemburg) mängufilmiga "Pikad paberid"{{Lisa viide}} ==Tunnustus== * 2022 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] (EFTA): nominatsioonid mängufilmi "[[Kiik, kirves ja igavese armastuse puu]]" meesosatäitja, [[helirežissöör]]i, helilooja, filmikunstniku ja [[kostüümikunstnik]]u kategoorias<ref>[https://web.archive.org/web/20230930070326/https://eftagala.ee/filminominendid-2022/ FILMI NOMINENDID 2022] eftagala.ee</ref> * 2023 – Taoba International Youth Film Festival: parim mängufilm "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu"<ref>[https://www.imdb.com/name/nm9600392/awards/?ref_=nm_awd Meel Paliale] IMDb</ref> * 2024 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna peapreemia]]: aasta film "Pikad paberid" värske pilgu, hea esteetilise tunnetuse ja elutruude tegelaskujude toomise eest kinolinale<ref>[https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-6 Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid] 2. veebruar 2025</ref> * 2025 – [[Eesti Filmi Instituut]] esitas mängufilmi "[[Pikad paberid]]" kandidatuuri [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]]le parima rahvusvahelise filmi kategoorias<ref>[https://kultuur.err.ee/1609787400/eesti-esitab-oscarile-meel-paliale-filmi-pikad-paberid Eesti esitab Oscarile Meel Paliale filmi "Pikad paberid"] kultuur.err.ee, 3. september 2025</ref> * 2026 – Eesti filmiajakirjanike ühingu aasta filmi auhind [[Neitsi Maali]] ("Pikad paberid")<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/28161 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> * 2026 – Eesti filmi- ja teleauhindadel (EFTA) filmikategoorias enim nomineeritud teos "Pikad paberid" (kaheksa nominatsiooni, sh parima mängufilmi kategoorias)<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.imdb.com/name/nm9600392/ Meel Paliale IMDb andmebaasis] *[https://www.efis.ee/person/28161 Meel Paliale Eesti filmi andmebaasis] *[https://elu24.postimees.ee/331030/video-12-aastane-meel-volus-michael-jacksoni-stiilis-tantsuga Video: 12-aastane Meel võlus Michael Jacksoni stiilis tantsuga] elu24.postimees.ee, 23. oktoober 2010 *[https://kultuur.err.ee/1609599623/intervjuu-pika-objektiiviga-tallinna-talletamas Intervjuu. Pika objektiiviga Tallinna talletamas] kultuur.err.ee, 8. veebruar 2025 {{JÄRJESTA:Paliale, Meel}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] f5t78x9c3pqd2e09hdwqm1ah8dm0xtd 0 702417 7175742 7038916 2026-06-19T05:25:17Z Hannesvalk 176021 7175742 wikitext text/x-wiki [[Fail:Varmo Vene.jpg|pisi|368x368px|Varmo Vene Tartu Ülikooli matemaatilise analüüsi professori [[Rainis Haller|Rainis Halleri]] [[Inauguratsiooniloeng|inauguratsiooniloengil]] [[Tartu Ülikooli aula|Tartu Ülikooli aulas]] 2021. aastal. Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Varmo Vene''' (sündinud 2. juulil [[1968]]) on eesti [[arvutiteadlane]]. Vene kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal "Näidiste laisk sobitamine ja programmide teisendamine [[Hope kompilaator|Hope kompilaatoris]]" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "[[Kategoorne programmeerimine]] induktiivsete ja koinduktiivsete tüüpidega". Aastatel [[2017]]–[[2023]] oli Vene Tartu Ülikooli [[Programmeerimiskeel|programmeerimiskeelte]] [[semantika]] [[professor]] ning [[Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond|loodus- ja täppisteaduste valdkonna]] [[õppeprodekaan]], pärast seda [[informaatika]] [[Bakalaureus|bakalaureuse]] [[õppekava]] programmijuht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Varmo Vene |url=https://www.etis.ee/CV/Varmo_Vene |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=ETIS}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Varmo Vene |url=https://scholar.google.com/citations?user=AR7YQTUAAAAJ&hl=en |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Google Scholar}}</ref> ==Tunnustus== * [[2015]] [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * [[2023]] [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=12. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Vene,Varmo}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti informaatikud]] 1j82xg7hvl3861nx95pnjd10eh0flvf 0 703423 7175595 7153976 2026-06-18T19:01:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175595 wikitext text/x-wiki '''Gaza genotsiidiks''' nimetab osa [[ÜRO]] organitest, inimõigusorganisatsioonidest, teadlastest ja muudest ekspertidest [[Gaza sektor]]is [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Iisraeli-Ḩamāsi sõja]] ajal toimepandud või väidetavalt toimepandud tegusid, mida nad käsiaevad [[genotsiid]]ina palestiinlaste vastu.<ref>[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Nende hinnangul hõlmavad need teod massilisi tapmisi, [[Gaza sektori humanitaarkriis|näljutamist]], tõsiste kehavigastuste ja vaimsete kannatuste põhjustamist, sündide takistamist, [[Iisraeli blokaad Gaza sektoris (2023–)|blokaadi kehtestamist]], tsiviiltaristu ja tervishoiuasutuste hävitamist, meditsiinitöötajate ja abiotsijate tapmist, massilist [[Küüditamine|ümberasustamist või küüditamist]], seksuaalvägivalla toimepanemist ning haridus-, usu- ja kultuuriasutuste hävitamist.<ref>[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Mitmed rahvusvahelised institutsioonid ja organisatsioonid, sealhulgas ÜRO erikomitee,<ref name="UNCommitteeHeadGenocide">[https://www.ohchr.org/en/statements-and-speeches/2024/11/genocide-unfolding-our-eyes-history-will-not-forgive-our-inaction A genocide is unfolding before our eyes: History will not forgive our inaction, UN Special Committee warns General Assembly 4th Committee report]</ref> ÜRO uurimiskomisjon,<ref name="UNCommissionGenocide">[https://www.ohchr.org/en/press-releases/2025/09/israel-has-committed-genocide-gaza-strip-un-commission-finds Israel has committed genocide in the Gaza Strip, UN Commission finds]</ref> Genotsiidiuuringute Rahvusvaheline Assotsiatsioon,<ref name="IAGSReuters">[https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-is-committing-genocide-gaza-scholars-association-says-2025-09-01/ Israel is committing genocide in Gaza, scholars' association says]</ref><ref name="IAGSResolution">[https://genocidescholars.org/wp-content/uploads/2025/08/IAGS-Resolution-on-Gaza-FINAL.pdf IAGS Resolution on the Situation in Gaza]</ref> ning mitmed inimõigusorganisatsioonid,{{efn|[[Amnesty International]],<ref name="Amnesty_International_Dec_2024">[https://amnesty.ca/wp-content/uploads/2024/12/Amnesty-International-Gaza-Genocide-Report-December-4-2024.pdf Amnesty International report 2024]</ref> [[Piirideta Arstid]],<ref>[https://msf.org.uk/issues/gaza-genocide Gaza genocide]</ref> [[B'Tselem]],<ref>[https://www.btselem.org/sites/default/files/publications/202507_our_genocide_eng.pdf B'Tselem 2025]</ref> [[Physicians for Human Rights–Israel]],<ref name="Kottasová & Salman">[https://www.cnn.com/2025/07/28/middleeast/israeli-human-rights-group-accuses-israel-genocide-gaza-intl For first time, two leading Israeli human rights groups accuse Israel of genocide in Gaza]</ref> [[Inimõiguste Rahvusvaheline Föderatsioon]].<ref name="FIDH 2023">[https://www.fidh.org/en/region/north-africa-middle-east/israel-palestine/the-unfolding-genocide-against-the-palestinians-must-stop-immediately The unfolding genocide against the Palestinians must stop immediately]</ref>}} on nimetanud Iisraeli tegevust Gazas genotsiidiks või genotsiidi tunnustele vastavaks. Samuti on sellise hinnangu andnud arvukad genotsiidiuuringute ja rahvusvahelise õiguse teadlased<ref name="growing_agreement"> * Sultany, N. (2024). * Swart, H. (2025). * Lederman, R. (2025). * Shaw, M. (2025b). * Gessen, M. (2024). * Bouranova, D. (2024). </ref><ref name="genocide_int_law_scholars"> * Mohyeldin, A. & Hamdan, A. (2024). * De Vogli, R.; Montomoli, C.; Abu-Sittah, G.; Pappé, I. (2025). * van Laarhoven, J.; Peek, T.; Walters, D. (2025). * Tharoor, I. (2025). * [https://www.genocidewatch.com/single-post/genocide-emergency-gaza-11-july-2025 ''Genocide Emergency: Gaza, 11 July 2025'']. Genocide Watch, 14. juuli 2025. * [https://www.lemkininstitute.com/statements-new-page/statement-on-why-we-call-the-israeli-attack-on-gaza-genocide ''Statement on Why We Call the Israeli Attack on Gaza Genocide'']. Lemkin Institute for Genocide Prevention, 29. detsember 2023. </ref> ning teised eksperdid.<ref>* Albanese, F. (2024a). * Burga, A. (2023). * Corder, C. (2024). * Dumper, M. & Badran, A. (2024). * International Federation for Human Rights (2024). * [https://web.archive.org/web/20241105122046/https://press.un.org/en/2024/gapal1473.doc.htm ''"It Is Important to Call a Genocide a Genocide," Consider Suspending Israel's Credential as UN Member State, Experts Tell Palestinian Rights Committee'']. UN News, ÜRO, 31. oktoober 2024. * Lawless, J. (2024). * Narea, N. (2024). * Quigley, J. (2024b). * [https://news.un.org/en/story/2024/03/1147976 ''Rights expert finds "reasonable grounds" genocide is being committed in Gaza'']. UN News, ÜRO, 26. märts 2024. * Speri, A. (2024). * [https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/11/un-special-committee-finds-israels-warfare-methods-gaza-consistent-genocide ''UN Special Committee finds Israel's warfare methods in Gaza consistent with genocide, including use of starvation as weapon of war'']. OHCHR, 14. november 2024.</ref> Samas on teema rahvusvahelises õiguses ja avalikus arutelus vaieldav. [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] esitas [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelisse Kohtusse]] hagi, milles süüdistab Iisraeli [[genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon]]i rikkumises.<ref>[https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/192/192-20231228-app-01-00-en.pdf Application Instituting Proceedings] (PDF), Application of Convention on Prevention and Punishment of Crime of Genocide (S. Afr. v. Isr.), No. 192</ref> Iisrael on süüdistused tagasi lükanud ja väitnud, et tegutseb enesekaitse raames.<ref>{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ |pealkiri="Israel rejects genocide charges, tells World Court it must defend itself" |vaadatud=2024-08-10 |arhiivimisaeg=2025-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250716081802/https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kohus on andnud ajutisi meetmeid palestiinlaste kaitseks Gaza sektoris, kuid ei ole teinud lõplikku otsust selle kohta, kas genotsiid on toimunud.<ref name="Donoghue">Donoghue, J. (2024). Vaata ka Rahvusvahelise Kohtu korraldust: [https://www.icj-cij.org/sites/default/files/case-related/192/192-20240126-ord-01-00-en.pdf ''Order, South Africa v. Israel'', No. 192 (ICJ, 26 January 2024)].</ref> 2025. aasta oktoobriks teatas [[Gaza tervishoiuministeerium]], et vähemalt 66 148 inimest Gaza sektoris on tapetud.<ref>[https://www.ochaopt.org/content/reported-impact-snapshot-gaza-strip-1-october-2025 Reported impact snapshot – Gaza Strip (1 October 2025)]</ref> Mitme allika hinnangul on suur osa ohvritest tsiviilisikud,<ref>Schwarz, Franziska (16. august 2024). [https://www.fr.de/politik/israel-news-nahost-gaza-krieg-tote-zahl-statistik-hamas-un-voelkerrecht-waffenruhe-geisel-freilassung-zr-93245254 ''"Düsterer Meilenstein": UN benennt Zahl der täglichen Toten im Gazastreifen'']{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ''Frankfurter Rundschau''.</ref><ref name="Tantesh,Graham-Harrison">Tantesh, Malak A.; Graham-Harrison, Emma (15. august 2024). [https://www.theguardian.com/world/article/2024/aug/15/gaza-death-toll-hits-40000-with-thousands-more-yet-to-be-counted ''Gaza rubble likely to conceal untold horrors to swell 40,000 death toll'']. ''The Guardian''.</ref> kellest vähemalt 50% moodustavad naised ja lapsed.<ref name="Spagat2024a">[https://aoav.org.uk/2024/gaza-ministry-of-health-releases-detailed-new-casualty-amidst-confusion-of-uns-death-numbers-in-gaza/ Spagat, Mike] (28. mai 2024). ''Gaza Ministry of Health releases detailed new casualty data amidst confusion of UN's death numbers in Gaza''. ''Action on Armed Violence''.</ref><ref>[https://www.theguardian.com/world/2024/feb/25/gaza-death-toll-set-to-pass-30000-as-israel-prepares-assault-on-rafah "Gaza death toll set to pass 30,000, as Israel prepares assault on Rafah"]</ref> Võrreldes teiste hiljutiste sõdadega on hukkunud ajakirjanike, humanitaar- ja tervishoiutöötajate ning laste arv olnud väga suur.<ref> * Amnesty International report (2024), lk 16. * Buschek, Christoph; Kalisch, F.; Kollig, H. (2024). * [https://www.savethechildren.net/news/gaza-least-3100-children-aged-under-five-killed-others-risk-famine-looms ''Gaza: At Least 3,100 Children Aged Under Five Killed With Others at Risk as Famine Looms'']. Save the Children, 10. oktoober 2024. * Sridhar, A. (2023). * Salzenstein, M. (2024). * Fayyad, M. (2024). </ref> Arvatakse, et tuhanded surnukehad võivad veel asuda hävitatud hoonete rusude all.<ref name="Tantesh,Graham-Harrison"/><ref>[https://www.reuters.com/world/middle-east/fight-keep-counting-dead-gaza-2023-12-21/ Gaza death toll: why counting the dead has become a daily struggle]</ref> Ajakirjas [[The Lancet]] avaldatud uuring leidis, et traumaatiliste vigastustega seotud surmade ametlik arv võis juba 2024. aasta juuniks olla alahinnatud, ning märkis, et tegelik ohvrite arv võib olla suurem, kui arvestada ka kaudseid surmasid.<ref>[https://doi.org/10.1016%2FS0140-6736%2824%2902678-3 "Traumatic injury mortality in the Gaza Strip from Oct 7, 2023, to June 30, 2024: a capture–recapture analysis"]</ref><ref>[https://doi.org/10.1080%2F14623528.2025.2483546 "The 7 October Atrocities and the Annihilation of Gaza: Causes and Responsibilities".]</ref> 2025. aasta maiks hinnati traumaatiliste vigastustega surmade arvuks 93 000.<ref>{{Netiviide |url=https://www.economist.com/interactive/middle-east-and-africa/2025/05/08/how-many-people-have-died-in-gaza |pealkiri=How many people have died in Gaza? |vaadatud=2025-05-29 |arhiivimisaeg=2025-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250529190756/https://www.economist.com/interactive/middle-east-and-africa/2025/05/08/how-many-people-have-died-in-gaza |url-olek=ei tööta }}</ref> Vigastatuid on teatatud üle 170 000,<ref>[https://web.archive.org/web/20251023202250/https://www.ochaopt.org/content/reported-impact-snapshot-gaza-strip-22-october-2025 "Reported impact snapshot – Gaza Strip (22 October 2025)"]</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250915182357/https://www.theguardian.com/world/2025/aug/27/children-make-up-third-of-outpatients-in-msf-hospitals-in-gaza-statistics-show "A third of outpatients treated for wounds at MSF's Gaza hospitals in 2024 were children, figures show"]</ref> ning sõda on põhjustanud väga suure hulga amputatsioone ja puudeid, sealhulgas laste seas.<ref name="Amputee stats"> * Moor, J. (2025). * Harghandiwal, R. (2025), lk 1–20. * Abodahab, A.; Elsergany, M. (2025), lk 1705–1710. * Muthumani, P. (2024), lk e000719. * Sherwani, S.; Stewart, T.; Samad, A. (2025), lk 1840–1845. * [https://www.un.org/unispal/document/convention-personswithdisabilities-15aug25/ ''Percentage of Persons with Disabilities in Gaza Has Increased because of Excessive Use of Force by Israel, State of Palestine Tells Committee on Rights of Persons with Disabilities'']. United Nations, 15. august 2025. * [https://www.btselem.org/20250709_israel_denying_thousands_of_amputees_in_gaza_including_children_proper_care ''Israel denying treatment to thousands of Gazans who lost limbs in Israeli attacks, almost 1,000 of them children'']. B'Tselem, 9. juuli 2025. * Shatali, A.; Rashid, M.; Lubbad, T.; Potterton, J. (2025), lk 219–225. * Aftab, S.; Yaqoob, K.; Khan, J.; Javed, R. (2025), lk 226–227. </ref><ref>[https://www.theguardian.com/world/live/2025/sep/03/gaza-graveyard-international-humanitarian-law-unrwa-israel-middle-east-crisis-latest-updates-news "Middle East crisis: at least 21,000 children disabled in Gaza during war, says UN committee – as it happened"]</ref> Humanitaarolukorda Gazas on mõjutanud ulatuslikult blokaad, sõjategevus ja taristu hävitamine. Toidujulgeoleku hinnangute kohaselt koges 2025. aasta augusti seisuga kogu elanikkond akuutset toidupuudust ning umbes 641 000 inimest elas katastroofilises olukorras.<ref>IPC global initiative (22 August 2025). [https://www.ipcinfo.org/fileadmin/user_upload/ipcinfo/docs/IPC_Gaza_Strip_Acute_Food_Insecurity_Malnutrition_July_Sept2025_Special_Snapshot.pdf "GAZA STRIP: Famine confirmed in Gaza Governorate, projected to expand | 1 July – 30 September 2025"] (PDF). Integrated Food Security Phase Classification.</ref> Konflikti alguses katkestas Iisrael Gaza vee- ja elektrivarustuse, kuid taastas hiljem osaliselt veevarustuse.<ref>[https://web.archive.org/web/20250915020309/https://www.axios.com/2023/10/15/israel-resumes-water-supply-to-southern-gaza-after-us-pressure "Israel resumes water supply to southern Gaza after U.S. pressure"]</ref> 2024. aasta mai seisuga oli 84% Gaza tervisekeskustest hävitatud või kahjustatud.<ref>[https://www.npr.org/2024/06/01/g-s1-1780/gaza-israel-infrastructure-water-schools-hospitals "In Gaza, months of war have left Palestinians with barely the necessities to survive"].</ref> Samuti on hävinud või kahjustada saanud arvukad kultuuripärandiobjektid, koolid ja ülikoolid.<ref> * [https://www.ohchr.org/en/press-releases/2024/04/un-experts-deeply-concerned-over-scholasticide-gaza ''UN experts deeply concerned over "scholasticide" in Gaza'']. OHCHR, 18. aprill 2024. * Stack, M.; Shbair, A. (2024). * [https://www.reuters.com/world/middle-east/gaza-palestinians-hold-ramadan-prayers-by-ruins-mosque-2024-03-15/ ''In Gaza, Palestinians hold Ramadan prayers by ruins of mosque'']. Reuters, 15. märts 2024. * Kansara, A.; Nour, L. (2024). * Saber, H. (2024). * El Chamaa, J. (2023). * Moutafa, S. (2023). </ref> Üle 1,9 miljoni palestiinlase on hinnangute järgi sunniviisiliselt ümberasustatud. ==Tahtlus== Küsimus sellest, kas Iisraeli tegevuse taga on olnud [[genotsiid]]ile omane tahtlus, on rahvusvahelises õiguses ja teaduskirjanduses keskne vaidluspunkt. Mitmed eksperdid, organisatsioonid ja ÜRO mehhanismid on leidnud, et Iisraeli poliitiliste ja sõjaliste juhtide avaldused ning Gaza sektoris toimunud tegude ulatus ja iseloom viitavad genotsiidikavatsusele või genotsiidi õhutamisele.<ref>[https://web.archive.org/web/20250819152628/https://www.middleeasteye.net/news/israel-gaza-why-experts-say-genocide-international-law Israel's war on Gaza: Why do legal experts say it's genocide?]</ref><ref name="kulkarni">[https://peoplesdispatch.org/2023/12/18/it-is-clear-that-israel-is-committing-genocide-in-gaza-un-panel-concludes/ "It is clear that Israel is committing genocide in Gaza, UN-Panel concludes"]</ref><ref name="condon">[https://web.archive.org/web/20250825124707/https://www.genocidewatch.com/single-post/genocide-is-never-justifiable-israel-and-hamas-in-gaza "Genocide is Never Justifiable: Israel and Hamas in Gaza"]</ref> Näiteks [[Amnesty International]] ja ÜRO uurimiskomisjon on järeldanud, et olemasolevate tõendite põhjal võib genotsiidikavatsus olla mõistlik järeldus.<ref>Amnesty International report 2024, lk 35.</ref><ref>UN Commission of Inquiry report 2025, lk 64.</ref> Samuti on sellisele järeldusele jõudnud mitmed genotsiidiuuringute eksperdid ja institutsioonid, sealhulgas Lemkini Instituut Genotsiidi Ennetamiseks<ref name="lemkin">[https://web.archive.org/web/20231230154434/https://www.lemkininstitute.com/statements-new-page/statement-on-why-we-call-the-israeli-attack-on-gaza-genocide "Statement on Why We Call the Israeli Attack on Gaza Genocide"]</ref> ja Genocide Watch.<ref name="condon"/><ref>[https://web.archive.org/web/20250919164015/https://www.genocidewatch.com/single-post/the-double-genocide-in-gaza-by-dr-gregory-stanton-1 "The Double Genocide in Gaza by Dr. Gregory Stanton"]</ref> Kriitikud ja Iisraeli valitsus on need tõlgendused tagasi lükanud ning väitnud, et sõjalised operatsioonid on suunatud [[Ḩamās]]i vastu ning toimuvad relvastatud konflikti ja enesekaitse raamistikus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ |pealkiri="Israel rejects genocide charges, tells World Court it must defend itself" |vaadatud=2024-08-10 |arhiivimisaeg=2025-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250716081802/https://www.reuters.com/world/middle-east/israel-counter-genocide-accusations-world-court-2024-01-12/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Iisraeli ametnike avaldusi on eri allikates tõlgendatud erinevalt. Mõned raportid on leidnud, et teatud avaldused dehumaniseerivad palestiinlasi või võivad kujutada endast genotsiidi õhutamist.<ref name="üro">[https://www.ohchr.org/sites/default/files/documents/hrbodies/hrcouncil/sessions-regular/session60/advance-version/a-hrc-60-crp-3.pdf ÜRO uurimiskomisjoni raport 2025]</ref> Samuti on osa allikaid sidunud genotsiidikavatsuse väite laste vastu suunatud vägivalla, seksuaalvägivalla, kultuuripärandi hävitamise ning elamiskõlbmatute tingimuste kujunemisega Gazas.<ref name="üro"/><ref>[https://amnesty.ca/wp-content/uploads/2024/12/Amnesty-International-Gaza-Genocide-Report-December-4-2024.pdf Amnesty International report (2024)]</ref> ==Viited== {{märkused}} {{viited}} [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Iisraeli-Palestiina konflikt]] [[Kategooria:2020. aastad]] bpa8i5p08ma5tjghhlwglg3wu4qdno3 0 703901 7175724 7112946 2026-06-19T04:23:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175724 wikitext text/x-wiki :''Filmi kohta vaata artiklit [[Gyeongju (film)]].'' {{Infokast asula | nimi = Gyeongju | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade = Gyeongju montage.png | pildiallkiri = Ülevalt vasakult päripäeva: [[Donggungi palee ja Wolji tiik]], [[kuningas Seongdeoki kell]], [[Bulguksa]], [[Cheomseongdae]], [[Yangdongi rahvaküla]], [[Seokguram]] | lipp = Flag of Gyeongju.svg | vapp = | pindala = 1324,39 | elanikke = 245 365 | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = North Gyeongsang-Gyeongju.svg | asendikaart = }} '''Gyeongju''' ([gjongdžu]; [[korea keel]]es 경주; ajalooliselt '''Seorabeol''' ([soraboel]; [[korea keel]]es 서라벌)) on [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Gyeongsangi provints]]i kaguosas.<ref name="EncyKorea Gyeongju 1">{{cite web|url=http://100.nate.com/dicsearch/pentry.html?s=K&i=296984&v=44 |script-title=ko:경주시 |trans-title=Gyeongju-si |publisher=[[Nate (veebiportaal)|Nate]] / [[Korea kultuuri entsüklopeedia]] |language=ko |access-date=2009-08-02 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110610070044/http://100.nate.com/dicsearch/pentry.html?s=K&i=296984&v=44 |archive-date=2011-06-10 }}</ref><ref name="Xinhua">{{cite news |url=http://news.xinhuanet.com/english/2005-10/18/content_3640593.htm |title=S. Korean, US presidents to meet before APEC summit |publisher=[[Xinhua|Xinhua News]] |date=2005-10-18 |access-date=2009-09-15 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20121102143053/http://news.xinhuanet.com/english/2005-10/18/content_3640593.htm |archive-date=2012-11-02 }}</ref> See on pärast [[Andong]]i provintsi suuruselt teine linn, linna pindala on 1324 km² ja seal elab umbes 245 000 inimest (2024).<ref name="Gyeongbuk area">{{cite web|url=http://population.city/south-korea/gyeongju/|title=Population Gyeongju|year=2015|website=Population City|language=en}}</ref><ref name="Brisbane">{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=5kgsAQAAMAAJ&q=Gyeongju+is+an+approximate+6+hour+(37lkm)+drive+from+Seoul|title=The Expatriate Handbook: Seoul, Korea|last=De Ville-Colby|first=Jacqueline|date=2018-04-24|publisher=Hollym|isbn=9781565910461|access-date=2018-04-24}}</ref> Gyeongju asub [[Soul]]ist 370 km kaugusel kagus ning [[Daegu]]st 55 km kaugusel idas.<ref name="Brisbane"/><ref name="Kyŏngju">{{cite web|year=2009 |url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/326010/Kyongju |title=Kyŏngju |publisher=[[Encyclopædia Britannica]] |access-date=2009-09-15}}</ref> Linn paikneb [[Jaapani meri|Jaapani mere]] rannikul ning piirneb läänes [[Cheongdo maakond|Cheongdo]] ja [[Yeongcheon]]iga, lõunas [[Ulsan]]iga ja põhjas [[Pohang]]iga. Gyeongju on ümbritsetud [[Taebaek mäed|Taebaeki mägedega]].<ref name="EncyKorea Nature">{{cite web|url=http://100.nate.com/dicsearch/pentry.html?s=&i=3008021 |script-title=ko:경주시의 자연환경 |trans-title=Natural environment of Gyeongju |publisher=Nate / Encyclopedia of Korean Culture |language=ko |access-date=2009-08-05 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110610054017/http://100.nate.com/dicsearch/pentry.html?s=&i=3008021 |archive-date=2011-06-10 }}</ref> Gyeongju ajalooline nimi on Seorabeol, see oli ligi tuhat aastat [[Silla Kuningriik|Silla Kuningriigi]] (57 eKr – 935 pKr) pealinn. Riigi kontrolli all oli 7.–9. sajandil ligi kaks kolmandikku [[Korea poolsaar]]est. [[Samguk yusa]] järgi oli Seorabeolis üle 170 000 majapidamise ning 800 000 – 900 000 elanikku. [[Ühinenud Silla]] (668–935) oli jõukas riik ning Seorabeol oli sellel ajajärgul maailma suuruselt neljas linn.<ref>{{cite book|last1=MacGregor|first1=Neil|title=A History of the World in 100 Objects|publisher=Penguin UK|isbn=9780141966830|url=https://books.google.com/books?id=r3mUtaSxCncC&pg=PT408|access-date=30 September 2016|language=en|date=2011-10-06}}</ref><ref>{{cite book|last1=Chŏng|first1=Yang-mo|last2=Smith|first2=Judith G.|last3=Metropolitan Museum of Art (New York, N.Y.)|title=Arts of Korea|publisher=Metropolitan Museum of Art|isbn=9780870998508|page=230|url=https://books.google.com/books?id=DnaiYKYmQegC&pg=PA230|access-date=30 September 2016|language=en|year=1998}}</ref><ref>{{cite journal|first=Edward B.|last=Adams|title=The Legacy of Kyongju|journal=The Rotarian|page=28|url=https://books.google.com/books?id=HjIEAAAAMBAJ&pg=PA28|access-date=23 June 2018|language=en|date=April 1989}}</ref><ref>{{cite book|last1=Ross|first1=Alan|title=After Pusan|publisher=Faber & Faber|isbn=9780571299355|url=https://books.google.com/books?id=bur02Vwn9jgC&pg=PT20|access-date=30 September 2016|language=en|date=2013-01-17}}</ref><ref>{{cite web|last1=Mason |first1=David A. |title=Gyeongju, Korea's treasure house |url=http://www.korea.net/NewsFocus/Column/view?articleId=109953 |website=[[Korea.net]] |publisher=[[Korea Kultuuri ja Informatsiooni Teenistus]] |access-date=30 September 2016 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161003092928/http://www.korea.net/NewsFocus/Column/view?articleId=109953 |archive-date=3 October 2016 }}</ref><ref>{{cite book|last1=Adams|first1=Edward Ben|title=Korea's pottery heritage|publisher=Seoul International Pub. House|page=53|url=https://books.google.com/books?id=riLrAAAAMAAJ&q=%22Kyongju+City+became+one+of+the+most+influential+centers+of+Asia+and+fourth+largest+city+in+the+ancient+world+during+this+period%22|access-date=30 September 2016|language=en|year=1990|isbn=9788985113069}}</ref> Sellest ajast on linnas palju arheoloogilisi leiukohti. Gyeongjud tuntakse kui "ilma seinteta muuseumi".<ref name="Travel Blackboard">{{cite news |date=2005-03-04 |url=http://www.etravelblackboard.com/showarticle.asp?id=35779&nav=13&suc=&cid=&email=&news= |title=Spring into Korea's Cultural Festivals |publisher=Travel Blackboard |access-date=2009-09-15 |archive-date=2011-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110928011328/http://www.etravelblackboard.com/showarticle.asp?id=35779&nav=13&suc=&cid=&email=&news= |url-status=dead }}</ref> [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad neist [[Seokguram]] grott, [[Bulguksa]] tempel, [[Gyeongju ajaloolised alad]] ja [[Yangdongi rahvaküla]].<ref>{{cite web|year=2009 |url=https://whc.unesco.org/en/statesparties/kr |title=Korea, Republic of |publisher=UNESCO World Heritage Centre |access-date=2010-08-22}}</ref><ref name="Yangdong 2010">{{cite web|title=Gyeongju Yangdong Folk Village (UNESCO World Heritage)|url=http://www.visitkorea.or.kr/enu/SI/SI_EN_3_1_1_1.jsp?cid=804281|publisher=[[Korea Turismiorganisatsioon|Korea Tourism Organization]]|access-date=2010-08-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20131023060325/http://www.visitkorea.or.kr/enu/SI/SI_EN_3_1_1_1.jsp?cid=804281|archive-date=2013-10-23|url-status=dead}}</ref> Ajalooline Gyeongju on üks Lõuna-Korea populaarseimaid turismisihtkohti.<ref>{{cite web|date=2009-05-05 |url=http://english.chosun.com/site/data/html_dir/2009/05/05/2009050500290.html |title=Insa-dong Rivals Jeju as Most Popular Tourist Spot |publisher=[[Chosun Ilbo]] |access-date=2009-08-04}}</ref> Aastal 1995 ühendati Gyeongju linn ümbritseva samanimelise maakonnaga üheks haldusüksuseks.<ref>{{cite journal |author=Lee, Jae Won |author2=Lee, Man Hyung |year=1997 |url=http://kocer.re.kr/files/UrbanStudies/3th/US3-05.pdf |archive-url=https://www.webcitation.org/5jSRCuERz?url=http://kocer.re.kr/files/UrbanStudies/3th/US3-05.pdf |url-status=dead |archive-date=2009-09-01 |title=Urban-Rural Integration Conflicts After 1994's Reform in Korea |journal=Dosi Yeongu, Korea Center for City and Environment Research |pages=103–121 |volume=3 |access-date=2009-08-31 }}</ref> Lõuna-Korea kontekstis on alla 300 000 elanikuga Gyeongju üks riigi 53-st väiksest ja keskmise suurusega linnast.<ref>{{cite web|author1=Yun, Daesic |author2=Hwang, Junghoon |author3=Moon, Changkeun |date=June 2008 |language=ko |url=http://168.126.177.50/pub/docu/kr/AD/BC/ADBC2008SAB/ADBC-2008-SAB-007.PDF |title=A Study on Analysis of Mode Choice Characteristics and Travel Pattern in Urban-Rural Integrated City |access-date=2009-09-15 |publisher=Korea Research Institute For Human Settlements |page=118 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120105231753/http://168.126.177.50/pub/docu/kr/AD/BC/ADBC2008SAB/ADBC-2008-SAB-007.PDF |archive-date=2012-01-05 }}</ref> Põhiline majandussektor on turism, kuid kuna linn asub tööstuskeskuste Ulsani ja Pohangi lähedal, on ka linna tööstussektor arenenud. ==Sõpruslinnad== * {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Inglewood]] * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Chizhou]] * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Xi'an Shi]] * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Pompei]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Nara]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Obama]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōita prefektuur]] * {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Iksan]] * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Versailles]] * {{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Nitra]] * {{riigi ikoon|Vietnam}} [[Huế]] ==Vaata ka== * [[Lõuna-Korea geograafia]] * [[Lõuna-Korea linnade loend]] * [[Southeastern Maritime Industrial Region]] * [[UNESCO maailmapärandi nimistu]] * [[Turism Lõuna-Koreas]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *Breen, Michael (1999) ''The Koreans: who they are, what they want, where their future lies'' Macmillan, {{ISBN|0-312-24211-5}} *Cherry, Judith (2001), ''Korean multinationals in Europe'', Routledge Advances in Korean Studies, Routledge, {{ISBN|0-7007-1480-4}} *[[Bruce Cumings|Cumings, Bruce]] (1997). ''Korea's place in the sun: A modern history''. New York: Norton. {{ISBN|0-393-31681-5}} *Kang, Bong W. (2002). A study of success and failure in the water management of the Buk Chun in Kyongju, Korea. Paper delivered at the Eighteenth Congress of the International Commission on Irrigation and Drainage. (Electronic Version). *Kang, Jae-eun; Lee, Suzanne. (2006) ''The land of scholars: two thousand years of Korean Confucianism'' Homa & Sekey Books, {{ISBN|1-931907-37-4}} *Kim, Chang-hyun (August, 2008), ''[http://www.dbpia.co.kr/view/ar_view.asp?arid=1105741 The Position and the Administration System of Donggyeong in Koryeo Dynasty]'', (in Korean) Dongguk University, Silla Culture, issue 32, pp.&nbsp;1–43 *Kim, Chong-un; Fulton, Bruce, (1998) ''A ready-made life: early masters of modern Korean fiction'', University of Hawaii Press, pp.&nbsp;107–120, {{ISBN|0-8248-2071-1}} *Kim, Deok-muk, (2003) ''전국의 기도터와 굿당 (Jeon-gukui gidoteo wa gutdang. Tr. "Sites of Buddhist prayer and shamanic practice nationwide")'', (in Korean), 한국민속기록보존소 {{ISBN|89-953630-3-7}} *[[Kim Won-yong|Kim, Won-yong]]. (1982). [https://web.archive.org/web/20070927212651/http://www.ekoreajournal.net/archive/detail.jsp?VOLUMENO=22&BOOKNUM=9&PAPERNUM=3&TOTALSEARCH=Kyongju&AUTHORENAME=&PAPERTITLE=&KEYWORD=&PAPERTYPE=0&SUBJECT=0&STARTYEAR=&ENDYEAR=&LISTOPTION=1&KEYPAGE=10&PAGE=1 ''Kyŏngju: The homeland of Korean culture'']. Korea Journal 22(9), pp.&nbsp;25–32. *[[Kookmini Ülikool]], Department of Korean History (2004) "경주문화권 (Gyeongju Munhwagwon. The Gyeongju cultural area)", Seoul:역사공간 {{ISBN|89-90848-02-4}} *Korean Overseas Information Service, (2003), ''Handbook of Korea'' (11th ed.), Seoul, Hollym, {{ISBN|1-56591-212-8}} *Lee, Ki-baek; Tr. by E.W. Wagner & E.J. Schulz, (1984), ''A new history of Korea'' (rev. ed.), Seoul, Ilchogak, {{ISBN|89-337-0204-0}} *Nilsen, Robert, ''South Korea'', Moon Handbooks, {{ISBN|1-56691-418-3}} *Oppenheim, Robert. (2008) ''Kyŏngju things: assembling place'', University of Michigan Press, {{ISBN|0-472-05030-3}} *Ring, Trudy; Robert M. Salkin, Paul E Schellinger, Sharon La Boda (1996) ''International Dictionary of Historic Places: Asia and Oceania'' Taylor & Francis, {{ISBN|1-884964-04-4}} *Robinson, Martin; Ray Bartlett, Rob Whyte (2007), ''Korea'' Lonely Planet, pp.&nbsp;197–209, {{ISBN|1-74104-558-4}} *Rutt, Richard; Hoare, James. (1999) ''Korea: a historical and cultural dictionary'', Durham East-Asia series. Routledge. {{ISBN|0-7007-0464-7}} *Sundaram, Jomo Kwame. (2003) ''Manufacturing competitiveness in Asia: how internationally competitive national firms and industries developed in East Asia'', Routledge, {{ISBN|0-415-29922-5}} *Tamásy, Christine; Taylor, Mike. (2008) ''Globalising Worlds and New Economic Configurations'', Ashgate Publishing, Ltd., {{ISBN|0-7546-7377-4}} *Yi, Sŭng-hwan; Song, Jaeyoon (translation) (2005) ''A topography of Confucian discourse: politico-philosophical reflections on Confucian discourse since modernity'', Homa & Sekey Books, {{ISBN|1-931907-27-7}} *Yu, Hong-jun; (translation) Mueller, Charles M., (1999) ''Smiles of the baby Buddha: appreciating the cultural heritage of Kyŏngju'', Changbi (창비), {{ISBN|89-364-7056-6}} ==Välislingid== * [https://www.gyeongju.go.kr/open_content/ko/index.do Gyeongju linnavalitsuse koduleht] {{Põhja-Gyeongsang}} [[Kategooria:Lõuna-Korea linnad]] [[Kategooria:Põhja-Gyeongsangi provints]] rsxjyr1dm3ynr9hc0mv72hvi2frxqq3 0 706003 7175581 7059030 2026-06-18T18:24:25Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175581 wikitext text/x-wiki [[File:The Resurrection – NG.O 477.jpg|thumb|Ülestõusmine, paneel Třeboňi altarilt (1380–1390)]] [[File:Třeboňský oltář, rekonstrukce II (Royt J, 2013).jpg|thumb|2013. aastast pärinev Jan Royti [[rekonstruktsioon]] altarist]] '''Třeboňi altar''', ka '''Wittingau altar''', on 14. sajandist pärinev [[Maalikunst|maalitud]] [[altariretaabel]], mis asus kunagi [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]us [[Třeboň]]is [[Tšehhi]]s. Üksikute eraldi [[tahvelmaal]]ide kogumina säilinud retaabel on üks olulisemaid näiteid [[Gooti kunst|gooti]] tahvelmaalist. == Kirjeldus == Altar loodi umbes 1380. aastatel, maalijaks [[Třeboňi altari meister|Třeboňi altari meistriks]] nimetatud anonüümne kunstnik<ref>[https://www.britannica.com/biography/Master-of-Wittingau Master of Wittingau. - Encyclopedia Britannica]</ref>. Třeboňi [[Augustiinlased|augustiinlaste]] kiriku jaoks maalitud retaablist<ref>[https://www.wga.hu/html_m/m/master/trebon/resurrec.html MASTER of the Trebon Altarpiece. - Web Gallery of Art]</ref> on säilinud kolm tahvlit, mis on maalitud mõlemalt küljelt; teos on üks varaseid nn "[[pehme stiil]]i" näiteid, mille mõju kujundas hilisemat Euroopas laialt levinud [[Rahvusvaheline gootika|rahvusvahelist gootikat]]. Tänapäeval asuvad säilinud tahvlid [[Praha Rahvusgalerii]] püsiekspositsioonis.<ref>[https://archive.org/details/masteroftrebonal0000royt/page/292/mode/2up Jan Royt. The master of the Třeboň altarpiece. Prague : Charles University in Prague, Karolinum Press. 2014 - archive.org]</ref> == Pildid == <gallery> Meister des Wittingauer Altars Agony in the Garden.jpg|[[Kristus Õlimäel]] Meister des Wittingauer Altars Entombment.jpg|[[Haudapanek]] Meister des Wittingauer Altars Saints.jpg|Õlimäe tagakülg: [[Aleksandria Katariina|Katariina]], [[Maarja Magdaleena]] ja [[püha Margareeta|Margareeta]] Trebon Altarpiece Resurrection of Christ Reverse.jpg|Ülestõusmise tagakülg: [[apostlid]] [[Jaakobus noorem]], [[Bartolomeus|Bartholomeus]] ja [[Philippus]] Trebon Altarpiece The Entombment Reverse.jpg|Haudapaneku tagakülg: [[Aegidius (pühak)|püha Aegidius]], [[Augustinus Hippost]] ja [[Hieronymus]] </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Altariretaablid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuur]] kn44xuwfmbtd2qk12xg4mq7s2sfdoc1 0 706690 7175651 7175277 2026-06-18T21:55:20Z Velirand 67997 /* Juuni */ 7175651 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], vene kunstnik (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) * [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) [[Kategooria:2026]] o4mv9oxw2v2owkg9g1elf23ault4ibg 0 708546 7175509 7147762 2026-06-18T14:55:22Z Kuriuss 38125 7175509 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast seriaal | nimi = Joel Ostrati suur õhtusöök | pilt = | hooaegu = 5 (eetrisse jõudnud) | nimi2 = | saatejuht = [[Joel Ostrat]] | lavastaja = [[Anna Stepanova]] | peaosades = | kestus = 40–50, 70 minutit | kanal = [[TV3]] | žanr = meelelahutus<br>kulinaaria | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Kaupo Karelson]] | võttekoht = [[Tallinn]]<br>[[Tartu]] | operaator = [[Madis Reimund]] (juhtoperaator) | originaal = 2019–2021, 2023 | järgnev = "[[Joel Ostrati suur maitserännak]]",<br>kevad 2022 | tootja = [[Ruut]] | jagusid = 51 (eetrisse jõudnud) }} '''"Joel Ostrati suur õhtusöök"''' oli [[Eesti]]s toodetud meelelahutus- ja kulinaariasaade. See oli [[TV3]] eetris aastatel 2019–2021 ja 2023. Saatesarja režissöör oli [[Anna Stepanova]] ja produtsent [[Kaupo Karelson]]. Meelelahutuslikus kokasaates esitas tunnustatud restoranipidaja ja tippkokk Joel Ostrat armastatud kuusustele väljakutse teha restoranikülalistele tipptasemel kolmekäiguline õhtusöök. Kokku kestab igale kuulsusele see kolm päeva. Esimesel päeval teeb kuulsus omas kodus Joelile süüa ja teisel päeval minnakse restorani, kus muudetakse kodus tehtud roogasid paremaks ja restorani vääriliseks ning tehakse neid kuulsuse sõpradele. Samas restoranis toimub hiljem kolmandal päeval ka suur õhtusöök. Õhtusöögi lõpus hindavad külalised sööki kümnepallisüsteemis. == Hooajad ja osad, osalejad ning nende hinded == === 1. hooaeg, sügis 2019 === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa ! colspan="2" |Kuulsus !Hinne !Eetris |- ! rowspan="10" | |07 |07 ! colspan="2" |Jaagup Kreem !9,29 (1.koht) | rowspan="10" |sügis 2019 |- |06 |06 ! colspan="2" |Eda-Ines Etti !9,27 (2.koht) |- |10 |10 ! colspan="2" |Jarek Kasar !9,08 (3.koht) |- |01 |01 ! colspan="2" |Tõnis Niinemets !9,01 |- |02 |02 !Mattias Naan !Kristel Aaslaid !8,91 |- |09 |09 !Mikk Saar !Tanja Mihhailova-Saar !8,50 |- |05 |05 ! colspan="2" |Ott Lepland !8,42 |- |03 |03 ! colspan="2" |Lenna Kuurmaa !8,33 |- |08 |08 !Jüri Pootsmann !Elina Bron !8,06 |- |04 |04 ! colspan="2" |Peeter Oja !8,03 |} === 2. hooaeg, kevad 2020 === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa ! colspan="2" |Kuulsus !Hinne !Eetris |- ! rowspan="11" | |15 |05 !Kirsti Timmer !Jesper Parve !9,33 (1.koht) | rowspan="11" |kevad 2020 |- |20 |10 ! colspan="2" |Koit Toome !9,21 (2.koht) |- !13* !03* ! colspan="2" |Nele-Liis Vaiksoo ! rowspan="2" |8,63 (3.–4.koht) |- |14 |04 !Birgit Sarrap !Indrek Sarrap |- |19 |09 ! colspan="2" |Sepo Seeman ! rowspan="2" |8,61 |- |12 |02 ! colspan="2" |Laura Põldvere |- |17 |07 ! colspan="2" |Karl-Erik Taukar !8,49 |- |11 |01 ! colspan="2" |Jaan Pehk !8,48 |- |18 |08 ! colspan="2" |Daniel Levi Viinalass !8,37 |- !13* !03* ! colspan="2" |Lauri Liiv !8,02 |- !16** !06** !Teet Margna !Kristjan Jõekalda !–** |} * '''*03. osas osalesid kaks kuulsust korraga - Nele-Liis Vaiksoo ja Lauri Liiv. Mõlemad said enda tehtud toitude eest eraldi hinde. Tabelis on Nele-Liis Vaiksoo oma hindega kõrgemal, Lauri Liiv all, sest ta sai madalama hinde, kui Nele-Liis Vaiksoo. Nende mõlema ette on märgitud osa number "03", seega tabelis on märgitud "03" kaks korda.''' * '''**06. osas osalenud Teet Margna ja Kristjan Jõekalda õhtusöök jäi kahjuks hindamata koroonaviiruse leviku tõttu.''' === 3. hooaeg, sügis 2020 === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa ! colspan="2" |Kuulsus !Hinne !Eetris |- ! rowspan="10" | |30 |10 ! colspan="2" |Brigitte Susanne Hunt !9,60 (1.koht) | rowspan="10" |sügis 2020 |- |28 |08 ! colspan="2" |Uku Suviste !9,38 (2.koht) |- |26 |06 ! colspan="2" |Hendrik Sal-Saller !9,37 (3.koht) |- |21 |01 ! colspan="2" |Stefan Airapetjan !9,30 |- |29 |09 ! colspan="2" |Synne Valtri !9,27 |- |24 |04 !Luisa Rõivas !Taavi Rõivas !9,15 |- |22 |02 ! colspan="2" |Sandra Sillamaa !9,07 |- |25 |05 ! colspan="2" |Jaan Tätte !9,04 |- |23 |03 ! colspan="2" |Getter Jaani !9,01 |- |27 |07 !Eeva Talsi !Villu Talsi !8,88 |} === 4. hooaeg, kevad 2021 === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa ! colspan="3" |Kuulsus !Hinne !Eetris |- ! rowspan="11" | !41** !11** ! colspan="3" |Joel Ostrat !9,95 (1.koht)** | rowspan="11" |kevad 2021 |- |31 |01 ! colspan="3" |Jalmar Vabarna !9,48 (1.koht) |- |33 |03 ! colspan="3" |Epp Kärsin !9,11 (2.koht) |- |32 |02 ! colspan="3" |Taavi Immato !9,04 (3.koht) |- !34* !04* ! colspan="3" |Toomas Uibo ! rowspan="7" |–* |- !35* !05* ! colspan="3" |Henrik Normann |- !36* !06* ! colspan="3" |Elina Nechayeva |- !37* !07* ! colspan="3" |Mihkel Raud |- !38* !08* ! colspan="3" |Kadri Voorand |- !39* !09* !Gerli Padar ! colspan="2" |Martin Parmas |- !40* !10* !Arlet Levandi !Anna Levandi !Allar Levandi |} * '''*Suurem osa hooajast ei olnud võimalik pidada suurt õhtusööki koroonaviiruse leviku tõttu ja sellepärast jäi suurem osa kuulsuste õhtusöökidest hindamata.''' * '''**Joel Ostrat tegi enda suure õhtusöögi, kus sai saate ajaloos kõige kõrgeima hinde (9,95). Sellega ta võitis saate, kuid tegelikult võitis saate ikkagi Taavi Immato, sest tavaliselt võistlevad omavahel kuulsused ja nende vahel selgub võitja. Selles hooajas võitis seega saate Taavi, kuigi Joel sai parema hinde, ei loe Joeli saavutus n-ö.''' === 5. hooaeg, kevad 2023 === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Jagu !Osa ! colspan="2" |Kuulsus !Hinne !Eetris |- ! rowspan="10" | |47 |06 ! colspan="2" |Grete Paia !9,33 (1.koht) | rowspan="10" |kevad 2023 |- |46 |05 ! colspan="2" |Katrin Karisma !9,32 (2.koht) |- |49 |08 ! colspan="2" |Juss Haasma !9,19 (3.koht) |- |43 |02 ! colspan="2" |Ithaka Maria !9,00 |- |44 |03 ! colspan="2" |Sliver Laas !8,90 |- |42 |01 !Inga Lunge !Toomas Lunge !8,86 |- |45 |04 ! colspan="2" |Markkus Pulk (Nublu) !8,73 |- |48 |07 ! colspan="2" |Karl Robert Saaremäe !8,62 |- |50 |09 ! colspan="2" |Eleryn Tiit ! rowspan="2" |8,56 |- |51 |10 ! colspan="2" |Sander Õigus |} == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris |- ! rowspan="6" | |1 | rowspan="3" |10 |sügis 2019 |- |2 |kevad 2020 |- |3 |sügis 2020 |- |4 |11 |kevad 2021 |- |5 |10 |kevad 2023 |- ! colspan="2" |Jagusid kokku !51 |} == Välislingid == [https://www.facebook.com/suurohtusook/?locale=et_EE "Joel Ostrati Suur Õhtusöök" Facebook] [[Kategooria:TV3 telesaated]] a85zdkghzv11iwfaw9akbay6q717vi3 0 709242 7175846 7084228 2026-06-19T08:58:18Z Svencapoeira 67038 7175846 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pehme tagel | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Tagel]] ''Trametes'' | liik = '''Pehme tagel''' ''Trametes pubescens'' }} '''Pehme tagel''' (''Trametes pubescens''), vanasti sametpuidik<ref>Lepik, E. (1940). Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi seenestik. Looduskaitse II, Tallinn.</ref>, on [[torikulaadsed|torikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[torikulised|torikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te liik. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus|178702}} [[Kategooria:Torikulised]] 7kwgmnv9pu8g36p4itdqurnkmvxfb5g 0 709314 7175936 7117485 2026-06-19T11:50:29Z Mitt2026 222120 7175936 wikitext text/x-wiki '''Töövoog''' on kindel tegevuste järjestus, mille abil liigub ülesanne või tööprotsess algusest lõpuni. Töövoog määrab, millised sammud tuleb läbida, kes nende eest vastutab ning millal saab liikuda järgmise tegevuse juurde. Lihtsa näitena võib töövoog olla arve kinnitamine ettevõttes. Esmalt esitatakse arve, seejärel kontrollib vastutav töötaja selle õigsust, juht kinnitab maksmise ning lõpuks tehakse makse raamatupidamises. Sellisel juhul moodustavad kõik need sammud ühe töövoo. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Alam |eesnimi=Moinul |kuupäev=2023-07-26 |pealkiri=What is a Workflow? Definition, Types, Benefits, Examples, Advantages and Management Systems |url=https://ideascale.com/blog/what-is-a-workflow/ |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=IdeaScale |keel=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=https://www.ftb.ca.gov/aboutFTB/Projects/ITSP/BPM_Glossary.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170131011831/https://www.ftb.ca.gov/aboutFTB/Projects/ITSP/BPM_Glossary.pdf |arhiivimisaeg=2017-01-31 |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.ftb.ca.gov}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=19.06.2025 |pealkiri=Sõnaveeb - töövoog |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/t%C3%B6%C3%B6voog |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> Töövoogude kasutamine aitab muuta töökorraldust selgemaks ja järjepidevamaks. Kui tegevuste järjekord ja vastutajad on kindlaks määratud, on lihtsam vähendada eksimusi, vältida viivitusi ning jälgida töö edenemist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-14 |pealkiri=What Is a Workflow? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/think/topics/workflow |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260218151017/https://www.ibm.com/think/topics/workflow |arhiivimisaeg=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref> Töövooge esitatakse sageli skeemide või diagrammidena. Diagrammil saab näidata töö eri etappe, nendevahelisi seoseid ning seda, milliseid otsuseid, ressursse või reegleid on igas etapis vaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is a Workflow? Definition, Examples & Use Cases {{!}} Creatio |url=https://www.creatio.com/glossary/what-is-workflow |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.creatio.com |keel=en}}</ref> Töövoogude haldamiseks kasutatakse organisatsioonides sageli tarkvara, mis aitab tööülesandeid suunata, korduvaid samme automatiseerida ja protsessi edenemist jälgida. Sellised süsteemid toetavad nii lihtsamaid igapäevaseid toiminguid kui ka keerukamaid äriprotsesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Workflow Automation: The Key to Maximize Efficiency |url=https://www.outsystems.com/automation/workflow-automation-guide/ |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.outsystems.com |keel=en}}</ref><ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Majandusteadus]] [[Kategooria:Töö]] bllzwlg8urkjttimsuz7665ismfticg 0 710498 7175695 7166095 2026-06-18T23:12:13Z Kuriuss 38125 7175695 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Leemet Böckler | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2001|4|7}} | sünnikoht = [[Kärdla]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 198 cm | kaal = 98 kg | positsioon = viskav tagamängija (pos. 2) | karjäär = | liiga = Poola kõrgliiga | klubi = Górnik Wałbrzych (2026/2027) | number = | endised_klubid = [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalev/TLÜ]] (2018/2019)<br>[[TalTechi korvpalliklubi]] (2019/2020)<br>[[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli Maksi & Moorits]] (2022/2023)<br>[[BC Kalev/Cramo]] (2023/2024, 2024/2025)<br>[[Miasto Szkła Krosno]] (Poola) (2025/2026) | koondis = [[Eesti korvpallikoondis]] (2023–) | autasud = }} '''Leemet Böckler''' (2019. aastani '''Leemet Loik'''<ref>[https://sport.postimees.ee/6728840/eesti-korvpalli-tulevikulootus-vahetas-nime Eesti korvpalli tulevikulootus vahetas nime!] Postimees. Sport. 12. juuli 2019</ref>; sündinud [[7. aprill]]il [[2001]]) on eesti korvpallur. == Klubikarjäär == Korvpallitreeninguid alustas Böckler [[Audentes]]e Spordiklubis, mille koosseisus mängis eri vanuseklasside Eesti noorte meistrivõistlustel. Hooaegadel 2016/2017 ja 2017/2018 mängis ta nii meeste I liigas kui [[Korvpalli Meistriliiga]]s [[Audentese SG/Noortekoondis|G4S Noorteliiga]] meeskonnas. 2018/2019 hooajal esindas ta [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalev/TLÜ]] meeskonda, mängides ka [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s. Järgmisel, 2019/2020 hooajal, mängis ta esialgu Eesti-Läti Korvpalliliigas [[TalTechi korvpalliklubi]] koosseisus. Novembris 2020 siirdus Böckler [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus alustas mängimist USA üliõpilasliiga [[NCAA]] kõrgeimasse divisjoni kuuluvas Saint Mary’s Gaelsi meeskonnas, mis esindab Saint Mary kolledžit.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=7727 Leemet Böckler sai ookeani taga tunnustuse osaliseks]. Eesti Korvpalliliit</ref> Seal sai Böckler pärast kaheksandat kohtumist vigastada ning tema hooaeg jäi pooleli.<ref>[https://korvpall24.ee/keerulised-ajad-ule-elanud-leemet-bockler-aega-enam-raisata-pole-pean-saama-tiimi-uheks-liidriks/ Keerulised ajad üle elanud Leemet Böckler: aega enam raisata pole, pean saama tiimi üheks liidriks]. Korvpall24. 24. september 2021</ref> Mängimist jätkas ta pärast vigastuspausi Saint Mary’s Gaelsi meeskonnas kuni hooaja 2022/2023 alguseni, mille järel naasis Eestisse ning sõlmis novembris lepingu [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli Maksi & Mooritsa]] meeskonnaga. Tartu Ülikool Maks & Mooritsa koosseisus võitis ta Eesti-Läti Korvpalliliigas pronksmedali ja Korvpalli Meistriliigas hõbemedali. Hooajaks 2023/2024 sõlmis Böckler lepingu [[BC Kalev/Cramo]]ga<ref>[https://sport.postimees.ee/7809772/kalev-cramo-hoikas-valja-esimese-uue-tulija Kalev/Cramo hõikas välja esimese uue tulija]. Postimees. Sport. 6. juuli 2023</ref> ning tuli Eesti-Läti Korvpalliliigas teisele kohale (keskmiselt 20,4 minutit; 8,8 punkti; 4 lauapalli; 1,5 resultatiivset söötu), seejärel võitis Eesti karika ning tuli ka Eesti meistriks.<ref>[https://sport.err.ee/1609355250/bockler-minu-esimene-eesti-meistritiitel-kirjeldamatu-tunne Böckler: minu esimene Eesti meistritiitel, kirjeldamatu tunne]. ERR. Sport. 29. mai 2024</ref> Böckler pikendas BC Kalev/Cramoga lepingut hooajaks 2024/2025 ja võitis teist korda Eesti karika ning tuli Eesti meistriks. Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalseerias BC Kalev/Cramo üheks liidriks kerkinud Leemet Böckler sõlmis 2025. aasta juunis lepingu Poola kõrgliigas mängiva Krosno Miasto Szkła võistkonnaga<ref>[https://sport.err.ee/1609720143/leemet-bockler-solmis-lepingu-poola-korgliigasse-tousnud-klubiga Leemet Böckler sõlmis lepingu Poola kõrgliigasse tõusnud klubiga]. ERR. Sport. 12. juuni 2025 </ref> ja 2026. aasta mais Poola kõrgliigas mängiva Walbrzychi Gornikiga.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120588142/samm-sammult-korgemale-purgiv-leemet-bockler-uuest-klubist-nad-olid-kohe-parast-hooaja-loppu-ukse-taga Leemet Böckler uuest klubist: nad olid kohe pärast hooaja lõppu ukse taga], sport.delfi.ee, 02.06.2026</ref> == Koondisekarjäär == Leemet Böckler on mänginud Eesti noortekoondistes U16 ja U18. Ta on kuulub Eesti korvpallikoondisse alates 2023. aasta veebruarist kui toimus mäng Rootsiga (vahetusmängija). Debüütmäng toimus 3. augustil 2023 Ungari vastu, see võideti (90:73), kusjuures Böckler viskas 4 punkti. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=15377&player_sid=2025 Leemet Böckler] Eesti Korvpalliliit *[https://www.fiba.basketball/en/players/238568-leemet-bockler Leemet Böckler] FIBA *[https://basketball.eurobasket.com/player/-/415149 Leemet Böckler] Eurobasket.com *[https://korvpall24.ee/intervjuu-leemet-bockler-tanaseks-on-arvamus-et-ma-kaitsemangu-ei-moista-pigem-linnalegend/ Leemet Böckler: tänaseks on arvamus, et ma kaitsemängu ei mõista, pigem linnalegend] Korvpall24, 2. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Böckler, Leemet}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] [[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]] fpkemlnn2yqhmgtpiasfog59ny39o6k 102 710548 7175562 7174794 2026-06-18T17:53:20Z ~2026-35525-06 231836 7175562 wikitext text/x-wiki == '''Proovitükk''' == Proovitükk on metsanduses mõõtmiseks valitud kindla pindala või raadiusega ala, millelt kogutud andmete põhjal kirjeldatakse puistut või tehakse üldistusi suurema metsaala kohta. Eestis kasutatakse proovitükke muu hulgas statistilises metsainventuuris (SMI), mida tehakse valikmeetodil. SMI metoodikas on proovitükid ringikujulised ja sõltuvalt mõõtmise eesmärgist erineva raadiusega.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Adermann |eesnimi=Veiko |aasta=2009 |pealkiri=''Eesti metsad 2008: metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil'' |url=https://keskkonnaagentuur.ee/media/901/download |vaadatud=18. juuni 2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur |lehekülg=10}}</ref> Eesti SMI-s jagunevad tagavara proovitükid 7 m raadiusega ajutisteks ja 10 m raadiusega alalisteks proovitükkideks. Nende pindala on vastavalt ligikaudu 154 m² ja 314 m² (A = πr²). Trakt on ruudukujuline, suurusega 800 × 800 m; tagavara proovitükkide vahekaugus trakti külgedel on 400 m. Lisaks põhiradiustele kasutatakse sõltuvalt mõõdetavast tunnusest ka 3,5 m, 5 m, 20 m, 40 m ja 200 m raadiusega mõõtmisalasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> == Jaotus == === Mõõdetavad tunnused === Kasvukoha proovitükil määratakse puistutasemel takseertunnused nagu kasvukohatüüp, puistu enamuspuuliik, vanus, keskmine kõrgus, keskmine diameeter jms.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref> Tagavara proovitükil määratakse lisaks puistutasemel takseertunnustele ka kõikide etteantud raadiuses (7 või 10m) kasvavate puude rinnasdiameetrid.<ref name=":1" /> Kõrguse hindamisel on näidatud, et optimaalne proovitüki suurus võib olla umbes 0,05–0,10 ha ja 20–40 puud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ochal |eesnimi=W. |perekonnanimi2=Socha |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Pierzchalski |eesnimi3=M. |kuupäev=2017 |pealkiri=The effect of the calculation method, plot size, and stand density on the accuracy of top height estimation in Norway spruce stands |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor2108-010 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=2 |lehekülg=498 |doi=10.3832/ifor2108-010 |issn=1971-7458}}</ref> === Mõõtmise kordused === Ajutised proovitükid – mõõdetakse ühekordselt. Alalised proovitükid – mõõdetakse kordusmõõtmistega (iga viie aasta järel).<ref name=":1" /> == Proovitüki kuju ja mõõtmine == Proovitüki kuju ja suurus mõjutavad mõõtmistulemuste täpsust. Ringproovitükke kasutatakse sageli, sest neid on lihtne rajada ning neil on sama pindala korral vähem servapuid kui teistsuguse kujuga proovitükkidel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Packalen |eesnimi=Petteri |perekonnanimi2=Strunk |eesnimi2=Jacob |perekonnanimi3=Maltamo |eesnimi3=Matti |perekonnanimi4=Myllymäki |eesnimi4=Mari |kuupäev=02. september 2022 |pealkiri=Circular or square plots in ALS-based forest inventories—does it matter?” ''Forestry: An International Journal of Forest Research'' |url=https://academic.oup.com/forestry/article/96/1/49/6686741?guestAccessKey= |vaadatud=18. juunil 2026 |väljaanne=Academic.oup |lehekülg=49}}</ref> == Püsiproovitükk == Püsiproovitükid võimaldavad jälgida metsa muutumist ajas. Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikku hakati arendama 1995. aastal; proovitükke mõõdetakse uuesti viie aasta järel ning 2014. aastaks kuulus võrgustikku 729 püsiproovitükki.<ref>Kiviste, Andres; Hordo, Maris; Kangur, Ahto; Kardakov, Anton; Laarmann, Diana; Lilleleht, Ando; Metslaid, Sandra; Sims, Allan; Korjus, Henn. 2015. “Monitoring and modeling of forest ecosystems: the Estonian Network of Forest Research Plots / Metsaökosüsteemide seire ja modelleerimine metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku abil”. <nowiki>''</nowiki>Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused<nowiki>''</nowiki>, 62, lk 26. </ref> == Viited == 48bvefu2qjupimup23pmaa4a4hmvn1k 7175565 7175562 2026-06-18T17:55:41Z ~2026-35525-06 231836 7175565 wikitext text/x-wiki == '''Proovitükk''' == Proovitükk on metsanduses mõõtmiseks valitud kindla pindala või raadiusega ala, millelt kogutud andmete põhjal kirjeldatakse puistut või tehakse üldistusi suurema metsaala kohta. Eestis kasutatakse proovitükke muu hulgas statistilises metsainventuuris (SMI), mida tehakse valikmeetodil. SMI metoodikas on proovitükid ringikujulised ja sõltuvalt mõõtmise eesmärgist erineva raadiusega.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Adermann |eesnimi=Veiko |aasta=2009 |pealkiri=''Eesti metsad 2008: metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil'' |url=https://keskkonnaagentuur.ee/media/901/download |vaadatud=18. juuni 2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur |lehekülg=10}}</ref> Eesti SMI-s jagunevad tagavara proovitükid 7 m raadiusega ajutisteks ja 10 m raadiusega alalisteks proovitükkideks. Nende pindala on vastavalt ligikaudu 154 m² ja 314 m² (A = πr²). Trakt on ruudukujuline, suurusega 800 × 800 m; tagavara proovitükkide vahekaugus trakti külgedel on 400 m. Lisaks põhiradiustele kasutatakse sõltuvalt mõõdetavast tunnusest ka 3,5 m, 5 m, 20 m, 40 m ja 200 m raadiusega mõõtmisalasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> == Jaotus == === Mõõdetavad tunnused === Kasvukoha proovitükil määratakse puistutasemel takseertunnused nagu kasvukohatüüp, puistu enamuspuuliik, vanus, keskmine kõrgus, keskmine diameeter jms.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref> Tagavara proovitükil määratakse lisaks puistutasemel takseertunnustele ka kõikide etteantud raadiuses (7 või 10m) kasvavate puude rinnasdiameetrid.<ref name=":1" /> Kõrguse hindamisel on näidatud, et optimaalne proovitüki suurus võib olla umbes 0,05–0,10 ha ja 20–40 puud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ochal |eesnimi=W. |perekonnanimi2=Socha |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Pierzchalski |eesnimi3=M. |kuupäev=2017 |pealkiri=The effect of the calculation method, plot size, and stand density on the accuracy of top height estimation in Norway spruce stands |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor2108-010 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=2 |lehekülg=498 |doi=10.3832/ifor2108-010 |issn=1971-7458}}</ref> === Mõõtmise kordused === Ajutised proovitükid – mõõdetakse ühekordselt. Alalised proovitükid – mõõdetakse kordusmõõtmistega (iga viie aasta järel).<ref name=":1" /> == Proovitüki kuju ja mõõtmine == Proovitüki kuju ja suurus mõjutavad mõõtmistulemuste täpsust. Ringproovitükke kasutatakse sageli, sest neid on lihtne rajada ning neil on sama pindala korral vähem servapuid kui teistsuguse kujuga proovitükkidel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Packalen |eesnimi=Petteri |perekonnanimi2=Strunk |eesnimi2=Jacob |perekonnanimi3=Maltamo |eesnimi3=Matti |perekonnanimi4=Myllymäki |eesnimi4=Mari |pealkiri=Circular or square plots in ALS-based forest inventories—does it matter?” ''Forestry: An International Journal of Forest Research'' |url=https://academic.oup.com/forestry/article/96/1/49/6686741?guestAccessKey= |vaadatud=18. juunil 2026 |väljaanne=Academic.oup |lehekülg=49|aasta=2023}}</ref> == Püsiproovitükk == Püsiproovitükid võimaldavad jälgida metsa muutumist ajas. Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikku hakati arendama 1995. aastal; proovitükke mõõdetakse uuesti viie aasta järel ning 2014. aastaks kuulus võrgustikku 729 püsiproovitükki.<ref>Kiviste, Andres; Hordo, Maris; Kangur, Ahto; Kardakov, Anton; Laarmann, Diana; Lilleleht, Ando; Metslaid, Sandra; Sims, Allan; Korjus, Henn. 2015. “Monitoring and modeling of forest ecosystems: the Estonian Network of Forest Research Plots / Metsaökosüsteemide seire ja modelleerimine metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku abil”. <nowiki>''</nowiki>Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused<nowiki>''</nowiki>, 62, lk 26. </ref> == Viited == 4b2unfcfyb6kb1okk626j0ocrq2sefd 7175566 7175565 2026-06-18T17:56:47Z ~2026-35525-06 231836 7175566 wikitext text/x-wiki == '''Proovitükk''' == Proovitükk on metsanduses mõõtmiseks valitud kindla pindala või raadiusega ala, millelt kogutud andmete põhjal kirjeldatakse puistut või tehakse üldistusi suurema metsaala kohta. Eestis kasutatakse proovitükke muu hulgas statistilises metsainventuuris (SMI), mida tehakse valikmeetodil. SMI metoodikas on proovitükid ringikujulised ja sõltuvalt mõõtmise eesmärgist erineva raadiusega.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Adermann |eesnimi=Veiko |aasta=2009 |pealkiri=''Eesti metsad 2008: metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil'' |url=https://keskkonnaagentuur.ee/media/901/download |vaadatud=18. juuni 2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur |lehekülg=10}}</ref> Eesti SMI-s jagunevad tagavara proovitükid 7 m raadiusega ajutisteks ja 10 m raadiusega alalisteks proovitükkideks. Nende pindala on vastavalt ligikaudu 154 m² ja 314 m² (A = πr²). Trakt on ruudukujuline, suurusega 800 × 800 m; tagavara proovitükkide vahekaugus trakti külgedel on 400 m. Lisaks põhiradiustele kasutatakse sõltuvalt mõõdetavast tunnusest ka 3,5 m, 5 m, 20 m, 40 m ja 200 m raadiusega mõõtmisalasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> == Jaotus == === Mõõdetavad tunnused === Kasvukoha proovitükil määratakse puistutasemel takseertunnused nagu kasvukohatüüp, puistu enamuspuuliik, vanus, keskmine kõrgus, keskmine diameeter jms.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref> Tagavara proovitükil määratakse lisaks puistutasemel takseertunnustele ka kõikide etteantud raadiuses (7 või 10m) kasvavate puude rinnasdiameetrid.<ref name=":1" /> Kõrguse hindamisel on näidatud, et optimaalne proovitüki suurus võib olla umbes 0,05–0,10 ha ja 20–40 puud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ochal |eesnimi=W. |perekonnanimi2=Socha |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Pierzchalski |eesnimi3=M. |kuupäev=2017 |pealkiri=The effect of the calculation method, plot size, and stand density on the accuracy of top height estimation in Norway spruce stands |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor2108-010 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=2 |lehekülg=498 |doi=10.3832/ifor2108-010 |issn=1971-7458}}</ref> === Mõõtmise kordused === Ajutised proovitükid – mõõdetakse ühekordselt. Alalised proovitükid – mõõdetakse kordusmõõtmistega (iga viie aasta järel).<ref name=":1" /> == Proovitüki kuju ja mõõtmine == Proovitüki kuju ja suurus mõjutavad mõõtmistulemuste täpsust. Ringproovitükke kasutatakse sageli, sest neid on lihtne rajada ning neil on sama pindala korral vähem servapuid kui teistsuguse kujuga proovitükkidel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Packalen |eesnimi=Petteri |perekonnanimi2=Strunk |eesnimi2=Jacob |perekonnanimi3=Maltamo |eesnimi3=Matti |perekonnanimi4=Myllymäki |eesnimi4=Mari |pealkiri=Circular or square plots in ALS-based forest inventories—does it matter?” ''Forestry: An International Journal of Forest Research'' |url=https://academic.oup.com/forestry/article/96/1/49/6686741?guestAccessKey= |vaadatud=18. juunil 2026 |väljaanne=Academic.oup |lehekülg=49|aasta=2023}}</ref> == Püsiproovitükk == Püsiproovitükid võimaldavad jälgida metsa muutumist ajas. Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikku hakati arendama 1995. aastal; proovitükke mõõdetakse uuesti viie aasta järel ning 2014. aastaks kuulus võrgustikku 729 püsiproovitükki.<ref>Kiviste, Andres; Hordo, Maris; Kangur, Ahto; Kardakov, Anton; Laarmann, Diana; Lilleleht, Ando; Metslaid, Sandra; Sims, Allan; Korjus, Henn. 2015. “Monitoring and modeling of forest ecosystems: the Estonian Network of Forest Research Plots / Metsaökosüsteemide seire ja modelleerimine metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku abil”. <nowiki>''</nowiki>Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused<nowiki>''</nowiki>, 62, lk 26.[https://reference-global.com/article/10.1515/fsmu-2015-0003] </ref> == Viited == q4vuecqtdcyc5e0q6phxo5gju7j80uv 7175605 7175566 2026-06-18T19:34:15Z ~2026-35713-76 231912 7175605 wikitext text/x-wiki == Proovitükk == '''Proovitükk''' on [[Metsandus|metsanduses]] mõõtmiseks valitud kindla pindala või raadiusega ala, millelt kogutud andmete põhjal kirjeldatakse puistut või tehakse üldistusi suurema metsaala kohta. [[Eesti|Eestis]] kasutatakse proovitükke muu hulgas [[statistilises metsainventuuris]] (SMI), mida tehakse valikmeetodil. SMI metoodikas on proovitükid ringikujulised ja sõltuvalt mõõtmise eesmärgist erineva raadiusega.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Adermann |eesnimi=Veiko |aasta=2009 |pealkiri=''Eesti metsad 2008: metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil'' |url=https://keskkonnaagentuur.ee/media/901/download |vaadatud=18. juuni 2026 |väljaanne=Keskkonnaagentuur |lehekülg=10}}</ref> Eesti SMI-s jagunevad tagavara proovitükid 7 m raadiusega ajutisteks ja 10 m raadiusega alalisteks proovitükkideks. Nende pindala on vastavalt ligikaudu 154 m² ja 314 m² (A = πr²). [[Trakt]] on ruudukujuline, suurusega 800 × 800 m; [[Tagavara (metsandus)|tagavara]] proovitükkide vahekaugus trakti külgedel on 400 m. Lisaks põhiradiustele kasutatakse sõltuvalt mõõdetavast tunnusest ka 3,5 m, 5 m, 20 m, 40 m ja 200 m raadiusega mõõtmisalasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> == Jaotus == === Mõõdetavad tunnused === Kasvukoha proovitükil määratakse puistutasemel [[Takseertunnus|takseertunnused]] nagu [[kasvukohatüüp]], [[puistu]] [[enamuspuuliik]], vanus, keskmine kõrgus, keskmine diameeter jms.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Metsade inventeerimise alused {{!}} Keskkonnaagentuur |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/metsade-inventeerimise-alused |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=keskkonnaagentuur.ee |keel=et}}</ref> Tagavara proovitükil määratakse lisaks puistutasemel takseertunnustele ka kõikide etteantud raadiuses (7 või 10 m) kasvavate puude [[Rinnasdiameeter|rinnasdiameetrid]].<ref name=":1" /> Kõrguse hindamisel on näidatud, et optimaalne proovitüki suurus võib olla umbes 0,05–0,10 ha ja 20–40 puud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ochal |eesnimi=W. |perekonnanimi2=Socha |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Pierzchalski |eesnimi3=M. |kuupäev=2017 |pealkiri=The effect of the calculation method, plot size, and stand density on the accuracy of top height estimation in Norway spruce stands |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor2108-010 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=2 |lehekülg=498 |doi=10.3832/ifor2108-010 |issn=1971-7458}}</ref> === Mõõtmise kordused === Ajutised proovitükid – mõõdetakse ühekordselt. Alalised proovitükid – mõõdetakse kordusmõõtmistega (iga viie aasta järel).<ref name=":1" /> == Proovitüki kuju ja mõõtmine == Proovitüki kuju ja suurus mõjutavad mõõtmistulemuste täpsust. Ringproovitükke kasutatakse sageli, sest neid on lihtne rajada ning neil on sama pindala korral vähem servapuid kui teistsuguse kujuga proovitükkidel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Packalen |eesnimi=Petteri |perekonnanimi2=Strunk |eesnimi2=Jacob |perekonnanimi3=Maltamo |eesnimi3=Matti |perekonnanimi4=Myllymäki |eesnimi4=Mari |pealkiri=Circular or square plots in ALS-based forest inventories—does it matter?” ''Forestry: An International Journal of Forest Research'' |url=https://academic.oup.com/forestry/article/96/1/49/6686741?guestAccessKey= |vaadatud=18. juunil 2026 |väljaanne=Academic.oup |lehekülg=49|aasta=2023}}</ref> == Püsiproovitükk == Püsiproovitükid võimaldavad jälgida metsa muutumist ajas. Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikku hakati arendama 1995. aastal; proovitükke mõõdetakse uuesti viie aasta järel ning 2014. aastaks kuulus võrgustikku 729 püsiproovitükki.<ref>Kiviste, Andres; Hordo, Maris; Kangur, Ahto; Kardakov, Anton; Laarmann, Diana; Lilleleht, Ando; Metslaid, Sandra; Sims, Allan; Korjus, Henn. 2015. “Monitoring and modeling of forest ecosystems: the Estonian Network of Forest Research Plots / Metsaökosüsteemide seire ja modelleerimine metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku abil”. <nowiki>''</nowiki>Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused<nowiki>''</nowiki>, 62, lk 26.[https://reference-global.com/article/10.1515/fsmu-2015-0003] </ref> == Viited == n7fl1i7s6z8fkz8bpxkybzzbaiawskf 102 710550 7175411 7167815 2026-06-18T12:06:15Z ~2026-35614-86 231887 Lisasin termineid 7175411 wikitext text/x-wiki Üraskikahjustus on [[Ürasklased|ürasklaste]] (''Scolytinae'') elutegevusest tekkinud [[puidukahjustus]]. [[Ürasklased|Üraskid]] on laialt levinud [[kahjur|kahjurid]], kes elutsevad [[puukoor|puukoore]] all, kahjustades nii [[koor|koort]] kui ka [[kambium|kambiumikihti]]. [[Ürasklased|Üraskid]] asustavad sagedamini [[metsaserv|metsa servaalasid]], hõredaid [[puistu|puistuid]] ning värske [[Puukoor|koorega]] [[Okaspuutaimed|okaspuu]] [[metsamaterjal|metsamaterjali]], näiteks [[Raiesmik|raidmeid]] ja [[Virnastamine|virnastatud]] [[Ümarpuit|ümarpuitu]]. Kahjustused on eriti suured siis, kui [[mets|metsad]] on [[torm|tormi]], [[lumi|lume]] või muude tegurite tõttu juba varem nõrgestatud. [[Tormikahjustus|Tormikahjustuste]] hilinenud likvideerimine võib jätta [[Mets|metsa]] [[Ürasklased|üraskitele]] sobivat [[paljunemismaterjali]] ja soodustada nende [[masspaljunemine|masspaljunemist]].<ref name="kliimaministeerium">{{Netiviide |url=https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Kuuse-koore%C3%BCraski%20juhendmaterjal%20metsaomanikele.pdf |pealkiri=Kuuse-kooreürask: kuidas teda ära tunda ja ära hoida? |väljaanne=Kliimaministeerium |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> == Üraskikahjustuste levikut soodustavad tegurid == [[Euroopa|Euroopas]] on üraskikahjustused sagenenud ka [[kliimasoojenemine|kliimasoojenemise]] tõttu. Soojem [[kliima]] võib suurendada üraskite [[arvukus|arvukust]] ning kahjustuste ulatust. Kõrgem [[Kevad|kevadine]] [[temperatuur]] kiirendab [[haue|haude]] arengut. Mõnel [[Liik (bioloogia)|liigil]], näiteks [[kuuse-kooreürask|kuuse-kooreüraskil]], võib soodsates tingimustes areneda rohkem kui üks [[põlvkond]] [[Aasta|aastas]]. Pehmetel [[talv|talvedel]] hukkub vähem [[Ürasklased|üraskeid]], mistõttu võivad [[Kevad|kevadised]] [[populatsioon|populatsioonid]] olla suuremad.<ref name="euroopa">{{Netiviide |url=https://environment.ec.europa.eu/news/big-data-modelling-can-indicate-risk-bark-beetle-attacks-norway-spruce-forests-2023-03-15_en |pealkiri=Big data modelling can indicate risk of bark beetle attacks in Norway spruce forests |väljaanne=European Commission |aeg=15. märts 2023 |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> == Üraskikahjustuste ennetamine ja tõrje == [[Ürasklased|Üraskite]] otsene [[tõrje]] on keeruline, sest nad elavad [[Puu|puude]] [[puukoor|koore]] all. Seetõttu on kõige olulisem ennetus. [[Tormikahjustus|Tormikahjustusega]] [[Puu|puud]], värske [[Puukoor|koorega]] [[metsamaterjal]] ja [[Ürasklased|üraskitega]] asustatud [[Puu|puud]] tuleb õigel ajal [[Mets|metsast]] välja vedada või muul viisil kahjutuks teha. Kui [[kahjustatud]] või värskelt [[Langetamine|langetatud]] [[puit]] jääb [[Mets|metsa]] liiga kauaks, võib see muutuda [[Ürasklased|üraskitele]] sobivaks [[paljunemispaigaks]] ning põhjustada [[masspaljunemine|masspaljunemist]]. Samuti on tähtis jälgida [[Ürasklased|üraskite]] [[lendlus|lendluse]] algust, mis toimub tavaliselt aprilli lõpus või mais, et kaitsevõtteid saaks rakendada õigel ajal.<ref name="keskkonnaagentuur">{{Netiviide |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/kuuse-kooreuraski-kevadine-lendlus-alanud |pealkiri=Kuuse-kooreüraski kevadine lendlus on alanud |väljaanne=Keskkonnaagentuur |aeg=2. mai 2023 |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> Tõrjevõtetena kasutatakse [[püünispuu|püünispuid]] ja [[feromoonpüünis|feromoonpüüniseid]]. [[Püünispuudena]] kasutatakse värskelt [[Langetamine|langetatud]], [[Puukoor|koorega]] [[Harilik kuusk|kuuse]]- või [[Harilik mänd|männipuid]], mis sobivad [[Ürasklased|üraskitele]] [[haudekohtadeks]]. [[Püünispuud]] [[Langetamine|langetatakse]] enne [[Ürasklased|üraskite]] [[lendlus|lendlust]], tavaliselt veebruaris või märtsis, ning need jäetakse ajutiselt [[Mets|metsa]] [[Ürasklased|üraskite]] ligimeelitamiseks. Kui [[Ürasklased|üraskid]] on [[püünispuud]] asustanud, tuleb need enne uue [[põlvkond|üraskipõlvkonna]] väljumist [[Mets|metsast]] välja vedada või muul viisil kahjutuks teha. Kui [[väljavedu]] ei ole võimalik, tuleb [[Puu|puud]] koorida ning [[Puukoor|koored]] hävitada, näiteks põletada või vähemalt 0,5 meetri sügavusele maasse matta. [[Feromoonpüünis|Feromoonpüüniseid]] kasutatakse [[Ürasklased|üraskite]] ligimeelitamiseks, püügiks ja [[seire|seireks]]. Neid võib kasutada koos [[püünispuudega]], et tõrje oleks tõhusam.<ref name="metsauhistu">{{Netiviide |url=https://keskeesti.metsauhistu.ee/kuuse-kooreuraski-torjevahendid/ |pealkiri=Kuuse-kooreüraski tõrjevahendid |väljaanne=Kesk-Eesti Metsaühistu |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> [[Feromoonpüüniste]] kasutamist [[Kuuse-kooreürask|kuuse-kooreüraski]] tõrjes on käsitletud ka ingliskeelses [[Teadusartikkel|teadusartiklis]], milles uuriti nende mõju uute ''[[Kuuse-kooreürask|Ips typographus]]'' rünnakute vähendamisele pärast [[Sanitaarraie|sanitaarraiet]].<ref name="kuhn2022">{{Netiviide |url=https://peerj.com/articles/14093/ |pealkiri=Do pheromone traps help to reduce new attacks of ''Ips typographus'' at the local scale after a sanitary cut? |autor=Kuhn, A.; Hautier, L.; San Martin, G. |väljaanne=PeerJ |aeg=2022 |doi=10.7717/peerj.14093 |vaadatud=27. mai 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} hqa8zoxepausw9zbi5y9lmx72btb8g1 7175420 7175411 2026-06-18T12:21:28Z ~2026-35614-86 231887 lisasin katekooria 7175420 wikitext text/x-wiki Üraskikahjustus on [[Ürasklased|ürasklaste]] (''Scolytinae'') elutegevusest tekkinud [[puidukahjustus]]. [[Ürasklased|Üraskid]] on laialt levinud [[kahjur|kahjurid]], kes elutsevad [[puukoor|puukoore]] all, kahjustades nii [[koor|koort]] kui ka [[kambium|kambiumikihti]]. [[Ürasklased|Üraskid]] asustavad sagedamini [[metsaserv|metsa servaalasid]], hõredaid [[puistu|puistuid]] ning värske [[Puukoor|koorega]] [[Okaspuutaimed|okaspuu]] [[metsamaterjal|metsamaterjali]], näiteks [[Raiesmik|raidmeid]] ja [[Virnastamine|virnastatud]] [[Ümarpuit|ümarpuitu]]. Kahjustused on eriti suured siis, kui [[mets|metsad]] on [[torm|tormi]], [[lumi|lume]] või muude tegurite tõttu juba varem nõrgestatud. [[Tormikahjustus|Tormikahjustuste]] hilinenud likvideerimine võib jätta [[Mets|metsa]] [[Ürasklased|üraskitele]] sobivat [[paljunemismaterjali]] ja soodustada nende [[masspaljunemine|masspaljunemist]].<ref name="kliimaministeerium">{{Netiviide |url=https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Kuuse-koore%C3%BCraski%20juhendmaterjal%20metsaomanikele.pdf |pealkiri=Kuuse-kooreürask: kuidas teda ära tunda ja ära hoida? |väljaanne=Kliimaministeerium |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> == Üraskikahjustuste levikut soodustavad tegurid == [[Euroopa|Euroopas]] on üraskikahjustused sagenenud ka [[kliimasoojenemine|kliimasoojenemise]] tõttu. Soojem [[kliima]] võib suurendada üraskite [[arvukus|arvukust]] ning kahjustuste ulatust. Kõrgem [[Kevad|kevadine]] [[temperatuur]] kiirendab [[haue|haude]] arengut. Mõnel [[Liik (bioloogia)|liigil]], näiteks [[kuuse-kooreürask|kuuse-kooreüraskil]], võib soodsates tingimustes areneda rohkem kui üks [[põlvkond]] [[Aasta|aastas]]. Pehmetel [[talv|talvedel]] hukkub vähem [[Ürasklased|üraskeid]], mistõttu võivad [[Kevad|kevadised]] [[populatsioon|populatsioonid]] olla suuremad.<ref name="euroopa">{{Netiviide |url=https://environment.ec.europa.eu/news/big-data-modelling-can-indicate-risk-bark-beetle-attacks-norway-spruce-forests-2023-03-15_en |pealkiri=Big data modelling can indicate risk of bark beetle attacks in Norway spruce forests |väljaanne=European Commission |aeg=15. märts 2023 |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> == Üraskikahjustuste ennetamine ja tõrje == [[Ürasklased|Üraskite]] otsene [[tõrje]] on keeruline, sest nad elavad [[Puu|puude]] [[puukoor|koore]] all. Seetõttu on kõige olulisem ennetus. [[Tormikahjustus|Tormikahjustusega]] [[Puu|puud]], värske [[Puukoor|koorega]] [[metsamaterjal]] ja [[Ürasklased|üraskitega]] asustatud [[Puu|puud]] tuleb õigel ajal [[Mets|metsast]] välja vedada või muul viisil kahjutuks teha. Kui [[kahjustatud]] või värskelt [[Langetamine|langetatud]] [[puit]] jääb [[Mets|metsa]] liiga kauaks, võib see muutuda [[Ürasklased|üraskitele]] sobivaks [[paljunemispaigaks]] ning põhjustada [[masspaljunemine|masspaljunemist]]. Samuti on tähtis jälgida [[Ürasklased|üraskite]] [[lendlus|lendluse]] algust, mis toimub tavaliselt aprilli lõpus või mais, et kaitsevõtteid saaks rakendada õigel ajal.<ref name="keskkonnaagentuur">{{Netiviide |url=https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/kuuse-kooreuraski-kevadine-lendlus-alanud |pealkiri=Kuuse-kooreüraski kevadine lendlus on alanud |väljaanne=Keskkonnaagentuur |aeg=2. mai 2023 |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> Tõrjevõtetena kasutatakse [[püünispuu|püünispuid]] ja [[feromoonpüünis|feromoonpüüniseid]]. [[Püünispuudena]] kasutatakse värskelt [[Langetamine|langetatud]], [[Puukoor|koorega]] [[Harilik kuusk|kuuse]]- või [[Harilik mänd|männipuid]], mis sobivad [[Ürasklased|üraskitele]] [[haudekohtadeks]]. [[Püünispuud]] [[Langetamine|langetatakse]] enne [[Ürasklased|üraskite]] [[lendlus|lendlust]], tavaliselt veebruaris või märtsis, ning need jäetakse ajutiselt [[Mets|metsa]] [[Ürasklased|üraskite]] ligimeelitamiseks. Kui [[Ürasklased|üraskid]] on [[püünispuud]] asustanud, tuleb need enne uue [[põlvkond|üraskipõlvkonna]] väljumist [[Mets|metsast]] välja vedada või muul viisil kahjutuks teha. Kui [[väljavedu]] ei ole võimalik, tuleb [[Puu|puud]] koorida ning [[Puukoor|koored]] hävitada, näiteks põletada või vähemalt 0,5 meetri sügavusele maasse matta. [[Feromoonpüünis|Feromoonpüüniseid]] kasutatakse [[Ürasklased|üraskite]] ligimeelitamiseks, püügiks ja [[seire|seireks]]. Neid võib kasutada koos [[püünispuudega]], et tõrje oleks tõhusam.<ref name="metsauhistu">{{Netiviide |url=https://keskeesti.metsauhistu.ee/kuuse-kooreuraski-torjevahendid/ |pealkiri=Kuuse-kooreüraski tõrjevahendid |väljaanne=Kesk-Eesti Metsaühistu |vaadatud=23. mai 2026}}</ref> [[Feromoonpüüniste]] kasutamist [[Kuuse-kooreürask|kuuse-kooreüraski]] tõrjes on käsitletud ka ingliskeelses [[Teadusartikkel|teadusartiklis]], milles uuriti nende mõju uute ''[[Kuuse-kooreürask|Ips typographus]]'' rünnakute vähendamisele pärast [[Sanitaarraie|sanitaarraiet]].<ref name="kuhn2022">{{Netiviide |url=https://peerj.com/articles/14093/ |pealkiri=Do pheromone traps help to reduce new attacks of ''Ips typographus'' at the local scale after a sanitary cut? |autor=Kuhn, A.; Hautier, L.; San Martin, G. |väljaanne=PeerJ |aeg=2022 |doi=10.7717/peerj.14093 |vaadatud=27. mai 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Metsandus]] 2q977jc38eyqcbqv6jqdzdybp75dfw4 0 710709 7175626 7174527 2026-06-18T20:29:44Z Hannesvalk 176021 /* 15. juuni */ 7175626 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{sisukord paremale}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026</ref> === 28. mai === USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.<ref>[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026</ref> Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026</ref> USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.<ref>[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026</ref> === 31. mai === USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.<ref>[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].<ref>[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026</ref> Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.<ref>[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026</ref> Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026</ref> USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026</ref> Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none |website=arileht.delfi.ee}}</ref> === 3. juuni === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.<ref>[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026</ref> Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.<ref>[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026</ref> === 5. juuni === USA ja Iraan vahetasid õhulööke.<ref>[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026</ref> === 7. juuni === Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.<ref>[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026</ref> === 9. juuni === Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].<ref>[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026</ref> USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele. <ref>[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026</ref> === 14. juuni === Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026</ref>, mille allkirjastamine toimub nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610056753/sveits-usa-iraani-lepe-allkirjastatakse-reedel-burgenstockis Šveits: USA-Iraani lepe allkirjastatakse reedel Bürgenstockis] ERR, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[USA president]] [[Donald Trump]] ja Iraani esndajas allkirjastasid [[vaherahu|kokkuleppe]] Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591743/vabariiklased-kritiseerivad-iraaniga-allkirjastatud-lepet-reagan-pooraks-end-hauas-ringi Vabariiklased kritiseerivad Iraaniga allkirjastatud lepet: Reagan pööraks end hauas ringi] Delfi, 18. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591911/analuus-usa-iraani-lepe-muudab-islamireziimi-varasemast-voimsamaks-miks-peaks-iisrael-seda-lubama ANALÜÜS | USA-Iraani lepe muudab islamirežiimi varasemast võimsamaks. Miks peaks Iisrael seda lubama?] Delfi, 18. VI 2026</ref> Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591959/vance-iraaniga-solmitud-kokkuleppest-60-paevane-periood-labiraakimisteks-on-alanud Vance Iraaniga sõlmitud kokkuleppest: 60-päevane periood läbirääkimisteks on alanud] Delfi, 18. VI 2026</ref> Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026</ref> Peale leningu sõlmimist algas laevaliikusus Hormuzi väinas<ref>[https://www.err.ee/1610058334/esimesed-tankerid-labisid-hormuzi-vaina Esimesed tankerid läbisid Hormuzi väina] ERR, 18. VI 2026</ref> ja nafta hind maailmaturul alustas langemist.<ref>[https://www.err.ee/1610057935/nafta-hind-jatkab-langemist Nafta hind jätkab langemist] ERR, 18. VI 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 445m1o9fh4eekajvmkrqf0m2a761ve8 0 711189 7175839 7108765 2026-06-19T08:51:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175839 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hargeysa | hääldus = | nimi1_keel = somaali | nimi1 = Hargeysa | pilt = HargeisaDrone.jpg | lipp = Flag of Hargeisa.svg | lipu_link = [[Hargeysa lipp]] | vapp = Hargeisa Local Government Logo.svg | vapi_link = Hargeysa omavalitsuse pitser | pindala = 140 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Somaalia }} '''Hargeysa''' ([[somaali keel]]es Hargeysa, [[araabia keel]]es هرجيسا ''Harjīsā'') on linn [[Somaalia]]s, ''de facto'' iseseisva [[Somaalimaa]] pealinn. Linn rajati 19. sajandi lõpus. [[1941]]. aastast oli Hargeysa [[Briti Somaalimaa]] pealinn. [[1988]]. aastal, [[Somaalia kodusõda|Somaalia kodusõja]] ajal sai linn keskvalitsuse pommirünnakutes tugevasti kannatada, kuid ehitati pärast sõda uuesti üles. 1958. aastal elas linnas umbes 30 000 inimest. 2026. aasta seisuga on linna elanike arv koos eeslinnadega hinnanguliselt 1,28 miljonit.<ref>[https://web.archive.org/web/20250426035551/https://worldpopulationreview.com/cities/somalia/hargeysa Hargeysa], worldpopulationreview.com.</ref> Linnas on [[Hargeysa rahvusvaheline lennujaam]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} [[Kategooria:Somaalia linnad]] [[Kategooria:Somaalimaa]] j8ca9hhx3lb86m6o3yksq3ba1a3kl6b 102 711247 7175665 7175392 2026-06-18T22:18:23Z ~2026-33402-69 231042 7175665 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised [[polümeerid]], mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti [[Metüülrühm|metüülrühmad]]. Silikoone iseloomustavad [[elastsus]], kuumakindlus, [[hüdrofoobsus]] ning vastupidavus [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirgusele]] ja [[Osoonikiht|osoonile]]. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone [[Ehitamine|ehituses]], [[Elektroonika|elektroonikas]], [[Meditsiin|meditsiinis]] ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine == Silikooni kasutatakse laialdaselt [[Fassaad|klaasfassaadides]]. See moodustab [[Elastsusjõud|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel ning aitab kompenseerida [[Temperatuur|temperatuurimuutustest]] tingitud [[Deformatsioon|deformatsioone]].<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Selle kasutamist soodustavad [[elastsus]], vastupidavus temperatuurimuutustele ning vee hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada [[Ehitustarind|konstruktsioonide]] ilmastikukindlust ja vähendada [[Niiskus|niiskusest]] põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liite[[Vuuk|vuukides]], kus konstruktsiooniosad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab [[Vuuk|vuugil]] kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad [[Vuuk|vuukide]] [[Veekindlus|veepidavust]] ning vähendavad niiskuse tungimist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]].<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Fassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas [[Struktuurne klaas|struktuurses klaasimises]], kus see moodustab [[Elastsus|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel. Sellised ühendused võimaldavad kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud [[Deformatsioon|deformatsioone]] ning kanda üle [[Koormus|tuulekoormust]]. Tänu ilmastiku- ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguskindlusele]] kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes [[Fassaad|klaasfassaadisüsteemides]].<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid [[immutusvahendeid]] kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. Töödeldud pinnad omandavad vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal veeauru läbilaskvuse. Selline kaitse aitab vähendada niiskusest ning [[külmumis-sulamistsüklitest]] põhjustatud kahjustusi ja pikendada [[Ehitusmaterjal|ehitusmaterjalide]] kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks [[Vannituba|vannitubades]], duširuumides ja [[Tualett|tualettruumides]], kasutatakse silikooni [[veetihedate]] vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete [[liitekohtades]]. Silikoon aitab takistada vee sattumist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]] ning vähendab [[Niiskus|niiskuskahjustuste]] riski.<ref name="klosowski2004" /> == Viited == {{Viited}} ro34bdy4m1p0nv4x27zmxzxwo6btj3u 7175670 7175665 2026-06-18T22:22:28Z ~2026-33402-69 231042 7175670 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised [[polümeerid]], mille põhistruktuur koosneb räni- ja hapnikuaatomite ahelast (–Si–O–Si–), mille külge on seotud orgaanilised rühmad, enamasti [[Metüülrühm|metüülrühmad]]. Silikoone iseloomustavad [[elastsus]], kuumakindlus, [[hüdrofoobsus]] ning vastupidavus [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirgusele]] ja [[Osoonikiht|osoonile]]. Nende omaduste tõttu kasutatakse silikoone [[Ehitamine|ehituses]], [[Elektroonika|elektroonikas]], [[Meditsiin|meditsiinis]] ja paljudes teistes valdkondades.<ref name="wacker2023">Wacker Chemie AG. ''Silicones – Properties and Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2023.</ref> == Kasutamine == Silikooni kasutatakse laialdaselt [[Fassaad|klaasfassaadides]]. See moodustab [[Elastsusjõud|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel ning aitab kompenseerida [[Temperatuur|temperatuurimuutustest]] tingitud [[Deformatsioon|deformatsioone]].<ref name="evs15651">EVS-EN 15651-1. ''Fassaadielementide vuukide hermeetikud. Osa 1: Fassaadielemendid''.</ref> Selle kasutamist soodustavad [[elastsus]], vastupidavus temperatuurimuutustele ning vee hülgavad omadused. Silikoonmaterjalid aitavad säilitada [[Ehitustarind|konstruktsioonide]] ilmastikukindlust ja vähendada [[Niiskus|niiskusest]] põhjustatud kahjustusi.<ref name="wacker2023" /> === Vuukide tihendamine === Silikoonhermeetikuid kasutatakse deformatsiooni- ja liite[[Vuuk|vuukides]], kus konstruktsiooniosad puutuvad kokku [[Vibratsioon|vibratsiooni]], [[Temperatuur|temperatuurikõikumiste]] või mehaaniliste koormustega.<ref name="evs17333">EVS-EN 17333-3:2020.</ref> Materjali elastsus võimaldab [[Vuuk|vuugil]] kohaneda konstruktsiooni liikumisega ilma ühenduse katkemiseta. Silikoonhermeetikud parandavad [[Vuuk|vuukide]] [[Veekindlus|veepidavust]] ning vähendavad niiskuse tungimist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]].<ref name="klosowski2004">Klosowski, J. M. ''Sealants in Construction''. 2nd ed. New York: Marcel Dekker, 2004.</ref> === Klaasfassaadid === Silikooni kasutatakse [[Fassaad|klaasfassaadides]], sealhulgas [[Struktuurne klaas|struktuurses klaasimises]], kus see moodustab [[Elastsus|elastse]] ühenduse klaasi ja metallraami vahel. Sellised ühendused võimaldavad kompenseerida temperatuurimuutustest tingitud [[Deformatsioon|deformatsioone]] ning kanda üle [[Koormus|tuulekoormust]]. Tänu ilmastiku- ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettkiirguskindlusele]] kasutatakse silikooni laialdaselt kaasaegsetes [[Fassaad|klaasfassaadisüsteemides]].<ref name="dow2019">Dow. ''Structural Silicone Glazing Manual''. Midland, Michigan: Dow Chemical Company, 2019.</ref> === Pinna kaitse === Silikoonipõhiseid [[immutusvahendeid]] kasutatakse [[Betoon|betooni]] ja [[Müüritis|müüritise]] kaitsmiseks vee imendumise eest. [[Töödeldud pinnad]] omandavad vett hülgavad omadused, säilitades samal ajal veeauru läbilaskvuse. Selline kaitse aitab vähendada niiskusest ning [[külmumis-sulamistsüklitest]] põhjustatud kahjustusi ja pikendada [[Ehitusmaterjal|ehitusmaterjalide]] kasutusiga.<ref name="wacker2022">Wacker Chemie AG. ''Silane and Silicone Water Repellents for Construction Applications''. Munich: Wacker Chemie AG, 2022.</ref> === Sanitaarruumid === Sanitaaruumides, näiteks [[Vannituba|vannitubades]], duširuumides ja [[Tualett|tualettruumides]], kasutatakse silikooni [[veetihedate]] vuukide tegemiseks plaatide ja sanitaarseadmete [[liitekohtades]]. Silikoon aitab takistada vee sattumist [[Ehitustarind|konstruktsioonidesse]] ning vähendab [[Niiskus|niiskuskahjustuste]] riski.<ref name="klosowski2004" /> == Viited == {{Viited}} nxhawqjvw84hutv8pdxbk57p8zs77ee 0 711735 7175909 7170642 2026-06-19T10:59:42Z .Toon 67500 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Sõidukid]] 7175909 wikitext text/x-wiki == Ülerõhk (sisepõlemismootoris) == '''Ülerõhk''' '''sisepõlemismootoris'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=COOL AIR EQUALS POWER |url=https://www.raceenginetechnology.com/Suppliers/cool-air-equals-power |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Race Engine Technology |keel=en-GB}}</ref> (ingl ''boost pressure'') on sundülelaadimise abil sisselaskekollektoris tekkiv [[rõhk]], mis ületab ümbritsevat [[Atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhku]]. Ülerõhk saavutatakse tavaliselt turbolaaduri<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=x-engineer.org |pealkiri=How turbocharging works – x-engineer.org |url=https://x-engineer.org/turbocharging/ |vaadatud=2026-03-19 |keel=en-US}}</ref>, mehaanilise või elektrilise kompressori abil.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Supercharger {{!}} Forced Induction, Turbocharging & Compression {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/technology/supercharger |vaadatud=2026-03-19}}</ref> Ülerõhu peamine eesmärk on suurendada silindritesse siseneva õhu massi. Kuna kokkusurutud õhk on suurema tihedusega, võimaldab see sama töötsükli jooksul põletada rohkem kütust, mille tulemusena kasvavad mootori pöördemoment ja võimsus. == Rõhu määratlus ja mõõtmine == Ülerõhku väljendatakse tavaliselt baarides (bar), kilopaskalites ([[Paskal|kPa]]) või naelades ruuttolli kohta (psi). Praktikas kuvatakse mõõteriistadel enamasti '''manomeetriline rõhk''' (gauge pressure), mis näitab rõhku atmosfäärirõhu suhtes, samal ajal kui tehnilistes arvutustes kasutatakse '''absoluutrõhku'''. Seos: '''<nowiki>''</nowiki>absoluutrõhk = atmosfäärirõhk + ülerõhk<nowiki>''</nowiki>''' == Viited == <references /> [[Kategooria:Sõidukid]] 5pnn5pftbdtx5ifp7gxy45h07rhmobc 7175910 7175909 2026-06-19T10:59:51Z .Toon 67500 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Mootorid]] 7175910 wikitext text/x-wiki == Ülerõhk (sisepõlemismootoris) == '''Ülerõhk''' '''sisepõlemismootoris'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=COOL AIR EQUALS POWER |url=https://www.raceenginetechnology.com/Suppliers/cool-air-equals-power |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Race Engine Technology |keel=en-GB}}</ref> (ingl ''boost pressure'') on sundülelaadimise abil sisselaskekollektoris tekkiv [[rõhk]], mis ületab ümbritsevat [[Atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhku]]. Ülerõhk saavutatakse tavaliselt turbolaaduri<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=x-engineer.org |pealkiri=How turbocharging works – x-engineer.org |url=https://x-engineer.org/turbocharging/ |vaadatud=2026-03-19 |keel=en-US}}</ref>, mehaanilise või elektrilise kompressori abil.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Supercharger {{!}} Forced Induction, Turbocharging & Compression {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/technology/supercharger |vaadatud=2026-03-19}}</ref> Ülerõhu peamine eesmärk on suurendada silindritesse siseneva õhu massi. Kuna kokkusurutud õhk on suurema tihedusega, võimaldab see sama töötsükli jooksul põletada rohkem kütust, mille tulemusena kasvavad mootori pöördemoment ja võimsus. == Rõhu määratlus ja mõõtmine == Ülerõhku väljendatakse tavaliselt baarides (bar), kilopaskalites ([[Paskal|kPa]]) või naelades ruuttolli kohta (psi). Praktikas kuvatakse mõõteriistadel enamasti '''manomeetriline rõhk''' (gauge pressure), mis näitab rõhku atmosfäärirõhu suhtes, samal ajal kui tehnilistes arvutustes kasutatakse '''absoluutrõhku'''. Seos: '''<nowiki>''</nowiki>absoluutrõhk = atmosfäärirõhk + ülerõhk<nowiki>''</nowiki>''' == Viited == <references /> [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Mootorid]] 6ek90la4w7bofz71xvsoysenymi5i7a 0 711759 7175630 7146846 2026-06-18T20:35:57Z Hannesvalk 176021 7175630 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2026. aasta Iraani sõda | osa = [[Iraani-Iisraeli varikonfliktist|Iraani-Iisraeli varikonfliktist]] ja [[Lähis-Ida kriis (2023–)|2023. aastal alanud Lähis-Ida kriisist]] | pilt = 2026 Iran war collage.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = alates 28. veebruar 2026 | koht = [[Ees-Aasia]] (peamiselt [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ümbrus) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = Käimasolev * Iraani juhtkonna, sh [['Alī Khāmene'i]] jt, tapmine õhulöökides, [[Iraani Ajutise Valitsusnõukogu|Ajutise Valitsusnõukogu]] moodustamine ja laialisaatmine, [[Mojtabá Khāmene'ī]] valimine uueks Iraani kõrgeimaks juhiks. * Iraan sulges [[Hormuzi väin]]a * Iisraeli ja [[Ḩizb Allāh]]i konflikt kulmineerub [[2026. Liibanoni sõda|2026. aasta Liibanoni sõjaga]] | osaline1 = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>{{Pisilipp|Iisrael}} | osaline2 = {{Lihtloend| * {{Pisilipp|Iraan}} * [[File:Flag of Hezbollah (thumbnail placeholder).svg|23px]] [[Ḩizb Allāh]] * [[File:PMF infobox.png|23px]] [[Quwwāt al-Ḥashd ash-Shaʿbī]] * [[File:Shiite Resistance flag.svg|23px]] [[al-Moqawamat al-Islamiat fi al-Iraq]] }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Trump]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Pete Hegseth]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Dan Caine]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Benjamin Netanyahu]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Yisra'el Kats]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Eyal Zamir]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Tomer Bar]] }} | väejuht2 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|Iraan}} [['Alī Khāmene'ī]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Larijani]] {{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Aziz Nasirzadeh]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Abdolrahim Mousavi]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Shamkhani]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Pakpour]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Shirazi]]{{Atentaat}} }} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = {{Riigi ikoon|USA}} 13 hukkunut<br> 200 haavatut<br>{{Riigi ikoon|ISR}} 2 sõdurit hukkunud<br> 17 tsiviilisikut hukkunud <br> 14 sõdurit vigastatud<br> 2975 tsiviilisikut vigastatud | kaotused2 = {{Riigi ikoon|Iraan}} 48 juhti hukkunud<br> 90 sõjalaeva uputatud<br> 1000-6000 langenut 18000 vigastatut | kaotused3 = | märkused = }} '''2026. aasta Iraani sõda''' algas 28. veebruaril 2026, mil [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] alustasid operatsioonide "Eepiline raev" (inglise keeles ''Epic Fury'') ja "Möirgav lõvi" (''Roaring Lion'', [[heebrea keel]]es מִבְצַע שְׁאָגַת הָאֲרִי, ''Mivtsá She'agát Ha'arí'') õhulööke Iraani vastu. Iraan vastas sellele raketi- ja droonirünnakutega, sihtides Iisraeli ning Lähis-Idas asuvaid Ühendriikide sõjaväebaase ning erinevaid Ühendriikide-sõbralikke riike.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439262/iisrael-alustas-runnakut-iraani-vastu OTSEBLOGI | Regionaalne sõda. Iisrael usub, et ajatolla Khamenei hukkus, Iraan ründab araabia riike] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609954220/usa-ja-iisrael-alustasid-runnakut-iraanile USA ja Iisrael alustasid rünnakut Iraanile] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iraan-rundas-usa-vagesid-voorustavaid-riike-lahis-idas-pihta-sai-dubai-luksushotell |title=BLOGI ⟩ Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas, pihta sai Dubai luksushotell |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425927/ulevaade-selge-loppeesmargita-trump-laks-iraaniga-sotta-liitlaste-survel |title=ÜLEVAADE ⟩ Selge lõppeesmärgita Trump läks Iraaniga sõtta liitlaste survel |url-access=subscription |author=Emilie Haljas |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Liitlasvägede sõjaline operatsioon järgnes nädalaid kestnud edututele läbirääkimistele USA ja Iraani ametnike vahel [[Iraani tuumaprogramm|Teherani tuumaprogrammi]] üle.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425923/ajajoon-runnak-iraanile-lahvatas-akitselt-piirkondlikuks-kriisikoldeks |title=AJAJOON ⟩ Rünnak Iraanile lahvatas äkitselt piirkondlikuks kriisikoldeks |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Kuus nädalat varem oli Iraani valitsus riigis mahasurunud [[2025.–2026. aasta Iraani meeleavaldused|laiaulatuslikud valitsusvastased meeleavaldused]], tappes selle käigus tuhandeid tsiviilelanikke. Sõja avalöökidega tapeti mitmeid Iraani võtmeisikuid, teiste seas [[Iraani kõrgeim juht]] [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]], [[Kõrgem Riiklik Julgeolekunõukogu|Kõrgema Riikliku Julgeolekunõukogu]] sekretäri [[Ali Larijani]] ja [[Iraani kaitseminister|kaitseminister]] [[Aziz Nasirzadeh]]. Samuti keskenduti Iraani poliitilise ja sõjalise juhtimistruktuuri, õhutõrjevõimekuse, raketilaskeseadeliste, laevastiku, sõjatööstuse (eeskätt raketitootmise) ning tuumarelvaprogrammiga seotud rajatiste hävitamisele. Iraan vastas drooni- ja raketilöökidega Iisraelile, Pärsia lahe riikides asuvatele USA sõjaväebasidele. Samuti ründas Iraan piirkonna riikide nafta- ja gaasitööstusest ning asus takistama laevaliiklust [[Hormuzi väin]]as. Nende aktsioonide tõttu kerkisid nafta ja gaasi hinnad maailmas hüppeliselt. 2. märtsil ründas [[Liibanon]]is baseeruv [[Hizbollah]] Iisraeli ja Iisrael vastas õhurünnakutega ning maismaaoperatsioonidega Lõuna-Liibanonis. 4. märtsil teatas Valge Maja, et sõja eesmärkideks on hävitada Iraani režiimi ballistiliste rakettide programm, hävitada Iraani mereväe kohalolek piirkonnas, lammutada Iraani terroristlikud käsilasorganisatsioonid, kes on vastutanud rünnakute eest USA koalitsioonivägede vastu ja aidanud kaasa piirkonna destabiliseerimisele, takistada [[Iraani tuumaprogramm|Iraanil tuumarelva]] edasist taotlemist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440294/valge-maja-pressiesindaja-iraan-maksab-usa-vastu-toime-pandud-kuritegude-eest-verega Valge maja pressiesindaja: Iraan maksab USA vastu toime pandud kuritegude eest verega] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440191/video-miks-otsustati-iraani-runnata-trump-ja-rubio-on-jaganud-soja-alustamise-kohta-vastuolulisi-sonumeid VIDEO | Miks otsustati Iraani rünnata? Trump ja Rubio on jaganud sõja alustamise kohta vastuolulisi sõnumeid] Delfi, 4. III 2026</ref> 12. märtsil esitas Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] kolm nõudmist sõja lõpetamiseks: Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine, reparatsioonide maksmine Iraanile, kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> 8. aprill sõlmisid USA, Iisrael ja Iraan Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu kokkuleppega alustada [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lubasid lõpetada kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avada vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisrael teatas, et vaherahu ei laiene Liibanonile. 15. juunil leppisid USA ja Iraan kokku rahumemorandumis<ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026</ref>, mis allkirjastati 17. juunil<ref>[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026</ref>. Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026</ref> == Kronoloogia == {{Vaata|2026. aasta Iraani sõja kronoloogia}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439960/iisrael-vs-iraan-kelle-sojamasin-on-tugevam |pealkiri=Iisrael vs. Iraan: kelle sõjamasin on tugevam? |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439849/analuus-mida-trump-sojast-tahab-vastus-muutub-iga-paev-see-eest-on-kindel-plaan-iisraelil |pealkiri=ANALÜÜS - Mida Trump sõjast tahab? Vastus muutub iga päev. See-eest on kindel plaan Iisraelil |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443362/analuus-naftavaljad-polevad-trumpi-arplemisest-on-saanud-kogu-maailma-kriisi-viiv-kurnamissoda |pealkiri=ANALÜÜS - Naftaväljad põlevad. Trumpi ärplemisest on saanud kogu maailma kriisi viiv kurnamissõda |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2026-03-20 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * [https://www.err.ee/1609974012/kalev-stoicescu-iraani-reziim-voitleb-terve-kurjuse-telje-eest Kalev Stoicescu: Iraani režiim võitleb terve kurjuse telje eest] ERR, 21.III 2026 * {{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120564361/olukord-muutub-aina-kriitilisemaks-hormuzi-vaina-blokaad-rasib-nafta-ja-kusiaine-hindu |pealkiri=Olukord muutub aina kriitilisemaks. Hormuzi väina blokaad räsib nafta ja kusiaine hindu |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Saarmann |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120566096/ulevaade-iraani-soda-rahu-voi-totaalne-havitus-trumpi-avaldused-koiguvad-aarmusest-aarmusesse |pealkiri=ÜLEVAADE - Iraani sõda: rahu või totaalne hävitus? Trumpi avaldused kõiguvad äärmusest äärmusesse |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-04-07 |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120569114/sojaekspert-vastab-kas-trump-kaotas-ja-iraan-voitis-kas-vaherahu-on-lahis-idas-pelgalt-hingetombeks |pealkiri=SÕJAEKSPERT VASTAB - Kas Trump kaotas ja Iraan võitis? Kas vaherahu on Lähis-Idas pelgalt hingetõmbeks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-16 |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120570097/ulevaade-soda-aitasid-alustada-iisraeli-lobi-ja-witkoffi-segadus-lepet-takistavad-iraani-siselohe-ja-trumpi-rapsimine |pealkiri=ÜLEVAADE - Sõda aitasid alustada Iisraeli lobi ja Witkoffi segadus. Lepet takistavad Iraani siselõhe ja Trumpi rapsimine |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-04-21 |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] [[Kategooria:Iraani ajalugu]] [[Kategooria:Sõjad]] ow9s2k4cu3tyj0ubqfjqeygl44eia6w 7175631 7175630 2026-06-18T20:38:18Z Hannesvalk 176021 7175631 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2026. aasta Iraani sõda | osa = [[Iraani-Iisraeli varikonfliktist|Iraani-Iisraeli varikonfliktist]] ja [[Lähis-Ida kriis (2023–)|2023. aastal alanud Lähis-Ida kriisist]] | pilt = 2026 Iran war collage.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = alates 28. veebruar 2026 | koht = [[Ees-Aasia]] (peamiselt [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ümbrus) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = Käimasolev * Iraani juhtkonna, sh [['Alī Khāmene'i]] jt, tapmine õhulöökides, [[Iraani Ajutise Valitsusnõukogu|Ajutise Valitsusnõukogu]] moodustamine ja laialisaatmine, [[Mojtabá Khāmene'ī]] valimine uueks Iraani kõrgeimaks juhiks. * Iraan sulges [[Hormuzi väin]]a * Iisraeli ja [[Ḩizb Allāh]]i konflikt kulmineerub [[2026. Liibanoni sõda|2026. aasta Liibanoni sõjaga]] | osaline1 = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}<br>{{Pisilipp|Iisrael}} | osaline2 = {{Lihtloend| * {{Pisilipp|Iraan}} * [[File:Flag of Hezbollah (thumbnail placeholder).svg|23px]] [[Ḩizb Allāh]] * [[File:PMF infobox.png|23px]] [[Quwwāt al-Ḥashd ash-Shaʿbī]] * [[File:Shiite Resistance flag.svg|23px]] [[al-Moqawamat al-Islamiat fi al-Iraq]] }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Trump]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Pete Hegseth]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Dan Caine]] | {{Riigi ikoon|USA}} [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Benjamin Netanyahu]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Yisra'el Kats]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Eyal Zamir]] | {{Riigi ikoon|ISR}} [[Tomer Bar]] }} | väejuht2 = {{Täppideta loend | {{Riigi ikoon|Iraan}} [['Alī Khāmene'ī]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mas‘ūd Pezeshkīān]] | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Larijani]] {{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Aziz Nasirzadeh]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Abdolrahim Mousavi]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ali Shamkhani]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Pakpour]]{{Atentaat}} | {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Shirazi]]{{Atentaat}} }} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = {{Riigi ikoon|USA}} 13 hukkunut<br> 200 haavatut<br>{{Riigi ikoon|ISR}} 2 sõdurit hukkunud<br> 17 tsiviilisikut hukkunud <br> 14 sõdurit vigastatud<br> 2975 tsiviilisikut vigastatud | kaotused2 = {{Riigi ikoon|Iraan}} 48 juhti hukkunud<br> 90 sõjalaeva uputatud<br> 1000-6000 langenut 18000 vigastatut | kaotused3 = | märkused = }} '''2026. aasta Iraani sõda''' algas 28. veebruaril 2026, mil [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] alustasid operatsioonide "Eepiline raev" (inglise keeles ''Epic Fury'') ja "Möirgav lõvi" (''Roaring Lion'', [[heebrea keel]]es מִבְצַע שְׁאָגַת הָאֲרִי, ''Mivtsá She'agát Ha'arí'') õhulööke Iraani vastu. Iraan vastas sellele raketi- ja droonirünnakutega, sihtides Iisraeli ning Lähis-Idas asuvaid Ühendriikide sõjaväebaase ning erinevaid Ühendriikide-sõbralikke riike.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439262/iisrael-alustas-runnakut-iraani-vastu OTSEBLOGI | Regionaalne sõda. Iisrael usub, et ajatolla Khamenei hukkus, Iraan ründab araabia riike] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609954220/usa-ja-iisrael-alustasid-runnakut-iraanile USA ja Iisrael alustasid rünnakut Iraanile] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iraan-rundas-usa-vagesid-voorustavaid-riike-lahis-idas-pihta-sai-dubai-luksushotell |title=BLOGI ⟩ Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas, pihta sai Dubai luksushotell |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425927/ulevaade-selge-loppeesmargita-trump-laks-iraaniga-sotta-liitlaste-survel |title=ÜLEVAADE ⟩ Selge lõppeesmärgita Trump läks Iraaniga sõtta liitlaste survel |url-access=subscription |author=Emilie Haljas |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Liitlasvägede sõjaline operatsioon järgnes nädalaid kestnud edututele läbirääkimistele USA ja Iraani ametnike vahel [[Iraani tuumaprogramm|Teherani tuumaprogrammi]] üle.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425923/ajajoon-runnak-iraanile-lahvatas-akitselt-piirkondlikuks-kriisikoldeks |title=AJAJOON ⟩ Rünnak Iraanile lahvatas äkitselt piirkondlikuks kriisikoldeks |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Kuus nädalat varem oli Iraani valitsus riigis mahasurunud [[2025.–2026. aasta Iraani meeleavaldused|laiaulatuslikud valitsusvastased meeleavaldused]], tappes selle käigus tuhandeid tsiviilelanikke. Sõja avalöökidega tapeti mitmeid Iraani võtmeisikuid, teiste seas [[Iraani kõrgeim juht]] [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]], [[Kõrgem Riiklik Julgeolekunõukogu|Kõrgema Riikliku Julgeolekunõukogu]] sekretäri [[Ali Larijani]] ja [[Iraani kaitseminister|kaitseminister]] [[Aziz Nasirzadeh]]. Samuti keskenduti Iraani poliitilise ja sõjalise juhtimistruktuuri, õhutõrjevõimekuse, raketilaskeseadeliste, laevastiku, sõjatööstuse (eeskätt raketitootmise) ning tuumarelvaprogrammiga seotud rajatiste hävitamisele. Iraan vastas drooni- ja raketilöökidega Iisraelile, Pärsia lahe riikides asuvatele USA sõjaväebasidele. Samuti ründas Iraan piirkonna riikide nafta- ja gaasitööstusest ning asus takistama laevaliiklust [[Hormuzi väin]]as. Nende aktsioonide tõttu kerkisid nafta ja gaasi hinnad maailmas hüppeliselt. 2. märtsil ründas [[Liibanon]]is baseeruv [[Hizbollah]] Iisraeli ja Iisrael vastas õhurünnakutega ning maismaaoperatsioonidega Lõuna-Liibanonis. 4. märtsil teatas Valge Maja, et sõja eesmärkideks on hävitada Iraani režiimi ballistiliste rakettide programm, hävitada Iraani mereväe kohalolek piirkonnas, lammutada Iraani terroristlikud käsilasorganisatsioonid, kes on vastutanud rünnakute eest USA koalitsioonivägede vastu ja aidanud kaasa piirkonna destabiliseerimisele, takistada [[Iraani tuumaprogramm|Iraanil tuumarelva]] edasist taotlemist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440294/valge-maja-pressiesindaja-iraan-maksab-usa-vastu-toime-pandud-kuritegude-eest-verega Valge maja pressiesindaja: Iraan maksab USA vastu toime pandud kuritegude eest verega] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440191/video-miks-otsustati-iraani-runnata-trump-ja-rubio-on-jaganud-soja-alustamise-kohta-vastuolulisi-sonumeid VIDEO | Miks otsustati Iraani rünnata? Trump ja Rubio on jaganud sõja alustamise kohta vastuolulisi sõnumeid] Delfi, 4. III 2026</ref> 12. märtsil esitas Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] kolm nõudmist sõja lõpetamiseks: Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine, reparatsioonide maksmine Iraanile, kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> 8. aprill sõlmisid USA, Iisrael ja Iraan Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu kokkuleppega alustada [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lubasid lõpetada kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avada vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisrael teatas, et vaherahu ei laiene Liibanonile. 15. juunil leppisid USA ja Iraan kokku [[vaherahu|rahumemorandumis]],<ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026</ref> mis allkirjastati 17. juunil.<ref>[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026</ref> Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026</ref> == Kronoloogia == {{Vaata|2026. aasta Iraani sõja kronoloogia}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439960/iisrael-vs-iraan-kelle-sojamasin-on-tugevam |pealkiri=Iisrael vs. Iraan: kelle sõjamasin on tugevam? |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439849/analuus-mida-trump-sojast-tahab-vastus-muutub-iga-paev-see-eest-on-kindel-plaan-iisraelil |pealkiri=ANALÜÜS - Mida Trump sõjast tahab? Vastus muutub iga päev. See-eest on kindel plaan Iisraelil |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-03-03 |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443362/analuus-naftavaljad-polevad-trumpi-arplemisest-on-saanud-kogu-maailma-kriisi-viiv-kurnamissoda |pealkiri=ANALÜÜS - Naftaväljad põlevad. Trumpi ärplemisest on saanud kogu maailma kriisi viiv kurnamissõda |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2026-03-20 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * [https://www.err.ee/1609974012/kalev-stoicescu-iraani-reziim-voitleb-terve-kurjuse-telje-eest Kalev Stoicescu: Iraani režiim võitleb terve kurjuse telje eest] ERR, 21.III 2026 * {{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120564361/olukord-muutub-aina-kriitilisemaks-hormuzi-vaina-blokaad-rasib-nafta-ja-kusiaine-hindu |pealkiri=Olukord muutub aina kriitilisemaks. Hormuzi väina blokaad räsib nafta ja kusiaine hindu |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Saarmann |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120566096/ulevaade-iraani-soda-rahu-voi-totaalne-havitus-trumpi-avaldused-koiguvad-aarmusest-aarmusesse |pealkiri=ÜLEVAADE - Iraani sõda: rahu või totaalne hävitus? Trumpi avaldused kõiguvad äärmusest äärmusesse |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-04-07 |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120569114/sojaekspert-vastab-kas-trump-kaotas-ja-iraan-voitis-kas-vaherahu-on-lahis-idas-pelgalt-hingetombeks |pealkiri=SÕJAEKSPERT VASTAB - Kas Trump kaotas ja Iraan võitis? Kas vaherahu on Lähis-Idas pelgalt hingetõmbeks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-16 |vaadatud=2026-04-16 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}} * {{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120570097/ulevaade-soda-aitasid-alustada-iisraeli-lobi-ja-witkoffi-segadus-lepet-takistavad-iraani-siselohe-ja-trumpi-rapsimine |pealkiri=ÜLEVAADE - Sõda aitasid alustada Iisraeli lobi ja Witkoffi segadus. Lepet takistavad Iraani siselõhe ja Trumpi rapsimine |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-04-21 |vaadatud=2026-04-21 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] [[Kategooria:Iraani ajalugu]] [[Kategooria:Sõjad]] 7fmjyjdyjff4opddloxi33ru0otnm08 0 711995 7175555 7175283 2026-06-18T17:28:51Z Kapsas123 209254 /* Kestvussõit */ 7175555 wikitext text/x-wiki '''Mootorrattavõidusõit''' on [[Mootorrattasport|mootorrattaspordi]] alaliik, mis hõlmab nii ringrajasõitu, maanteesõitu ja maastikusõitu. Teiste kategooriate hulka kuuluvad [[Mäkketõus|mäkketõusud]], [[Drag racing|kiirendussõit]] ja muud. == Mootorrataste võidusõidu alaliigid == === Asfaltil === [[Fail:2013 Isle of Man TT 10.jpg|pisi|2013. aasta Isle of Man TT|227x227px]] ==== Maanteesõit ==== Maanteesõit on mootorratta võidusõidu alaliik, mis toimub asfalt teedel. Tuntuimad maanteesõiduvõistlused mis ikka toimuvad, on [[Isle of Man TT]], [[Manx Grand Prix]], [[Ulster Grand Prix]], [[Southern 100]] ja [[North West 200]], mis toimuvad [[Briti saared|Briti saartel]]. Tuntud maanteesõidu võistlused on ka Macaus, Soomes, Hollandis ja Belgias. ==== Grand Prix' võidusõit ==== {{Vaata|Grand Prix' mootorrataste võidusõit}} Grand Prix' mootorrataste võidusõit on kolmest mootorratta klassist koosnev sari: MotoGP, Moto2 ja Moto3. Grand Prix' mootorrattad on spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud masinad, mida tavainimesed osta ei saa ning millega ei tohi seaduslikult avalikel teedel sõita.[[Fail:2023-07-23 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8944 by Stepro.jpg|pisi|Superbike'ide võidusõit]] ==== Superbike'i võidusõit ==== {{Vaata|Superbike'ide võidusõit}} {{Vaata ka|Superbike'i maailmameistrivõistlused|Briti Superbike'i meistrivõistlused}} Superbike'i võidusõit on mootorrataste võidusõidu alaliik, kus kasutatakse modifitseeritud tootmismootorrattaid. Superbike'i võistlusmootorratastel peab olema neljataktilised mootorid: neljasilindrilistel masinatel 750-1000cm³ ja kaksikmootoritel 800-1200cm³. Mootorrattad peavad säilitama sama profiili kui nende tänavasõidu versioonid.[[Fail:2025-06-01 Motorsport, IDM, 90. Internationales Schleizer Dreieckrennen- IDM Supersport STP 6322.jpg|pisi|241x241px|Supersportide võidusõit]] ==== Superspordi võidusõit ==== Superspordi võidusõit on teine mootorrataste võidusõidu alaliik, kus kasutatakse modifitseeritud tootmismootorrattaid. Superspordi võistlusmootorratastel peab olema neljataktilised mootorid: neljasilindristel masinatel 250-600cm³ ja kaksikmootoritel 600-750cm³ ning peab vastama [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|FIM]]-i homologeerimisnõuetele. ==== Kestvussõit ==== {{Vaata ka|FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused}} Kestvussõit on mootorrataste võidusõidu alaliik, mille eesmärk on testida tehnika vastupidavust ja sõitjate kestvust. Võistlustel on mitme sõitjaga meeskonnad. Meeskondadel on võimalus vahetada sõitjaid sõidu jooksul. Kestvussõidud võivad toimuda kas etteantud arvu ringide kiireks läbimiseks või etteantud ajavahemiku jooksul võimalikult suure distantsi sõitmiseks. ==== Külgvankrid ==== [[Fail:Sidecars Isle of Man TT Race.jpg|pisi|Külgvankrite võidusõit]] [[Külgvanker (mootorratas)|Külgvankritega]] (ka külgkorvidega) võidusõitmine on mootorratta võidusõidu alaliik. Vanemad külgvankriga mootorrattad sarnasesid rohkem tavalistele mootorratastele, mille külge oli kinnitatud platvorm; Tänapäevased külgvankrid on spetsiaalselt ehitatud madalad ja pikad masinad. Külkvankrite motokross sarnaneb krossiratastele kõrge platvormiga. Külgvankrite võidusõidus töötavad sõitja ja kaasreisija koos, et masin töötaks maksimaalselt; see, kuidas kaasreisija oma kehakaalu külgkorvi liigutab, on kurvides masina soorituse jaoks otsustava tähtusega. === Krossiratastega === [[Fail:Leok.jpg|pisi|Motokross]] ==== Motokross ==== {{Vaata|Motokross}} Motokross (lühend MX) on mootorrattaspordiala, mis toimub piiratud maastikuradadel. Motokrossirajad on rajatud erinevatele pinnastele, näiteks mullale, liivale, mudale jne, ning tavaliselt sisaldavad kõrguse muutusi, looduslikud või kunstlikud. ==== Superkross ==== Superkross (lühend SX) on siseruumides toimuv motokross. Superkross on sõitjate jaoks tehnilisem ja rütmilisem. Tavaliselt toimub see staadionites või areenides ning on märkimisväärne oma arvukate hüpete poolest. Põhja-Ameerikas on sellest saanud populaarne spordiala, mis täidab suuri pesapalli, jalgpalli ja ameerika jalgpalli staadione. [[Fail:Supermoto2012.jpg|pisi|Supermoto]] ==== Supermoto ==== Supermoto on võistlusklass, mis ühendab ringrada ja motokrossi. Mootorrattad on peamiselt krossirattad, kuid neil on tänavarataste rehvid. Võistlusrada on segu teest ja mullast (vahel ka kruusast) ning see võib toimuda nii suletud radadel kui ka ajutistes paikades. Asfaltil supermoto sõidustiil erineb teistest võistlusaladest: kurvi sisenemisel kasutatakse teistsugust trajektoori, tagaratas libiseb kurvi ümber ja jalg sirutatakse kurvi poole. [[Fail:Stefan Merriman.jpg|pisi|262x262px|Enduro]] ==== Enduuro ==== {{Vaata|Enduuro}} Enduuro on mootorrattaspordiala, mida sõidetakse pikkadel maastikuradadel ja mille eesmärk on proovile panna mootorratta vastupidavus ja sõitjate võimed. Võistlusring on umbes 50–70 km pikk ja seda läbitakse võistlusel 2–3 korda. ===== ''Hard Enduro'' ===== Üks enduuro alaliik on ''Hard Enduro''. Rajad on suuremad, pikemad ja raskemad kui tavalises enduuros. See ala on loodud eesmärgiga, et ühendada kõiki enduuro distsipliine. Selle kategooria peamine võistlussari on [[FIM Hard Enduro maailmameistrivõistlused]] (HEWC). [[Fail:Västervik Speedway 2025.jpg|pisi|266x266px|''Speedway'']] ==== ''Speedway'' ==== {{Vaata|Speedway}} ''Speedway'' on mootorrattaspordiala, mis toimub ovaalsel rajal, mis on tavaliselt kaetud mulla või lahtise killustikuga. ''Speedway''<nowiki/>'s kasutatakse ühekäigulisi ja piduriteta mootorrattaid. Võistlejad kasutavad pinnast, et lasta rattal ''powerslide''<nowiki/>'ida. === Muud alaliigid === [[Fail:Storm Funny Bike - Festival of Power Santa Pod 2016 (26030704055).jpg|pisi|Mootorrataste kiirendussõit]] ==== Kiirendussõit ==== Mootorrattaste kiirendussõit (inglise keeles ''drag racing'') hõlmab kahte võistlejat, kes rivistuvad stardijoonele sirgel rajal. Stardisignaali järel kiirendavad mööda sirge<nowiki/>t, mille pikkus on umbes 200-400m pikk. Nende aeg ja lõppkiiruks fikseeritakse. Võitjaks on sõitja, kes jõuab esimesena finišisse. Mootorrataste kiirendussõit toimub mõlemad asfaldil ja mudal. [[Kategooria:Mootorrattasport]] 15w07nfjldu5e94dk5fxxq7zo0os9pv 0 712711 7175474 7130566 2026-06-18T13:35:29Z KarinaSazonova 226686 pisiparandused nagu mustandis tegin 7175474 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik merikeel | pilt = Solea solea de tong bijzonder lekker mooie platvis.jpg | seisund = DD | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Solea solea | ID = 198739 | hindaja = Tous, P., Sidibe, A., Mbye, E., de Morais, L., Camara, Y.H., Adeofe, T.A., Monroe, T., Camara, K., Cissoko, K., Djiman, R., Sagna, A. & Sylla, M. | aasta = 2014 | IUCN_aasta = 2015}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Lestalised]] ''Pleuronectiformes'' | sugukond = [[Merikeelellased]] ''Soleidae'' | perekond = [[Merikeel (perekond)|Merikeel]] ''Solea'' | liik = [[Harilik merikeel]] | binaarne = ''Solea solea'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | pildi_seletus = | värvus = loomad }} '''Harilik merikeel''' (''Solea solea'') on merekala, kes kuulub lestaliste (''Pleuronectiformes'') seltsi ja merikeellaste (''Soleidae'') sugukonda.Ta on parempoolsete silmadega lapik põhjakala, kes elab Euroopa rannikuvete liivasel või mudasel merepõhjal. == Morfoloogia == Merikeeled on ovaalse pikliku kuni 50 cm pikkuse kehaga. Silmad asuvad paremal peamisel küljel, mis on hallikasroheline või pruun. Esinevad mustad tähnid rinnauimel. Sabauim on liitunud selja- ja anaaluimega ning see on teistest [[Uim|uimedest]] tumedam.<ref>etbl.teatriliit.ee/meedia/merikeel/nene5_page_0150 Eesti teatri biograafiline leksikon. Nene 5, lk 150. s.a.</ref> == Levila == Nad  on levinud [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] idaosas ulatudes Norra rannikust Lääne-Aafrika rannikuni, sh [[Senegal]]i veteni. Kala elab ka Vahemeres, Mustas meres ja [[Läänemeri|Läänemere]] lääneosas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Solea solea summary page |url=https://www.fishbase.us/summary/Solea-solea.html |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=FishBase |keel=en}}</ref> == Toitumine == Harilik merikeel on põhjalähedane kala, kes toitub väikestest kaladest ja põhjaselgrootutest nagu ussid, molluskid ja koorikloomad.<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.taylorfrancis.com/books/9781498727846 |pealkiri=The Biology of Sole |kuupäev=2019-05-13 |kirjastus=CRC Press |isbn=978-1-315-12039-3 |toimetaja-perekonnanimi=Muñoz-Cueto |toimetaja-eesnimi=José A. |trükk=1 |koht=Boca Raton, FL: CRC Press, Taylor & Francis Group, [2019] {{!}} “A science publishers book.” |keel=en |doi=10.1201/9781315120393 |toimetaja2-perekonnanimi=Sánchez |toimetaja2-eesnimi=Evaristo L. Mañanós |toimetaja3-perekonnanimi=Vázquez |toimetaja3-eesnimi=F. Javier Sánchez}}</ref> == Paljunemine == [[Kudemine]] toimub madalates rannikuvetes temperatuuril 6–12 °C. Kala saab suguküpseks 3–5 aasta vanuselt, kui on saavutanud 25–30 cm pikkuse. Kudemine leiab aset veebruarist maini (näiteks Galicia [[Rannik|rannikul]]). Soojemates piirkondades, näiteks Vahemeres, võib see alata juba detsembris. Haudumine kestab umbes 5 päeva (12 °C juures) ning vastsejärk ligikaudu 35 päeva (18 °C juures).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Solea solea summary page |url=https://www.fishbase.us/summary/Solea-solea.html |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=FishBase |keel=en}}</ref> == Eluviis == Ta on aktiivne öösel. Vastsed elavad algul [[Plankton|planktonina]], hiljem muutuvad lapikuks ja siirdub mere sügavamatesse kihtidesse.<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.taylorfrancis.com/books/9781498727846 |pealkiri=The Biology of Sole |kuupäev=2019-05-13 |kirjastus=CRC Press |isbn=978-1-315-12039-3 |toimetaja-perekonnanimi=Muñoz-Cueto |toimetaja-eesnimi=José A. |trükk=1 |koht=Boca Raton, FL: CRC Press, Taylor & Francis Group, [2019] {{!}} “A science publishers book.” |keel=en |doi=10.1201/9781315120393 |toimetaja2-perekonnanimi=Sánchez |toimetaja2-eesnimi=Evaristo L. Mañanós |toimetaja3-perekonnanimi=Vázquez |toimetaja3-eesnimi=F. Javier Sánchez}}</ref> == Haigused == Parasiit ''Entobdella soleae'' elab merikeele nahal ja nõrgestab naha kaitsefunktsiooni<ref>Kearn, G. C. (2002). Entobdella soleae—pointers to the future. International Journal for Parasitology, 32(3), 369–374.</ref>.Teine parasiit ''Hemibdella soleae'' põhjustab koekahjustusi ja verekaotust<ref>Llewellyn, L. C. (1965). Some aspects of the biology of the marine leech Hemibdella soleae. Journal of Zoology.</ref>. <ref>Laffargue, P., Baudouin, G., Sasal, P., Arnaud, C., Bégout Anras, M.-L., & Lagardère, F. (2004). Parasitic infection of sole Solea solea by Prosorhynchus spp. Metacercariae (Digenea, Bucephalidae) in Atlantic nurseries under mussel cultivation influence. Diseases of Aquatic Organisms, 58(2–3), 179–184.</ref>''Vibrio tapetis'' tekitab nahale hallikaid valgeid laike, mis muutuvad villideks ja haavanditeks. Siseparasiitidest imiussid nakatavad noorkalu, mis mõjutab kasvu ja füsioloogilist seisundit.<ref>Declercq, A. M., Chiers, K., Soetaert, M., Lasa, A., Romalde, J. L., Polet, H., Haesebrouck, F., Decostere, A., & Pasmans, F. (2015). Vibrio tapetis isolated from vesicular skin lesions in Dover sole Solea solea. Diseases of Aquatic Organisms, 115, 81–86.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lestalised]] eq680lyh8mbuaftirjpfyhlc4167xdj 0 712731 7175926 7169830 2026-06-19T11:30:20Z Idnavrot 179035 7175926 wikitext text/x-wiki == MUSTAND:meieteema == '''Maaelu areng''' on maalise eluviisi jätkamine vastavalt piirkonna arengueeldustele<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Haavakats |eesnimi=Anni |kuupäev=2014 |pealkiri=LEADER PROJEKTIDE MÕJU |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/5aab2ac3-8221-43db-802f-c1481777a6a5/content?authentication-token=eyJhbGciOiJIUzI1NiJ9.eyJlaWQiOiJmMWU3MTQ3MC01NzM2LTRlYzAtYTQ0MS0yNmQyNDAyMmM1YzgiLCJzZyI6WyIyMmYwODM4Mi1iOWM3LTRkODgtYmM1My1hNzA2NjM5MGUyMWYiXSwiYXV0aGVudGljYXRpb25N |vaadatud=09.06.2026}}</ref> Maaelu arengu eesmärk on piirkonna inimeste parandamine, majandustegevuse mitmekesistamine, infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamine, kogukondade sotsiaalse sidususe tugevdamine ning loodus‑ ja kultuurikeskkonna säilitamine.<ref name=":0" /> Arengut mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas [[loodusressursid]], rahvastikustruktuur, majandus tase, riiklik poliitika ning maakillustatus. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gorgan |eesnimi=Maxim |perekonnanimi2=Hartvigsen |eesnimi2=Morten |kuupäev=2022-09-01 |pealkiri=Development of agricultural land markets in countries in Eastern Europe and Central Asia |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0264837722002848 |ajakiri=Land Use Policy |aastakäik=120 |lehekülg=106257 |doi=10.1016/j.landusepol.2022.106257 |issn=0264-8377}}</ref> '''Maaelu arengu suunamine''' Maaelu arengu hindamisel arvestatakse piirkonna eripära. Arengut pidurdavad maaomandi küsimused, killustatus, [[bürokraatia]], vähene investeerimisvõimekus ning kliimalepped.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chenxing |eesnimi=Wang |perekonnanimi2=Zetong |eesnimi2=Wang |perekonnanimi3=Shuopu |eesnimi3=Qin |perekonnanimi4=Ting |eesnimi4=Li |perekonnanimi5=Yihan |eesnimi5=Hao |perekonnanimi6=Xinyue |eesnimi6=Ma |perekonnanimi7=Mingming |eesnimi7=Wang |perekonnanimi8=Yan |eesnimi8=Yan |kuupäev=2026-04-01 |pealkiri=Characteristics and structural analysis of China's rural development under the orientation of carbon neutrality:A provincial scale study |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950509726000122 |ajakiri=Ecological Frontiers |aastakäik=46 |üksiknumber=2 |lehekülg=813–824 |doi=10.1016/j.ecofro.2026.01.010 |issn=2950-5097}}</ref> Maaelu arendamist toetavad Euroopa liidu programmid, sealhulgas ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja LEADER‑programm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Maaelu areng - Põllumajanduse ja maaelu areng - Euroopa Komisjon |url=https://agriculture.ec.europa.eu/cap-my-country/rural-development_et |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=agriculture.ec.europa.eu |keel=et}}</ref> == '''Viited''' == aeltb3vm9zn87dnh37zydjijdfaj7pc 0 712955 7175551 7164308 2026-06-18T17:25:48Z Kapsas123 209254 7175551 wikitext text/x-wiki [[Fail:FIMEWC Logo2016.jpg|pisi|245x245px|FIM EWC logo]] '''FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused''' (lühend '''FIM EWC''') on [[Mootorratta võidusõit|mootorrataste ringrajasõidu]] kõrgeima tasemega kestvussõidu meistrivõistlused. Meistrivõistluste hooaeg tavaliselt koosneb mitmest kestvussõidust (kuue, kaheksa, kaheteistkümne või kahekümnenelja tunni pikkustega). Iga võistluse tulemused pannakse kokku, et välja selgitada meeskondade ja tootjate maailmameistrid. == Ringrajad == === Praegused === {| class="wikitable" |+ !Ringrada !Võistluse nimi !Aastad |- |{{flagicon|FRA}} [[Circuit de la Sarthe|Bugatti ringrada]] |[[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|24 Heures Motos]] |1971-1975, 1977, 1981, 1983, 1986, 1988-2001, 2006-praegu |- |{{flagicon|BEL}} [[Circuit de Spa-Francorchamps]] |[[Spa 8 tunni võidusõit|8 Hours of Spa Motos]] |1973-1989, 1991-1998, 2000-2001, 2022-praegu |- |{{flagicon|JPN}} [[Suzuka ringrada]] |[[Suzuka 8 tunni võidusõit|Coca-Cola Zero Sugar Suzuka 8 Hours]] |1980-2019, 2022-praegu |- |{{flagicon|FRA}} [[Circuit Paul Ricard]] |[[Bol d'Or]] |1976, 1978, 1982, 1984-1985, 1989,1993, 1995-1999, 2015-2019, 2022-praegu |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=FIM EWC |url=https://www.fimewc.com/calendar |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> |} === Endised === {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Ringrada !Aastad |- |{{Flagicon|AUT}} [[Red Bull Ring|A1-Ring]] |1980–1987, 1999, 2003 |- |{{Flagicon|POR}} [[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|Algarve International Circuit]] |2016 |- |{{Flagicon|SWE}} [[Anderstorp Raceway]] |1993 |- |{{Flagicon|CZE}} [[Mosti autodroom|Autodrom Most]] |2021 |- |{{Flagicon|FRA|1830}} [[Autodrome de Linas-Montlhéry]] |1960, 1970 |- |{{Flagicon|ITA|1946}} [[Mugello ringrada|Autodromo Internazionale del Mugello]] |1975–1976, 1981, 1983–1984 |- |{{Flagicon|ITA|1946}} [[Imola ringrada|Autodromo Internazionale Enzo e Dino Ferrari]] |1966, 1982, 2002–2003 |- |{{flagicon|ITA|1946}} [[Monza ringrada|Autodromo Nazionale Monza]] |1964–1965, 1985, 1987 |- |{{Flagicon|ITA|1946}} [[Misano ringrada|Autodromo Santa Monica]] |1977–1978, 1980 |- |{{Flagicon|FRG}} AVUS |1963 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Brands Hatch]] |1966–1968, 1979, 2001 |- |{{Flagicon|CZE}} [[Automotodrom Brno|Brno Circuit]] |2001–2003 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Castle Combe Circuit]] |1965 |- |{{Flagicon|FRA|1974}} [[Magny-Cours'i ringrada|Circuit de Nevers Magny-Cours]] |1987, 1994, 2000–2001, 2006–2014 |- |{{Flagicon|BEL}} [[Circuit Zolder]] |1972, 2006 |- |{{Flagicon|ESP}} [[Circuito de Albacete]] |2003–2011 |- |{{Flagicon|ESP}} [[Circuito de Jerez]] |1986–87 |- |{{Flagicon|ESP}} [[Circuito del Jarama]] |1969, 1983 |- |{{Flagicon|POR}} [[Circuito do Estoril]] |1987, 2000, 2020–2021 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Donington Park]] |1981–1982, 1987 |- |{{Flagicon|FRG}} [[Hockenheimring]] |1986 |- |{{Flagicon|MAS}} [[Johor Circuit]] |1991–1992 |- |{{Flagicon|QAT}} [[Lusaili rahvusvaheline ringrada|Lusail International Circuit]] |2007–2012 |- |{{flagicon|ESP}} [[Montjuïc Circuit]] |1960–1982 |- |{{Flagicon|GER}} [[Motorsport Arena Oschersleben]] |1999–2009, 2012–2019 |- |{{Flagicon|GER}} [[Nürburgring]] |1977–1985, 2001 |- |{{Flagicon|AUS}} [[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|Phillip Island Grand Prix Circuit]] |1991–1992 |- |{{Flagicon|MAS}} [[Sepangi rahvusvaheline ringrada|Sepang International Circuit]] |2019 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Silverstone|Silverstone Circuit]] |1983, 2002 |- |{{Flagicon|SVK}} [[Slovakia Ring]] |2017–2019 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Thruxton|Thruxton Circuit]] |1960–1964, 1969–1975, 1977 |- |{{Flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |1979–1980, 1995–1996, 2003–2006 |- |{{Flagicon|ITA|2003}} [[Vallelunga|Vallelunga Circuit]] |2002–2005 |- |{{flagicon|BEL}} [[Warsage Circuit]] |1960–1961 |- |{{Flagicon|CHN}} [[Zhuhai rahvusvaheline ringrada|Zhuhai International Circuit]] |2004 |} == Vaata ka == * [[2026. aasta FIM EWC hooaeg]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.fimewc.com/ FIM EWC veebileht] dp2ceiew0ybeynxpm6s3ttxaljb9x0e 7175553 7175551 2026-06-18T17:26:46Z Kapsas123 209254 7175553 wikitext text/x-wiki [[Fail:FIMEWC Logo2016.jpg|pisi|245x245px|FIM EWC logo]] '''FIM-i kestvussõidu maailmameistrivõistlused''' (lühend '''FIM EWC''') on [[Mootorratta võidusõit|mootorrataste ringrajasõidu]] kõrgeima tasemega kestvussõidu meistrivõistlused. Meistrivõistluste hooaeg tavaliselt koosneb mitmest kestvussõidust (kuue, kaheksa, kaheteistkümne või kahekümnenelja tunni pikkustega). Iga võistluse tulemused pannakse kokku, et välja selgitada meeskondade ja tootjate maailmameistrid. == Ringrajad == === Praegused === {| class="wikitable" |+ !Ringrada !Võistluse nimi !Aastad |- |{{flagicon|FRA}} [[Circuit de la Sarthe|Bugatti ringrada]] |[[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|24 Heures Motos]] |1971-1975, 1977, 1981, 1983, 1986, 1988-2001, 2006-praegu |- |{{flagicon|BEL}} [[Circuit de Spa-Francorchamps]] |[[Spa 8 tunni võidusõit|8 Hours of Spa Motos]] |1973-1989, 1991-1998, 2000-2001, 2022-praegu |- |{{flagicon|JPN}} [[Suzuka ringrada]] |[[Suzuka 8 tunni võidusõit|Coca-Cola Zero Sugar Suzuka 8 Hours]] |1980-2019, 2022-praegu |- |{{flagicon|FRA}} [[Circuit Paul Ricard]] |[[Bol d'Or]] |1976, 1978, 1982, 1984-1985, 1989,1993, 1995-1999, 2015-2019, 2022-praegu |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=FIM EWC |url=https://www.fimewc.com/calendar |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}</ref> |} === Endised === {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Ringrada !Aastad |- |{{Flagicon|AUT}} [[Red Bull Ring|A1-Ring]] |1980–1987, 1999, 2003 |- |{{Flagicon|POR}} [[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|Algarve International Circuit]] |2016 |- |{{Flagicon|SWE}} [[Anderstorp Raceway]] |1993 |- |{{Flagicon|CZE}} [[Mosti autodroom|Autodrom Most]] |2021 |- |{{Flagicon|FRA|1830}} [[Autodrome de Linas-Montlhéry]] |1960, 1970 |- |{{Flagicon|ITA|1946}} [[Mugello ringrada|Autodromo Internazionale del Mugello]] |1975–1976, 1981, 1983–1984 |- |{{Flagicon|ITA|1946}} [[Imola ringrada|Autodromo Internazionale Enzo e Dino Ferrari]] |1966, 1982, 2002–2003 |- |{{flagicon|ITA|1946}} [[Monza ringrada|Autodromo Nazionale Monza]] |1964–1965, 1985, 1987 |- |{{Flagicon|ITA|1946}} [[Misano ringrada|Autodromo Santa Monica]] |1977–1978, 1980 |- |{{Flagicon|FRG}} AVUS |1963 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Brands Hatch]] |1966–1968, 1979, 2001 |- |{{Flagicon|CZE}} [[Automotodrom Brno|Brno Circuit]] |2001–2003 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Castle Combe Circuit]] |1965 |- |{{Flagicon|FRA|1974}} [[Magny-Cours'i ringrada|Circuit de Nevers Magny-Cours]] |1987, 1994, 2000–2001, 2006–2014 |- |{{Flagicon|BEL}} [[Circuit Zolder]] |1972, 2006 |- |{{Flagicon|ESP}} [[Circuito de Albacete]] |2003–2011 |- |{{Flagicon|ESP}} [[Circuito de Jerez]] |1986–87 |- |{{Flagicon|ESP}} [[Circuito del Jarama]] |1969, 1983 |- |{{Flagicon|POR}} [[Circuito do Estoril]] |1987, 2000, 2020–2021 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Donington Park]] |1981–1982, 1987 |- |{{Flagicon|FRG}} [[Hockenheimring]] |1986 |- |{{Flagicon|MAS}} [[Johor Circuit]] |1991–1992 |- |{{Flagicon|QAT}} [[Lusaili rahvusvaheline ringrada|Lusail International Circuit]] |2007–2012 |- |{{flagicon|ESP}} [[Montjuïc Circuit]] |1960–1982 |- |{{Flagicon|GER}} [[Motorsport Arena Oschersleben]] |1999–2009, 2012–2019 |- |{{Flagicon|GER}} [[Nürburgring]] |1977–1985, 2001 |- |{{Flagicon|AUS}} [[Phillip Islandi Grand Prix' ringrada|Phillip Island Grand Prix Circuit]] |1991–1992 |- |{{Flagicon|MAS}} [[Sepangi rahvusvaheline ringrada|Sepang International Circuit]] |2019 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Silverstone|Silverstone Circuit]] |1983, 2002 |- |{{Flagicon|SVK}} [[Slovakia Ring]] |2017–2019 |- |{{Flagicon|GBR}} [[Thruxton|Thruxton Circuit]] |1960–1964, 1969–1975, 1977 |- |{{Flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |1979–1980, 1995–1996, 2003–2006 |- |{{Flagicon|ITA|2003}} [[Vallelunga|Vallelunga Circuit]] |2002–2005 |- |{{flagicon|BEL}} [[Warsage Circuit]] |1960–1961 |- |{{Flagicon|CHN}} [[Zhuhai rahvusvaheline ringrada|Zhuhai International Circuit]] |2004 |} == Vaata ka == * [[2026. aasta FIM EWC hooaeg]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.fimewc.com/ FIM EWC veebileht] [[Kategooria:Mootorrattasport]] 2t6guffhm36fq7p9ovbwuyyvj2wk3in 102 713720 7175908 7158151 2026-06-19T10:55:36Z Võsakänd 227760 7175908 wikitext text/x-wiki '''Kännuvõsundiline metsauuendus''' on traditsiooniline metsauuenduse meetod, mille puhul puu raiutakse ning see soodustab uute [[Võsu (botaanika)|võsude]] kasvu kännu või juurte küljest. Metsa, kus on kasutatud võsavõtmist, nimetatakse võsametsaks, kus noori puid raiutakse korduvalt. Tekkinud [[Känd|kände]] nimetatakse juurikuteks. Nendelt tärkab uus kasv ning mõne aasta pärast raiutakse noored puud taas maha ja tsükkel algab uuesti. <ref name=":0" /> == Praktika == [[Fail:Coppicing - geograph.org.uk - 6967897.jpg|pisi|Kännuvõsuline metsauuendus]] Paljud [[Metsakasvatus|metsakasvatuse]] [[Praktika|praktikad]] hõlmavad raiet ja taasistutamist. Kännuvõsundilisel metsauuendusel on olnud oluline tähendus paljudes Euroopa piirkondades, eriti oluliseks Lõuna-Inglismaal. <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bartlett |eesnimi=D. |kuupäev=2016 |pealkiri=Traditional coppice in South East England: the importance of workforce engagement for development |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor1809-009 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=4 |lehekülg=577 |doi=10.3832/ifor1809-009 |issn=1971-7458}}</ref> == Mitmekesisus == Kännuvõsundiline mets pakub elupaiku eri vanuses puistutele, kuna samal ajal kasvavad metsas nii äsja raiutud kui ka mitmeaastased [[Võsund|võsundid]]. See suurendab elupaikade mitmekesisust ning on kasulik elurikkusele. <ref name=":0" /> == Kasutus == [[Fail:Nea Meadows, oak tree - geograph.org.uk - 1213065.jpg|pisi|kännuvõsundilise meetodiga uuendatud tamm]] Parimad liigid kännuvõsundiliseks metsauuenduseks on laialehised heitlehised liigid. Okaspuudel puuduvad üldiselt vajalikud epikormilised [[Pung|pungad]], et pärast ulatuslikku varre eemaldamist taastuda, kuigi on ka mõned erandid. Kõige peremini sobivad laialehised lehtpuud, näiteks [[Pöök|pöögid]], [[Harilik tamm|tammed]], [[Harilik vaher|vahtrad]]. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-15 |pealkiri=What is Tree Pollarding? - GGM Landscaping - Expert Tree Surgeons |url=https://www.ggmlandscaping.co.uk/what-is-tree-pollarding |vaadatud=2026-05-19 |keel=en-GB}}</ref> == Vanus == Kännuvõsundilise majandamise puhul känd tavaliselt ei sure vanadusse, kuna regulaarne raiumine hoiab need noorusefaasis. Seetõttu võivad sellised puud saavutada väga suure vanuse. Kännu vanust võib hinnata selle [[Diameeter|läbimõõdu]] järgi. Mõned kännud on kasvanud väga suureks — kuni 5,5 meetrit läbimõõdus — ning arvatakse, et neid on kännuvõsundina majandatud katkematult sajandeid. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714022431/http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisaeg=2011-07-14 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.maisonbotanique.com}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == [https://midwestpermaculture.com/coppicingpollarding/ What is Coppicing and Pollarding] [https://www.taxatio.ee/metsanduslikudmoisted Metsanduslikud mõisted] j5qhsrnq75exbli0xn4radtnz4aja9w 0 714930 7175781 7152789 2026-06-19T07:16:34Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Colemanni võlvnutt]] pealkirja [[Colemani võlvnutt]] alla 7152789 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Colemanni võlvnutt | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Võlvnutt]] ''Cuphophyllus'' | liik = '''Colemanni võlvnutt''' ''Cuphophyllus colemannianus'' }} '''Colemanni võlvnutt''' (''Cuphophyllus colemannianus'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv seen. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. Nimi viitab Inglise botaanikule [[William Higgins Coleman]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|143251}} [[Kategooria:Limanutilised]] 2p5u6n4pf03lviwjfqi944fbshmh6sr 7175783 7175781 2026-06-19T07:16:51Z Svencapoeira 67038 7175783 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Colemanni võlvnutt | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Võlvnutt]] ''Cuphophyllus'' | liik = '''Colemani võlvnutt''' ''Cuphophyllus colemannianus'' }} '''Colemani võlvnutt''' (''Cuphophyllus colemannianus'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv seen. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. Nimi viitab Inglise botaanikule [[William Higgins Coleman]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|143251}} [[Kategooria:Limanutilised]] ewae8t0utx8sj94wish6kp3md42shcf 7175792 7175783 2026-06-19T07:54:50Z Svencapoeira 67038 7175792 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Colemani võlvnutt | pilt = | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Võlvnutt]] ''Cuphophyllus'' | liik = '''Colemani võlvnutt''' ''Cuphophyllus colemannianus'' }} '''Colemani võlvnutt''' (''Cuphophyllus colemannianus'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv seen. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. Nimi viitab Inglise botaanikule [[William Higgins Coleman]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|143251}} [[Kategooria:Limanutilised]] 6tviageveel0mtv6zslgw51k1j5kyfm 0 714950 7175941 7152899 2026-06-19T11:58:03Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Colemani võlvnutt]] 7175941 wikitext text/x-wiki #suuna [[Colemani võlvnutt]] iuhux26i8agg5gy1uqrxrr42ofrbtoa 0 715237 7175515 7157870 2026-06-18T15:23:31Z Svencapoeira 67038 7175515 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Narmik-tomentell | värvus = seened | pilt = Narmik-tomentell.jpg | pildi_seletus = Narmik-tomentell ''Tomentella crinalis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''Agaricomycotina'' | klass = ''Agaricomycetes'' | alamklass = ''Agaricomycetes sbc Incertae sedis'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = [[Lehternahkiselised]] ''Thelephoraceae'' | perekond = [[Sametkoorik]] ''Tomentella'' | liik = '''Narmik-tomentell''' ''Tomentella crinalis'' }} '''Narmik-tomentell''' (''Tomentella crinalis'', varem ''Odontia ferruginea'', ''Thelephora ferruginea''), roostepruun sametkoorik, on liik [[seen]]i, mis kuulub [[Lehternahkiselised|lehternahkiseliste]] sugukonda. Seent leidub surnud lehtpuude alakülgedel. ==Välislingid== * {{elurikkus|161288}} [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] totteg81hemz1quejcfme9xo6cgxgve 2 715447 7175632 7175042 2026-06-18T20:39:41Z ~2026-31886-85 230569 7175632 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell''' on puidutöös kasutatav ovaalse kujuga puidust ühenduselement, mida kasutatakse kahe detaili liitmiseks.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.[https://vbh.ee/puittuublid_ja_lamellid/]</ref> Liite tegemisel paigutatakse lamell mõlemasse ühendatavasse detaili freesitud pesasse ja kinnitatakse liimiga. Liideslamelle valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust. Liideslamell-liidet kasutatakse eelkõige mööblitööstuses detailide joondamiseks ning liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liitesoonte tegemiseks freesitakse ühendatavatesse detailidesse lamellfreesiga sobiva suurusega pesad. Seejärel kantakse pesadesse liim, paigutatakse nendesse liideslamell ning surutakse detailid kokku. Puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul lamell paisub, suurendades kontaktpinda ja aidates kaasa tiheda ühenduse tekkele. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub muu hulgas kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.</ref> ühendatava materjali tihedusest ning lamellide arvust ja suurusest. Lamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust üldjuhul vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell painde- ja tõmbekoormuse suhtes enamasti nõrgem, kuid sobib hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamell-liite eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti aitab see ühendatavaid detaile joondada, kuna enne liimi kuivamist on võimalik detaile piki soont vähesel määral nihutada. Seetõttu kasutatakse liideslamelle sageli plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF-i]] ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]], ühendamiseks mööbli valmistamisel. == Viited == <references /> juz4jlg9t63ct3h02o94bfgml5hll3t 7175634 7175632 2026-06-18T20:46:57Z ~2026-31886-85 230569 7175634 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell''' on puidutöös kasutatav ovaalse kujuga puidust ühenduselement, mida kasutatakse kahe detaili liitmiseks.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.[https://vbh.ee/puittuublid_ja_lamellid/]</ref> Liite tegemisel paigutatakse lamell mõlemasse ühendatavasse detaili freesitud pesasse ja kinnitatakse liimiga. Liideslamelle valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust. Liideslamell-liidet kasutatakse eelkõige mööblitööstuses detailide joondamiseks ning liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.[https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S026130690800201X]</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liitesoonte tegemiseks freesitakse ühendatavatesse detailidesse lamellfreesiga sobiva suurusega pesad. Seejärel kantakse pesadesse liim, paigutatakse nendesse liideslamell ning surutakse detailid kokku. Puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul lamell paisub, suurendades kontaktpinda ja aidates kaasa tiheda ühenduse tekkele. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub muu hulgas kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1179/002032009X12536100262033]</ref> ühendatava materjali tihedusest ning lamellide arvust ja suurusest. Lamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust üldjuhul vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell painde- ja tõmbekoormuse suhtes enamasti nõrgem, kuid sobib hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamell-liite eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti aitab see ühendatavaid detaile joondada, kuna enne liimi kuivamist on võimalik detaile piki soont vähesel määral nihutada. Seetõttu kasutatakse liideslamelle sageli plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF-i]] ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]], ühendamiseks mööbli valmistamisel. == Viited == <references /> dcwnhh537c19usdk36u7sbh9p2dvlke 0 715814 7175609 7172740 2026-06-18T19:45:21Z Raamaturott 56450 7175609 wikitext text/x-wiki '''Juuni 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[esmaspäev]]al ja lõppeb 30 ööpäeva hiljem [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|juuni}} ==[[2. juuni]]== * [[New York City]]s valis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] täiskogu [[Bangladesh]]i välisministri [[Khalilur Rahman]]i 99 häälega 193st [[ÜRO Peaassamblee]] järgmiseks esimeheks. ==[[7. juuni]]== *[[Armeenia]]s toimusid [[2026. aasta Armeenia parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis ametisoleva peaminister [[Nikol Pašinjan]]i erakond [[Kodanike Kokkulepe]]. ==[[8. juuni]]== *[[Filipiinid]]e [[Mindanao]] saare lõunarannikut tabas 7,8-magnituudiline maavärin. Hukkus vähemalt 46 inimest. ==[[11. juuni]]== *[[Ameerika Ühendriigid|USA]]s, [[Mehhiko]]s ja [[Kanada]]s algasid [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. ==[[12. juuni]]== *[[Elon Musk]] sai maailma esimeseks dollaritriljonäriks, kui tema juhitud kosmosefirma [[SpaceX]] tegi debüüdi [[Wall Street]]il.<ref>[https://www.err.ee/1610054002/spacex-tegi-eduka-debuudi-wall-streetil "SpaceX tegi eduka debüüdi Wall Streetil"]. err.ee. 12.6.2026. Vaadatud 12.6.2026</ref> ==[[13. juuni]]== *[[Korvpall]]i Põhja-Ameerika profiliiga [[NBA]] meistriks tuli kolmandat korda [[New York Knicks]], kes alistas finaaliseerias [[San Antonio Spurs]]i mängudega 4:1. ==[[14. juuni]]== *[[Jäähoki]]klubi [[Carolina Hurricanes]] võitis teist korda [[Stanley karikas|Stanley karika]], kui alistas finaalseerias [[Vegas Golden Knights]]i mängudega 4:2. ==[[15. juuni]]== *[[Prantsusmaa]]l [[Évian-les-Bains]]is algas [[G7]] tippkohtumine. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 6]] 4z7ikgiks3tgzmqel375bpvv0k6x28a 0 715824 7175545 7164187 2026-06-18T17:19:57Z IvarGl 201039 7175545 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Nurmikusilmik (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Nurmikusilmik | pilt = Hyponephele lycaon, Kleines Ochsenauge .JPG | pildi_seletus = | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Nurmikusilmik (perekond)|Nurmikusilmik]] ''Hyponephele'' | liik = '''Nurmikusilmik''' | binaarne = ''Hyponephele lycaon'' | binaarse_autor = [[Rottemburg]] (1775) }}'''Nurmikusilmik''' (''Hyponephele lycaon'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]] ja [[Silmiklased|silmiklaste]] [[Alamsugukond|alamsugukonda]] kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liblika nime esimene pool viitab tõenäoliselt röövikute toidutaimedele, sest röövikud toituvad peamiselt nurmikatel. Liigi ladinakeelne nimetus ''lycaon'' viitab [[Lycaon|Lycaonile]], kes oli vanakreeka mütoloogias [[Arkaadia]] kuningas. == Välimus ja tunnused == Nurmikusilmiku tiibade siruulatus on 34–42 mm. Isaste tiibade ülakülg on üsna ühtlaselt pruun ning eestiiva tipus paikneb üks põhivärvusest tumedam silmlaik. Isasel kulgeb piki eestiiva kesksulu tagaserva kitsas lõhnasoomuste ala, mis on tavaliselt tiiva põhivärvusest heledam. Emaste tiibade ülakülg on samuti pruun, kuid eestiiva välisala on laialt kollane kuni oranž. Sageli on ka keskala kannaosast heledam. Eestiiva välisalas asub kaks musta silmlaiku, millel võib mõnikord olla hele tuum. Emaste tagatiiva välisala eristub ülejäänud tiivast veidi heledama vööndina. Eestiiva alakülg on laialt kollane kuni oranž, tipuosa, serviseala ja tagaserv on helepruunid. Tipu lähedal paikneb suur must valge tuumaga silmlaik. Emastel on eestiiva välisala tagumises pooles alati veel teine silmlaik, mõnikord esineb see ka isastel. Tagatiiva alakülg on helepruun ja kirbulise mustriga, sageli eristub keskala kahe tumedama ristvöödi abil. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=231}}</ref> Nurmikusilmiku silmikule on sarnane [[kesasilmik]] ja [[rohusilmik]]. Ta on kesasilmikust veidi väiksem ja tema lennuaeg algab umbes kaks nädalat hiljem. Emaste nurmikusilmikute tiibade ülakülje servapoolses osas on kaks musta silmalaiku. Isastel asuvad lõhnasoomused esitiiva ülaküljel kitsa ribana. Nurmikusilmiku tagatiiva alaküljel ei ole välisosas musti täppe, mis aitab teda kesasilmikust eristada. Rohusilmik võib isaste nurmikusilmikutega sarnaneda, kuid tema tiibade alakülg on ühtlaselt helepruun ning tiibadel on mitu selge kollase serva ja valge keskosaga musta silmalaiku.<ref name=":0" /><gallery mode="packed"> Fail:Hyponephele lycaon - Museo Tazzetti 607-2023.jpg|♂ Fail:Hyponephele lycaon - Museo Tazzetti 609-2023.jpg| ♀ </gallery> == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga, kes eelistab kuivi ja päikeselisi kasvukohti. Teda leidub kuivadel [[Niit|niitudel]], [[Mererannik|mererannikul]], [[Luide|luidetel]], [[Nõmm|nõmmedel]], [[Kadastik|kadastikes]], [[Alvar|alvaritel]], [[Liivik|liivikutel]] ja [[Nõlv|nõlvakutel]]. Eestis on lokaalse levikuga ning Lääne-Eestis tavalisem kui mujal.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=208}}</ref> == Levila == Nurmikusilmik on transeuraasia levikuga stepiliik<ref name=":1" />. Euroopas on ta levinud [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] kuni [[Soome laht|Soome laheni]], [[Lääne-Euroopa|Lääne-Euroopas]] on levik hajusam, [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa|Ida-Euroopas]] aga laiemalt levinud. Skandinaavias liik puudub. Soomes suri ta eelmise sajandi esimesel poolel välja, kuid viimasel ajal on üksikuid isendeid leitud maa kaguosast.<ref name=":0" /> Laiem levila hõlmab ka [[Kaukaasia|Kaukaasiat]] ja [[Taga-Kaukaasia|Taga-Kaukaasiat]], [[Väike-Aasia|Väike-Aasiat]], osaliselt [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasiat]], Ida-[[Kasahstan|Kasahstani]], [[Mongoolia|Mongooliat]], [[Hiina|Hiinat]] ning [[Lõuna-Siber|Lõuna-Siberit]] kuni [[Taga-Baikal|Taga-Baikalini]]. == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Kõrrelised|kõrrelistel]], näiteks [[Aasnurmikas|aasnurmikal]] ja [[Aruhein|aruheintel]]. Talvituvaks arengujärguks on röövik.<ref name=":0" /> Nukk on rippnukk<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Liblikate määraja |lehekülg=56}}</ref>. [[Fail:Hyponephele lycaon (larva) - Dusky meadow brown (caterpillar) - Ликаон (гусеница) (40453135254).jpg|keskel|250x250px]] == Lennuaeg == Liigi lennuaeg ulatub juuli esimesest poolest augusti lõpuni.<ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] <references /> == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Hyponephele lycaon}} * {{Elurikkus}} 6gnb81mu4d7izn8oaooc1di6wsrkq74 0 715950 7175624 7164839 2026-06-18T20:23:01Z Angmar Brekker 94578 7175624 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Andres Jefanov | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2008|5|17}} | sünnikoht = [[Viimsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 207 cm | kaal = | hüpe = | blokk = | positsioon = diagonaalründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] | särginumber = | aastad1 = 2024–2026 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] | aastad2 = 2026– | klubi2 = {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] | aastad3 = | klubi3 = | aastad4 = | klubi4 = | aastad5 = | klubi5 = | aastad6 = | klubi6 = | aastad7 = | klubi7 = | aastad8 = | klubi8 = | aastad9 = | klubi9 = | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2022–2024 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2026– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 18.06.2026 }} '''Andres Jefanov''' (sündinud [[17. mai]]l [[2008]] [[Viimsi]]s<ref name=vorkpallivonked>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120573592/17-aastaselt-valisklubiga-liitunud-jefanov-uleminekuturu-komu-ja-vabandused 17-aastaselt välisklubiga liitunud Jefanov, üleminekuturu kõmu ja vabandused] Delfi, 06.05.2026.</ref>) on eesti [[võrkpall]]ur. Ta on alates 2026. aastast kuulunud [[Eesti võrkpallikoondis]]se ning hooajast 2026/27 kuulub [[Saksamaa]] kõrgliigaklubisse [[SWD powervolleys Düren]].<ref name=esmakordselt>[https://volley.ee/selgus-euroopa-liigaks-valmistuva-meeste-rahvuskoondise-koosseis/ Selgus Euroopa liigaks valmistuva meeste rahvuskoondise koosseis] Eesti Võrkpalli Liit, 09.04.2026.</ref><ref>[https://www.instagram.com/p/DZo5WL9NZU0/ Willkommen in Düren, Andres Jefanov 🌟] SWD powervolleys Düren Instagram, 16.06.2026.</ref> ==Sportlastee== ===Noorteklassid=== Jefanov hakkas võrkpalliga tegelema vanemate eeskujul. Ta esimene treener oli [[Raini Stamm]].<ref name=vorkpallivonked/> Ta on Selver Tallinna Spordikooliga korduvalt võitnud erinevates vanuseklassides Eesti karika- ja meistritiitli.<ref name=sporditulemused>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=284077 Andres Jefanov] Sporditulemused (vaadatud 31.05.2026).</ref> Aastatel 2022–2024 kuulus Jefanov Eesti omavanuste noormeestekoondisse, kelle peatreeneriks oli [[Tauno Lipp]].<ref name=sporditulemused/> 2023. aastal jõudis Eesti U17 koondis pärast 16-aastast vaheaega taas omavanuste Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kus saadi kolme võidu ja nelja kaotusega kokkuvõttes 11. koht.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120177114/eesti-u17-vorkpallikoondis-paases-parast-pikka-pausi-em-finaalturniirile Eesti U17 võrkpallikoondis pääses pärast pikka pausi EM-finaalturniirile] Delfi, 23.04.2023.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120219825/eesti-u17-vorkpallikoondis-lopetas-em-finaalturniiri-voiduga-sloveenia-ule Eesti U17 võrkpallikoondis lõpetas EM-finaalturniiri võiduga Sloveenia üle] Delfi, 27.07.2023.</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=1451&PID=-2 CEV U17 Volleyball European Championship 2023 | Men] CEV arhiiv (vaadatud 31.05.2026).</ref> 2024. aastal jõuti U18 vanuseklassi EM-finaalturniirile, kus saadi ühe võidu ja kuue kaotusega kokkuvõttes 13. koht.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120285318/eesti-u18-vorkpallikoondis-tagas-koha-em-finaalturniiril Eesti U18 võrkpallikoondis tagas koha EM-finaalturniiril] Delfi, 14.04.2024.</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=1543&PID=-2 CEV U18 Volleyball European Championship 2024 | Men] CEV arhiiv (vaadatud 31.05.2026).</ref> Ta on võitnud kahel korral U14 vanuseklassi Eesti meistritiitli [[rannavõrkpall]]is (2020 [[Joonah Marten Üprus]]ega ja 2021 [[Daniil Verhogljad]]iga).<ref name=sporditulemused/> ===Eesti võrkpallikoondis=== Jefanov kutsuti [[Eesti võrkpallikoondis]]se 2026. aastal.<ref name=esmakordselt/> Ta tegi oma debüüdi sama aasta mai lõpus [[Läti]]s toimunud sõpruskohtumistes [[Läti võrkpallikoondis|Läti]] ja [[Soome võrkpallikoondis|Soome]] vastu.<ref>[https://volley.ee/rahvusmeeskond-alustas-koondiseaastat-voiduga-lati-vastu-kaks-meest-tegid-debuudi/ Rahvusmeeskond alustas koondiseaastat võiduga Läti vastu, kaks meest tegid debüüdi] Eesti Võrkpalli Liit, 28.05.2026.</ref> ===Klubivõrkpall=== Jefanov debüteeris [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] tasemel hooajal 2024/25 [[Selver x TalTech]]i ridades, kus ta mängis kaks hooaega. Esimesel hooajal täitis ta teise diagonaalründaja rolli ning sekkus mängudesse episoodiliselt. Teisel hooajal oli ta meeskonna põhidiagonaalründaja ning läbi hooaja resultatiivseim mängija.<ref>Andres Vaher: [https://www.ohtuleht.ee/sport/1141142/mullu-pidi-imelaps-jefanov-taluma-stressi-nuud-loi-ta-tanu-jousaalile-pastale-ja-piimale-platsi-puhtaks Mullu pidi imelaps Jefanov taluma stressi. Nüüd lõi ta tänu jõusaalile, pastale ja piimale platsi puhtaks] Õhtuleht, 02.10.2025.</ref><ref>[https://bvl-web.dataproject.com/CompetitionHome.aspx?ID=23 Elme Messer Men`s Baltic League 25/26] Dataproject (vaadatud 31.05.2026).</ref> Hooajal 2025/26 saavutas Selver x TalTech Eesti meistrivõistlustel kolmanda koha.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120568439/tana-delfi-tv-s-selver-x-taltechi-mehed-soidavad-vorru-pronksmedalite-jarele FOTOD | Selver x TalTech alistas Võru Barruse ning võitis Eesti meistrivõistlustel pronksmedali] Delfi, 14.04.2026.</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== *2025/26 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Selver x TalTech]]iga ==Tunnustus== *'''[[Aasta parim võrkpallur|Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest]]:''' 2025.<ref>[https://volley.ee/aasta-vorkpalluri-tiitli-palvisid-laak-ja-tammearu-ning-hollas-remmelg-ja-rebel-kais-parima-treeneri-autasu-teenisid-rikberg-ja-vesik/ Aasta võrkpalluri tiitli pälvisid Laak ja Tammearu ning Hollas – Remmelg ja Rebel-Kais, parima treeneri autasu teenisid Rikberg ja Vesik] Eesti Võrkpalli Liit, 21.12.2025.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |align="left"|[[Selver x TalTech]] | 2024/25 || 2 (5) || 0 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1647 CEV Champions League Volley 2025 | Men] CEV (vaadatud 31.05.2026).</ref> |- ! colspan="2" |Kokku!! 2 (5) !! 0 !! 0 (0) !! 0 !! 0 (0) !! 0 !! |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www-old.cev.eu/PlayerDetails.aspx?TeamID=12917&SeasonID=0&SeasonType=&G=M&PlayerID=94112 Mängija profiil CEV arhiivis] *[https://volleybox.net/andres-jefanov-p141493 Volleybox profiil] {{JÄRJESTA:Jefanov, Andres}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2008]] tcvedynvs348ildcc7ehs00lmmtyhmt 10 716163 7175645 7171248 2026-06-18T21:48:41Z ~2026-35713-93 231922 /* */ 7175645 wikitext text/x-wiki {{Koondise navigeerimismall | nimi = FIFA World Cup 2026 Rootsi koondis | bg = #FECB00 | fg = #005293 | bordercolor = #005293 | maa = Rootsi | koondise link = Rootsi jalgpallikoondis | päis = Rootsi koondis | võistlus = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | võistluselink = 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused | p1 = [[Jacob Widell Zetterström|Widell Zetterström]] | p2 = [[Gustaf Lagerbielke|Lagerbielke]] | p3 = [[Victor Lindelöf|Lindelöf]] ([[kapten (jalgpall)|c]]) | p4 = [[Isak Hien|Hien]] | p5 = [[Gabriel Gudmundsson|Gudmundsson]] | p6 = [[Herman Johansson|H. Johansson]] | p7 = [[Lucas Bergvall|Bergvall]] | p8 = [[Daniel Svensson|Svensson]] | p9 = [[Alexander Isak|Isak]] | p10 = [[Benjamin Nygren|Nygren]] | p11 = [[Anthony Elanga|Elanga]] | p12 = [[Viktor Johansson|V. Johansson]] | p13 = [[Ken Sema|Sema]] | p14 = [[Hjalmar Ekdal|Ekdal]] | p15 = [[Carl Starfelt|Starfelt]] | p16 = [[Jesper Karlström|Karlström]] | p17 = [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] | p18 = [[Yasin Ayari|Ayari]] | p19 = [[Mattias Svanberg|Svanberg]] | p20 = [[Eric Smith|Smith]] | p21 = [[Alexander Bernhardsson|Bernhardsson]] | p22 = [[Besfort Zeneli|Zeneli]] | p23 = [[Kristoffer Nordfeldt|Nordfeldt]] | p24 = [[Elliot Stroud|Stroud]] | p25 = [[Gustaf Nilsson|Nilsson]] | p26 = [[Taha Ali|Ali]] | treener = [[Graham Potter|Potter]] }}<noinclude> [[Kategooria:2026. aasta jalgpallimaailmameistrivõistluste navigeerimismallid|Rootsi]] </noinclude> c1r4fmtfqo39ygasmip5h8oednkhjvk 0 716291 7175560 7174799 2026-06-18T17:51:35Z Hannesvalk 176021 /* 17. juuni */ 7175560 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu sai kahjustusi ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobasklooster]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> === 16. juuni === Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 3oeyhkpipoq0eotnc3h9wzbnptzgyu3 7175618 7175560 2026-06-18T20:11:55Z Hannesvalk 176021 /* 18. juuni */ 7175618 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu sai kahjustusi ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobasklooster]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> === 16. juuni === Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise. Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is Gukovo linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed] Postimees, 18. VI 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] pzgl8602d9wu4x9iqpmmosvsr2k0nuy 7175619 7175618 2026-06-18T20:13:19Z Hannesvalk 176021 /* 18. juuni */ 7175619 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu sai kahjustusi ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobasklooster]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> === 16. juuni === Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise. Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is Gukovo linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] p4czwachb0mf9bq2ak83cx13tlhsjy6 7175633 7175619 2026-06-18T20:44:10Z Hannesvalk 176021 /* 18. juuni */ 7175633 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu sai kahjustusi ka [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobasklooster]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> === 16. juuni === Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is Gukovo linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] peqwestp8x0e73x5i7r34sy5w5rcywi 0 716639 7175443 7170881 2026-06-18T12:50:38Z Kapsas123 209254 7175443 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:MotoGP 2025 Malaysian Grand Prix - KTM Tech 3 - Enea Bastianini.jpg|pisi|[[Enea Bastianini]] 2025. aastal Tech3 KTM-ga Malaisias]] [[Fail:Ben Spies Losail 2010.jpg|pisi|250x250px|[[Ben Spies]] 2010. aastal Tech3 Yamahaga Kataris]] '''Tech3 Racing''' on [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistkond, mis võistleb MotoGP ja Moto3 võistlusklassides nimega '''Red Bull KTM Tech3'''. == Sponsorlused == {| class="wikitable" |+ !Aastad !Nimisponsor !Riik |- |2000 |Chesterfield |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]] |- |2001–2005 |Gauloises |{{Riigi ikoon|FRA}} [[Prantsusmaa]] |- |2004 |Fortuna |{{Riigi ikoon|SPA}} [[Hispaania]] |- |2007 |Dunlop |{{Riigi ikoon|IRE}} [[Iirimaa]] |- |2009–2018 |[[Monster Energy]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriigid]] |- |2019–praegu |[[Red Bull]] |{{Riigi ikoon|AUT}} [[Austria]] |} == Sõitjad == {| class="wikitable" |+2026. aasta Sõitjad !Nr. !Nimi !Klass |- !12 |{{Riigi ikoon|SPA}} [[Maverick Viñales]] |[[MotoGP]] |- !23 |{{Riigi ikoon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[MotoGP]] |- !27 |{{Riigi ikoon|FIN}} [[Rico Salmela]] |[[Moto3]] |- !73 |{{Riigi ikoon|ARG}} [[Valentín Perrone]] |[[Moto3]] |} == Välislingid == * [https://motogp.tech3racing.fr/ Tech3-e Veebileht] [[Kategooria:Mootorrattasport]] d7v5sw98u5zq1v8gb3zcrywf7d985db 0 716748 7175934 7171791 2026-06-19T11:46:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7175934 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Hefthaliidide Riik |omakeelne-nimi = ηβοδαλο <br/> ''Ebodalo'' |algusaasta = 440 |lõppaasta = 710 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = Hephthalite tamgha.jpg |vapp-tekst = Hefthaliidide [[tamga]] |asendikaart = Map of the Hephthalite Empire circa 500.png |valitsusvorm = [[Stepiriik]] |osa = [[Lääne-Turgi Kaganaat|Lääne-Turgi Kaganaadi]], [[Sassaniidide Riik|Sassaniidide Riigi]] ja [[Tokhara Yabghud]]e alluvuses <br/> (560–710) |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Kunduz]] <br/> [[Balkh]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[Manilus]] <br/> [[Zoroastrism]] <br/> [[Nestoriaanlus]] |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Baktria keel|Baktria]] |peamised-keeled = [[Sogdiani keel|Sogdiani]] <br/> [[Horezmi keel|Horezmi]] <br/> [[Prakriti keel|Prakriti]] <br/> [[Turgi keeled|Turgi]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Kidariidid]] <br/> [[Sassaniidide Riik]] <br/> [[Kangju]] <br/> [[Alchoni hunnid|Alchoni Hunnide Riik]] |järgnes = [[Nezaki hunnid|Nezaki Hunnide Riik]] <br/> [[Esimene Turgi Kaganaat]] <br/> [[Sassaniidide Riik]] <br/> [[Turk-šahhid|Turkšahhide Riik]] <br/> [[Zunbili dünastia|Zunbilide Riik]] <br/> [[Chaghaniyani Vürstiriik]] }} '''Hefthaliidid''' ([[baktria keel]]es ηβοδαλο (''Ebodalo''); ka '''valged hunnid''') oli [[rahvas]] [[Kesk-Aasia]]s 5.–8. sajandil. Nad olid osa [[Iraani hunnid]]est.<ref>{{Cite web |last=Rezakhani |first=Khodadad |date=April 25, 2014 |title=Hephthalites |url=https://iranologie.com/the-history-page/the-sasanian-empire-2/hephthalites-and-the-western-turks/ |access-date=October 5, 2023 |website=Iranologie.com}}</ref><ref>{{Citation |last=Schottky |first=Martin |title=HUNS |date=2020-08-20 |url=https://referenceworks.brillonline.com/entries/encyclopaedia-iranica-online/*-COM_3271 |encyclopedia=Encyclopaedia Iranica Online |access-date=2023-10-05 |publisher=Brill |language=en |archive-date=2023-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231014191352/https://referenceworks.brillonline.com/entries/encyclopaedia-iranica-online/*-COM_3271 |url-status=dead }}</ref> Hefthaliidide Riik kestis aastast 450, mil alistati [[Kidariidid]], aastani 560, mil saadi lüüa [[Esimene Turgi Kaganaat|Turgi Kaganaadilt]] ja [[Sassaniidide Riik|Sassaniididelt]]. Aastatel 560–625 olid [[Tokharistan]]is Hefthaliidide vürstiriigid, mis [[Amudarja|Oxusest]] põhjas kuulusid [[Lääne-Turgi Kagnagaat|Lääne-Turgi Kagnagaadi]] ja lõunas Sassaniidide Riigi koosseisu. Aastal 625 vallutasid ala [[Tokhara Yabghud]]. Hefthaliidide Riigi algus oli [[Baktria]]s ning nad korraldasid vallutusretki itta [[Tarimi jõgikond]]a, läände [[Sogdia]]sse ja lõunasse tänapäeva [[Afganistan]]i. [[Hindukuš]]ist nad edasi ei jõudnud, seal valitsesid [[Alchoni hunnid]]. Hefthaliidide Riigi kese asus praeguses [[Usbekistan]]i lõunaosas ja Afganistani põhjaosas ning pealinn oli ilmselt [[Kunduz]]. Hefthaliidide hõime oli nii rändava kui paikse eluviisiga. Nad olid üks mitmest keskaegsest Kesk-Aasia hunnide suurvõimust. Neid on seostatud ka [[Euroopa]]sse tunginud [[hunnid]]ega, kuid ajaloolased ei ole selles seoses üksmeelel. Samuti ei ole kindel nende täpne saamislugu ega algne emakeel. Müntidel kasutasid nad baktria kirja.<ref>{{cite book |last1= Whitfield |first1= Susan | author-link = Susan Whitfield | title= Silk, Slaves, and Stupas: Material Culture of the Silk Road |date= 2018 |publisher= University of California Press |isbn= 978-0-520-95766-4 |page= 185 |url= https://books.google.com/books?id=cHBdDwAAQBAJ&pg=PT185}}</ref> ==Vaata ka== * [[Afganistani ajalugu]] * [[Hunad]] * [[Kidariidid]] * [[Alchoni hunnid]] * [[Kušaani Riik]] * [[Xioniidid]] * [[Nezaki hunnid]] * [[Iraani hunnid]] * [[Rajput]] * [[Pratihara dünastia]] ==Viited== {{viited}} {{Impeeriumid}} [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] [[Kategooria:Aasia rahvad]] [[Kategooria:Turgi rahvad]] [[Kategooria:Usbekistani ajalugu]] [[Kategooria:Afganistani ajalugu]] 3op8mss7oal0ok7murcc6kw96mnbb6n 0 716907 7175661 7174431 2026-06-18T22:10:54Z ~2026-33657-65 231127 /* Eraelu ja asumisele saatmine */ 7175661 wikitext text/x-wiki '''Lydia Erilane''' (snd Lydia Helene Marie Kukk, 30. oktoober 1897 Sõmeru vald, Virumaa – 15. juuli 1993) oli jurist ja esimene Eesti naispolitseinik.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-11-10 |pealkiri=AJALOONAINE &#10217; Eesti üks esimesi naispolitseinikke Ida Inn elas üle Siberi vintsutused, kuid hukkus roolijoodiku rataste all |url=https://naine.postimees.ee/7106411/ajaloonaine-eesti-uks-esimesi-naispolitseinikke-ida-inn-elas-ule-siberi-vintsutused-kuid-hukkus-roolijoodiku-rataste-all |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-04-08 |pealkiri=Reedest näeb Adamson-Ericu muuseumis näitust "Modernne naine" |url=https://kultuur.err.ee/305734/reedest-naeb-adamson-ericu-muuseumis-naitust-modernne-naine |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Lapsepõlv ja haridus == Lydia Kukk sündis 31. oktoobril 1897 Virumaal [[Sõmeru vald (Rakvere kihelkond)|Sõmeru vallas]]. Isa Peeter oli [[mõisavalitseja]] ja ema Olga kasvatas kodus nelja last. Koolis käis Lydia [[Viljandi Gümnaasium|Viljandi gümnaasiumis]].<ref name=":0" /> Unistas arsti elukutsest ja 1917. aastal astus Tartus [[Tartu eraülikool|Rostovtsevi eraülikooli]], kuid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsiooni]] tõttu katkesid õpingud 1918. aastal. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal tegutses halastajaõena, pärast sõda asus Tartu ülikooli arstiteadust õppima, hiljem läks [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteadusele]] üle ja selle ka 1929. aastal lõpetas<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja 6 veebruar 1929 tr. 1 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaja19290206-1.2.59&srpos=5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Maa (1926-1929) 16 märts 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maatln19290316.1.3&srpos=13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2017-11-07 |pealkiri=Eesti esimese naispolitseiniku Lydia Erilase kohustuste hulka kuulusid hüsteerilised naised ja sugukõlvatute kuritegude selgitamine |url=https://naine.postimees.ee/4301905/eesti-esimese-naispolitseiniku-lydia-erilase-kohustuste-hulka-kuulusid-husteerilised-naised-ja-sugukolvatute-kuritegude-selgitamine |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Naine |keel=et}}</ref> == Töö == Pärast Viljandi gümnaasiumi lõpetamist töötas [[Paide]]s maakonna miilitsakomitees sekretärina.<ref name=":0" /> === Taust === Esimene naisametnik oli politseisse võetud New Yorgis 1845. aastal, Inglismaal 1905. aastal, Soomes oli naispolitsei olemas 1920. aastate algul. 1925. aasta III üleriigilise Eesti naiste kongressi resolutsioonis nõuti naispolitsei loomist. Kongressil osalenute arvates oli naispolitseid eriti vaja Tallinnas. Kongress nägi naispolitsei ülesannetena komblusvalvet, aresti all olevate naiste saatmist kohtusse ja tagasi, arestimajas kinni peetavate naistega tegelemist ning järelevalve korraldamist avalikel üritustel. Naispolitseist ei kavandatud luua iseseisvat üksust, vaid see pidi jääma mõne politseiharu koosseisu. Eesti ühiskonnas oli suhtumine naispolitseisse pigem konservatiivne.<ref name=":0" /> === Kursused === 1929. aasta veebruaris otsustas politsei peavalitsus vastavalt siseministeeriumi loale lubada Lydia Kukele teha sisseastumiseksamid [[Politseikool]]i.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Kaheksakuulised kursused<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 16 märts 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19290316.1.3&srpos=20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> läbis Lydia Kukk hiilgavalt. Oli hea laskur ja omandas edukalt enesekaitse õppekava.<ref name=":0" /> === Karjäär === Töötas [[Tallinna kriminaalpolitsei|Tallinna kriminaalpolitseis]], kus 1929. aastal oli agendi ametikohal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Post 18 veebruar 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnapost19340218.1.3&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22lydia+kukk%22------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>; 1931. aastal vanemagent; 1935. aastal assistent.<ref name=":0" /> 1933. aastal oli ta välja töötanud naispolitseiniku tegevuse põhimõtete ja töö kava, mis sisaldas muuhulgas kuni kaheteistkümne aasta vanuste laste ülekuulamise, läbiotsimise, hoole alla andmise, abistamise ja muud juhendid. Kuritegevuse tõrjumisel kuulus naispolitseiniku tegevusvaldkonda sugukõlvatute kuritegude selgitamine, abordid, vastsündinute hukkamine, naise ja laste enesetapmise ja selle põhjuste selgitamine jne. Samuti kuritegevuse ärahoidmine. Lydia oli kindel, et naispolitseinik on võimeline täitma kõiki ülesandeid sama hästi kui mees ning leidis, et naistest peaks moodustama eriüksuse ja neid peaks juhtima naine.<ref name=":0" /> Pärast Nõukogude [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupatsiooni]] algust ja [[Eesti politsei (1918–1940)|Eesti politsei]] laialisaatmist töötas Lydia Erilane [[Tallinna haigla nr 1|Tallinna haiglas nr 1]] halastajaõena.<ref name=":0" /> == Eraelu ja asumisele saatmine == 4. juulil 1937 abiellus Lydia Paide kriminaalpolitsei kolleegi [[Anton Erilane|Anton Erilasega]] ja töötas temaga koos Tallinnas. Anton oli lõpetanud samuti Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas assistendina. Pärast okupatsiooni oli Anton Eesti Tarbijate Kooperatiivi varustuslaos tööline. [[Juuniküüditamine|Juuniküüditamiste]] käigus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 8 juuni 1990 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19900608.2.22&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-lydia+erilane------------ |vaadatud=2026-06-16 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas Faehlmanni 5-10 korteris nii Lydia, tema mees Anton kui ka Lydia ema.<ref name=":0" /> Lydia saadeti Kirovi oblasti Muhhino rajooni asumisele kriminaalpolitseinik Anton Erilase pereliikmena kui «sotsiaalselt ohtlik element». 26. märtsil 1958 õnnestus tal taotleda luba enda üleviimiseks oma ema juurde Ust-Tarski rajooni Novosibirski oblastisse. Kodumaale pääsemise lubamisest keelduti, kuigi määrust Lydia asumisele saatmise kohta ei olnud olemas, koostatud oli arreteerimismäärus. Lydia asumisele, aga mitte vangilaagrisse sattumine oli [[NKVD]] näpuviga.<ref name=":0" /> == Kodumaale naasmine == Lydia pääses 1958. aastal kodumaale tagasi, kus hakkas taotlema enda ja mehe rehabiliteerimist. Anton Erilane oli 28. aprillil 1943 [[Sverdlovski oblast|Sverdlovski oblastis]] [[Vosturallagi vangilaager|Vosturallagi vangilaagris]] surnud või maha lastud. Mees rehabiliteeriti 1961. aasta kevadel kuriteo koosseisu puudumise tõttu, kuid Lydiat mitte.<ref name=":0" /> == Surm ja mälestamine == Lydia Erilane suri [[Iru hooldekodu|Iru hooldekodus]] 15. juulil 1993. 2003. aastal Tallinnas toimunud konverentsil asutasid 59 naispolitseinikku ja naisametnikku [[Eesti Politsei Naisühendus|Eesti Politsei Naisühenduse]], mis annab igal aastal välja teenetekuju, mis on esimese naispolitseiniku nime järgi nimetatud Lydiaks.<ref name=":0" /> 2004. aastal töötas Eesti politseis üle tuhande naise.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-11-16 |pealkiri=Naispolitseinike arv on aastatega kasvanud üle tuhande korra |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2267143/naispolitseinike-arv-on-aastatega-kasvanud-ule-tuhande-korra |vaadatud=2026-06-15 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Erilane, Lydia}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1993]] exzt5lqrqqdv4ngqvl5ccgqdyfu08fi 102 716992 7175943 7173991 2026-06-19T11:58:23Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Leslie Thornton]] 7175943 wikitext text/x-wiki #suuna [[Leslie Thornton]] qqe7vj16vi14os5jympppn9aicuqkl9 0 717072 7175414 7175405 2026-06-18T12:13:06Z Augutäitja 231506 7175414 wikitext text/x-wiki [[Fail:Potentsiaaliauk.jpeg|pisi|1D potentsiaaliauk]] '''Potentsiaaliauk ''' (ingl. k. ''[[:en:Potential_well|potential well]]'') on füüsikaline mudel, mis kirjeldab olukorda, kus osake on ruumiliselt piiratud [[Potentsiaalibarjäär|potentsiaalibarjääriga]] ehk alaga, millel on kõrgem potentsiaalne energia. See tähendab, et osakesel, mis on augus, on madalam energia kui selle ümbruses. 1-mõõtmelise ehk 1D potentsiaaliaugu energia avaldugu järgnevalt: <math display="block">U = \begin{cases} 0; 0\leqslant x \leqslant a \\ U_0; x < 0 , x > a \end{cases}</math>kus <math>a</math> on potentsiaaliaugu laius ning <math>U_0</math> barjääri energia.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Loide |eesnimi=Rein-Karl |pealkiri=Sissejuhatus kvantmehaanikasse : sissejuhatus kvantteooriasse. Kvantmehaanika alused |kirjastus=[[Avita]] |aasta=2007 |toimetaja-perekonnanimi=Mõtt |toimetaja-eesnimi=Ave |keel=eesti |autor-link=Rein-Karl Loide}}</ref> == Klassikaline osake == '''[[Klassikaline füüsika|Klassikalise füüsika]]''' järgi osake, mille energiatase on madalam kui barjääri kõrgus <math>(E < U_0)</math>, jääb lõksu auku ja võngub seal edasi-tagasi jääval kiirusel <math>v = }\sqrt{\frac{2E}{m}</math>, kus <math>m</math> on tema mass.<ref name=":0" /> Selline osake ei saa barjääri kunagi ületada. Seega võib osake omada kõiki väärtusi vahemikus <math>0 \leq E \leq U_0</math>. Kui <math>E = 0</math> on osake paigal ning võib asetseda mistahes punktis <math>0</math> ja <math>a</math> vahel. == Kvantosake == '''[[Kvantfüüsika]]''' järgi ei saa kvantosake (näiteks [[elektron]]) omada suvalist energiat. Selle asemel on lubatud ainult kindlad ehk diskreetsed energiatasemed. Statsionaarse kvantoleku korral ei saa osakesele omistada klassikalist trajektoori, tema leidmise tõenäosus sõltub lainefunktsioonist. Vastava energiataseme energia avaldub valemiga <math>E_n = \frac{\pi^2\hbar^2 n^2}{2ma^2}</math> ning sellele vastav lainefunktsioon <math>\Psi_n = \sqrt{\frac{2}{a}}\sin{\frac{\pi n x}{a}}</math>, kus <math>n = 1, 2, ...</math> .<ref name=":0" /> === Lainefunktsioon ja tõenäosustihedus === '''[[Lainefunktsioon]]''' on osakese matemaatiline kirjeldus, mis saadakse [[Schrödingeri võrrand|Schrödingeri võrrandi]] lahendamisel. Funktsiooni täpne mõistmine on keeruline, aga '''[[Tõenäosustihedus|tõenäosustiheduse]]''' ehk lainefunktsiooni mooduli ruudu <math>\mid \Psi_n \mid ^2 = \frac{2}{a} \sin^2{\frac{n\pi x}{a}}</math> tõlgendamine on lihtsam.<ref name=":0" /> See näitab osakese leidmise tõenäosust vastavas ruumi osas. [[Fail:Energianivoo ja tõenäosustihedus.jpeg|pisi|382x382px|'''Energiatase ja tõenäosustihedus''']] Esimesel energiatasemel <math>(E_1)</math> on osakese leidmise tõenäosus suurim potentsiaaliaukude keskel. Teisel tasemel <math>(E_2)</math> on keskpunktis leidmise tõenäosus null ja osake asub pigem barjääri poole. === Minimaalne energia === Kvantmehaanika üks peamisi lahnevusi klassikalisest füüsikast on minimaalse energia väärtuse osas. Minimaalse energiat väärtus <math>(E_1)</math> on kvantosakese puhul nullist erinev. Klassikalises mõttes tähendab see seda, et paigalolek pole lubatud. Järeldus tuleneb [[Heisenbergi määramatuse printsiip|Heisenberg'i määramatuse printsiibist]]: mida täpsemalt teame osakese koordinaati ehk asukohta, seda enam on määramatu tema impulss ja vastupidi. Vähim impulsi määramatus <math>\Delta p = \frac{\hbar}{2a}</math> annaks vastava impulsi korral energia <math>E = \frac{\hbar^2}{8ma^2} > 0</math>.<ref name=":0" /> Seega minimaalne energia ei saa olla <math>0</math> ehk osake ei saa olla täiesti paigal. == Potentsiaaliaugu mõõtmete mõju == [[Fail:Finite vs Infinite Square Well Energies (75eV, 0.4nm).svg|pisi|Lõpmatu vs lõplik potentsiaaliauk]] === Lõplik potentsiaaliauk === Reaalsetes süsteemides on barjäärid alati lõplikud, mitte lõpmatud. See tähendab, et piiratud potentsiaaliaugus saab olla vaid piiratud arv energiatasemeid ehk seotud olekuid. Erinevalt lõpmatu potentsiaaliaugu juhtumist ei ole kõik energia väärtused lubatud, vaid ainult need, mis vastavad kindlatele tingimustele<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=3.6: Particle in a Finite Box and Tunneling (optional) |url=https://chem.libretexts.org/Courses/Manchester_University/Manchester_University_Physical_Chemistry_I_(CHEM_341)/03%3A_First_QM_System_(Particle_on_a_Line_Particle_in_a_Box)/3.06%3A_Particle_in_a_Finite_Box_and_Tunneling_(optional) |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Chemistry LibreTexts |keel=en}}</ref> Piiratud potentsiaaliaugu eripära on see, et lainefunktsioon ei muutu nulliks barjääri piiril, vaid kahaneb eksponentsiaalselt barjääri sisse. See tähendab, et osakel on mittenulliline tõenäosus asuda barjääri sees, kuigi tema energia on madalam kui barjääri kõrgus. Selliseid olekuid nimetatakse '''seotud olekuteks.'''<ref name=":1" /> [[Fail:Harmonic-oscillator-eigenstates.svg|pisi|Lainefunktiooni ulatumine barjääri sisse lõplikus potentsiaaliaugus]] Kõrgema energiaga seotud olekud on nõrgemini seotud kui madalama energiaga olekud. See tähendab, et kõrgema energiaga osakeste lainefunktsioon tungib sügavamale barjääri sisse. Oleku energia sõltub potentsiaaliaugu mõõtmetest: energia on pöördvõrdeline potentsiaaliaugu laiuse ruuduga<math>( E \propto 1/a^2)</math>. Seega mida väiksem on augu laius, seda suuremaks muutuvad energiatasemete väärtused ning nende vahelised kaugused. === Tunnelleerumine === [[Fail:Quantum-tunneling.svg|pisi|Tunnelleerumine]] [[Tunneliefekt|Kvantunnelleerimine]] on kvantmehhanikale omane nähtus, kus osakel on väike tõenäosus läbida potentsiaalbarjäär, millest klassikalise füüsika järgi ei tohiks üle saada. See tekib seetõttu, et osakese lainefunktsioon ei kao äkki barjääri piiril, vaid kahaneb järk-järgult. Kui barjäär on piisavalt õhuke, võib osa lainefunktsioonist jõuda barjääri teisele poole.<ref name=":1" /> Selle mõistmiseks võib seda võrrelda valguse neeeldumise ja peegeldumisega aines. Tunnelleerumise tõenäosus sõltub kolmest tegurist: barjääri kõrgusest, barjääri laiusest ja osakese massist. Mida kõrgem, laiem barjäär või suurem on osakese mass, seda väiksem on tunnelleerumise tõenäosus. Vastupidi, kui osake on kerge (näiteks elektron) ja barjäär on õhuke, on tunnelleerumine tõenäolisem.<ref name=":1" /> Tunnelleerumine on oluline mitmes valdkonnas: * '''[[Radioaktiivsus|Radioaktiivne lagunemine]]''': alfa-osakeste eraldumine tuumast toimub tunnelleerumise teel. George Gamow avastas 1928. aastal, kuidas alfa-osakesed tungivad tugeva tuumajõu barjäärist läbi.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Ling |eesnimi=Samuel J. |perekonnanimi2=Sanny |eesnimi2=Jeff |perekonnanimi3=Moebs |eesnimi3=William |kuupäev=2016-09-29 |pealkiri=7.6 The Quantum Tunneling of Particles through Potential Barriers - University Physics Volume 3 {{!}} OpenStax |url=https://openstax.org/books/university-physics-volume-3/pages/7-6-the-quantum-tunneling-of-particles-through-potential-barriers |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=openstax.org |keel=English}}</ref>[[Fail:ScanningTunnelingMicroscope schematic.png|pisi|Skanneeriva tunelmikroskoobi (STM) tööpõhimõte]] * '''[[Skaneeriv tunnelmikroskoopia|Skaneeriv tunnelmikroskoop]] (STM)''': Kasutab elektronide tunnelleerumist piesoskänneri teraviku ja pinna vahel, et saada aatomilise lahutusega pilte.<ref name=":2" /> * '''[[Pooljuhtseadis|Pooljuhtseadmed]]''': Resonantstunnel-dioodid kasutavad tunneleerimist elektroonilistes lülitites.<ref name=":2" /> Läbitunginud laine amplituud on väiksem kui algsel lainel, mistõttu läbimise tõenäosus on väiksem kui üks. Osakese energia tunnelleerumisel ei muutu. Potentsiaaliugust väljumisel on osake sidumata olekus ehk tegu on '''vaba osakesega'''.<ref name=":1" /> == Mitme potentsiaaliauguga süsteemid == Mitme potentsiaaliaugu süstemaatilisel paigutamisel kõrvuti tekib supervõre (ingl. k. ''[[:en:Superlattice|superlattice]]''). Sellises süsteemis hakkavad üksikute aukude energiatasemed omavahel segunema, moodustades nn miniribad (ingl. k. ''minibands''). Riba laius sõltub aukude vahelisest kaugusest ja barjääri kõrgusest: mida lähemal on augud ja madalam on barjäär, seda laiem on riba.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=TaeGi |perekonnanimi2=Enomoto |eesnimi2=Kazushi |perekonnanimi3=Ohshiro |eesnimi3=Kazuma |perekonnanimi4=Inoue |eesnimi4=Daishi |perekonnanimi5=Kikitsu |eesnimi5=Tomoka |perekonnanimi6=Hyeon-Deuk |eesnimi6=Kim |perekonnanimi7=Pu |eesnimi7=Yong-Jin |perekonnanimi8=Kim |eesnimi8=DaeGwi |kuupäev=2020-10-29 |pealkiri=Controlling the dimension of the quantum resonance in CdTe quantum dot superlattices fabricated via layer-by-layer assembly |url=https://www.nature.com/articles/s41467-020-19337-0 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=1 |lehekülg=5471 |doi=10.1038/s41467-020-19337-0 |issn=2041-1723}}</ref> Supervõrede oluline omadus on, et elektronid ei ole enam täielikult lokaliseeritud üksikutesse potentsiaaliaukudesse, vaid nende lainefunktsioon võib ulatuda üle kogu perioodilise struktuuri. Osake ei pea "iga barjääri eraldi ületama", ta saab liikuda läbi struktuuri kvantmehaanilise tunnelleerumise tõttu. See võimaldab luua elektroonilisi seadmeid, mis kasutavad vastavat omadust sihipäraselt ära. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Semiconductor Superlattices: A model system for nonlinear transport |url=https://ar5iv.labs.arxiv.org/html/cond-mat/0107207 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ar5iv |keel=en}}</ref> Supervõresid kasutatakse: * Kvantkaskaad laserites: elektronide üleminekud energiatasemete vahel võimaldab genereerida stimuleeritud kiirgust <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pusep |eesnimi=Yu A |perekonnanimi2=Tavares |eesnimi2=B G M |perekonnanimi3=Tito |eesnimi3=M A |perekonnanimi4=dos Santos |eesnimi4=L Fernandes |perekonnanimi5=LaPierre |eesnimi5=R R |kuupäev=2015-05-22 |pealkiri=Magnetic field driven interminiband charge transfer in InGaAs/InP superlattices |url=https://iopscience.iop.org/article/10.1088/0953-8984/27/24/245601 |ajakiri=Journal of Physics: Condensed Matter |aastakäik=27 |üksiknumber=24 |lehekülg=245601 |doi=10.1088/0953-8984/27/24/245601 |issn=0953-8984}}</ref> * Päikseelementides: täiendavad energiatasemed võivad parandada valguse neeldumist ja energia muundamise efektiivsust<ref name=":3" /> * Kvantarvutis: pooljuhi [[Kvanttäpp|kvanttäppide]] supervõresid saab kasutada kvantbittide loomiseks <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zwerver |eesnimi=A. M. J. |perekonnanimi2=Krähenmann |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Watson |eesnimi3=T. F. |perekonnanimi4=Lampert |eesnimi4=L. |perekonnanimi5=George |eesnimi5=H. C. |perekonnanimi6=Pillarisetty |eesnimi6=R. |perekonnanimi7=Bojarski |eesnimi7=S. A. |perekonnanimi8=Amin |eesnimi8=P. |perekonnanimi9=Amitonov |eesnimi9=S. V. |perekonnanimi10=Boter |eesnimi10=J. M. |perekonnanimi11=Caudillo |eesnimi11=R. |perekonnanimi12=Correas-Serrano |eesnimi12=D. |perekonnanimi13=Dehollain |eesnimi13=J. P. |perekonnanimi14=Droulers |eesnimi14=G. |perekonnanimi15=Henry |eesnimi15=E. M. |kuupäev=29.03.2022 |pealkiri=Qubits made by advanced semiconductor manufacturing |url=https://www.nature.com/articles/s41928-022-00727-9 |ajakiri=Nature Electronics |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=3 |lehekülg=184–190 |doi=10.1038/s41928-022-00727-9 |issn=2520-1131}}</ref> === Kvantpiiritlus === Kvantpiiritlus (ingl. k. ''[[:en:Potential_well|quantum confinement]]'') on nähtus, kus elektron-auk paarid ehk [[Eksiton|eksitonid]] on ruumiliselt piiratud materjali ühes või enamas mõõtmes. Seetõttu muutuvad energiatasemed diskreetseks. Efekt tekib, kui osakese füüsikalised mõõtmed on võrreldavad eksitoni [[De Broglie lained|de Broglie lainepikkuse]] või [[Bohri raadius|Bohri raadiusega]] <math>(a_B)</math>. Tugev efekt esineb juhul nanoosakese raadius on palju väiksem eksitoni Bohri raadiusest <math>(R<< a_B)</math> ja seega omadusi ei määra enam Coulombi vastasmõju.<ref name=":4">{{Viide |perekonnanimi=Ramalingam |eesnimi=Gopal |pealkiri=Quantum Confinement Effect of 2D Nanomaterials |kuupäev=2020-01-29 |url=https://www.intechopen.com/chapters/70534 |väljaanne=Quantum Dots - Fundamental and Applications |väljaandja=IntechOpen |keel=en |isbn=978-1-83880-919-5 |vaadatud=2026-06-18 |perekonnanimi2=Kathirgamanathan |eesnimi2=Poopathy |perekonnanimi3=Ravi |eesnimi3=Ganesan |perekonnanimi4=Elangovan |eesnimi4=Thangavel |perekonnanimi5=Kumar |eesnimi5=Bojarajan Arjun |perekonnanimi6=Manivannan |eesnimi6=Nadarajah |perekonnanimi7=Kasinathan |eesnimi7=Kaviyarasu}}</ref> [[Fail:Quantum confinement effects in the band diagram of quantum dots.tif|pisi|Energiatasemete eraldumine]] Kui tegemist on materjaliga, mille mõõtmed on suurem kui mõnikümend nanomeetrit <math>(R >> a_B)</math>, siis energianivood on ühtlased alad struktuuris. Osakese mõõtmete vähenemisel toimub energianivoo lõhenemine ning tekib peenstruktuur. ==== Struktuuride jagunemine ==== Kvantpiiritlus jaguneb sõltuvalt eksitoni vabadusastmete arvust * '''2D - kvantkaevud''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_well|quantum well]]''): osakesed on vabad liikumiseks tasapinnal, piiratud on liikumine ühes mõõtmes * '''1D - kvantribad''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_wire|quantum wires]]''): osakesed saavad liikuda ühes suunas, ülejäänud kaks on piiratud * '''0D - [[Kvanttäpp|kvanttäpid]]''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_dot|quantum dots]]''): osakesed on piiratud kolmes mõõtmes ==== Mõju optilistele ja elektrilistele omadustele ==== [[Fail:CdSeqdots.jpg|pisi|CdSe nanoosakeste värvus sõltuvalt osakese suurusest]] Peamine kvantpiiritluse tagajärg on [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooni]] (ingl. k. ''[[:en:Band_gap|band cap]]'') suuremine osakeste mõõtmete vähenemisel. See põhjustab nn '''[[sininihe|sininihke]]''' osakese kiiratavas valguses. See võimaldab materjali optilisi omadusi mõjutada väga täpselt raadiuse kaudu. Näiteks <chem>CdSe</chem> kvanttäppide suurust muutes saab reguleerida nende värvi punasest siniseni, ilma keemilist koostist muutmata. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lim |eesnimi=Sung Jun |perekonnanimi2=Zahid |eesnimi2=Mohammad U. |perekonnanimi3=Le |eesnimi3=Phuong |perekonnanimi4=Ma |eesnimi4=Liang |perekonnanimi5=Entenberg |eesnimi5=David |perekonnanimi6=Harney |eesnimi6=Allison S. |perekonnanimi7=Condeelis |eesnimi7=John |perekonnanimi8=Smith |eesnimi8=Andrew M. |kuupäev=2015-10-05 |pealkiri=Brightness-equalized quantum dots |url=https://www.nature.com/articles/ncomms9210 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=1 |lehekülg=8210 |doi=10.1038/ncomms9210 |issn=2041-1723}}</ref> ==== Rakendusvaldkonnad ==== Kvanttäppidel ja 2D- nanomaterjalidel on oluline roll kaasaegses tehnoloogias, just nende elektriliste ja optiliste omaduste tõttu:<ref name=":5" /> * Elektroonikas: laserdioodid, fotodetektorid, Q-LED ekraanid * Energetikas: kõrge efektiivsusega päiksepaneelid ja transistorid * Meditsiinis: bioloogiliste kujutiste saamine ja markeerimine 2023. aasta Nobeli keemiaauhind anti kvanttäppide avastamise ja arendamise eest, mis põhineb samal potentsiaaliaugu teoorial.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Bioengineer |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=Advances and Obstacles in Quantum Dots: From Nucleation Stages to |url=https://bioengineer.org/advances-and-obstacles-in-quantum-dots-from-nucleation-stages-to-high-performance-qleds/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=BIOENGINEER.ORG |keel=en-US}}</ref> == Ajalugu == Potentsiaaliaugu mõiste arenes välja koos [[kvantmehaanika]] tekkega 20. sajandi alguses. Klassikalises füüsikas kirjeldati osakese liikumist jõudude ja energiaga, kuid aatomite käitumist ei suudetud täielikult seletada. Probleemi lahendamisel mängisid olulist rolli [[Max Planck]], kes 1900. aastal pakus välja [[Kvantiseerimine|kvantiseerimise]] idee, ning [[Niels Bohr]], kes 1913. aastal esitas [[Bohri aatomiteooria|aatomi mudeli]] diskreetsete energiatasemetega.<ref name=":0" /> 1920-ndatel kujundasid [[Erwin Schrödinger]] ja [[Werner Heisenberg]] tänapäevase kvantfüüsika alused. Schrödingeri lainevõrrandi abil sai matemaatiliselt kirjeldada potentsiaaliauku ja selles esinevaid kvantiseeritud energiatasemeid. <ref name=":0" /> Hiljem hakati potentsiaaliaugu mudelit kasutama pooljuhtide, kvantkaevude, kvanttäppide ja supervõrede uurimisel, millest on välja arenenud [[nanoelektroonika]] ja [[optoelektroonika]] tehnoloogiad.<ref name=":5" /> <references /> bajf8hcmtb3u9b94ozlmdu6f646izm2 7175416 7175414 2026-06-18T12:14:35Z Augutäitja 231506 7175416 wikitext text/x-wiki [[Fail:Potentsiaaliauk.jpeg|pisi|1D potentsiaaliauk]] '''Potentsiaaliauk ''' (ingl. k. ''[[:en:Potential_well|potential well]]'') on füüsikaline mudel, mis kirjeldab olukorda, kus osake on ruumiliselt piiratud [[Potentsiaalibarjäär|potentsiaalibarjääriga]] ehk alaga, millel on kõrgem potentsiaalne energia. See tähendab, et osakesel, mis on augus, on madalam energia kui selle ümbruses. 1-mõõtmelise ehk 1D potentsiaaliaugu energia avaldugu järgnevalt: <math display="block">U = \begin{cases} 0; 0\leqslant x \leqslant a \\ U_0; x < 0 , x > a \end{cases}</math>kus <math>a</math> on potentsiaaliaugu laius ning <math>U_0</math> barjääri energia.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Loide |eesnimi=Rein-Karl |pealkiri=Sissejuhatus kvantmehaanikasse : sissejuhatus kvantteooriasse. Kvantmehaanika alused |kirjastus=[[Avita]] |aasta=2007 |toimetaja-perekonnanimi=Mõtt |toimetaja-eesnimi=Ave |keel=eesti |autor-link=Rein-Karl Loide}}</ref> == Klassikaline osake == '''[[Klassikaline füüsika|Klassikalise füüsika]]''' järgi osake, mille energiatase on madalam kui barjääri kõrgus <math>(E < U_0)</math>, jääb lõksu auku ja võngub seal edasi-tagasi jääval kiirusel <math>v = }\sqrt{\frac{2E}{m}</math>, kus <math>m</math> on tema mass.<ref name=":0" /> Selline osake ei saa barjääri kunagi ületada. Seega võib osake omada kõiki väärtusi vahemikus <math>0 \leq E \leq U_0</math>. Kui <math>E = 0</math> on osake paigal ning võib asetseda mistahes punktis <math>0</math> ja <math>a</math> vahel. == Kvantosake == '''[[Kvantfüüsika]]''' järgi ei saa kvantosake (näiteks [[elektron]]) omada suvalist energiat. Selle asemel on lubatud ainult kindlad ehk diskreetsed energiatasemed. Statsionaarse kvantoleku korral ei saa osakesele omistada klassikalist trajektoori, tema leidmise tõenäosus sõltub lainefunktsioonist. Vastava energiataseme energia avaldub valemiga <math>E_n = \frac{\pi^2\hbar^2 n^2}{2ma^2}</math> ning sellele vastav lainefunktsioon <math>\Psi_n = \sqrt{\frac{2}{a}}\sin{\frac{\pi n x}{a}}</math>, kus <math>n = 1, 2, ...</math> .<ref name=":0" /> === Lainefunktsioon ja tõenäosustihedus === '''[[Lainefunktsioon]]''' on osakese matemaatiline kirjeldus, mis saadakse [[Schrödingeri võrrand|Schrödingeri võrrandi]] lahendamisel. Funktsiooni täpne mõistmine on keeruline, aga '''[[Tõenäosustihedus|tõenäosustiheduse]]''' ehk lainefunktsiooni mooduli ruudu <math>\mid \Psi_n \mid ^2 = \frac{2}{a} \sin^2{\frac{n\pi x}{a}}</math> tõlgendamine on lihtsam.<ref name=":0" /> See näitab osakese leidmise tõenäosust vastavas ruumi osas. [[Fail:Energianivoo ja tõenäosustihedus.jpeg|pisi|382x382px|'''Energiatase ja tõenäosustihedus''']] Esimesel energiatasemel <math>(E_1)</math> on osakese leidmise tõenäosus suurim potentsiaaliaukude keskel. Teisel tasemel <math>(E_2)</math> on keskpunktis leidmise tõenäosus null ja osake asub pigem barjääri poole. === Minimaalne energia === Kvantmehaanika üks peamisi lahnevusi klassikalisest füüsikast on minimaalse energia väärtuse osas. Minimaalse energiat väärtus <math>(E_1)</math> on kvantosakese puhul nullist erinev. Klassikalises mõttes tähendab see seda, et paigalolek pole lubatud. Järeldus tuleneb [[Heisenbergi määramatuse printsiip|Heisenberg'i määramatuse printsiibist]]: mida täpsemalt teame osakese koordinaati ehk asukohta, seda enam on määramatu tema impulss ja vastupidi. Vähim impulsi määramatus <math>\Delta p = \frac{\hbar}{2a}</math> annaks vastava impulsi korral energia <math>E = \frac{\hbar^2}{8ma^2} > 0</math>.<ref name=":0" /> Seega minimaalne energia ei saa olla <math>0</math> ehk osake ei saa olla täiesti paigal. == Potentsiaaliaugu mõõtmete mõju == [[Fail:Finite vs Infinite Square Well Energies (75eV, 0.4nm).svg|pisi|Lõpmatu vs lõplik potentsiaaliauk]] === Lõplik potentsiaaliauk === Reaalsetes süsteemides on barjäärid alati lõplikud, mitte lõpmatud. See tähendab, et piiratud potentsiaaliaugus saab olla vaid piiratud arv energiatasemeid ehk seotud olekuid. Erinevalt lõpmatu potentsiaaliaugu juhtumist ei ole kõik energia väärtused lubatud, vaid ainult need, mis vastavad kindlatele tingimustele<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=3.6: Particle in a Finite Box and Tunneling (optional) |url=https://chem.libretexts.org/Courses/Manchester_University/Manchester_University_Physical_Chemistry_I_(CHEM_341)/03%3A_First_QM_System_(Particle_on_a_Line_Particle_in_a_Box)/3.06%3A_Particle_in_a_Finite_Box_and_Tunneling_(optional) |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Chemistry LibreTexts |keel=en}}</ref> Piiratud potentsiaaliaugu eripära on see, et lainefunktsioon ei muutu nulliks barjääri piiril, vaid kahaneb eksponentsiaalselt barjääri sisse. See tähendab, et osakel on mittenulliline tõenäosus asuda barjääri sees, kuigi tema energia on madalam kui barjääri kõrgus. Selliseid olekuid nimetatakse '''seotud olekuteks.'''<ref name=":1" /> [[Fail:Harmonic-oscillator-eigenstates.svg|pisi|Lainefunktiooni ulatumine barjääri sisse lõplikus potentsiaaliaugus]] Kõrgema energiaga seotud olekud on nõrgemini seotud kui madalama energiaga olekud. See tähendab, et kõrgema energiaga osakeste lainefunktsioon tungib sügavamale barjääri sisse. Oleku energia sõltub potentsiaaliaugu mõõtmetest: energia on pöördvõrdeline potentsiaaliaugu laiuse ruuduga<math>( E \propto 1/a^2)</math>. Seega mida väiksem on augu laius, seda suuremaks muutuvad energiatasemete väärtused ning nende vahelised kaugused. === Tunnelleerumine === [[Fail:Quantum-tunneling.svg|pisi|Tunnelleerumine]] [[Tunneliefekt|Kvantunnelleerimine]] on kvantmehhanikale omane nähtus, kus osakel on väike tõenäosus läbida potentsiaalbarjäär, millest klassikalise füüsika järgi ei tohiks üle saada. See tekib seetõttu, et osakese lainefunktsioon ei kao äkki barjääri piiril, vaid kahaneb järk-järgult. Kui barjäär on piisavalt õhuke, võib osa lainefunktsioonist jõuda barjääri teisele poole.<ref name=":1" /> Selle mõistmiseks võib seda võrrelda valguse neeeldumise ja peegeldumisega aines. Tunnelleerumise tõenäosus sõltub kolmest tegurist: barjääri kõrgusest, barjääri laiusest ja osakese massist. Mida kõrgem, laiem barjäär või suurem on osakese mass, seda väiksem on tunnelleerumise tõenäosus. Vastupidi, kui osake on kerge (näiteks elektron) ja barjäär on õhuke, on tunnelleerumine tõenäolisem.<ref name=":1" /> Tunnelleerumine on oluline mitmes valdkonnas: * '''[[Radioaktiivsus|Radioaktiivne lagunemine]]''': alfa-osakeste eraldumine tuumast toimub tunnelleerumise teel. George Gamow avastas 1928. aastal, kuidas alfa-osakesed tungivad tugeva tuumajõu barjäärist läbi.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Ling |eesnimi=Samuel J. |perekonnanimi2=Sanny |eesnimi2=Jeff |perekonnanimi3=Moebs |eesnimi3=William |kuupäev=2016-09-29 |pealkiri=7.6 The Quantum Tunneling of Particles through Potential Barriers - University Physics Volume 3 {{!}} OpenStax |url=https://openstax.org/books/university-physics-volume-3/pages/7-6-the-quantum-tunneling-of-particles-through-potential-barriers |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=openstax.org |keel=English}}</ref>[[Fail:ScanningTunnelingMicroscope schematic.png|pisi|Skanneeriva tunelmikroskoobi (STM) tööpõhimõte]] * '''[[Skaneeriv tunnelmikroskoopia|Skaneeriv tunnelmikroskoop]] (STM)''': Kasutab elektronide tunnelleerumist piesoskänneri teraviku ja pinna vahel, et saada aatomilise lahutusega pilte.<ref name=":2" /> * '''[[Pooljuhtseadis|Pooljuhtseadmed]]''': Resonantstunnel-dioodid kasutavad tunneleerimist elektroonilistes lülitites.<ref name=":2" /> Läbitunginud laine amplituud on väiksem kui algsel lainel, mistõttu läbimise tõenäosus on väiksem kui üks. Osakese energia tunnelleerumisel ei muutu. Potentsiaaliugust väljumisel on osake sidumata olekus ehk tegu on '''vaba osakesega'''.<ref name=":1" /> == Mitme potentsiaaliauguga süsteemid == Mitme potentsiaaliaugu süstemaatilisel paigutamisel kõrvuti tekib supervõre (ingl. k. ''[[:en:Superlattice|superlattice]]''). Sellises süsteemis hakkavad üksikute aukude energiatasemed omavahel segunema, moodustades nn miniribad (ingl. k. ''minibands''). Riba laius sõltub aukude vahelisest kaugusest ja barjääri kõrgusest: mida lähemal on augud ja madalam on barjäär, seda laiem on riba.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=TaeGi |perekonnanimi2=Enomoto |eesnimi2=Kazushi |perekonnanimi3=Ohshiro |eesnimi3=Kazuma |perekonnanimi4=Inoue |eesnimi4=Daishi |perekonnanimi5=Kikitsu |eesnimi5=Tomoka |perekonnanimi6=Hyeon-Deuk |eesnimi6=Kim |perekonnanimi7=Pu |eesnimi7=Yong-Jin |perekonnanimi8=Kim |eesnimi8=DaeGwi |kuupäev=2020-10-29 |pealkiri=Controlling the dimension of the quantum resonance in CdTe quantum dot superlattices fabricated via layer-by-layer assembly |url=https://www.nature.com/articles/s41467-020-19337-0 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=1 |lehekülg=5471 |doi=10.1038/s41467-020-19337-0 |issn=2041-1723}}</ref> Supervõrede oluline omadus on, et elektronid ei ole enam täielikult lokaliseeritud üksikutesse potentsiaaliaukudesse, vaid nende lainefunktsioon võib ulatuda üle kogu perioodilise struktuuri. Osake ei pea "iga barjääri eraldi ületama", ta saab liikuda läbi struktuuri kvantmehaanilise tunnelleerumise tõttu. See võimaldab luua elektroonilisi seadmeid, mis kasutavad vastavat omadust sihipäraselt ära. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Semiconductor Superlattices: A model system for nonlinear transport |url=https://ar5iv.labs.arxiv.org/html/cond-mat/0107207 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ar5iv |keel=en}}</ref> Supervõresid kasutatakse: * Kvantkaskaad laserites: elektronide üleminekud energiatasemete vahel võimaldab genereerida stimuleeritud kiirgust <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pusep |eesnimi=Yu A |perekonnanimi2=Tavares |eesnimi2=B G M |perekonnanimi3=Tito |eesnimi3=M A |perekonnanimi4=dos Santos |eesnimi4=L Fernandes |perekonnanimi5=LaPierre |eesnimi5=R R |kuupäev=2015-05-22 |pealkiri=Magnetic field driven interminiband charge transfer in InGaAs/InP superlattices |url=https://iopscience.iop.org/article/10.1088/0953-8984/27/24/245601 |ajakiri=Journal of Physics: Condensed Matter |aastakäik=27 |üksiknumber=24 |lehekülg=245601 |doi=10.1088/0953-8984/27/24/245601 |issn=0953-8984}}</ref> * Päikseelementides: täiendavad energiatasemed võivad parandada valguse neeldumist ja energia muundamise efektiivsust<ref name=":3" /> * Kvantarvutis: pooljuhi [[Kvanttäpp|kvanttäppide]] supervõresid saab kasutada kvantbittide loomiseks <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zwerver |eesnimi=A. M. J. |perekonnanimi2=Krähenmann |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Watson |eesnimi3=T. F. |perekonnanimi4=Lampert |eesnimi4=L. |perekonnanimi5=George |eesnimi5=H. C. |perekonnanimi6=Pillarisetty |eesnimi6=R. |perekonnanimi7=Bojarski |eesnimi7=S. A. |perekonnanimi8=Amin |eesnimi8=P. |perekonnanimi9=Amitonov |eesnimi9=S. V. |perekonnanimi10=Boter |eesnimi10=J. M. |perekonnanimi11=Caudillo |eesnimi11=R. |perekonnanimi12=Correas-Serrano |eesnimi12=D. |perekonnanimi13=Dehollain |eesnimi13=J. P. |perekonnanimi14=Droulers |eesnimi14=G. |perekonnanimi15=Henry |eesnimi15=E. M. |kuupäev=29.03.2022 |pealkiri=Qubits made by advanced semiconductor manufacturing |url=https://www.nature.com/articles/s41928-022-00727-9 |ajakiri=Nature Electronics |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=3 |lehekülg=184–190 |doi=10.1038/s41928-022-00727-9 |issn=2520-1131}}</ref> === Kvantpiiritlus === Kvantpiiritlus (ingl. k. ''[[:en:Potential_well|quantum confinement]]'') on nähtus, kus elektron-auk paarid ehk [[Eksiton|eksitonid]] on ruumiliselt piiratud materjali ühes või enamas mõõtmes. Seetõttu muutuvad energiatasemed diskreetseks. Efekt tekib, kui osakese füüsikalised mõõtmed on võrreldavad eksitoni [[De Broglie lained|de Broglie lainepikkuse]] või [[Bohri raadius|Bohri raadiusega]] <math>(a_B)</math>. Tugev efekt esineb juhul nanoosakese raadius on palju väiksem eksitoni Bohri raadiusest <math>(R<< a_B)</math> ja seega omadusi ei määra enam Coulombi vastasmõju.<ref name=":4">{{Viide |perekonnanimi=Ramalingam |eesnimi=Gopal |pealkiri=Quantum Confinement Effect of 2D Nanomaterials |kuupäev=2020-01-29 |url=https://www.intechopen.com/chapters/70534 |väljaanne=Quantum Dots - Fundamental and Applications |väljaandja=IntechOpen |keel=en |isbn=978-1-83880-919-5 |vaadatud=2026-06-18 |perekonnanimi2=Kathirgamanathan |eesnimi2=Poopathy |perekonnanimi3=Ravi |eesnimi3=Ganesan |perekonnanimi4=Elangovan |eesnimi4=Thangavel |perekonnanimi5=Kumar |eesnimi5=Bojarajan Arjun |perekonnanimi6=Manivannan |eesnimi6=Nadarajah |perekonnanimi7=Kasinathan |eesnimi7=Kaviyarasu}}</ref> [[Fail:Quantum confinement effects in the band diagram of quantum dots.tif|pisi|Energiatasemete eraldumine]] Kui tegemist on materjaliga, mille mõõtmed on suurem kui mõnikümend nanomeetrit <math>(R >> a_B)</math>, siis energianivood on ühtlased alad struktuuris. Osakese mõõtmete vähenemisel toimub energianivoo lõhenemine ning tekib peenstruktuur. ==== Struktuuride jagunemine ==== Kvantpiiritlus jaguneb sõltuvalt eksitoni vabadusastmete arvust * '''2D - kvantkaevud''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_well|quantum well]]''): osakesed on vabad liikumiseks tasapinnal, piiratud on liikumine ühes mõõtmes * '''1D - kvantribad''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_wire|quantum wires]]''): osakesed saavad liikuda ühes suunas, ülejäänud kaks on piiratud * '''0D - [[Kvanttäpp|kvanttäpid]]''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_dot|quantum dots]]''): osakesed on piiratud kolmes mõõtmes ==== Mõju optilistele ja elektrilistele omadustele ==== [[Fail:CdSeqdots.jpg|pisi|CdSe nanoosakeste värvus sõltuvalt osakese suurusest]] Peamine kvantpiiritluse tagajärg on [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooni]] (ingl. k. ''[[:en:Band_gap|band cap]]'') suuremine osakeste mõõtmete vähenemisel. See põhjustab nn '''[[sininihe|sininihke]]''' osakese kiiratavas valguses. See võimaldab materjali optilisi omadusi mõjutada väga täpselt raadiuse kaudu. Näiteks <chem>CdSe</chem> kvanttäppide suurust muutes saab reguleerida nende värvi punasest siniseni, ilma keemilist koostist muutmata. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lim |eesnimi=Sung Jun |perekonnanimi2=Zahid |eesnimi2=Mohammad U. |perekonnanimi3=Le |eesnimi3=Phuong |perekonnanimi4=Ma |eesnimi4=Liang |perekonnanimi5=Entenberg |eesnimi5=David |perekonnanimi6=Harney |eesnimi6=Allison S. |perekonnanimi7=Condeelis |eesnimi7=John |perekonnanimi8=Smith |eesnimi8=Andrew M. |kuupäev=2015-10-05 |pealkiri=Brightness-equalized quantum dots |url=https://www.nature.com/articles/ncomms9210 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=1 |lehekülg=8210 |doi=10.1038/ncomms9210 |issn=2041-1723}}</ref> ==== Rakendusvaldkonnad ==== Kvanttäppidel ja 2D- nanomaterjalidel on oluline roll kaasaegses tehnoloogias, just nende elektriliste ja optiliste omaduste tõttu:<ref name=":5" /> * Elektroonikas: laserdioodid, fotodetektorid, Q-LED ekraanid * Energetikas: kõrge efektiivsusega päiksepaneelid ja transistorid * Meditsiinis: bioloogiliste kujutiste saamine ja markeerimine 2023. aasta Nobeli keemiaauhind anti kvanttäppide avastamise ja arendamise eest, mis põhineb samal potentsiaaliaugu teoorial.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Bioengineer |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=Advances and Obstacles in Quantum Dots: From Nucleation Stages to |url=https://bioengineer.org/advances-and-obstacles-in-quantum-dots-from-nucleation-stages-to-high-performance-qleds/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=BIOENGINEER.ORG |keel=en-US}}</ref> == Ajalugu == Potentsiaaliaugu mõiste arenes välja koos [[kvantmehaanika]] tekkega 20. sajandi alguses. Klassikalises füüsikas kirjeldati osakese liikumist jõudude ja energiaga, kuid aatomite käitumist ei suudetud täielikult seletada. Probleemi lahendamisel mängisid olulist rolli [[Max Planck]], kes 1900. aastal pakus välja [[Kvantiseerimine|kvantiseerimise]] idee, ning [[Niels Bohr]], kes 1913. aastal esitas [[Bohri aatomiteooria|aatomi mudeli]] diskreetsete energiatasemetega.<ref name=":0" /> 1920-ndatel kujundasid [[Erwin Schrödinger]] ja [[Werner Heisenberg]] tänapäevase kvantfüüsika alused. Schrödingeri lainevõrrandi abil sai matemaatiliselt kirjeldada potentsiaaliauku ja selles esinevaid kvantiseeritud energiatasemeid. <ref name=":0" /> Hiljem hakati potentsiaaliaugu mudelit kasutama pooljuhtide, kvantkaevude, kvanttäppide ja supervõrede uurimisel, millest on välja arenenud [[nanoelektroonika]] ja [[optoelektroonika]] tehnoloogiad.<ref name=":5" /><ref name=":4" /> <references /> 5850tgle27gnbtfc0qs04oauu1iy342 7175419 7175416 2026-06-18T12:20:22Z Augutäitja 231506 7175419 wikitext text/x-wiki [[Fail:Potentsiaaliauk.jpeg|pisi|1D potentsiaaliauk]] '''Potentsiaaliauk ''' (ingl. k. ''[[:en:Potential_well|potential well]]'') on füüsikaline mudel, mis kirjeldab olukorda, kus osake on ruumiliselt piiratud [[Potentsiaalibarjäär|potentsiaalibarjääriga]] ehk alaga, millel on kõrgem potentsiaalne energia. See tähendab, et osakesel, mis on augus, on madalam energia kui selle ümbruses. 1-mõõtmelise ehk 1D potentsiaaliaugu energia avaldugu järgnevalt: <math display="block">U = \begin{cases} 0; 0\leqslant x \leqslant a \\ U_0; x < 0 , x > a \end{cases}</math>kus <math>a</math> on potentsiaaliaugu laius ning <math>U_0</math> barjääri energia.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Loide |eesnimi=Rein-Karl |pealkiri=Sissejuhatus kvantmehaanikasse : sissejuhatus kvantteooriasse. Kvantmehaanika alused |kirjastus=[[Avita]] |aasta=2007 |toimetaja-perekonnanimi=Mõtt |toimetaja-eesnimi=Ave |keel=eesti |autor-link=Rein-Karl Loide}}</ref> == Klassikaline osake == '''[[Klassikaline füüsika|Klassikalise füüsika]]''' järgi osake, mille energiatase on madalam kui barjääri kõrgus <math>(E < U_0)</math>, jääb lõksu auku ja võngub seal edasi-tagasi jääval kiirusel <math>v = }\sqrt{\frac{2E}{m}</math>, kus <math>m</math> on tema mass.<ref name=":0" /> Selline osake ei saa barjääri kunagi ületada. Seega võib osake omada kõiki väärtusi vahemikus <math>0 \leq E \leq U_0</math>. Kui <math>E = 0</math> on osake paigal ning võib asetseda mistahes punktis <math>0</math> ja <math>a</math> vahel. == Kvantosake == '''[[Kvantfüüsika]]''' järgi ei saa kvantosake (näiteks [[elektron]]) omada suvalist energiat. Selle asemel on lubatud ainult kindlad ehk diskreetsed energiatasemed. Statsionaarse kvantoleku korral ei saa osakesele omistada klassikalist trajektoori, tema leidmise tõenäosus sõltub lainefunktsioonist. Vastava energiataseme energia avaldub valemiga <math>E_n = \frac{\pi^2\hbar^2 n^2}{2ma^2}</math> ning sellele vastav lainefunktsioon <math>\Psi_n = \sqrt{\frac{2}{a}}\sin{\frac{\pi n x}{a}}</math>, kus <math>n = 1, 2, ...</math> .<ref name=":0" /> === Lainefunktsioon ja tõenäosustihedus === '''[[Lainefunktsioon]]''' on osakese matemaatiline kirjeldus, mis saadakse [[Schrödingeri võrrand|Schrödingeri võrrandi]] lahendamisel. Funktsiooni täpne mõistmine on keeruline, aga '''[[Tõenäosustihedus|tõenäosustiheduse]]''' ehk lainefunktsiooni mooduli ruudu <math>\mid \Psi_n \mid ^2 = \frac{2}{a} \sin^2{\frac{n\pi x}{a}}</math> tõlgendamine on lihtsam.<ref name=":0" /> See näitab osakese leidmise tõenäosust vastavas ruumi osas. [[Fail:Energianivoo ja tõenäosustihedus.jpeg|pisi|382x382px|'''Energiatase ja tõenäosustihedus''']] Esimesel energiatasemel <math>(E_1)</math> on osakese leidmise tõenäosus suurim potentsiaaliaukude keskel. Teisel tasemel <math>(E_2)</math> on keskpunktis leidmise tõenäosus null ja osake asub pigem barjääri poole. === Minimaalne energia === Kvantmehaanika üks peamisi lahnevusi klassikalisest füüsikast on minimaalse energia väärtuse osas. Minimaalse energiat väärtus <math>(E_1)</math> on kvantosakese puhul nullist erinev. Klassikalises mõttes tähendab see seda, et paigalolek pole lubatud. Järeldus tuleneb [[Heisenbergi määramatuse printsiip|Heisenberg'i määramatuse printsiibist]]: mida täpsemalt teame osakese koordinaati ehk asukohta, seda enam on määramatu tema impulss ja vastupidi. Vähim impulsi määramatus <math>\Delta p = \frac{\hbar}{2a}</math> annaks vastava impulsi korral energia <math>E = \frac{\hbar^2}{8ma^2} > 0</math>.<ref name=":0" /> Seega minimaalne energia ei saa olla <math>0</math> ehk osake ei saa olla täiesti paigal. == Potentsiaaliaugu mõõtmete mõju == [[Fail:Finite vs Infinite Square Well Energies (75eV, 0.4nm).svg|pisi|Lõpmatu vs lõplik potentsiaaliauk]] === Lõplik potentsiaaliauk === Reaalsetes süsteemides on barjäärid alati lõplikud, mitte lõpmatud. See tähendab, et piiratud potentsiaaliaugus saab olla vaid piiratud arv energiatasemeid ehk seotud olekuid. Erinevalt lõpmatu potentsiaaliaugu juhtumist ei ole kõik energia väärtused lubatud, vaid ainult need, mis vastavad kindlatele tingimustele<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=3.6: Particle in a Finite Box and Tunneling (optional) |url=https://chem.libretexts.org/Courses/Manchester_University/Manchester_University_Physical_Chemistry_I_(CHEM_341)/03%3A_First_QM_System_(Particle_on_a_Line_Particle_in_a_Box)/3.06%3A_Particle_in_a_Finite_Box_and_Tunneling_(optional) |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=Chemistry LibreTexts |keel=en}}</ref> Piiratud potentsiaaliaugu eripära on see, et lainefunktsioon ei muutu nulliks barjääri piiril, vaid kahaneb eksponentsiaalselt barjääri sisse. See tähendab, et osakel on mittenulliline tõenäosus asuda barjääri sees, kuigi tema energia on madalam kui barjääri kõrgus. Selliseid olekuid nimetatakse '''seotud olekuteks.'''<ref name=":1" /> [[Fail:Harmonic-oscillator-eigenstates.svg|pisi|Lainefunktiooni ulatumine barjääri sisse lõplikus potentsiaaliaugus]] Kõrgema energiaga seotud olekud on nõrgemini seotud kui madalama energiaga olekud. See tähendab, et kõrgema energiaga osakeste lainefunktsioon tungib sügavamale barjääri sisse. Oleku energia sõltub potentsiaaliaugu mõõtmetest: energia on pöördvõrdeline potentsiaaliaugu laiuse ruuduga<math>( E \propto 1/a^2)</math>. Seega mida väiksem on augu laius, seda suuremaks muutuvad energiatasemete väärtused ning nende vahelised kaugused. === Tunnelleerumine === [[Fail:Quantum-tunneling.svg|pisi|Tunnelleerumine]] [[Tunneliefekt|Kvantunnelleerimine]] on kvantmehhanikale omane nähtus, kus osakel on väike tõenäosus läbida potentsiaalbarjäär, millest klassikalise füüsika järgi ei tohiks üle saada. See tekib seetõttu, et osakese lainefunktsioon ei kao äkki barjääri piiril, vaid kahaneb järk-järgult. Kui barjäär on piisavalt õhuke, võib osa lainefunktsioonist jõuda barjääri teisele poole.<ref name=":1" /> Selle mõistmiseks võib seda võrrelda valguse neeeldumise ja peegeldumisega aines. Tunnelleerumise tõenäosus sõltub kolmest tegurist: barjääri kõrgusest, barjääri laiusest ja osakese massist. Mida kõrgem, laiem barjäär või suurem on osakese mass, seda väiksem on tunnelleerumise tõenäosus. Vastupidi, kui osake on kerge (näiteks elektron) ja barjäär on õhuke, on tunnelleerumine tõenäolisem.<ref name=":1" /> Tunnelleerumine on oluline mitmes valdkonnas: * '''[[Radioaktiivsus|Radioaktiivne lagunemine]]''': alfa-osakeste eraldumine tuumast toimub tunnelleerumise teel. George Gamow avastas 1928. aastal, kuidas alfa-osakesed tungivad tugeva tuumajõu barjäärist läbi.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Ling |eesnimi=Samuel J. |perekonnanimi2=Sanny |eesnimi2=Jeff |perekonnanimi3=Moebs |eesnimi3=William |kuupäev=2016-09-29 |pealkiri=7.6 The Quantum Tunneling of Particles through Potential Barriers - University Physics Volume 3 {{!}} OpenStax |url=https://openstax.org/books/university-physics-volume-3/pages/7-6-the-quantum-tunneling-of-particles-through-potential-barriers |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=openstax.org |keel=English}}</ref>[[Fail:ScanningTunnelingMicroscope schematic.png|pisi|Skanneeriva tunelmikroskoobi (STM) tööpõhimõte]] * '''[[Skaneeriv tunnelmikroskoopia|Skaneeriv tunnelmikroskoop]] (STM)''': Kasutab elektronide tunnelleerumist piesoskänneri teraviku ja pinna vahel, et saada aatomilise lahutusega pilte.<ref name=":2" /> * '''[[Pooljuhtseadis|Pooljuhtseadmed]]''': Resonantstunnel-dioodid kasutavad tunneleerimist elektroonilistes lülitites.<ref name=":2" /> Läbitunginud laine amplituud on väiksem kui algsel lainel, mistõttu läbimise tõenäosus on väiksem kui üks. Osakese energia tunnelleerumisel ei muutu. Potentsiaaliugust väljumisel on osake sidumata olekus ehk tegu on '''vaba osakesega'''.<ref name=":1" /> == Mitme potentsiaaliauguga süsteemid == Mitme potentsiaaliaugu süstemaatilisel paigutamisel kõrvuti tekib supervõre (ingl. k. ''[[:en:Superlattice|superlattice]]''). Sellises süsteemis hakkavad üksikute aukude energiatasemed omavahel segunema, moodustades nn miniribad (ingl. k. ''minibands''). Riba laius sõltub aukude vahelisest kaugusest ja barjääri kõrgusest: mida lähemal on augud ja madalam on barjäär, seda laiem on riba.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=TaeGi |perekonnanimi2=Enomoto |eesnimi2=Kazushi |perekonnanimi3=Ohshiro |eesnimi3=Kazuma |perekonnanimi4=Inoue |eesnimi4=Daishi |perekonnanimi5=Kikitsu |eesnimi5=Tomoka |perekonnanimi6=Hyeon-Deuk |eesnimi6=Kim |perekonnanimi7=Pu |eesnimi7=Yong-Jin |perekonnanimi8=Kim |eesnimi8=DaeGwi |kuupäev=2020-10-29 |pealkiri=Controlling the dimension of the quantum resonance in CdTe quantum dot superlattices fabricated via layer-by-layer assembly |url=https://www.nature.com/articles/s41467-020-19337-0 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=1 |lehekülg=5471 |doi=10.1038/s41467-020-19337-0 |issn=2041-1723}}</ref> Supervõrede oluline omadus on, et elektronid ei ole enam täielikult lokaliseeritud üksikutesse potentsiaaliaukudesse, vaid nende lainefunktsioon võib ulatuda üle kogu perioodilise struktuuri. Osake ei pea "iga barjääri eraldi ületama", ta saab liikuda läbi struktuuri kvantmehaanilise tunnelleerumise tõttu. See võimaldab luua elektroonilisi seadmeid, mis kasutavad vastavat omadust sihipäraselt ära. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Semiconductor Superlattices: A model system for nonlinear transport |url=https://ar5iv.labs.arxiv.org/html/cond-mat/0107207 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ar5iv |keel=en}}</ref> Supervõresid kasutatakse: * Kvantkaskaad laserites: elektronide üleminekud energiatasemete vahel võimaldab genereerida stimuleeritud kiirgust <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pusep |eesnimi=Yu A |perekonnanimi2=Tavares |eesnimi2=B G M |perekonnanimi3=Tito |eesnimi3=M A |perekonnanimi4=dos Santos |eesnimi4=L Fernandes |perekonnanimi5=LaPierre |eesnimi5=R R |kuupäev=2015-05-22 |pealkiri=Magnetic field driven interminiband charge transfer in InGaAs/InP superlattices |url=https://iopscience.iop.org/article/10.1088/0953-8984/27/24/245601 |ajakiri=Journal of Physics: Condensed Matter |aastakäik=27 |üksiknumber=24 |lehekülg=245601 |doi=10.1088/0953-8984/27/24/245601 |issn=0953-8984}}</ref> * Päikseelementides: täiendavad energiatasemed võivad parandada valguse neeldumist ja energia muundamise efektiivsust<ref name=":3" /> * Kvantarvutis: pooljuhi [[Kvanttäpp|kvanttäppide]] supervõresid saab kasutada kvantbittide loomiseks <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zwerver |eesnimi=A. M. J. |perekonnanimi2=Krähenmann |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Watson |eesnimi3=T. F. |perekonnanimi4=Lampert |eesnimi4=L. |perekonnanimi5=George |eesnimi5=H. C. |perekonnanimi6=Pillarisetty |eesnimi6=R. |perekonnanimi7=Bojarski |eesnimi7=S. A. |perekonnanimi8=Amin |eesnimi8=P. |perekonnanimi9=Amitonov |eesnimi9=S. V. |perekonnanimi10=Boter |eesnimi10=J. M. |perekonnanimi11=Caudillo |eesnimi11=R. |perekonnanimi12=Correas-Serrano |eesnimi12=D. |perekonnanimi13=Dehollain |eesnimi13=J. P. |perekonnanimi14=Droulers |eesnimi14=G. |perekonnanimi15=Henry |eesnimi15=E. M. |kuupäev=29.03.2022 |pealkiri=Qubits made by advanced semiconductor manufacturing |url=https://www.nature.com/articles/s41928-022-00727-9 |ajakiri=Nature Electronics |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=3 |lehekülg=184–190 |doi=10.1038/s41928-022-00727-9 |issn=2520-1131}}</ref> === Kvantpiiritlus === [[Fail:Quantum confinement effects in the band diagram of quantum dots.tif|pisi|Energiatasemete eraldumine]] Kvantpiiritlus (ingl. k. ''[[:en:Potential_well|quantum confinement]]'') on nähtus, kus elektron-auk paarid ehk [[Eksiton|eksitonid]] on ruumiliselt piiratud materjali ühes või enamas mõõtmes. Seetõttu muutuvad energiatasemed diskreetseks. Efekt tekib, kui osakese füüsikalised mõõtmed on võrreldavad eksitoni [[De Broglie lained|de Broglie lainepikkuse]] või [[Bohri raadius|Bohri raadiusega]] <math>(a_B)</math>. Tugev efekt esineb juhul nanoosakese raadius on palju väiksem eksitoni Bohri raadiusest <math>(R<< a_B)</math> ja seega omadusi ei määra enam Coulombi vastasmõju.<ref name=":4">{{Viide |perekonnanimi=Ramalingam |eesnimi=Gopal |pealkiri=Quantum Confinement Effect of 2D Nanomaterials |kuupäev=2020-01-29 |url=https://www.intechopen.com/chapters/70534 |väljaanne=Quantum Dots - Fundamental and Applications |väljaandja=IntechOpen |keel=en |isbn=978-1-83880-919-5 |vaadatud=2026-06-18 |perekonnanimi2=Kathirgamanathan |eesnimi2=Poopathy |perekonnanimi3=Ravi |eesnimi3=Ganesan |perekonnanimi4=Elangovan |eesnimi4=Thangavel |perekonnanimi5=Kumar |eesnimi5=Bojarajan Arjun |perekonnanimi6=Manivannan |eesnimi6=Nadarajah |perekonnanimi7=Kasinathan |eesnimi7=Kaviyarasu}}</ref> Kui tegemist on materjaliga, mille mõõtmed on suurem kui mõnikümend nanomeetrit <math>(R >> a_B)</math>, siis energianivood on ühtlased alad struktuuris. Osakese mõõtmete vähenemisel toimub energianivoo lõhenemine ning tekib peenstruktuur. ==== Struktuuride jagunemine ==== Kvantpiiritlus jaguneb sõltuvalt eksitoni vabadusastmete arvust * '''2D - kvantkaevud''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_well|quantum well]]''): osakesed on vabad liikumiseks tasapinnal, piiratud on liikumine ühes mõõtmes * '''1D - kvantribad''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_wire|quantum wires]]''): osakesed saavad liikuda ühes suunas, ülejäänud kaks on piiratud * '''0D - [[Kvanttäpp|kvanttäpid]]''' (ingl. k. ''[[:en:Quantum_dot|quantum dots]]''): osakesed on piiratud kolmes mõõtmes ==== Mõju optilistele ja elektrilistele omadustele ==== [[Fail:CdSeqdots.jpg|pisi|CdSe nanoosakeste värvus sõltuvalt osakese suurusest]] Peamine kvantpiiritluse tagajärg on [[Keelutsoon (füüsika)|keelutsooni]] (ingl. k. ''[[:en:Band_gap|band cap]]'') suuremine osakeste mõõtmete vähenemisel. See põhjustab nn '''[[sininihe|sininihke]]''' osakese kiiratavas valguses. See võimaldab materjali optilisi omadusi mõjutada väga täpselt raadiuse kaudu. Näiteks <chem>CdSe</chem> kvanttäppide suurust muutes saab reguleerida nende värvi punasest siniseni, ilma keemilist koostist muutmata. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lim |eesnimi=Sung Jun |perekonnanimi2=Zahid |eesnimi2=Mohammad U. |perekonnanimi3=Le |eesnimi3=Phuong |perekonnanimi4=Ma |eesnimi4=Liang |perekonnanimi5=Entenberg |eesnimi5=David |perekonnanimi6=Harney |eesnimi6=Allison S. |perekonnanimi7=Condeelis |eesnimi7=John |perekonnanimi8=Smith |eesnimi8=Andrew M. |kuupäev=2015-10-05 |pealkiri=Brightness-equalized quantum dots |url=https://www.nature.com/articles/ncomms9210 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=1 |lehekülg=8210 |doi=10.1038/ncomms9210 |issn=2041-1723}}</ref> ==== Rakendusvaldkonnad ==== Kvanttäppidel ja 2D- nanomaterjalidel on oluline roll kaasaegses tehnoloogias, just nende elektriliste ja optiliste omaduste tõttu:<ref name=":5" /> * Elektroonikas: laserdioodid, fotodetektorid, Q-LED ekraanid * Energetikas: kõrge efektiivsusega päiksepaneelid ja transistorid * Meditsiinis: bioloogiliste kujutiste saamine ja markeerimine 2023. aasta Nobeli keemiaauhind anti kvanttäppide avastamise ja arendamise eest, mis põhineb samal potentsiaaliaugu teoorial.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Bioengineer |kuupäev=2026-04-28 |pealkiri=Advances and Obstacles in Quantum Dots: From Nucleation Stages to |url=https://bioengineer.org/advances-and-obstacles-in-quantum-dots-from-nucleation-stages-to-high-performance-qleds/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=BIOENGINEER.ORG |keel=en-US}}</ref> == Ajalugu == Potentsiaaliaugu mõiste arenes välja koos [[kvantmehaanika]] tekkega 20. sajandi alguses. Klassikalises füüsikas kirjeldati osakese liikumist jõudude ja energiaga, kuid aatomite käitumist ei suudetud täielikult seletada. Probleemi lahendamisel mängisid olulist rolli [[Max Planck]], kes 1900. aastal pakus välja [[Kvantiseerimine|kvantiseerimise]] idee, ning [[Niels Bohr]], kes 1913. aastal esitas [[Bohri aatomiteooria|aatomi mudeli]] diskreetsete energiatasemetega.<ref name=":0" /> 1920-ndatel kujundasid [[Erwin Schrödinger]] ja [[Werner Heisenberg]] tänapäevase kvantfüüsika alused. Schrödingeri lainevõrrandi abil sai matemaatiliselt kirjeldada potentsiaaliauku ja selles esinevaid kvantiseeritud energiatasemeid. <ref name=":0" /> Hiljem hakati potentsiaaliaugu mudelit kasutama pooljuhtide, kvantkaevude, kvanttäppide ja supervõrede uurimisel, millest on välja arenenud [[nanoelektroonika]] ja [[optoelektroonika]] tehnoloogiad.<ref name=":5" /><ref name=":4" /> <references /> omyppumbh416xxthb374nqrt5k7qzt6 0 717077 7175440 7174868 2026-06-18T12:48:45Z Kapsas123 209254 7175440 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Barry Sheene | pilt = Barry Sheene winner.jpg | pildiallkiri = Barry Sheene (1975) | sünniaeg = {{sünniaeg|1950|9|11}} | sünnikoht = [[London]], Inglismaa | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2003|3|10|1950|9|11}} | surmakoht = [[Gold Coast]], [[Queensland]], Austraalia | spordiala = [[mootorrattasport]] | märkus = 1970–1984 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõidus]]'''<br>104 starti<br>23 võitu<br>52 poodiumit<br>18 kvali. võitu<br>20 kiireimat ringi }} '''Barry Steven Frank Sheene''' ([[11. september]] [[1950]] – [[10. märts]] [[2003]]) oli Briti [[Mootorrattavõidusõit|mootorratta võidusõitja]]. Ta võistles aastatel 1971 kuni 1984 [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõidus]], peamiselt [[Suzuki MotoGP|Suzuki tehasevõistkonna]] sõitjana. Ta võitis kaks järjestikulist 500cc maailmameistritiitlit aastatel 1976 ja 1977.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-06-18 |pealkiri=MotoGP™ Riders {{!}} Barry Sheene |url=https://www.motogp.com/en/riders/barry-sheene/www.motogp.com/en/riders/barry-sheene/12ebb38a-6385-4380-bf49-c143b0ffa217 |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Sheene on siiamaani viimane britt, kes on Grand Prix' mootorrataste võidusõidu tippklassi meistriks tulnud. 2002. aasta juulis diagnoositi Sheene'il maos ja söögitorus vähk.<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=2013-08-30 |pealkiri=Barry Sheene: Motorcycling's first superstar remembered |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motogp/23844625 |vaadatud=2026-06-17}}</ref> Pärast tavapäraste ravimismeetodite keeldumist eelistas Sheene [[Holism|holistlikku]] lähenemist oma ravimisele, mis sisaldas ranget dieeti, mille mõtles välja Austria ravija [[Rudolf Breuss]], eesmärgiga, et vähki toitainetest näljutada.<ref name=":0" /> Sheene suri 52-aastaselt haiglas 2003. aasta märtsis.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sheene, Barry}} [[Kategooria:Suurbritannia sportlased]] [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2003]] e7m1ireefcmese2j9obzsch540v7mjf 102 717114 7175904 7175360 2026-06-19T10:28:17Z Toimiku Tõlkija 231703 7175904 wikitext text/x-wiki [[Fail:PINK_spoon_rest_-_JAPAN_-_Places_for_3_spoons.jpg|paremal|pisi|Roosa lusikaalus kolmele lusikale]] [[Fail:Vertical_Spoon_Rest.jpg|paremal|pisi|Serveerimislusikas, mis toetub vertikaalsele "kulbialusele"]] [[Fail:Spoon_rest_with_rooster_decor.jpg|pisi|Lusikaalus]] '''Lusikaalus''' on [[köögitarvik]], mis on mõeldud [[Lusikas|lusikate]] ja muude köögiriistade hoidmiseks, et vältida toiduvedelike sattumist [[Tööpind|tööpinnale]]<ref>{{Cite web|last=Sanchez|first=Ana|url=https://www.chicagotribune.com/consumer-reviews/sns-bestreviews-kitchen-best-spoon-rest-20210701-lykybk35vvaotllhbdbybkgijq-story.html|title=The best spoon rest|website=chicagotribune.com|access-date=2021-09-24}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.wpri.com/reviews/br/kitchen-br/utensils-tools-br/best-spoon-rest/|title=Best spoon rest|website=WPRI.com|date=2021-07-15|access-date=2021-09-24|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://timesofindia.indiatimes.com/most-searched-products/kitchen-and-dining/kitchen-tools/durable-spoon-rests-that-will-ensure-a-mess-free-kitchen-countertop/articleshow/82431151.cms|title=Durable spoon rests that will ensure a mess-free kitchen countertop - Times of India|website=The Times of India|access-date=2021-09-24}}</ref> ja hoida lusikat kokkupuutest tööpinnal oleva võimaliku saastega. Lusikaalust on lihtsam puhtana hoida kui tööpinda.<ref name="Ettlinger2001">{{Cite book|last=Steve Ettlinger|date=1992|title=The Kitchenware Book|publisher=McMillan Publishing Company|isbn=0-02-536302-6|page=420|url=https://books.google.com/books?id=MaZc377T0qYC|chapter=Spoon Rest|oclc=1256259403}}</ref> Tüüpiline lusikaalus on disainilt nagu suuremõõtmeline lusikas, millel on madal põhi ja küljel süvend või nagu jalgadel seisev suur [[kulp]] (mida nimetatakse ka '''kulbialuseks'''). Lusikaaluseid valmistatakse erinevatest materjalidest, näiteks [[Puit|puidust]], [[Plastid|plastikust]], [[Keraamika|keraamikast]] ja [[Roostevaba teras|roostevabast terasest]].<ref name="Ettlinger2001">{{Cite book|last=Steve Ettlinger|date=1992|title=The Kitchenware Book|publisher=McMillan Publishing Company|isbn=0-02-536302-6|page=420|url=https://books.google.com/books?id=MaZc377T0qYC|chapter=Spoon Rest|oclc=1256259403}}</ref> * == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Köögiriistad]] dugnytil8e7iqmbkdp50wia5azzks7s 0 717119 7175423 2026-06-18T12:28:21Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Infokast sportlane | nimi = Luis Salom | pilt = Luis Salom 2013.jpg | pildiallkiri = Luis Salom (2013) | sünniaeg = {{sünniaeg|1991|8|7}} | sünnikoht = [[Palma]], Hispaania | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2016|6|3|1991|8|7}} | surmakoht = [[Sant Cugat del Vallès]], Hispaania | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 39 ([[Moto2]] klassis auväärselt kasutuselt ära võetud) }} '''Luis Jaime Salom Horrach'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Campeonato de España de Velo...' 7175423 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Luis Salom | pilt = Luis Salom 2013.jpg | pildiallkiri = Luis Salom (2013) | sünniaeg = {{sünniaeg|1991|8|7}} | sünnikoht = [[Palma]], Hispaania | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2016|6|3|1991|8|7}} | surmakoht = [[Sant Cugat del Vallès]], Hispaania | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 39 ([[Moto2]] klassis auväärselt kasutuselt ära võetud) }} '''Luis Jaime Salom Horrach'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Campeonato de España de Velocidad - Provisional Standings |url=http://fedemoto.net/ImgFCK/file/CEV/Provisionales/5Albacete/5125GP.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723125020/http://fedemoto.net/ImgFCK/file/CEV/Provisionales/5Albacete/5125GP.pdf |arhiivimisaeg=2011-07-23 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=fedemoto.net}}</ref> (7. august 1991 – 3. juuni 2016) oli Hispaania [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]]. == Karjäär == === 125cc maailmameistrivõistlused ja Moto3 === [[Fail:Luis Salom 2010 Silverstone.jpg|vasakul|pisi|230x230px|Salom 2010. aastal [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is]] Salom tegi oma 125cc debüüdi 2009. aasta hooaja poolepealt. Hooaja jooksul sõitis ta nii [[Honda]] kui [[Aprilia|Apriliaga]] ning parim tulemus oli tal 6. koht. Üldarvestuses lõpetas ta 22. kohal. 2010. aastal sõitis Salom [[Lambretta|Lambrettaga]], kuid kolmandast etapist alates sõitis ta taas Apriliaga. Üldarvestuses oli ta 12. kohal ning parim tulemus oli tal 5. koht. 2011. aastal võistles ta terve hooaeg Apriliaga. Ta sai Hollandis oma esimese poodiumikoha ning kordas seda tulemust teise kohaga Austraalias. Üldarvestuses lõpetas ta 8. kohal. 2012. aastal nimetati ümber 125cc maailmameistrivõistlused Moto3-ks ning Salom siirdus RW Racingu võistkonda [[Kalex]]-[[KTM]] masinaga. Hooaja jooksul saavutas ta kahte etapivõitu Indianapolises ja Aragonis ning ka kokku kaheksa poodiumikohta. Üldarvestuses lõpetas ta teisena. 2013. aastal jätkas Salom KTM-ga, nüüd [[Ajo Motorsport]] võistkonnas. Ta saavutas hooaja jooksul seitse etapivõitu ja kaksteist poodiumikohta, kuid jäi üldarvestuses [[Maverick Viñales|Maverick Viñalese]] ja [[Alex Rins|Alex Rinsi]] järel kolmandaks. == Hukkumine == [[Fail:Formula1_Circuit_Catalunya.svg|vasakul|pisi|260x260px|Rajakaart pärast muudatusi 13. kurvi kiiruse langetamiseks (kuni 2017)]] 3. juunil 2016 teisel vabatreeningul kukkus Salom Europcari kurvis (13. kurv).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sports |eesnimi=Dorna |pealkiri=Luis Salom passes away |url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/03/statement-luis-salom/202682 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160603153752/http://www.motogp.com/en/news/2016/06/03/statement-luis-salom/202682 |arhiivimisaeg=2016-06-03 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kukkumise tõttu tuli punane lipp välja. MotoGP üldkande kaamerad ei filminud kukkumist, kuid turvakaamera 13. kurvi läheduses suutis õnnetusest video salvestada. Salomi ratas lendas tõkkebarjääri vastu ja põrkas üles samal ajal kui Salom libises ratta alla. Teda kiirustati haiglasse, kus ta sai operatsiooni ajal surma õnnetuses saavutatud vigastuste tõttu. Tema surma tagajärjel kasutati põhisõitudes trassi, mida tavaliselt kasutab [[Vormel 1]]. Otsust tehti selleks, et aeglustada õnnetuspaiga läheduses sõitjate kiirust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-03 |pealkiri=Catalunya MotoGP to use F1 layout following Salom tragedy {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/230979/1/catalunya-motogp-to-use-f1-layout-following-salom-tragedy |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Salomi surm oli esimene Grand Prix' sõidus pärast Itaallase [[Marco Simoncelli]] hukkumist [[2011. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix|2011. aasta Malaisia Grand Prix]]'l (milleks [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|FIM]] pidas mittevõistluseks). 2016. aasta lõpus anti teada rajamuudatustest uue viraažiga, mis oli ainult mootorratasteks mõeldud. Turvalisuse tõttu otsustati seda mitte kasutada. Salomi võistkond ([[SAG Team]]) arvas, et Salomi ratta esiots kaotas kontrolli pärast pidurdamist üle rajal olevast muhust. Telemeetria, mis oli uuringuks antud MotoGP-le näitas, et aeglase kiirenduse tõttu 11. kurvist väljudes oli Salom pidurdanud 9 meetrit hiljem kui tavaliselt, et 12. kurvis tavakiirusega sõita. Tulemuseks oli ta ikka pidurdamas, kui ta läks üle ebatasasuse asfaldil. Selle tõttu tuli esirehvile rohkem survet mistõttu see kaotas haarde ning tekitas kukkumise.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-06 |pealkiri=Luis Salom's team explains his fatal crash at Barcelona |url=https://www.autosport.com/moto2/news/luis-saloms-team-explains-his-fatal-crash-at-barcelona-5042809/5042809/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.autosport.com |keel=en}}</ref> 2016. aasta FIM-i MotoGP Awardsidel oli avalikustatud, et Salomi number 39 eemaldatakse kasutusest [[Moto2]]-he klassis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2016-11-13 |pealkiri=Youngest ever 5-time World Champion Marquez took center stage as he received his hard-earned 2016 MotoGP trophy |url=https://www.mcnews.com.au/fim-awards-ceremony-closes-the-motogp-season/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> == Tulemused == === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !Koht !Punkte |- !2007 ![[KTM]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA]]''' {{small|2}}. | style="background:#efcfff;" |[[:en:Mugello_Circuit|ITA]] {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |[[:en:Donington_Park|GBR]] {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |''[[:en:TT_Circuit_Assen|NED]]'' {{small|1}}. | style="background:#efcfff;" |[[:en:Sachsenring|GER]] {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE]] {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuito_do_Estoril|POR]] {{small|7}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuit_Ricardo_Tormo|VAL]] {{small|4}}. | | !4. !80 |- !2008 ![[KTM]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA1]]''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA2]]''' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuito_do_Estoril|POR]] {{small|4}}. | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Bugatti_Circuit|FRA]]''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |''[[:en:Mugello_Circuit|ITA]]'' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Donington_Park|GBR]] {{small|9}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:TT_Circuit_Assen|NED]] {{small|7}}. | style="background:#efcfff;" |'''[[:en:Sachsenring|GER]]''' {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE1]] {{small|Kat}} | style="background:#ffdf9f;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE2]] {{small|3}}. ! style="background:#dfdfdf;" |2. ! style="background:#dfdfdf;" |145 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõidus === {| class="wikitable" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- align="right" ! rowspan="2" |2009 | rowspan="2" |125cc |[[Honda]] |SAG - Castrol | rowspan="2" |12 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |21 | rowspan="2" |22. |- align="right" |[[Aprilia]] |[[:en:Pons_Racing|Jack & Jones Team]] |- align="right" ! rowspan="2" |2010 | rowspan="2" |125cc |[[Lambretta]] |[[:en:Lambretta|Lambretta Reparto Corse]] | rowspan="2" |16 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |72 | rowspan="2" |12. |- align="right" |[[Aprilia]] |Stipa - Molenaar Racing GP |- align="right" !2011 |125cc |[[Aprilia]] |RW Racing GP |15 |0 |2 |0 |0 |116 |8. |- align="right" !2012 |Moto3 |[[Kalex]] [[KTM]] |RW Racing GP |17 |2 |8 |0 |1 |214 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- align="right" !2013 |Moto3 |[[KTM]] |[[:en:Ajo_Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |17 |7 |12 |4 |5 |302 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- align="right" !2014 |Moto2 |[[Kalex]] |[[:en:Pons_Racing|Paginas Amarillas HP 40]] |18 |0 |2 |0 |1 |85 |8. |- align="right" !2015 |Moto2 |[[Kalex]] |[[:en:Pons_Racing|Paginas Amarillas HP 40]] |17 |0 |0 |0 |0 |80 |13. |- align="right" !2016 |Moto2 |[[Kalex]] |SAG Team |6 |0 |1 |0 |0 |37 |19. |- align="right" ! colspan="4" |Kokku |'''118''' |'''9''' |'''25''' |'''4''' |'''7''' |'''927''' | |} == Viited == j8qovb3n60olldijhyu5q91tegrz13h 7175433 7175423 2026-06-18T12:45:06Z Kapsas123 209254 7175433 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Luis Salom | pilt = Luis Salom 2013.jpg | pildiallkiri = Luis Salom (2013) | sünniaeg = {{sünniaeg|1991|8|7}} | sünnikoht = [[Palma]], Hispaania | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2016|6|3|1991|8|7}} | surmakoht = [[Sant Cugat del Vallès]], Hispaania | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 39 ([[Moto2]] klassis auväärselt kasutuselt ära võetud) }} '''Luis Jaime Salom Horrach'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Campeonato de España de Velocidad - Provisional Standings |url=http://fedemoto.net/ImgFCK/file/CEV/Provisionales/5Albacete/5125GP.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723125020/http://fedemoto.net/ImgFCK/file/CEV/Provisionales/5Albacete/5125GP.pdf |arhiivimisaeg=2011-07-23 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=fedemoto.net}}</ref> (7. august 1991 – 3. juuni 2016) oli Hispaania [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]]. == Karjäär == === 125cc maailmameistrivõistlused ja Moto3 === [[Fail:Luis Salom 2010 Silverstone.jpg|vasakul|pisi|230x230px|Salom 2010. aastal [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is]] Salom tegi oma 125cc debüüdi 2009. aasta hooaja poolepealt. Hooaja jooksul sõitis ta nii [[Honda]] kui [[Aprilia|Apriliaga]] ning parim tulemus oli tal 6. koht. Üldarvestuses lõpetas ta 22. kohal. 2010. aastal sõitis Salom [[Lambretta|Lambrettaga]], kuid kolmandast etapist alates sõitis ta taas Apriliaga. Üldarvestuses oli ta 12. kohal ning parim tulemus oli tal 5. koht. 2011. aastal võistles ta terve hooaeg Apriliaga. Ta sai Hollandis oma esimese poodiumikoha ning kordas seda tulemust teise kohaga Austraalias. Üldarvestuses lõpetas ta 8. kohal. 2012. aastal nimetati ümber 125cc maailmameistrivõistlused Moto3-ks ning Salom siirdus RW Racingu võistkonda [[Kalex]]-[[KTM]] masinaga. Hooaja jooksul saavutas ta kahte etapivõitu Indianapolises ja Aragonis ning ka kokku kaheksa poodiumikohta. Üldarvestuses lõpetas ta teisena. 2013. aastal jätkas Salom KTM-ga, nüüd [[Ajo Motorsport]] võistkonnas. Ta saavutas hooaja jooksul seitse etapivõitu ja kaksteist poodiumikohta, kuid jäi üldarvestuses [[Maverick Viñales|Maverick Viñalese]] ja [[Alex Rins|Alex Rinsi]] järel kolmandaks. == Hukkumine == [[Fail:Formula1_Circuit_Catalunya.svg|vasakul|pisi|260x260px|Rajakaart pärast muudatusi 13. kurvi kiiruse langetamiseks (kuni 2017)]] 3. juunil 2016 teisel vabatreeningul kukkus Salom Europcari kurvis (13. kurv).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sports |eesnimi=Dorna |pealkiri=Luis Salom passes away |url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/03/statement-luis-salom/202682 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160603153752/http://www.motogp.com/en/news/2016/06/03/statement-luis-salom/202682 |arhiivimisaeg=2016-06-03 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kukkumise tõttu tuli punane lipp välja. MotoGP üldkande kaamerad ei filminud kukkumist, kuid turvakaamera 13. kurvi läheduses suutis õnnetusest video salvestada. Salomi ratas lendas tõkkebarjääri vastu ja põrkas üles samal ajal kui Salom libises ratta alla. Teda kiirustati haiglasse, kus ta sai operatsiooni ajal surma õnnetuses saavutatud vigastuste tõttu. Tema surma tagajärjel kasutati põhisõitudes trassi, mida tavaliselt kasutab [[Vormel 1]]. Otsust tehti selleks, et aeglustada õnnetuspaiga läheduses sõitjate kiirust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-03 |pealkiri=Catalunya MotoGP to use F1 layout following Salom tragedy {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/230979/1/catalunya-motogp-to-use-f1-layout-following-salom-tragedy |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Salomi surm oli esimene Grand Prix' sõidus pärast Itaallase [[Marco Simoncelli]] hukkumist [[2011. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix|2011. aasta Malaisia Grand Prix]]'l (milleks [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|FIM]] pidas mittevõistluseks). 2016. aasta lõpus anti teada rajamuudatustest uue viraažiga, mis oli ainult mootorratasteks mõeldud. Turvalisuse tõttu otsustati seda mitte kasutada. Salomi võistkond ([[SAG Team]]) arvas, et Salomi ratta esiots kaotas kontrolli pärast pidurdamist üle rajal olevast muhust. Telemeetria, mis oli uuringuks antud MotoGP-le näitas, et aeglase kiirenduse tõttu 11. kurvist väljudes oli Salom pidurdanud 9 meetrit hiljem kui tavaliselt, et 12. kurvis tavakiirusega sõita. Tulemuseks oli ta ikka pidurdamas, kui ta läks üle ebatasasuse asfaldil. Selle tõttu tuli esirehvile rohkem survet mistõttu see kaotas haarde ning tekitas kukkumise.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-06 |pealkiri=Luis Salom's team explains his fatal crash at Barcelona |url=https://www.autosport.com/moto2/news/luis-saloms-team-explains-his-fatal-crash-at-barcelona-5042809/5042809/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.autosport.com |keel=en}}</ref> 2016. aasta FIM-i MotoGP Awardsidel oli avalikustatud, et Salomi number 39 eemaldatakse kasutusest [[Moto2]]-he klassis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2016-11-13 |pealkiri=Youngest ever 5-time World Champion Marquez took center stage as he received his hard-earned 2016 MotoGP trophy |url=https://www.mcnews.com.au/fim-awards-ceremony-closes-the-motogp-season/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> == Tulemused == === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !Koht !Punkte |- !2007 ![[KTM]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA]]''' {{small|2}}. | style="background:#efcfff;" |[[:en:Mugello_Circuit|ITA]] {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |[[:en:Donington_Park|GBR]] {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |''[[:en:TT_Circuit_Assen|NED]]'' {{small|1}}. | style="background:#efcfff;" |[[:en:Sachsenring|GER]] {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE]] {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuito_do_Estoril|POR]] {{small|7}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuit_Ricardo_Tormo|VAL]] {{small|4}}. | | !4. !80 |- !2008 ![[KTM]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA1]]''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA2]]''' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuito_do_Estoril|POR]] {{small|4}}. | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Bugatti_Circuit|FRA]]''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |''[[:en:Mugello_Circuit|ITA]]'' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Donington_Park|GBR]] {{small|9}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:TT_Circuit_Assen|NED]] {{small|7}}. | style="background:#efcfff;" |'''[[:en:Sachsenring|GER]]''' {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE1]] {{small|Kat}} | style="background:#ffdf9f;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE2]] {{small|3}}. ! style="background:#dfdfdf;" |2. ! style="background:#dfdfdf;" |145 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõidus === {| class="wikitable" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- align="right" ! rowspan="2" |2009 | rowspan="2" |125cc |[[Honda]] |SAG - Castrol | rowspan="2" |12 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |21 | rowspan="2" |22. |- align="right" |[[Aprilia]] |[[:en:Pons_Racing|Jack & Jones Team]] |- align="right" ! rowspan="2" |2010 | rowspan="2" |125cc |[[Lambretta]] |[[:en:Lambretta|Lambretta Reparto Corse]] | rowspan="2" |16 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |72 | rowspan="2" |12. |- align="right" |[[Aprilia]] |Stipa - Molenaar Racing GP |- align="right" !2011 |125cc |[[Aprilia]] |RW Racing GP |15 |0 |2 |0 |0 |116 |8. |- align="right" !2012 |Moto3 |[[Kalex]] [[KTM]] |RW Racing GP |17 |2 |8 |0 |1 |214 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- align="right" !2013 |Moto3 |[[KTM]] |[[:en:Ajo_Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |17 |7 |12 |4 |5 |302 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- align="right" !2014 |Moto2 |[[Kalex]] |[[:en:Pons_Racing|Paginas Amarillas HP 40]] |18 |0 |2 |0 |1 |85 |8. |- align="right" !2015 |Moto2 |[[Kalex]] |[[:en:Pons_Racing|Paginas Amarillas HP 40]] |17 |0 |0 |0 |0 |80 |13. |- align="right" !2016 |Moto2 |[[Kalex]] |SAG Team |6 |0 |1 |0 |0 |37 |19. |- align="right" ! colspan="4" |Kokku |'''118''' |'''9''' |'''25''' |'''4''' |'''7''' |'''927''' | |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Salom, Luis}} [[Kategooria:Hispaania sportlased]] [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Surnud 2016]] 3xi57pdf4r2huthij76ytmitklbs389 7175434 7175433 2026-06-18T12:45:21Z Kapsas123 209254 /* Hukkumine */ 7175434 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Luis Salom | pilt = Luis Salom 2013.jpg | pildiallkiri = Luis Salom (2013) | sünniaeg = {{sünniaeg|1991|8|7}} | sünnikoht = [[Palma]], Hispaania | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2016|6|3|1991|8|7}} | surmakoht = [[Sant Cugat del Vallès]], Hispaania | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 39 ([[Moto2]] klassis auväärselt kasutuselt ära võetud) }} '''Luis Jaime Salom Horrach'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Campeonato de España de Velocidad - Provisional Standings |url=http://fedemoto.net/ImgFCK/file/CEV/Provisionales/5Albacete/5125GP.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723125020/http://fedemoto.net/ImgFCK/file/CEV/Provisionales/5Albacete/5125GP.pdf |arhiivimisaeg=2011-07-23 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=fedemoto.net}}</ref> (7. august 1991 – 3. juuni 2016) oli Hispaania [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]]. == Karjäär == === 125cc maailmameistrivõistlused ja Moto3 === [[Fail:Luis Salom 2010 Silverstone.jpg|vasakul|pisi|230x230px|Salom 2010. aastal [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is]] Salom tegi oma 125cc debüüdi 2009. aasta hooaja poolepealt. Hooaja jooksul sõitis ta nii [[Honda]] kui [[Aprilia|Apriliaga]] ning parim tulemus oli tal 6. koht. Üldarvestuses lõpetas ta 22. kohal. 2010. aastal sõitis Salom [[Lambretta|Lambrettaga]], kuid kolmandast etapist alates sõitis ta taas Apriliaga. Üldarvestuses oli ta 12. kohal ning parim tulemus oli tal 5. koht. 2011. aastal võistles ta terve hooaeg Apriliaga. Ta sai Hollandis oma esimese poodiumikoha ning kordas seda tulemust teise kohaga Austraalias. Üldarvestuses lõpetas ta 8. kohal. 2012. aastal nimetati ümber 125cc maailmameistrivõistlused Moto3-ks ning Salom siirdus RW Racingu võistkonda [[Kalex]]-[[KTM]] masinaga. Hooaja jooksul saavutas ta kahte etapivõitu Indianapolises ja Aragonis ning ka kokku kaheksa poodiumikohta. Üldarvestuses lõpetas ta teisena. 2013. aastal jätkas Salom KTM-ga, nüüd [[Ajo Motorsport]] võistkonnas. Ta saavutas hooaja jooksul seitse etapivõitu ja kaksteist poodiumikohta, kuid jäi üldarvestuses [[Maverick Viñales|Maverick Viñalese]] ja [[Alex Rins|Alex Rinsi]] järel kolmandaks. == Hukkumine == [[Fail:Formula1_Circuit_Catalunya.svg|vasakul|pisi|260x260px|Rajakaart pärast muudatusi 13. kurvi kiiruse langetamiseks (kuni 2017)]] 3. juunil 2016 teisel vabatreeningul kukkus Salom Europcari kurvis (13. kurv).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sports |eesnimi=Dorna |pealkiri=Luis Salom passes away |url=http://www.motogp.com/en/news/2016/06/03/statement-luis-salom/202682 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160603153752/http://www.motogp.com/en/news/2016/06/03/statement-luis-salom/202682 |arhiivimisaeg=2016-06-03 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kukkumise tõttu tuli punane lipp välja. MotoGP üldkande kaamerad ei filminud kukkumist, kuid turvakaamera 13. kurvi läheduses suutis õnnetusest video salvestada. Salomi ratas lendas tõkkebarjääri vastu ja põrkas üles samal ajal kui Salom libises ratta alla. Teda kiirustati haiglasse, kus ta sai operatsiooni ajal surma õnnetuses saavutatud vigastuste tõttu. Tema surma tagajärjel kasutati põhisõitudes trassi, mida tavaliselt kasutab [[Vormel 1]]. Otsust tehti selleks, et aeglustada õnnetuspaiga läheduses sõitjate kiirust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-03 |pealkiri=Catalunya MotoGP to use F1 layout following Salom tragedy {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/230979/1/catalunya-motogp-to-use-f1-layout-following-salom-tragedy |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Salomi surm oli esimene Grand Prix' sõidus pärast Itaallase [[Marco Simoncelli]] hukkumist [[2011. aasta Malaisia mootorrataste Grand Prix|2011. aasta Malaisia Grand Prix]]'l (milleks [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon|FIM]] pidas mittevõistluseks). 2016. aasta lõpus anti teada rajamuudatustest uue viraažiga, mis oli ainult mootorratasteks mõeldud. Turvalisuse tõttu otsustati seda mitte kasutada. Salomi võistkond ([[SAG Team]]) arvas, et Salomi ratta esiots kaotas kontrolli pärast pidurdamist üle rajal olevast muhust. Telemeetria, mis oli uuringuks antud MotoGP-le näitas, et aeglase kiirenduse tõttu 11. kurvist väljudes oli Salom pidurdanud 9 meetrit hiljem kui tavaliselt, et 12. kurvis tavakiirusega sõita. Tulemuseks oli ta ikka pidurdamas, kui ta läks üle ebatasasuse asfaldil. Selle tõttu tuli esirehvile rohkem survet mistõttu see kaotas haarde ning tekitas kukkumise.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-06 |pealkiri=Luis Salom's team explains his fatal crash at Barcelona |url=https://www.autosport.com/moto2/news/luis-saloms-team-explains-his-fatal-crash-at-barcelona-5042809/5042809/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.autosport.com |keel=en}}</ref> 2016. aasta FIM-i MotoGP Awardsidel oli avalikustatud, et Salomi number 39 eemaldatakse kasutusest [[Moto2]] klassis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2016-11-13 |pealkiri=Youngest ever 5-time World Champion Marquez took center stage as he received his hard-earned 2016 MotoGP trophy |url=https://www.mcnews.com.au/fim-awards-ceremony-closes-the-motogp-season/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> == Tulemused == === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !Koht !Punkte |- !2007 ![[KTM]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA]]''' {{small|2}}. | style="background:#efcfff;" |[[:en:Mugello_Circuit|ITA]] {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |[[:en:Donington_Park|GBR]] {{small|Kat}} | style="background:#ffffbf;" |''[[:en:TT_Circuit_Assen|NED]]'' {{small|1}}. | style="background:#efcfff;" |[[:en:Sachsenring|GER]] {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE]] {{small|4}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuito_do_Estoril|POR]] {{small|7}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuit_Ricardo_Tormo|VAL]] {{small|4}}. | | !4. !80 |- !2008 ![[KTM]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA1]]''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA2]]''' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Circuito_do_Estoril|POR]] {{small|4}}. | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Bugatti_Circuit|FRA]]''' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |''[[:en:Mugello_Circuit|ITA]]'' {{small|1}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:Donington_Park|GBR]] {{small|9}}. | style="background:#dfffdf;" |[[:en:TT_Circuit_Assen|NED]] {{small|7}}. | style="background:#efcfff;" |'''[[:en:Sachsenring|GER]]''' {{small|Kat}} | style="background:#efcfff;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE1]] {{small|Kat}} | style="background:#ffdf9f;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE2]] {{small|3}}. ! style="background:#dfdfdf;" |2. ! style="background:#dfdfdf;" |145 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõidus === {| class="wikitable" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- align="right" ! rowspan="2" |2009 | rowspan="2" |125cc |[[Honda]] |SAG - Castrol | rowspan="2" |12 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |21 | rowspan="2" |22. |- align="right" |[[Aprilia]] |[[:en:Pons_Racing|Jack & Jones Team]] |- align="right" ! rowspan="2" |2010 | rowspan="2" |125cc |[[Lambretta]] |[[:en:Lambretta|Lambretta Reparto Corse]] | rowspan="2" |16 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |72 | rowspan="2" |12. |- align="right" |[[Aprilia]] |Stipa - Molenaar Racing GP |- align="right" !2011 |125cc |[[Aprilia]] |RW Racing GP |15 |0 |2 |0 |0 |116 |8. |- align="right" !2012 |Moto3 |[[Kalex]] [[KTM]] |RW Racing GP |17 |2 |8 |0 |1 |214 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- align="right" !2013 |Moto3 |[[KTM]] |[[:en:Ajo_Motorsport|Red Bull KTM Ajo]] |17 |7 |12 |4 |5 |302 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- align="right" !2014 |Moto2 |[[Kalex]] |[[:en:Pons_Racing|Paginas Amarillas HP 40]] |18 |0 |2 |0 |1 |85 |8. |- align="right" !2015 |Moto2 |[[Kalex]] |[[:en:Pons_Racing|Paginas Amarillas HP 40]] |17 |0 |0 |0 |0 |80 |13. |- align="right" !2016 |Moto2 |[[Kalex]] |SAG Team |6 |0 |1 |0 |0 |37 |19. |- align="right" ! colspan="4" |Kokku |'''118''' |'''9''' |'''25''' |'''4''' |'''7''' |'''927''' | |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Salom, Luis}} [[Kategooria:Hispaania sportlased]] [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] [[Kategooria:Surnud 2016]] e8boy2cqbjigqtxrirw5gv9myfr140u 0 717120 7175428 2026-06-18T12:37:17Z Paks Margareta 137072 Uus lehekülg: ''''„Minu kallimad“''' (rahvusvahelise pealkirjaga „My Partners“) on 2024. aastal valminud [[Eesti]] vaatlev [[dokumentaalfilm]], mille režissöör on [[Eva Kübar]]. Filmi tootja on [[Kuukulgur Film]] ning produtsent [[Andres Maimik]]. Film jälgib mitme aasta jooksul inimesi, kes katsetavad [[Polüamooria|polüamoorseid]] ehk mitmikpartnerlusega suhtevorme ning püüavad mõista, kuidas selline elustiil mõjutab nende emotsionaalseid ja sotsiaalseid suhteid.<ref n...' 7175428 wikitext text/x-wiki '''„Minu kallimad“''' (rahvusvahelise pealkirjaga „My Partners“) on 2024. aastal valminud [[Eesti]] vaatlev [[dokumentaalfilm]], mille režissöör on [[Eva Kübar]]. Filmi tootja on [[Kuukulgur Film]] ning produtsent [[Andres Maimik]]. Film jälgib mitme aasta jooksul inimesi, kes katsetavad [[Polüamooria|polüamoorseid]] ehk mitmikpartnerlusega suhtevorme ning püüavad mõista, kuidas selline elustiil mõjutab nende emotsionaalseid ja sotsiaalseid suhteid.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/20166 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Film esilinastus 2024. aastal [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali]] (PÖFF) Balti filmide võistlusprogrammis ning jõudis Eesti kinodesse 2025. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Minu kallimad |url=https://poff.ee/film/minu-kallimad/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=poff.ee |keel=et}}</ref> == Sisu == Film keskendub kolmele paarile Eestist ja Saksamaalt, kes liiguvad traditsioonilisest [[Monogaamia|monogaamiast]] avatumate suhtevormide suunas. Osalejad ei katkesta oma seniseid suhteid, vaid proovivad samal ajal luua uusi emotsionaalseid ja seksuaalseid sidemeid, mis toob kaasa keerulisi olukordi, kus tuleb tegeleda armukadeduse, ebakindluse ja usalduse küsimustega. Dokumentaalfilm on vaatlev ning ei paku osalejate valikutele hinnangut, vaid jälgib nende igapäevaelu ja suhteid pika perioodi jooksul. Filmis käsitletakse ka seda, kuidas erinevad maailmavaated ja isiklikud piirid mõjutavad inimeste võimet selliseid suhteid hoida või muuta.<ref name=":1" /> == Tootmine == Filmi režissöör, operaator ja kaasautor on [[Eva Kübar]]. Operaatoritööga on seotud ka [[Aivo Rannik]] ning filmi produtsent on [[Andres Maimik]]. Filmi tootjafirma on [[Kuukulgur Film]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=My Partners (Minu kallimad) |url=https://cineuropa.org/en/film/470798/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Cineuropa - the best of european cinema |keel=en}}</ref> Film valmis pikaajalise jälgiva dokumentalistika meetodil, kus osalejate elu jälgiti mitme aasta vältel, et jäädvustada suhtevormide arengut ajas. == Festivalid ja tunnustused == Film osales 2024. aasta [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivalil]] Balti filmide programmis.<ref name=":1" /> 2025. aastal oli film kavas [[Naiste Ööde filmifestival|Naiste Ööde Filmifestivalil]] (NÖFF).<ref name=":0" /> Lisaks oli film nomineeritud 2026. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) parima dokumentaalfilmi kategoorias.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-30 |pealkiri=Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1609981743/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti dokumentaalfilmid]] [[Kategooria:2024. aasta filmid]] cbr24wduucw37w4ukwrb4dlhs1wuqk1 7175435 7175428 2026-06-18T12:45:32Z Paks Margareta 137072 7175435 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Minu kallimad | žanr = [[dokumentaalfilm]] | režissöör = [[Eva Kübar]] | helilooja = Janek Murd | operaator = [[Aivo Rannik]]<br/>Eva Kübar | monteerija = [[Martin Männik]] | produtsent = [[Andres Maimik]] | tootja = [[Kuukulgur Film]] | aasta = 2024 | esilinastus = 18. november 2024 (maailma esilinastus, PÖFF)<br/>14. märts 2025 (Eesti) | kestus = 97 min | riik = Eesti }} '''„Minu kallimad“''' (rahvusvahelise pealkirjaga „My Partners“) on 2024. aastal valminud [[Eesti]] vaatlev [[dokumentaalfilm]], mille režissöör on [[Eva Kübar]]. Filmi tootja on [[Kuukulgur Film]] ning produtsent [[Andres Maimik]]. Film jälgib mitme aasta jooksul inimesi, kes katsetavad [[Polüamooria|polüamoorseid]] ehk mitmikpartnerlusega suhtevorme ning püüavad mõista, kuidas selline elustiil mõjutab nende emotsionaalseid ja sotsiaalseid suhteid.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/20166 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Film esilinastus 2024. aastal [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali]] (PÖFF) Balti filmide võistlusprogrammis ning jõudis Eesti kinodesse 2025. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Minu kallimad |url=https://poff.ee/film/minu-kallimad/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=poff.ee |keel=et}}</ref> == Sisu == Film keskendub kolmele paarile Eestist ja Saksamaalt, kes liiguvad traditsioonilisest [[Monogaamia|monogaamiast]] avatumate suhtevormide suunas. Osalejad ei katkesta oma seniseid suhteid, vaid proovivad samal ajal luua uusi emotsionaalseid ja seksuaalseid sidemeid, mis toob kaasa keerulisi olukordi, kus tuleb tegeleda armukadeduse, ebakindluse ja usalduse küsimustega. Dokumentaalfilm on vaatlev ning ei paku osalejate valikutele hinnangut, vaid jälgib nende igapäevaelu ja suhteid pika perioodi jooksul. Filmis käsitletakse ka seda, kuidas erinevad maailmavaated ja isiklikud piirid mõjutavad inimeste võimet selliseid suhteid hoida või muuta.<ref name=":1" /> == Tootmine == Filmi režissöör, operaator ja kaasautor on [[Eva Kübar]]. Operaatoritööga on seotud ka [[Aivo Rannik]] ning filmi produtsent on [[Andres Maimik]]. Filmi tootjafirma on [[Kuukulgur Film]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=My Partners (Minu kallimad) |url=https://cineuropa.org/en/film/470798/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Cineuropa - the best of european cinema |keel=en}}</ref> Film valmis pikaajalise jälgiva dokumentalistika meetodil, kus osalejate elu jälgiti mitme aasta vältel, et jäädvustada suhtevormide arengut ajas. == Festivalid ja tunnustused == Film osales 2024. aasta [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivalil]] Balti filmide programmis.<ref name=":1" /> 2025. aastal oli film kavas [[Naiste Ööde filmifestival|Naiste Ööde Filmifestivalil]] (NÖFF).<ref name=":0" /> Lisaks oli film nomineeritud 2026. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) parima dokumentaalfilmi kategoorias.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-30 |pealkiri=Selgusid Eesti filmi- ja teleauhindade nominendid |url=https://kultuur.err.ee/1609981743/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti dokumentaalfilmid]] [[Kategooria:2024. aasta filmid]] enfbzasajkb1dnjluzjcij2vouzoy9c 0 717121 7175438 2026-06-18T12:47:12Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Antonius Kiievist]] 7175438 wikitext text/x-wiki #suuna[[Antonius Kiievist]] 00rh24cvc49ueesxulps35aw2a79h91 0 717122 7175442 2026-06-18T12:49:47Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: ''''Raeküla rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning moodustab osa Pärnu mereäärsest [[poollooduslik kooslus|poollooduslike koosluste]] vööndist.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rann...' 7175442 wikitext text/x-wiki '''Raeküla rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning moodustab osa Pärnu mereäärsest [[poollooduslik kooslus|poollooduslike koosluste]] vööndist.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava |väljaandja=Keskkonnaamet |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Raeküla rannaniit on üks Pärnu rannaniidu niiduilmelisemaid osi. Pärnu rannikul on enim niiduilmelised rannaniidud [[Vana-Pärnu]] ja Raeküla linnaosas.<ref name="puhkuseestis">{{Netiviide |url=https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=191 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala |väljaandja=Puhkus Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas5.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas2.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Ilmari tee, Pärnu 6.jpg|thumb|[[Ilmari tee]] Raeküla randa (2023)]] == Asend == Raeküla rannaniit paikneb [[Pärnu]] lõunaosas [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] kaldal. Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab rannikuosasid [[Vana-Pärnu]], [[Kristiine (Pärnu)|Kristiine]], [[Mai (Pärnu)|Mai]] ja Raeküla linnaosas ning ulatub ka [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] [[Reiu]] küla alale.<ref name="kkk" /> Kaitseala kogupindala on 371,4 hektarit, millest ligikaudu 250 hektarit moodustab hooldust vajav rannaniidukompleks. Mai ja Raeküla linnaosas jääb rannaniidu ja linnalise asustuse vahele kitsas [[mets]]ariba.<ref name="kkk" /> Raeküla rannaniidu juures asub [[linnuvaatlustorn]]. Torni juurde viib tee [[Kalevi puiestee]] ja [[Hirve tänav]]a ristumise piirkonnast.<ref name="visit-tornid">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ |pealkiri=Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad |väljaandja=Visit Pärnu |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Loodus == Raeküla rannaniit on osa [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] rannaniitude, [[rannikulõugas]]te ja [[rannikuluide]]te kompleksist. Kaitseala kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad [[rannikulõugas|rannikulõukad]], [[rannaniit|rannaniidud]], [[valged luited]] ehk liikuvad [[rannikuluide|rannikuluited]], samuti mitme kaitsealuse liigi elupaigad.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu maastikku on kujundanud [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut mööda liikuv liivane sete, selle kuhjumine [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] suudmealal ning [[maakerge]]. Rannaalad on järk-järgult taimestunud ja kujunenud merevee mõjuga niidualadeks.<ref name="kkk" /> Rannaniidud on kujunenud nii looduslike protsesside kui ka ajaloolise maakasutuse tulemusena. Pärnu rannaäärseid niidualasid kasutati varem [[karjamaa]] ja [[heinamaa]]na, mistõttu püsis maastik madalmuruse, avatud ja vähese kõrgtaimestikuga rannakarjamaana.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on registreeritud mitu kaitsealust taimeliiki, sealhulgas [[emaputk]], [[balti sõrmkäpp]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kahelehine käokeel]], [[soo-neiuvaip]], [[ahtalehine ängelhein]], [[villane katkujuur]] ja [[küürlemmel]].<ref name="kkk" /> == Linnustik == Rannaniidud on olulised [[niidukahlajad|niidukahlajatele]] ja teistele avatud rannikukooslusi vajavatele linnuliikidele. Madalmurune, suur ja avatud ning merevee poolt mõjutatud kooslus loob elupaiku maas pesitsevatele lindudele.<ref name="parnu-hobused">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused |pealkiri=Raeküla rannaniitu hooldavad hobused |väljaandja=Pärnu linn |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu rannaniidu linnustikus on aja jooksul toimunud rannaniitudele iseloomulike haudelinnuliikide arvukuse vähenemine. Kaitsekorralduslikult tähtsate liikide hulka kuuluvad muu hulgas [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[väiketüll]], [[mustsaba-vigle]], [[hüüp]], [[roo-loorkull]], [[rooruik]] ja [[rukkirääk]].<ref name="kkk" /> == Hooldus ja taastamine == Rannaniidu avatuna hoidmiseks on oluline regulaarne [[karjatamine]] või niitmine. Hooldamata rannaniidul hakkab levima [[pilliroog]] ning kõrgtaimestik võib lämmatada madalmuruseid kooslusi vajavaid taimeliike ja vähendada maas pesitsevate lindude elupaiku.<ref name="parnu-hobused" /> Pärnu rannaniitude hooldamist loomade abil alustati taas 2012. aastal. Loomadega hooldamine aitab taastada madalmurust rannaniidukooslust ning hoida ära roostumist.<ref name="parnu-hobused" /> 2026. aasta mais toodi Raeküla rannaniidule 43 peamiselt [[eesti hobune|eesti tõugu hobust]], kelle ülesandeks oli ala suvine hooldamine. Raeküla rannaniitu oli varem hooldatud veistega, kuid hoolduse katkemise järel hakkas ala roostuma.<ref name="err-hobused">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610018689/parnu-raekula-rannaniitu-hakkavad-hooldama-hobused |pealkiri=Pärnu Raeküla rannaniitu hakkavad hooldama hobused |väljaandja=ERR |autor=Kristi Raidla |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Külastus == Raeküla rannaniit on seotud [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] külastusvõimalustega. Raeküla vaatlustornist saab jälgida rannaniitu, [[Pärnu laht|Pärnu lahte]] ja rannikulinde. Pärnu rannaniidu vaatlustornide juures on infostendid lindude ja kaitsealuste taimede kohta.<ref name="visit-tornid" /> Külastajatel tuleb arvestada, et ala on [[looduskaitseala]] osa ja karjatamisperioodil liiguvad rannaniidul hooldusloomad. Loomi ei tohi häirida ega toita.<ref name="parnu-hobused" /> == Vaata ka == * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Raeküla (Pärnu)]] * [[Pärnu laht]] * [[Rannaniit]] * [[Poollooduslik kooslus]] * [[Pärnu rannaniidu matkarada]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused Raeküla rannaniitu hooldavad hobused Pärnu linna veebilehel] * [https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad Visit Pärnu lehel] * [https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava] [[Kategooria:Pärnu]] orm7qr2ugpw72tesdzvab9rb48ovaz7 7175543 7175442 2026-06-18T17:13:48Z LeeMarx 59920 /* Asend */ 7175543 wikitext text/x-wiki '''Raeküla rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning moodustab osa Pärnu mereäärsest [[poollooduslik kooslus|poollooduslike koosluste]] vööndist.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava |väljaandja=Keskkonnaamet |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Raeküla rannaniit on üks Pärnu rannaniidu niiduilmelisemaid osi. Pärnu rannikul on enim niiduilmelised rannaniidud [[Vana-Pärnu]] ja Raeküla linnaosas.<ref name="puhkuseestis">{{Netiviide |url=https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=191 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala |väljaandja=Puhkus Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas5.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas2.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Ilmari tee, Pärnu 6.jpg|thumb|[[Ilmari tee]] Raeküla randa (2023)]] == Asend == Raeküla rannaniit paikneb [[Pärnu]] lõunaosas [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] kaldal. Pärnu rannaniidu looduskaitseala hõlmab rannikuosasid [[Vana-Pärnu]], [[Rannarajoon]]i, [[Mai (Pärnu)|Mai]] ja Raeküla linnaosas ning ulatub ka [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] [[Reiu]] küla alale.<ref name="kkk" /> Kaitseala kogupindala on 371,4 hektarit, millest ligikaudu 250 hektarit moodustab hooldust vajav rannaniidukompleks. Mai ja Raeküla linnaosas jääb rannaniidu ja linnalise asustuse vahele kitsas [[mets]]ariba.<ref name="kkk" /> Raeküla rannaniidu juures asub [[linnuvaatlustorn]]. Torni juurde viib tee [[Kalevi puiestee]] ja [[Hirve tänav]]a ristumise piirkonnast.<ref name="visit-tornid">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ |pealkiri=Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad |väljaandja=Visit Pärnu |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Loodus == Raeküla rannaniit on osa [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] rannaniitude, [[rannikulõugas]]te ja [[rannikuluide]]te kompleksist. Kaitseala kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad [[rannikulõugas|rannikulõukad]], [[rannaniit|rannaniidud]], [[valged luited]] ehk liikuvad [[rannikuluide|rannikuluited]], samuti mitme kaitsealuse liigi elupaigad.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu maastikku on kujundanud [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut mööda liikuv liivane sete, selle kuhjumine [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] suudmealal ning [[maakerge]]. Rannaalad on järk-järgult taimestunud ja kujunenud merevee mõjuga niidualadeks.<ref name="kkk" /> Rannaniidud on kujunenud nii looduslike protsesside kui ka ajaloolise maakasutuse tulemusena. Pärnu rannaäärseid niidualasid kasutati varem [[karjamaa]] ja [[heinamaa]]na, mistõttu püsis maastik madalmuruse, avatud ja vähese kõrgtaimestikuga rannakarjamaana.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on registreeritud mitu kaitsealust taimeliiki, sealhulgas [[emaputk]], [[balti sõrmkäpp]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kahelehine käokeel]], [[soo-neiuvaip]], [[ahtalehine ängelhein]], [[villane katkujuur]] ja [[küürlemmel]].<ref name="kkk" /> == Linnustik == Rannaniidud on olulised [[niidukahlajad|niidukahlajatele]] ja teistele avatud rannikukooslusi vajavatele linnuliikidele. Madalmurune, suur ja avatud ning merevee poolt mõjutatud kooslus loob elupaiku maas pesitsevatele lindudele.<ref name="parnu-hobused">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused |pealkiri=Raeküla rannaniitu hooldavad hobused |väljaandja=Pärnu linn |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu rannaniidu linnustikus on aja jooksul toimunud rannaniitudele iseloomulike haudelinnuliikide arvukuse vähenemine. Kaitsekorralduslikult tähtsate liikide hulka kuuluvad muu hulgas [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[väiketüll]], [[mustsaba-vigle]], [[hüüp]], [[roo-loorkull]], [[rooruik]] ja [[rukkirääk]].<ref name="kkk" /> == Hooldus ja taastamine == Rannaniidu avatuna hoidmiseks on oluline regulaarne [[karjatamine]] või niitmine. Hooldamata rannaniidul hakkab levima [[pilliroog]] ning kõrgtaimestik võib lämmatada madalmuruseid kooslusi vajavaid taimeliike ja vähendada maas pesitsevate lindude elupaiku.<ref name="parnu-hobused" /> Pärnu rannaniitude hooldamist loomade abil alustati taas 2012. aastal. Loomadega hooldamine aitab taastada madalmurust rannaniidukooslust ning hoida ära roostumist.<ref name="parnu-hobused" /> 2026. aasta mais toodi Raeküla rannaniidule 43 peamiselt [[eesti hobune|eesti tõugu hobust]], kelle ülesandeks oli ala suvine hooldamine. Raeküla rannaniitu oli varem hooldatud veistega, kuid hoolduse katkemise järel hakkas ala roostuma.<ref name="err-hobused">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610018689/parnu-raekula-rannaniitu-hakkavad-hooldama-hobused |pealkiri=Pärnu Raeküla rannaniitu hakkavad hooldama hobused |väljaandja=ERR |autor=Kristi Raidla |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Külastus == Raeküla rannaniit on seotud [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] külastusvõimalustega. Raeküla vaatlustornist saab jälgida rannaniitu, [[Pärnu laht|Pärnu lahte]] ja rannikulinde. Pärnu rannaniidu vaatlustornide juures on infostendid lindude ja kaitsealuste taimede kohta.<ref name="visit-tornid" /> Külastajatel tuleb arvestada, et ala on [[looduskaitseala]] osa ja karjatamisperioodil liiguvad rannaniidul hooldusloomad. Loomi ei tohi häirida ega toita.<ref name="parnu-hobused" /> == Vaata ka == * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Raeküla (Pärnu)]] * [[Pärnu laht]] * [[Rannaniit]] * [[Poollooduslik kooslus]] * [[Pärnu rannaniidu matkarada]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused Raeküla rannaniitu hooldavad hobused Pärnu linna veebilehel] * [https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad Visit Pärnu lehel] * [https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava] [[Kategooria:Pärnu]] psulp8tgqn5ywho1q292odc7uez90mg 7175577 7175543 2026-06-18T18:20:34Z LeeMarx 59920 7175577 wikitext text/x-wiki '''Raeküla rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning moodustab osa Pärnu mereäärsest [[poollooduslik kooslus|poollooduslike koosluste]] vööndist.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava |väljaandja=Keskkonnaamet |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Raeküla rannaniit on üks Pärnu rannaniidu niiduilmelisemaid osi. Pärnu rannikul on enim niiduilmelised rannaniidud [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas.<ref name="puhkuseestis">{{Netiviide |url=https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=191 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala |väljaandja=Puhkus Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas5.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas2.jpg|thumb|Hiiumaa hobused Pärnus Raekülas (2026)]] [[File:Ilmari tee, Pärnu 6.jpg|thumb|[[Ilmari tee]] [[Raeküla rand]]a (2023)]] == Asend == Raeküla rannaniit paikneb [[Pärnu]] lõunaosas [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] kaldal. [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] hõlmab Pärnu rannikuosi [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]], [[Rannarajoon]]is, [[Mai (Pärnu)|Mai]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas ning ulatub ka [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] [[Reiu]] küla alale.<ref name="kkk" /> Kaitseala kogupindala on 371,4 hektarit, millest ligikaudu 250 hektarit moodustab hooldust vajav [[rannaniit|rannaniidukompleks]]. Mai ja Raeküla linnaosas jääb rannaniidu ja linnalise asustuse vahele kitsas [[mets]]ariba.<ref name="kkk" /> Raeküla rannaniidu juures asub [[linnuvaatlustorn]]. Torni juurde viib tee [[Kalevi puiestee]] ja [[Hirve tänav]]a ristumise piirkonnast.<ref name="visit-tornid">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ |pealkiri=Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad |väljaandja=Visit Pärnu |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Kaitsekord == Raeküla rannaniit jääb [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] piiresse. Kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati 2007. aastal ning seda on hiljem muudetud.<ref name="kaitse-eeskiri">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=8. mai 2007 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada [[Natura 2000]] elupaigatüüpe, sealhulgas [[liivane pagurand|liivaseid]] ja [[mudane pagurand|mudaseid pagurandu]], [[rannikulõugas|rannikulõukaid]], [[rannaniit]]e, [[valged luited|valgeid luiteid]], [[hallid luited|halle luiteid]] ja [[puiskarjamaa|puiskarjamaid]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> Kaitse-eeskirjas on nimetatud ka kaitsealused taimeliigid ja linnuliigid, kelle elupaiku kaitsealal hoitakse. Taimedest kuuluvad kaitse-eesmärkide hulka muu hulgas [[emaputk]], [[sile kardhein]], [[kahelehine käokeel]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[balti sõrmkäpp]] ja [[ahtalehine ängelhein]]. Linnuliikidest on nimetatud [[kiivitaja]], [[mustsaba-vigle]], [[punajalg-tilder]], [[jõgitiir]], [[väiketiir]], [[väiketüll]], [[liivatüll]], [[hänilane]] ja [[kuldhänilane]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> Kaitsealal on Rannaniidu, Naisteranna ja Vana-Pärnu [[sihtkaitsevöönd]] ning Kristiine [[piiranguvöönd]]. Kristiine on selles kontekstis kaitsevööndi nimi, mitte Pärnu linnaosa.<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Loodus == Raeküla rannaniit on osa [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] rannaniitude, [[rannikulõugas]]te ja [[rannikuluide]]te kompleksist. Kaitseala kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad [[rannikulõugas|rannikulõukad]], [[rannaniit|rannaniidud]], [[valged luited]] ehk liikuvad [[rannikuluide|rannikuluited]], samuti mitme kaitsealuse liigi elupaigad.<ref name="kaitse-eeskiri" /><ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu maastikku on kujundanud [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut mööda liikuv liivane sete, selle kuhjumine [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] suudmealal ning [[maakerge]]. Rannaalad on järk-järgult taimestunud ja kujunenud merevee mõjuga niidualadeks.<ref name="kkk" /> Rannaniidud on kujunenud nii looduslike protsesside kui ka ajaloolise maakasutuse tulemusena. Pärnu rannaäärseid niidualasid kasutati varem [[karjamaa]] ja [[heinamaa]]na, mistõttu püsis maastik madalmuruse, avatud ja vähese kõrgtaimestikuga rannakarjamaana.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on registreeritud mitu kaitsealust taimeliiki, sealhulgas [[emaputk]], [[balti sõrmkäpp]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kahelehine käokeel]], [[soo-neiuvaip]], [[ahtalehine ängelhein]], [[villane katkujuur]] ja [[küürlemmel]].<ref name="kkk" /> == Linnustik == Rannaniidud on olulised [[niidukahlajad|niidukahlajatele]] ja teistele avatud rannikukooslusi vajavatele linnuliikidele. Madalmurune, suur ja avatud ning merevee poolt mõjutatud kooslus loob elupaiku maas pesitsevatele lindudele.<ref name="parnu-hobused">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused |pealkiri=Raeküla rannaniitu hooldavad hobused |väljaandja=Pärnu linn |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu rannaniidu linnustikus on aja jooksul toimunud rannaniitudele iseloomulike haudelinnuliikide arvukuse vähenemine. Kaitsekorralduslikult tähtsate liikide hulka kuuluvad muu hulgas [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[väiketüll]], [[mustsaba-vigle]], [[hüüp]], [[roo-loorkull]], [[rooruik]] ja [[rukkirääk]].<ref name="kkk" /> == Hooldus ja taastamine == Rannaniidu avatuna hoidmiseks on oluline regulaarne [[karjatamine]] või [[niitmine]]. Hooldamata rannaniidul hakkab levima [[pilliroog]] ning kõrgtaimestik võib lämmatada madalmuruseid kooslusi vajavaid taimeliike ja vähendada maas pesitsevate lindude elupaiku.<ref name="parnu-hobused" /> Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndites on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik [[hein]]a ja [[pilliroog|roo]] niitmine, loomade [[karjatamine]] ning puu- ja põõsarinde harvendamine.<ref name="kaitse-eeskiri" /> Pärnu rannaniitude hooldamist loomade abil alustati taas 2012. aastal. Loomadega hooldamine aitab taastada madalmurust rannaniidukooslust ning hoida ära roostumist.<ref name="parnu-hobused" /> 2026. aasta mais toodi Raeküla rannaniidule 43 peamiselt [[eesti hobune|eesti tõugu hobust]], kelle ülesandeks oli ala suvine hooldamine. Raeküla rannaniitu oli varem hooldatud veistega, kuid hoolduse katkemise järel hakkas ala roostuma.<ref name="err-hobused">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610018689/parnu-raekula-rannaniitu-hakkavad-hooldama-hobused |pealkiri=Pärnu Raeküla rannaniitu hakkavad hooldama hobused |väljaandja=ERR |autor=Kristi Raidla |kuupäev=8. mai 2026 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Külastus == Raeküla rannaniit on seotud [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] külastusvõimalustega. Raeküla vaatlustornist saab jälgida rannaniitu, [[Pärnu laht|Pärnu lahte]] ja rannikulinde. Pärnu rannaniidu vaatlustornide juures on infostendid lindude ja kaitsealuste taimede kohta.<ref name="visit-tornid" /> Külastajatel tuleb arvestada, et ala on [[looduskaitseala]] osa ja karjatamisperioodil liiguvad rannaniidul hooldusloomad. Loomi ei tohi häirida ega toita.<ref name="parnu-hobused" /> == Vaata ka == * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Mai rannaniit]] * [[Vana-Pärnu rannaniit]] * [[Raeküla (Pärnu)]] * [[Pärnu laht]] * [[Rannaniit]] * [[Poollooduslik kooslus]] * [[Pärnu rannaniidu matkarada]] * [[Pärnu lahe hoiuala]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri Riigi Teatajas] * [https://parnu.ee/uudised/raekula-rannaniitu-hooldavad-hobused Raeküla rannaniitu hooldavad hobused Pärnu linna veebilehel] * [https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad Visit Pärnu lehel] * [https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava] [[Kategooria:Pärnu]] athvpuse0b3nps1d9pvzv8ohk8eh568 0 717123 7175456 2026-06-18T13:07:42Z ~2026-35648-53 231891 Lisasin asjakohase info koos viidetega. 7175456 wikitext text/x-wiki Jaak Sarapuu (sünd. 18. VI 1939) on proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Sarapuu |url=https://ewod.ut.ee/et/s/jaak-sarapuu/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |keel=et}}</ref> Sarapuu sündis Valgamaal Hargla kihelkonnas Taheva külas taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1954–1958 Valga 1. keskkoolis ja 1969–1975 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Lõpetas ülikooli kaugõppes. Sarapuu on töötanud aastatel 1961–1967 õpetajana Harjumaal ja Tartumaal, 1969–1973 Viljandi internaatkoolis, 1973–1983 Viljandi kaugõppekeskkoolis, 1967–1969 näitlejana Ugala teatris, 1983–1984 metoodikuna Viljandi koduloomuuseumis, hiljem taas õpetajana Viljandimaa koolides, 1993. aastast alates Viljandis kirjastajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu debüteeris 1963. aastal ajakirjas Täheke ning pälvis auhindu ajakirjade Noorus ja Looming jutuvõistlustel. Jaak Sarapuu on Eesti Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu on kirjutanud nii täiskasvanutele kui noortele. Esimene proosakogumik oli „Austusavaldus” (1974). Lühivormi harrastava autori juttude tegevus toimub enamasti külaolustikus. Sarapuu lühijutud kujutavad fotograafiliselt 20. sajandi lõpu külaelu seal esinenud iseloomulike probleemidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 1980. aastal avaldas Sarapuu oma esimese noorsoole mõeldud ajaloolise ulmejutustuse „Taevalindlased ja kirveslased”. Sellest sai alguse Eesti vanemale ajaloole pühendatud „Uru kummaliste seikluste” sari, millest ilmusid hiljem „Salakivi” (1983), „Soovaimude laukast” (1987), „Imeuhmer“ (1993), „Lembitu salakuulaja” (1995) ja „Ohtlik rada” (1998). Need on õpilaste ajaloolise teadvuse arendamiseks kirjutatud jutustused Eesti ajaloost kiviajast hiliskeskajani. Kohati on autor oma noorsoojutustustes kasutanud rahvaluuleainelisi ulme- ja õudusmotiive.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Jaak Sarapuu on kirjutanud ajalooõpikuid Eesti ajaloost ja neid kirjastanud. Ta on kirjastanud ka lugemikke, töövihikuid, atlaseid, seinakaarte ja seinatabeleid. Neid on ilmunud ka vene ja läti keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu jutte on tõlgitud vene, läti ja bulgaaria keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 7fvscfv3u90jo3q6t0owip7us45m7mt 7175599 7175456 2026-06-18T19:08:18Z Velirand 67997 7175599 wikitext text/x-wiki '''Jaak Sarapuu''' (sünd. 18. VI 1939) on proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Sarapuu |url=https://ewod.ut.ee/et/s/jaak-sarapuu/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |keel=et}}</ref> Sarapuu sündis Valgamaal Hargla kihelkonnas Taheva külas taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1954–1958 Valga 1. keskkoolis ja 1969–1975 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Lõpetas ülikooli kaugõppes. Sarapuu on töötanud aastatel 1961–1967 õpetajana Harjumaal ja Tartumaal, 1969–1973 Viljandi internaatkoolis, 1973–1983 Viljandi kaugõppekeskkoolis, 1967–1969 näitlejana Ugala teatris, 1983–1984 metoodikuna Viljandi koduloomuuseumis, hiljem taas õpetajana Viljandimaa koolides, 1993. aastast alates Viljandis kirjastajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu debüteeris 1963. aastal ajakirjas Täheke ning pälvis auhindu ajakirjade Noorus ja Looming jutuvõistlustel. Jaak Sarapuu on Eesti Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu on kirjutanud nii täiskasvanutele kui noortele. Esimene proosakogumik oli „Austusavaldus” (1974). Lühivormi harrastava autori juttude tegevus toimub enamasti külaolustikus. Sarapuu lühijutud kujutavad fotograafiliselt 20. sajandi lõpu külaelu seal esinenud iseloomulike probleemidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 1980. aastal avaldas Sarapuu oma esimese noorsoole mõeldud ajaloolise ulmejutustuse „Taevalindlased ja kirveslased”. Sellest sai alguse Eesti vanemale ajaloole pühendatud „Uru kummaliste seikluste” sari, millest ilmusid hiljem „Salakivi” (1983), „Soovaimude laukast” (1987), „Imeuhmer“ (1993), „Lembitu salakuulaja” (1995) ja „Ohtlik rada” (1998). Need on õpilaste ajaloolise teadvuse arendamiseks kirjutatud jutustused Eesti ajaloost kiviajast hiliskeskajani. Kohati on autor oma noorsoojutustustes kasutanud rahvaluuleainelisi ulme- ja õudusmotiive.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Jaak Sarapuu on kirjutanud ajalooõpikuid Eesti ajaloost ja neid kirjastanud. Ta on kirjastanud ka lugemikke, töövihikuid, atlaseid, seinakaarte ja seinatabeleid. Neid on ilmunud ka vene ja läti keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu jutte on tõlgitud vene, läti ja bulgaaria keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> ntov3ftrfgd58ts93dct4mqsdxu4a01 7175601 7175599 2026-06-18T19:09:14Z Velirand 67997 7175601 wikitext text/x-wiki '''Jaak Sarapuu''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1939]]) on eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Sarapuu |url=https://ewod.ut.ee/et/s/jaak-sarapuu/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |keel=et}}</ref> Sarapuu sündis Valgamaal Hargla kihelkonnas Taheva külas taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1954–1958 Valga 1. keskkoolis ja 1969–1975 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Lõpetas ülikooli kaugõppes. Sarapuu on töötanud aastatel 1961–1967 õpetajana Harjumaal ja Tartumaal, 1969–1973 Viljandi internaatkoolis, 1973–1983 Viljandi kaugõppekeskkoolis, 1967–1969 näitlejana Ugala teatris, 1983–1984 metoodikuna Viljandi koduloomuuseumis, hiljem taas õpetajana Viljandimaa koolides, 1993. aastast alates Viljandis kirjastajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu debüteeris 1963. aastal ajakirjas Täheke ning pälvis auhindu ajakirjade Noorus ja Looming jutuvõistlustel. Jaak Sarapuu on Eesti Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu on kirjutanud nii täiskasvanutele kui noortele. Esimene proosakogumik oli „Austusavaldus” (1974). Lühivormi harrastava autori juttude tegevus toimub enamasti külaolustikus. Sarapuu lühijutud kujutavad fotograafiliselt 20. sajandi lõpu külaelu seal esinenud iseloomulike probleemidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 1980. aastal avaldas Sarapuu oma esimese noorsoole mõeldud ajaloolise ulmejutustuse „Taevalindlased ja kirveslased”. Sellest sai alguse Eesti vanemale ajaloole pühendatud „Uru kummaliste seikluste” sari, millest ilmusid hiljem „Salakivi” (1983), „Soovaimude laukast” (1987), „Imeuhmer“ (1993), „Lembitu salakuulaja” (1995) ja „Ohtlik rada” (1998). Need on õpilaste ajaloolise teadvuse arendamiseks kirjutatud jutustused Eesti ajaloost kiviajast hiliskeskajani. Kohati on autor oma noorsoojutustustes kasutanud rahvaluuleainelisi ulme- ja õudusmotiive.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Jaak Sarapuu on kirjutanud ajalooõpikuid Eesti ajaloost ja neid kirjastanud. Ta on kirjastanud ka lugemikke, töövihikuid, atlaseid, seinakaarte ja seinatabeleid. Neid on ilmunud ka vene ja läti keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu jutte on tõlgitud vene, läti ja bulgaaria keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 5l4klcl6bw65c2wbo9zrz57w0yi0hmd 7175602 7175601 2026-06-18T19:09:58Z Velirand 67997 7175602 wikitext text/x-wiki '''Jaak Sarapuu''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1939]]) on eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Sarapuu |url=https://ewod.ut.ee/et/s/jaak-sarapuu/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |keel=et}}</ref> Sarapuu sündis Valgamaal Hargla kihelkonnas Taheva külas taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1954–1958 Valga 1. keskkoolis ja 1969–1975 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Lõpetas ülikooli kaugõppes. Sarapuu on töötanud aastatel 1961–1967 õpetajana Harjumaal ja Tartumaal, 1969–1973 Viljandi internaatkoolis, 1973–1983 Viljandi kaugõppekeskkoolis, 1967–1969 näitlejana Ugala teatris, 1983–1984 metoodikuna Viljandi koduloomuuseumis, hiljem taas õpetajana Viljandimaa koolides, 1993. aastast alates Viljandis kirjastajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu debüteeris 1963. aastal ajakirjas Täheke ning pälvis auhindu ajakirjade Noorus ja Looming jutuvõistlustel. Jaak Sarapuu on Eesti Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu on kirjutanud nii täiskasvanutele kui noortele. Esimene proosakogumik oli „Austusavaldus” (1974). Lühivormi harrastava autori juttude tegevus toimub enamasti külaolustikus. Sarapuu lühijutud kujutavad fotograafiliselt 20. sajandi lõpu külaelu seal esinenud iseloomulike probleemidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 1980. aastal avaldas Sarapuu oma esimese noorsoole mõeldud ajaloolise ulmejutustuse „Taevalindlased ja kirveslased”. Sellest sai alguse Eesti vanemale ajaloole pühendatud „Uru kummaliste seikluste” sari, millest ilmusid hiljem „Salakivi” (1983), „Soovaimude laukast” (1987), „Imeuhmer“ (1993), „Lembitu salakuulaja” (1995) ja „Ohtlik rada” (1998). Need on õpilaste ajaloolise teadvuse arendamiseks kirjutatud jutustused Eesti ajaloost kiviajast hiliskeskajani. Kohati on autor oma noorsoojutustustes kasutanud rahvaluuleainelisi ulme- ja õudusmotiive.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Jaak Sarapuu on kirjutanud ajalooõpikuid Eesti ajaloost ja neid kirjastanud. Ta on kirjastanud ka lugemikke, töövihikuid, atlaseid, seinakaarte ja seinatabeleid. Neid on ilmunud ka vene ja läti keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu jutte on tõlgitud vene, läti ja bulgaaria keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> == Viited == {{viited}} 4jh8v58uhnepf75ypsbhh7t91cymohq 7175646 7175602 2026-06-18T21:50:19Z Velirand 67997 7175646 wikitext text/x-wiki '''Jaak Sarapuu''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1939]]) on eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Sarapuu |url=https://ewod.ut.ee/et/s/jaak-sarapuu/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |keel=et}}</ref> Sarapuu sündis Valgamaal Hargla kihelkonnas Taheva külas taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1954–1958 Valga 1. keskkoolis ja 1969–1975 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Lõpetas ülikooli kaugõppes. Sarapuu on töötanud aastatel 1961–1967 õpetajana Harjumaal ja Tartumaal, 1969–1973 Viljandi internaatkoolis, 1973–1983 Viljandi kaugõppekeskkoolis, 1967–1969 näitlejana Ugala teatris, 1983–1984 metoodikuna Viljandi koduloomuuseumis, hiljem taas õpetajana Viljandimaa koolides, 1993. aastast alates Viljandis kirjastajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu debüteeris 1963. aastal ajakirjas Täheke ning pälvis auhindu ajakirjade Noorus ja Looming jutuvõistlustel. Jaak Sarapuu on Eesti Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu on kirjutanud nii täiskasvanutele kui noortele. Esimene proosakogumik oli „Austusavaldus” (1974). Lühivormi harrastava autori juttude tegevus toimub enamasti külaolustikus. Sarapuu lühijutud kujutavad fotograafiliselt 20. sajandi lõpu külaelu seal esinenud iseloomulike probleemidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 1980. aastal avaldas Sarapuu oma esimese noorsoole mõeldud ajaloolise ulmejutustuse „Taevalindlased ja kirveslased”. Sellest sai alguse Eesti vanemale ajaloole pühendatud „Uru kummaliste seikluste” sari, millest ilmusid hiljem „Salakivi” (1983), „Soovaimude laukast” (1987), „Imeuhmer“ (1993), „Lembitu salakuulaja” (1995) ja „Ohtlik rada” (1998). Need on õpilaste ajaloolise teadvuse arendamiseks kirjutatud jutustused Eesti ajaloost kiviajast hiliskeskajani. Kohati on autor oma noorsoojutustustes kasutanud rahvaluuleainelisi ulme- ja õudusmotiive.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Jaak Sarapuu on kirjutanud ajalooõpikuid Eesti ajaloost ja neid kirjastanud. Ta on kirjastanud ka lugemikke, töövihikuid, atlaseid, seinakaarte ja seinatabeleid. Neid on ilmunud ka vene ja läti keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu jutte on tõlgitud vene, läti ja bulgaaria keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sarapuu, Jaak}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] mj5mo8gs1a03yz57f5bbsjsk6npmfcn 7175647 7175646 2026-06-18T21:51:10Z Velirand 67997 + kategooria 7175647 wikitext text/x-wiki '''Jaak Sarapuu''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1939]]) on eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Sarapuu |url=https://ewod.ut.ee/et/s/jaak-sarapuu/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |keel=et}}</ref> Sarapuu sündis Valgamaal Hargla kihelkonnas Taheva külas taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1954–1958 Valga 1. keskkoolis ja 1969–1975 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Lõpetas ülikooli kaugõppes. Sarapuu on töötanud aastatel 1961–1967 õpetajana Harjumaal ja Tartumaal, 1969–1973 Viljandi internaatkoolis, 1973–1983 Viljandi kaugõppekeskkoolis, 1967–1969 näitlejana Ugala teatris, 1983–1984 metoodikuna Viljandi koduloomuuseumis, hiljem taas õpetajana Viljandimaa koolides, 1993. aastast alates Viljandis kirjastajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu debüteeris 1963. aastal ajakirjas Täheke ning pälvis auhindu ajakirjade Noorus ja Looming jutuvõistlustel. Jaak Sarapuu on Eesti Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu on kirjutanud nii täiskasvanutele kui noortele. Esimene proosakogumik oli „Austusavaldus” (1974). Lühivormi harrastava autori juttude tegevus toimub enamasti külaolustikus. Sarapuu lühijutud kujutavad fotograafiliselt 20. sajandi lõpu külaelu seal esinenud iseloomulike probleemidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 1980. aastal avaldas Sarapuu oma esimese noorsoole mõeldud ajaloolise ulmejutustuse „Taevalindlased ja kirveslased”. Sellest sai alguse Eesti vanemale ajaloole pühendatud „Uru kummaliste seikluste” sari, millest ilmusid hiljem „Salakivi” (1983), „Soovaimude laukast” (1987), „Imeuhmer“ (1993), „Lembitu salakuulaja” (1995) ja „Ohtlik rada” (1998). Need on õpilaste ajaloolise teadvuse arendamiseks kirjutatud jutustused Eesti ajaloost kiviajast hiliskeskajani. Kohati on autor oma noorsoojutustustes kasutanud rahvaluuleainelisi ulme- ja õudusmotiive.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Jaak Sarapuu on kirjutanud ajalooõpikuid Eesti ajaloost ja neid kirjastanud. Ta on kirjastanud ka lugemikke, töövihikuid, atlaseid, seinakaarte ja seinatabeleid. Neid on ilmunud ka vene ja läti keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu jutte on tõlgitud vene, läti ja bulgaaria keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sarapuu, Jaak}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] f74fwv2vwcbnha5s5coi45ylvg30hjp 7175648 7175647 2026-06-18T21:52:01Z Velirand 67997 + kategooria 7175648 wikitext text/x-wiki '''Jaak Sarapuu''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1939]]) on eesti proosakirjanik, ajaloolane, pedagoog ja kirjastaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaak Sarapuu |url=https://ewod.ut.ee/et/s/jaak-sarapuu/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |keel=et}}</ref> Sarapuu sündis Valgamaal Hargla kihelkonnas Taheva külas taluniku pojana. Ta õppis aastatel 1954–1958 Valga 1. keskkoolis ja 1969–1975 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajalugu. Lõpetas ülikooli kaugõppes. Sarapuu on töötanud aastatel 1961–1967 õpetajana Harjumaal ja Tartumaal, 1969–1973 Viljandi internaatkoolis, 1973–1983 Viljandi kaugõppekeskkoolis, 1967–1969 näitlejana Ugala teatris, 1983–1984 metoodikuna Viljandi koduloomuuseumis, hiljem taas õpetajana Viljandimaa koolides, 1993. aastast alates Viljandis kirjastajana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu debüteeris 1963. aastal ajakirjas Täheke ning pälvis auhindu ajakirjade Noorus ja Looming jutuvõistlustel. Jaak Sarapuu on Eesti Kirjanike Liidu liige 1989. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu on kirjutanud nii täiskasvanutele kui noortele. Esimene proosakogumik oli „Austusavaldus” (1974). Lühivormi harrastava autori juttude tegevus toimub enamasti külaolustikus. Sarapuu lühijutud kujutavad fotograafiliselt 20. sajandi lõpu külaelu seal esinenud iseloomulike probleemidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> 1980. aastal avaldas Sarapuu oma esimese noorsoole mõeldud ajaloolise ulmejutustuse „Taevalindlased ja kirveslased”. Sellest sai alguse Eesti vanemale ajaloole pühendatud „Uru kummaliste seikluste” sari, millest ilmusid hiljem „Salakivi” (1983), „Soovaimude laukast” (1987), „Imeuhmer“ (1993), „Lembitu salakuulaja” (1995) ja „Ohtlik rada” (1998). Need on õpilaste ajaloolise teadvuse arendamiseks kirjutatud jutustused Eesti ajaloost kiviajast hiliskeskajani. Kohati on autor oma noorsoojutustustes kasutanud rahvaluuleainelisi ulme- ja õudusmotiive.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Jaak Sarapuu on kirjutanud ajalooõpikuid Eesti ajaloost ja neid kirjastanud. Ta on kirjastanud ka lugemikke, töövihikuid, atlaseid, seinakaarte ja seinatabeleid. Neid on ilmunud ka vene ja läti keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> Sarapuu jutte on tõlgitud vene, läti ja bulgaaria keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjastus J. Sarapuu |url=https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251113195459/https://jsarapuu.ee/ |arhiivimisaeg=2025-11-13 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.jsarapuu.ee}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sarapuu, Jaak}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] fh1w17z9zl6y388rhq8bb5p9zulpe0u 1 717124 7175477 2026-06-18T13:42:04Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi.'' – Vanasti olevat arhitektid olnud ühtlasi ka ehituse töödejuhatajad, aga kas tõesti käis see nii ka 1990. aastatel? ~~~~' 7175477 wikitext text/x-wiki ''Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi.'' – Vanasti olevat arhitektid olnud ühtlasi ka ehituse töödejuhatajad, aga kas tõesti käis see nii ka 1990. aastatel? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 16:42 (EEST) 56udwek8se6dw3jrr7q01ept00zzm9m 0 717125 7175496 2026-06-18T14:27:49Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Madona zbraslavská, Národní galerie v Praze.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] [[File:MadonaZbraslavskaBrkoslav.jpg|thumb|Siidisaba Jeesuslapse käes]] '''Zbraslavi madonna''' on 14. sajandist (u 1345) pärinev Maarjat Kristuslapsega kujutav tahvelmaal, mis algselt asus Zbraslavi kloostris. Maal on pikaajaliselt deponeeritud ja eksponeeritud Praha Rahvusgaleriis. == Kirjeldus == Teos on maalitud temperaga kriitkrundile pärnapuust paneelil mõõtmetega 89 x 59,5 cm,...' 7175496 wikitext text/x-wiki [[File:Madona zbraslavská, Národní galerie v Praze.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] [[File:MadonaZbraslavskaBrkoslav.jpg|thumb|Siidisaba Jeesuslapse käes]] '''Zbraslavi madonna''' on 14. sajandist (u 1345) pärinev Maarjat Kristuslapsega kujutav tahvelmaal, mis algselt asus Zbraslavi kloostris. Maal on pikaajaliselt deponeeritud ja eksponeeritud Praha Rahvusgaleriis. == Kirjeldus == Teos on maalitud temperaga kriitkrundile pärnapuust paneelil mõõtmetega 89 x 59,5 cm, aluseks tumeda kontuuriga kriitkrundi sisse graveeritud joonistus. Võrreldes vanemate Itaalia-Bütsantsi maalidega on [[kontuur]]id peidetud ja ruum ning mahud pildis modelleeritud õhukeste [[Lasuurvärv|laseerivate]] värvikihtidega. Madonna kannab kuldtikandiga valget loori ja rohelise voodriga sinist mantlit, mida kaunistavad kuldsed tähed, ka Kristuslapse läbipaistev särk on ääristatud kuldse tikandiga. Kroonil, aupaistetel, rõivakinnitustel ja servadel olevad kivid ja pärlid kinnitati hiljem, ka taust kullati hiljem. == Tõlgendused == Madonna sõrmes olev sõrmus viitab Kristuse ja Maarja müstilisele kihlusele, mis sümboliseerib kristlikku kirikut. See Maarja allegooriline samastamine kirikuga on iseloomulik tsistertslaste motiiv, tuletatud Clairvaux' püha Bernardi jutlustest. Kmpositsioonilt sarnased on Veveří madonna ja hilisem Rooma madonna, teoses esinevad aga ka motiivid varasematest Maarja-piltidest. Värvipalett meenutab Tomasso da Modena maali. Väike Jeesus, kes hoiab käes ohakalindu või siidisaba (siin), oli Itaalia maalikunstis alates 14. sajandi algusest laialt levinud ja see on ka Poola kuninganna Elizabeth Richeza Rajhradi breviaaris. Zbraslavi Madonna on Böömimaa üks kuulsamaid Maarja-kujutisi. See on olnud väga austatud ja sellest on säilinud palju koopiaid, mis pärinevad peamiselt barokiajastust. == Ajaloost == Teose päritolu pole teada ja selle olemasolust pole üheski kirjalikus dokumendis juttu, kuid võrdlevad analüüsid on näidanud, et see pärineb perioodist 1340–1360. Graveeritud alusjoonise kuju ja ülemaalingud tõestavad, et tegemist pole hilisema koopiaga. Legend, et pildi kinkis kloostrile selle asutaja Václav II (1278–1305), pärineb 18. sajandi lõpust. 1420. aastal põletasid hussiidid kloostri maha ning väidetakse, et maal leiti kakssada aastat hiljem varemetest, restaureeriti ja pandi välja 1654. aastal äsja ehitatud kirikus. 1945. aastal teost restaureeriti ja 1990. aastate restaureerimise ajal eemaldati hilisemad retušeeeringud ja ülemaalingud. [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] oedmx90o9bhfdbq8y89f99hsrj04i7s 7175497 7175496 2026-06-18T14:29:37Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7175497 wikitext text/x-wiki [[File:Madona zbraslavská, Národní galerie v Praze.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] [[File:MadonaZbraslavskaBrkoslav.jpg|thumb|Siidisaba Jeesuslapse käes]] '''Zbraslavi madonna''' on 14. sajandist (u 1345) pärinev Maarjat Kristuslapsega kujutav tahvelmaal, mis algselt asus Zbraslavi kloostris. Maal on pikaajaliselt deponeeritud ja eksponeeritud Praha Rahvusgaleriis. == Kirjeldus == Teos on maalitud temperaga kriitkrundile pärnapuust paneelil mõõtmetega 89 x 59,5 cm, aluseks tumeda kontuuriga kriitkrundi sisse graveeritud joonistus. Võrreldes vanemate Itaalia-Bütsantsi maalidega on [[kontuur]]id peidetud ja ruum ning mahud pildis modelleeritud õhukeste [[Lasuurvärv|laseerivate]] värvikihtidega. Madonna kannab kuldtikandiga valget loori ja rohelise voodriga sinist mantlit, mida kaunistavad kuldsed tähed, ka Kristuslapse läbipaistev särk on ääristatud kuldse tikandiga. Kroonil, aupaistetel, rõivakinnitustel ja servadel olevad kivid ja pärlid kinnitati hiljem, ka taust kullati hiljem. == Tõlgendused == Madonna sõrmes olev sõrmus viitab Kristuse ja Maarja müstilisele kihlusele, mis sümboliseerib kristlikku kirikut. See Maarja allegooriline samastamine kirikuga on iseloomulik tsistertslaste motiiv, tuletatud Clairvaux' püha Bernardi jutlustest. Kmpositsioonilt sarnased on Veveří madonna ja hilisem Rooma madonna, teoses esinevad aga ka motiivid varasematest Maarja-piltidest. Värvipalett meenutab Tomasso da Modena maali. Väike Jeesus, kes hoiab käes ohakalindu või siidisaba (siin), oli Itaalia maalikunstis alates 14. sajandi algusest laialt levinud ja see on ka Poola kuninganna Elizabeth Richeza Rajhradi breviaaris. Zbraslavi Madonna on Böömimaa üks kuulsamaid Maarja-kujutisi. See on olnud väga austatud ja sellest on säilinud palju koopiaid, mis pärinevad peamiselt barokiajastust. == Ajaloost == Teose päritolu pole teada ja selle olemasolust pole üheski kirjalikus dokumendis juttu, kuid võrdlevad analüüsid on näidanud, et see pärineb perioodist 1340–1360. Graveeritud alusjoonise kuju ja ülemaalingud tõestavad, et tegemist pole hilisema koopiaga. Legend, et pildi kinkis kloostrile selle asutaja Václav II (1278–1305), pärineb 18. sajandi lõpust. 1420. aastal põletasid hussiidid kloostri maha ning väidetakse, et maal leiti kakssada aastat hiljem varemetest, restaureeriti ja pandi välja 1654. aastal äsja ehitatud kirikus. 1945. aastal teost restaureeriti ja 1990. aastate restaureerimise ajal eemaldati hilisemad retušeeeringud ja ülemaalingud. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] c9i0indbiyd17wnabcswd1q25axa69i 7175563 7175497 2026-06-18T17:55:11Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7175563 wikitext text/x-wiki [[File:Madona zbraslavská, Národní galerie v Praze.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] [[File:MadonaZbraslavskaBrkoslav.jpg|thumb|Siidisaba Jeesuslapse käes]] '''Zbraslavi madonna''' on 14. sajandist (u 1345) pärinev Maarjat Kristuslapsega kujutav tahvelmaal, mis algselt asus Zbraslavi kloostris. Maal on pikaajaliselt deponeeritud ja eksponeeritud Praha Rahvusgaleriis. == Kirjeldus == Teos on maalitud [[tempera|temperaga]] [[kriit]][[Krunt (maalikunst)|krundile]] [[pärnapuu|pärnapuust]] paneelil mõõtmetega 89 x 59,5 cm, aluseks tumeda kontuuriga kriitkrundi sisse graveeritud joonistus. Võrreldes vanemate Itaalia ja Bütsantsi maalidega on [[kontuur]]id peidetud ja ruum ning mahud pildis modelleeritud õhukeste [[Lasuurvärv|laseerivate]] värvikihtidega. Madonna kannab [[kuldtikand]]iga valget loori ja rohelise voodriga sinist mantlit, mida kaunistavad kuldsed tähed, ka Kristuslapse läbipaistev särk on ääristatud kuldse tikandiga. [[Kroon]]il, [[aupaiste]]tel, rõivakinnitustel ja servadel olevad kivid ja pärlid kinnitati hiljem, ka taust [[Kuldamine|kullati]] hiljem. == Tõlgendused == Madonna sõrmes olev sõrmus viitab Kristuse ja Maarja müstilisele kihlusele, mis sümboliseerib kristlikku kirikut. See Maarja allegooriline samastamine kirikuga on iseloomulik tsistertslaste motiiv, tuletatud Clairvaux' püha Bernardi jutlustest. Kmpositsioonilt sarnased on Veveří madonna ja hilisem Rooma madonna, teoses esinevad aga ka motiivid varasematest Maarja-piltidest. Värvipalett meenutab Tomasso da Modena maali. Väike Jeesus, kes hoiab käes ohakalindu või siidisaba (siin), oli Itaalia maalikunstis alates 14. sajandi algusest laialt levinud ja see on ka Poola kuninganna Elizabeth Richeza Rajhradi breviaaris. Zbraslavi Madonna on Böömimaa üks kuulsamaid Maarja-kujutisi. See on olnud väga austatud ja sellest on säilinud palju koopiaid, mis pärinevad peamiselt barokiajastust. == Ajaloost == Teose päritolu pole teada ja selle olemasolust pole üheski kirjalikus dokumendis juttu, kuid võrdlevad analüüsid on näidanud, et see pärineb perioodist 1340–1360. Graveeritud alusjoonise kuju ja ülemaalingud tõestavad, et tegemist pole hilisema koopiaga. Legend, et pildi kinkis kloostrile selle asutaja Václav II (1278–1305), pärineb 18. sajandi lõpust. 1420. aastal põletasid hussiidid kloostri maha ning väidetakse, et maal leiti kakssada aastat hiljem varemetest, restaureeriti ja pandi välja 1654. aastal äsja ehitatud kirikus. 1945. aastal teost restaureeriti ja 1990. aastate restaureerimise ajal eemaldati hilisemad retušeeeringud ja ülemaalingud. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] mqmo9vji9h9ui1achb2lek3hp45ajve 7175567 7175563 2026-06-18T18:00:52Z Evlper 104506 /* Tõlgendused */ 7175567 wikitext text/x-wiki [[File:Madona zbraslavská, Národní galerie v Praze.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] [[File:MadonaZbraslavskaBrkoslav.jpg|thumb|Siidisaba Jeesuslapse käes]] '''Zbraslavi madonna''' on 14. sajandist (u 1345) pärinev Maarjat Kristuslapsega kujutav tahvelmaal, mis algselt asus Zbraslavi kloostris. Maal on pikaajaliselt deponeeritud ja eksponeeritud Praha Rahvusgaleriis. == Kirjeldus == Teos on maalitud [[tempera|temperaga]] [[kriit]][[Krunt (maalikunst)|krundile]] [[pärnapuu|pärnapuust]] paneelil mõõtmetega 89 x 59,5 cm, aluseks tumeda kontuuriga kriitkrundi sisse graveeritud joonistus. Võrreldes vanemate Itaalia ja Bütsantsi maalidega on [[kontuur]]id peidetud ja ruum ning mahud pildis modelleeritud õhukeste [[Lasuurvärv|laseerivate]] värvikihtidega. Madonna kannab [[kuldtikand]]iga valget loori ja rohelise voodriga sinist mantlit, mida kaunistavad kuldsed tähed, ka Kristuslapse läbipaistev särk on ääristatud kuldse tikandiga. [[Kroon]]il, [[aupaiste]]tel, rõivakinnitustel ja servadel olevad kivid ja pärlid kinnitati hiljem, ka taust [[Kuldamine|kullati]] hiljem. == Tõlgendused == Madonna sõrmes olev sõrmus viitab Kristuse ja Maarja müstilisele kihlusele, mis sümboliseerib kristlikku [[Kirik (institutsioon)|kirik]]ut. See Maarja [[Allegooria|allegooriline]] samastamine kirikuga on iseloomulik [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] motiiv, tuletatud [[Bernard Clairvaux'-st|Clairvaux' püha Bernardi]] jutlustest. Kompositsioonilt sarnased on [[Veveří madonna]] ja hilisem [[Rooma madonna]], teoses esinevad aga ka motiivid varasematest Maarja-piltidest. Värvikasutus meenutab [[Tomasso da Modena]] maale. Väike Jeesus, kes hoiab käes [[ohakalind]]u või [[siidisaba]] (nagu ka Zbraslavi pildil), oli Itaalia maalikunstis alates 14. sajandi algusest laialt levinud motiiv ja see esineb ka kuninganna Elizabeth Richeza (tšehhi Eliška Alžběta Rejčka) [[breviaar]]is. Zbraslavi madonna on [[Böömimaa]] üks kuulsamaid Maarja-kujutisi. See on olnud väga austatud ja sellest on säilinud palju [[koopia]]id, mis pärinevad peamiselt barokiajastust. == Ajaloost == Teose päritolu pole teada ja selle olemasolust pole üheski kirjalikus dokumendis juttu, kuid võrdlevad analüüsid on näidanud, et see pärineb perioodist 1340–1360. Graveeritud alusjoonise kuju ja ülemaalingud tõestavad, et tegemist pole hilisema koopiaga. Legend, et pildi kinkis kloostrile selle asutaja Václav II (1278–1305), pärineb 18. sajandi lõpust. 1420. aastal põletasid hussiidid kloostri maha ning väidetakse, et maal leiti kakssada aastat hiljem varemetest, restaureeriti ja pandi välja 1654. aastal äsja ehitatud kirikus. 1945. aastal teost restaureeriti ja 1990. aastate restaureerimise ajal eemaldati hilisemad retušeeeringud ja ülemaalingud. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] e4mtdv71ygn9f4z8vtr5glfli9b7naf 7175568 7175567 2026-06-18T18:02:33Z Evlper 104506 7175568 wikitext text/x-wiki [[File:Madona zbraslavská, Národní galerie v Praze.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] [[File:MadonaZbraslavskaBrkoslav.jpg|thumb|Siidisaba Jeesuslapse käes]] '''Zbraslavi madonna''' on 14. sajandist (u 1345) pärinev anonüümse kunstniku loodud [[Maarja]]t [[Kristus]]lapsega kujutav [[tahvelmaal]], mis algselt asus [[Zbraslavi klooster|Zbraslavi kloostris]]. Maal on pikaajaliselt deponeeritud ja eksponeeritud [[Praha Rahvusgalerii]]s. == Kirjeldus == Teos on maalitud [[tempera|temperaga]] [[kriit]][[Krunt (maalikunst)|krundile]] [[pärnapuu|pärnapuust]] paneelil mõõtmetega 89 x 59,5 cm, aluseks tumeda kontuuriga kriitkrundi sisse graveeritud joonistus. Võrreldes vanemate Itaalia ja Bütsantsi maalidega on [[kontuur]]id peidetud ja ruum ning mahud pildis modelleeritud õhukeste [[Lasuurvärv|laseerivate]] värvikihtidega. Madonna kannab [[kuldtikand]]iga valget loori ja rohelise voodriga sinist mantlit, mida kaunistavad kuldsed tähed, ka Kristuslapse läbipaistev särk on ääristatud kuldse tikandiga. [[Kroon]]il, [[aupaiste]]tel, rõivakinnitustel ja servadel olevad kivid ja pärlid kinnitati hiljem, ka taust [[Kuldamine|kullati]] hiljem. == Tõlgendused == Madonna sõrmes olev sõrmus viitab Kristuse ja Maarja müstilisele kihlusele, mis sümboliseerib kristlikku [[Kirik (institutsioon)|kirik]]ut. See Maarja [[Allegooria|allegooriline]] samastamine kirikuga on iseloomulik [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] motiiv, tuletatud [[Bernard Clairvaux'-st|Clairvaux' püha Bernardi]] jutlustest. Kompositsioonilt sarnased on [[Veveří madonna]] ja hilisem [[Rooma madonna]], teoses esinevad aga ka motiivid varasematest Maarja-piltidest. Värvikasutus meenutab [[Tomasso da Modena]] maale. Väike Jeesus, kes hoiab käes [[ohakalind]]u või [[siidisaba]] (nagu ka Zbraslavi pildil), oli Itaalia maalikunstis alates 14. sajandi algusest laialt levinud motiiv ja see esineb ka kuninganna Elizabeth Richeza (tšehhi Eliška Alžběta Rejčka) [[breviaar]]is. Zbraslavi madonna on [[Böömimaa]] üks kuulsamaid Maarja-kujutisi. See on olnud väga austatud ja sellest on säilinud palju [[koopia]]id, mis pärinevad peamiselt barokiajastust. == Ajaloost == Teose päritolu pole teada ja selle olemasolust pole üheski kirjalikus dokumendis juttu, kuid võrdlevad analüüsid on näidanud, et see pärineb perioodist 1340–1360. Graveeritud alusjoonise kuju ja ülemaalingud tõestavad, et tegemist pole hilisema koopiaga. Legend, et pildi kinkis kloostrile selle asutaja Václav II (1278–1305), pärineb 18. sajandi lõpust. 1420. aastal põletasid hussiidid kloostri maha ning väidetakse, et maal leiti kakssada aastat hiljem varemetest, restaureeriti ja pandi välja 1654. aastal äsja ehitatud kirikus. 1945. aastal teost restaureeriti ja 1990. aastate restaureerimise ajal eemaldati hilisemad retušeeeringud ja ülemaalingud. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] cnh42k7znfoyuaybr9znf3eyt3fj8uy 7175572 7175568 2026-06-18T18:10:27Z Evlper 104506 /* Viited */ 7175572 wikitext text/x-wiki [[File:Madona zbraslavská, Národní galerie v Praze.jpg|thumb|Zbraslavi madonna]] [[File:MadonaZbraslavskaBrkoslav.jpg|thumb|Siidisaba Jeesuslapse käes]] '''Zbraslavi madonna''' on 14. sajandist (u 1345) pärinev anonüümse kunstniku loodud [[Maarja]]t [[Kristus]]lapsega kujutav [[tahvelmaal]], mis algselt asus [[Zbraslavi klooster|Zbraslavi kloostris]]. Maal on pikaajaliselt deponeeritud ja eksponeeritud [[Praha Rahvusgalerii]]s. == Kirjeldus == Teos on maalitud [[tempera|temperaga]] [[kriit]][[Krunt (maalikunst)|krundile]] [[pärnapuu|pärnapuust]] paneelil mõõtmetega 89 x 59,5 cm, aluseks tumeda kontuuriga kriitkrundi sisse graveeritud joonistus. Võrreldes vanemate Itaalia ja Bütsantsi maalidega on [[kontuur]]id peidetud ja ruum ning mahud pildis modelleeritud õhukeste [[Lasuurvärv|laseerivate]] värvikihtidega. Madonna kannab [[kuldtikand]]iga valget loori ja rohelise voodriga sinist mantlit, mida kaunistavad kuldsed tähed, ka Kristuslapse läbipaistev särk on ääristatud kuldse tikandiga. [[Kroon]]il, [[aupaiste]]tel, rõivakinnitustel ja servadel olevad kivid ja pärlid kinnitati hiljem, ka taust [[Kuldamine|kullati]] hiljem. == Tõlgendused == Madonna sõrmes olev sõrmus viitab Kristuse ja Maarja müstilisele kihlusele, mis sümboliseerib kristlikku [[Kirik (institutsioon)|kirik]]ut. See Maarja [[Allegooria|allegooriline]] samastamine kirikuga on iseloomulik [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] motiiv, tuletatud [[Bernard Clairvaux'-st|Clairvaux' püha Bernardi]] jutlustest. Kompositsioonilt sarnased on [[Veveří madonna]] ja hilisem [[Rooma madonna]], teoses esinevad aga ka motiivid varasematest Maarja-piltidest. Värvikasutus meenutab [[Tomasso da Modena]] maale. Väike Jeesus, kes hoiab käes [[ohakalind]]u või [[siidisaba]] (nagu ka Zbraslavi pildil), oli Itaalia maalikunstis alates 14. sajandi algusest laialt levinud motiiv ja see esineb ka kuninganna Elizabeth Richeza (tšehhi Eliška Alžběta Rejčka) [[breviaar]]is. Zbraslavi madonna on [[Böömimaa]] üks kuulsamaid Maarja-kujutisi. See on olnud väga austatud ja sellest on säilinud palju [[koopia]]id, mis pärinevad peamiselt barokiajastust. == Ajaloost == Teose päritolu pole teada ja selle olemasolust pole üheski kirjalikus dokumendis juttu, kuid võrdlevad analüüsid on näidanud, et see pärineb perioodist 1340–1360. Graveeritud alusjoonise kuju ja ülemaalingud tõestavad, et tegemist pole hilisema koopiaga. Legend, et pildi kinkis kloostrile selle asutaja Václav II (1278–1305), pärineb 18. sajandi lõpust. 1420. aastal põletasid hussiidid kloostri maha ning väidetakse, et maal leiti kakssada aastat hiljem varemetest, restaureeriti ja pandi välja 1654. aastal äsja ehitatud kirikus. 1945. aastal teost restaureeriti ja 1990. aastate restaureerimise ajal eemaldati hilisemad retušeeeringud ja ülemaalingud. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ceskatelevize.cz/porady/10000000039-narodni-galerie-v-praze-nikdy-nezavira/212251000340083/ Mariánské obrazy. - Národní galerie v Praze nikdy nezavírá] (video Veveri madonnast ja Zbraslavi madonnast, tšehhi keeles) [[Kategooria:Neitsi Maarjat kujutavad maalid]] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] [[Kategooria:Gooti maalikunst]] mnrwjvgv0sj52qqxefthe1q7zeyj0dq 14 717126 7175498 2026-06-18T14:30:41Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Maalikunst]]' 7175498 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Maalikunst]] 3u2d4if9cp8cfpth8r3wfg1o4bz0sk1 0 717127 7175499 2026-06-18T14:31:04Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 Uus lehekülg: ''''Walter Bauer''' (8. august 1877 [[Königsberg]] – 17. november 1960 [[Göttingen]]) oli saksa [[protestantlik]] teoloog, [[Uus testament|Uue Testamendi]] uurija, [[Leksikograafia|leksikograaf]] ja varakristluse ajaloo uurija. Ta on tuntud eeskätt Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka keele leksikoni (lühendina BDAG) koostajana ning 1934. aastal ilmunud teose ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' autorina. Viimases esitatud käsitlust...' 7175499 wikitext text/x-wiki '''Walter Bauer''' (8. august 1877 [[Königsberg]] – 17. november 1960 [[Göttingen]]) oli saksa [[protestantlik]] teoloog, [[Uus testament|Uue Testamendi]] uurija, [[Leksikograafia|leksikograaf]] ja varakristluse ajaloo uurija. Ta on tuntud eeskätt Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka keele leksikoni (lühendina BDAG) koostajana ning 1934. aastal ilmunud teose ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' autorina. Viimases esitatud käsitlust [[ortodoksia]] ja [[hereesia]] suhetest varakristlikul perioodil tuntakse hilisemas uurimuses '''Baueri teesina'''. == Elu ja akadeemiline tegevus == Bauer sündis 8. augustil 1877 [[Königsberg|Königsbergis]] [[Preisimaa|Preisimaal]]. Ta õppis [[teoloogia|teoloogiat]] ja [[Filoloogia|filoloogiat]] Marburgi, Berliini ja Strasbourgi ülikoolides. Tema õpetajate hulka kuulusid teiste seas Adolf Jülicher, Johannes Weiss, [[Adolf von Harnack]], Otto Pfleiderer, Heinrich Holtzmann, Theodor Nöldeke ja Friedrich Spitta. 1902. aastal alustas ta Marburgis tööd õppejõuna ning 1913. aastal sai temast professor [[Breslau|Breslaus]]. 1916. aastal siirdus ta [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]], kus ta töötas kuni emeriteerumiseni 1945. aastal. Bauer suri Göttingenis 17. novembril 1960.<ref name="GingrichBauer">{{Ajakirjaviide |autor=F. Wilbur Gingrich |pealkiri=Walter Bauer 1877–1960 |ajakiri=New Testament Studies |köide=8 |number=1 |aasta=1962 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer kuulus 1925. aastast Göttingeni Teaduste Akadeemiasse. 1933. aastal sai temast Ameerika Piiblikirjanduse Seltsi (toona nimetusega ''Society of Biblical Literature and Exegesis''; nüüdisajal ''Society of Biblical Literature'') auliige. Talle anti ka Hamburgi ülikooli [[Audoktor|audoktori]] kraad ning [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] teenetemärk.<ref name="GingrichBauer" /> == Leksikograafiline töö == Baueri üks mõjukamaid töid oli Erwin Preuscheni Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka-saksa sõnaraamatu põhjalik ümbertöötamine. Bauerile usaldati see töö 1920. aastal ning tema toimetatud väljaanded muutsid teose üheks 20. sajandi olulisemaks Uue Testamendi kreeka keele [[Leksikon|leksikoniks]].<ref name="GingrichBauer" /> Ingliskeelses maailmas sai see sõnaraamat tuntuks teosena ''A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature''. Seda seostatakse nimedega Bauer, Arndt, Gingrich ja hiljem Danker ning sellele viidatakse sageli lühendiga BDAG.<ref name="BDAG">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |toimetaja=Frederick William Danker |pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature |koht=Chicago |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=2000}}</ref> Gingrichi hinnangul oli Baueri leksikograafilise töö tähtsus selles, et ta sidus Uue Testamendi sõnavara laia kreekakeelse kirjandusliku, [[Epigraaf|epigraafilise]] ja varakristliku ainestikuga.<ref name="GingrichBauer" /> == ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei'' ja Baueri tees == Baueri kõige vaieldumaks teoseks kujunes 1934. aastal ilmunud ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum''. Teose teine saksakeelne väljaanne ilmus 1964. aastal Georg Streckeri toimetamisel ning ingliskeelne tõlge ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity'' ilmus 1971. aastal.<ref name="HartogIntro">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer vaidlustas varasemas kirikuloolises kirjanduses levinud käsitluse, mille järgi oli kristluses algselt olemas selge [[Ortodoksia|ortodoksne]] õpetus ning [[Hereesia|hereesiad]] tekkisid hilisemate kõrvalekalletena. Tema järgi ei saa ortodoksia ja hereesia suhet varakristluses mõista lihtsalt nii, et ortodoksia oli alati algne ja hereesia sellest hiljem tekkinud moonutus. Bauer väitis, et mitmes piirkonnas võis hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olla varasem või mõjukam kui see suund, mida hiljem nimetati ortodoksiaks.<ref name="BauerOrthodoxy">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity |toimetaja=Robert A. Kraft; Gerhard Krodel |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1971}}</ref><ref name="HartogOverview">{{Raamatuviide |autor=Rodney J. Decker |peatükk=The Bauer Thesis: An Overview |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=6–33}}</ref> Baueri teesi keskmes oli ka [[Rooma]] [[Roomakatoliiklus|kiriku]] roll. Tema käsitluses kujunes hilisem ortodoksia suurel määral Rooma kiriku mõju ja kirikliku võimupositsiooni toel. Seetõttu on Baueri teesi hilisemas uurimuses sageli kokku võetud kahe põhiideena: esiteks, varakristluses olevat algselt olnud mitmesugused kristluse vormid, mitte üks selge õpetuslik kese; teiseks, hilisema ortodoksia kujunemine olevat seotud ühe suuna võiduga teiste üle, eriti Rooma kiriku kasvava mõjuga.<ref name="BockMissing">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006 |leheküljed=46–50}}</ref><ref name="KosterbergerKruger">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=23–39}}</ref> == Mõju == Baueri teos ei saavutanud ingliskeelses maailmas kohe laialdast mõju. Selle mõjukus kasvas järsult pärast 1971. aasta ingliskeelset tõlget ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Hilisemas uurimuses on Baueri tees mõjutanud arutelusid varakristluse mitmekesisuse, [[Gnostitsism|gnostitsismi]], [[heresioloogia|heresioloogia]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemise ning kanooniliste ja [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete]] tekstide suhte üle.<ref name="HartogIntro" /> Hartogi järgi seisneb Baueri teesi klassikaline kuju neljas väites: 1) mitmes piirkonnas olevat hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olnud algsem; 2) mõnes kohas olevat hereetilised rühmad olnud arvukamad kui ortodokssed; 3) ortodoksia olevat olnud üks kristluse vorm teiste seas, mis surus konkurendid maha peamiselt kirikliku võimu abil; 4) hilisem ortodoksne ajalookirjutus olevat kujundanud ümber kiriku kollektiivse mälu, esitades oma õpetust algse ja üldkehtiva normina.<ref name="HartogIntro" /> Baueri teesi hilisemat mõju on sageli seostatud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse huviga varakristluse mitmekesisuse vastu. Köstenberger ja Kruger kasutavad selle hilisema retseptsiooni kohta nimetust „Baueri-Ehrmani tees” (kuivõrd Ehrman on suuresti vastutav teesi populariseerimise ja arendamise eest). Nende järgi seisneb see käsitlus väites, et varakristluse alguses ei olnud veel ühtset ortodoksiat ja hereesiat, vaid mitmesugused konkureerivad kristluse vormid, kus hilisem ortodoksia olevat võidule pääsenud kirikliku võimu, kaanoni kujundamise ja ajalookirjutuse kaudu.<ref name="KosterbergerKruger" /> [[Bart D. Ehrman]] on üks tuntumaid (ning tõenäoliselt mõjukaim) Baueri teesi populariseerijaid. Ta on nimetanud Baueri teost „vaieldavalt kõige tähtsamaks varakristluse ajalugu käsitlevaks raamatuks”, mis ilmus 20. sajandil. Ehrmani enda käsitluses seostub Baueri tees eriti väidetega „kadunud kristlustest”, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete evangeeliumide]] tähtsusest ja proto-ortodoksia hilisemast võidukäigust.<ref name="BockMissing" /> == Kriitika == Baueri teesi on korduvalt kritiseeritud nii selle ajaloolise meetodi kui ka konkreetsete piirkondlike järelduste pärast. Kriitika on keskendunud eeskätt geograafilistele argumentidele, [[Argumentum ex silentio (argument vaikusest)|argumentidele vaikusest]] (''argumentum ex silentio''), Uue Testamendi andmestiku vähesele arvestamisele, gnostiliste ja apokrüüfsete tekstide dateerimisele ning Rooma kiriku mõju ulatusele.<ref name="KosterbergerKrugerCritique">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=33–53}}</ref><ref name="HartogOverview" /> Üheks varaseks ja mõjukaks kriitikuks oli H. E. W. Turner, kelle 1954. aasta Bampton Lectures ilmusid raamatuna ''The Pattern of Christian Truth''. Turner ei eitanud varakristluse tegelikku mitmekesisust, kuid pidas Baueri seletust ortodoksia ja hereesia kujunemisest ühekülgseks. Tema hinnangul oli Baueri käsitluse „saatuslik nõrkus” püsiv kalduvus probleeme lihtsustada ühes asjaoluga, et Bauer käsitles "halastamatult" neid tõendeid, mis ei toetanud tema teesi.<ref name="TurnerPattern">{{Raamatuviide |autor=H. E. W. Turner |pealkiri=The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church |koht=London |kirjastus=A. R. Mowbray |aasta=1954 |leheküljed=78–80}}</ref> Turner leidis, et Baueri geograafiline argument ei toeta tema laiaulatuslikku teesi. [[Edessa]] kohta pidas Turner allikalist alust liiga napiks, et sellest teha nii selgepiirilisi järeldusi. [[Aleksandria]] kohta leidis ta, et hilisemad avastused nihutavad pilti pigem ortodokssema kristluse suunas. [[Väike-Aasia]] kohta ei leidnud ta tõendeid Baueri rekonstruktsiooni julgemate väidete toetuseks. Samuti kritiseeris Turner Baueri argumente vaikusest: kui mingi nähtuse kohta puudub tõend, ei saa sellest kindlalt järeldada nähtuse põhjust ega ulatust.<ref name="HartogOverview" /> I. Howard Marshall kritiseeris Bauerit Uue Testamendi andmestiku vähese arvestamise pärast. Tema järgi esineb juba Uue Testamendi tekstides selge eristus õpetuse vahel, mis on evangeeliumiga kooskõlas, ja õpetuse vahel, mida peetakse kõrvalekaldeks. Marshalli hinnangul ei sobitu Baueri väide, et ortodoksia kujunes alles hiljem, Uues Testamendis esineva andmestikuga. Tema järgi näitab Baueri tees kõige enam seda, et 1. sajandil oli tõesti õpetuslikku mitmekesisust, mitte seda, et ortodoksia sootuks puudus.<ref name="MarshallOrthodoxy">{{Ajakirjaviide |autor=I. Howard Marshall |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earlier Christianity |ajakiri=Themelios |köide=2 |number=1 |aasta=1976 |leheküljed=5–14}}</ref><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> Thomas A. Robinsoni uurimus ''The Bauer Thesis Examined'' keskendus Baueri geograafilisele argumendile. Robinsoni järgi ei pea Baueri tees vastu nende piirkondade puhul, mille kohta on säilinud piisavalt asjakohast allikmaterjali. Tema uurimus on hilisemas kriitikas oluline, sest Bauer rajas suure osa oma argumendist just piirkondlikele juhtumitele, eriti Edessale, Egiptusele, Väike-Aasiale ja Roomale.<ref name="RobinsonBauer">{{Raamatuviide |autor=Thomas A. Robinson |pealkiri=The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church |koht=Lewiston |kirjastus=Edwin Mellen Press |aasta=1988}}</ref><ref name="HartogOverview" /> James McCue vaidlustas Baueri käsitluse valentiniaanidest. Baueri järgi toetas [[Valentiniaanlus|valentiniaanide]] varane levik tema väidet, et hereetilised rühmad võisid mõnes piirkonnas eelneda ortodoksiale või olla sellest mõjukamad. McCue ja hilisemad uurijad on aga osutanud, et valentiniaanlust tuleb käsitleda pigem juba olemasoleva kristliku traditsiooni hilisema ja spetsiifilise tõlgendusena, mitte kristluse algse või domineeriva vormina.<ref name="McCueValentinians">{{Ajakirjaviide |autor=James F. McCue |pealkiri=Orthodoxy and Heresy: Walter Bauer and the Valentinians |ajakiri=Vigiliae Christianae |köide=33 |number=2 |aasta=1979 |leheküljed=118–130}}</ref><ref name="BockMissing" /> Larry Hurtado hinnangul jäi Baueri teesist püsima eeskätt üldine tähelepanek, et varakristlus oli mitmekesine ja sisaldas tõsiseid õpetuslikke vaidlusi. Baueri konkreetsemad ajaloolised väited ei ole aga hilisemale kriitilisele uurimisele hästi vastu pidanud.<ref name="HartogOverview" /> Hurtado uurimus varajasest Jeesuse-kultusest rõhutab lisaks, et Jeesuse austamine jumalikus staatuses ei olnud hiline kiriklik konstruktsioon, vaid väga varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus">{{Raamatuviide |autor=Larry W. Hurtado |pealkiri=Lord Jesus Christ: Devotion to Jesus in Earliest Christianity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2003 }}</ref> Darrell L. Bock eristab Baueri metoodilist panust tema sisulisest teesist. Bocki järgi oli väärtuslik Baueri rõhuasetus sellele, et eri piirkondade allikaid tuleb uurida nende vastavas ajaloolises kontekstis ja et [[Kirikuisa|kirikuisade]] poleemikat ei tohi [[Allikakriitika|allikakriitikata]] korrata. Samas ei tähenda see Bocki hinnangul, et Baueri sisuline tees oleks tõendatud. Allikad ei näita, et gnostilised või muud alternatiivsed rühmad oleksid esindanud kristluse algset kuju, mille hilisem kiriklik ortodoksia lihtsalt kõrvale tõrjus.<ref name="BockMissing" /> Bock osutab ka sellele, et Ehrmani enda kokkuvõte Baueri retseptsioonist sisaldab olulisi mööndusi: Baueri üksikväited on osutunud problemaatiliseks, tema argumente vaikusest on peetud liiga ulatuslikuks, proto-ortodoksia levikut on tõenäoliselt alahinnatud ja Rooma kiriku mõju ülehinnatud. Bocki hinnangul tekitab see küsimuse, miks peaks Baueri üldtees jääma kehtima, kui selle kesksed väited pole veekindlaks osutunud.<ref name="BockMissing" /> Paul A. Hartogi toimetatud kogumik ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts'' koondab kokku mitme uurija kriitika Baueri teesi kohta. Kogumik käsitleb Baueri teesi [[Apostlikud isad|apostlike isade]], gnostitsismi, juudikristluse, [[Montanism|montanismi]], usureegli, Põhja-Aafrika kristluse, Rooma kiriku ja patristilise heresioloogia kontekstis. Kogumik ei eita varakristluse mitmekesisust, kuid selle autorid peavad Baueri üldistavat teesi mitmes punktis allikaliselt ebapiisavaks või liiga lihtsustavaks.<ref name="HartogVolume">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015}}</ref> == Ehrmani käsitlus Baueri teesist == Bart D. Ehrmani populaarsed väited varakristluse kadunud kristlustest, apokrüüfsetest evangeeliumidest ja ortodoksia hilisemast võidukäigust paiknevad Baueri teesi retseptsiooniloos. Ehrman ei esitanud selles küsimuses uudset ajaloomudelit, vaid populariseeris Baueri põhimudelit ja arendas seda mõnes punktis edasi. Hartogi järgi läks Ehrman mõnes küsimuses Bauerist isegi kaugemale, väites, et proto-ortodoksia ulatus oli veel väiksem ja varakristlus veel mitmekesisem, kui Bauer oli ise julgenud arvata.<ref name="HartogBauerApostolic">{{Raamatuviide |autor=Paul A. Hartog |peatükk=Walter Bauer and the Apostolic Fathers |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=34–59}}</ref> Ehrmani käsitluste kriitika on puudutanud mitut valdkonda. Tekstikriitika puhul on Daniel B. Wallace ja teised uurijad kritiseerinud Ehrmani populaarset väidet, et Uue Testamendi käsikirjalised variandid õõnestavad kristliku sõnumi ajaloolist või õpetuslikku usaldusväärsust. Wallace’i järgi esitab Ehrman käsikirjavariantide hulka ja mõningaid näiteid viisil, mis jätab üldlugejale eksitava mulje variantide tähendusest, tekstikriitilisest kaalust ning [[Tekstikriitika|tekstikriitika]] läbiviimisest praktikas.<ref name="WallaceGospelBart">{{Ajakirjaviide |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=The Gospel According to Bart: A Review Article of Misquoting Jesus by Bart Ehrman |ajakiri=Journal of the Evangelical Theological Society |köide=49 |number=2 |aasta=2006 |leheküljed=327–349}}</ref> Uue Testamendi kaanoni küsimuses on Michael J. Kruger kritiseerinud käsitlust, nagu oleks kaanon kujunenud peamiselt hilise kirikliku otsuse või võimupoliitika tulemusena. Krugeri järgi tuleb arvestada apostellikkuse, varase kirikliku kasutuse, raamatu tekstilise tunnistuse ja kristlike koguduste retseptsiooniga juba enne 4. sajandi ekspliitselt piiritletud loendeid.<ref name="KrugerCanonRevisited">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012}}</ref> Apokrüüfsete evangeeliumide ja „alternatiivsete kristluste” küsimuses on Bock ja C. E. Hill vaidlustanud populariseeritud käsitluse, nagu esindaksid gnostilised või apokrüüfsed tekstid kanooniliste evangeeliumidega võrreldavalt varast ja laialt tunnustatud Jeesuse-traditsiooni. Hill rõhutab, et nelja evangeeliumi kasutus oli varases kirikus palju laiem ja selgema ajaloolise tunnistusega kui hiljem kirjapandud alternatiivsete evangeeliumide oma.<ref name="HillGospels">{{Raamatuviide |autor=C. E. Hill |pealkiri=Who Chose the Gospels? Probing the Great Gospel Conspiracy |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2010}}</ref><ref name="BockMissing" /> Varase kristoloogia küsimuses on Ehrmani käsitlusele vastanud Michael F. Bird, Craig A. Evans, Simon J. Gathercole, Charles E. Hill ja Chris Tilling kogumikus ''How God Became Jesus'', mis ilmus otsese vastusena Ehrmani raamatule ''How Jesus Became God''. Need autorid vaidlustavad käsitluse, nagu oleks Jeesuse jumalikkuse tunnistamine tekkinud aeglase ja hilise arenguna. Sama uurimissuunda esindavad ka Larry Hurtado ja Richard Bauckham, kelle järgi Jeesuse erakordselt kõrge staatus ja tema kaasamine Jumala austamisse ilmnevad juba väga varases kristlikus usus (enne 1. sajandi lõppu).<ref name="HowGodBecameJesus">{{Raamatuviide |autor=Michael F. Bird; Craig A. Evans; Simon J. Gathercole; Charles E. Hill; Chris Tilling |pealkiri=How God Became Jesus: The Real Origins of Belief in Jesus’ Divine Nature: A Response to Bart D. Ehrman |koht=Grand Rapids |kirjastus=Zondervan |aasta=2014}}</ref><ref name="BauckhamJesusGod">{{Raamatuviide |autor=Richard Bauckham |pealkiri=Jesus and the God of Israel: God Crucified and Other Studies on the New Testament’s Christology of Divine Identity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2008}}</ref><ref name="HurtadoLordJesus" /> == Valitud teosed == * ''Mündige und Unmündige bei dem Apostel Paulus'' (1902) * ''Der Apostolos der Syrer in der Zeit von der Mitte des 4. Jahrhunderts bis zur Spaltung der syrischen Kirche'' (1903) * ''Das Leben Jesu im Zeitalter der neutestamentlichen Apokryphen'' (1909) * ''Die katholischen Briefe des Neuen Testaments'' (1910) * ''Das Johannesevangelium'' (1912) * ''Die Briefe des Ignatius von Antiochia und der Polykarpbrief'' (1920) * ''Die apostolischen Väter'' (1923) * ''Griechisch-deutsches Wörterbuch zu den Schriften des Neuen Testaments und der übrigen urchristlichen Literatur'' * ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' (1934) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bauer, Walter. ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Toim. Robert A. Kraft ja Gerhard Krodel. Philadelphia: Fortress Press, 1971. * Bock, Darrell L. ''The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities''. Nashville: Thomas Nelson, 2006. * Hartog, Paul A., toim. ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis''. Eugene: Pickwick Publications, 2015. * Köstenberger, Andreas J.; Kruger, Michael J. ''The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity''. Wheaton: Crossway, 2010. * Robinson, Thomas A. ''The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church''. Lewiston: Edwin Mellen Press, 1988. * Turner, H. E. W. ''The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church''. London: A. R. Mowbray, 1954. [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksa filoloogid]] [[Kategooria:Leksikograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 3j4swvtf8skulz6ehbutlilr3fl4fk0 7175512 7175499 2026-06-18T15:02:29Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7175512 wikitext text/x-wiki '''Walter Bauer''' (8. august 1877 [[Königsberg]] – 17. november 1960 [[Göttingen]]) oli saksa [[protestantlik]] teoloog, [[Uus testament|Uue Testamendi]] uurija, [[Leksikograafia|leksikograaf]] ja varakristluse ajaloo uurija. Ta on tuntud eeskätt Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka keele leksikoni (lühendina BDAG) koostajana ning 1934. aastal ilmunud teose ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' autorina. Viimases esitatud käsitlust [[ortodoksia]] ja [[hereesia]] suhetest varakristlikul perioodil tuntakse hilisemas uurimuses '''Baueri teesina'''. == Elu ja akadeemiline tegevus == Bauer sündis 8. augustil 1877 [[Königsberg|Königsbergis]] [[Preisimaa|Preisimaal]]. Ta õppis [[teoloogia|teoloogiat]] ja [[Filoloogia|filoloogiat]] Marburgi, Berliini ja Strasbourgi ülikoolides. Tema õpetajate hulka kuulusid teiste seas Adolf Jülicher, Johannes Weiss, [[Adolf von Harnack]], Otto Pfleiderer, Heinrich Holtzmann, Theodor Nöldeke ja Friedrich Spitta. 1902. aastal alustas ta Marburgis tööd õppejõuna ning 1913. aastal sai temast professor [[Breslau|Breslaus]]. 1916. aastal siirdus ta [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]], kus ta töötas kuni emeriteerumiseni 1945. aastal. Bauer suri Göttingenis 17. novembril 1960.<ref name="GingrichBauer">{{Ajakirjaviide |autor=F. Wilbur Gingrich |pealkiri=Walter Bauer 1877–1960 |ajakiri=New Testament Studies |köide=8 |number=1 |aasta=1962 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer kuulus 1925. aastast Göttingeni Teaduste Akadeemiasse. 1933. aastal sai temast Ameerika Piiblikirjanduse Seltsi (toona nimetusega ''Society of Biblical Literature and Exegesis''; nüüdisajal ''Society of Biblical Literature'') auliige. Talle anti ka Hamburgi ülikooli [[Audoktor|audoktori]] kraad ning [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] teenetemärk.<ref name="GingrichBauer" /> == Leksikograafiline töö == Baueri üks mõjukamaid töid oli Erwin Preuscheni Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka-saksa sõnaraamatu põhjalik ümbertöötamine. Bauerile usaldati see töö 1920. aastal ning tema toimetatud väljaanded muutsid teose üheks 20. sajandi olulisemaks Uue Testamendi kreeka keele [[Leksikon|leksikoniks]].<ref name="GingrichBauer" /> Ingliskeelses maailmas sai see sõnaraamat tuntuks teosena ''A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature''. Seda seostatakse nimedega Bauer, Arndt, Gingrich ja hiljem Danker ning sellele viidatakse sageli lühendiga BDAG.<ref name="BDAG">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |toimetaja=Frederick William Danker |pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature |koht=Chicago |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=2000}}</ref> Gingrichi hinnangul oli Baueri leksikograafilise töö tähtsus selles, et ta sidus Uue Testamendi sõnavara laia kreekakeelse kirjandusliku, [[Epigraaf|epigraafilise]] ja varakristliku ainestikuga.<ref name="GingrichBauer" /> == ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei'' ja Baueri tees == Baueri kõige vaieldumaks teoseks kujunes 1934. aastal ilmunud ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum''. Teose teine saksakeelne väljaanne ilmus 1964. aastal Georg Streckeri toimetamisel ning ingliskeelne tõlge ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity'' ilmus 1971. aastal.<ref name="HartogIntro">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer vaidlustas varasemas kirikuloolises kirjanduses levinud käsitluse, mille järgi oli kristluses algselt olemas selge [[Ortodoksia|ortodoksne]] õpetus ning [[Hereesia|hereesiad]] tekkisid hilisemate kõrvalekalletena. Tema järgi ei saa ortodoksia ja hereesia suhet varakristluses mõista lihtsalt nii, et ortodoksia oli alati algne ja hereesia sellest hiljem tekkinud moonutus. Bauer väitis, et mitmes piirkonnas võis hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olla varasem või mõjukam kui see suund, mida hiljem nimetati ortodoksiaks.<ref name="BauerOrthodoxy">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity |toimetaja=Robert A. Kraft; Gerhard Krodel |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1971}}</ref><ref name="HartogOverview">{{Raamatuviide |autor=Rodney J. Decker |peatükk=The Bauer Thesis: An Overview |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=6–33}}</ref> Baueri teesi keskmes oli ka [[Rooma]] [[Roomakatoliiklus|kiriku]] roll. Tema käsitluses kujunes hilisem ortodoksia suurel määral Rooma kiriku mõju ja kirikliku võimupositsiooni toel. Seetõttu on Baueri teesi hilisemas uurimuses sageli kokku võetud kahe põhiideena: esiteks, varakristluses olevat algselt olnud mitmesugused kristluse vormid, mitte üks selge õpetuslik kese; teiseks, hilisema ortodoksia kujunemine olevat seotud ühe suuna võiduga teiste üle, eriti Rooma kiriku kasvava mõjuga.<ref name="BockMissing">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006 |leheküljed=46–50}}</ref><ref name="KosterbergerKruger">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=23–39}}</ref> == Mõju == Baueri teos ei saavutanud ingliskeelses maailmas kohe laialdast mõju. Selle mõjukus kasvas järsult pärast 1971. aasta ingliskeelset tõlget ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Hilisemas uurimuses on Baueri tees mõjutanud arutelusid varakristluse mitmekesisuse, [[Gnostitsism|gnostitsismi]], [[heresioloogia|heresioloogia]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemise ning kanooniliste ja [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete]] tekstide suhte üle.<ref name="HartogIntro" /> Hartogi järgi seisneb Baueri teesi klassikaline kuju neljas väites: 1) mitmes piirkonnas olevat hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olnud algsem; 2) mõnes kohas olevat hereetilised rühmad olnud arvukamad kui ortodokssed; 3) ortodoksia olevat olnud üks kristluse vorm teiste seas, mis surus konkurendid maha peamiselt kirikliku võimu abil; 4) hilisem ortodoksne ajalookirjutus olevat kujundanud ümber kiriku kollektiivse mälu, esitades oma õpetust algse ja üldkehtiva normina.<ref name="HartogIntro" /> Baueri teesi hilisemat mõju on sageli seostatud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse huviga varakristluse mitmekesisuse vastu. Köstenberger ja Kruger kasutavad selle hilisema retseptsiooni kohta nimetust „Baueri-Ehrmani tees” (kuivõrd Ehrman on suuresti vastutav teesi populariseerimise ja arendamise eest). Nende järgi seisneb see käsitlus väites, et varakristluse alguses ei olnud veel ühtset ortodoksiat ja hereesiat, vaid mitmesugused konkureerivad kristluse vormid, kus hilisem ortodoksia olevat võidule pääsenud kirikliku võimu, kaanoni kujundamise ja ajalookirjutuse kaudu.<ref name="KosterbergerKruger" /> [[Bart D. Ehrman]] on üks tuntumaid (ning tõenäoliselt mõjukaim) Baueri teesi populariseerijaid. Ta on nimetanud Baueri teost „vaieldavalt kõige tähtsamaks varakristluse ajalugu käsitlevaks raamatuks”, mis ilmus 20. sajandil. Ehrmani enda käsitluses seostub Baueri tees eriti väidetega „kadunud kristlustest”, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete evangeeliumide]] tähtsusest ja proto-ortodoksia hilisemast võidukäigust.<ref name="BockMissing" /> == Kriitika == Baueri teesi on korduvalt kritiseeritud nii selle ajaloolise meetodi kui ka konkreetsete piirkondlike järelduste pärast. Kriitika on keskendunud eeskätt geograafilistele argumentidele, [[Argumentum ex silentio (argument vaikusest)|argumentidele vaikusest]] (''argumentum ex silentio''), Uue Testamendi andmestiku vähesele arvestamisele, gnostiliste ja apokrüüfsete tekstide dateerimisele ning Rooma kiriku mõju ulatusele.<ref name="KosterbergerKrugerCritique">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=33–53}}</ref><ref name="HartogOverview" /> Üheks varaseks ja mõjukaks kriitikuks oli H. E. W. Turner, kelle 1954. aasta Bampton Lectures ilmusid raamatuna ''The Pattern of Christian Truth''. Turner ei eitanud varakristluse tegelikku mitmekesisust, kuid pidas Baueri seletust ortodoksia ja hereesia kujunemisest ühekülgseks. Tema hinnangul oli Baueri käsitluse „saatuslik nõrkus” püsiv kalduvus probleeme lihtsustada ühes asjaoluga, et Bauer käsitles "halastamatult" neid tõendeid, mis ei toetanud tema teesi.<ref name="TurnerPattern">{{Raamatuviide |autor=H. E. W. Turner |pealkiri=The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church |koht=London |kirjastus=A. R. Mowbray |aasta=1954 |leheküljed=78–80}}</ref> Turner leidis, et Baueri geograafiline argument ei toeta tema laiaulatuslikku teesi. [[Edessa]] kohta pidas Turner allikalist alust liiga napiks, et sellest teha nii selgepiirilisi järeldusi. [[Aleksandria]] kohta leidis ta, et hilisemad avastused nihutavad pilti pigem ortodokssema kristluse suunas. [[Väike-Aasia]] kohta ei leidnud ta tõendeid Baueri rekonstruktsiooni julgemate väidete toetuseks. Samuti kritiseeris Turner Baueri argumente vaikusest: kui mingi nähtuse kohta puudub tõend, ei saa sellest kindlalt järeldada nähtuse põhjust ega ulatust.<ref name="HartogOverview" /> I. Howard Marshall kritiseeris Bauerit Uue Testamendi andmestiku vähese arvestamise pärast. Tema järgi esineb juba Uue Testamendi tekstides selge eristus õpetuse vahel, mis on evangeeliumiga kooskõlas, ja õpetuse vahel, mida peetakse kõrvalekaldeks. Marshalli hinnangul ei sobitu Baueri väide, et ortodoksia kujunes alles hiljem, Uues Testamendis esineva andmestikuga. Tema järgi näitab Baueri tees kõige enam seda, et 1. sajandil oli tõesti õpetuslikku mitmekesisust, mitte seda, et ortodoksia sootuks puudus.<ref name="MarshallOrthodoxy">{{Ajakirjaviide |autor=I. Howard Marshall |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earlier Christianity |ajakiri=Themelios |köide=2 |number=1 |aasta=1976 |leheküljed=5–14}}</ref><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> Thomas A. Robinsoni uurimus ''The Bauer Thesis Examined'' keskendus Baueri geograafilisele argumendile. Robinsoni järgi ei pea Baueri tees vastu nende piirkondade puhul, mille kohta on säilinud piisavalt asjakohast allikmaterjali. Tema uurimus on hilisemas kriitikas oluline, sest Bauer rajas suure osa oma argumendist just piirkondlikele juhtumitele, eriti Edessale, Egiptusele, Väike-Aasiale ja Roomale.<ref name="RobinsonBauer">{{Raamatuviide |autor=Thomas A. Robinson |pealkiri=The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church |koht=Lewiston |kirjastus=Edwin Mellen Press |aasta=1988}}</ref><ref name="HartogOverview" /> James McCue vaidlustas Baueri käsitluse valentiniaanidest. Baueri järgi toetas [[Valentiniaanlus|valentiniaanide]] varane levik tema väidet, et hereetilised rühmad võisid mõnes piirkonnas eelneda ortodoksiale või olla sellest mõjukamad. McCue ja hilisemad uurijad on aga osutanud, et valentiniaanlust tuleb käsitleda pigem juba olemasoleva kristliku traditsiooni hilisema ja spetsiifilise tõlgendusena, mitte kristluse algse või domineeriva vormina.<ref name="McCueValentinians">{{Ajakirjaviide |autor=James F. McCue |pealkiri=Orthodoxy and Heresy: Walter Bauer and the Valentinians |ajakiri=Vigiliae Christianae |köide=33 |number=2 |aasta=1979 |leheküljed=118–130}}</ref><ref name="BockMissing" /> Larry Hurtado hinnangul jäi Baueri teesist püsima eeskätt üldine tähelepanek, et varakristlus oli mitmekesine ja sisaldas tõsiseid õpetuslikke vaidlusi. Baueri konkreetsemad ajaloolised väited ei ole aga hilisemale kriitilisele uurimisele hästi vastu pidanud.<ref name="HartogOverview" /> Hurtado uurimus varajasest Jeesuse-kultusest rõhutab lisaks, et Jeesuse austamine jumalikus staatuses ei olnud hiline kiriklik konstruktsioon, vaid väga varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus">{{Raamatuviide |autor=Larry W. Hurtado |pealkiri=Lord Jesus Christ: Devotion to Jesus in Earliest Christianity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2003 }}</ref> Darrell L. Bock eristab Baueri metoodilist panust tema sisulisest teesist. Bocki järgi oli väärtuslik Baueri rõhuasetus sellele, et eri piirkondade allikaid tuleb uurida nende vastavas ajaloolises kontekstis ja et [[Kirikuisa|kirikuisade]] poleemikat ei tohi [[Allikakriitika|allikakriitikata]] korrata. Samas ei tähenda see Bocki hinnangul, et Baueri sisuline tees oleks tõendatud. Allikad ei näita, et gnostilised või muud alternatiivsed rühmad oleksid esindanud kristluse algset kuju, mille hilisem kiriklik ortodoksia lihtsalt kõrvale tõrjus.<ref name="BockMissing" /> Bock osutab ka sellele, et Ehrmani enda kokkuvõte Baueri retseptsioonist sisaldab olulisi mööndusi: Baueri üksikväited on osutunud problemaatiliseks, tema argumente vaikusest on peetud liiga ulatuslikuks, proto-ortodoksia levikut on tõenäoliselt alahinnatud ja Rooma kiriku mõju ülehinnatud. Bocki hinnangul tekitab see küsimuse, miks peaks Baueri üldtees jääma kehtima, kui selle kesksed väited pole veekindlaks osutunud.<ref name="BockMissing" /> Paul A. Hartogi toimetatud kogumik ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts'' koondab kokku mitme uurija kriitika Baueri teesi kohta. Kogumik käsitleb Baueri teesi [[Apostlikud isad|apostlike isade]], gnostitsismi, juudikristluse, [[Montanism|montanismi]], usureegli, Põhja-Aafrika kristluse, Rooma kiriku ja patristilise heresioloogia kontekstis. Kogumik ei eita varakristluse mitmekesisust, kuid selle autorid peavad Baueri üldistavat teesi mitmes punktis allikaliselt ebapiisavaks või liiga lihtsustavaks.<ref name="HartogVolume">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015}}</ref> == Ehrmani käsitlus Baueri teesist == Bart D. Ehrmani populaarsed väited varakristluse kadunud kristlustest, apokrüüfsetest evangeeliumidest ja ortodoksia hilisemast võidukäigust paiknevad Baueri teesi retseptsiooniloos. Ehrman ei esitanud selles küsimuses uudset ajaloomudelit, vaid populariseeris Baueri põhimudelit ja arendas seda mõnes punktis edasi. Hartogi järgi läks Ehrman mõnes küsimuses Bauerist isegi kaugemale, väites, et proto-ortodoksia ulatus oli veel väiksem ja varakristlus veel mitmekesisem, kui Bauer oli ise julgenud arvata.<ref name="HartogBauerApostolic">{{Raamatuviide |autor=Paul A. Hartog |peatükk=Walter Bauer and the Apostolic Fathers |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=34–59}}</ref> Ehrmani käsitluste kriitika on puudutanud mitut valdkonda. Tekstikriitika puhul on Daniel B. Wallace ja teised uurijad kritiseerinud Ehrmani populaarset väidet, et Uue Testamendi käsikirjalised variandid õõnestavad kristliku sõnumi ajaloolist või õpetuslikku usaldusväärsust. Wallace’i järgi esitab Ehrman käsikirjavariantide hulka ja mõningaid näiteid viisil, mis jätab üldlugejale eksitava mulje variantide tähendusest, tekstikriitilisest kaalust ning [[Tekstikriitika|tekstikriitika]] läbiviimisest praktikas.<ref name="WallaceGospelBart">{{Ajakirjaviide |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=The Gospel According to Bart: A Review Article of Misquoting Jesus by Bart Ehrman |ajakiri=Journal of the Evangelical Theological Society |köide=49 |number=2 |aasta=2006 |leheküljed=327–349}}</ref> Uue Testamendi kaanoni küsimuses on Michael J. Kruger kritiseerinud käsitlust, nagu oleks kaanon kujunenud peamiselt hilise kirikliku otsuse või võimupoliitika tulemusena. Krugeri järgi tuleb arvestada apostellikkuse, varase kirikliku kasutuse, raamatu tekstilise tunnistuse ja kristlike koguduste retseptsiooniga juba enne 4. sajandi ekspliitselt piiritletud loendeid.<ref name="KrugerCanonRevisited">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012}}</ref> Apokrüüfsete evangeeliumide ja „alternatiivsete kristluste” küsimuses on Bock ja C. E. Hill vaidlustanud populariseeritud käsitluse, nagu esindaksid gnostilised või apokrüüfsed tekstid kanooniliste evangeeliumidega võrreldavalt varast ja laialt tunnustatud Jeesuse-traditsiooni. Hill rõhutab, et nelja evangeeliumi kasutus oli varases kirikus palju laiem ja selgema ajaloolise tunnistusega kui hiljem kirjapandud alternatiivsete evangeeliumide oma.<ref name="HillGospels">{{Raamatuviide |autor=C. E. Hill |pealkiri=Who Chose the Gospels? Probing the Great Gospel Conspiracy |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2010}}</ref><ref name="BockMissing" /> Varase kristoloogia küsimuses on Ehrmani käsitlusele vastanud Michael F. Bird, Craig A. Evans, Simon J. Gathercole, Charles E. Hill ja Chris Tilling kogumikus ''How God Became Jesus''. Eelmainitud kogumik avaldati otsese vastusena Ehrmani raamatule ''How Jesus Became God''. Need autorid vaidlustavad käsitluse, nagu oleks Jeesuse jumalikkuse tunnistamine tekkinud aeglase ja hilise arenguna. Sama uurimissuunda esindavad Martin Hengel, Larry Hurtado ja Richard Bauckham. Hengeli järgi kasutavad Pauluse 50. aastatel kirjutatud kirjad juba traditsioonilisi vormeleid Jeesuse identiteedi ja jumaliku staatuse kohta, sh kirjakohti Rm 1:3–4, 1Kr 8:6, Gl 4:4 ja Fl 2:5–11, mille traditsiooniline ainestik ulatub tema hinnangul Pauluse 40. aastate misjonitegevusse.<ref name="HengelSchwemer">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel; Anna Maria Schwemer |pealkiri=Paul between Damascus and Antioch: The Unknown Years |koht=London |kirjastus=SCM Press |aasta=1997}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus">{{Raamatuviide |autor=Michael F. Bird; Craig A. Evans; Simon J. Gathercole; Charles E. Hill; Chris Tilling |pealkiri=How God Became Jesus: The Real Origins of Belief in Jesus’ Divine Nature: A Response to Bart D. Ehrman |koht=Grand Rapids |kirjastus=Zondervan |aasta=2014}}</ref> Seega puudub pikaldane ajavahemik, mis õigustaks hüpoteesi Jeesuse jumalikkuse legendi järkjärgulisest väljakujunemisest pikema ajaperioodi jooksul. Bauckhami järgi on 1Kr 8:6 puhul tegemist Pauluse ümbersõnastusega juutlikust usutunnistusest ehk Shemast, milles Jeesus kaasatakse ekspliitselt Iisraeli ainsa Jumala ([[YHWH]]) ainulaadsesse identiteeti.<ref name="BauckhamJesusGod">{{Raamatuviide |autor=Richard Bauckham |pealkiri=Jesus and the God of Israel: God Crucified and Other Studies on the New Testament’s Christology of Divine Identity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2008}}</ref> Hurtado järgi ei olnud Jeesuse austamine jumalikus staatuses hiline kiriklik konstruktsioon, vaid varane nähtus juudikristlikes ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus" /> == Valitud teosed == * ''Mündige und Unmündige bei dem Apostel Paulus'' (1902) * ''Der Apostolos der Syrer in der Zeit von der Mitte des 4. Jahrhunderts bis zur Spaltung der syrischen Kirche'' (1903) * ''Das Leben Jesu im Zeitalter der neutestamentlichen Apokryphen'' (1909) * ''Die katholischen Briefe des Neuen Testaments'' (1910) * ''Das Johannesevangelium'' (1912) * ''Die Briefe des Ignatius von Antiochia und der Polykarpbrief'' (1920) * ''Die apostolischen Väter'' (1923) * ''Griechisch-deutsches Wörterbuch zu den Schriften des Neuen Testaments und der übrigen urchristlichen Literatur'' * ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' (1934) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bauer, Walter. ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Toim. Robert A. Kraft ja Gerhard Krodel. Philadelphia: Fortress Press, 1971. * Bock, Darrell L. ''The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities''. Nashville: Thomas Nelson, 2006. * Hartog, Paul A., toim. ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis''. Eugene: Pickwick Publications, 2015. * Köstenberger, Andreas J.; Kruger, Michael J. ''The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity''. Wheaton: Crossway, 2010. * Robinson, Thomas A. ''The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church''. Lewiston: Edwin Mellen Press, 1988. * Turner, H. E. W. ''The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church''. London: A. R. Mowbray, 1954. [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksa filoloogid]] [[Kategooria:Leksikograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1960]] pvln2n4y8wg12fjjy0r69w9nz7i1ykt 7175532 7175512 2026-06-18T16:20:56Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7175532 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WBauerLowRes.jpg|pisi|Walter Bauer 1911. aastal]] '''Walter Bauer''' (8. august 1877 [[Königsberg]] – 17. november 1960 [[Göttingen]]) oli saksa [[protestantlik]] teoloog, [[Uus testament|Uue Testamendi]] uurija, [[Leksikograafia|leksikograaf]] ja varakristluse ajaloo uurija. Ta on tuntud eeskätt Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka keele leksikoni (lühendina BDAG) koostajana ning 1934. aastal ilmunud teose ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' autorina. Viimases esitatud käsitlust [[ortodoksia]] ja [[hereesia]] suhetest varakristlikul perioodil tuntakse hilisemas uurimuses '''Baueri teesina'''. == Elu ja akadeemiline tegevus == Bauer sündis 8. augustil 1877 [[Königsberg|Königsbergis]] [[Preisimaa|Preisimaal]]. Ta õppis [[teoloogia|teoloogiat]] ja [[Filoloogia|filoloogiat]] Marburgi, Berliini ja Strasbourgi ülikoolides. Tema õpetajate hulka kuulusid teiste seas Adolf Jülicher, Johannes Weiss, [[Adolf von Harnack]], Otto Pfleiderer, Heinrich Holtzmann, Theodor Nöldeke ja Friedrich Spitta. 1902. aastal alustas ta Marburgis tööd õppejõuna ning 1913. aastal sai temast professor [[Breslau|Breslaus]]. 1916. aastal siirdus ta [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]], kus ta töötas kuni emeriteerumiseni 1945. aastal. Bauer suri Göttingenis 17. novembril 1960.<ref name="GingrichBauer">{{Ajakirjaviide |autor=F. Wilbur Gingrich |pealkiri=Walter Bauer 1877–1960 |ajakiri=New Testament Studies |köide=8 |number=1 |aasta=1962 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer kuulus 1925. aastast Göttingeni Teaduste Akadeemiasse. 1933. aastal sai temast Ameerika Piiblikirjanduse Seltsi (toona nimetusega ''Society of Biblical Literature and Exegesis''; nüüdisajal ''Society of Biblical Literature'') auliige. Talle anti ka Hamburgi ülikooli [[Audoktor|audoktori]] kraad ning [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] teenetemärk.<ref name="GingrichBauer" /> == Leksikograafiline töö == Baueri üks mõjukamaid töid oli Erwin Preuscheni Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka-saksa sõnaraamatu põhjalik ümbertöötamine. Bauerile usaldati see töö 1920. aastal ning tema toimetatud väljaanded muutsid teose üheks 20. sajandi olulisemaks Uue Testamendi kreeka keele [[Leksikon|leksikoniks]].<ref name="GingrichBauer" /> Ingliskeelses maailmas sai see sõnaraamat tuntuks teosena ''A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature''. Seda seostatakse nimedega Bauer, Arndt, Gingrich ja hiljem Danker ning sellele viidatakse sageli lühendiga BDAG.<ref name="BDAG">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |toimetaja=Frederick William Danker |pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature |koht=Chicago |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=2000}}</ref> Gingrichi hinnangul oli Baueri leksikograafilise töö tähtsus selles, et ta sidus Uue Testamendi sõnavara laia kreekakeelse kirjandusliku, [[Epigraaf|epigraafilise]] ja varakristliku ainestikuga.<ref name="GingrichBauer" /> == ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei'' ja Baueri tees == Baueri kõige vaieldumaks teoseks kujunes 1934. aastal ilmunud ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum''. Teose teine saksakeelne väljaanne ilmus 1964. aastal Georg Streckeri toimetamisel ning ingliskeelne tõlge ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity'' ilmus 1971. aastal.<ref name="HartogIntro">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer vaidlustas varasemas kirikuloolises kirjanduses levinud käsitluse, mille järgi oli kristluses algselt olemas selge [[Ortodoksia|ortodoksne]] õpetus ning [[Hereesia|hereesiad]] tekkisid hilisemate kõrvalekalletena. Tema järgi ei saa ortodoksia ja hereesia suhet varakristluses mõista lihtsalt nii, et ortodoksia oli alati algne ja hereesia sellest hiljem tekkinud moonutus. Bauer väitis, et mitmes piirkonnas võis hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olla varasem või mõjukam kui see suund, mida hiljem nimetati ortodoksiaks.<ref name="BauerOrthodoxy">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity |toimetaja=Robert A. Kraft; Gerhard Krodel |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1971}}</ref><ref name="HartogOverview">{{Raamatuviide |autor=Rodney J. Decker |peatükk=The Bauer Thesis: An Overview |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=6–33}}</ref> Baueri teesi keskmes oli ka [[Rooma]] kiriku roll. Tema käsitluses kujunes hilisem ortodoksia suurel määral Rooma kiriku mõju ja kirikliku võimupositsiooni toel. Seetõttu on Baueri teesi hilisemas uurimuses sageli kokku võetud kahe põhiideena: esiteks, varakristluses olevat algselt olnud mitmesugused kristluse vormid, mitte üks selge õpetuslik kese; teiseks, hilisema ortodoksia kujunemine olevat seotud ühe suuna võiduga teiste üle, eriti Rooma kiriku kasvava mõjuga.<ref name="BockMissing">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006 |leheküljed=46–50}}</ref><ref name="KosterbergerKruger">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=23–39}}</ref> == Mõju == Baueri teos ei saavutanud ingliskeelses maailmas kohe laialdast mõju. Selle mõjukus kasvas järsult pärast 1971. aasta ingliskeelset tõlget ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Hilisemas uurimuses on Baueri tees mõjutanud arutelusid varakristluse mitmekesisuse, [[Gnostitsism|gnostitsismi]], [[heresioloogia|heresioloogia]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemise ning kanooniliste ja [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete]] tekstide suhte üle.<ref name="HartogIntro" /> Hartogi järgi seisneb Baueri teesi klassikaline kuju neljas väites: 1) mitmes piirkonnas olevat hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olnud algsem; 2) mõnes kohas olevat hereetilised rühmad olnud arvukamad kui ortodokssed; 3) ortodoksia olevat olnud üks kristluse vorm teiste seas, mis surus konkurendid maha peamiselt kirikliku võimu abil; 4) hilisem ortodoksne ajalookirjutus olevat kujundanud ümber kiriku kollektiivse mälu, esitades oma õpetust algse ja üldkehtiva normina.<ref name="HartogIntro" /> Baueri teesi hilisemat mõju on sageli seostatud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse huviga varakristluse mitmekesisuse vastu. Köstenberger ja Kruger kasutavad selle hilisema retseptsiooni kohta nimetust „Baueri-Ehrmani tees” (kuivõrd Ehrman on suuresti vastutav teesi populariseerimise ja arendamise eest). Nende järgi seisneb see käsitlus väites, et varakristluse alguses ei olnud veel ühtset ortodoksiat ja hereesiat, vaid mitmesugused konkureerivad kristluse vormid, kus hilisem ortodoksia olevat võidule pääsenud kirikliku võimu, kaanoni kujundamise ja ajalookirjutuse kaudu.<ref name="KosterbergerKruger" /> [[Bart D. Ehrman]] on üks tuntumaid (ning tõenäoliselt mõjukaim) Baueri teesi populariseerijaid. Ta on nimetanud Baueri teost „vaieldavalt kõige tähtsamaks varakristluse ajalugu käsitlevaks raamatuks”, mis ilmus 20. sajandil. Ehrmani enda käsitluses seostub Baueri tees eriti väidetega „kadunud kristlustest”, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete evangeeliumide]] tähtsusest ja proto-ortodoksia hilisemast võidukäigust.<ref name="BockMissing" /> == Kriitika == Baueri teesi on korduvalt kritiseeritud nii selle ajaloolise meetodi kui ka konkreetsete piirkondlike järelduste pärast. Kriitika on keskendunud eeskätt geograafilistele argumentidele, [[Argumentum ex silentio (argument vaikusest)|argumentidele vaikusest]] (''argumentum ex silentio''), Uue Testamendi andmestiku vähesele arvestamisele, gnostiliste ja apokrüüfsete tekstide dateerimisele ning Rooma kiriku mõju ulatusele.<ref name="KosterbergerKrugerCritique">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=33–53}}</ref><ref name="HartogOverview" /> Üheks varaseks ja mõjukaks kriitikuks oli H. E. W. Turner, kelle 1954. aasta Bampton Lectures ilmusid raamatuna ''The Pattern of Christian Truth''. Turner ei eitanud varakristluse tegelikku mitmekesisust, kuid pidas Baueri seletust ortodoksia ja hereesia kujunemisest ühekülgseks. Tema hinnangul oli Baueri käsitluse „saatuslik nõrkus” püsiv kalduvus probleeme lihtsustada ühes asjaoluga, et Bauer käsitles „halastamatult” neid tõendeid, mis ei toetanud tema teesi.<ref name="TurnerPattern">{{Raamatuviide |autor=H. E. W. Turner |pealkiri=The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church |koht=London |kirjastus=A. R. Mowbray |aasta=1954 |leheküljed=78–80}}</ref> Turner leidis, et Baueri geograafiline argument ei toeta tema laiaulatuslikku teesi. [[Edessa]] kohta pidas Turner allikalist alust liiga napiks, et sellest teha nii selgepiirilisi järeldusi. [[Aleksandria]] kohta leidis ta, et hilisemad avastused nihutavad pilti pigem ortodokssema kristluse suunas. [[Väike-Aasia]] kohta ei leidnud ta tõendeid Baueri rekonstruktsiooni julgemate väidete toetuseks. Samuti kritiseeris Turner Baueri argumente vaikusest: kui mingi nähtuse kohta puudub tõend, ei saa sellest kindlalt järeldada nähtuse põhjust ega ulatust.<ref name="HartogOverview" /> I. Howard Marshall kritiseeris Bauerit Uue Testamendi andmestiku vähese arvestamise pärast. Tema järgi esineb juba Uue Testamendi tekstides selge eristus õpetuse vahel, mis on evangeeliumiga kooskõlas, ja õpetuse vahel, mida peetakse kõrvalekaldeks. Marshalli hinnangul ei sobitu Baueri väide, et ortodoksia kujunes alles hiljem, Uues Testamendis esineva andmestikuga. Tema järgi näitab Baueri tees kõige enam seda, et 1. sajandil oli tõesti õpetuslikku mitmekesisust, mitte seda, et ortodoksia sootuks puudus.<ref name="MarshallOrthodoxy">{{Ajakirjaviide |autor=I. Howard Marshall |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earlier Christianity |ajakiri=Themelios |köide=2 |number=1 |aasta=1976 |leheküljed=5–14}}</ref><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> Thomas A. Robinsoni uurimus ''The Bauer Thesis Examined'' keskendus Baueri geograafilisele argumendile. Robinsoni järgi ei pea Baueri tees vastu nende piirkondade puhul, mille kohta on säilinud piisavalt asjakohast allikmaterjali. Tema uurimus on hilisemas kriitikas oluline, sest Bauer rajas suure osa oma argumendist just piirkondlikele juhtumitele, eriti Edessale, Egiptusele, Väike-Aasiale ja Roomale.<ref name="RobinsonBauer">{{Raamatuviide |autor=Thomas A. Robinson |pealkiri=The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church |koht=Lewiston |kirjastus=Edwin Mellen Press |aasta=1988}}</ref><ref name="HartogOverview" /> James McCue vaidlustas Baueri käsitluse valentiniaanidest. Baueri järgi toetas [[Valentiniaanlus|valentiniaanide]] varane levik tema väidet, et hereetilised rühmad võisid mõnes piirkonnas eelneda ortodoksiale või olla sellest mõjukamad. McCue ja hilisemad uurijad on aga osutanud, et valentiniaanlust tuleb käsitleda pigem juba olemasoleva kristliku traditsiooni hilisema ja spetsiifilise tõlgendusena, mitte kristluse algse või domineeriva vormina.<ref name="McCueValentinians">{{Ajakirjaviide |autor=James F. McCue |pealkiri=Orthodoxy and Heresy: Walter Bauer and the Valentinians |ajakiri=Vigiliae Christianae |köide=33 |number=2 |aasta=1979 |leheküljed=118–130}}</ref><ref name="BockMissing" /> Larry Hurtado hinnangul jäi Baueri teesist püsima eeskätt üldine tähelepanek, et varakristlus oli mitmekesine ja sisaldas tõsiseid õpetuslikke vaidlusi. Baueri konkreetsemad ajaloolised väited ei ole aga hilisemale kriitilisele uurimisele hästi vastu pidanud.<ref name="HartogOverview" /> Hurtado uurimus varajasest Jeesuse-kultusest rõhutab lisaks, et Jeesuse austamine jumalikus staatuses ei olnud hiline kiriklik konstruktsioon, vaid väga varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus">{{Raamatuviide |autor=Larry W. Hurtado |pealkiri=Lord Jesus Christ: Devotion to Jesus in Earliest Christianity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2003 }}</ref> Darrell L. Bock eristab Baueri metoodilist panust tema sisulisest teesist. Bocki järgi oli väärtuslik Baueri rõhuasetus sellele, et eri piirkondade allikaid tuleb uurida nende vastavas ajaloolises kontekstis ja et [[Kirikuisa|kirikuisade]] poleemikat ei tohi [[Allikakriitika|allikakriitikata]] korrata. Samas ei tähenda see Bocki hinnangul, et Baueri sisuline tees oleks tõendatud. Allikad ei näita, et gnostilised või muud alternatiivsed rühmad oleksid esindanud kristluse algset kuju, mille hilisem kiriklik ortodoksia lihtsalt kõrvale tõrjus.<ref name="BockMissing" /> Bock osutab ka sellele, et Ehrmani enda kokkuvõte Baueri retseptsioonist sisaldab olulisi mööndusi: Baueri üksikväited on osutunud problemaatiliseks, tema argumente vaikusest on peetud liiga ulatuslikuks, proto-ortodoksia levikut on tõenäoliselt alahinnatud ja Rooma kiriku mõju ülehinnatud. Bocki hinnangul tekitab see küsimuse, miks peaks Baueri üldtees jääma kehtima, kui selle kesksed väited pole veekindlaks osutunud.<ref name="BockMissing" /> Paul A. Hartogi toimetatud kogumik ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts'' koondab kokku mitme uurija kriitika Baueri teesi kohta. Kogumik käsitleb Baueri teesi [[Apostlikud isad|apostlike isade]], gnostitsismi, juudikristluse, [[Montanism|montanismi]], usureegli, Põhja-Aafrika kristluse, Rooma kiriku ja patristilise heresioloogia kontekstis. Kogumik ei eita varakristluse mitmekesisust, kuid selle autorid peavad Baueri üldistavat teesi mitmes punktis allikaliselt ebapiisavaks või liiga lihtsustavaks.<ref name="HartogVolume">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015}}</ref> == Ehrmani käsitlus Baueri teesist == Bart D. Ehrmani populaarsed väited varakristluse kadunud kristlustest, apokrüüfsetest evangeeliumidest ja ortodoksia hilisemast võidukäigust paiknevad Baueri teesi retseptsiooniloos. Ehrman ei esitanud selles küsimuses uudset ajaloomudelit, vaid populariseeris Baueri põhimudelit ja arendas seda mõnes punktis edasi. Hartogi järgi läks Ehrman mõnes küsimuses Bauerist isegi kaugemale, väites, et proto-ortodoksia ulatus oli veel väiksem ja varakristlus veel mitmekesisem, kui Bauer oli ise julgenud arvata.<ref name="HartogBauerApostolic">{{Raamatuviide |autor=Paul A. Hartog |peatükk=Walter Bauer and the Apostolic Fathers |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=34–59}}</ref> Uue Testamendi tekstikriitikas on Daniel B. Wallace ja teised uurijad kritiseerinud Ehrmani laiemale avalikkusele suunatud väidet, nagu õõnestaks käsikirjaliste variantide suur hulk kristliku sõnumi ajaloolist või teoloogilist usaldusväärsust. Tekstikriitika eesmärk ei ole kõigi käsikirjaliste erinevuste võrdsustamine, vaid käsikirjalise ja sisemise tõendusmaterjali kaalumise kaudu kõige tõenäolisema algse sõnastuse tuvastamine ning võimaluse korral taastamine. Wallace’i hinnangul rõhutab Ehrman variantide suurt arvukust, kuid jätab lugejale selgitamata nende tekstikriitilise kaalu. Valdav osa nendest erinevustest puudutab õigekirja, grammatilisi nüansse või muid sisulise tähenduseta teisendeid – näiteks kreekakeelse artikli lisamist pärisnime ette või sõnajärje muutusi, mis tõlkes ei avaldu. Wallace illustreerib seda näitega, et isegi lihtsat hüpoteetilist lauset nagu „Jeesus armastab Paulust” on kreeka keeles võimalik artiklite kasutamise ja sõnajärje muutmise kaudu väljendada kümnetes eri kombinatsioonides, ilma et lause põhisisu muutuks.<ref name="WallaceFoundation">{{Raamatuviide |autor=Daniel B. Wallace |peatükk=Laying a Foundation: New Testament Textual Criticism |toimetaja=Darrell L. Bock; Buist M. Fanning |pealkiri=Interpreting the New Testament Text: Introduction to the Art and Science of Exegesis |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2006 |leheküljed=33–56}}</ref><ref name="WallaceWeighing">{{Netiviide |url=https://www.biblicaltraining.org/learn/institute/nt605-textual-criticism/nt605-04-weighing-the-discrepancies |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=Weighing the Discrepancies |väljaandja=BiblicalTraining |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Ainult väike osa tekstivariantidest (alla 1%) mõjutab teksti tähendust ja on samal ajal sellise käsikirjalise toetusega, et neid tuleb tõsiselt kaaluda algse sõnastuse võimaliku kujuna. Wallace’i järgi jätab Ehrmani käsitlus seetõttu tekstikriitikast eksitava pildi, kus lugejale jääb mulje palju ulatuslikumast ebakindlusest Uue Testamendi algse sõnastuse suhtes, kui tekstikriitiline andmestik tegelikult õigustab. Wallace’i hinnangul ei ole esitatud ühtegi olulist tekstivarianti, mis muudaks Uue Testamendi põhilisi doktriine.<ref name="WallaceGospelBart">{{Ajakirjaviide |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=The Gospel According to Bart: A Review Article of Misquoting Jesus by Bart Ehrman |ajakiri=Journal of the Evangelical Theological Society |köide=49 |number=2 |aasta=2006 |leheküljed=327–349}}</ref> Uue Testamendi kaanoni küsimuses on Michael J. Kruger kritiseerinud käsitlust, nagu oleks kaanon kujunenud peamiselt hilise kirikliku otsuse või võimupoliitika tulemusena. Krugeri järgi tuleb arvestada apostellikkuse, varase kirikliku kasutuse, raamatu tekstilise tunnistuse ja kristlike koguduste retseptsiooniga juba enne 4. sajandi ekspliitselt piiritletud loendeid.<ref name="KrugerCanonRevisited">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012}}</ref> Apokrüüfsete evangeeliumide ja „alternatiivsete kristluste” küsimuses on Bock ja C. E. Hill vaidlustanud populariseeritud käsitluse, nagu esindaksid gnostilised või apokrüüfsed tekstid kanooniliste evangeeliumidega võrreldavalt varast ja laialt tunnustatud Jeesuse-traditsiooni. Hill rõhutab, et nelja evangeeliumi kasutus oli varases kirikus palju laiem ja selgema ajaloolise tunnistusega kui hiljem kirjapandud alternatiivsete evangeeliumide oma.<ref name="HillGospels">{{Raamatuviide |autor=C. E. Hill |pealkiri=Who Chose the Gospels? Probing the Great Gospel Conspiracy |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2010}}</ref><ref name="BockMissing" /> Varase kristoloogia küsimuses on Ehrmani käsitlusele vastanud Michael F. Bird, Craig A. Evans, Simon J. Gathercole, Charles E. Hill ja Chris Tilling kogumikus ''How God Became Jesus''. Eelmainitud kogumik avaldati otsese vastusena Ehrmani raamatule ''How Jesus Became God''. Need autorid vaidlustavad käsitluse, nagu oleks Jeesuse jumalikkuse tunnistamine tekkinud aeglase ja hilise arenguna. Sama uurimissuunda esindavad Martin Hengel, Larry Hurtado ja Richard Bauckham. Hengeli järgi sisaldavad Pauluse 50. aastatel kirjutatud kirjad juba traditsioonilisi vormeleid ja motiive Jeesuse identiteedi ning jumaliku staatuse kohta, väljendudes kirjakohtades nagu Rm 1:3–4, 1Kr 8:6, Gl 4:4 ja Fl 2:5–11. Selle ainestiku kujunemine ulatub tema hinnangul Pauluse 40. aastate misjonitegevusse.<ref name="HengelSchwemer">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel; Anna Maria Schwemer |pealkiri=Paul between Damascus and Antioch: The Unknown Years |koht=London |kirjastus=SCM Press |aasta=1997}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus">{{Raamatuviide |autor=Michael F. Bird; Craig A. Evans; Simon J. Gathercole; Charles E. Hill; Chris Tilling |pealkiri=How God Became Jesus: The Real Origins of Belief in Jesus’ Divine Nature: A Response to Bart D. Ehrman |koht=Grand Rapids |kirjastus=Zondervan |aasta=2014 |leheküljed=13–14}}</ref> Sama ajaraami kohta on Hengel märkinud, et Jeesuse surma ja [[Paulus|Pauluse]] [[Pauluse kirjad|kirjades]] nähtava arenenud kristoloogia vaheline aeg on sedavõrd lühike, et arengut tuleb nimetada hämmastavaks, ning et vähem kui kahe aastakümne jooksul toimus kristoloogias rohkem kui järgneva seitsme sajandi jooksul.<ref name="HengelBetweenJesusPaul">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel |pealkiri=Between Jesus and Paul: Studies in the Earliest History of Christianity |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1983 |leheküljed=39–40}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus" /> Varaseim säilinud kristlik andmestik ei ühildu hüpoteesiga, mille järgi Jeesuse jumalikkuse tunnistamine kujunes välja aeglase, mitme põlvkonna jooksul toimunud legenditaolise arenguna. Bauckhami järgi on 1Kr 8:6 puhul tegemist Pauluse ümbersõnastusega juudi usutunnistusest ehk Shemast, milles Jeesus kaasatakse Iisraeli ainsa Jumala ainulaadsesse identiteeti.<ref name="BauckhamJesusGod">{{Raamatuviide |autor=Richard Bauckham |pealkiri=Jesus and the God of Israel: God Crucified and Other Studies on the New Testament’s Christology of Divine Identity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2008 |leheküljed=210–217}}</ref> Hurtado järgi ei olnud Jeesuse austamine jumalikus staatuses hiline kiriklik konstruktsioon, vaid varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus" /> == Valitud teosed == * ''Mündige und Unmündige bei dem Apostel Paulus'' (1902) * ''Der Apostolos der Syrer in der Zeit von der Mitte des 4. Jahrhunderts bis zur Spaltung der syrischen Kirche'' (1903) * ''Das Leben Jesu im Zeitalter der neutestamentlichen Apokryphen'' (1909) * ''Die katholischen Briefe des Neuen Testaments'' (1910) * ''Das Johannesevangelium'' (1912) * ''Die Briefe des Ignatius von Antiochia und der Polykarpbrief'' (1920) * ''Die apostolischen Väter'' (1923) * ''Griechisch-deutsches Wörterbuch zu den Schriften des Neuen Testaments und der übrigen urchristlichen Literatur'' * ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' (1934) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bauer, Walter. ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Toim. Robert A. Kraft ja Gerhard Krodel. Philadelphia: Fortress Press, 1971. * Bock, Darrell L. ''The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities''. Nashville: Thomas Nelson, 2006. * Hartog, Paul A., toim. ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis''. Eugene: Pickwick Publications, 2015. * Köstenberger, Andreas J.; Kruger, Michael J. ''The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity''. Wheaton: Crossway, 2010. * Robinson, Thomas A. ''The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church''. Lewiston: Edwin Mellen Press, 1988. * Turner, H. E. W. ''The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church''. London: A. R. Mowbray, 1954. [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksa filoloogid]] [[Kategooria:Leksikograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1960]] nxywqc9gfcgogfeee4urt03im69hsnj 7175533 7175532 2026-06-18T16:22:03Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7175533 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WBauerLowRes.jpg|pisi|Walter Bauer 1911. aastal]] '''Walter Bauer''' (8. august 1877 [[Königsberg]] – 17. november 1960 [[Göttingen]]) oli saksa [[protestantlik]] teoloog, [[Uus testament|Uue Testamendi]] uurija, [[Leksikograafia|leksikograaf]] ja varakristluse ajaloo uurija. Ta on tuntud eeskätt Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka keele leksikoni (lühendina BDAG) koostajana ning 1934. aastal ilmunud teose ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' autorina. Viimases esitatud käsitlust [[ortodoksia]] ja [[hereesia]] suhetest varakristlikul perioodil tuntakse hilisemas uurimuses '''Baueri teesina'''. == Elu ja akadeemiline tegevus == Bauer sündis 8. augustil 1877 [[Königsberg|Königsbergis]] [[Preisimaa|Preisimaal]]. Ta õppis [[teoloogia|teoloogiat]] ja [[Filoloogia|filoloogiat]] Marburgi, Berliini ja Strasbourgi ülikoolides. Tema õpetajate hulka kuulusid teiste seas Adolf Jülicher, Johannes Weiss, [[Adolf von Harnack]], Otto Pfleiderer, Heinrich Holtzmann, Theodor Nöldeke ja Friedrich Spitta. 1902. aastal alustas ta Marburgis tööd õppejõuna ning 1913. aastal sai temast professor [[Breslau|Breslaus]]. 1916. aastal siirdus ta [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]], kus ta töötas kuni emeriteerumiseni 1945. aastal. Bauer suri Göttingenis 17. novembril 1960.<ref name="GingrichBauer">{{Ajakirjaviide |autor=F. Wilbur Gingrich |pealkiri=Walter Bauer 1877–1960 |ajakiri=New Testament Studies |köide=8 |number=1 |aasta=1962 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer kuulus 1925. aastast Göttingeni Teaduste Akadeemiasse. 1933. aastal sai temast Ameerika Piiblikirjanduse Seltsi (toona nimetusega ''Society of Biblical Literature and Exegesis''; nüüdisajal ''Society of Biblical Literature'') auliige. Talle anti ka Hamburgi ülikooli [[Audoktor|audoktori]] kraad ning [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] teenetemärk.<ref name="GingrichBauer" /> == Leksikograafiline töö == Baueri üks mõjukamaid töid oli Erwin Preuscheni Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka-saksa sõnaraamatu põhjalik ümbertöötamine. Bauerile usaldati see töö 1920. aastal ning tema toimetatud väljaanded muutsid teose üheks 20. sajandi olulisemaks Uue Testamendi kreeka keele [[Leksikon|leksikoniks]].<ref name="GingrichBauer" /> Ingliskeelses maailmas sai see sõnaraamat tuntuks teosena ''A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature''. Seda seostatakse nimedega Bauer, Arndt, Gingrich ja hiljem Danker ning sellele viidatakse sageli lühendiga BDAG.<ref name="BDAG">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |toimetaja=Frederick William Danker |pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature |koht=Chicago |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=2000}}</ref> Gingrichi hinnangul oli Baueri leksikograafilise töö tähtsus selles, et ta sidus Uue Testamendi sõnavara laia kreekakeelse kirjandusliku, [[Epigraaf|epigraafilise]] ja varakristliku ainestikuga.<ref name="GingrichBauer" /> == ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei'' ja Baueri tees == Baueri kõige vaieldumaks teoseks kujunes 1934. aastal ilmunud ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum''. Teose teine saksakeelne väljaanne ilmus 1964. aastal Georg Streckeri toimetamisel ning ingliskeelne tõlge ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity'' ilmus 1971. aastal.<ref name="HartogIntro">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer vaidlustas varasemas kirikuloolises kirjanduses levinud käsitluse, mille järgi oli kristluses algselt olemas selge [[Ortodoksia|ortodoksne]] õpetus ning [[Hereesia|hereesiad]] tekkisid hilisemate kõrvalekalletena. Tema järgi ei saa ortodoksia ja hereesia suhet varakristluses mõista lihtsalt nii, et ortodoksia oli alati algne ja hereesia sellest hiljem tekkinud moonutus. Bauer väitis, et mitmes piirkonnas võis hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olla varasem või mõjukam kui see suund, mida hiljem nimetati ortodoksiaks.<ref name="BauerOrthodoxy">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity |toimetaja=Robert A. Kraft; Gerhard Krodel |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1971}}</ref><ref name="HartogOverview">{{Raamatuviide |autor=Rodney J. Decker |peatükk=The Bauer Thesis: An Overview |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=6–33}}</ref> Baueri teesi keskmes oli ka [[Rooma]] kiriku roll. Tema käsitluses kujunes hilisem ortodoksia suurel määral Rooma kiriku mõju ja kirikliku võimupositsiooni toel. Seetõttu on Baueri teesi hilisemas uurimuses sageli kokku võetud kahe põhiideena: esiteks, varakristluses olevat algselt olnud mitmesugused kristluse vormid, mitte üks selge õpetuslik kese; teiseks, hilisema ortodoksia kujunemine olevat seotud ühe suuna võiduga teiste üle, eriti Rooma kiriku kasvava mõjuga.<ref name="BockMissing">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006 |leheküljed=46–50}}</ref><ref name="KosterbergerKruger">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=23–39}}</ref> == Mõju == Baueri teos ei saavutanud ingliskeelses maailmas kohe laialdast mõju. Selle mõjukus kasvas järsult pärast 1971. aasta ingliskeelset tõlget ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Hilisemas uurimuses on Baueri tees mõjutanud arutelusid varakristluse mitmekesisuse, [[Gnostitsism|gnostitsismi]], [[heresioloogia|heresioloogia]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemise ning kanooniliste ja [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete]] tekstide suhte üle.<ref name="HartogIntro" /> Hartogi järgi seisneb Baueri teesi klassikaline kuju neljas väites: 1) mitmes piirkonnas olevat hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olnud algsem; 2) mõnes kohas olevat hereetilised rühmad olnud arvukamad kui ortodokssed; 3) ortodoksia olevat olnud üks kristluse vorm teiste seas, mis surus konkurendid maha peamiselt kirikliku võimu abil; 4) hilisem ortodoksne ajalookirjutus olevat kujundanud ümber kiriku kollektiivse mälu, esitades oma õpetust algse ja üldkehtiva normina.<ref name="HartogIntro" /> Baueri teesi hilisemat mõju on sageli seostatud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse huviga varakristluse mitmekesisuse vastu. Köstenberger ja Kruger kasutavad selle hilisema retseptsiooni kohta nimetust „Baueri-Ehrmani tees” (kuivõrd Ehrman on suuresti vastutav teesi populariseerimise ja arendamise eest). Nende järgi seisneb see käsitlus väites, et varakristluse alguses ei olnud veel ühtset ortodoksiat ja hereesiat, vaid mitmesugused konkureerivad kristluse vormid, kus hilisem ortodoksia olevat võidule pääsenud kirikliku võimu, kaanoni kujundamise ja ajalookirjutuse kaudu.<ref name="KosterbergerKruger" /> [[Bart D. Ehrman]] on üks tuntumaid (ning tõenäoliselt mõjukaim) Baueri teesi populariseerijaid. Ta on nimetanud Baueri teost „vaieldavalt kõige tähtsamaks varakristluse ajalugu käsitlevaks raamatuks”, mis ilmus 20. sajandil. Ehrmani enda käsitluses seostub Baueri tees eriti väidetega „kadunud kristlustest”, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete evangeeliumide]] tähtsusest ja proto-ortodoksia hilisemast võidukäigust.<ref name="BockMissing" /> == Kriitika == Baueri teesi on korduvalt kritiseeritud nii selle ajaloolise meetodi kui ka konkreetsete piirkondlike järelduste pärast. Kriitika on keskendunud eeskätt Baueri geograafilistele argumentidele, [[Argumentum ex silentio (argument vaikusest)|argumentidele vaikusest]] (''argumentum ex silentio''), Uue Testamendi andmestiku vähesele arvestamisele, gnostiliste ja apokrüüfsete tekstide dateerimisele ning Rooma kiriku mõju ulatusele.<ref name="KosterbergerKrugerCritique">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=33–53}}</ref><ref name="HartogOverview" /> Üheks varaseks ja mõjukaks kriitikuks oli H. E. W. Turner, kelle 1954. aasta Bampton Lectures ilmusid raamatuna ''The Pattern of Christian Truth''. Turner ei eitanud varakristluse tegelikku mitmekesisust, kuid pidas Baueri seletust ortodoksia ja hereesia kujunemisest ühekülgseks. Tema hinnangul oli Baueri käsitluse „saatuslik nõrkus” püsiv kalduvus probleeme lihtsustada ühes asjaoluga, et Bauer käsitles „halastamatult” neid tõendeid, mis ei toetanud tema teesi.<ref name="TurnerPattern">{{Raamatuviide |autor=H. E. W. Turner |pealkiri=The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church |koht=London |kirjastus=A. R. Mowbray |aasta=1954 |leheküljed=78–80}}</ref> Turner leidis, et Baueri geograafiline argument ei toeta tema laiaulatuslikku teesi. [[Edessa]] kohta pidas Turner allikalist alust liiga napiks, et sellest teha nii selgepiirilisi järeldusi. [[Aleksandria]] kohta leidis ta, et hilisemad avastused nihutavad pilti pigem ortodokssema kristluse suunas. [[Väike-Aasia]] kohta ei leidnud ta tõendeid Baueri rekonstruktsiooni julgemate väidete toetuseks. Samuti kritiseeris Turner Baueri argumente vaikusest: kui mingi nähtuse kohta puudub tõend, ei saa sellest kindlalt järeldada nähtuse põhjust ega ulatust.<ref name="HartogOverview" /> I. Howard Marshall kritiseeris Bauerit Uue Testamendi andmestiku vähese arvestamise pärast. Tema järgi esineb juba Uue Testamendi tekstides selge eristus õpetuse vahel, mis on evangeeliumiga kooskõlas, ja õpetuse vahel, mida peetakse kõrvalekaldeks. Marshalli hinnangul ei sobitu Baueri väide, et ortodoksia kujunes alles hiljem, Uues Testamendis esineva andmestikuga. Tema järgi näitab Baueri tees kõige enam seda, et 1. sajandil oli tõesti õpetuslikku mitmekesisust, mitte seda, et ortodoksia sootuks puudus.<ref name="MarshallOrthodoxy">{{Ajakirjaviide |autor=I. Howard Marshall |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earlier Christianity |ajakiri=Themelios |köide=2 |number=1 |aasta=1976 |leheküljed=5–14}}</ref><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> Thomas A. Robinsoni uurimus ''The Bauer Thesis Examined'' keskendus Baueri geograafilisele argumendile. Robinsoni järgi ei pea Baueri tees vastu nende piirkondade puhul, mille kohta on säilinud piisavalt asjakohast allikmaterjali. Tema uurimus on hilisemas kriitikas oluline, sest Bauer rajas suure osa oma argumendist just piirkondlikele juhtumitele, eriti Edessale, Egiptusele, Väike-Aasiale ja Roomale.<ref name="RobinsonBauer">{{Raamatuviide |autor=Thomas A. Robinson |pealkiri=The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church |koht=Lewiston |kirjastus=Edwin Mellen Press |aasta=1988}}</ref><ref name="HartogOverview" /> James McCue vaidlustas Baueri käsitluse valentiniaanidest. Baueri järgi toetas [[Valentiniaanlus|valentiniaanide]] varane levik tema väidet, et hereetilised rühmad võisid mõnes piirkonnas eelneda ortodoksiale või olla sellest mõjukamad. McCue ja hilisemad uurijad on aga osutanud, et valentiniaanlust tuleb käsitleda pigem juba olemasoleva kristliku traditsiooni hilisema ja spetsiifilise tõlgendusena, mitte kristluse algse või domineeriva vormina.<ref name="McCueValentinians">{{Ajakirjaviide |autor=James F. McCue |pealkiri=Orthodoxy and Heresy: Walter Bauer and the Valentinians |ajakiri=Vigiliae Christianae |köide=33 |number=2 |aasta=1979 |leheküljed=118–130}}</ref><ref name="BockMissing" /> Larry Hurtado hinnangul jäi Baueri teesist püsima eeskätt üldine tähelepanek, et varakristlus oli mitmekesine ja sisaldas tõsiseid õpetuslikke vaidlusi. Baueri konkreetsemad ajaloolised väited ei ole aga hilisemale kriitilisele uurimisele hästi vastu pidanud.<ref name="HartogOverview" /> Hurtado uurimus varajasest Jeesuse-kultusest rõhutab lisaks, et Jeesuse austamine jumalikus staatuses ei olnud hiline kiriklik konstruktsioon, vaid väga varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus">{{Raamatuviide |autor=Larry W. Hurtado |pealkiri=Lord Jesus Christ: Devotion to Jesus in Earliest Christianity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2003 }}</ref> Darrell L. Bock eristab Baueri metoodilist panust tema sisulisest teesist. Bocki järgi oli väärtuslik Baueri rõhuasetus sellele, et eri piirkondade allikaid tuleb uurida nende vastavas ajaloolises kontekstis ja et [[Kirikuisa|kirikuisade]] poleemikat ei tohi [[Allikakriitika|allikakriitikata]] korrata. Samas ei tähenda see Bocki hinnangul, et Baueri sisuline tees oleks tõendatud. Allikad ei näita, et gnostilised või muud alternatiivsed rühmad oleksid esindanud kristluse algset kuju, mille hilisem kiriklik ortodoksia lihtsalt kõrvale tõrjus.<ref name="BockMissing" /> Bock osutab ka sellele, et Ehrmani enda kokkuvõte Baueri retseptsioonist sisaldab olulisi mööndusi: Baueri üksikväited on osutunud problemaatiliseks, tema argumente vaikusest on peetud liiga ulatuslikuks, proto-ortodoksia levikut on tõenäoliselt alahinnatud ja Rooma kiriku mõju ülehinnatud. Bocki hinnangul tekitab see küsimuse, miks peaks Baueri üldtees jääma kehtima, kui selle kesksed väited pole veekindlaks osutunud.<ref name="BockMissing" /> Paul A. Hartogi toimetatud kogumik ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts'' koondab kokku mitme uurija kriitika Baueri teesi kohta. Kogumik käsitleb Baueri teesi [[Apostlikud isad|apostlike isade]], gnostitsismi, juudikristluse, [[Montanism|montanismi]], usureegli, Põhja-Aafrika kristluse, Rooma kiriku ja patristilise heresioloogia kontekstis. Kogumik ei eita varakristluse mitmekesisust, kuid selle autorid peavad Baueri üldistavat teesi mitmes punktis allikaliselt ebapiisavaks või liiga lihtsustavaks.<ref name="HartogVolume">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015}}</ref> == Ehrmani käsitlus Baueri teesist == Bart D. Ehrmani populaarsed väited varakristluse kadunud kristlustest, apokrüüfsetest evangeeliumidest ja ortodoksia hilisemast võidukäigust paiknevad Baueri teesi retseptsiooniloos. Ehrman ei esitanud selles küsimuses uudset ajaloomudelit, vaid populariseeris Baueri põhimudelit ja arendas seda mõnes punktis edasi. Hartogi järgi läks Ehrman mõnes küsimuses Bauerist isegi kaugemale, väites, et proto-ortodoksia ulatus oli veel väiksem ja varakristlus veel mitmekesisem, kui Bauer oli ise julgenud arvata.<ref name="HartogBauerApostolic">{{Raamatuviide |autor=Paul A. Hartog |peatükk=Walter Bauer and the Apostolic Fathers |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=34–59}}</ref> Uue Testamendi tekstikriitikas on Daniel B. Wallace ja teised uurijad kritiseerinud Ehrmani laiemale avalikkusele suunatud väidet, nagu õõnestaks käsikirjaliste variantide suur hulk kristliku sõnumi ajaloolist või teoloogilist usaldusväärsust. Tekstikriitika eesmärk ei ole kõigi käsikirjaliste erinevuste võrdsustamine, vaid käsikirjalise ja sisemise tõendusmaterjali kaalumise kaudu kõige tõenäolisema algse sõnastuse tuvastamine ning võimaluse korral taastamine. Wallace’i hinnangul rõhutab Ehrman variantide suurt arvukust, kuid jätab lugejale selgitamata nende tekstikriitilise kaalu. Valdav osa nendest erinevustest puudutab õigekirja, grammatilisi nüansse või muid sisulise tähenduseta teisendeid – näiteks kreekakeelse artikli lisamist pärisnime ette või sõnajärje muutusi, mis tõlkes ei avaldu. Wallace illustreerib seda näitega, et isegi lihtsat hüpoteetilist lauset nagu „Jeesus armastab Paulust” on kreeka keeles võimalik artiklite kasutamise ja sõnajärje muutmise kaudu väljendada kümnetes eri kombinatsioonides, ilma et lause põhisisu muutuks.<ref name="WallaceFoundation">{{Raamatuviide |autor=Daniel B. Wallace |peatükk=Laying a Foundation: New Testament Textual Criticism |toimetaja=Darrell L. Bock; Buist M. Fanning |pealkiri=Interpreting the New Testament Text: Introduction to the Art and Science of Exegesis |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2006 |leheküljed=33–56}}</ref><ref name="WallaceWeighing">{{Netiviide |url=https://www.biblicaltraining.org/learn/institute/nt605-textual-criticism/nt605-04-weighing-the-discrepancies |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=Weighing the Discrepancies |väljaandja=BiblicalTraining |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Ainult väike osa tekstivariantidest (alla 1%) mõjutab teksti tähendust ja on samal ajal sellise käsikirjalise toetusega, et neid tuleb tõsiselt kaaluda algse sõnastuse võimaliku kujuna. Wallace’i järgi jätab Ehrmani käsitlus seetõttu tekstikriitikast eksitava pildi, kus lugejale jääb mulje palju ulatuslikumast ebakindlusest Uue Testamendi algse sõnastuse suhtes, kui tekstikriitiline andmestik tegelikult õigustab. Wallace’i hinnangul ei ole esitatud ühtegi olulist tekstivarianti, mis muudaks Uue Testamendi põhilisi doktriine.<ref name="WallaceGospelBart">{{Ajakirjaviide |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=The Gospel According to Bart: A Review Article of Misquoting Jesus by Bart Ehrman |ajakiri=Journal of the Evangelical Theological Society |köide=49 |number=2 |aasta=2006 |leheküljed=327–349}}</ref> Uue Testamendi kaanoni küsimuses on Michael J. Kruger kritiseerinud käsitlust, nagu oleks kaanon kujunenud peamiselt hilise kirikliku otsuse või võimupoliitika tulemusena. Krugeri järgi tuleb arvestada apostellikkuse, varase kirikliku kasutuse, raamatu tekstilise tunnistuse ja kristlike koguduste retseptsiooniga juba enne 4. sajandi ekspliitselt piiritletud loendeid.<ref name="KrugerCanonRevisited">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012}}</ref> Apokrüüfsete evangeeliumide ja „alternatiivsete kristluste” küsimuses on Bock ja C. E. Hill vaidlustanud populariseeritud käsitluse, nagu esindaksid gnostilised või apokrüüfsed tekstid kanooniliste evangeeliumidega võrreldavalt varast ja laialt tunnustatud Jeesuse-traditsiooni. Hill rõhutab, et nelja evangeeliumi kasutus oli varases kirikus palju laiem ja selgema ajaloolise tunnistusega kui hiljem kirjapandud alternatiivsete evangeeliumide oma.<ref name="HillGospels">{{Raamatuviide |autor=C. E. Hill |pealkiri=Who Chose the Gospels? Probing the Great Gospel Conspiracy |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2010}}</ref><ref name="BockMissing" /> Varase kristoloogia küsimuses on Ehrmani käsitlusele vastanud Michael F. Bird, Craig A. Evans, Simon J. Gathercole, Charles E. Hill ja Chris Tilling kogumikus ''How God Became Jesus''. Eelmainitud kogumik avaldati otsese vastusena Ehrmani raamatule ''How Jesus Became God''. Need autorid vaidlustavad käsitluse, nagu oleks Jeesuse jumalikkuse tunnistamine tekkinud aeglase ja hilise arenguna. Sama uurimissuunda esindavad Martin Hengel, Larry Hurtado ja Richard Bauckham. Hengeli järgi sisaldavad Pauluse 50. aastatel kirjutatud kirjad juba traditsioonilisi vormeleid ja motiive Jeesuse identiteedi ning jumaliku staatuse kohta, väljendudes kirjakohtades nagu Rm 1:3–4, 1Kr 8:6, Gl 4:4 ja Fl 2:5–11. Selle ainestiku kujunemine ulatub tema hinnangul Pauluse 40. aastate misjonitegevusse.<ref name="HengelSchwemer">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel; Anna Maria Schwemer |pealkiri=Paul between Damascus and Antioch: The Unknown Years |koht=London |kirjastus=SCM Press |aasta=1997}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus">{{Raamatuviide |autor=Michael F. Bird; Craig A. Evans; Simon J. Gathercole; Charles E. Hill; Chris Tilling |pealkiri=How God Became Jesus: The Real Origins of Belief in Jesus’ Divine Nature: A Response to Bart D. Ehrman |koht=Grand Rapids |kirjastus=Zondervan |aasta=2014 |leheküljed=13–14}}</ref> Sama ajaraami kohta on Hengel märkinud, et Jeesuse surma ja [[Paulus|Pauluse]] [[Pauluse kirjad|kirjades]] nähtava arenenud kristoloogia vaheline aeg on sedavõrd lühike, et arengut tuleb nimetada hämmastavaks, ning et vähem kui kahe aastakümne jooksul toimus kristoloogias rohkem kui järgneva seitsme sajandi jooksul.<ref name="HengelBetweenJesusPaul">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel |pealkiri=Between Jesus and Paul: Studies in the Earliest History of Christianity |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1983 |leheküljed=39–40}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus" /> Varaseim säilinud kristlik andmestik ei ühildu hüpoteesiga, mille järgi Jeesuse jumalikkuse tunnistamine kujunes välja aeglase, mitme põlvkonna jooksul toimunud legenditaolise arenguna. Bauckhami järgi on 1Kr 8:6 puhul tegemist Pauluse ümbersõnastusega juudi usutunnistusest ehk Shemast, milles Jeesus kaasatakse Iisraeli ainsa Jumala ainulaadsesse identiteeti.<ref name="BauckhamJesusGod">{{Raamatuviide |autor=Richard Bauckham |pealkiri=Jesus and the God of Israel: God Crucified and Other Studies on the New Testament’s Christology of Divine Identity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2008 |leheküljed=210–217}}</ref> Hurtado järgi ei olnud Jeesuse austamine jumalikus staatuses hiline kiriklik konstruktsioon, vaid varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus" /> == Valitud teosed == * ''Mündige und Unmündige bei dem Apostel Paulus'' (1902) * ''Der Apostolos der Syrer in der Zeit von der Mitte des 4. Jahrhunderts bis zur Spaltung der syrischen Kirche'' (1903) * ''Das Leben Jesu im Zeitalter der neutestamentlichen Apokryphen'' (1909) * ''Die katholischen Briefe des Neuen Testaments'' (1910) * ''Das Johannesevangelium'' (1912) * ''Die Briefe des Ignatius von Antiochia und der Polykarpbrief'' (1920) * ''Die apostolischen Väter'' (1923) * ''Griechisch-deutsches Wörterbuch zu den Schriften des Neuen Testaments und der übrigen urchristlichen Literatur'' * ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' (1934) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bauer, Walter. ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Toim. Robert A. Kraft ja Gerhard Krodel. Philadelphia: Fortress Press, 1971. * Bock, Darrell L. ''The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities''. Nashville: Thomas Nelson, 2006. * Hartog, Paul A., toim. ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis''. Eugene: Pickwick Publications, 2015. * Köstenberger, Andreas J.; Kruger, Michael J. ''The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity''. Wheaton: Crossway, 2010. * Robinson, Thomas A. ''The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church''. Lewiston: Edwin Mellen Press, 1988. * Turner, H. E. W. ''The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church''. London: A. R. Mowbray, 1954. [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksa filoloogid]] [[Kategooria:Leksikograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1960]] lnd9cmna818rm7abmcixz77uxpiaeiz 7175557 7175533 2026-06-18T17:37:01Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7175557 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WBauerLowRes.jpg|pisi|Walter Bauer 1911. aastal]] '''Walter Bauer''' (8. august 1877 [[Königsberg]] – 17. november 1960 [[Göttingen]]) oli saksa [[protestantlik]] [[teoloog]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] uurija, [[Leksikograafia|leksikograaf]] ja varakristluse ajaloo uurija. Ta on tuntud eeskätt Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka keele leksikoni (lühendina BDAG) koostajana ning 1934. aastal ilmunud teose ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' autorina. Viimases esitatud käsitlust [[ortodoksia]] ja [[hereesia]] suhetest varakristlikul perioodil tuntakse hilisemas uurimuses '''Baueri teesina'''. == Elu ja akadeemiline tegevus == Bauer sündis 8. augustil 1877 [[Königsberg|Königsbergis]] [[Preisimaa|Preisimaal]]. Ta õppis [[teoloogia|teoloogiat]] ja [[Filoloogia|filoloogiat]] Marburgi, Berliini ja Strasbourgi ülikoolides. Tema õpetajate hulka kuulusid teiste seas Adolf Jülicher, Johannes Weiss, [[Adolf von Harnack]], Otto Pfleiderer, Heinrich Holtzmann, Theodor Nöldeke ja Friedrich Spitta. 1902. aastal alustas ta Marburgis tööd õppejõuna ning 1913. aastal sai temast professor [[Breslau|Breslaus]]. 1916. aastal siirdus ta [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]], kus ta töötas kuni emeriteerumiseni 1945. aastal. Bauer suri Göttingenis 17. novembril 1960.<ref name="GingrichBauer">{{Ajakirjaviide |autor=F. Wilbur Gingrich |pealkiri=Walter Bauer 1877–1960 |ajakiri=New Testament Studies |köide=8 |number=1 |aasta=1962 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer kuulus 1925. aastast Göttingeni Teaduste Akadeemiasse. 1933. aastal sai temast Ameerika Piiblikirjanduse Seltsi (toona nimetusega ''Society of Biblical Literature and Exegesis''; nüüdisajal ''Society of Biblical Literature'') auliige. Talle anti ka Hamburgi ülikooli [[Audoktor|audoktori]] kraad ning [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] teenetemärk.<ref name="GingrichBauer" /> == Leksikograafiline töö == Baueri üks mõjukamaid töid oli Erwin Preuscheni Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka-saksa sõnaraamatu põhjalik ümbertöötamine. Bauerile usaldati see töö 1920. aastal ning tema toimetatud väljaanded muutsid teose üheks 20. sajandi olulisemaks Uue Testamendi kreeka keele [[Leksikon|leksikoniks]].<ref name="GingrichBauer" /> Ingliskeelses maailmas sai see sõnaraamat tuntuks teosena ''A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature''. Seda seostatakse nimedega Bauer, Arndt, Gingrich ja hiljem Danker ning sellele viidatakse sageli lühendiga BDAG.<ref name="BDAG">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |toimetaja=Frederick William Danker |pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature |koht=Chicago |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=2000}}</ref> Gingrichi hinnangul oli Baueri leksikograafilise töö tähtsus selles, et ta sidus Uue Testamendi sõnavara laia kreekakeelse kirjandusliku, [[Epigraaf|epigraafilise]] ja varakristliku ainestikuga.<ref name="GingrichBauer" /> == ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei'' ja Baueri tees == Baueri kõige vaieldumaks teoseks kujunes 1934. aastal ilmunud ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum''. Teose teine saksakeelne väljaanne ilmus 1964. aastal Georg Streckeri toimetamisel ning ingliskeelne tõlge ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity'' ilmus 1971. aastal.<ref name="HartogIntro">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer vaidlustas varasemas kirikuloolises kirjanduses levinud käsitluse, mille järgi oli kristluses algselt olemas selge [[Ortodoksia|ortodoksne]] õpetus ning [[Hereesia|hereesiad]] tekkisid hilisemate kõrvalekalletena. Tema järgi ei saa ortodoksia ja hereesia suhet varakristluses mõista lihtsalt nii, et ortodoksia oli alati algne ja hereesia sellest hiljem tekkinud moonutus. Bauer väitis, et mitmes piirkonnas võis hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olla varasem või mõjukam kui see suund, mida hiljem nimetati ortodoksiaks.<ref name="BauerOrthodoxy">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity |toimetaja=Robert A. Kraft; Gerhard Krodel |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1971}}</ref><ref name="HartogOverview">{{Raamatuviide |autor=Rodney J. Decker |peatükk=The Bauer Thesis: An Overview |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=6–33}}</ref> Baueri teesi keskmes oli ka [[Rooma]] kiriku roll. Tema käsitluses kujunes hilisem ortodoksia suurel määral Rooma kiriku mõju ja kirikliku võimupositsiooni toel. Seetõttu on Baueri teesi hilisemas uurimuses sageli kokku võetud kahe põhiideena: esiteks, varakristluses olevat algselt olnud mitmesugused kristluse vormid, mitte üks selge õpetuslik kese; teiseks, hilisema ortodoksia kujunemine olevat seotud ühe suuna võiduga teiste üle, eriti Rooma kiriku kasvava mõjuga.<ref name="BockMissing">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006 |leheküljed=46–50}}</ref><ref name="KosterbergerKruger">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=23–39}}</ref> == Mõju == Baueri teos ei saavutanud ingliskeelses maailmas kohe laialdast mõju. Selle mõjukus kasvas järsult pärast 1971. aasta ingliskeelset tõlget ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Hilisemas uurimuses on Baueri tees mõjutanud arutelusid varakristluse mitmekesisuse, [[Gnostitsism|gnostitsismi]], [[heresioloogia|heresioloogia]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemise ning kanooniliste ja [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete]] tekstide suhte üle.<ref name="HartogIntro" /> Hartogi järgi seisneb Baueri teesi klassikaline kuju neljas väites: 1) mitmes piirkonnas olevat hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olnud algsem; 2) mõnes kohas olevat hereetilised rühmad olnud arvukamad kui ortodokssed; 3) ortodoksia olevat olnud üks kristluse vorm teiste seas, mis surus konkurendid maha peamiselt kirikliku võimu abil; 4) hilisem ortodoksne ajalookirjutus olevat kujundanud ümber kiriku kollektiivse mälu, esitades oma õpetust algse ja üldkehtiva normina.<ref name="HartogIntro" /> Baueri teesi hilisemat mõju on sageli seostatud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse huviga varakristluse mitmekesisuse vastu. Köstenberger ja Kruger kasutavad selle hilisema retseptsiooni kohta nimetust „Baueri-Ehrmani tees” (kuivõrd Ehrman on suuresti vastutav teesi populariseerimise ja arendamise eest). Nende järgi seisneb see käsitlus väites, et varakristluse alguses ei olnud veel ühtset ortodoksiat ja hereesiat, vaid mitmesugused konkureerivad kristluse vormid, kus hilisem ortodoksia olevat võidule pääsenud kirikliku võimu, kaanoni kujundamise ja ajalookirjutuse kaudu.<ref name="KosterbergerKruger" /> [[Bart D. Ehrman]] on üks tuntumaid (ning tõenäoliselt mõjukaim) Baueri teesi populariseerijaid. Ta on nimetanud Baueri teost „vaieldavalt kõige tähtsamaks varakristluse ajalugu käsitlevaks raamatuks”, mis ilmus 20. sajandil. Ehrmani enda käsitluses seostub Baueri tees eriti väidetega „kadunud kristlustest”, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete evangeeliumide]] tähtsusest ja proto-ortodoksia hilisemast võidukäigust.<ref name="BockMissing" /> == Kriitika == Baueri teesi on korduvalt kritiseeritud nii selle ajaloolise meetodi kui ka konkreetsete piirkondlike järelduste pärast. Kriitika on keskendunud eeskätt Baueri geograafilistele argumentidele, [[Argumentum ex silentio (argument vaikusest)|argumentidele vaikusest]] (''argumentum ex silentio''), Uue Testamendi andmestiku vähesele arvestamisele, gnostiliste ja apokrüüfsete tekstide dateerimisele ning Rooma kiriku mõju ulatusele.<ref name="KosterbergerKrugerCritique">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=33–53}}</ref><ref name="HartogOverview" /> Üheks varaseks ja mõjukaks kriitikuks oli H. E. W. Turner, kelle 1954. aasta Bampton Lectures ilmusid raamatuna ''The Pattern of Christian Truth''. Turner ei eitanud varakristluse tegelikku mitmekesisust, kuid pidas Baueri seletust ortodoksia ja hereesia kujunemisest ühekülgseks. Tema hinnangul oli Baueri käsitluse „saatuslik nõrkus” püsiv kalduvus probleeme lihtsustada ühes asjaoluga, et Bauer käsitles „halastamatult” neid tõendeid, mis ei toetanud tema teesi.<ref name="TurnerPattern">{{Raamatuviide |autor=H. E. W. Turner |pealkiri=The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church |koht=London |kirjastus=A. R. Mowbray |aasta=1954 |leheküljed=78–80}}</ref> Turner leidis, et Baueri geograafiline argument ei toeta tema laiaulatuslikku teesi. [[Edessa]] kohta pidas Turner allikalist alust liiga napiks, et sellest teha nii selgepiirilisi järeldusi. [[Aleksandria]] kohta leidis ta, et hilisemad avastused nihutavad pilti pigem ortodokssema kristluse suunas. [[Väike-Aasia]] kohta ei leidnud ta tõendeid Baueri rekonstruktsiooni julgemate väidete toetuseks. Samuti kritiseeris Turner Baueri argumente vaikusest: kui mingi nähtuse kohta puudub tõend, ei saa sellest kindlalt järeldada nähtuse põhjust ega ulatust.<ref name="HartogOverview" /> I. Howard Marshall kritiseeris Bauerit Uue Testamendi andmestiku vähese arvestamise pärast. Tema järgi esineb juba Uue Testamendi tekstides selge eristus õpetuse vahel, mis on evangeeliumiga kooskõlas, ja õpetuse vahel, mida peetakse kõrvalekaldeks. Marshalli hinnangul ei sobitu Baueri väide, et ortodoksia kujunes alles hiljem, Uues Testamendis esineva andmestikuga. Tema järgi näitab Baueri tees kõige enam seda, et 1. sajandil oli tõesti õpetuslikku mitmekesisust, mitte seda, et ortodoksia sootuks puudus.<ref name="MarshallOrthodoxy">{{Ajakirjaviide |autor=I. Howard Marshall |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earlier Christianity |ajakiri=Themelios |köide=2 |number=1 |aasta=1976 |leheküljed=5–14}}</ref><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> Thomas A. Robinsoni uurimus ''The Bauer Thesis Examined'' keskendus Baueri geograafilisele argumendile. Robinsoni järgi ei pea Baueri tees vastu nende piirkondade puhul, mille kohta on säilinud piisavalt asjakohast allikmaterjali. Tema uurimus on hilisemas kriitikas oluline, sest Bauer rajas suure osa oma argumendist just piirkondlikele juhtumitele, eriti Edessale, Egiptusele, Väike-Aasiale ja Roomale.<ref name="RobinsonBauer">{{Raamatuviide |autor=Thomas A. Robinson |pealkiri=The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church |koht=Lewiston |kirjastus=Edwin Mellen Press |aasta=1988}}</ref><ref name="HartogOverview" /> James McCue vaidlustas Baueri käsitluse valentiniaanidest. Baueri järgi toetas [[Valentiniaanlus|valentiniaanide]] varane levik tema väidet, et hereetilised rühmad võisid mõnes piirkonnas eelneda ortodoksiale või olla sellest mõjukamad. McCue ja hilisemad uurijad on aga osutanud, et valentiniaanlust tuleb käsitleda pigem juba olemasoleva kristliku traditsiooni hilisema ja spetsiifilise tõlgendusena, mitte kristluse algse või domineeriva vormina.<ref name="McCueValentinians">{{Ajakirjaviide |autor=James F. McCue |pealkiri=Orthodoxy and Heresy: Walter Bauer and the Valentinians |ajakiri=Vigiliae Christianae |köide=33 |number=2 |aasta=1979 |leheküljed=118–130}}</ref><ref name="BockMissing" /> Larry Hurtado hinnangul jäi Baueri teesist püsima eeskätt üldine tähelepanek, et varakristlus oli mitmekesine ja sisaldas tõsiseid õpetuslikke vaidlusi. Baueri konkreetsemad ajaloolised väited ei ole aga hilisemale kriitilisele uurimisele hästi vastu pidanud.<ref name="HartogOverview" /> Hurtado uurimus varajasest Jeesuse-kultusest rõhutab lisaks, et Jeesuse austamine jumalikus staatuses ei olnud hiline kiriklik konstruktsioon, vaid väga varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus">{{Raamatuviide |autor=Larry W. Hurtado |pealkiri=Lord Jesus Christ: Devotion to Jesus in Earliest Christianity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2003 }}</ref> Darrell L. Bock eristab Baueri metoodilist panust tema sisulisest teesist. Bocki järgi oli väärtuslik Baueri rõhuasetus sellele, et eri piirkondade allikaid tuleb uurida nende vastavas ajaloolises kontekstis ja et [[Kirikuisa|kirikuisade]] poleemikat ei tohi [[Allikakriitika|allikakriitikata]] korrata. Samas ei tähenda see Bocki hinnangul, et Baueri sisuline tees oleks tõendatud. Allikad ei näita, et gnostilised või muud alternatiivsed rühmad oleksid esindanud kristluse algset kuju, mille hilisem kiriklik ortodoksia lihtsalt kõrvale tõrjus.<ref name="BockMissing" /> Bock osutab ka sellele, et Ehrmani enda kokkuvõte Baueri retseptsioonist sisaldab olulisi mööndusi: Baueri üksikväited on osutunud problemaatiliseks, tema argumente vaikusest on peetud liiga ulatuslikuks, proto-ortodoksia levikut on tõenäoliselt alahinnatud ja Rooma kiriku mõju ülehinnatud. Bocki hinnangul tekitab see küsimuse, miks peaks Baueri üldtees jääma kehtima, kui selle kesksed väited pole veekindlaks osutunud.<ref name="BockMissing" /> Paul A. Hartogi toimetatud kogumik ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts'' koondab kokku mitme uurija kriitika Baueri teesi kohta. Kogumik käsitleb Baueri teesi [[Apostlikud isad|apostlike isade]], gnostitsismi, juudikristluse, [[Montanism|montanismi]], usureegli, Põhja-Aafrika kristluse, Rooma kiriku ja patristilise heresioloogia kontekstis. Kogumik ei eita varakristluse mitmekesisust, kuid selle autorid peavad Baueri üldistavat teesi mitmes punktis allikaliselt ebapiisavaks või liiga lihtsustavaks.<ref name="HartogVolume">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015}}</ref> == Ehrmani käsitlus Baueri teesist == Bart D. Ehrmani populaarsed väited varakristluse kadunud kristlustest, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsetest evangeeliumidest]] ja ortodoksia hilisemast võidukäigust paiknevad Baueri teesi retseptsiooniloos. Ehrman ei esitanud selles küsimuses uudset ajaloomudelit, vaid populariseeris Baueri põhimudelit ja arendas seda mõnes punktis edasi. Hartogi järgi läks Ehrman mõnes küsimuses Bauerist isegi kaugemale, väites, et proto-ortodoksia ulatus oli veel väiksem ja varakristlus veel mitmekesisem, kui Bauer oli ise julgenud arvata.<ref name="HartogBauerApostolic">{{Raamatuviide |autor=Paul A. Hartog |peatükk=Walter Bauer and the Apostolic Fathers |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=34–59}}</ref> Uue Testamendi tekstikriitikas on Daniel B. Wallace ja teised uurijad kritiseerinud Ehrmani laiemale avalikkusele suunatud väidet, nagu õõnestaks käsikirjaliste variantide suur hulk kristliku sõnumi ajaloolist või teoloogilist usaldusväärsust. Tekstikriitika eesmärk ei ole kõigi käsikirjaliste erinevuste võrdsustamine, vaid käsikirjalise ja sisemise tõendusmaterjali kaalumise kaudu kõige tõenäolisema algse sõnastuse tuvastamine ning võimaluse korral taastamine. Wallace’i hinnangul rõhutab Ehrman variantide suurt arvukust, kuid jätab lugejale selgitamata nende tekstikriitilise kaalu. Valdav osa nendest erinevustest puudutab õigekirja, grammatilisi nüansse või muid sisulise tähenduseta teisendeid – näiteks kreekakeelse artikli lisamist pärisnime ette või sõnajärje muutusi, mis tõlkes ei avaldu. Wallace illustreerib seda näitega, et isegi lihtsat hüpoteetilist lauset nagu „Jeesus armastab Paulust” on kreeka keeles võimalik artiklite kasutamise ja sõnajärje muutmise kaudu väljendada kümnetes eri kombinatsioonides, ilma et lause põhisisu muutuks.<ref name="WallaceFoundation">{{Raamatuviide |autor=Daniel B. Wallace |peatükk=Laying a Foundation: New Testament Textual Criticism |toimetaja=Darrell L. Bock; Buist M. Fanning |pealkiri=Interpreting the New Testament Text: Introduction to the Art and Science of Exegesis |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2006 |leheküljed=33–56}}</ref><ref name="WallaceWeighing">{{Netiviide |url=https://www.biblicaltraining.org/learn/institute/nt605-textual-criticism/nt605-04-weighing-the-discrepancies |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=Weighing the Discrepancies |väljaandja=BiblicalTraining |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Ainult väike osa tekstivariantidest (alla 1%) mõjutab teksti tähendust ja on samal ajal sellise käsikirjalise toetusega, et neid tuleb tõsiselt kaaluda algse sõnastuse võimaliku kujuna. Wallace’i järgi jätab Ehrmani käsitlus seetõttu tekstikriitikast eksitava pildi, kus lugejale jääb mulje palju ulatuslikumast ebakindlusest Uue Testamendi algse sõnastuse suhtes, kui tekstikriitiline andmestik tegelikult õigustab. Wallace’i hinnangul ei ole esitatud ühtegi olulist tekstivarianti, mis muudaks Uue Testamendi põhilisi doktriine.<ref name="WallaceGospelBart">{{Ajakirjaviide |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=The Gospel According to Bart: A Review Article of Misquoting Jesus by Bart Ehrman |ajakiri=Journal of the Evangelical Theological Society |köide=49 |number=2 |aasta=2006 |leheküljed=327–349}}</ref> Uue Testamendi kaanoni küsimuses on Michael J. Kruger kritiseerinud käsitlust, nagu oleks kaanon kujunenud peamiselt hilise kirikliku otsuse või võimupoliitika tulemusena. Krugeri järgi tuleb arvestada apostellikkuse, varase kirikliku kasutuse, raamatu tekstilise tunnistuse ja kristlike koguduste retseptsiooniga juba enne 4. sajandi ekspliitselt piiritletud loendeid.<ref name="KrugerCanonRevisited">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012}}</ref> Apokrüüfsete evangeeliumide ja „alternatiivsete kristluste” küsimuses on Bock ja C. E. Hill vaidlustanud populariseeritud käsitluse, nagu esindaksid gnostilised või apokrüüfsed tekstid kanooniliste evangeeliumidega võrreldavalt varast ja laialt tunnustatud Jeesuse-traditsiooni. Hill rõhutab, et nelja evangeeliumi kasutus oli varases kirikus palju laiem ja selgema ajaloolise tunnistusega kui hiljem kirjapandud alternatiivsete evangeeliumide oma.<ref name="HillGospels">{{Raamatuviide |autor=C. E. Hill |pealkiri=Who Chose the Gospels? Probing the Great Gospel Conspiracy |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2010}}</ref><ref name="BockMissing" /> Varase kristoloogia küsimuses on Ehrmani käsitlusele vastanud Michael F. Bird, Craig A. Evans, Simon J. Gathercole, Charles E. Hill ja Chris Tilling kogumikus ''How God Became Jesus''. Eelmainitud kogumik avaldati otsese vastusena Ehrmani raamatule ''How Jesus Became God''. Need autorid vaidlustavad käsitluse, nagu oleks Jeesuse jumalikkuse tunnistamine tekkinud aeglase ja hilise arenguna. Sama uurimissuunda esindavad Martin Hengel, Larry Hurtado ja Richard Bauckham. Hengeli järgi sisaldavad Pauluse 50. aastatel kirjutatud kirjad juba traditsioonilisi vormeleid ja motiive Jeesuse identiteedi ning jumaliku staatuse kohta, väljendudes kirjakohtades nagu Rm 1:3–4, 1Kr 8:6, Gl 4:4 ja Fl 2:5–11. Selle ainestiku kujunemine ulatub tema hinnangul Pauluse 40. aastate misjonitegevusse.<ref name="HengelSchwemer">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel; Anna Maria Schwemer |pealkiri=Paul between Damascus and Antioch: The Unknown Years |koht=London |kirjastus=SCM Press |aasta=1997}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus">{{Raamatuviide |autor=Michael F. Bird; Craig A. Evans; Simon J. Gathercole; Charles E. Hill; Chris Tilling |pealkiri=How God Became Jesus: The Real Origins of Belief in Jesus’ Divine Nature: A Response to Bart D. Ehrman |koht=Grand Rapids |kirjastus=Zondervan |aasta=2014 |leheküljed=13–14}}</ref> Sama ajaraami kohta on Hengel märkinud, et Jeesuse surma ja [[Paulus|Pauluse]] [[Pauluse kirjad|kirjades]] nähtava arenenud kristoloogia vaheline aeg on sedavõrd lühike, et arengut tuleb nimetada hämmastavaks, ning et vähem kui kahe aastakümne jooksul toimus kristoloogias rohkem kui järgneva seitsme sajandi jooksul.<ref name="HengelBetweenJesusPaul">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel |pealkiri=Between Jesus and Paul: Studies in the Earliest History of Christianity |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1983 |leheküljed=39–40}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus" /> Varaseim säilinud kristlik andmestik ei ühildu hüpoteesiga, mille järgi Jeesuse jumalikkuse tunnistamine kujunes välja aeglase, mitme põlvkonna jooksul toimunud legenditaolise arenguna. Bauckhami järgi on 1Kr 8:6 puhul tegemist Pauluse ümbersõnastusega juudi usutunnistusest ehk Shemast, milles Jeesus kaasatakse Iisraeli ainsa Jumala ainulaadsesse identiteeti.<ref name="BauckhamJesusGod">{{Raamatuviide |autor=Richard Bauckham |pealkiri=Jesus and the God of Israel: God Crucified and Other Studies on the New Testament’s Christology of Divine Identity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2008 |leheküljed=210–217}}</ref> Hurtado järgi ei olnud Jeesuse austamine jumalikus staatuses hiline kiriklik konstruktsioon, vaid varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus" /> == Valitud teosed == * ''Mündige und Unmündige bei dem Apostel Paulus'' (1902) * ''Der Apostolos der Syrer in der Zeit von der Mitte des 4. Jahrhunderts bis zur Spaltung der syrischen Kirche'' (1903) * ''Das Leben Jesu im Zeitalter der neutestamentlichen Apokryphen'' (1909) * ''Die katholischen Briefe des Neuen Testaments'' (1910) * ''Das Johannesevangelium'' (1912) * ''Die Briefe des Ignatius von Antiochia und der Polykarpbrief'' (1920) * ''Die apostolischen Väter'' (1923) * ''Griechisch-deutsches Wörterbuch zu den Schriften des Neuen Testaments und der übrigen urchristlichen Literatur'' * ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' (1934) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bauer, Walter. ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Toim. Robert A. Kraft ja Gerhard Krodel. Philadelphia: Fortress Press, 1971. * Bock, Darrell L. ''The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities''. Nashville: Thomas Nelson, 2006. * Hartog, Paul A., toim. ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis''. Eugene: Pickwick Publications, 2015. * Köstenberger, Andreas J.; Kruger, Michael J. ''The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity''. Wheaton: Crossway, 2010. * Robinson, Thomas A. ''The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church''. Lewiston: Edwin Mellen Press, 1988. * Turner, H. E. W. ''The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church''. London: A. R. Mowbray, 1954. [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksa filoloogid]] [[Kategooria:Leksikograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1960]] 4vj53h32rlg88350ez3327o3qrbc9wr 1 717128 7175511 2026-06-18T15:00:55Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Kas Eesti avaliku elu tegelasi peab isegi entsüklopeedias kuulsusteks nimetama? Vikipeedia peaks ju olema objektiivne, mõõdukas ja neutraalne, mitte kasutama kollase ajakirjanduse sõnavara. ~~~~' 7175511 wikitext text/x-wiki Kas Eesti avaliku elu tegelasi peab isegi entsüklopeedias kuulsusteks nimetama? Vikipeedia peaks ju olema objektiivne, mõõdukas ja neutraalne, mitte kasutama kollase ajakirjanduse sõnavara. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 18:00 (EEST) f8q4o9lx6aso020iqapk6de9z5mhvr1 0 717129 7175517 2026-06-18T15:25:51Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '[[Fail:Jacopo Hosciuc.jpg|pisi|Jacopo Hosciuc 2021. aastal Northern Talent Cupi poodiumil]] '''Moto4 Northern Cup''' (endiselt '''Northern Talent Cup''')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref...' 7175517 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jacopo Hosciuc.jpg|pisi|Jacopo Hosciuc 2021. aastal Northern Talent Cupi poodiumil]] '''Moto4 Northern Cup''' (endiselt '''Northern Talent Cup''')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> [[Euroopa]] [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille eesmärk on anda noortele mootorratta võidusõitjatele [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopast]] esimese astme [[Road to MotoGP]] redelil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/about/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> Võistlussari kasutab [[Honda NSF250R]] mootorrattaid [[European Talent Cup]] spetsifikatsioonidega. Üks hooaja tippsõitjatest saab järgmiseks aastaks võimaluse võistelda [[Red Bull MotoGP Rookies Cup]]<nowiki/>is ning vähemalt kaks sõitjat osalevad selle valikutestil. == Mootorrataste tehnilised nõuded == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Mõõdud | colspan="2" |pikkus 1,809 mm x laius 560 mm x kõrgus 1,307 mm |- !Teljevahe | colspan="2" |1,219 mm |- !Kliirens | colspan="2" |107 mm |- !Istmekõrgus | colspan="2" |729 mm |- !Kütusepaak | colspan="2" |11 liitrit |- !Raami tüüp | colspan="2" |Alumiinium, ''twin tube'' |- !Mootori tüüp | colspan="2" |Vedelikjahutusega 4-taktiline mootor |- !Määrdeaine tüüp | colspan="2" |Poolkuiv karter, sundrõhk ja märg karter |- !Ülekanne | colspan="2" |6-käiguline |- !Siduri tüüp | colspan="2" |Märg mitmeplaadiline |- !Kütusevarustussüsteem | colspan="2" |PGM-FI |- ! rowspan="2" |Vedrustus !Ees !Taga |- |''Inverted type telescopic'' |''Swinger, Pro-link'' |- ! rowspan="2" |Pidur !Ees !Taga |- |Üks ketas 296 mm, 4-kolvilise pidurisadulaga |Üks ketas 186 mm, ühe kolvi pidurisadulaga |- ! rowspan="2" |Rehvi suurus !Ees !Taga |- |90/580 R17 |120/600 R17 |} == Meistrid == {| class="wikitable" !Aasta !Sõitja !Pnt |- !2020 |{{Riigi ikoon|HUN}} Soma Görbe<ref>{{Netiviide |pealkiri=2020 {{!}} Northern Talent Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2020-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |140 |- !2021 |{{Riigi ikoon|CZE}} Jakub Gurecky<ref>{{Netiviide |pealkiri=2021 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2021-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |232 |- !2022 |{{Riigi ikoon|HUN}} Rossi Moor<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2022-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |230 |- !2023 |{{Riigi ikoon|DEU}} Rocco Caspar Sessler<ref>{{Netiviide |pealkiri=2023 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2023-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |243 |- !2024 |{{Riigi ikoon|Holland}} Jurrien van Crugten<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2024-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |187 |- !2025 |{{Riigi ikoon|DEU}} Fynn Kratochwil<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2025-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |316 |} == Viited == ozf0khy3ollgqfydpouc6y529o2qyli 7175518 7175517 2026-06-18T15:26:29Z Kasparkelk 204517 välislingid 7175518 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jacopo Hosciuc.jpg|pisi|Jacopo Hosciuc 2021. aastal Northern Talent Cupi poodiumil]] '''Moto4 Northern Cup''' (endiselt '''Northern Talent Cup''')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> [[Euroopa]] [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille eesmärk on anda noortele mootorratta võidusõitjatele [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopast]] esimese astme [[Road to MotoGP]] redelil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/about/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> Võistlussari kasutab [[Honda NSF250R]] mootorrattaid [[European Talent Cup]] spetsifikatsioonidega. Üks hooaja tippsõitjatest saab järgmiseks aastaks võimaluse võistelda [[Red Bull MotoGP Rookies Cup]]<nowiki/>is ning vähemalt kaks sõitjat osalevad selle valikutestil. == Mootorrataste tehnilised nõuded == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Mõõdud | colspan="2" |pikkus 1,809 mm x laius 560 mm x kõrgus 1,307 mm |- !Teljevahe | colspan="2" |1,219 mm |- !Kliirens | colspan="2" |107 mm |- !Istmekõrgus | colspan="2" |729 mm |- !Kütusepaak | colspan="2" |11 liitrit |- !Raami tüüp | colspan="2" |Alumiinium, ''twin tube'' |- !Mootori tüüp | colspan="2" |Vedelikjahutusega 4-taktiline mootor |- !Määrdeaine tüüp | colspan="2" |Poolkuiv karter, sundrõhk ja märg karter |- !Ülekanne | colspan="2" |6-käiguline |- !Siduri tüüp | colspan="2" |Märg mitmeplaadiline |- !Kütusevarustussüsteem | colspan="2" |PGM-FI |- ! rowspan="2" |Vedrustus !Ees !Taga |- |''Inverted type telescopic'' |''Swinger, Pro-link'' |- ! rowspan="2" |Pidur !Ees !Taga |- |Üks ketas 296 mm, 4-kolvilise pidurisadulaga |Üks ketas 186 mm, ühe kolvi pidurisadulaga |- ! rowspan="2" |Rehvi suurus !Ees !Taga |- |90/580 R17 |120/600 R17 |} == Meistrid == {| class="wikitable" !Aasta !Sõitja !Pnt |- !2020 |{{Riigi ikoon|HUN}} Soma Görbe<ref>{{Netiviide |pealkiri=2020 {{!}} Northern Talent Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2020-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |140 |- !2021 |{{Riigi ikoon|CZE}} Jakub Gurecky<ref>{{Netiviide |pealkiri=2021 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2021-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |232 |- !2022 |{{Riigi ikoon|HUN}} Rossi Moor<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2022-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |230 |- !2023 |{{Riigi ikoon|DEU}} Rocco Caspar Sessler<ref>{{Netiviide |pealkiri=2023 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2023-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |243 |- !2024 |{{Riigi ikoon|Holland}} Jurrien van Crugten<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2024-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |187 |- !2025 |{{Riigi ikoon|DEU}} Fynn Kratochwil<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2025-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |316 |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://moto4northerncup.com/ Moto4 Northern Cupi veebileht] hoxrvsxzkx1eaxurlbcywvr2e131aqh 7175549 7175518 2026-06-18T17:25:06Z Kapsas123 209254 7175549 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jacopo Hosciuc.jpg|pisi|Jacopo Hosciuc 2021. aastal Northern Talent Cupi poodiumil]] '''Moto4 Northern Cup''' (endiselt '''Northern Talent Cup''')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> [[Euroopa]] [[Mootorrattavõidusõit|motoringraja]] võistlussari, mille eesmärk on anda noortele mootorratta võidusõitjatele [[Kesk-Euroopa|Kesk]]- ja [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopast]] esimese astme [[Road to MotoGP]] redelil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=About {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/about/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> Võistlussari kasutab [[Honda NSF250R]] mootorrattaid [[European Talent Cup]] spetsifikatsioonidega. Üks hooaja tippsõitjatest saab järgmiseks aastaks võimaluse võistelda [[Red Bull MotoGP Rookies Cup]]<nowiki/>is ning vähemalt kaks sõitjat osalevad selle valikutestil. == Mootorrataste tehnilised nõuded == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Mõõdud | colspan="2" |pikkus 1,809 mm x laius 560 mm x kõrgus 1,307 mm |- !Teljevahe | colspan="2" |1,219 mm |- !Kliirens | colspan="2" |107 mm |- !Istmekõrgus | colspan="2" |729 mm |- !Kütusepaak | colspan="2" |11 liitrit |- !Raami tüüp | colspan="2" |Alumiinium, ''twin tube'' |- !Mootori tüüp | colspan="2" |Vedelikjahutusega 4-taktiline mootor |- !Määrdeaine tüüp | colspan="2" |Poolkuiv karter, sundrõhk ja märg karter |- !Ülekanne | colspan="2" |6-käiguline |- !Siduri tüüp | colspan="2" |Märg mitmeplaadiline |- !Kütusevarustussüsteem | colspan="2" |PGM-FI |- ! rowspan="2" |Vedrustus !Ees !Taga |- |''Inverted type telescopic'' |''Swinger, Pro-link'' |- ! rowspan="2" |Pidur !Ees !Taga |- |Üks ketas 296 mm, 4-kolvilise pidurisadulaga |Üks ketas 186 mm, ühe kolvi pidurisadulaga |- ! rowspan="2" |Rehvi suurus !Ees !Taga |- |90/580 R17 |120/600 R17 |} == Meistrid == {| class="wikitable" !Aasta !Sõitja !Pnt |- !2020 |{{Riigi ikoon|HUN}} Soma Görbe<ref>{{Netiviide |pealkiri=2020 {{!}} Northern Talent Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2020-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |140 |- !2021 |{{Riigi ikoon|CZE}} Jakub Gurecky<ref>{{Netiviide |pealkiri=2021 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2021-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |232 |- !2022 |{{Riigi ikoon|HUN}} Rossi Moor<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2022-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |230 |- !2023 |{{Riigi ikoon|DEU}} Rocco Caspar Sessler<ref>{{Netiviide |pealkiri=2023 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2023-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |243 |- !2024 |{{Riigi ikoon|Holland}} Jurrien van Crugten<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2024-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |187 |- !2025 |{{Riigi ikoon|DEU}} Fynn Kratochwil<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 {{!}} Moto4 Northern Cup |url=https://www.moto4northerncup.com/results/2025-2/ |vaadatud=2026-06-18 |keel=en-US}}</ref> |316 |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://moto4northerncup.com/ Moto4 Northern Cupi veebileht] [[Kategooria:Mootorrattasport]] ayhis442lp7u08tc5dci3feqqj6tz4g 0 717130 7175519 2026-06-18T15:26:55Z Trummiglehn 175900 Alustasin artiklit 7175519 wikitext text/x-wiki '''Passisüsteem''' ehk passistamine on riigisiseste seaduste, haldusmeetmete ja tegevuste kogum, mille eesmärk on registreerida ja kontrollida rahvastikku nii riigis, kui ka riikide vahel, mis põhineb isikut tõendavate dokumentide (passide või muude dokumentide) väljastamisel elanikkonnale. == Ajalugu == Passistamise päritolu ulatub 15. sajandisse, mil võeti hulkurite ja kerjuste vastu kasutusele rangeid meetmeid. Kuna viimased moodustasid sel ajal elukohta vahetanute seas kõige olulisema osa, oli ausate reisijate, kes ei soovinud, et neid koheldaks hulkuritena, kohustus tõestada oma erinevust hulkuritest. Alates 17. sajandi keskpaigast kasvas passi tähtsus elukohast lahkumise loana üha enam: deserteerumise vältimiseks anti välja sõjaväepasse (Militärpass); nakatunud või katku poolt laastatud riikidest saabujatelt nõuti nn katkupasse (Pestpass); seejärel ilmusid juutidele ja õpipoistele spetsiaalsed passid; samal ajal tekkis kohustus pass registreerida. Passisüsteem saavutas oma haripunkti 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, peamiselt Prantsusmaal; igasugune lahkumine, isegi riigi sees, ilma nõutava passita oli keelatud. Poliitilise politsei käes olnud passisüsteemist sai vahend riigile ohtlike isikute hõlpsaks tuvastamiseks ja eriti spioonide avastamiseks tolleaegsete halastamatute sõdade ajal. Pikaajaline kogemus on näidanud, et kohustuslik passi väljastamine ja registreerimine on ühelt poolt ebaefektiivsed, kuna inimeste suurenenud liikumisega on registreerimisest saanud pelgalt formaalsus, teiselt poolt aga piiravad need asjatult reisijaid, kellest enamik on täiesti ohutud. Seevastu ebausaldusväärsed isikud saavad võltsitud või valepasside abil kergesti riigis elada. Samal ajal takistab passisüsteem liikumisvabadust piirates ka riigi tööstuslikku arengut. Seetõttu leevenesid Lääne-Euroopa riikides 19. sajandi keskpaigas järk-järgult passipiirangud. Passisüsteemi kokkuvarisemine Euroopas 19. sajandi alguses oli raudteetranspordi arengu tulemus. Raudteesüsteem, mis 19. sajandi keskel kiiresti laienes, võimaldas suure hulga reisijate kiiret reisimist ja ületas arvukalt piire. See muutis traditsioonilise passisüsteemi Euroopas liiga keeruliseks ja sellest loobuti. 1850. aastal sõlmisid [[Saksa Liit|Saksa]] [[Saksa Liit|Liit]]<nowiki/>u kuuluvad riigid lepingu, mille kohaselt vabastati nende riikide alamad kohustusest hankida iga reisi jaoks politseiluba lepinguosaliste riikide piires; need load asendati passikaardiga, mis väljastati aastaks ilma kohustuseta seda viibimiskohas esitada. Ka Austria ühines selle lepinguga 1859. aastal. 19. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõja alguseni ei olnud Euroopa-siseseks reisimiseks passe vaja ja piiriületus oli lihtne. Seetõttu oli passe suhteliselt vähestel inimestel. Osmani ja Venemaa impeeriumid säilitasid sisepasside süsteemi, mis aitas kontrollida inimeste liikumist riigis.<ref>Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона: Паспорт. т. XXIIa (1897): Оуэн — Патент о поединках, с. 923—925</ref> Venemaa passisüsteem tekkis 18. sajandi alguses ja oli tihedalt seotud pärisorjusega. 1724. aastal kehtestas keiserlik määrus "söötmis-" ja "läbipääsukirjad". Esimesed väljastati talupoegadele, kes lahkusid küladest oma ringkonnas raha teenima, mõisnike või nende ametnike poolt. Teised väljastati teistele ringkondadele reisivatele isikutele zemstvo volinike poolt (kuni kolmeks aastaks). Määrus nõudis, et nendes läbipääsukirjades oleks "vabastatava isiku pikkuse, näo ja muude tunnuste kirjeldus". Alates 1803. aastast võeti kaupmeeste, linnaelanike ja talupoegade "söötmis-" ja "läbipääsukirjade" asemel kasutusele trükitud passid.<ref>Дибель В.Ю. "Исторические этапы развития регистрации граждан по месту пребывания и по месту жительства в России" - Вестник Московского Университета МВД России. 2012/5. C. 190-196</ref> 0lxr2ptytlf9igvx0bufe7fp57s59s8 0 717131 7175524 2026-06-18T15:42:09Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=Moto4 Northern Cupi|eelmine=2025|eelminelink=2025. aasta Northern Talent Cup|järgmine=2027|järgminelink=2027. aasta Moto4 Northern Cup}} '''2026. aasta Moto4 Northern Cup''' (endiselt Northern Talent Cup<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road...' 7175524 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=Moto4 Northern Cupi|eelmine=2025|eelminelink=2025. aasta Northern Talent Cup|järgmine=2027|järgminelink=2027. aasta Moto4 Northern Cup}} '''2026. aasta Moto4 Northern Cup''' (endiselt Northern Talent Cup<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref>) on võistluse seitsmes hooaeg. == Võistlejad == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Võistkond !{{Tooltip|Nr.|Võistlusnumber}} !Sõitja |- |{{flagicon|GER}} ADAC Niedersachsen | align="center" |17 |{{flagicon|GER}} Thias Wenzel |- |{{flagicon|DEU}} Arcelor Mittal | align="center" |93 |{{flagicon|DEU}} Jason Rudolph |- |{{flagicon|DEN}} ARE Racing | align="center" |6 |{{flagicon|DEN}} Anton Eilersen |- |{{flagicon|CZE}} AV79 Racing Team | align="center" |79 |{{flagicon|CZE}} Adam Vyskočil |- |{{flagicon|NED}} Casper4 Racing | align="center" |4 |{{flagicon|NED}} ''Casper Pennings'' |- |{{flagicon|NED}} Douma Racing | align="center" |41 |{{flagicon|NED}} ''Douwe Douma'' |- |{{flagicon|FIN}} DPR Team | align="center" |46 |{{flagicon|FIN}} Domi Pekkanen |- |{{flagicon|GER}} Freudenberg Racing | align="center" |24 |{{flagicon|GER}} ''Smilla Göttlich'' |- |{{flagicon|CZE}} FS12 Racing Team | align="center" |7 |{{flagicon|CZE}} Roman Durdis |- | nowrap="" |{{flagicon|GER}} Hinkelmann DH 14 Racing | align="center" |14 |{{flagicon|GER}} Danny Hinkelmann |- |{{flagicon|HUN}} HRLF Promotion | align="center" |5 |{{flagicon|HUN}} Tamas Lukacs |- |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal Racing | align="center" |95 |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal |- | rowspan="2" |{{flagicon|BEL}} Junior Black Knights | align="center" |54 |{{flagicon|BEL}} ''Miro Masson'' |- | align="center" |72 | nowrap="" |{{flagicon|BEL}} ''Junior Deschouwer'' |- | rowspan="2" |{{flagicon|GER}} Kiefer Racing | align="center" |10 |{{flagicon|GER}} ''Louis Wolff'' |- | align="center" |11 |{{flagicon|GER}} Robin Siegert |- |{{flagicon|FRA}} KRZ Racing Team | align="center" |95 |{{flagicon|FRA}} William Krzelj |- |{{flagicon|GER}} Mass Sports Racing | align="center" |21 |{{flagicon|GER}} Anina Urlass |- |{{flagicon|FRA}} Swan96 | align="center" |96 |{{flagicon|FRA}} Swan Emprin |- | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} Team NL | align="center" |33 |{{flagicon|NED}} ''Levi Flier'' |- | align="center" |88 |{{flagicon|NED}} Ruben Nijland |- |{{flagicon|DEN}} Team William | align="center" |12 |{{flagicon|DEN}} ''William Ruby'' |- |{{flagicon|DEU}} Tudor Racing | align="center" |78 |{{flagicon|DEU}} Tudor Dedea |- |{{flagicon|CZE}} ZC Racing s.r.o. | align="center" |2 |{{flagicon|CZE}} ''Viktor Čech'' |- |{{flagicon|BEL}} Zenno58 | align="center" |58 |{{flagicon|BEL}} Zenno Bolté |} * ''kaldkirjas'' on uustulnukad. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Ringrada !Kuupäevad !Sarjaga |- !1 |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |17-19 aprill |[[WorldSBK]] |- !2 |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] |8-10 mai |[[EuroMoto]] |- !3 |{{flagicon|HUN}} [[Balaton Park]] |5-7 juuni |[[MotoGP]] |- !4 |{{flagicon|CZE}} [[Brno autodroom]] |19-21 juuni |[[MotoGP]] |- !5 |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] |10-12 juuli |[[MotoGP]] |- !6 |{{flagicon|DEU}} [[Motorsport Arena Oschersleben|Oschersleben]] |31. juuli-2. august |[[EuroMoto]] |- !7 |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |18-20 september |[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|BSB]] |} == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%" ! colspan="2" |Etapp !Ringrada ! nowrap="" |Kvalifikatsiooni võitja ! nowrap="" |Kiireim ring !Võitja |- ! rowspan="2" |1 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Thias Wenzel |- !R2 | nowrap="" |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |- ! rowspan="2" |2 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Thias Wenzel | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- !R2 |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- ! rowspan="2" |3 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|HUN}} [[Balaton Park]] | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- !R2 |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- ! rowspan="2" |4 !R1 | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|CZE}} [[Brno autodroom]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |5 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |6 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Motorsport Arena Oschersleben|Oschersleben]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |7 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] | rowspan="2" | | nowrap="" | | nowrap="" | |- !R2 | | |} == Vaata ka == * [[Moto4 Northern Cup]] == Viited == ne1g716t1z1wffe9yw2yktaho1lw1mj 7175547 7175524 2026-06-18T17:23:56Z Kapsas123 209254 7175547 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=Moto4 Northern Cupi|eelmine=2025|eelminelink=2025. aasta Northern Talent Cup|järgmine=2027|järgminelink=2027. aasta Moto4 Northern Cup}} '''2026. aasta Moto4 Northern Cup''' (endiselt Northern Talent Cup<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-07 |pealkiri=Meet the new Road to MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/www.motogp.com/en/news/2025/11/07/meet-the-new-road-to-motogp/820942 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref>) on võistluse seitsmes hooaeg. == Võistlejad == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Võistkond !{{Tooltip|Nr.|Võistlusnumber}} !Sõitja |- |{{flagicon|GER}} ADAC Niedersachsen | align="center" |17 |{{flagicon|GER}} Thias Wenzel |- |{{flagicon|DEU}} Arcelor Mittal | align="center" |93 |{{flagicon|DEU}} Jason Rudolph |- |{{flagicon|DEN}} ARE Racing | align="center" |6 |{{flagicon|DEN}} Anton Eilersen |- |{{flagicon|CZE}} AV79 Racing Team | align="center" |79 |{{flagicon|CZE}} Adam Vyskočil |- |{{flagicon|NED}} Casper4 Racing | align="center" |4 |{{flagicon|NED}} ''Casper Pennings'' |- |{{flagicon|NED}} Douma Racing | align="center" |41 |{{flagicon|NED}} ''Douwe Douma'' |- |{{flagicon|FIN}} DPR Team | align="center" |46 |{{flagicon|FIN}} Domi Pekkanen |- |{{flagicon|GER}} Freudenberg Racing | align="center" |24 |{{flagicon|GER}} ''Smilla Göttlich'' |- |{{flagicon|CZE}} FS12 Racing Team | align="center" |7 |{{flagicon|CZE}} Roman Durdis |- | nowrap="" |{{flagicon|GER}} Hinkelmann DH 14 Racing | align="center" |14 |{{flagicon|GER}} Danny Hinkelmann |- |{{flagicon|HUN}} HRLF Promotion | align="center" |5 |{{flagicon|HUN}} Tamas Lukacs |- |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal Racing | align="center" |95 |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal |- | rowspan="2" |{{flagicon|BEL}} Junior Black Knights | align="center" |54 |{{flagicon|BEL}} ''Miro Masson'' |- | align="center" |72 | nowrap="" |{{flagicon|BEL}} ''Junior Deschouwer'' |- | rowspan="2" |{{flagicon|GER}} Kiefer Racing | align="center" |10 |{{flagicon|GER}} ''Louis Wolff'' |- | align="center" |11 |{{flagicon|GER}} Robin Siegert |- |{{flagicon|FRA}} KRZ Racing Team | align="center" |95 |{{flagicon|FRA}} William Krzelj |- |{{flagicon|GER}} Mass Sports Racing | align="center" |21 |{{flagicon|GER}} Anina Urlass |- |{{flagicon|FRA}} Swan96 | align="center" |96 |{{flagicon|FRA}} Swan Emprin |- | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} Team NL | align="center" |33 |{{flagicon|NED}} ''Levi Flier'' |- | align="center" |88 |{{flagicon|NED}} Ruben Nijland |- |{{flagicon|DEN}} Team William | align="center" |12 |{{flagicon|DEN}} ''William Ruby'' |- |{{flagicon|DEU}} Tudor Racing | align="center" |78 |{{flagicon|DEU}} Tudor Dedea |- |{{flagicon|CZE}} ZC Racing s.r.o. | align="center" |2 |{{flagicon|CZE}} ''Viktor Čech'' |- |{{flagicon|BEL}} Zenno58 | align="center" |58 |{{flagicon|BEL}} Zenno Bolté |} * ''kaldkirjas'' on uustulnukad. == Kalender == {| class="wikitable" !Etapp !Ringrada !Kuupäevad !Sarjaga |- !1 |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |17-19 aprill |[[WorldSBK]] |- !2 |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] |8-10 mai |[[EuroMoto]] |- !3 |{{flagicon|HUN}} [[Balaton Park]] |5-7 juuni |[[MotoGP]] |- !4 |{{flagicon|CZE}} [[Brno autodroom]] |19-21 juuni |[[MotoGP]] |- !5 |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] |10-12 juuli |[[MotoGP]] |- !6 |{{flagicon|DEU}} [[Motorsport Arena Oschersleben|Oschersleben]] |31. juuli-2. august |[[EuroMoto]] |- !7 |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] |18-20 september |[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|BSB]] |} == Tulemused == {| class="wikitable" style="font-size:85%" ! colspan="2" |Etapp !Ringrada ! nowrap="" |Kvalifikatsiooni võitja ! nowrap="" |Kiireim ring !Võitja |- ! rowspan="2" |1 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Thias Wenzel |- !R2 | nowrap="" |{{flagicon|NED}} Jaylen Korporaal | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |- ! rowspan="2" |2 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Thias Wenzel | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- !R2 |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert | nowrap="" |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- ! rowspan="2" |3 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|HUN}} [[Balaton Park]] | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} Anina Urlass |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- !R2 |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |{{flagicon|DEU}} Robin Siegert |- ! rowspan="2" |4 !R1 | rowspan="2" nowrap="" |{{flagicon|CZE}} [[Brno autodroom]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |5 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Sachsenring]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |6 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} [[Motorsport Arena Oschersleben|Oschersleben]] | rowspan="2" | | | |- !R2 | | |- ! rowspan="2" |7 !R1 | rowspan="2" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen]] | rowspan="2" | | nowrap="" | | nowrap="" | |- !R2 | | |} == Vaata ka == * [[Moto4 Northern Cup]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] 9wccr5em2b2n82ad5f8fwgoxbyq9ssj 0 717132 7175531 2026-06-18T16:19:26Z Eiusmod 200998 Uus lehekülg: '[[Fail:Aleksanterinleivos.jpg|pisi]] '''Aleksandrikook''' (soome keeles ''aleksanterinleivos'', saksa keeles ''alexandertorte'') on magus küpsetis, mis koosneb muretaina kihtidest, mille vahel on vaarikamoos, pealt on see kaetud suhkruglasuuriga. Väidetavalt hakati seda valmistama Soomes 1918. aastal vene tsaari [[Aleksander I]] auks. == Vaata ka == == Viited ==' 7175531 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aleksanterinleivos.jpg|pisi]] '''Aleksandrikook''' (soome keeles ''aleksanterinleivos'', saksa keeles ''alexandertorte'') on magus küpsetis, mis koosneb muretaina kihtidest, mille vahel on vaarikamoos, pealt on see kaetud suhkruglasuuriga. Väidetavalt hakati seda valmistama Soomes 1918. aastal vene tsaari [[Aleksander I]] auks. == Vaata ka == == Viited == q2p4686ltq7d4ryzsc3np0ql4t16xnt 7175534 7175531 2026-06-18T16:23:08Z Eiusmod 200998 Kategooria 7175534 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aleksanterinleivos.jpg|pisi]] '''Aleksandrikook''' (soome keeles ''aleksanterinleivos'', saksa keeles ''alexandertorte'') on magus küpsetis, mis koosneb muretaina kihtidest, mille vahel on vaarikamoos, pealt on see kaetud suhkruglasuuriga. Väidetavalt hakati seda valmistama Soomes 1918. aastal vene tsaari [[Aleksander I]] auks. == Vaata ka == == Viited == [[Kategooria:Küpsetised]] 1hytgg2phvkxduujhcdycmc7vhjw2f8 7175539 7175534 2026-06-18T16:33:12Z Eiusmod 200998 Viide 7175539 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aleksanterinleivos.jpg|pisi]] '''Aleksandrikook''' (soome keeles ''aleksanterinleivos'', saksa keeles ''alexandertorte'') on magus küpsetis, mis koosneb muretaina kihtidest, mille vahel on vaarikamoos, pealt on see kaetud suhkruglasuuriga. Väidetavalt hakati seda valmistama Soomes 19. sajandi algusest vene tsaari [[Aleksander I]] auks.<ref>{{Cite web|url=https://yle.fi/uutiset/3-5514044|title=Kestosuosikki aleksanterinleivos sai nimensä Venäjän keisarilta|website=Yle Uutiset|language=fi|access-date=2018-11-27}}</ref> == Vaata ka == == Viited == [[Kategooria:Küpsetised]] 7dy9dlu05sbpaw3x0tkc0srjace8ob5 7175540 7175539 2026-06-18T16:36:07Z Eiusmod 200998 7175540 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aleksanterinleivos.jpg|pisi]] '''Aleksandrikook''' (soome keeles ''aleksanterinleivos'', saksa keeles ''alexandertorte'') on magus küpsetis, mis koosneb muretaina kihtidest, mille vahel on vaarikamoos, pealt on see kaetud suhkruglasuuriga. Väidetavalt hakati seda valmistama Soomes 19. sajandi alguses vene tsaari [[Aleksander I]] auks.<ref>{{Cite web|url=https://yle.fi/uutiset/3-5514044|title=Kestosuosikki aleksanterinleivos sai nimensä Venäjän keisarilta|website=Yle Uutiset|language=fi|access-date=2018-11-27}}</ref> == Vaata ka == == Viited == [[Kategooria:Küpsetised]] 7fejxt26u97zzptsv8nmfwr3euwjh1j 7175586 7175540 2026-06-18T18:32:07Z Eiusmod 200998 Viide 7175586 wikitext text/x-wiki [[Fail:Aleksanterinleivos.jpg|pisi]] '''Aleksandrikook''' (soome keeles ''aleksanterinleivos'', saksa keeles ''alexandertorte'') on magus küpsetis, mis koosneb [[muretainas|muretaina]] kihtidest, mille vahel on vaarikamoos, pealt on see kaetud suhkruglasuuriga. Väidetavalt hakati seda valmistama Soomes 19. sajandi alguses vene tsaari [[Aleksander I]] auks.<ref>{{Cite web|url=https://yle.fi/uutiset/3-5514044|title=Kestosuosikki aleksanterinleivos sai nimensä Venäjän keisarilta|website=Yle Uutiset|language=fi|access-date=2018-11-27}}</ref> == Vaata ka == == Viited == [[Kategooria:Küpsetised]] 5tqq5tvsq469aq8tuskjz2ehmjcaplg 0 717133 7175542 2026-06-18T17:02:17Z Mona 355 Uus lehekülg: '{{Mägi | Nimi = Lewotobi | Pilt = COLLECTIE TROPENMUSEUM Gezicht op het eiland Konga en de dubbele vulkaan Lewotobi die bestaat uit de Perampuan en de Laki-Laki TMnr 60007249.jpg | Pildiallkiri = Vaade Lewotobile umbes aastal 1915. | Kõrgus = 1703 m | Asukoht = [[Flores]], [[Indoneesia]] | Mäeahelik = | Suhteline kõrgus = | Esmavallutamine = | Laiuskoordinaat = | Pikkuskoordinaat = | Tüüp = [[kihtvulkaan]] | Vanus = | Purskas viimati = [[2026]] | Asendikaart = I...' 7175542 wikitext text/x-wiki {{Mägi | Nimi = Lewotobi | Pilt = COLLECTIE TROPENMUSEUM Gezicht op het eiland Konga en de dubbele vulkaan Lewotobi die bestaat uit de Perampuan en de Laki-Laki TMnr 60007249.jpg | Pildiallkiri = Vaade Lewotobile umbes aastal 1915. | Kõrgus = 1703 m | Asukoht = [[Flores]], [[Indoneesia]] | Mäeahelik = | Suhteline kõrgus = | Esmavallutamine = | Laiuskoordinaat = | Pikkuskoordinaat = | Tüüp = [[kihtvulkaan]] | Vanus = | Purskas viimati = [[2026]] | Asendikaart = Indoneesia }} '''Lewotobi''' (indoneesia keeles Lewotobi) on kaksikvulkaan [[Indoneesia]]s [[Flores]]i saare idaosas. See asub [[Väikesed Sunda saared|Väikeste Sunda saarte]] piirkonnas ning kuulub aktiivsesse Sunda vulkaanikaarde. Lewotobi koosneb kahest lähestikku paiknevast vulkaanitipust: [[Lewotobi Perempuan]] ja [[Lewotobi Laki-Laki]]. Need paiknevad teineteisest umbes 2 km kaugusel ning moodustavad ühise [[vulkaan]]ilise massiivi. Lewotobi Perempuan ('naine') on kõrgem tipp, ulatudes umbes 1703 meetrini. Lewotobi Laki-Laki ('mees') on madalam, umbes 1584 meetri kõrgune, kuid märksa aktiivsem. Lewotobi on [[stratovulkaan]], mis tähendab, et see on kujunenud laava, tuha ja kivimaterjali korduvate kihtide kuhjumisel. Vulkaanid purskavad enamasti plahvatuslikult ning piirkonnas esineb sageli vulkaanilist tegevust. Lewotobi on olnud aktiivne sajandeid ning purskeid on registreeritud alates vähemalt 17. sajandist. Tänapäeval on eriti aktiivne Laki-Laki tipp, mille pursked on põhjustanud tuhasadu, evakuatsioone ja häireid ümbruskonna elus. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tegevvulkaanid]] [[Kategooria:Indoneesia vulkaanid]] [[Kategooria:Indoneesia mäed]] q0wyge45ols35737f4c1s92he9iwusd 7175546 7175542 2026-06-18T17:23:12Z Mona 355 7175546 wikitext text/x-wiki {{Mägi | Nimi = Lewotobi | Pilt = COLLECTIE TROPENMUSEUM Gezicht op het eiland Konga en de dubbele vulkaan Lewotobi die bestaat uit de Perampuan en de Laki-Laki TMnr 60007249.jpg | Pildiallkiri = Vaade Lewotobile umbes aastal 1915. | Kõrgus = 1703 m | Asukoht = [[Flores]], [[Indoneesia]] | Mäeahelik = | Suhteline kõrgus = | Esmavallutamine = | Laiuskoordinaat = | Pikkuskoordinaat = | Tüüp = [[kihtvulkaan]] | Vanus = | Purskas viimati = [[2026]] | Asendikaart = Indoneesia }} '''Lewotobi''' (indoneesia keeles Lewotobi) on kaksikvulkaan [[Indoneesia]]s [[Flores]]i saare idaosas. See asub [[Väikesed Sunda saared|Väikeste Sunda saarte]] piirkonnas ning kuulub aktiivsesse Sunda vulkaanikaarde. Lewotobi koosneb kahest lähestikku paiknevast vulkaanitipust: [[Lewotobi Perempuan]] ja [[Lewotobi Laki-Laki]]. Need paiknevad teineteisest umbes 2 km kaugusel ning moodustavad ühise [[vulkaan]]ilise massiivi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lewotobi |url=https://www.volcanodiscovery.com/lewotobi.html |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251230032610/https://www.volcanodiscovery.com/lewotobi.html |arhiivimisaeg=2025-12-30 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.volcanodiscovery.com |keel=en}}</ref> Lewotobi Perempuan ('naine') on kõrgem tipp, ulatudes umbes 1703 meetrini. Lewotobi Laki-Laki ('mees') on madalam, umbes 1584 meetri kõrgune, kuid märksa aktiivsem. Lewotobi on [[stratovulkaan]], mis tähendab, et see on kujunenud laava, tuha ja kivimaterjali korduvate kihtide kuhjumisel. Vulkaanid purskavad enamasti plahvatuslikult ning piirkonnas esineb sageli vulkaanilist tegevust. Lewotobi on olnud aktiivne sajandeid ning purskeid on registreeritud alates vähemalt 17. sajandist. Tänapäeval on eriti aktiivne Laki-Laki tipp, mille pursked on põhjustanud tuhasadu, evakuatsioone ja häireid ümbruskonna elus. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tegevvulkaanid]] [[Kategooria:Indoneesia vulkaanid]] [[Kategooria:Indoneesia mäed]] thp0g40rp98afpzzcj5xyd2dtequ1k3 7175548 7175546 2026-06-18T17:24:32Z Mona 355 7175548 wikitext text/x-wiki {{Mägi | Nimi = Lewotobi | Pilt = COLLECTIE TROPENMUSEUM Gezicht op het eiland Konga en de dubbele vulkaan Lewotobi die bestaat uit de Perampuan en de Laki-Laki TMnr 60007249.jpg | Pildiallkiri = Vaade Lewotobile umbes aastal 1915. | Kõrgus = 1703 m | Asukoht = [[Flores]], [[Indoneesia]] | Mäeahelik = | Suhteline kõrgus = | Esmavallutamine = | Laiuskoordinaat = | Pikkuskoordinaat = | Tüüp = [[kihtvulkaan]] | Vanus = | Purskas viimati = [[2026]] | Asendikaart = Indoneesia }} '''Lewotobi''' (indoneesia keeles Lewotobi) on kaksikvulkaan [[Indoneesia]]s [[Flores]]i saare idaosas. See asub [[Väikesed Sunda saared|Väikeste Sunda saarte]] piirkonnas ning kuulub aktiivsesse Sunda vulkaanikaarde. Lewotobi koosneb kahest lähestikku paiknevast vulkaanitipust: [[Lewotobi Perempuan]] ja [[Lewotobi Laki-Laki]]. Need paiknevad teineteisest umbes 2 km kaugusel ning moodustavad ühise [[vulkaan]]ilise massiivi.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Lewotobi |url=https://www.volcanodiscovery.com/lewotobi.html |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20251230032610/https://www.volcanodiscovery.com/lewotobi.html |arhiivimisaeg=2025-12-30 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.volcanodiscovery.com |keel=en}}</ref> Lewotobi Perempuan ('naine') on kõrgem tipp, ulatudes umbes 1703 meetrini. Lewotobi Laki-Laki ('mees') on madalam, umbes 1584 meetri kõrgune, kuid märksa aktiivsem.<ref name=":0" /> Lewotobi on [[stratovulkaan]], mis tähendab, et see on kujunenud laava, tuha ja kivimaterjali korduvate kihtide kuhjumisel. Vulkaanid purskavad enamasti plahvatuslikult ning piirkonnas esineb sageli vulkaanilist tegevust. Lewotobi on olnud aktiivne sajandeid ning purskeid on registreeritud alates vähemalt 17. sajandist. Tänapäeval on eriti aktiivne Laki-Laki tipp, mille pursked on põhjustanud tuhasadu, evakuatsioone ja häireid ümbruskonna elus. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tegevvulkaanid]] [[Kategooria:Indoneesia vulkaanid]] [[Kategooria:Indoneesia mäed]] rs9ylyt0ej0v51wjk8dosjxo19vn71y 1 717134 7175554 2026-06-18T17:27:17Z LeeMarx 59920 /* Kristiine või Rannarajoon */ uus alaosa 7175554 wikitext text/x-wiki == Kristiine või Rannarajoon == Ametlikus dokumendis on kirjas, et ala asub ka Kristiine linnaosas. Ilmselt on siiski mõeldud Rannarajooni. Tegin ametile päringu. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 20:27 (EEST) 5d7zso842roud3t9g7wp2pysada5a47 7175570 7175554 2026-06-18T18:07:54Z LeeMarx 59920 /* Kristiine või Rannarajoon */ 7175570 wikitext text/x-wiki == Kristiine või Rannarajoon == Ametlikus dokumendis on kirjas, et ala asub ka Kristiine linnaosas. Ilmselt on siiski mõeldud Rannarajooni. Tegin ametile päringu. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 20:27 (EEST) Leidsin [https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 Allika] mis seletab ära, millega tegu. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 21:07 (EEST) obuy5h2jn8oexhgui08adc51h8qcknw 7175571 7175570 2026-06-18T18:08:26Z LeeMarx 59920 7175571 wikitext text/x-wiki == Kristiine või Rannarajoon == Ametlikus dokumendis on kirjas, et ala asub ka Kristiine linnaosas. Ilmselt on siiski mõeldud Rannarajooni. Tegin ametile päringu. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 20:27 (EEST) :Leidsin [https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 Allika] mis seletab ära, millega tegu. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 21:07 (EEST) flufx8zcabjjyh75bi2size6l2cx3dq 0 717135 7175584 2026-06-18T18:26:54Z Paks Margareta 137072 Uus lehekülg: '{{Infokast film | pealkiri = Minu pere ja muud klounid | žanr = [[Dokumentaalfilm]] | režissöör = [[Heilika Pikkov]]<br/>[[Liina Särkinen]] | helilooja = [[Ann Reimann]] | operaator = [[Taavi Arus]]<br/>[[Heilika Pikkov]] | monteerija = [[Madli Lääne]]<br/>Heilika Pikkov<br/>Liina Särkinen | produtsent = [[Ülo Pikkov]] | tootja = [[Silmviburlane (filmistuudio)|Silmviburlane]] | aasta = 2025 | esilinastus = 24. september 2025 (Apollo kino Solaris)<br/>26. september...' 7175584 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Minu pere ja muud klounid | žanr = [[Dokumentaalfilm]] | režissöör = [[Heilika Pikkov]]<br/>[[Liina Särkinen]] | helilooja = [[Ann Reimann]] | operaator = [[Taavi Arus]]<br/>[[Heilika Pikkov]] | monteerija = [[Madli Lääne]]<br/>Heilika Pikkov<br/>Liina Särkinen | produtsent = [[Ülo Pikkov]] | tootja = [[Silmviburlane (filmistuudio)|Silmviburlane]] | aasta = 2025 | esilinastus = 24. september 2025 (Apollo kino Solaris)<br/>26. september 2025 (üle eesti) | kestus = 83 minutit | riik = [[Eesti]] }} '''„Minu pere ja muud klounid“''' on 2025. aastal esilinastunud Eesti [[dokumentaalfilm]], mille režissöörid on [[Heilika Pikkov]] ja [[Liina Särkinen]]. Filmi produtsent on [[Ülo Pikkov]] ning tootjafirma [[Silmviburlane (filmistuudio)|Silmviburlane]]. Film keskendub näitlejapaar [[Haide Männamäe]] ja [[Toomas Tross|Toomas Trossi]] ehk klounipaari [[Piip ja Tuut]] igapäevaelule ning tööle.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/20671?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Film esilinastus 24. septembril 2025 Apollo Kino Solarises Tallinnas. Seejärel jõudis film 26. septembril 2025 Eesti kinodesse üle riigi. Esimese linastusnädala lõpus oli filmi vaatamas kokku 2982 vaatajat, sealhulgas 1608 vaatajat esimesel nädalavahetusel.<ref name=":0" /> == Sisu == Film jälgib klounipaari [[Piip ja Tuut]] ehk Haide Männamäe ja Toomas Trossi pereelu ning nende kolme lapse kasvamist. Vanem tütar Emma on seotud teatriga ning püüab leida oma teed vanemate eeskujul. Pere keskmine laps Siim vajab [[Autism|autismi]] tõttu igapäevast tuge, mis mõjutab kogu pere elu. Noorem tütar Anni soovib rohkem tavapärast pereelu, samal ajal kui vanemad on töö tõttu sageli kodust eemal.<ref name=":0" /> Filmis käsitletakse töö ja pereelu tasakaalu ning seda, kuidas vanemate loominguline töö mõjutab laste igapäevaelu ja kohustusi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Minu pere ja muud klounid |url=https://elektriteater.ee/film/minu-pere-ja-muud-klounid/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Elektriteater |keel=et}}</ref> == Tootmine == Filmi tootjafirma on [[Silmviburlane (filmistuudio)|Silmviburlane]] ning produtsent [[Ülo Pikkov]]. Režissöörid on [[Heilika Pikkov]] ja [[Liina Särkinen]]. Operaatoritööga on seotud [[Taavi Arus]] ja Heilika Pikkov, montaaži on teinud [[Madli Lääne]] koos režissööridega. Muusika autor on [[Ann Reimann]] ning helirežissöör [[Horret Kuus]].<ref name=":0" /> Film on üles ehitatud pikaajalise jälgiva dokumentalistika meetodil ning selle materjal on kogutud mitme aasta jooksul.<ref name=":1" /> == Festivalid ja tunnustused == Film pälvis 2025. aastal [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali]] (PÖFF) Doc@PÖFF Balti võistlusprogrammis žürii eripreemia.<ref>{{Netiviide |pealkiri=My Family and Other Clowns |url=https://poff.ee/en/film/my-family-and-other-clowns/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=poff.ee |keel=en}}</ref> Samal aastal anti filmile Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia.<ref name=":0" /> 2025. aastal oli film nomineeritud Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhinnale [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Neitsi Maali]] (aasta parim Eesti film).<ref name=":0" /> 2026. aastal oli film nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindadel]] (EFTA) parima dokumentaalfilmi kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Awards |url=https://www.imdb.com/title/tt38589249/awards/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.imdb.com}}</ref> Film osales 2026. aastal ka Docaviv – Tel Avivi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil ([[Iisrael]]).<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti dokumentaalfilmid]] [[Kategooria:2025. aasta filmid]] gma2ho5hc66y1bsbvjnjpe2rpndxi4d 1 717136 7175591 2026-06-18T18:50:53Z Eiusmod 200998 /* Muretainas ja liivatainas */ uus alaosa 7175591 wikitext text/x-wiki == Muretainas ja liivatainas == Ma ei tea kas muretainas või liivatainas on ''shortcrust pastry'', kuid kirjelduse järgi tundub olevat. Mõned ütlevad, et liivatainas ei ole sama mis muretainas, sellele on lisatud muna jms. Inglise keeles tundub see olevat üldmõiste mis tähendab mõlemat. Täpsemalt on liivatainas vist ''pâte à foncer'' või ''pâte sucrée''. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 21:50 (EEST) bbboad5v0qj23mp0zwtxuucku71h4wo 7175592 7175591 2026-06-18T18:51:52Z Eiusmod 200998 /* Muretainas ja liivatainas */ 7175592 wikitext text/x-wiki == Muretainas ja liivatainas == Ma ei tea kas muretainas on ''shortcrust pastry'', kuid kirjelduse järgi tundub olevat. Mõned ütlevad, et liivatainas ei ole sama mis muretainas, sellele on lisatud muna jms. Inglise keeles tundub see olevat üldmõiste mis tähendab mõlemat. Täpsemalt on liivatainas vist ''pâte à foncer'' või ''pâte sucrée''. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 18. juuni 2026, kell 21:50 (EEST) qws3lrgay1f5afbs0escqho7blr950q 0 717137 7175594 2026-06-18T18:56:52Z Paks Margareta 137072 Uus lehekülg: '{{Infokast film | pealkiri = Torn | žanr = [[Dokumentaalfilm]], portreefilm | režissöör = [[Kullar Viimne]] | helilooja = [[Erki Pärnoja]] | operaator = Kullar Viimne | monteerija = [[Erik Norkroos]]<br/>Mirjam Jegorov | produtsent = Erik Norkroos | tootja = [[Rühm Pluss Null]] | levitaja = Rühm Pluss Null | aasta = 2024 | esilinastus = 13. november 2024 (maailma esilinastus, PÖFF)<br/>2. aprill 2025 (Apollo Kino Coca-Cola Plaza)<br/>19. september 2025 (üle eesti)...' 7175594 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Torn | žanr = [[Dokumentaalfilm]], portreefilm | režissöör = [[Kullar Viimne]] | helilooja = [[Erki Pärnoja]] | operaator = Kullar Viimne | monteerija = [[Erik Norkroos]]<br/>Mirjam Jegorov | produtsent = Erik Norkroos | tootja = [[Rühm Pluss Null]] | levitaja = Rühm Pluss Null | aasta = 2024 | esilinastus = 13. november 2024 (maailma esilinastus, PÖFF)<br/>2. aprill 2025 (Apollo Kino Coca-Cola Plaza)<br/>19. september 2025 (üle eesti) | kestus = 87 minutit | riik = [[Eesti]] }} '''„Torn“''' on 2024. aastal esilinastunud Eesti [[dokumentaalfilm]], mille režissöör, operaator ja stsenarist on [[Kullar Viimne]]. Filmi produtsent on [[Erik Norkroos]] ning tootjafirma [[Rühm Pluss Null]]. Film esilinastus 2024. aasta [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivalil]] (PÖFF) Doc@PÖFF programmis ning jõudis Eesti kinolevisse 2025. aasta septembris.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Kinodesse jõuab Kullar Viimse dokumentaalfilm "Torn" |url=https://kultuur.err.ee/1609794165/kinodesse-jouab-kullar-viimse-dokumentaalfilm-torn |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Torn |url=https://cineuropa.org/en/film/470497/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Cineuropa - the best of european cinema |keel=en}}</ref> == Sisu == Film jälgib Lõuna-Eestis elavat meest Kaljut, kes ehitab oma kätega 19 meetri kõrgust vaatetorni. Tegelane elab eraldatult ning töötab oma projekti kallal aastaid, otsides selle kaudu tähendust ja eesmärki. Filmis avatakse Kalju elu ja sisemaailma tema igapäevase rutiini, päevikute ning salvestiste kaudu. Lugu keskendub üksindusele, püsivusele ja inimese soovile olla märgatud ning leida oma koht maailmas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Torn |url=https://elektriteater.ee/film/torn/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Elektriteater |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> == Tootmine == Filmi režissöör, operaator ja stsenarist on [[Kullar Viimne]]. Produtsent on [[Erik Norkroos]] ning monteerimisel on osalenud Erik Norkroos ja Mirjam Jegorov. Muusika autor on [[Erki Pärnoja]] ning helirežissöör [[Harmo Kallaste]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Film valmis pikaajalise jälgiva dokumentalistikana ning selle võtted kestsid mitme aasta jooksul.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/21547 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> == Festivalid ja tunnustused == Film osales 2024. aastal [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali]] (PÖFF) Doc@PÖFF võistlusprogrammis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Torn |url=https://poff.ee/en/film/torn/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=poff.ee |keel=en}}</ref> 2024. aastal pälvis film [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] aasta dokumentaalfilmi kategoorias.<ref name=":0" /> 2025. aastal oli film nomineeritud Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhinnale [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind|Neitsi Maali]] (aasta parim Eesti film).<ref name=":2" /> 2026. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhindadel]] (EFTA) võitis „Torn“ kategooriates parim dokumentaalfilm ja parim filmihelilooja. Lisaks oldi nomineeritud kategooriates parim režissöör, parim operaator, parim monteerija ja parim helirežissöör.<ref name=":2" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti dokumentaalfilmid]] [[Kategooria:2024. aasta filmid]] g9a9ifnd0pdoykh8ycu0soaawy019wh 0 717138 7175596 2026-06-18T19:06:08Z Warlockelder 203236 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1357249831|Ipomoea alba]]" tõlkimisel 7175596 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuu-lehtertapp | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ipomoea alba Alhambra Spain.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Maavitsalaadsed]] ''Solanales'' | sugukond = [[Kassitapulised]] ''Convolvulaceae'' | perekond = [[Lehtertapp]] ''Ipomoea'' | liik = '''Kuu-lehtertapp''' | binaarne = ''Ipomoea alba'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus]] | sünonüümid = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kuu-lehtertapp''' (''Ipomoea alba'') on [[ronitaim]] [[Kassitapulised|kassitapuliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[Lehtertapp|lehtertapu]] [[Perekond (bioloogia)|perekonnast]],<ref>{{Cite web|url=https://plants.ces.ncsu.edu/plants/ipomoea-alba/|title=Ipomoea alba (Moonflower, Moonvine, Tropical White Morning Glory) {{!}} North Carolina Extension Gardener Plant Toolbox|website=plants.ces.ncsu.edu|access-date=2025-04-04}}</ref> mis on looduslikult levinud [[Ameerika]] troopilistes ja subtroopilistes piirkondades [[Argentina]]<nowiki/>st Lõuna-[[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikideni]] ning [[Lääne-India saarestik|Lääne-India saartel]].<ref name="Liogier Liogier Martorell 2000 p. 162">{{Cite book|last=Liogier|first=A.H.|year=2000|title=Flora of Puerto Rico and Adjacent Islands: A Systematic Synopsis|publisher=Ed. de la Universidad|isbn=978-0-8477-0369-2|page=163|access-date=7 January 2020|url=https://books.google.com/books?id=ISlUCW8p5GcC&pg=PA163|last2=Liogier|first2=H.A.|last3=Martorell|first3=L.F.|archive-url=https://web.archive.org/web/20220728101739/https://books.google.com/books?id=ISlUCW8p5GcC&pg=PA163|archive-date=28 July 2022}}</ref> == Kirjeldus == Kuu-lehtertapp on keskmiselt 6 kuni 10 meetri kõrgune väänleva varrega [[Püsikud|mitmeaastane]] [[Rohttaimed|rohttaim]]. [[Leht|Lehed]] on [[Munajas leht|munajad]] või kolme- kuni viie[[Hõlmine leht|hõlmised]], [[Terve leheserv|terve serva]] ja südaja alusega ning kuni 20 cm pikad. Taime viie [[Tolmukas|tolmukaga]] valged lõhnavad [[Õis|õied]] avanevad öösiti ning koosnevad viiest kokkukasvanud [[Kroonlehed|kroonlehest]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ipomoea alba |url=https://levypreserve.org/plant-listings/ipomoea-alba/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Leon Levy Native Plant Preserve |keel=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Ipomoea alba - Useful Tropical Plants |url=https://tropical.theferns.info/viewtropical.php?id=Ipomoea+alba |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=tropical.theferns.info}}</ref> Külma või pilves ilmaga püsivad õied kauem lahti, mis võib aga viia kahjustusteni. Seemnete värvus varieerub kollakaspruunist peaaegu mustani, pikkus jääb 10–12 mm ning laius 8–9 mm kanti. Kuu-lehtertapu seemned püsivad hästi vee peal.<ref name="Tropical Drift">{{cite book|last1=Gunn|first1=Charles R.|date=1976|title=World Guide to Tropical Drift Seeds and Fruits|publisher=Quadrangle / New York Times Book Co.|location=New York|isbn=978-0-8129-0616-5|page=92|access-date=26 May 2024|url=https://archive.org/details/worldguidetotrop0000gunn/page/92|last2=Dennis|first2=John V.}}</ref> == Kasutused == [[Fail:Ipomoea_alba_MHNT.BOT.2016.24.51.jpg|pisi|Kuu-lehtertapu seemned ja õied]] [[Mesoameerika]] tsivilisatsioonid kasutasid kuu-lehtertapu mahla kummikastiljast saadud lateksist [[Kautšuk|kautšuki]] tegemiseks, mida kasutati põrkavate kummipallide valmistamisel. Taime mahlas leiduv [[väävel]] tekitas kummis [[Ristseos|ristseoseid]], nagu ka vähemalt 3000 aastat hiljem leiutatud [[Vulkaniseerimine|vulkaniseerimisprotsess]].<ref>{{Cite news|url=http://web.mit.edu/newsoffice/1999/rubber-0714.html|title=Rubber processed in ancient Mesoamerica, MIT researchers find|work=MIT News|access-date=2017-12-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20050425044816/http://web.mit.edu/newsoffice/1999/rubber-0714.html|archive-date=2005-04-25}}</ref> Kuu-lehtertapu lehed, seemned ja pungad on kuumtöödelduna söödavad. Taime on kasutatud ka maohammustuse raviks.<ref name=":2" /> == Kasvatamine == Kuu-lehtertappu kasvatatakse peamiselt [[Ilutaim|ilutaimena]]. Taim on külmakartlik ning ei kannata pikaajalisi temperatuure alla 5°C. Ronitaimena kasvab kuu-lehtertapp toe najal kiiresti, kuid [[Õitsemine|õitsemiseni]] jõudmiseks vajab taim pikka [[Vegetatsiooniperiood|kasvuperioodi]].<ref name=":2" /> Mõnel pool on aiataimena maaletoodud kuu-lehtertapp muutunud [[Invasiivsed võõrliigid|invasiivseks]] võõrliigiks.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Aiataimed]] [[Kategooria:Kassitapulised]] lxpodxa3vaop7kqinrjm6eketpqr7t9 7175597 7175596 2026-06-18T19:06:38Z Warlockelder 203236 Warlockelder teisaldas lehekülje [[Kuu-lethertapp]] pealkirja [[Kuu-lehtertapp]] alla 7175596 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuu-lehtertapp | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Ipomoea alba Alhambra Spain.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Maavitsalaadsed]] ''Solanales'' | sugukond = [[Kassitapulised]] ''Convolvulaceae'' | perekond = [[Lehtertapp]] ''Ipomoea'' | liik = '''Kuu-lehtertapp''' | binaarne = ''Ipomoea alba'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus]] | sünonüümid = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kuu-lehtertapp''' (''Ipomoea alba'') on [[ronitaim]] [[Kassitapulised|kassitapuliste]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[Lehtertapp|lehtertapu]] [[Perekond (bioloogia)|perekonnast]],<ref>{{Cite web|url=https://plants.ces.ncsu.edu/plants/ipomoea-alba/|title=Ipomoea alba (Moonflower, Moonvine, Tropical White Morning Glory) {{!}} North Carolina Extension Gardener Plant Toolbox|website=plants.ces.ncsu.edu|access-date=2025-04-04}}</ref> mis on looduslikult levinud [[Ameerika]] troopilistes ja subtroopilistes piirkondades [[Argentina]]<nowiki/>st Lõuna-[[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikideni]] ning [[Lääne-India saarestik|Lääne-India saartel]].<ref name="Liogier Liogier Martorell 2000 p. 162">{{Cite book|last=Liogier|first=A.H.|year=2000|title=Flora of Puerto Rico and Adjacent Islands: A Systematic Synopsis|publisher=Ed. de la Universidad|isbn=978-0-8477-0369-2|page=163|access-date=7 January 2020|url=https://books.google.com/books?id=ISlUCW8p5GcC&pg=PA163|last2=Liogier|first2=H.A.|last3=Martorell|first3=L.F.|archive-url=https://web.archive.org/web/20220728101739/https://books.google.com/books?id=ISlUCW8p5GcC&pg=PA163|archive-date=28 July 2022}}</ref> == Kirjeldus == Kuu-lehtertapp on keskmiselt 6 kuni 10 meetri kõrgune väänleva varrega [[Püsikud|mitmeaastane]] [[Rohttaimed|rohttaim]]. [[Leht|Lehed]] on [[Munajas leht|munajad]] või kolme- kuni viie[[Hõlmine leht|hõlmised]], [[Terve leheserv|terve serva]] ja südaja alusega ning kuni 20 cm pikad. Taime viie [[Tolmukas|tolmukaga]] valged lõhnavad [[Õis|õied]] avanevad öösiti ning koosnevad viiest kokkukasvanud [[Kroonlehed|kroonlehest]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ipomoea alba |url=https://levypreserve.org/plant-listings/ipomoea-alba/ |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=Leon Levy Native Plant Preserve |keel=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Ipomoea alba - Useful Tropical Plants |url=https://tropical.theferns.info/viewtropical.php?id=Ipomoea+alba |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=tropical.theferns.info}}</ref> Külma või pilves ilmaga püsivad õied kauem lahti, mis võib aga viia kahjustusteni. Seemnete värvus varieerub kollakaspruunist peaaegu mustani, pikkus jääb 10–12 mm ning laius 8–9 mm kanti. Kuu-lehtertapu seemned püsivad hästi vee peal.<ref name="Tropical Drift">{{cite book|last1=Gunn|first1=Charles R.|date=1976|title=World Guide to Tropical Drift Seeds and Fruits|publisher=Quadrangle / New York Times Book Co.|location=New York|isbn=978-0-8129-0616-5|page=92|access-date=26 May 2024|url=https://archive.org/details/worldguidetotrop0000gunn/page/92|last2=Dennis|first2=John V.}}</ref> == Kasutused == [[Fail:Ipomoea_alba_MHNT.BOT.2016.24.51.jpg|pisi|Kuu-lehtertapu seemned ja õied]] [[Mesoameerika]] tsivilisatsioonid kasutasid kuu-lehtertapu mahla kummikastiljast saadud lateksist [[Kautšuk|kautšuki]] tegemiseks, mida kasutati põrkavate kummipallide valmistamisel. Taime mahlas leiduv [[väävel]] tekitas kummis [[Ristseos|ristseoseid]], nagu ka vähemalt 3000 aastat hiljem leiutatud [[Vulkaniseerimine|vulkaniseerimisprotsess]].<ref>{{Cite news|url=http://web.mit.edu/newsoffice/1999/rubber-0714.html|title=Rubber processed in ancient Mesoamerica, MIT researchers find|work=MIT News|access-date=2017-12-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20050425044816/http://web.mit.edu/newsoffice/1999/rubber-0714.html|archive-date=2005-04-25}}</ref> Kuu-lehtertapu lehed, seemned ja pungad on kuumtöödelduna söödavad. Taime on kasutatud ka maohammustuse raviks.<ref name=":2" /> == Kasvatamine == Kuu-lehtertappu kasvatatakse peamiselt [[Ilutaim|ilutaimena]]. Taim on külmakartlik ning ei kannata pikaajalisi temperatuure alla 5°C. Ronitaimena kasvab kuu-lehtertapp toe najal kiiresti, kuid [[Õitsemine|õitsemiseni]] jõudmiseks vajab taim pikka [[Vegetatsiooniperiood|kasvuperioodi]].<ref name=":2" /> Mõnel pool on aiataimena maaletoodud kuu-lehtertapp muutunud [[Invasiivsed võõrliigid|invasiivseks]] võõrliigiks.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Aiataimed]] [[Kategooria:Kassitapulised]] lxpodxa3vaop7kqinrjm6eketpqr7t9 0 717140 7175604 2026-06-18T19:22:45Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: ''''Mai rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Mai (Pärnu)|Mai]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning moodustab osa Pärnu mereäärsest [[poollooduslik kooslus|poollooduslike koosluste]] vööndist.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduska...' 7175604 wikitext text/x-wiki '''Mai rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Mai (Pärnu)|Mai]] linnaosas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning moodustab osa Pärnu mereäärsest [[poollooduslik kooslus|poollooduslike koosluste]] vööndist.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava |väljaandja=Keskkonnaamet |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[File:Pärnu rannaniidu matkarada 2022. aasta juunis.jpg|thumb|Pärnu rannaniidu matkarada 2022. aasta juunis]] [[File:Papiniidu tänav Pärnus.jpg|thumb|Vaade [[Papiniidu tänav]]alt merele]] [[File:Pärnu rannaniidu LKA, Raja ujula taga.jpg|thumb|Mai rannaniit]] == Asend == Mai rannaniit paikneb [[Pärnu]] lõunaosas [[Mai (Pärnu)|Mai]] linnaosa merepoolses servas [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] kaldal. [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] hõlmab Pärnu rannikuosi [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]], [[Rannarajoon]]is, Mai ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas ning ulatub ka [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] [[Reiu]] küla alale.<ref name="kkk" /> Kaitseala kogupindala on 371,4 hektarit, millest ligikaudu 250 hektarit moodustab hooldust vajav [[rannaniit|rannaniidukompleks]]. Mai ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas jääb rannaniidu ja linnalise asustuse vahele kitsas [[mets]]ariba.<ref name="kkk" /> Mai rannaniidu juures paikneb [[Papiniidu tänav]]a pikendusel [[linnuvaatlustorn]]. Teine samalaadne vaatlustorn asub Raekülas [[Hirve tänav]]a otsas.<ref name="err-tornid">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/280207/parnu-rannaniidul-korgub-kaks-toekat-linnuvaatlustorni |pealkiri=Pärnu rannaniidul kõrgub kaks toekat linnuvaatlustorni |väljaandja=ERR |autor=Ester Vilgats |kuupäev=10. september 2014 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Kaitsekord == Mai rannaniit jääb [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] piiresse. Kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati 2007. aastal ning seda on hiljem muudetud.<ref name="kaitse-eeskiri">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=8. mai 2007 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Kaitseala kaitse-eesmärk hõlmab [[Natura 2000]] elupaigatüüpe, sealhulgas [[liivane pagurand|liivaseid]] ja [[mudane pagurand|mudaseid pagurandu]], [[rannikulõugas|rannikulõukaid]], [[rannaniit]]e, [[valged luited|valgeid luiteid]], [[hallid luited|halle luiteid]] ja [[puiskarjamaa|puiskarjamaid]].<ref name="kaitse-eeskiri" /> Kaitsealal on Rannaniidu, Naisteranna ja Vana-Pärnu [[sihtkaitsevöönd]] ning Kristiine [[piiranguvöönd]]. Kristiine on selles kontekstis kaitsevööndi nimi, mitte Pärnu linnaosa.<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Loodus == Mai rannaniit on osa [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] rannaniitude, [[rannikulõugas]]te, [[rannikuluide]]te ja [[roostik]]e kompleksist. Rannaniidu maastikku on kujundanud [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut mööda liikuv liivane sete, selle kuhjumine [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] suudmealal ning [[maakerge]].<ref name="kkk" /> Rannaalad on järk-järgult taimestunud ja kujunenud merevee mõjuga niidualadeks. Pärnu rannaäärseid niidualasid kasutati ajalooliselt [[karjamaa]] ja [[heinamaa]]na, mistõttu kujunes madalmurune, avatud ja vähese kõrgtaimestikuga rannakarjamaa.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on registreeritud mitu kaitsealust taimeliiki, sealhulgas [[emaputk]], [[balti sõrmkäpp]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kahelehine käokeel]], [[soo-neiuvaip]], [[ahtalehine ängelhein]], [[villane katkujuur]] ja [[küürlemmel]].<ref name="kkk" /> == Linnustik == Rannaniidud on olulised [[niidukahlajad|niidukahlajatele]] ja teistele avatud rannikukooslusi vajavatele linnuliikidele. Pärnu rannaniidu kaitsekorralduslikult tähtsate liikide hulka kuuluvad muu hulgas [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[väiketüll]], [[mustsaba-vigle]], [[hüüp]], [[roo-loorkull]], [[rooruik]] ja [[rukkirääk]].<ref name="kkk" /> Mai vaatlustorni juures saab vaadelda nii [[rannaniit|rannaniidul]], [[roostik]]us kui ka [[Pärnu laht|Pärnu lahel]] tegutsevaid linde. Tornis on infostendid lindude ja rannaniidu kaitsealuste taimede joonistustega.<ref name="visit-tornid">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ |pealkiri=Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad |väljaandja=Visit Pärnu |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Hooldus == Rannaniidu avatuna hoidmiseks on vajalik regulaarne [[karjatamine]] või [[niitmine]]. Hooldamata rannaniidul levib [[pilliroog]], mis võib vähendada madalmuruseid kooslusi vajavate taimede ja maas pesitsevate lindude elupaiku.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu vaatlustornide ja kergliiklusteede juures on tuntud ka „linnalehmad”, kes aitavad rannaniitu madalmurusena hoida ja roostumist vähendada.<ref name="visit-tornid" /> == Külastus == Mai rannaniidu ääres kulgeb [[Pärnu Mai ranna kergliiklustee]], mis ühendab Mai elamurajooni [[Pärnu rannapromenaad]]iga. Nelja meetri laiune valgustatud tee sobib jalutamiseks ja [[tervisesport|tervisespordiks]]; raja äärde jäävad rannaniidud, kus saab tutvuda rannikukoosluste ja hooldusloomadega.<ref name="mai-kergliiklustee">{{Netiviide |url=https://visitparnu.com/objekt/parnu-mai-ranna-kergliiklustee/ |pealkiri=Pärnu Mai ranna kergliiklustee |väljaandja=Visit Pärnu |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu linna supluskohtade ülevaates jaguneb [[Mai rand]] kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ning selle kallas on valdavalt rohukattega, kuid leidub ka väiksemaid liivaseid osi.<ref name="parnu-rand">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/rand-ja-ilm |pealkiri=Rand ja ilm |väljaandja=Pärnu linn |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Raeküla rannaniit]] * [[Vana-Pärnu rannaniit]] * [[Mai (Pärnu)]] * [[Pärnu laht]] * [[Rannaniit]] * [[Poollooduslik kooslus]] * [[Pärnu rannaniidu matkarada]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri Riigi Teatajas] * [https://visitparnu.com/objekt/parnu-mai-ranna-kergliiklustee/ Pärnu Mai ranna kergliiklustee Visit Pärnu lehel] * [https://visitparnu.com/objekt/parnu-rannaniidu-vaatlustornid-ja-linnalehmad/ Pärnu rannaniidu vaatlustornid ja linnalehmad Visit Pärnu lehel] * [https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava] [[Kategooria:Pärnu]] om68vib5yb5u5p78pmszmppecvqvdna 0 717141 7175607 2026-06-18T19:44:38Z Paks Margareta 137072 Uus lehekülg: '{{Infokast film | pealkiri = Ajasööja | žanr = [[Animafilm]], [[nukufilm]] | režissöör = [[Mari Kivi]] | stsenarist = Mari Kivi | helilooja = [[Janek Murd]] | operaator = Raivo Möllits<br/>[[Ragnar Neljandi]] | monteerija = [[Kersti Miilen]]<br/>Mari Kivi | kunstnik = Mari Kivi | produtsent = [[Kerdi Oengo]]<br/>Märt Kivi | tootja = [[Nukufilm OÜ]] | aasta = 2025 | esilinastus = 19. august 2025 (Eesti esilinastus, Animist Tallinn) | kestus = 16 minutit 20 sekundit...' 7175607 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Ajasööja | žanr = [[Animafilm]], [[nukufilm]] | režissöör = [[Mari Kivi]] | stsenarist = Mari Kivi | helilooja = [[Janek Murd]] | operaator = Raivo Möllits<br/>[[Ragnar Neljandi]] | monteerija = [[Kersti Miilen]]<br/>Mari Kivi | kunstnik = Mari Kivi | produtsent = [[Kerdi Oengo]]<br/>Märt Kivi | tootja = [[Nukufilm OÜ]] | aasta = 2025 | esilinastus = 19. august 2025 (Eesti esilinastus, Animist Tallinn) | kestus = 16 minutit 20 sekundit | riik = [[Eesti]] }} '''„Ajasööja“''' on 2025. aastal esilinastunud Eesti [[animafilm]], mille režissöör ja stsenarist on [[Mari Kivi]]. Film valmis [[OÜ Nukufilm|Nukufilmi]] stuudios ning kuulub eksperimentaalse stop-motion animatsiooni žanrisse.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Shorts National Competition 5 |url=https://poff.ee/en/film/shorts-national-competition-5/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=poff.ee |keel=en}}</ref> == Sisu == Film jutustab loo eakast naisest, kes satub pärast plahvatust kingsepa töökotta ning liigub seejärel läbi erinevate ruumide ja mälukihistuste. Teekonnal kohtab ta oma nooremat mina ning liigub mineviku ja oleviku vahel, otsides väljapääsu ajatsüklitest. Loo keskmes on aja, mälu ja inimkeha kaduvuse teema, mida käsitletakse sümbolistlikus ja allegoorilises vormis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajasööja |url=https://shortfilmwire.com/fr/embedded/film/200140683/Ajas__ja |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=shortfilmwire.com}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/21693 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> == Tootmine == Filmi režissöör, stsenarist ja kunstnik on [[Mari Kivi]]. Produtsent on [[Kerdi Oengo]] ning filmi tootja on [[OÜ Nukufilm|Nukufilm]]. Animatsioon on loodud stop-motion tehnikas, kasutades savianimatsiooni elemente.<ref name=":1" /> Filmi helikujundus ja visuaalne stiil rõhutavad füüsilise materjali muutumist ajas ning kaduvuse temaatikat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Tõnu Karjatse {{!}} |kuupäev=2026-02-23 |pealkiri=Ülevaade. Sõda ja stiilieksperimendid ehk Eesti animatsioon 2025 |url=https://kultuur.err.ee/1609949561/ulevaade-soda-ja-stiilieksperimendid-ehk-eesti-animatsioon-2025 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Tunnustused ja festivalid == Film osales 2025. aastal [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali]] (PÖFF) lühifilmide programmis PÖFF Shorts.<ref name=":0" /> Samal aastal linastus film Animist Tallinna rahvusvahelisel animafilmide festivalil.<ref name=":1" /> 2026. aastal pälvis film Itaalias toimunud Stop e-Motion Days festivalil eriauhinna kategoorias ''Best Material Craft Award'', mis tunnustas filmi materjalipõhist ja stop-motion animatsioonitehnikat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Mari Kivi "Ajasööja" pälvis Itaalia filmifestivalil eripreemia |url=https://kultuur.err.ee/1610002303/mari-kivi-ajasooja-palvis-itaalia-filmifestivalil-eripreemia |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Samuti sai film 2026. aastal eriauhinna Athens Animfestil (Kreeka) lühifilmide kategoorias.<ref name=":1" /> Film oli 2026. aastal nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindadel]] (EFTA) animafilmi kategoorias.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:2025. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti animafilmid]] 2jawd3yvtq9wz06zz58nvifysr9h2sl 0 717142 7175608 2026-06-18T19:45:19Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: ''''Vana-Pärnu rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnu]] linnaosas [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudme ja [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning on üks Pärnu rannaniidu niiduilmelisemaid osi.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu ranna...' 7175608 wikitext text/x-wiki '''Vana-Pärnu rannaniit''' on [[rannaniit]] [[Pärnu]]s [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnu]] linnaosas [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudme ja [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres. Ala kuulub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] koosseisu ning on üks Pärnu rannaniidu niiduilmelisemaid osi.<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava |väljaandja=Keskkonnaamet |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref><ref name="puhkuseestis">{{Netiviide |url=https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=191 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala |väljaandja=Puhkus Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[File:Pärnu rannaniidu LKA.JPG|thumb|Vaade Pärnu rannaniidu looduskaitsealale Vana-Pärnu vaatetornist]] == Asend == Vana-Pärnu rannaniit paikneb [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmeala ja [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] piiril. [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] hõlmab Pärnu rannikuosi [[Vana-Pärnu linnaosa|Vana-Pärnus]], [[Rannarajoon]]is, [[Mai (Pärnu)|Mai]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] linnaosas ning ulatub ka [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] [[Reiu]] küla alale.<ref name="kkk" /> Vana-Pärnu rannaniit on seotud [[Vana-Pärnu rand|Vana-Pärnu rannaga]], [[Pärnu muul]]ide piirkonnaga ja [[Pärnu lahe hoiuala]]ga. Looduskaitseala piirneb ka [[Pärnu jõe hoiuala]]ga.<ref name="kkk" /> Vana-Pärnu rannaniidu alal paikneb [[linnuvaatlustorn]], kust avaneb vaade [[rannaroostik]]ule, [[rannaniit|rannaniidule]], [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmele, [[Pärnu muul]]idele ja [[Pärnu laht|Pärnu lahele]].<ref name="vana-parnu-torn">{{Netiviide |url=https://puhkaeestis.ee/et/vana-parnu-linnuvaatlustorn |pealkiri=Vana-Pärnu linnuvaatlustorn |väljaandja=Puhka Eestis |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Kaitsekord == Vana-Pärnu rannaniit jääb [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] piiresse. Kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati 2007. aastal ning seda on hiljem muudetud.<ref name="kaitse-eeskiri">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 |pealkiri=Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=8. mai 2007 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Vana-Pärnu rannaniit kuulub Vana-Pärnu [[sihtkaitsevöönd]]isse. Vöönd on [[EELIS]]es registreeritud koodiga KLO1101288; selle maismaa pindala on 61,5 hektarit ja siseveekogude pindala 1,3 hektarit.<ref name="eelis-vana-parnu">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/ala/-2054193664 |pealkiri=Pärnu rannaniidu LKA, Vana-Pärnu skv. KLO1101288 |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada [[rannaniit]]e, [[rannikulõugas|rannikulõukaid]], [[puiskarjamaa|puiskarjamaid]], [[liivane pagurand|liivaseid]] ja [[mudane pagurand|mudaseid pagurandu]] ning seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaiku.<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Loodus == Vana-Pärnu rannaniit on osa [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] rannaniitude, [[rannikulõugas]]te, [[rannikuluide]]te, [[rannaroostik]]e ja madalate rannavete kompleksist. Pärnu rannikumaastiku kujunemisel on olulised [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut mööda liikuv liivane sete, selle kuhjumine [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] suudmealal ning [[maakerge]].<ref name="kkk" /> Rannaalad on järk-järgult taimestunud ja kujunenud merevee mõjuga niidualadeks. Pärnu rannaäärseid niidualasid kasutati ajalooliselt [[karjamaa]] ja [[heinamaa]]na, mistõttu kujunes madalmurune, avatud ja vähese kõrgtaimestikuga rannakarjamaa.<ref name="kkk" /> Pärnu rannaniidu looduskaitsealal on registreeritud mitu kaitsealust taimeliiki, sealhulgas [[emaputk]], [[balti sõrmkäpp]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kahelehine käokeel]], [[soo-neiuvaip]], [[ahtalehine ängelhein]], [[villane katkujuur]] ja [[küürlemmel]].<ref name="kkk" /> == Linnustik == Vana-Pärnu rannaniit on oluline [[linnuvaatlus]]koht. Vaatlustornist saab jälgida nii [[rannaroostik]]us, [[rannaniit|rannaniidul]] kui ka merel viibivaid linde; eri aastaaegadel võib piirkonnas kohata üle 100 linnuliigi.<ref name="vana-parnu-torn" /> Pärnu rannaniidu kaitsekorralduslikult tähtsate liikide hulka kuuluvad muu hulgas [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[väiketüll]], [[mustsaba-vigle]], [[hüüp]], [[roo-loorkull]], [[rooruik]] ja [[rukkirääk]].<ref name="kkk" /> == Hooldus == Rannaniidu avatuna hoidmiseks on vajalik regulaarne [[karjatamine]] või [[niitmine]]. Hooldamata rannaniidul levib [[pilliroog]], mis võib vähendada madalmuruseid kooslusi vajavate taimede ja maas pesitsevate lindude elupaiku.<ref name="kkk" /> Rannaniidu ja Vana-Pärnu sihtkaitsevööndites on poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik [[hein]]a ja [[pilliroog|roo]] niitmine, loomade [[karjatamine]] ning puu- ja põõsarinde harvendamine.<ref name="kaitse-eeskiri" /> == Külastus == Vana-Pärnu rannaniidu juures asuv [[linnuvaatlustorn]] on 8 meetri kõrgune. Tornist avaneb vaade [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmele, [[Pärnu muul]]idele, rannaribale, rannaniidule ja merelindudele. Parklast tornini ja tagasi on umbes üks kilomeeter kõndimist.<ref name="vana-parnu-torn" /> Vana-Pärnu rannaniit on seotud ka [[Vana-Pärnu rand|Vana-Pärnu rannaga]]. Pärnu linna supluskohtade ülevaates on Vana-Pärnu ranna kallas umbes 630 meetrit pikk ja valdavalt rohukattega; meri on seal pikalt madal.<ref name="parnu-rand">{{Netiviide |url=https://parnu.ee/rand-ja-ilm |pealkiri=Rand ja ilm |väljaandja=Pärnu linn |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Raeküla rannaniit]] * [[Mai rannaniit]] * [[Vana-Pärnu rand]] * [[Vana-Pärnu linnaosa]] * [[Pärnu jõgi]] * [[Pärnu laht]] * [[Rannaniit]] * [[Poollooduslik kooslus]] * [[Pärnu muul]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106072016025 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri Riigi Teatajas] * [https://eelis.ee/ala/-2054193664 Vana-Pärnu sihtkaitsevöönd EELISes] * [https://puhkaeestis.ee/et/vana-parnu-linnuvaatlustorn Vana-Pärnu linnuvaatlustorn Puhka Eestis lehel] * [https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-03/P%C3%A4rnu%20rannaniidu%20looduskaitseala%20kaitsekorralduskava.pdf Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava] [[Kategooria:Pärnu]] dcf5dgefzwr4u3d0iik3oco09edf7ah 0 717143 7175621 2026-06-18T20:17:43Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: ''''Pärnu lahe hoiuala''' on [[hoiuala]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu laht|Pärnu lahes]] ja sellega seotud rannikualadel. Hoiuala KKR-kood on KLO2000286.<ref name="eelis">{{Netiviide |url=https://infoleht.eelis.ee/ala/-1032035584 |pealkiri=Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu lahe hoiuala on üks Eesti suuremaid kaitstavaid merealasid. EELISe kaitstava mereala statistikas on ala kogupindalana esitatud...' 7175621 wikitext text/x-wiki '''Pärnu lahe hoiuala''' on [[hoiuala]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu laht|Pärnu lahes]] ja sellega seotud rannikualadel. Hoiuala KKR-kood on KLO2000286.<ref name="eelis">{{Netiviide |url=https://infoleht.eelis.ee/ala/-1032035584 |pealkiri=Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu lahe hoiuala on üks Eesti suuremaid kaitstavaid merealasid. EELISe kaitstava mereala statistikas on ala kogupindalana esitatud 101 605 ha, millest mereala moodustab 101 151 ha.<ref name="mereala-stat">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/avalik/el_fil/Kaitstava%20mereala%20pindala.htm |pealkiri=Kaitstava mereala pindala Eestis aastatel 1999–2017 |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Registriobjekti andmetes on maismaa pindala 455,1 ha ja siseveekogude pindala 7,3 ha.<ref name="eelis" /> == Kaitse alla võtmine == Pärnu lahe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. aasta määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”.<ref name="rt">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13346492 |pealkiri=Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=18. mai 2007 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Hoiuala valitseja on [[Keskkonnaamet]].<ref name="rt" /> == Asend == Pärnu lahe hoiuala paikneb [[Liivi laht|Liivi lahe]] kirdeosas, hõlmates suure osa [[Pärnu laht|Pärnu lahest]] ning selle ranniku, madalike ja laidudega seotud linnuelupaikadest. Hoiuala asub [[Häädemeeste vald|Häädemeeste]], [[Kihnu vald|Kihnu]], [[Lääneranna vald|Lääneranna]] ja [[Pärnu]] omavalitsuse alal.<ref name="eelis" /> Hoiuala ulatub muu hulgas [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] [[Metsaküla (Häädemeeste)|Metsaküla]], [[Tahkuranna]], [[Uulu]] ja [[Võiste]] piirkonda, [[Kihnu]] saare ümbrusse, [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] rannikualadele ning Pärnu linna rannikukülade ja Pärnu lahe äärsete aladeni.<ref name="eelis" /> Pärnu lahe hoiuala piirneb või kattub mitme teise kaitstava loodusobjekti ja [[Natura 2000]] alaga, sealhulgas [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]], [[Pärnu jõe hoiuala]], [[Valgeranna hoiuala]], [[Luitemaa looduskaitseala]], [[Kihnu hoiuala]], [[Manija maastikukaitseala]] ja [[Sorgu looduskaitseala]] piirkonnaga.<ref name="eelis" /> == Kaitse-eesmärk == Hoiuala kaitse-eesmärk on [[Euroopa Liidu linnudirektiiv|linnudirektiivi]] I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata [[rändlinnud|rändlinnuliikide]] elupaikade kaitse.<ref name="eelis" /><ref name="rt" /> Kaitstavate liikide hulka kuuluvad muu hulgas [[tuttpütt]], [[kormoran]], [[väikeluik]], [[laululuik]], [[kühmnokk-luik]], [[rabahani]], [[suur-laukhani]], [[hallhani]], [[valgepõsk-lagle]], [[ristpart]], [[viupart]], [[rääkspart]], [[piilpart]], [[sinikael-part]], [[soopart]], [[rägapart]], [[luitsnokk-part]], [[tuttvart]], [[merivart]], [[hahk]], [[aul]], [[mustvaeras]], [[tõmmuvaeras]], [[sõtkas]], [[rohukoskel]], [[jääkoskel]], [[väikekoskel]], [[merikotkas]], [[roo-loorkull]], [[täpikhuik]], [[rukkirääk]], [[liivatüll]], [[kiivitaja]], [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[mustsaba-vigle]], [[vöötsaba-vigle]], [[tumetilder]], [[punajalg-tilder]], [[mudatilder]], [[kivirullija]], [[naerukajakas]], [[kalakajakas]], [[tõmmukajakas]], [[jõgitiir]], [[randtiir]], [[väiketiir]], [[rästas-roolind]] ja [[punaselg-õgija]].<ref name="eelis" /> == Loodus == Pärnu lahe hoiuala hõlmab ulatuslikku madalat mereala, rannikumadalikke, lahtesid, laidusid ja rannikuelupaiku. Ala väärtus on seotud [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] madala vee, rannikumere, [[roostik]]e, [[rannaniit]]ude ja saartega, mis pakuvad lindudele pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatuspaiku.<ref name="eelis" /> Pärnu laht on tähtis veelindude rändeaegne peatuspaik. Kevad- ja sügisrändel peatub Pärnu lahe piirkonnas üle 20 000 veelinnu; ala on eriti oluline [[väikeluik|väikeluige]], [[laululuik|laululuige]] ja [[valgepõsk-lagle]] jaoks.<ref name="parnumaa">{{Netiviide |url=https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-06/Parnumaa_est%202012.pdf |pealkiri=Pärnumaa kaitsealad |väljaandja=Keskkonnaamet |aasta=2012 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Hoiuala piiresse jääb mitmeid rannikuveekogusid ja rannalõike, sealhulgas [[Pärnu lahe avaosa]], [[Pärnu lahe lääneosa]], [[Pärnu lahe keskosa]], [[Liivi lahe avaosa]], [[Värati laht]], [[Kabli]]–[[Jaagupi]] rand, [[Rannametsa]] rand, [[Kõrksaare rand]], [[Ranniku rand]] ja [[Kavaru rand]].<ref name="eelis" /> == Linnustik == Pärnu lahe hoiuala on eelkõige [[linnuala]]. Selle kaitseväärtus seisneb suurel hulgal veelindudes ja rannikulindudes, kes kasutavad Pärnu lahte pesitsus-, toitumis-, sulgimis- või rändepeatusalana.<ref name="eelis" /> Veelindudest on alal olulised [[luiged]], [[haned]], [[pardid]], [[vardid]], [[vaerad]], [[kosklad]] ja [[kajakad]]. Rannikulindudest ja kahlajatest on tähtsad muu hulgas [[liivatüll]], [[kiivitaja]], [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[mustsaba-vigle]], [[vöötsaba-vigle]], [[tumetilder]], [[punajalg-tilder]], [[mudatilder]] ja [[kivirullija]].<ref name="eelis" /> Röövlindudest kuuluvad kaitse-eesmärkide hulka [[merikotkas]] ja [[roo-loorkull]]. Roostike ja rannaniitude linnustikus on olulised ka [[täpikhuik]], [[rukkirääk]], [[rästas-roolind]] ja [[punaselg-õgija]].<ref name="eelis" /> == Seos Natura 2000 võrgustikuga == Pärnu lahe hoiuala asub osaliselt või täielikult mitmel rahvusvahelise tähtsusega alal. Hoiuala on seotud [[Pärnu lahe linnuala]]ga, mille Natura 2000 kood on EE0040346.<ref name="parnu-lahe-linnuala">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/rahvala/1040275374 |pealkiri=Pärnu lahe linnuala EE0040346 |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu lahe linnuala kinnitati 30. aprillil 2004. Linnuala maismaa pindala on 3883,71 ha ja siseveekogude pindala 40,17 ha.<ref name="parnu-lahe-linnuala" /> Pärnu lahe hoiuala kattub või seostub ka teiste Natura 2000 aladega, sealhulgas [[Luitemaa linnuala]], [[Luitemaa loodusala]], [[Kihnu loodusala]], [[Manilau-Hanilaiu loodusala]], [[Rannaniidu loodusala]], [[Valgeranna loodusala]], [[Lao loodusala]], [[Raespa loodusala]], [[Kastna loodusala]], [[Sõmeri loodusala]] ja [[Tõstamaa loodusala]].<ref name="eelis" /> == Kaitstavad saared ja laidud == Pärnu lahe hoiuala piiresse jääb hulk väikesaari ja laide. EELISe seoste loendis on nimetatud muu hulgas [[Kõrksaar]], [[Riibaka]], [[Väikeraba]], [[Suurraba]] ja mitu nimeta laidu.<ref name="eelis" /> Osa Pärnu lahe laidudest ja saartest on seotud ka teiste kaitsealadega. [[Sorgu looduskaitseala]] moodustati 2014. aastal varasema Sorgu saare kaitseala ja Pärnu lahe hoiuala osa baasil.<ref name="sorgu">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/118032014005 |pealkiri=Sorgu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=13. märts 2014 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Pärnu laht]] * [[Liivi laht]] * [[Pärnu lahe linnuala]] * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Pärnu jõe hoiuala]] * [[Valgeranna hoiuala]] * [[Luitemaa looduskaitseala]] * [[Kihnu hoiuala]] * [[Sorgu looduskaitseala]] * [[Manija maastikukaitseala]] * [[Rannaniit]] * [[Roostik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://infoleht.eelis.ee/ala/-1032035584 Pärnu lahe hoiuala EELISes] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/13346492 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas] * [https://www.eelis.ee/rahvala/1040275374 Pärnu lahe linnuala EELISes] * [https://eelis.ee/avalik/el_fil/Kaitstava%20mereala%20pindala.htm Kaitstava mereala pindala Eestis aastatel 1999–2017] [[Kategooria:Eesti hoiualad]] [[Kategooria:Liivi laht]] jn6n24bvdh74vulehx2gkjxnkgp47pa 0 717144 7175636 2026-06-18T20:49:59Z ~2026-31886-85 230569 Uus lehekülg: '[[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell''' on puidutöös kasutatav ovaalse kujuga puidust ühenduselement, mida kasutatakse kahe detaili liitmiseks.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.[https://vbh.ee/puittuublid_ja_lamellid/]</ref> Liite tegemisel paigutatakse lamell mõlemasse ühendatavasse detaili freesitud pesasse ja kinnitatakse liimiga. Liideslamelle valmistatakse tavaliselt pressitud pö...' 7175636 wikitext text/x-wiki [[Fail:Https assets.webp|pisi|Liideslamell]] '''Liideslamell''' on puidutöös kasutatav ovaalse kujuga puidust ühenduselement, mida kasutatakse kahe detaili liitmiseks.<ref>VBH Estonia OÜ. "Puittüüblid ja lamellid". ''VBH Estonia''. Vaadatud 10. juunil 2026.[https://vbh.ee/puittuublid_ja_lamellid/]</ref> Liite tegemisel paigutatakse lamell mõlemasse ühendatavasse detaili freesitud pesasse ja kinnitatakse liimiga. Liideslamelle valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust. Liideslamell-liidet kasutatakse eelkõige mööblitööstuses detailide joondamiseks ning liimühenduse tugevdamiseks.<ref>Atar, Musa; Ozcifci, Ayhan; Altinok, Mustafa; Celikel, Uzeyir (2009). "Determination of diagonal compression and tension performances for case furniture corner joints constructed with wood biscuits". ''Materials & Design'' 30 (3): 665–670. DOI:10.1016/j.matdes.2008.05.023. Vaadatud 12. mail 2026.[https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S026130690800201X]</ref> == Tööpõhimõte ja materjalid == Liitesoonte tegemiseks freesitakse ühendatavatesse detailidesse lamellfreesiga sobiva suurusega pesad. Seejärel kantakse pesadesse liim, paigutatakse nendesse liideslamell ning surutakse detailid kokku. Puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul lamell paisub, suurendades kontaktpinda ja aidates kaasa tiheda ühenduse tekkele. == Tugevus ja mehaanilised omadused == Liideslamell-liite tugevus sõltub muu hulgas kasutatavast liimitüübist,<ref>Morsi Hussein, R. M. (2013). "Mechanical characteristics of wood biscuit joints". DOI:10.1179/002032009X12536100262033. Vaadatud 13. mail 2026.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1179/002032009X12536100262033]</ref> ühendatava materjali tihedusest ning lamellide arvust ja suurusest. Lamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust üldjuhul vähem. Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on liideslamell painde- ja tõmbekoormuse suhtes enamasti nõrgem, kuid sobib hästi nihkekoormuste talumiseks. == Kasutusalad ja eelised == Liideslamell-liite eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti aitab see ühendatavaid detaile joondada, kuna enne liimi kuivamist on võimalik detaile piki soont vähesel määral nihutada. Seetõttu kasutatakse liideslamelle sageli plaatmaterjalide, näiteks [[MDF-plaat|MDF-i]] ja [[Puitlaastplaat|puitlaastplaadi]], ühendamiseks mööbli valmistamisel. == Viited == <references /> dcwnhh537c19usdk36u7sbh9p2dvlke 0 717145 7175641 2026-06-18T21:27:47Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: 'qet'''Pärnu jõe hoiuala''' on [[hoiuala]] peamiselt [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kesk- ja alamjooksul. Hoiuala KKR-kood on KLO2000293.<ref name="eelis">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/ala/-1976599040 |pealkiri=Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Hoiuala maismaa pindala on 20,9 hektarit ja siseveekogude pindala 678,1 hektarit. Hoiuala kuulub [[IUCN]]i VI kategooriasse kui piira...' 7175641 wikitext text/x-wiki qet'''Pärnu jõe hoiuala''' on [[hoiuala]] peamiselt [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kesk- ja alamjooksul. Hoiuala KKR-kood on KLO2000293.<ref name="eelis">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/ala/-1976599040 |pealkiri=Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293) |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Hoiuala maismaa pindala on 20,9 hektarit ja siseveekogude pindala 678,1 hektarit. Hoiuala kuulub [[IUCN]]i VI kategooriasse kui piiratud looduskasutusega kaitseala.<ref name="eelis" /> == Kaitse alla võtmine == Pärnu jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. aasta määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”.<ref name="rt">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019012 |pealkiri=Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas |väljaandja=Riigi Teataja |kuupäev=18. mai 2007 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Hoiuala valitseja on [[Keskkonnaamet]].<ref name="rt" /> == Asend == Pärnu jõe hoiuala hõlmab [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kesk- ja alamjooksu lõike ning mitme lisajõe ja kraavi suudmealadega seotud vooluveekogusid. Hoiuala ulatub [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa valla]], [[Tori vald|Tori valla]] ja [[Pärnu]] linna aladele.<ref name="eelis" /> Hoiualaga seotud asulad on muu hulgas [[Kurgja]], [[Suurejõe]], [[Vihtra]], [[Võiera]], [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]], [[Tori alevik|Tori]], [[Sindi]], [[Paikuse]], [[Tammiste]] ja [[Pärnu]].<ref name="eelis" /> Pärnu jõe loodusala on laiem [[Natura 2000]] ala, mida kaitstakse peamiselt Pärnu jõe hoiualana. Maakondlikult on see jagatud kaheks: [[Pärnu jõe hoiuala (Järva)]] ja Pärnu jõe hoiuala (Pärnu).<ref name="kkk">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/getdok/1325597204 |pealkiri=Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015–2024 |väljaandja=Keskkonnaamet |aasta=2015 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Kaitse-eesmärk == Hoiuala kaitse-eesmärk on [[Euroopa Liidu loodusdirektiiv|loodusdirektiivi]] I lisas nimetatud elupaigatüübi [[jõed ja ojad|jõgede ja ojade]] kaitse ning II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse.<ref name="eelis" /><ref name="rt" /> Kaitstavate liikide hulka kuuluvad [[hink]], [[võldas]], [[jõesilm]], [[lõhe]] ja [[paksukojaline jõekarp]].<ref name="eelis" /> Pärnu jõe loodusala kaitseväärtuste hulka kuuluvad lisaks vooluveekogude elupaigatüübile ka [[lamminiit|lamminiidud]] ja [[puisniit|puisniidud]].<ref name="kkk" /> == Loodus == Pärnu jõe hoiuala on osa [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] jõestikust. [[Roosna-Alliku]] allikajärvest algava Pärnu jõe pikkus on 144 km ja [[valgla]] 6920 km². Jõgi kuulub Eesti suuremate ja veerikkamate jõgede hulka.<ref name="kkk" /> Pärnu jõe tähtsamate lisajõgede hulka kuuluvad [[Vodja jõgi|Vodja]], [[Esna jõgi|Esna]], [[Reopalu jõgi|Reopalu]], [[Prandi jõgi|Prandi]], [[Lintsi jõgi|Lintsi]], [[Aruküla jõgi|Aruküla]], [[Mädara jõgi|Mädara]], [[Käru jõgi|Käru]], [[Vändra jõgi|Vändra]], [[Navesti jõgi|Navesti]], [[Kurina jõgi|Kurina]], [[Reiu jõgi|Reiu]] ja [[Sauga jõgi|Sauga]].<ref name="kkk" /> Pärnu jõe loodusala piiresse kuuluvad lisaks Pärnu jõele ka allikatoiteliste [[Esna jõgi|Esna]] ja [[Vodja jõgi|Vodja]] alamjooksud ning ligikaudu 60 hektarit Pärnu jõega piirnevat maad [[Türi]] ja [[Paide]] vahel.<ref name="kkk" /> Pärnu jõe loodusala on Eesti kõige ulatuslikum vooluveekogude [[Natura 2000]] ala. Loodusalale kuuluvate jõelõikude kogupikkus on ligi 130 km.<ref name="kkk" /> == Kalastik ja veeelustik == Pärnu jõgi on liigirikas vooluveekogu. Koos juhuslikult jõkke sattuvate liikidega võib Pärnu jões kohata 38 kala- ja sõõrsuuliiki.<ref name="kkk" /> Lõhe kaitse seisukohast on Pärnu jõestik oluline loodusliku taastootmise piirkond. Pärnu jõe lõheasurkonda on mõjutanud ajaloolised rändetõkked, eeskätt endine [[Sindi pais]].<ref name="kkk" /> [[Jõesilm]] vajab sigimiseks vaba liikumisvõimalust mere ja kudemiseks sobivate jõelõikude vahel. [[Võldas]] ja [[hink]] elavad jõelõikudes, kus leidub liigile sobivaid põhjaelupaiku. [[Paksukojaline jõekarp]] on tundlik vooluveekogude seisundi ja põhjasubstraadi muutuste suhtes.<ref name="kkk" /> == Seos Natura 2000 võrgustikuga == Pärnu jõe hoiuala kuulub [[Pärnu jõe loodusala]] koosseisu. Pärnu jõe loodusala Natura 2000 kood on EE0040345.<ref name="parnu-joe-loodusala">{{Netiviide |url=https://eelis.ee/rahvala/1066097427 |pealkiri=Pärnu jõe loodusala EE0040345 |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Pärnu jõe loodusala kinnitati 12. detsembril 2008. Loodusala maismaa pindala on 82,86 hektarit ja siseveekogude pindala 767,56 hektarit.<ref name="parnu-joe-loodusala" /> Pärnu jõe loodusala piiresse jäävad või sellega seostuvad muu hulgas [[Türi maastikukaitseala]], [[Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala]], [[Reiu jõe hoiuala]], [[Niidu maastikukaitseala]], [[Tori põrgu looduskaitseala]] ning Pärnu jõe hoiuala Järva ja Pärnu osad.<ref name="parnu-joe-loodusala" /> == Kaitsekorraldus == Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava koostati aastateks 2015–2024. Kaitsekorralduse keskmes olid jõe-elupaikade ja kaitstavate liikide seisund, kalade rändevõimalused, paisude mõju ning kaitstava ala tähistamine ja tutvustamine.<ref name="kkk" /> Olulisemate kaitsekorralduslike tegevuste hulka kuulusid jõgede elupaikade, kudealade ja liikide seisundi uuringud, maaparandussüsteemide mõju hindamine, Sindi ja Jändja paisude kaladele läbitavaks muutmine ning väiksemate inimtekkeliste voolutakistuste likvideerimine.<ref name="kkk" /> == Seotud veekogud == Hoiualaga on seotud hulk [[Pärnu jõgikond|Pärnu jõgikonna]] veekogusid ja kraave. EELISe registriseostes on nimetatud muu hulgas [[Navesti jõgi]], [[Lintsi jõgi]], [[Mädara jõgi]], [[Aruküla jõgi]], [[Muraka oja]], [[Piistaoja]], [[Suuroja]], [[Leppoja]], [[Niidu oja]], [[Võinoja]], [[Lüüste peakraav]] ja [[Pärnu laht]].<ref name="eelis" /> == Vaata ka == * [[Pärnu jõgi]] * [[Pärnu jõe loodusala]] * [[Pärnu jõe hoiuala (Järva)]] * [[Pärnu laht]] * [[Reiu jõe hoiuala]] * [[Pärnu jõe maastikukaitseala]] * [[Tori põrgu]] * [[Sindi pais]] * [[Hink]] * [[Võldas]] * [[Jõesilm]] * [[Lõhe]] * [[Paksukojaline jõekarp]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://eelis.ee/ala/-1976599040 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) EELISes] * [https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019012 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas] * [https://eelis.ee/rahvala/1066097427 Pärnu jõe loodusala EELISes] * [https://eelis.ee/getdok/1325597204 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015–2024] [[Kategooria:Eesti hoiualad]] [[Kategooria:Pärnu jõgikond]] i6256iol5w5iaomgfdj0sel7owbyo7z 0 717146 7175642 2026-06-18T21:27:54Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Kuu-lehtertapp]] 7175642 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kuu-lehtertapp]] rr3y88t0lgp0jo9t1f2nvmi7xssa257 0 717147 7175649 2026-06-18T21:53:38Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: ''''Pärnu lahe linnuala''' on [[Natura 2000]] võrgustikku kuuluv [[linnuala]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ja seda ümbritsevate rannikualade piirkonnas. Linnuala Natura 2000 kood on EE0040346.<ref name="eelis">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/rahvala/1040275374 |pealkiri=Pärnu lahe linnuala EE0040346 |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Linnuala maismaa pindala on 3883,71 hektarit ja siseveekogude pindala 40,17 hekt...' 7175649 wikitext text/x-wiki '''Pärnu lahe linnuala''' on [[Natura 2000]] võrgustikku kuuluv [[linnuala]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ja seda ümbritsevate rannikualade piirkonnas. Linnuala Natura 2000 kood on EE0040346.<ref name="eelis">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/rahvala/1040275374 |pealkiri=Pärnu lahe linnuala EE0040346 |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Linnuala maismaa pindala on 3883,71 hektarit ja siseveekogude pindala 40,17 hektarit. Ala kinnitati 30. aprillil 2004.<ref name="eelis" /> == Asend == Pärnu lahe linnuala paikneb [[Liivi laht|Liivi lahe]] kirdeosas [[Pärnu laht|Pärnu lahes]] ning selle rannikualadel. Ala ulatub [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]], [[Kihnu vald|Kihnu valla]], [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] ja [[Pärnu]] linna aladele.<ref name="eelis" /> Linnualaga seotud asustusüksuste hulka kuuluvad muu hulgas [[Metsaküla (Häädemeeste)|Metsaküla]], [[Tahkuranna]], [[Uulu]], [[Võiste]], [[Kihnu]] saare külad, [[Matsi]], [[Raespa]], [[Saare (Lääneranna)|Saare]], [[Saulepi]], [[Vaiste]], [[Audru alevik|Audru]], [[Kabriste]], [[Kastna]], [[Kavaru]], [[Lao]], [[Lindi]], [[Liu]], [[Manija]], [[Marksa]], [[Papsaare]], [[Pootsi]], [[Põldeotsa]], [[Valgeranna]] ja [[Värati]].<ref name="eelis" /> Pärnu lahe linnuala hõlmab või puudutab mitut kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas [[Pärnu lahe hoiuala]], [[Kihnu hoiuala]], [[Valgeranna hoiuala]], [[Raespa hoiuala]], [[Sõmeri hoiuala]], [[Luitemaa looduskaitseala]], [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]], [[Manija maastikukaitseala]], [[Kihnu laidude looduskaitseala]], [[Sorgu looduskaitseala]], [[Kastna maastikukaitseala]], [[Tõstamaa maastikukaitseala]] ja [[Audru poldri looduskaitseala]].<ref name="eelis" /> == Kaitse-eesmärk == Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärk on [[Euroopa Liidu linnudirektiiv|linnudirektiivi]] I lisas nimetatud liikide ja teiste regulaarselt esinevate [[rändlinnud|rändlinnuliikide]] elupaikade kaitse. Linnuala on seotud nii [[rannaniit|rannaniitude]], [[roostik]]e, [[madal meri|madalate merealade]], [[laid]]ude, [[saar]]te kui ka [[rannik]]uelupaikadega.<ref name="eelis" /> Kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muu hulgas [[naerukajakas]], [[jääkoskel]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[väikeluik]], [[rabahani]], [[rääkspart]], [[kalakajakas]], [[laululuik]], [[tutt-tiir]], [[sõtkas]], [[kühmnokk-luik]], [[tuttpütt]], [[tõmmukajakas]], [[randtiir]], [[roo-loorkull]], [[hallhani]], [[liivatüll]], [[mustvaeras]], [[hahk]], [[tõmmuvaeras]], [[aul]], [[jõgitiir]], [[kormoran]], [[merivart]], [[tuttvart]], [[tumetilder]], [[soopart]], [[valgepõsk-lagle]], [[väiketiir]], [[piilpart]], [[sooräts]], [[sinikael-part]], [[rohukoskel]], [[kivirullija]], [[rägapart]], [[tutkas]], [[mustsaba-vigle]], [[luitsnokk-part]], [[suur-laukhani]], [[niidurüdi]], [[viupart]] ja [[rästas-roolind]].<ref name="eelis" /> == Loodus == Pärnu lahe linnuala hõlmab mitmekesiseid [[rannik]]u- ja [[meri|mere]]elupaiku. Ala väärtus on seotud [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] madala rannikumere, [[roostik]]e, [[rannaniit]]ude, [[laid]]ude, väikesaarestiku ja rändepeatuspaikadega.<ref name="eelis" /> [[Pärnu laht]] on madal ja toidurohke mereala, mis sobib paljudele [[veelinnud|veelindudele]] peatumiseks, toitumiseks, sulgimiseks ja rändeks. Rannikul paiknevad [[rannaniit|rannaniidud]] ja [[roostik]]ud pakuvad elupaiku nii [[haudelinnud|haudelindudele]] kui ka [[rändlinnud|rändlindudele]].<ref name="eelis" /> Linnuala piiresse jäävad või sellega seostuvad mitmed [[Natura 2000]] loodusalad, sealhulgas [[Luitemaa loodusala]], [[Kihnu loodusala]], [[Manilau-Hanilaiu loodusala]], [[Rannaniidu loodusala]], [[Valgeranna loodusala]], [[Lao loodusala]], [[Raespa loodusala]], [[Kastna loodusala]], [[Sõmeri loodusala]] ja [[Tõstamaa loodusala]].<ref name="eelis" /> == Linnustik == Pärnu lahe linnuala on oluline [[linnuala]] nii pesitsevatele, sulgivatele kui ka rändel peatuvatele lindudele. Ala linnustikus on tähtsad [[luiged]], [[haned]], [[pardid]], [[vardid]], [[vaerad]], [[kosklad]], [[tiirud]], [[kajakad]] ja [[kahlajad]].<ref name="eelis" /> Rannaniitude ja madalate rannikualadega on seotud muu hulgas [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[mustsaba-vigle]], [[tumetilder]] ja [[kivirullija]]. Roostike ja rannikuveekogude liikidest kuuluvad ala kaitseväärtuste hulka [[roo-loorkull]], [[rästas-roolind]], [[tuttpütt]] ja [[kormoran]].<ref name="eelis" /> Merel ja madalatel lahtedel on olulised [[aul]], [[mustvaeras]], [[tõmmuvaeras]], [[sõtkas]], [[merivart]], [[tuttvart]], [[rohukoskel]], [[jääkoskel]], [[hahk]], [[tutt-tiir]], [[jõgitiir]], [[randtiir]] ja [[väiketiir]].<ref name="eelis" /> == Inventuurid ja seire == Pärnu lahe linnualal on tehtud Natura 2000 linnualade linnustiku inventuure. 2017. aasta inventuuriaruande koostasid [[Eesti Ornitoloogiaühing]] ja Aves OÜ.<ref name="inventuur2017">{{Netiviide |url=https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/dokid/-820252020 |pealkiri=Linnualade inventuurid ja seire. Pärnu lahe linnuala inventuuri aruanne 2017 |väljaandja=Keskkonnaportaal |aasta=2017 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[Eesti Ornitoloogiaühing]] on teinud Natura 2000 linnualadel linnustikuloenduse projekte alates 2012. aastast. Pärnu laht kuulus aastatel 2016–2018 inventeeritud linnualade hulka koos [[Väinameri|Väinamere]], [[Võrtsjärv]]e ja [[Marimetsa-Õmma linnuala]]ga.<ref name="eoy">{{Netiviide |url=https://www.eoy.ee/ET/17/240/natura-2000-linnualade-linnustiku-inventuurid/ |pealkiri=Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid |väljaandja=Eesti Ornitoloogiaühing |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Seotud kaitsealad == Pärnu lahe linnuala kattub või piirneb mitme kaitstava alaga. Suure osa mere- ja rannikuelupaikade kaitset tagab [[Pärnu lahe hoiuala]]. Linnuala rannikulised ja saartega seotud osad seostuvad ka [[Kihnu hoiuala]], [[Valgeranna hoiuala]], [[Luitemaa looduskaitseala]], [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]], [[Manija maastikukaitseala]], [[Kihnu laidude looduskaitseala]], [[Sorgu looduskaitseala]] ja [[Audru poldri looduskaitseala]]ga.<ref name="eelis" /> == Vaata ka == * [[Pärnu laht]] * [[Pärnu lahe hoiuala]] * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Kihnu hoiuala]] * [[Luitemaa looduskaitseala]] * [[Manija maastikukaitseala]] * [[Sorgu looduskaitseala]] * [[Pärnu rannaniit]] * [[Rannaniit]] * [[Roostik]] * [[Natura 2000]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.eelis.ee/rahvala/1040275374 Pärnu lahe linnuala EELISes] * [https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/dokid/-820252020 Pärnu lahe linnuala inventuuri aruanne Keskkonnaportaalis] * [https://www.eoy.ee/ET/17/240/natura-2000-linnualade-linnustiku-inventuurid/ Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehel] [[Kategooria:Liivi laht]] 4sefnbzbtqmie1ceoi7uozjrqvio84t 7175650 7175649 2026-06-18T21:54:31Z LeeMarx 59920 /* Vaata ka */ 7175650 wikitext text/x-wiki '''Pärnu lahe linnuala''' on [[Natura 2000]] võrgustikku kuuluv [[linnuala]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ja seda ümbritsevate rannikualade piirkonnas. Linnuala Natura 2000 kood on EE0040346.<ref name="eelis">{{Netiviide |url=https://www.eelis.ee/rahvala/1040275374 |pealkiri=Pärnu lahe linnuala EE0040346 |väljaandja=EELIS |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Linnuala maismaa pindala on 3883,71 hektarit ja siseveekogude pindala 40,17 hektarit. Ala kinnitati 30. aprillil 2004.<ref name="eelis" /> == Asend == Pärnu lahe linnuala paikneb [[Liivi laht|Liivi lahe]] kirdeosas [[Pärnu laht|Pärnu lahes]] ning selle rannikualadel. Ala ulatub [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]], [[Kihnu vald|Kihnu valla]], [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] ja [[Pärnu]] linna aladele.<ref name="eelis" /> Linnualaga seotud asustusüksuste hulka kuuluvad muu hulgas [[Metsaküla (Häädemeeste)|Metsaküla]], [[Tahkuranna]], [[Uulu]], [[Võiste]], [[Kihnu]] saare külad, [[Matsi]], [[Raespa]], [[Saare (Lääneranna)|Saare]], [[Saulepi]], [[Vaiste]], [[Audru alevik|Audru]], [[Kabriste]], [[Kastna]], [[Kavaru]], [[Lao]], [[Lindi]], [[Liu]], [[Manija]], [[Marksa]], [[Papsaare]], [[Pootsi]], [[Põldeotsa]], [[Valgeranna]] ja [[Värati]].<ref name="eelis" /> Pärnu lahe linnuala hõlmab või puudutab mitut kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas [[Pärnu lahe hoiuala]], [[Kihnu hoiuala]], [[Valgeranna hoiuala]], [[Raespa hoiuala]], [[Sõmeri hoiuala]], [[Luitemaa looduskaitseala]], [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]], [[Manija maastikukaitseala]], [[Kihnu laidude looduskaitseala]], [[Sorgu looduskaitseala]], [[Kastna maastikukaitseala]], [[Tõstamaa maastikukaitseala]] ja [[Audru poldri looduskaitseala]].<ref name="eelis" /> == Kaitse-eesmärk == Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärk on [[Euroopa Liidu linnudirektiiv|linnudirektiivi]] I lisas nimetatud liikide ja teiste regulaarselt esinevate [[rändlinnud|rändlinnuliikide]] elupaikade kaitse. Linnuala on seotud nii [[rannaniit|rannaniitude]], [[roostik]]e, [[madal meri|madalate merealade]], [[laid]]ude, [[saar]]te kui ka [[rannik]]uelupaikadega.<ref name="eelis" /> Kaitse-eesmärkide hulka kuuluvad muu hulgas [[naerukajakas]], [[jääkoskel]], [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[väikeluik]], [[rabahani]], [[rääkspart]], [[kalakajakas]], [[laululuik]], [[tutt-tiir]], [[sõtkas]], [[kühmnokk-luik]], [[tuttpütt]], [[tõmmukajakas]], [[randtiir]], [[roo-loorkull]], [[hallhani]], [[liivatüll]], [[mustvaeras]], [[hahk]], [[tõmmuvaeras]], [[aul]], [[jõgitiir]], [[kormoran]], [[merivart]], [[tuttvart]], [[tumetilder]], [[soopart]], [[valgepõsk-lagle]], [[väiketiir]], [[piilpart]], [[sooräts]], [[sinikael-part]], [[rohukoskel]], [[kivirullija]], [[rägapart]], [[tutkas]], [[mustsaba-vigle]], [[luitsnokk-part]], [[suur-laukhani]], [[niidurüdi]], [[viupart]] ja [[rästas-roolind]].<ref name="eelis" /> == Loodus == Pärnu lahe linnuala hõlmab mitmekesiseid [[rannik]]u- ja [[meri|mere]]elupaiku. Ala väärtus on seotud [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] madala rannikumere, [[roostik]]e, [[rannaniit]]ude, [[laid]]ude, väikesaarestiku ja rändepeatuspaikadega.<ref name="eelis" /> [[Pärnu laht]] on madal ja toidurohke mereala, mis sobib paljudele [[veelinnud|veelindudele]] peatumiseks, toitumiseks, sulgimiseks ja rändeks. Rannikul paiknevad [[rannaniit|rannaniidud]] ja [[roostik]]ud pakuvad elupaiku nii [[haudelinnud|haudelindudele]] kui ka [[rändlinnud|rändlindudele]].<ref name="eelis" /> Linnuala piiresse jäävad või sellega seostuvad mitmed [[Natura 2000]] loodusalad, sealhulgas [[Luitemaa loodusala]], [[Kihnu loodusala]], [[Manilau-Hanilaiu loodusala]], [[Rannaniidu loodusala]], [[Valgeranna loodusala]], [[Lao loodusala]], [[Raespa loodusala]], [[Kastna loodusala]], [[Sõmeri loodusala]] ja [[Tõstamaa loodusala]].<ref name="eelis" /> == Linnustik == Pärnu lahe linnuala on oluline [[linnuala]] nii pesitsevatele, sulgivatele kui ka rändel peatuvatele lindudele. Ala linnustikus on tähtsad [[luiged]], [[haned]], [[pardid]], [[vardid]], [[vaerad]], [[kosklad]], [[tiirud]], [[kajakad]] ja [[kahlajad]].<ref name="eelis" /> Rannaniitude ja madalate rannikualadega on seotud muu hulgas [[kiivitaja]], [[punajalg-tilder]], [[liivatüll]], [[niidurüdi]], [[tutkas]], [[mustsaba-vigle]], [[tumetilder]] ja [[kivirullija]]. Roostike ja rannikuveekogude liikidest kuuluvad ala kaitseväärtuste hulka [[roo-loorkull]], [[rästas-roolind]], [[tuttpütt]] ja [[kormoran]].<ref name="eelis" /> Merel ja madalatel lahtedel on olulised [[aul]], [[mustvaeras]], [[tõmmuvaeras]], [[sõtkas]], [[merivart]], [[tuttvart]], [[rohukoskel]], [[jääkoskel]], [[hahk]], [[tutt-tiir]], [[jõgitiir]], [[randtiir]] ja [[väiketiir]].<ref name="eelis" /> == Inventuurid ja seire == Pärnu lahe linnualal on tehtud Natura 2000 linnualade linnustiku inventuure. 2017. aasta inventuuriaruande koostasid [[Eesti Ornitoloogiaühing]] ja Aves OÜ.<ref name="inventuur2017">{{Netiviide |url=https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/dokid/-820252020 |pealkiri=Linnualade inventuurid ja seire. Pärnu lahe linnuala inventuuri aruanne 2017 |väljaandja=Keskkonnaportaal |aasta=2017 |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> [[Eesti Ornitoloogiaühing]] on teinud Natura 2000 linnualadel linnustikuloenduse projekte alates 2012. aastast. Pärnu laht kuulus aastatel 2016–2018 inventeeritud linnualade hulka koos [[Väinameri|Väinamere]], [[Võrtsjärv]]e ja [[Marimetsa-Õmma linnuala]]ga.<ref name="eoy">{{Netiviide |url=https://www.eoy.ee/ET/17/240/natura-2000-linnualade-linnustiku-inventuurid/ |pealkiri=Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid |väljaandja=Eesti Ornitoloogiaühing |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> == Seotud kaitsealad == Pärnu lahe linnuala kattub või piirneb mitme kaitstava alaga. Suure osa mere- ja rannikuelupaikade kaitset tagab [[Pärnu lahe hoiuala]]. Linnuala rannikulised ja saartega seotud osad seostuvad ka [[Kihnu hoiuala]], [[Valgeranna hoiuala]], [[Luitemaa looduskaitseala]], [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]], [[Manija maastikukaitseala]], [[Kihnu laidude looduskaitseala]], [[Sorgu looduskaitseala]] ja [[Audru poldri looduskaitseala]]ga.<ref name="eelis" /> == Vaata ka == * [[Pärnu laht]] * [[Pärnu lahe hoiuala]] * [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] * [[Kihnu hoiuala]] * [[Luitemaa looduskaitseala]] * [[Manija maastikukaitseala]] * [[Sorgu looduskaitseala]] * [[Rannaniit]] * [[Roostik]] * [[Natura 2000]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.eelis.ee/rahvala/1040275374 Pärnu lahe linnuala EELISes] * [https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/dokid/-820252020 Pärnu lahe linnuala inventuuri aruanne Keskkonnaportaalis] * [https://www.eoy.ee/ET/17/240/natura-2000-linnualade-linnustiku-inventuurid/ Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid Eesti Ornitoloogiaühingu veebilehel] [[Kategooria:Liivi laht]] 18tlf2x5833lqujt5ezl05ec7fge9wq 0 717148 7175652 2026-06-18T21:55:21Z LeeMarx 59920 Ümbersuunamine lehele [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] 7175652 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] ajd86pddnhvggqa550wsdht6mwqyicr 0 717149 7175656 2026-06-18T22:06:36Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Luis Salom]] 7175656 wikitext text/x-wiki #suuna [[Luis Salom]] 5dgoha4vly5rluat76iuu5qxlis186n 0 717150 7175680 2026-06-18T22:44:38Z ~2026-35777-73 231925 Ennem oli tühi, nüüd lisasin tähenduse 7175680 wikitext text/x-wiki '''genees''' = haiguse ''tekkimine / päritolu / areng'' nhqd8x2bw3hhdxt62x986clpbuxz0hv 0 717151 7175728 2026-06-19T04:57:05Z Hannesvalk 176021 Uus lehekülg: ''''Vene''' on [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Vene 120 mehel ja 117 naisel. Perekonnanimede levikult on Vene meeste puhul 626. ja naiste puhul 728. kohal.<ref>https://www.stat.ee/nimed/pere/Vene</ref> == Nime kandjaid == * [[Varmo Vene]] (1968), eesti arvutiteadlane == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Vene}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]]' 7175728 wikitext text/x-wiki '''Vene''' on [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Vene 120 mehel ja 117 naisel. Perekonnanimede levikult on Vene meeste puhul 626. ja naiste puhul 728. kohal.<ref>https://www.stat.ee/nimed/pere/Vene</ref> == Nime kandjaid == * [[Varmo Vene]] (1968), eesti arvutiteadlane == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Vene}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] ej9n3z1ifg94qqcy33z2m370y0z1zqx 7175729 7175728 2026-06-19T04:57:35Z Hannesvalk 176021 /* Nime kandjaid */ 7175729 wikitext text/x-wiki '''Vene''' on [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Vene 120 mehel ja 117 naisel. Perekonnanimede levikult on Vene meeste puhul 626. ja naiste puhul 728. kohal.<ref>https://www.stat.ee/nimed/pere/Vene</ref> == Nime kandjaid == * [[Varmo Vene]] (1968), eesti arvutiteadlane, professor == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Vene}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] rtrzjqaicabp45tqnpc2l8z6ouqcy0p 7175731 7175729 2026-06-19T05:00:08Z Hannesvalk 176021 7175731 wikitext text/x-wiki '''Vene''' on [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga oli perekonnanimi Vene 237 inimesel: 120 mehel ja 117 naisel. Perekonnanimede levikult on Vene meeste puhul 626. ja naiste puhul 728. kohal.<ref>https://www.stat.ee/nimed/pere/Vene</ref> == Nime kandjaid == * [[Varmo Vene]] (1968), eesti arvutiteadlane, professor == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Vene}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] mgerphgtxdu7sr6ul05u9q0bufum9qo 7175793 7175731 2026-06-19T07:57:56Z Metsavend 738 7175793 wikitext text/x-wiki '''Vene''' on [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga oli perekonnanimi Vene 237 inimesel: 120 mehel ja 117 naisel. Perekonnanimede levikult on Vene meeste puhul 626. ja naiste puhul 728. kohal.<ref>https://www.stat.ee/nimed/pere/Vene</ref> == Nime kandjaid == *[[Einar Vene (maalikunstnik)|Einar Vene]], eesti maalikunstnik (1952–) *[[Einar Vene (kohtunik)|Einar Vene]], Eesti jurist (1977–) *[[Ilmar Vene]], eesti esseist, tõlkija ja filoloog (1951–) *[[Kent-Kaarel Vene]], eesti korvpallur (1994–) *[[Lea Vene]], eesti korvpallur (1965–) *[[Leonhard Vene]], eesti mööblikollektsionäär (1902–1994) *[[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur (1990–) * [[Varmo Vene]] (1968), eesti arvutiteadlane, professor == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Vene}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] 2y0ivpxfvgaijpzog1h4je3cr5uwzr4 0 717152 7175736 2026-06-19T05:16:50Z Hannesvalk 176021 Uus lehekülg: ''''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Teadusmagistrikraad|teadusmagistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika...' 7175736 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Teadusmagistrikraad|teadusmagistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti matemaatika selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[A. Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti statistikud]] m1myj1rnfkln3cviq9jjkbbd34xe0mo 7175737 7175736 2026-06-19T05:20:25Z Hannesvalk 176021 /* Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus */ 7175737 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Teadusmagistrikraad|teadusmagistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[A. Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti statistikud]] d3gv29w5cjcg6kgljmio5h2lkhojolq 7175738 7175737 2026-06-19T05:21:12Z Hannesvalk 176021 /* Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus */ 7175738 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Teadusmagistrikraad|teadusmagistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[A. Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti statistikud]] 5ltjqzbpf3u6fn990gzwc63ey9grexd 7175739 7175738 2026-06-19T05:22:19Z Hannesvalk 176021 7175739 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Teadusmagistrikraad|teadusmagistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti statistikud]] gpnaauxfwymz9gaojfv3gf6c7u72fiu 7175740 7175739 2026-06-19T05:24:03Z Hannesvalk 176021 7175740 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti statistikud]] 5l6tfuw0nxioqa4i52znjbe4bt5sc3q 7175855 7175740 2026-06-19T09:16:54Z Juhan121 25066 /* Viited */ 7175855 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Eesti statistikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] alfvvelwj7cnz1nrcynef6k4ykezcty 7175928 7175855 2026-06-19T11:36:55Z Hannesvalk 176021 /* Viited */ 7175928 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Eesti statistikud| Jüri Lember]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 5sozibbflh9vk8092b23mfhfb5l38fb 7175929 7175928 2026-06-19T11:37:12Z Hannesvalk 176021 /* Viited */ 7175929 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Eesti statistikud|Jüri Lember]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 0egikc34wznwmpe4gtyw86j28o04pz9 7175930 7175929 2026-06-19T11:37:28Z Hannesvalk 176021 /* Viited */ 7175930 wikitext text/x-wiki '''Jüri Lember''' (sündinud 1. juunil [[1968]]) on eesti [[matemaatik]]. Lember kaitses [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] teemal "Tõenäosusjaotuse lähendamine ruutkaofunktsiooni põhjal" ja [[2000]]. aastal samas [[Doktorikraad|doktorikraadi]] teemal "Consistency of empirical k-centres (Empiiriliste k-keskmiste mõjusus)". Aastatel [[2010]]–[[2019]] oli Lember Tartu Ülikooli Matemaatilise statistika instituudi [[tõenäosusteooria]] [[vanemteadur]] ja alates [[2019]] tõenäosusteooria [[professor]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jüri Lember |url=https://www.etis.ee/CV/Jüri_Lember/est |vaadatud=19. juuni 2026 |väljaanne=ETIS}}</ref> Aastal [[2025]] esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemikukandidaadiks matemaatika valdkonnas.<ref>[https://novaator.err.ee/1609854297/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-juri-lember Akadeemikute valimised 2025: kes on Jüri Lember?] ERR, 11. november 2025</ref> ==Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus== * Alates [[2011]] on ta [[Eesti Matemaatika Selts]]i president * Alates [[2023]] ajakirja "[[Scandinavian Journal of Statistics]]" kaastoimetaja ==Tunnustus== * [[1995]] [[Arnold Humala preemia|Arnold Humala noore teadlase preemia]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lember,Jüri}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Eesti statistikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] alfvvelwj7cnz1nrcynef6k4ykezcty 0 717153 7175757 2026-06-19T06:13:13Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: 'René Charles Joseph Ernest Maire (29. mai 1878, Lons-le-Saunier – 24. november 1949) oli Prantsuse botaanik ja mükoloog. {{JÄRJESTA:Maire, René Charles Joseph Ernest}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Mükoloogid]]' 7175757 wikitext text/x-wiki René Charles Joseph Ernest Maire (29. mai 1878, Lons-le-Saunier – 24. november 1949) oli Prantsuse botaanik ja mükoloog. {{JÄRJESTA:Maire, René Charles Joseph Ernest}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Mükoloogid]] h2zsm1iehluoiorhjxp1he9zh2mbdh2 7175758 7175757 2026-06-19T06:15:10Z Svencapoeira 67038 7175758 wikitext text/x-wiki René Charles Joseph Ernest Maire (29. mai 1878, Lons-le-Saunier – 24. november 1949) oli Prantsuse botaanik ja mükoloog. Tema järgi on nimetatud [[Maire'i ebamütsik]], [[Maire'i kärbseseen]], [[Maire'i harik]] ja [[Maire'i pojeng]]. {{JÄRJESTA:Maire, René Charles Joseph Ernest}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Mükoloogid]] 0nws2rh5ozbo6ser0ypyqcumip9zfkr 7175763 7175758 2026-06-19T06:25:22Z Kapsas123 209254 7175763 wikitext text/x-wiki '''René Charles Joseph Ernest Maire''' (29. mai 1878, Lons-le-Saunier – 24. november 1949) oli Prantsuse botaanik ja mükoloog. Tema järgi on nimetatud [[Maire'i ebamütsik]], [[Maire'i kärbseseen]], [[Maire'i harik]] ja [[Maire'i pojeng]]. {{JÄRJESTA:Maire, René Charles Joseph Ernest}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Mükoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1878]] [[Kategooria:Surnud 1949]] ex6ett2gfq8wx5dd9nsfumw8zrzg6ga 0 717154 7175760 2026-06-19T06:19:22Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: 'Frederick Currey (august 1819 – 8. september 1881) oli Inglise mükoloog ja botaanik. Tema järgi on nimetatud [[Currey nööbik]]. {{JÄRJESTA:Currey, Frederick}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Mükoloogid]]' 7175760 wikitext text/x-wiki Frederick Currey (august 1819 – 8. september 1881) oli Inglise mükoloog ja botaanik. Tema järgi on nimetatud [[Currey nööbik]]. {{JÄRJESTA:Currey, Frederick}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Mükoloogid]] 83kxwwreluknpxy9dmb7vzjahofm4q2 7175761 7175760 2026-06-19T06:24:08Z Kapsas123 209254 7175761 wikitext text/x-wiki '''Frederick Currey''' (august 1819 – 8. september 1881) oli Inglise mükoloog ja botaanik. Tema järgi on nimetatud [[Currey nööbik]]. {{JÄRJESTA:Currey, Frederick}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Mükoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1819]] [[Kategooria:Surnud 1881]] dsxlbffsaqfe7a5zchllzfgm3q6gape 0 717155 7175762 2026-06-19T06:24:25Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: 'William Higgins Coleman (18. juuli 1812 – 12. september 1863) oli Inglise botaanik. Tema järgi on nimetatud [[Colemanni võlvnutt]]. {{JÄRJESTA:Coleman, William Higgins}} [[Kategooria:Botaanikud]]' 7175762 wikitext text/x-wiki William Higgins Coleman (18. juuli 1812 – 12. september 1863) oli Inglise botaanik. Tema järgi on nimetatud [[Colemanni võlvnutt]]. {{JÄRJESTA:Coleman, William Higgins}} [[Kategooria:Botaanikud]] lfok3cabvvudbtkfelpurzm2u0x31gs 7175766 7175762 2026-06-19T06:30:31Z Kapsas123 209254 7175766 wikitext text/x-wiki '''William Higgins Coleman''' (18. juuli 1812 – 12. september 1863) oli Inglise botaanik. Tema järgi on nimetatud [[Colemanni võlvnutt]]. {{JÄRJESTA:Coleman, William Higgins}} [[Kategooria:Botaanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1812]] [[Kategooria:Surnud 1863]] 9yj4z8p1xqj902skrgxx55qbrcb02u4 0 717156 7175765 2026-06-19T06:26:35Z Kapsas123 209254 Ümbersuunamine lehele [[René Maire]] 7175765 wikitext text/x-wiki #suuna[[René Maire]] eap0ngeacgru366vv8qmght8hei18iz 0 717157 7175768 2026-06-19T06:40:15Z ~2026-35605-35 231936 Uus lehekülg: 'Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassidest täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Ta esindab Eestit WKF-is meeste raskekaalus...' 7175768 wikitext text/x-wiki Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassidest täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Ta esindab Eestit WKF-is meeste raskekaalus (+84kg). 4e61v29e447n9s5ceib6avxzpdlbv3p 7175770 7175768 2026-06-19T06:44:42Z ~2026-35605-35 231936 7175770 wikitext text/x-wiki Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassidest täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit WKF karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Ta esindab Eestit WKF-is meeste raskekaalus (+84kg). Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis Karaté Élite Argenteuil lsr72pdapm0qii1z5tctmsufbqa1q6p 7175771 7175770 2026-06-19T06:44:52Z ~2026-35605-35 231936 7175771 wikitext text/x-wiki Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassidest täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit WKF karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Ta esindab Eestit WKF-is meeste raskekaalus (+84kg). Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis Karaté Élite Argenteuil. ddbnc64bt7otgt98hf7slzg969572vq 7175772 7175771 2026-06-19T06:46:58Z ~2026-35605-35 231936 7175772 wikitext text/x-wiki Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassidest täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit WKF karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis Karaté Élite Argenteuil. 7j2b0rwture07xa2ccw6hoa9084jpn6 7175773 7175772 2026-06-19T06:49:58Z ~2026-35605-35 231936 7175773 wikitext text/x-wiki Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit WKF karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis Karaté Élite Argenteuil. sg0ufkczart4fvp8vsrtr99jwdbwl38 7175774 7175773 2026-06-19T06:51:07Z ~2026-35605-35 231936 7175774 wikitext text/x-wiki Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit WKF karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. 05jp4ljfz6f2gplzcjgw5vku2t1pmy8 7175786 7175774 2026-06-19T07:24:16Z Cilniimuchin 231939 7175786 wikitext text/x-wiki [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit WKF karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. 4c7hpc67m842k8wcfjea05dxve37vpo 7175809 7175786 2026-06-19T08:25:02Z ~2026-35605-35 231936 7175809 wikitext text/x-wiki [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]-[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. refd4c2bnjdy7mo0xn3j34p14cp0ntn 7175831 7175809 2026-06-19T08:44:59Z ~2026-35605-35 231936 7175831 wikitext text/x-wiki [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]-[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. [[Kategooria:Eesti karatekad]] iywlkv0o82sf2qlp5n2lygxk630s35r 7175832 7175831 2026-06-19T08:45:44Z ~2026-35605-35 231936 7175832 wikitext text/x-wiki [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]-[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. [[Kategooria:Eesti karatekad]] [[Kategooria:Eesti sportlased]] qb2n78skwvxr0kc7w5jqwvmowxwg09t 7175833 7175832 2026-06-19T08:46:51Z ~2026-35605-35 231936 7175833 wikitext text/x-wiki [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]-[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. [[Kategooria:Eesti karatekad]] [[Kategooria:Eesti sportlased]] __INDEKSIGA__ a0zcu9ehy2vq3vi4vl2sueaahmvf9ac 7175834 7175833 2026-06-19T08:47:39Z Cilniimuchin 231939 7175834 wikitext text/x-wiki [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] Mihkel Mets (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta on üks Eesti edukamaid uue põlvkonna karatekasid, kes on tõusnud noorteklassist täiskasvanute Euroopa ja maailma tasemele. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]-[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. [[Kategooria:Eesti karatekad]] __INDEKSIGA__ i9e0as2inbox9m4qta4zf33g6sm6iin 7175835 7175834 2026-06-19T08:48:01Z Kruusamägi 1530 7175835 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] '''Mihkel Mets''' (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]-[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. {{JÄRJESTA:Mets, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti karatekad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] l881glrnzldagykl49rtncn7ngcwmof 7175840 7175835 2026-06-19T08:52:37Z ~2026-35605-35 231936 7175840 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] '''Mihkel Mets''' (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]-[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. {{JÄRJESTA:Mets, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti karatekad]] 0bppi3ookzwvwmpxq9pvc7onklo6a32 7175845 7175840 2026-06-19T08:57:28Z ~2026-35605-35 231936 7175845 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Sportlase infokast | nimi = Mihkel Mets | kirjeldus = Eesti karateka | pilt = SON01682.jpg | pildi_tekst = Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2003|8|26}} | rahvus = Eesti | spordiala = Karate }} [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] '''Mihkel Mets''' (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]–[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. {{JÄRJESTA:Mets, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti karatekad]] 3eb8yf1dabd3k9bjd7xrdx2obpz6ij3 7175849 7175845 2026-06-19T09:00:16Z ~2026-35605-35 231936 7175849 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] '''Mihkel Mets''' (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega juba 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]–[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. {{JÄRJESTA:Mets, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti karatekad]] ry671dw8ag9ahnd2qgg8edw2eyktzn3 7175853 7175849 2026-06-19T09:14:34Z ~2026-35605-35 231936 7175853 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:SON01682.jpg|pisi|Mihkel Mets 2022. aasta U21 MM-il Konyas, Türgis]] '''Mihkel Mets''' (sündinud [[26. august|26. augustil]] [[2003]]) on Eesti [[Karate|karateka]]. Ta esindab Eestit [[:en:World_Karate_Federation|WKF]] karates meeste raskekaalus (+84kg). Ta alustas karatega 2011. aastal karateklubis [[Nüke Karatekool|Nüke]] treener [[Herik Tölpt|Herik Tölpti]] juhendamisel. Hiljem liitus ta klubiga [[SK Budo]], kus hakkas treenima Eesti koondise peatreeneri Aleksandr Zõkovi käe all. Alates 2023. aastast on ta [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ainsa eestlasena välismaa tippklubi liige karateklubis [[Karaté Élite Argenteuil]]. == Tulemused == * 16-kordne Eesti meister [[Kumite|kumites]] ''[[2019]]–[[2026]]'' * 2-kordne Põhjamaade meistrivõistluste hõbe ''[[2026]]'' ja pronks ''[[2021]], [[2024]]'' * 2-kordne K1 Youth League medalist, ''[[2021]], [[2024]]'' * 7. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Frankfurt]], [[Saksamaa]], [[2026]]'' * 9. koht täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Jerevan]], [[Armeenia]], [[2025]]'' * 7. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Praha]], [[Tšehhi]], [[2022]]'' * 9. koht noorte Euroopa meistrivõistlustel, ''[[Aalborg]], [[Taani]], [[2019]]'' * 7. koht K1 Youth League, ''[[Poreč]], [[Horvaatia]], [[2023]]'' * 9. koht K1 Youth League, ''[[A Coruña]], [[Hispaania]], [[2024]]'' * Mitmete rahvusvaheliste turniiride võitja ja medalist: Budapest Open, Banzai Cup, Baltic Grand Prix, JKS World Championships, JKS Continental Cup jt. == Isiklikku == Ta lõpetas [[2023|2023. aastal]] [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] reaalklassi meditsiinisuuna [[Hõbemedal|hõbemedaliga]]. 2022. aastal võitis ta Eestis vabariikliku prantsuse keele [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadi]], mille lõppvooru võitis ta maksimumpunktidega. Hiljem jätkas ta õpinguid [[Pariis|Pariisis]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] [[ESSEC Business School|ESSEC ärikoolis]] [[:en:Business_administration|Global Business Administration]] erialal. {{JÄRJESTA:Mets, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti karatekad]] 91ux3jmmww171f8ytfnznzd09kq7jr7 0 717158 7175782 2026-06-19T07:16:34Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Colemanni võlvnutt]] pealkirja [[Colemani võlvnutt]] alla 7175782 wikitext text/x-wiki #suuna [[Colemani võlvnutt]] iuhux26i8agg5gy1uqrxrr42ofrbtoa 0 717159 7175789 2026-06-19T07:44:18Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Iisraeli ajakirjanikust}} {{infokast persoon | nimi = David Horovitz | pilt = David Horovitz interviews Bernard Lewis.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = David Horovitz ja [[Bernard Lewis]] (2011) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 | sünnikoht = [[London]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töök...' 7175789 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Iisraeli ajakirjanikust}} {{infokast persoon | nimi = David Horovitz | pilt = David Horovitz interviews Bernard Lewis.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = David Horovitz ja [[Bernard Lewis]] (2011) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 | sünnikoht = [[London]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[The Times of Israel]]i asutaja ja juht | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''David Horovitz''' ([[heebrea keel]]es דייוויד הוֹרוֹויץ; snd 1962) on [[Iisrael]]i [[ajakirjanik]], [[kirjanik]] ja [[arvamusliider]]. Aastal 2012 asutas ta [[Jeruusalemm]]as uudistesaidi [[The Times of Israel]], mille toimetaja ta on. Enne seda oli ta väljaannete [[The Jerusalem Post]] ja [[The Jerusalem Report]] peatoimetaja. {{JÄRJESTA:Horovitz, David}} [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Iisraeli kirjanikud]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] jfq4fj3vusxccc3dku3l7f4s397z2r9 14 717160 7175837 2026-06-19T08:49:08Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ {{CategoryTOC}} [[Kategooria:Toimetamist ootavad| 2026-06]]' 7175837 wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ {{CategoryTOC}} [[Kategooria:Toimetamist ootavad| 2026-06]] s0b3ydnvslygn36q91cieixlx07zvxt 102 717161 7175852 2026-06-19T09:08:15Z AljonaTamm 177174 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1357620196|OdiakeS]]" tõlkimisel 7175852 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = OdiakeS | sünniaeg = 22. märts | päritolu = [[Tokyo]], [[Jaapan]] | stiil = [[J-pop]], [[Tekno]] | amet = Helilooja | pill = [[Klahvistik]], [[süntesaator]] | tegev = 1998–praegu }} '''OdiakeS''' (sündinud 22. märtsil) on [[Jaapanlased|Jaapani]] [[helilooja]] [[Tokyo prefektuur|Tokyost]], kes on töötanud mitmetes [[Visuaalromaan|visuaalromaanide]] firmades. Tema esimene töö oli mängu "One: Kagayaku Kisetsu e" kallal firma Tacticsi all. Kui "One'i" töötajad lahkusid Tacticsist, et asutada firma Key, liitus OdiakeS Key meeskonnaga. Ta osales Key esimese mängu "Kanoni" muusika loomisel. Pärast "Kanoni" valmimist lahkus OdiakeS Keyst ja hakkas vabakutseliseks muusikuks.<ref name="personal-web-profile">{{Cite web|url=http://odiakes.net/profile.html|title=OdiakeS' profile on his personal website|access-date=December 1, 2007|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20110723231826/http://odiakes.net/profile.html|archive-date=July 23, 2011}}</ref> Aja jooksul on ta töötanud mitmes erinevates visuaalromaanide firmades.<ref name="erogamescape">{{Cite web|url=http://erogamescape.ddo.jp/~ap2/ero/toukei_kaiseki/creater.php?creater=940|title=OdiakeS' visual novel contributions|publisher=Erogamescape|access-date=November 30, 2007|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20050416055808/http://erogamescape.ddo.jp/~ap2/ero/toukei_kaiseki/creater.php?creater=940|archive-date=April 16, 2005}}</ref> OdiakeS on olnud aktiivne ka oma ''dōjin'' muusikaringis SJV-SC.<ref>{{Cite web|url=http://www.beta.or.jp/~odiakes/sjv/|title=SJV-SC's official website|access-date=December 1, 2007|language=ja}}</ref> == Karjäär == OdiakeS alustas oma muusika karjääri visuaalromaanide valdkonnas teosega "One: Kagayaku Kisetsu e"'','' mille andis välja Tacticsi firma Nextoni all 1998. aastal. Pärast "One'i" valmimist lahkusid OdiakeS ja paljud teised "One'i" loojad, sealhulgas Jun Maeda, Itaru Hinoue, Shinji Orito ja Naoki Hisaya, Tacticsist, et töötada videomängude kirjastuses VisualArt, kus nad moodustasid firma Key. Pärast Key asutamist töötas OdiakeS nende esimese mängu "Kanon" muusika kallal, mis ilmus 1999. aastal ning osutus Jaapani täiskasvanutele suunatud mänguturul väga populaarseks. Hoolimata sellest, et ta oli üks Key asutajaliikmetest, lahkus OdiakeS firmast pärast "Kanoni" ilmumist ning hakkas vabakutseliseks muusikuks.<ref name="personal-web-profile">{{Cite web|url=http://odiakes.net/profile.html|title=OdiakeS' profile on his personal website|access-date=December 1, 2007|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20110723231826/http://odiakes.net/profile.html|archive-date=July 23, 2011}}</ref> OdiakeS naasis Key juurde lühikeseks ajaks 2000. aastal, et aidata kaasa mängu "Air" [[Arranžeering|arranžeerimisalbumi]] "Ornithopter" loomisel. Samuti ta töötas 2004. aastal "Clannadi" [[Remiksalbum|remiksialbumi]] "Memento" kallal.<ref name="personal-web-discography">{{Cite web|url=http://odiakes.net/disco.html|title=OdiakeS' discography on his personal website|access-date=December 1, 2007|language=ja}}</ref> Kuna ta ei olnud seotud ühegi firma ega kirjastusega, jätkas OdiakeS muusika loomist paljude erinevate firma jaoks.<ref name="erogamescape">{{Cite web|url=http://erogamescape.ddo.jp/~ap2/ero/toukei_kaiseki/creater.php?creater=940|title=OdiakeS' visual novel contributions|publisher=Erogamescape|access-date=November 30, 2007|language=ja|archive-url=https://web.archive.org/web/20050416055808/http://erogamescape.ddo.jp/~ap2/ero/toukei_kaiseki/creater.php?creater=940|archive-date=April 16, 2005}}</ref><ref name="personal-web-discography">{{Cite web|url=http://odiakes.net/disco.html|title=OdiakeS' discography on his personal website|access-date=December 1, 2007|language=ja}}</ref> Aasta 2000 osutus OdiakeSile väga töömahukaks, sest ta lõi muusikat vähemalt kuue visuaalromaanile nelja erineva firmale. Kolm neist teosest olid Janiselt – "London Star: Koi no Double Click", "Watashi no Arika" ja "Triangle Heart 3: Sweet Songs Forever" –, ülejäänud kolm olid "Omakase Dōkōkai" Rain Software'ilt, "Remel Usagi" Kurabu'lt ja "Prism Heart" Pajamas Softilt.<ref name="erogamescape" /> OdiakeS jätkas koostööd Pajamas Softiga aastatel 2001–2002, et luua muusikat kolmele mängule: "Prism Box", "Pandora no Yume" ja "Pandora no Bikkuri Hako". Samuti 2002. aastal lõi OdiakeS muusikat Windmilli mängule "Yuihashi" ja Pajamas Softi "Panic!! Kero Kero Kingdom".<ref name="erogamescape" /> 2003. aastal töötas ta kahe erineva mängu muusika kallal: Puchi Pajama mängu "Punitsuma: Okusan wa Anata Iro" ning Pajamas Softi mängu "Pizzicato Polka: Suisei Maboroshi Yoru". 2004. aastal pakkus OdiakeS oma teenuseid TinkerBelli mängule "Hana Maru!", Pajamas Softi "Oku-sama wa Miko? R: Pretty Fiancée", F&C-i "White Breath: With Faint Hope" ning Puchi Pajama "Pure Maid: Kise Kaeshite ne".<ref name="erogamescape" /> OdiakeS töötas 2005. aastal kahe mänguga, Xuse "Chikan Mono Thomas II" ja Windmilli "Happiness!". 2006. aastal aitas ta taas Pajamas Softile luua muusikat Prism Hearti järje "Prism Arkile", lisaks lõi ta muusikat Whirlpooli loole "Ina ☆ Koi! Oinari-sama to Motemote no Tatari" ja Limit Maxi loole "Hime Nin: Sakura".<ref name="erogamescape" /> 2007. aastal lõi OdiakeS muusikat nii Siesta loole "Arpeggio: Kimi Iro no Melody" kui ka Pajamas Softi loole "Prism Ark: Love Love Maximum".<ref name="erogamescape" /> 2008. aastal arranžeeris OdiakeS kaks laulu Twinkle Crusaders’i arranžeeringualbumil "Kira-Kira Sound Festival" Pajamas Softi sõsarbrändi Lilliani jaoks.<ref>{{Cite web|url=http://www.lillian.jp/kurukuru/kuru_syokai.html|title=Information on the ''Twinkle Crusaders'' limited and premium edition releases|publisher=Lillian|access-date=October 1, 2008|language=ja}}</ref> Samuti tegi OdiakeS 2008. aastal muusikat Whirlpooli mängule "MagusTale Infinity".<ref name="erogamescape" /> Ta tegi kogu taustamuusika Hooksofti 2011. aasta mängule "Strawberry Nauts".<ref>{{Cite web|url=http://www.hook-net.jp/strawberrynauts/specstaff.htm|title=Spec/Staff｜Strawberry Nauts|publisher=[[Hooksoft]]|access-date=January 17, 2012|language=ja}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://odiakes.net/ OdiakeSi isiklik veebisait] (jaapani keeles) [[Kategooria:Jaapani muusikud]] g6ax9i1pvtbwsf76n15cb0jpl7yl4ei 14 717162 7175866 2026-06-19T09:35:57Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Gooti maalikunst]]' 7175866 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gooti maalikunst]] tiwdv94dlfz6hxrp36591813cboiahk 7175868 7175866 2026-06-19T09:37:32Z Evlper 104506 7175868 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gooti maalikunst]] [[Kategooria:Illuminatsioon]] cofqmvbcmcq8pafeeoomlu5jtsjlnhv 14 717163 7175872 2026-06-19T09:40:50Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Skulptuur]]' 7175872 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gooti kunst]] [[Kategooria:Skulptuur]] b1wqily5pwm5dr3th8u72ku894793n4 0 717164 7175883 2026-06-19T10:05:33Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Valitsejasugu]] pealkirja [[Dünastia]] alla 7175883 wikitext text/x-wiki #suuna [[Dünastia]] 80ckv0yimls3g4pr1ea1launhgebavf 0 717165 7175884 2026-06-19T10:06:56Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Endine riik |nimi = Pala Riik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 750 |lõppaasta = 1161 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of the Pala Empire.png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = Keiser |riigipea-nimi = [[Gopala I]] <br/> (esimene, 750–770) <br/> [[Govindapala]] <br/> (viimane, 1...' 7175884 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Pala Riik |omakeelne-nimi = |algusaasta = 750 |lõppaasta = 1161 |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Map of the Pala Empire.png |valitsusvorm = [[Monarhia]] |osa = |riigipea = Keiser |riigipea-nimi = [[Gopala I]] <br/> (esimene, 750–770) <br/> [[Govindapala]] <br/> (viimane, 1139–1161) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Murshidabad]] |pealinn-nimetus = |religioon = [[Mahajaana]] <br/> [[Šaktism]] <br/> [[Šivaism]] |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = 17 000 000 |rahvaarv-aasta = 1000 |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Bengali keel|Bengali]] <br/> [[Sanskriti keel|Sanskriti]] |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = [[Khadga dünastia|Khadgade Riik]] |järgnes = [[Sena dünastia|Senade Riik]] <br/> [[Mithila Karnatid|Karnatade Riik]] }} '''Pala Riik''' oli [[riik]] [[Aasia]]s 8.–12. sajandil.<ref>{{Cite book |last=Keay |first=John |url=https://archive.org/details/indiahistory00keay/mode/1up?q=%22Indian+dynasty%22 |title=India : a history |date=2000 |publisher=Atlantic Monthly Press|location=New York |others=Internet Archive |isbn=978-0-87113-800-2 |pages=193}}</ref><ref name=":0">{{Cite book |last=Art |first=University of Iowa Museum of |url=https://books.google.com/books?id=Nm_sAAAAMAAJ |title=Pala Art: Buddhist and Hindu Sculpture from Eastern India, Ca. 800-1200 A. D. |date=1969 |publisher=The Museum |pages=9 |language=en}}</ref> Riik tekkis, kui [[Gauda Kuningriik|Gauda]] pealikud valisid oma juhiks [[Gopala I|Gopala]].<ref name="Majumdar1977">{{cite book |author=R. C. Majumdar |author-link=R. C. Majumdar |url=https://books.google.com/books?id=XNxiN5tzKOgC&pg=PA268 |title=Ancient India |date=1977 |publisher=Motilal Banarsidass |isbn=978-81-208-0436-4 |pages=268, 172, 170}}</ref> See asus tänase [[Bengal]]i ja [[Bihar]]i aladel ning suuremad linnad olid näiteks [[Gauḍa (linn)|Gauḍa]], [[Bikrampur]], [[Pataliputra]], [[Munger]], [[Somapura Mahavihara|Somapura]], [[Varendra]], [[Tamralipta Kuningriik|Tamralipta]] ja [[Jagaddala Mahavihara|Jagaddala]].<ref>{{cite journal |last1=Satish Kumar |first1=Satish |last2=Jha |first2=Tushar |title=Contours of the Political Legitimation Strategy of the Rulers of Pala Dynasty in Bengal- Bihar (Ce 730 to Ce 1165) |journal=Proceedings of the Indian History Congress |date=2017 |volume=78 |pages=49–58 |jstor=26906068 |url=https://www.jstor.org/stable/26906068}}</ref> Palad olid edukad diplomaadid ja sõdalased. Nende sõjaväel oli märkimisväärne sõjaelevantide üksus ning võimekas merevägi tegeles [[Bengali laht|Bengali lahes]] kaubanduse ja riigikaitsega.<ref name="Kumar2003">{{cite book |author=Raj Kumar |date=2003 |title=Essays on Ancient India |url=https://books.google.com/books?id=qvnjXOCjv7EC |publisher=Discovery Publishing House |page=199 |isbn=978-81-7141-682-0}}</ref> Pala Riigi kõrgaeg oli üheksandal sajandil [[Dharmapala (Bengal)|Dharmapala]] ja [[Devapala (Bengal)|Devapala]] valitsemisajal, kui see oli [[Hindustani poolsaar]]e põhjaosa suurriik, mis ulatus [[Induse-Gangese madalik]]ult [[Vindhya]]ni ning võib-olla koguni [[Goalpara]]ni.<ref>{{cite web|url=https://www.asiguwahaticircle.gov.in/publication/Suryapahar%20Museum%20at%20a%20glance.pdf|format=PDF|title=Suryapahar Museum at a glance|website=Asiguwahaticircle.gov.in|access-date=2026-06-14}}</ref><ref name=":0" /><ref name="Majumdar1977"/><ref>{{cite book |author=Sailendra Nath Sen |date=1999 |title=Ancient Indian History and Civilization |url=https://books.google.com/books?id=Wk4_ICH_g1EC&pg=PA280 |publisher=New Age International |pages=280– |isbn=978-81-224-1198-0}}</ref> [[Budism|Budistliku]] õpetaja [[Atīša]] kaudu levis Pala mõju ka [[Tiibet]]isse ja [[Kagu-Aasia]]sse. Järgnes ajutine mõõnaperiood, pärast seda kaitses kuningas [[Mahipala]] riiki edukalt [[Chola Riik|Chola Riigi]] rünnaku eest. Viimane tugev Pala keiser oli [[Ramapala]], kes valitses ka [[Kamarupa]]t ja [[Kalinga (piirkond)|Kalingat]]. Keisririigile andis hoobi 11. sajandil toimunud [[Varendra mäss]], 12. sajandil tõstis pead [[hinduism|hindude]] [[Sena dünastia]], kes tõrjus viimase budistliku suurdünastia Indiast välja.<ref>{{Cite book |last=Furui |first=Ryosuke |url=https://books.google.com/books?id=jfKLwwEACAAJ |title=Land and Society in Early South Asia: Eastern India 400-1250 AD |date=2020 |publisher=Routledge |isbn=978-1-138-49843-3 |pages=173–174 |language=en}}</ref> Pala aega peetakse Bengali kuldajaks. Paladega lõppes piirkonnas sajandeid kestnud kodusõdade periood ning saabus viimaks rahu ja stabiilsus. Õitsesid kunst ja arhitektuur. Ehitati suuri [[vihaara]]sid ning avati ülikoole. Pala Riigil olid suhted [[Srivijaya|Srivijaya Riigi]], [[Tiibeti Keisririik|Tiibeti Keisririigi]] ja [[Abbassiidide Kalifaat|Abbassiidide Kalifaadiga]]. Kaubandussidemete kaudu jõudis sellel perioodil [[Lähis-Ida]]st Bengalisse [[islam]]. Pala Riigi periood peegeldub endiselt [[Tiibeti budism]]is.<ref>{{Cite book |last=Dahiya |first=Poonam Dalal |url=https://books.google.com/books?id=tbU6DwAAQBAJ |title=Ancient and Medieval India |date=15 September 2017 |publisher=McGraw-Hill Education |isbn=978-93-5260-673-3 |pages=411–414 |language=en}}</ref> ==Vaata ka== * [[India keskkuningriigid]] * [[Nālandā]] * [[Vikramašīla]] * [[Somapura Mahavihara]] * [[Jagaddala Mahavihara]] * [[Odantapuri]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite book |last=Sarkar |first=B. K. |url=https://books.google.com/books?id=WMIRvgAACAAJ |title=The Folk-Element in Hindu Culture: A Contribution to Socio-Religious Studies in Hindu Folk-Institutions |date=2016 |publisher=FB&C Limited |isbn=978-0-331-90943-2 |pages=170–173 |language=en}} * {{Cite journal |last1=Tyagi |first1=Satish Kumar |last2=Jha |first2=Tushar Kant |date=2017 |title=Contours of the Political Legitimation Strategy of the Rulers of Pala Dynasty in Bengal- Bihar (ce 730 to Ce 1165) |url=https://www.jstor.org/stable/26906068 |journal=Proceedings of the Indian History Congress |volume=78 |pages=49–58 |jstor=26906068 |issn=2249-1937}} * {{cite book |first=Jhunu |last=Bagchi |date=1993 |title=The History and Culture of the Pālas of Bengal and Bihar, Cir. 750 A.D.–cir. 1200 A.D. |url=https://books.google.com/books?id=J7RKoMeAtpUC&pg=PA2 |publisher=Abhinav Publications |isbn=978-81-7017-301-4}} * Craven, Roy C., ''Indian Art: A Concise History'', 1987, Thames & Hudson (Praeger in USA), {{ISBN|0500201463}} * Harle, J. C., ''The Art and Architecture of the Indian Subinent'', 2nd edn. 1994, Yale University Press. (Pelican History of Art), {{ISBN|0300062176}} * {{cite book |first=Susan L. |last=Huntington |title=The "Påala-Sena" Schools of Sculpture |url=https://books.google.com/books?id=xLA3AAAAIAAJ&pg=PA32 |date=1984 |publisher=Brill Archive |isbn=90-04-06856-2}} * {{cite book |first=Pramode Lal |last=Paul |year=1939 |title=The Early History of Bengal |volume=1 |publisher=Indian Research Institute |series=Indian History |url=http://dli.ernet.in/handle/2015/503174 |access-date=28 March 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160817073236/http://dli.ernet.in/handle/2015/503174 |archive-date=17 August 2016 |url-status=dead}} * {{cite book |first=Nitish K. |last=Sengupta |author-link=Nitish Sengupta |date=2011 |title=Land of Two Rivers: A History of Bengal from the Mahabharata to Mujib |url=https://books.google.com/books?id=kVSh_TyJ0YoC&pg=PA40 |publisher=Penguin Books India |pages=39–49 |isbn=978-0-14-341678-4}} *{{Cite book |last=Sinha |first=Brindeshwari Prasad |url=https://books.google.co.in/books/about/Dynastic_History_of_Magadha_Cir_450_1200.html?id=V3KDaZY85wYC&redir_esc=y |title=Dynastic History of Magadha |publisher=Abhinav Publications |year=1977 |isbn=978-81-7017-059-4}} [[Kategooria:Aasia keskaja riigid]] [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Bangladeshi ajalugu]] [[Kategooria:Nepali ajalugu]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] gxnb9stp6cjqu5s47bx76r32n3p9r20 0 717167 7175886 2026-06-19T10:08:05Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175886 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717168 7175887 2026-06-19T10:08:21Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175887 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717169 7175888 2026-06-19T10:08:26Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175888 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717170 7175889 2026-06-19T10:12:22Z Andres 5 Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib üldmõistest; telesarja kohta vaata artiklit [[Dünastia (telesari)]]}} [[Fail:House_of_Kamehameha_(restored).jpg|pisi|[[Kamehameha]] dünastia ([[Hawaii Kuningriik|Hawaiis]] võimul aastatel 1795–1872) liikmed 1853. aastal ]] '''Dünastia''' ([[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''δυναστεία'') ehk '''valitsejasugu''' on rida samast [[suguvõsa]]st põlvnenud (ja üksteise järel valitsenud) [[monarh]]e.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri...' 7175889 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; telesarja kohta vaata artiklit [[Dünastia (telesari)]]}} [[Fail:House_of_Kamehameha_(restored).jpg|pisi|[[Kamehameha]] dünastia ([[Hawaii Kuningriik|Hawaiis]] võimul aastatel 1795–1872) liikmed 1853. aastal ]] '''Dünastia''' ([[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''δυναστεία'') ehk '''valitsejasugu''' on rida samast [[suguvõsa]]st põlvnenud (ja üksteise järel valitsenud) [[monarh]]e.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=Dünastia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/d%C3%BCnastia2 |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia|Eesti Entsüklopeedia]]}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Dünastia |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/d%C3%BCnastia/1/est |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> Dünastiad on maailma ajaloos märkimisväärselt esindatud. Esimesed valitsejasugud tekkisid koos [[tsivilisatsioon]]i tekkega umbes 5000 aastat tagasi ja dünastiad valitsesid [[20. sajand]]ini valdavat enamust maailma riikidest.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Duindam |eesnimi=Jeroen |pealkiri=Dynasties: A Global History of Power, 1300–1800 |kirjastus=[[Cambridge University Press]] |aasta=2015 |isbn=978-1107060685 |täpsustus=Dynasties |keel=en}}</ref> Kuigi dünastiad on tänapäeval sageli kaotanud suurema osa oma poliitilisest võimust, on mitmed suguvõsad säilitanud oma sümboolse rolli riigipeana ning neil on märkimisväärne roll [[Ühiskond|ühiskonnas]] ja [[meedia]]s avaliku elu tegelasena. Dünastiate liikmetest kirjutatakse [[raamat]]uid, tehakse [[Telesaade|telesaateid]] ja mänge ning neist kirjutatakse sageli uudistes.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Duindam |eesnimi=Jeroen |pealkiri=DYNASTY: A Very Short Introduction |kirjastus=[[Oxford University Press]] |aasta=2019 |isbn=9780192536754 |koht=New York |täpsustus=Dynasties past and present |keel=en}}</ref> Dünastia juht on tavaliselt samaaegselt riigi- ja perekonna pea. Ühelt poolt on dünastiad tavaliselt soosinud lähikondlaste võimule saamist riigi juhtkonnas, teisalt on konkurents riigipea ametikoha nimel sageli põhjustanud ka veriseid kokkupõrkeid valitsejasoo esindajate vahel ja põhjustanud rivaalitsemisi suguvõsas.<ref name=":2" /> Dünastiateks ei kutsuta vaid suveräänse riigi eesotsas olnud suguvõsasid, vaid soov oma suguvõsa võimu laiendada on tavaline kogu ühiskonnas. Dünastiatest on räägitud nii [[Vürstkond|vürst-]] ja [[hertsogkond]]ade tasanditel, aga tänapäeval on sõna kasutuses ka kirjeldamaks väljapaistvaid perekondi ärimaailmas, poliitikas või mujal ühiskonnas.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Fail:Emperor-Hirohito-and-Miyake-Cadet-Royal-Families.png|pisi|Jaapani keiser [[Hirohito]] ja [[Ōke|Miyake]] liikmed 1937. aastal]] Dünastiad on erinenud tüübilt, sõltudes sugulussuhete ja troonipärimise reeglitest. Dünastiate järgi on nimetatud riike ([[Osmanite riik]], [[Timuriidide riik]]) ja valitsejasugu on kasutatud ajamõõtmiseks (seda tehakse senini [[Jaapan]]is).<ref name=":1" /> Samuti oli paljudes riikides pärinemine dünastia loojast üheks võimu legitiimsuse allikaks.<ref name=":2" /> Maailma vanim järjepidevalt võimul olnud dünastia on [[Jaapani keisrikoda|Jaapani keisriperekond]], mille poolmütoloogiline valitsusperiood algas 660. aastal eKr.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Imperial House of Japan |url=https://www.ebsco.com/research-starters/architecture/imperial-house-japan |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=[[EBSCO Information Services]] |keel=en|kuupäev=2019}}</ref> == Etümoloogia == Kreeka sõna "''δυναστεία''" (dynasteia) tähistab üldiselt [[isandkond]]a või [[suveräänsus]]t ja ei viidanud algselt ühe isiku või perekonna valitsemisele. [[Aristoteles]] tähistas oma teoses "[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitika]]" mõistega "dynasteia" [[oligarhia]]t, ehk režiimi, kus käputäis perekondi valitses maad ja taotles pärilikku võimu.<ref name=":1" /> Eesti keelde jõudis sõna dünastia [[saksa keel]]e vahendusel.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Suguvõsa]] *[[Dünastiate loend]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Dünastiad| ]] jla8rbbctlft1b3lb2wjr0fzcstia9c 7175901 7175889 2026-06-19T10:20:14Z Andres 5 7175901 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; telesarja kohta vaata artiklit [[Dünastia (telesari)]]}} [[Fail:House_of_Kamehameha_(restored).jpg|pisi|[[Kamehameha]] dünastia ([[Hawaii Kuningriik|Hawaiis]] võimul aastatel 1795–1872) liikmed 1853. aastal ]] '''Dünastia''' ([[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''δυναστεία'') ehk '''valitsejasugu''' on rida samast [[suguvõsa]]st põlvnenud (ja üksteise järel valitsenud) [[monarh]]e.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=Dünastia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/d%C3%BCnastia2 |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia|Eesti Entsüklopeedia]]}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Dünastia |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/d%C3%BCnastia/1/est |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=[[Sõnaveeb]]}}</ref> '''Dünastiaks''' ehk '''valitsejasooks''' ehk '''valitsejasuguvõsaks''' nimetatakse ka suguvõsa, millest dünastiasse kuuluvad monarhid on põlvnenud. Dünastiad on maailma ajaloos märkimisväärselt esindatud. Esimesed valitsejasugud tekkisid koos [[tsivilisatsioon]]i tekkega umbes 5000 aastat tagasi ja dünastiad valitsesid [[20. sajand]]ini valdavat enamust maailma riikidest.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Duindam |eesnimi=Jeroen |pealkiri=Dynasties: A Global History of Power, 1300–1800 |kirjastus=[[Cambridge University Press]] |aasta=2015 |isbn=978-1107060685 |täpsustus=Dynasties |keel=en}}</ref> Kuigi dünastiad on tänapäeval sageli kaotanud suurema osa oma poliitilisest võimust, on mitmed suguvõsad säilitanud oma sümboolse rolli riigipeana ning neil on märkimisväärne roll [[Ühiskond|ühiskonnas]] ja [[meedia]]s avaliku elu tegelasena. Dünastiate liikmetest kirjutatakse [[raamat]]uid, tehakse [[Telesaade|telesaateid]] ja mänge ning neist kirjutatakse sageli uudistes.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Duindam |eesnimi=Jeroen |pealkiri=DYNASTY: A Very Short Introduction |kirjastus=[[Oxford University Press]] |aasta=2019 |isbn=9780192536754 |koht=New York |täpsustus=Dynasties past and present |keel=en}}</ref> Dünastia juht on tavaliselt samaaegselt riigi- ja perekonna pea. Ühelt poolt on dünastiad tavaliselt soosinud lähikondlaste võimule saamist riigi juhtkonnas, teisalt on konkurents riigipea ametikoha nimel sageli põhjustanud ka veriseid kokkupõrkeid valitsejasoo esindajate vahel ja põhjustanud rivaalitsemisi suguvõsas.<ref name=":2" /> Dünastiateks ei kutsuta vaid suveräänse riigi eesotsas olnud suguvõsasid, vaid soov oma suguvõsa võimu laiendada on tavaline kogu ühiskonnas. Dünastiatest on räägitud nii [[Vürstkond|vürst-]] ja [[hertsogkond]]ade tasanditel, aga tänapäeval on sõna kasutuses ka kirjeldamaks väljapaistvaid perekondi ärimaailmas, poliitikas või mujal ühiskonnas.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Fail:Emperor-Hirohito-and-Miyake-Cadet-Royal-Families.png|pisi|Jaapani keiser [[Hirohito]] ja [[Ōke|Miyake]] liikmed 1937. aastal]] Dünastiad on erinenud tüübilt, sõltudes sugulussuhete ja troonipärimise reeglitest. Dünastiate järgi on nimetatud riike ([[Osmanite riik]], [[Timuriidide riik]]) ja valitsejasugu on kasutatud ajamõõtmiseks (seda tehakse senini [[Jaapan]]is).<ref name=":1" /> Samuti oli paljudes riikides pärinemine dünastia loojast üheks võimu legitiimsuse allikaks.<ref name=":2" /> Maailma vanim järjepidevalt võimul olnud dünastia on [[Jaapani keisrikoda|Jaapani keisriperekond]], mille poolmütoloogiline valitsusperiood algas 660. aastal eKr.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Imperial House of Japan |url=https://www.ebsco.com/research-starters/architecture/imperial-house-japan |vaadatud=2026-06-17 |väljaanne=[[EBSCO Information Services]] |keel=en|kuupäev=2019}}</ref> == Etümoloogia == Kreeka sõna "''δυναστεία''" (dynasteia) tähistab üldiselt [[isandkond]]a või [[suveräänsus]]t ja ei viidanud algselt ühe isiku või perekonna valitsemisele. [[Aristoteles]] tähistas oma teoses "[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitika]]" mõistega "dynasteia" [[oligarhia]]t, ehk režiimi, kus käputäis perekondi valitses maad ja taotles pärilikku võimu.<ref name=":1" /> Eesti keelde jõudis sõna dünastia [[saksa keel]]e vahendusel.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Suguvõsa]] *[[Dünastiate loend]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Dünastiad| ]] 0xmxg74st1ov7oj734vdk0ykkskyvew 0 717171 7175891 2026-06-19T10:13:58Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175891 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717172 7175892 2026-06-19T10:14:03Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175892 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717173 7175893 2026-06-19T10:14:09Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175893 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717174 7175894 2026-06-19T10:14:14Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175894 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717175 7175895 2026-06-19T10:14:19Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175895 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717176 7175896 2026-06-19T10:14:23Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175896 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717177 7175897 2026-06-19T10:14:29Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175897 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717178 7175898 2026-06-19T10:14:34Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175898 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717179 7175900 2026-06-19T10:15:22Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pala Riik]] 7175900 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pala Riik]] rcz8idirakqewkbtrawvyddwstncke0 0 717180 7175905 2026-06-19T10:33:53Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Varane kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria euphrosyne (7760183890).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Varane kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria e...' 7175905 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Varane kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria euphrosyne (7760183890).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Varane kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria euphrosyne'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Varane kannikesetäpik''' (''Boloria'' ''euphrosyne'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''euphrosyne'' viitab kreeka mütoloogia [[Kariidid|kariidile]] [[Euphrosyne|Euphrosynele]], kelle nimi tähendab rõõmsameelsust. Ta oli [[Zeus|Zeusi]] ja [[Eurynome]] laps. == Välimus ja tunnused == Varase kannikesetäpiku tiibade siruulatus on 31–41 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv must ning kannaosa eriti tagatiibadel laialt tumenenud. Servise kõrval paikneb rida kolmnurkseid musti tähne, välisalas rida ümmargusi musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt mitmesuguse kujuga musti laike, mis moodustavad nii ees- kui ka tagatiiva keskel katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivaservad on musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam ja valdavalt musta kirjaga. Tagatiiva alakülje kannaosa on valdavalt oranž, kesksulus paikneb suur must tähn. Keskala on kollane, kesksulus on suur hõbedane laik. Välisala on oranžikas-kollasekirju ning selles paikneb tuhmide tumedate tähnide rida, servisel on rida piklikke hõbedasi laike.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=186}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb varane kannikesetäpik teiste väikeste täpikutega, näiteks [[Luhatäpik|luhatäpiku]], teiste [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]], [[Harilik sootäpik|hariliku sootäpiku]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Kõige sarnasem liik on [[harilik kannikesetäpik]], kelle tagatiiva alaküljel on samuti oranžikas-kollasekirju ning kesksulu kannaosas suure musta punktiga hari. Harilikul kannikesetäpikul on aga keskosas kolm hõbedast laiku ning välisalas kaks väga kontrastselt tumenenud pruuni laiku.<ref name=":0" /> Liblikal on kirjeldatud vorm ''melanotica'', mille puhul pealiskülje mustad tähnid on liitunud.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=68}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Dos.jpg|♂ Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Ventre.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Eestis on ta eriti tavaline rabades ja siiresoodes, kuid teda esineb väiksema arvukusega ka teistes biotoopides, näiteks niisketel metsateedel, metsalagendikel, mustikametsades.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=217}}</ref> == Levila == Transeuraasia liik.<ref name=":2" /> Varane kannikesetäpik on Euroopas laialt levinud. Tema levila ulatub [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] [[Fennoskandia]] põhjaosani. Varane kannikesetäpik on kogu Eestis laialt levinud ja tavaline päevaliblikas. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab varane kannikesetäpik juuni algusest juuli keskpaigani või juuli lõpuni. <ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Liik annab aastas ühe põlvkonna. Röövikud toituvad peamiselt [[Kannike|kannikestel]], sealhulgas [[Sookannike|sookannikesel]] ja [[Võsakannike|võsakannikesel]]. Lisaks on toidutaimedena nimetatud [[Sinikas|sinikat]], [[Sookail|sookailu]], [[Murakas|murakat]] ja [[Maasikas|maasikat]]. Talvitub arengu järgus röövikuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] tv8kme60zts7gri9n7sb5rft3d2masd 7175916 7175905 2026-06-19T11:13:39Z IvarGl 201039 7175916 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Varane kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria euphrosyne (7760183890).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Varane kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria euphrosyne'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Varane kannikesetäpik''' (''Boloria'' ''euphrosyne'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''euphrosyne'' viitab kreeka mütoloogia [[Kariidid|kariidile]] [[Euphrosyne|Euphrosynele]], kelle nimi tähendab rõõmsameelsust. Ta oli [[Zeus|Zeusi]] ja [[Eurynome]] laps. == Välimus ja tunnused == Varase kannikesetäpiku tiibade siruulatus on 31–41 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv must ning kannaosa eriti tagatiibadel laialt tumenenud. Servise kõrval paikneb rida kolmnurkseid musti tähne, välisalas rida ümmargusi musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt mitmesuguse kujuga musti laike, mis moodustavad nii ees- kui ka tagatiiva keskel katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivaservad on musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam ja valdavalt musta kirjaga. Tagatiiva alakülje kannaosa on valdavalt oranž, kesksulus paikneb suur must tähn. Keskala on kollane, kesksulus on suur hõbedane laik. Välisala on oranžikas-kollasekirju ning selles paikneb tuhmide tumedate tähnide rida, servisel on rida piklikke hõbedasi laike.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=186}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb varane kannikesetäpik teiste väikeste täpikutega, näiteks [[Luhatäpik|luhatäpiku]], teiste [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]], [[Harilik sootäpik|hariliku sootäpiku]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Kõige sarnasem liik on [[harilik kannikesetäpik]], kelle tagatiiva alaküljel on samuti oranžikas-kollasekirju ning kesksulu kannaosas suure musta punktiga hari. Harilikul kannikesetäpikul on aga keskosas kolm hõbedast laiku ning välisalas kaks väga kontrastselt tumenenud pruuni laiku.<ref name=":0" /> Liblikal on kirjeldatud vorm ''melanotica'', mille puhul pealiskülje mustad tähnid on liitunud.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=68}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Dos.jpg|♂ Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Ventre.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Eestis on ta eriti tavaline rabades ja siiresoodes, kuid teda esineb väiksema arvukusega ka teistes biotoopides, näiteks niisketel metsateedel, metsalagendikel, mustikametsades.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=217}}</ref> == Levila == Transeuraasia liik.<ref name=":2" /> Varane kannikesetäpik on Euroopas laialt levinud. Tema levila ulatub [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] [[Fennoskandia]] põhjaosani. Varane kannikesetäpik on kogu Eestis laialt levinud ja tavaline päevaliblikas. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab varane kannikesetäpik juuni algusest juuli keskpaigani või juuli lõpuni. <ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Rööviku areng == Liik annab aastas ühe põlvkonna. Röövikud toituvad peamiselt [[Kannike|kannikestel]], sealhulgas [[Sookannike|sookannikesel]] ja [[Võsakannike|võsakannikesel]]. Lisaks on toidutaimedena nimetatud [[Sinikas|sinikat]], [[Sookail|sookailu]], [[Murakas|murakat]] ja [[Maasikas|maasikat]]. Talvitub arengu järgus röövikuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Boloria euphrosyne}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] sefc1eirkkdeislfcll1qok7wsa8xjy 7175938 7175916 2026-06-19T11:55:01Z IvarGl 201039 7175938 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Varane kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria euphrosyne (7760183890).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Varane kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria euphrosyne'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Varane kannikesetäpik''' (''Boloria'' ''euphrosyne'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et see liblikas on kannikesetäpikute perekonnast esimestest liikidest, kes Eestis lendama hakkab. Liigi ladinakeelne nimetus ''euphrosyne'' viitab kreeka mütoloogia [[Kariidid|kariidile]] [[Euphrosyne|Euphrosynele]], kelle nimi tähendab rõõmsameelsust. Ta oli [[Zeus|Zeusi]] ja [[Eurynome]] laps. == Välimus ja tunnused == Varase kannikesetäpiku tiibade siruulatus on 31–41 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv must ning kannaosa eriti tagatiibadel laialt tumenenud. Servise kõrval paikneb rida kolmnurkseid musti tähne, välisalas rida ümmargusi musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt mitmesuguse kujuga musti laike, mis moodustavad nii ees- kui ka tagatiiva keskel katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivaservad on musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam ja valdavalt musta kirjaga. Tagatiiva alakülje kannaosa on valdavalt oranž, kesksulus paikneb suur must tähn. Keskala on kollane, kesksulus on suur hõbedane laik. Välisala on oranžikas-kollasekirju ning selles paikneb tuhmide tumedate tähnide rida, servisel on rida piklikke hõbedasi laike.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=186}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb varane kannikesetäpik teiste väikeste täpikutega, näiteks [[Luhatäpik|luhatäpiku]], teiste [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]], [[Harilik sootäpik|hariliku sootäpiku]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Kõige sarnasem liik on [[harilik kannikesetäpik]], kelle tagatiiva alaküljel on samuti oranžikas-kollasekirju ning kesksulu kannaosas suure musta punktiga hari. Harilikul kannikesetäpikul on aga keskosas kolm hõbedast laiku ning välisalas kaks väga kontrastselt tumenenud pruuni laiku.<ref name=":0" /> Liblikal on kirjeldatud vorm ''melanotica'', mille puhul pealiskülje mustad tähnid on liitunud.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=68}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Dos.jpg|♂ Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Ventre.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Eestis on ta eriti tavaline rabades ja siiresoodes, kuid teda esineb väiksema arvukusega ka teistes biotoopides, näiteks niisketel metsateedel, metsalagendikel, mustikametsades.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=217}}</ref> == Levila == Transeuraasia liik.<ref name=":2" /> Varane kannikesetäpik on Euroopas laialt levinud. Tema levila ulatub [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] [[Fennoskandia]] põhjaosani. Varane kannikesetäpik on kogu Eestis laialt levinud ja tavaline päevaliblikas. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab varane kannikesetäpik aprillist juuli keskpaigani või juuli lõpuni. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=160}}</ref> == Rööviku areng == Liik annab aastas ühe põlvkonna. Röövikud toituvad peamiselt [[Kannike|kannikestel]], sealhulgas [[Sookannike|sookannikesel]] ja [[Võsakannike|võsakannikesel]]. Lisaks on toidutaimedena nimetatud [[Sinikas|sinikat]], [[Sookail|sookailu]], [[Murakas|murakat]] ja [[Maasikas|maasikat]]. Talvitub arengu järgus röövikuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Boloria euphrosyne}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] ruk60oty2awmedxe3f63xhsvp9zxsv5 7175939 7175938 2026-06-19T11:55:22Z IvarGl 201039 7175939 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Varane kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria euphrosyne (7760183890).jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Varane kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria euphrosyne'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Varane kannikesetäpik''' (''Boloria'' ''euphrosyne'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et see liblikas on kannikesetäpikute perekonnast esimestest liikidest, kes Eestis lendama hakkab. Liigi ladinakeelne nimetus ''euphrosyne'' viitab kreeka mütoloogia [[Kariidid|kariidile]] [[Euphrosyne|Euphrosynele]], kelle nimi tähendab rõõmsameelsust. Ta oli [[Zeus|Zeusi]] ja [[Eurynome]] laps. == Välimus ja tunnused == Varase kannikesetäpiku tiibade siruulatus on 31–41 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv must ning kannaosa eriti tagatiibadel laialt tumenenud. Servise kõrval paikneb rida kolmnurkseid musti tähne, välisalas rida ümmargusi musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt mitmesuguse kujuga musti laike, mis moodustavad nii ees- kui ka tagatiiva keskel katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivaservad on musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam ja valdavalt musta kirjaga. Tagatiiva alakülje kannaosa on valdavalt oranž, kesksulus paikneb suur must tähn. Keskala on kollane, kesksulus on suur hõbedane laik. Välisala on oranžikas-kollasekirju ning selles paikneb tuhmide tumedate tähnide rida, servisel on rida piklikke hõbedasi laike.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=186}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb varane kannikesetäpik teiste väikeste täpikutega, näiteks [[Luhatäpik|luhatäpiku]], teiste [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]], [[Harilik sootäpik|hariliku sootäpiku]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Kõige sarnasem liik on [[harilik kannikesetäpik]], kelle tagatiiva alaküljel on samuti oranžikas-kollasekirju ning kesksulu kannaosas suure musta punktiga hari. Harilikul kannikesetäpikul on aga keskosas kolm hõbedast laiku ning välisalas kaks väga kontrastselt tumenenud pruuni laiku.<ref name=":0" /> Liblikal on kirjeldatud vorm ''melanotica'', mille puhul pealiskülje mustad tähnid on liitunud.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=68}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Dos.jpg|♂ Fail:Grand collier argenté MHNT CUT 2013 3 21 Lalbenque Ventre.jpg|♂△ </gallery> == Elupaik == Tegemist on metsaliigiga. Eestis on ta eriti tavaline rabades ja siiresoodes, kuid teda esineb väiksema arvukusega ka teistes biotoopides, näiteks niisketel metsateedel, metsalagendikel, mustikametsades.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=217}}</ref> == Levila == Transeuraasia liik.<ref name=":2" /> Varane kannikesetäpik on Euroopas laialt levinud. Tema levila ulatub [[Vahemere maad|Vahemere]] [[Vahemere maad|maadest]] [[Fennoskandia]] põhjaosani. Varane kannikesetäpik on kogu Eestis laialt levinud ja tavaline päevaliblikas. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab varane kannikesetäpik aprillist septembrini. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=160}}</ref> == Rööviku areng == Liik annab aastas ühe põlvkonna. Röövikud toituvad peamiselt [[Kannike|kannikestel]], sealhulgas [[Sookannike|sookannikesel]] ja [[Võsakannike|võsakannikesel]]. Lisaks on toidutaimedena nimetatud [[Sinikas|sinikat]], [[Sookail|sookailu]], [[Murakas|murakat]] ja [[Maasikas|maasikat]]. Talvitub arengu järgus röövikuna.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Boloria euphrosyne}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] lum0np6e7qfmgrp860jpf7ut8nvk46y 0 717181 7175907 2026-06-19T10:38:32Z Paks Margareta 137072 Uus lehekülg: '{{Infokast film | pealkiri = Kiievi tort | žanr = [[Animafilm]], [[joonisfilm]], [[draama]] | režissöör = Mykyta Lyskov | stsenarist = Mykyta Lyskov | helilooja = Anton Baibakov | kunstnik = Mykyta Lyskov | produtsent = [[Kalev Tamm]] | tootja = [[Eesti Joonisfilm]] | levitaja = Eesti Joonisfilm | aasta = 2025 | esilinastus = 7. september 2025 (Ukraina, Kiievi rahvusvaheline lühifilmifestival)<br/>11. november 2025 (Balti, PÖFF Shorts) | kestus = 22 minutit ja 10 seku...' 7175907 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Kiievi tort | žanr = [[Animafilm]], [[joonisfilm]], [[draama]] | režissöör = Mykyta Lyskov | stsenarist = Mykyta Lyskov | helilooja = Anton Baibakov | kunstnik = Mykyta Lyskov | produtsent = [[Kalev Tamm]] | tootja = [[Eesti Joonisfilm]] | levitaja = Eesti Joonisfilm | aasta = 2025 | esilinastus = 7. september 2025 (Ukraina, Kiievi rahvusvaheline lühifilmifestival)<br/>11. november 2025 (Balti, PÖFF Shorts) | kestus = 22 minutit ja 10 sekundit | riik = [[Eesti]], [[Ukraina]] }} '''„Kiievi tort“''' on 2025. aastal valminud Eesti–Ukraina [[animafilm]], mille režissöör, stsenarist ja kunstnik on Mykyta Lyskov. Filmi produtsent on [[Kalev Tamm]] ning tootjafirma on [[Eesti Joonisfilm]]. Film on 22-minutiline animadraama, mille tegevus toimub [[Ukraina|Ukrainas]] aastatel 2014–2026.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://efis.ee/film/21671?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=efis.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Molodist |url=https://www.molodist.com/films-eng-2025/kyiv-cake?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.molodist.com}}</ref> Filmi Ukraina esilinastus toimus 7. septembril 2025 Kyiv International Short Film Festivalil. Filmi Balti esilinastus toimus 11. novembril 2025 PÖFF Shortsi raames Tallinnas.<ref name=":0" /> == Sisu == Filmi tegevus toimub tänapäeva Ukrainas. Vaesesse perekonda sünnib laps ning vanemad püüavad keerulistes oludes toime tulla. Kui pere majanduslik olukord muutub üha raskemaks, satub nende elu täiendava ohu alla. Filmis käsitletakse sõja mõju tavainimeste igapäevaelule ning perekonna toimetulekut ühiskondlike kriiside keskel.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Tootmine == Filmi lavastas Ukraina animarežissöör Mykyta Lyskov. Tegemist on Eesti ja Ukraina koostööprojektiga, mille tootjaks oli [[Eesti Joonisfilm]]. Filmi rahastasid teiste hulgas [[Eesti Filmi Instituut]] ja [[Eesti Kultuurkapital]]. Animatsiooni loomisel osalesid Aili Allas, [[Tarmo Vaarmets]], Shara Arus ja Mykyta Lyskov. Filmi muusika autor on Anton Baibakov ning helikujundaja [[Horret Kuus]].<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-11 |pealkiri=Eestis valminud lühifilm "Kiievi tort" võitis Kiievi filmifestivalil parima Ukraina filmi auhinna |url=https://kultuur.err.ee/1609796724/eestis-valminud-luhifilm-kiievi-tort-voitis-kiievi-filmifestivalil-parima-ukraina-filmi-auhinna |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kiievi tort |url=https://www.lecourt-clermont.org/en/movie/kyiv-cake-en/ |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=Le Court |keel=en-US}}</ref> Film valmis peamiselt Eesti ja Ukraina loojate veebipõhise koostöö tulemusena ajal, mil Ukrainas käis Venemaa algatatud täiemahuline sõda.<ref name=":2" /> == Festivalid ja tunnustused == Film pälvis 2025. aastal Kyiv International Short Film Festivali Ukraina võistlusprogrammi Grand Prix’.<ref name=":0" /> 2026. aastal võitis film Riias toimunud Riga International Short Film Festivalil 2ANNAS auhinna parima lühianimatsiooni kategoorias.<ref name=":0" /> Samal aastal oli film nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindadel]] (EFTA) parima animafilmi kategoorias ning valitud European Film Awards’i lühifilmide valikusse.<ref name=":0" /> Film osales 2025. aastal PÖFF Shortsi rahvuslikus võistlusprogrammis ning DOK Leipzigi rahvusvahelise dokumentaal- ja animafilmifestivali võistlusprogrammis. 2026. aastal linastus film ka Clermont-Ferrandi rahvusvahelisel lühifilmifestivalil Prantsusmaal ning Ottawa rahvusvahelisel animafilmifestivalil Kanadas.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti animafilmid]] [[Kategooria:Ukraina filmid]] [[Kategooria:2025. aasta filmid]] prmcetrtcw9fanb310wubgumaw8mpzb 0 717182 7175911 2026-06-19T11:02:20Z Warlockelder 203236 Uus lehekülg: ''''Friedrich (Fridericus) Menius (Mein)''' (1593-1659) oli [[Sakslased|saksa]] päritolu [[õpetlane]] ja [[vaimulik]], [[Academia Gustaviana]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|ajalooprofessor]] aastatel 1632–1637 ning [[Hermetism|hermeetilise filosoofia]] viljeleja. == Elukäik == Friedrich Mein sündis 1593. aastal [[Neubrandenburg|Neubrandenburgi]] lähistel [[Woldegk|Woldegkis]]. Tema isa oli [[bürgermeister]] [[Franz Mein]] ja ema [[Anna Leneken]]....' 7175911 wikitext text/x-wiki '''Friedrich (Fridericus) Menius (Mein)''' (1593-1659) oli [[Sakslased|saksa]] päritolu [[õpetlane]] ja [[vaimulik]], [[Academia Gustaviana]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|ajalooprofessor]] aastatel 1632–1637 ning [[Hermetism|hermeetilise filosoofia]] viljeleja. == Elukäik == Friedrich Mein sündis 1593. aastal [[Neubrandenburg|Neubrandenburgi]] lähistel [[Woldegk|Woldegkis]]. Tema isa oli [[bürgermeister]] [[Franz Mein]] ja ema [[Anna Leneken]]. Üliõpilasena õppis ta [[Rostocki Ülikool|Rostocki]] ja [[Greifswaldi ülikool|Greifswaldi ülikoolides]], 1617. aastal abiellus [[Wolgast|Wolgastis]] bürgeritütre [[Sophia Olbrechtsiga]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Friedrich Menius - Svenskt Biografiskt Lexikon |url=https://sok.riksarkivet.se/SBL/Presentation.aspx?id=19128 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=sok.riksarkivet.se}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=BBLD: Menius, Friedrich (1593-1659) |url=https://bbld.de/0000000050916261 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital}}</ref> 1623. lahutas Menius oma naisest<ref name=":2" /> ning suundus ida poole, kus leidis [[Inspektor|inspektorina]] tööd [[Gustaf Horn|Gustaf Horni]] [[Liivimaa]] valdustes. Samuti on võimalik, et ta töötas 1620ndatel vaimulikuna; 1625. aastal abiellus ta [[Kuramaa|Kuramaal]] [[Mežmuiža kihelkond|Mežmuiža]] [[Pastor|pastori]] tütrega. Kuigi Menius oli [[Luterlus|luterlane]], suhtles ta meeleldi ka näiteks [[Rzeczpospolita|poola]] [[Sotsinianism|sotsinianistidega]].<ref name=":1" /> Nendel aastatel oli Menius ühenduses ka [[Johan Skytte|Johan Skyttega]] ning 1630. aastal asus ta [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|Tartu gümnaasiumis]] [[ajalugu]] õpetama. Kaks aastat hiljem sai ta Academia Gustaviana asutamisega seal ajaloo[[Professor|professoriks]]. Sealsamas töötas [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]] ka tema [[nääl]] [[Georg Manzel|Georg Mancelius]]<ref name=":0">[https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1932_lisavihik_3.pdf Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus] Adrian Yerginius, I., [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]] nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 59</ref>. 1630ndate keskel aga süüdistati Meniust [[Polügüünia|mitmenaisepidamises]] ning 1637 pages ta perega [[Tartu|Tartust]] [[Taani valdused Eestis|Taani riigi valduses olevale]] [[Saaremaa|Saaremaale]].<ref name=":1" /> Abipalved [[Axel Oxenstierna|Axel Oxenstiernale]] ning [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi riigile]] lubasid võimaldasid Meniusel [[lindprii]] staatusest vabaneda ning ta asus tegelema [[Kaevandamine|kaevandusäriga]]. [[Småland|Smålandis]] üritas ta avada [[Kaevandus|kaevandust]] koostöös [[ratsaväeohvitser]] [[Sven Hall|Sven Halliga]]. Pärast tolle surma lõi Menius kampa oma venna [[Dietrich Mein|Dietrichiga]], et tegelda vasekaevandamisega [[Lerum|Lerumis]] ja [[Hycklinge|Hycklinges]], kuid kaevandamistööd viibisid ning 1644. aastal lahkus Menius võlgade tõttu ärist.<ref name=":1" /> Edasi suundus Menius [[Stockholm|Stockholmi]], kus andis välja [[Müstitsism|müstitsistliku]] traktaadi [[Consensus Hermetico-Mosaicus]], milles kommenteerib [[Esimene Moosese raamat|Piibli loomislugu]] hermeetilise ja [[Uusplatonism|platoonilise]] [[filosoofia]] võtmest. Teose tõttu Menius arreteeriti ning teda süüdistati [[Ketserlus|väärõpetuste kuulutamises]], k.a [[Kolmainsus|Kolmainsuse]] eitamises ja [[Pelagiaanlus|pelagiaanluses]]. Siinkohal tulid kahjuks ka tema lävimised sotsinianistidega. Et hukkamist vältida, pidi Menius oma seisukohtadest lahti ütlema, kuid talle keelati edaspidi hariduses töötamine.<ref name=":1" /> Tema saatus pärast vabastamist on ebaselge. On võimalik, et ta töötas järelvalve all [[Falun|Falunis]] kaevanduse juures. Kiri tema vennalt 1649. aastast jätab mulje, et Menius võis tol hetkel viibida välismaal.<ref name=":1" /> Igatahes suri Friedrich Menius 1659. aastal.<ref name=":2" /> == Viited == <references /> 3omabhx12jkf6p5cnejc4yubj0pbmka 0 717183 7175912 2026-06-19T11:03:26Z Warlockelder 203236 Ümbersuunamine lehele [[Friedrich Menius]] 7175912 wikitext text/x-wiki #suuna [[Friedrich Menius]] 8ra56odibhsf086lfngboho9jubfncy 0 717184 7175914 2026-06-19T11:04:36Z Warlockelder 203236 Ümbersuunamine lehele [[Friedrich Menius]] 7175914 wikitext text/x-wiki #suuna [[Friedrich Menius]] 8ra56odibhsf086lfngboho9jubfncy 0 717185 7175915 2026-06-19T11:11:56Z IvarGl 201039 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Põhja-kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria freija 45761648.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Põhja-kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria freija''...' 7175915 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põhja-kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria freija 45761648.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Põhja-kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria freija'' | binaarse_autor = [[Carl Peter Thunberg|Thunberg]], 1791 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Põhja-kannikesetäpik''' (''Boloria'' ''freija'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''freija'' viitab germaani-skandinaavia mütoloogia jumalannale [[Freya|Freyale]], kes oli armastuse ja sõja jumalanna ning [[Asgard|Asgardi]] asukas. == Välimus ja tunnused == Põhja-kannikesetäpiku tiibade siruulatus on 29–40 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv must ning kannaosa eriti tagatiibadel laialt väga tumenenud. Servise kõrval paikneb rida kolmnurkseid musti tähne, välisalas rida ümmargusi musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt mitmesuguse kujuga musti laike, mis moodustavad nii ees- kui ka tagatiiva keskel katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivaservad on musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam, tipuosas pruunikas ja valdavalt musta kirjaga. Tagatiiva alakülje kesk- ja kannaosa on valdavalt tume punakaspruun, väikeste laikude ning katkendliku musta ristvöödiga. Kesk- ja välisala vahel paikneb kulgeva selge sakiline must ristvööt, millest servise pool asub keskosas katkendlik valge ristvööt. Välisala on hele punakaspruun, kahe ähmase tumedama laigu ja mustade tähnide reaga. Servisel asub rida kanna poolt mustade nooltähnidega piiratud valgeid tähne.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=189}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb põhja-kannikesetäpik teiste väikeste täpikutega, näiteks [[Luhatäpik|luhatäpiku]], teiste [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]], [[Harilik sootäpik|hariliku sootäpiku]] ja [[kirburohutäpikuga]]. Tagatiiva alakülje poolest võib teda segi ajada [[Tume-kannikesetäpik|tume-kannikesetäpiku]] ja [[Suur-kannikesetäpik|suur-kannikesetäpikuga]]. Tume-kannikesetäpik on põhja-kannikesetäpikust selgelt väiksem ning erineva tiivakujuga, lisaks ei ole selle liigi tagatiiva alakülje kesk- ja välisala piiril selget musta ristvööti. Suur-kannikesetäpikul on tagatiiva alakülje sakilisest mustast ristvööst väljaspoole jääv ala violetne, valge värv aga puudub välisalas sootuks. == Elupaik == Tegemist on raba- ja tundraliigiga. Eestis esines ta ainult rabadel.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=68}}</ref> == Levila == Holarktilise areaaliga liik, keda leidub [[Fennoskandia|Fennoskandias]] ja Põhja-[[Venemaa|Venemaal]] laialt.<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> 19. sajandil ning 20. sajandi algul oli põhja-kannikesetäpik [[Põhja-Eesti|Põhja-]] ja [[Ida-Eesti]] rabadel kohati võrdlemisi arvukas. Liigi areaali lõunapiir on viimase sajandi jooksul selgelt põhja poole nihkunud ning Eestist ega [[Läti|Lätist]] ei ole seda liiki enam mitukümmend aastat leitud. Tänapäeval on põhja-kannikesetäpik Eestis tõenäoliselt välja surnud, sest viimastest leidudest on möödas juba rohkem kui 50 aastat.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendas ta mai lõpust juuni keskpaigani ning lennuaeg oli väga lühike.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Murakas|murakal]], [[Sinikas|sinikal]], [[Harilik jõhvikas|jõhvikatel]], [[Harilik küüvits|küüvitsal]] ja [[Harilik pohl|pohlal]]. Talvitub arengu järgus röövikuna. <ref name=":0" /> == Viited == [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 9gccgr6i349sf0ens5li0vh1uz9ugsc 7175917 7175915 2026-06-19T11:15:48Z IvarGl 201039 7175917 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põhja-kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria freija 45761648.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Põhja-kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria freija'' | binaarse_autor = [[Carl Peter Thunberg|Thunberg]], 1791 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Põhja-kannikesetäpik''' (''Boloria'' ''freija'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''freija'' viitab germaani-skandinaavia mütoloogia jumalannale [[Freya|Freyale]], kes oli armastuse ja sõja jumalanna ning [[Asgard|Asgardi]] asukas. == Välimus ja tunnused == Põhja-kannikesetäpiku tiibade siruulatus on 29–40 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv must ning kannaosa eriti tagatiibadel laialt väga tumenenud. Servise kõrval paikneb rida kolmnurkseid musti tähne, välisalas rida ümmargusi musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt mitmesuguse kujuga musti laike, mis moodustavad nii ees- kui ka tagatiiva keskel katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivaservad on musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam, tipuosas pruunikas ja valdavalt musta kirjaga. Tagatiiva alakülje kesk- ja kannaosa on valdavalt tume punakaspruun, väikeste laikude ning katkendliku musta ristvöödiga. Kesk- ja välisala vahel paikneb kulgeva selge sakiline must ristvööt, millest servise pool asub keskosas katkendlik valge ristvööt. Välisala on hele punakaspruun, kahe ähmase tumedama laigu ja mustade tähnide reaga. Servisel asub rida kanna poolt mustade nooltähnidega piiratud valgeid tähne.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=189}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb põhja-kannikesetäpik teiste väikeste täpikutega, näiteks [[Luhatäpik|luhatäpiku]], teiste [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]], [[Harilik sootäpik|hariliku sootäpiku]] ja [[kirburohutäpikuga]]. Tagatiiva alakülje poolest võib teda segi ajada [[Tume-kannikesetäpik|tume-kannikesetäpiku]] ja [[Suur-kannikesetäpik|suur-kannikesetäpikuga]]. Tume-kannikesetäpik on põhja-kannikesetäpikust selgelt väiksem ning erineva tiivakujuga, lisaks ei ole selle liigi tagatiiva alakülje kesk- ja välisala piiril selget musta ristvööti. Suur-kannikesetäpikul on tagatiiva alakülje sakilisest mustast ristvööst väljaspoole jääv ala violetne, valge värv aga puudub välisalas sootuks. [[Fail:Nacré de l'orcette MHNT.jpg|keskel|250x250px]] == Elupaik == Tegemist on raba- ja tundraliigiga. Eestis esines ta ainult rabadel.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=68}}</ref> == Levila == Holarktilise areaaliga liik, keda leidub [[Fennoskandia|Fennoskandias]] ja Põhja-[[Venemaa|Venemaal]] laialt.<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> 19. sajandil ning 20. sajandi algul oli põhja-kannikesetäpik [[Põhja-Eesti|Põhja-]] ja [[Ida-Eesti]] rabadel kohati võrdlemisi arvukas. Liigi areaali lõunapiir on viimase sajandi jooksul selgelt põhja poole nihkunud ning Eestist ega [[Läti|Lätist]] ei ole seda liiki enam mitukümmend aastat leitud. Tänapäeval on põhja-kannikesetäpik Eestis tõenäoliselt välja surnud, sest viimastest leidudest on möödas juba rohkem kui 50 aastat.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendas ta mai lõpust juuni keskpaigani ning lennuaeg oli väga lühike.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Murakas|murakal]], [[Sinikas|sinikal]], [[Harilik jõhvikas|jõhvikatel]], [[Harilik küüvits|küüvitsal]] ja [[Harilik pohl|pohlal]]. Talvitub arengu järgus röövikuna. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Boloria freija}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] rzwsom6u9e69jthu8puca5kgcokk6d6 7175933 7175917 2026-06-19T11:45:09Z IvarGl 201039 7175933 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põhja-kannikesetäpik | staatus = | pilt = Boloria freija 45761648.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Koerlibliklased]] ''Nymphalidae'' | perekond = [[Kannikesetäpik]] ''Boloria'' | liik = '''Põhja-kannikesetäpik''' | binaarne = ''Boloria freija'' | binaarse_autor = [[Carl Peter Thunberg|Thunberg]], 1791 | leviku_kaart = | leviku_kaardi_laius = | leviku_kaardi_seletus = | sünonüümid = }} '''Põhja-kannikesetäpik''' (''Boloria'' ''freija'') on [[Koerlibliklased|koerlibliklaste]] sugukonda kuuluv liblikas. == Nimetuse etümoloogia == Liigi ladinakeelne nimetus ''freija'' viitab germaani-skandinaavia mütoloogia jumalannale [[Freya|Freyale]], kes oli armastuse ja sõja jumalanna ning [[Asgard|Asgardi]] asukas. == Välimus ja tunnused == Põhja-kannikesetäpiku tiibade siruulatus on 29–40 mm. Tiibade ülakülg on oranž, serv must ning kannaosa eriti tagatiibadel laialt väga tumenenud. Servise kõrval paikneb rida kolmnurkseid musti tähne, välisalas rida ümmargusi musti tähne. Tiibade kesk- ja kannaosas leidub hulgaliselt mitmesuguse kujuga musti laike, mis moodustavad nii ees- kui ka tagatiiva keskel katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivaservad on musta-kollasekirjud. Eestiiva alakülg on oranž, ülaküljest heledam, tipuosas pruunikas ja valdavalt musta kirjaga. Tagatiiva alakülje kesk- ja kannaosa on valdavalt tume punakaspruun, väikeste laikude ning katkendliku musta ristvöödiga. Kesk- ja välisala vahel paikneb kulgeva selge sakiline must ristvööt, millest servise pool asub keskosas katkendlik valge ristvööt. Välisala on hele punakaspruun, kahe ähmase tumedama laigu ja mustade tähnide reaga. Servisel asub rida kanna poolt mustade nooltähnidega piiratud valgeid tähne.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=189}}</ref> Ülakülje kirja poolest sarnaneb põhja-kannikesetäpik teiste väikeste täpikutega, näiteks [[Luhatäpik|luhatäpiku]], teiste [[Kannikesetäpik|kannikesetäpikute]], [[Harilik sootäpik|hariliku sootäpiku]] ja [[Kirburohutäpik|kirburohutäpikuga]]. Tagatiiva alakülje poolest võib teda segi ajada [[Tume-kannikesetäpik|tume-kannikesetäpiku]] ja [[Suur-kannikesetäpik|suur-kannikesetäpikuga]]. Tume-kannikesetäpik on põhja-kannikesetäpikust selgelt väiksem ning erineva tiivakujuga, lisaks ei ole selle liigi tagatiiva alakülje kesk- ja välisala piiril selget musta ristvööti. Suur-kannikesetäpikul on tagatiiva alakülje sakilisest mustast ristvööst väljaspoole jääv ala violetne, valge värv aga puudub välisalas sootuks. [[Fail:Nacré de l'orcette MHNT.jpg|keskel|250x250px]] == Elupaik == Tegemist on raba- ja tundraliigiga. Eestis esines ta ainult rabadel.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=68}}</ref> == Levila == Holarktilise areaaliga liik, keda leidub [[Fennoskandia|Fennoskandias]] ja Põhja-[[Venemaa|Venemaal]] laialt.<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> 19. sajandil ning 20. sajandi algul oli põhja-kannikesetäpik [[Põhja-Eesti|Põhja-]] ja [[Ida-Eesti]] rabadel kohati võrdlemisi arvukas. Liigi areaali lõunapiir on viimase sajandi jooksul selgelt põhja poole nihkunud ning Eestist ega [[Läti|Lätist]] ei ole seda liiki enam mitukümmend aastat leitud. Tänapäeval on põhja-kannikesetäpik Eestis tõenäoliselt välja surnud, sest viimastest leidudest on möödas juba rohkem kui 50 aastat.<ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendas ta mai lõpust juuni keskpaigani ning lennuaeg oli väga lühike.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Röövikud toituvad [[Murakas|murakal]], [[Sinikas|sinikal]], [[Harilik jõhvikas|jõhvikatel]], [[Harilik küüvits|küüvitsal]] ja [[Harilik pohl|pohlal]]. Talvitub arengu järgus röövikuna. <ref name=":0" /> == Viited == <references /> == Välislingid == {{commons|Boloria freija}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Koerlibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] 6pedqtrulu0uzle3jvwduyisyrf4jpx 0 717186 7175922 2026-06-19T11:24:28Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Põhja-kannikesetäpik]] 7175922 wikitext text/x-wiki #suuna[[põhja-kannikesetäpik]] 181f28qtn40qn35uktwnth2l5oc5m1w 0 717187 7175924 2026-06-19T11:26:50Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Varane kannikesetäpik]] 7175924 wikitext text/x-wiki #suuna[[varane kannikesetäpik]] dz0qpmtwkor39z99vg2dp0w14az1sjm 0 717188 7175935 2026-06-19T11:49:03Z Miltoonik 181347 Uus lehekülg: ''''Sandra Kamilova''' (sündinud 4. märtsil 1987) on Eesti valitsussuhete ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert. Ta on töötanud pikalt avalikus sektoris ning tegutsenud avalike suhete, välispoliitika ja huvikaitse valdkondades. Täna on Kamilova konsultatsiooniettevõtte [[Miltton New Nordics]] partner ja valitsussuhete valdkonna juht.<ref>{{cite web |url=https://miltton.com/ee/tiim/ |title=Meie tiim |publisher=Miltton New Nordics |access-date=16. juuni 2026 }}</ref...' 7175935 wikitext text/x-wiki '''Sandra Kamilova''' (sündinud 4. märtsil 1987) on Eesti valitsussuhete ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert. Ta on töötanud pikalt avalikus sektoris ning tegutsenud avalike suhete, välispoliitika ja huvikaitse valdkondades. Täna on Kamilova konsultatsiooniettevõtte [[Miltton New Nordics]] partner ja valitsussuhete valdkonna juht.<ref>{{cite web |url=https://miltton.com/ee/tiim/ |title=Meie tiim |publisher=Miltton New Nordics |access-date=16. juuni 2026 }}</ref> == Haridus == Kamilova lõpetas 2008. aastal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna riigiteaduste erialal bakalaureuseõppe.<ref>{{cite web |url=https://lopetanud.ut.ee/LP_2008TY.html |title=Tartu Ülikooli lõpetanute nimekiri 2008 |publisher=Tartu Ülikool |access-date=16. juuni 2026 }}</ref> 2011. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis sotsiaalteaduse magistrikraadi rahvusvaheliste suhete erialal.<ref>{{cite web |url=https://lopetanud.ut.ee/MG_TAH_00.html |title=Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanute nimekiri |publisher=Tartu Ülikool |access-date=16. juuni 2026 }}</ref> Lõputööna avaldas Sandra Kamilova koos rahvusvaheliste suhete professori [[Eiki Berg]]<nowiki/>iga uurimuse "Mis teeb de facto riigist vasallriigi? Transnistria-Venemaa suhete ja sõltuvuste analüüs".<ref>{{cite web |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/f63aaaf7-3772-441e-b210-13604027c071 |title=Mis teeb de facto riigist vasallriigi? Transnistria-Venemaa suhete ja sõltuvuste analüüs |website=Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) |publisher=Eesti Teadusagentuur |access-date=2026-06-19 }}</ref> == Karjäär == 2010. aastal töötas Kamilova [[Eesti Noorteühenduste Liit|Eesti Noorteühenduste Liidus]] avalike suhete juhina.<ref>{{cite web |url=https://www.delfi.ee/artikkel/33089483/eesti-noored-valisid-oma-esindajad-ulemaailmsele-noortekonverentsile |title=Eesti noored valisid oma esindajad ülemaailmsele noortekonverentsile |website=Delfi |date=2010-08-11 |access-date=2026-06-19}}</ref> 2014. aastal töötas Kamilova [[Riigikogu]] esimehe abina, vastutades asjaajamise, väliskülaliste vastuvõttude ning sotsiaalmeedia kommunikatsiooni eest. Sama aasta novembris asus ta [[Eesti Kaitseministeerium|Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumis]] tööle ministri nõunikuna.<ref>{{cite web |url=https://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseministeeriumi-ministri-nounikuna-alustab-sandra-kamilova |title=Kaitseministeeriumi ministri nõunikuna alustab Sandra Kamilova |website=Kaitseministeerium |date=2014-11-03 |access-date=2026-06-19}}</ref> Aastatel 2015–2020 töötas ta [[Eesti Välisministeerium|Eesti Vabariigi Välisministeeriumi]] meedia ja strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna.<ref>{{cite web |url=https://vm.ee/et/uudised/valisministeeriumi-pressiesindaja-sandra-kamilova |title=Välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova |website=Välisministeerium |access-date=2026-06-19}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.err.ee/ |title=Sandra Kamilova kommentaarid ERR-is |website=ERR |access-date=2026-06-19}}</ref><ref>{{cite web |url=https://news.err.ee/ |title=Foreign Ministry spokesperson Sandra Kamilova |website=ERR News |access-date=2026-06-19}}</ref> 2021. aastal liitus Kamilova kommunikatsiooni- ja valitsussuhete ettevõttega [[Miltton New Nordics]], kus ta on tänaseni partner ja valitsussuhete valdkonna juht.<ref>{{cite web |url=https://miltton.com/ee/inimesed/sandra-kamilova/ |title=Sandra Kamilova |website=Miltton New Nordics |access-date=2026-06-19}}</ref> Äriregistri andmetel kuulub ta ka organisatsiooni Europeans MTÜ juhatusse.<ref>{{cite web |url=https://www.inforegister.ee/80369174-EUROPEANS-MTU |title=EUROPEANS MTÜ |website=Inforegister |access-date=2026-06-19}}</ref> == Sport == Kamilova tegeles noorena võistlussulgpalliga ning kuulus Eesti oma põlvkonna tugevamate mängijate hulka. Ta saavutas medaleid nii [[Eesti juunioride meistrivõistlused sulgpallis|Eesti juunioride meistrivõistlustel]] kui ka [[Eesti meistrivõistlused sulgpallis|Eesti meistrivõistlustel]] täiskasvanute arvestuses. Pärast pikemat pausi võistlusspordist naasis ta veteranide võistlusklassidesse. 2024. aastal võitis Kamilova Euroopa seenioride sulgpalli meistrivõistlustel pronksmedali naiste üksikmängus vanuseklassis 35+.<ref>{{cite news |url=https://sport.err.ee/1609440686/eesti-sulgpallur-sai-seenioride-em-il-kaela-medali |title=Eesti sulgpallur sai seenioride EM-il kaela medali |publisher=ERR |date=30. august 2024 |access-date=16. juuni 2026 }}</ref> == Viited == {{viited}} 7rjfn2ynjjtsg6yb3yc74gds7rc491s